Eesti kergejõustiklased on möödunud sajandi vältel võitnud hulgaliselt tiitlivõistluste medaleid kuni olümpiakuldadeni välja. Eile õhtul jõudis ekraanile saatesari “Kergejõustikusajand”. Kolmeosalise sarja esimene osa tutvustas meie mitmevõistluse traditsioone ja kuulsamaid nimesid.
Eesti kergejõustikul on nii traditsioonide mõttes kui ka medalite valguses väga rikkalik ajalugu. Möödunud sajandi jooksul on neli Eesti kergejõustiklast tulnud olümpiavõitjaks, sekka on võidetud suveolümpiatelt kaks hõbedat ja seitse pronksi. Meie kergejõustiklastel on ette näidata ridamisi medalivõite ka maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt.
Kauastele traditsioonidele pandi alus esimese Eesti Vabariigi ajal 1920. ja 1930. aastatel, kui ülesehitaja, innustaja ning õpetaja rollis oli omaaegne kümnevõistluse legend Aleksander Klumberg-Kolmpere. Tema tuules aitasid vundamenti luua väga paljud, neist nimekaim on ilmselt TRÜ kehakultuuri teaduskonna rajaja Fred Kudu.
Oluliste võitude valguses on eriti tähelepanuväärsed meie kergejõustiku viimased 50 aastat. Seda alates 1972. aasta Müncheni olümpiast, kui kõrgushüppes võitis esimese Eesti kergejõustiklasena kuldmedali Jüri Tarmak. Väljakualade kõrval on auhinnalaua puhastamisel silmapaistvalt võistelnud meie mitmevõistlejad ja medalivõidud ei puudu samuti jooksjatel.
Alates neljapäevast, 15. detsembrist jõuab kolmel järjestikusel neljapäeval ETV ekraanile kolmeosaline saatesari “Eesti kergejõustikusajand”, mis vaatab ajas tagasi ja elustab aastakümnete tagused emotsioonid, mõtestab toimunut, toob unustusehõlma vajunud sündmused ja sportlased taas ekraanile. Rännaku esimeses osas räägiti mitmevõistlusest, nädal hiljem 22. detsembril samal ajal jooksjatest ja sarja lõpetuseks 29. detsembril ikka kell 22:05 väljakualade silmapaistvatest tegijatest.
Saatesarja autor on Kristjan Kalkun, valmimisse andsid ERR-i sporditoimetusest panuse ka Anu Säärits, Helar Osila, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru. Sarja režissöör on Steiv Silm.
EKJL Instagram
