Eesti kergejõustik elab käimasoleval hooajal suuresti augustikuise Pekingi MM-i ja juulis koduses Kadriorus toimuvate Euroopa U23 meistrivõistluste ootuses. Kui esimene annab pildi meie kergejõustiku koorekihi tänasest rammust, siis teine näitab, kas meil on põhjust oodata järgmistel, 2017. aasta Londoni MM-il ning 2020. aasta Tokyo OM-il selle koorekihi kasvamist või pigem kahanemist.
Värskelt lõppenud sisehooaeg andis aimu meie U23 EMi koondise kandidaatide seisundist enne viimast lühikest kevadist treeningtsüklit.
EDASIMINEJAD
2015. a U23 EMi aasta sisehooajal näitasid Eesti koondise kandidaatidest head edasiminekut ennekõike need kellelt U23 EM kõrgeimaid kohti loota võib ehk mitmevõistlejad ja kuulitõukajad.
Kristjan Rosenberg
Ala: mitmevõistlus
Treener: Toomas Klaup
Isiklik rekord: 7164/5616
U23 EM norm: 7200
Tulemus 2015 sisehooajal: 5616
Eesti talvised MV mitmevõistluses: 3. koht – 5616
Püstitas Eesti mitmevõistluse talvistel meistrivõistlustel 7-võistluses uue isikliku rekordi 5616 punkti. Üksikaladest paranesid isiklikud tippmargid 60m sprindis (7.31 – 7.22), kaugushüppes (7.14 – 7.18), kuulitõukes (13.25 – 13.30), 60m tõkkejooksus (8.81 U20 – 8.62) ja 1000m jooksus ( 2.57,22 – 2.53,14). Rekordilähedased olid ka ülejäänud 7-võistluse alade tulemused. Seega Kristjan Rosenberg näitas selget edasiminekut ja head oskust vormistada üksikalade edasiminek mitmevõistluses uueks tippmargiks.
Kristjan Rosenberg on seni lõpetanud kahest ühe meeste vahenditega 10-võistluse. Möödunud aasta maikuus kogunes punktisummaks 7164 punkti. Sel võistlusel jäi sportlasel mitmel alal isikliku rekordi lähedasest tulemusest vajaka. Arvestades sportlase sisehooajal näidatud selget füüsilist ja vaimset edasiminekut, mis väljendus võimekuses püstitada rekordeid või realiseerida rekordilähedased tulemused mitmevõistluse sees, võiks Kristjan Rosenbergi realistlikuks eesmärgiks U23 EM-il olla 7700-7800 punkti saavutamine.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis meeste 10-võistluses tulemus 7738 punkti 5. koha.
Taavi Tšernjavski
Ala: mitmevõistlus
Treener: Art Arvisto
Isiklik rekord: 7487/5477
U23 EM norm: 7200
Tulemus 2015 sisehooajal: 5477
Eesti talvised mitmevõistluse MV: 5. koht – 5477
Näitas samuti Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel selget edasiminekut, saades oma esimesel täiskasvanute arvestuses läbitud 7-võistluses kirja korraliku punktisumma – 5477. Isiklikud tippmargid paranesid 60m sprindis (7.30 -7.23), kuulitõukes (13.27 -13.54) ja 1000m jooksus (2.49,09 -2.42,51). 60m tõkkejooksus vormistas Tšernjavski juunioride tõketega joostud 8.25 meeste tõketel ümber tulemuseks 8.45, mis võiks anda eeldused juba suvel joosta meeste 110m tõkkeid 15 sekundi lähedale. Kõrgushüppes jäi Tšernjavski sisehooajal 1cm tippmargile (1.97) alla kuid siin peaks pikal mehel juba suveks olema 5cm arenguvaru. Teivashüppes jõudis Taavi Tšernjavski sisehooajal möödunud hooaja 4.35-lt 4.55ni, kuid hüppetehnika vajab suveks veel stabiilsust. Selle saavutamisel võiks U23 EM-il jõukohane olla teivashüppetulemus 4.60-4.65.
Taavi Tšernjavski kogus möödunud hooajal veel juunioride vanuseklassi sportlasena esimest korda täiskasvanute vahenditega 10-võistlust läbides 7487 punkti. Sisehooajal näidatud arenguid silmas pidades võiks U23 EM-il realistlikuks eemärgiks saada 7650 punkti. Kindlasti võib kevadisel ettevalmistusperioodil veel mõnedel üksikaladel märgatavaid arenguid saavutada, mis võib ka eeldatavat 10-võistluse punktisummat tõsta. Antud hetkel on siiski olulisem kui üksikalade tulemuste forsseerimine, terve püsimine, hea toonuse hoidmine ning olemasolevate võimete kohase kümnevõistluse punktisumma vormistamise elementidega tegelemisele.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis meeste 10-võistluses tulemus 7644 puntki 7. koha.
Grete Šadeiko
Ala: mitmevõistlus
Treener: Dennis Nobles
Isiklik rekord: 5706/4105
U23 EM norm: 5300
Tulemus 2015 sisehooajal: 4105
Püstitas lõppenud sisehooajal USA-s uueks viievõistluse isiklikuks rekordiks 4105 punkti. Paranesid üksikalade rekordid tõkkesprindis (8.60), kuulitõukes (12.16). Viimase aasta jooksul on stabiliseerumist näidanud kaugushüppetulemused napilt 6m all. Mis kõige tähtsam, aastaid vaevanud vigastustejada on U23 EM eel selja taha jäetud.
Grete Šadeiko isiklik rekord pärineb möödunud aasta aprillikuust ning on 5706 punkti. Senine rekordvõistlus kulges edukalt isiklike rekordite lähedaste tulemustega (va 800m jooks). Sisehooajal veelgi kinnitust saanud mitmevõistluse sees oma võimetekohaste üksikala tulemuste vormistamise võimekuses ning mõningate alade edasimineku taustal võiks suvise U23 EM realistlikuks ambitsiooniks olla 5800 punkti. 800m jooksu tulemuse viimine kunagise tippaja 2.16,08 lähedale võiks anda U23 EM-il lootused veel pisut kõrgemale punktisummale.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis naiste 7-võistluses tulemus 5809 puntki 6. koha.
Kätlin Piirimäe
Ala: kuulitõuge
Treener: Külli Tambre
Isiklik rekord: 16.80
U23 EM norm: 14.50
Tulemus 2015 sisehooajal: 16.31
Eesti talvised MV: 1. koht, 16.31
Avanes Eesti meistrivõistlustel, kus hea seeria parimaks tulemuseks sai 16.31, mis tähistab ka sportlasse uut sisetippmarki. Varasemat, eelmisest hooajast jäänud, sisetipptulemust ületas Piirimäe 29cm võrra. 2013. aasta suvel tõugatud seni kehtivale sportlase absoluuttippmargile – 16.80 eelnes sisehooaeg, mil sportlane sai kirja 15.12. Ei saa küll loota sama suurt edasiminekut käesoleva hooaja sisetulemuselt, kuid sportlane on korra tiitlivõistlustel näidanud võimet õigel ajal õiges kohas nö avaneda. Seega võiks sportlase ambitsiooniks suvisel U23 EM-il olla tulemus üle 17 meetri.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tõi tulemus 17.29 naiste kuulitõukes hõbemedali, 16.98 pronksi.
Karl Koha
Ala: kuulitõuge
Treener: Ants Kiisa
Isiklik rekord: 17.78
U23 EM norm: 17.35
Tulemus 2015 sisehooajal: 17.78
Eesti talvised MV: 2. koht – 17.78
Tegi lõppenud sisehooajal Eesti U23 koondise kandidaatidest kõige muljetavaldavama arengu. Möödunud hooajast tuli Koha tulemusega 16.60, otsustavale kevadisele ettevalmistusperioodile astub aga vastu tulemusega 17.78. See annab võimaluse võtta eesmärgiks kodusel EM-il lõppvõistlusele jõuda.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tagas meeste kuulitõukes eelvõistluselt edasipääsu tulemus 18.07. Lõppvõistlusel andis 18.18 pikkune kuulikaar 9. koha.
Sten Ütsmüts
Ala: 400m/400m tj
Treener: Taivo Mägi
Isiklik rekord: 48.59/54.95
U23 EM normatiiv: 47.40/52.15
Tulemus 2015 sisehooajal: 48.93
Eesti talvised MV: 2. koht – 49.10
On märgilise tähendusega juba asjaolu, et sel hooajal osales ta aktiivselt 400m jooksus ka sisehooajal, varasemates siseedetabelitest Ütsmütsi 400m jooksu pingereas erinevatel põhjustel ei leia. Veelgi enam, oma möödunud suvisele 400m ringil joostud ajale 48,59 jäi sportlane 200meetrisel siseringil joostes alla vaid 34 sajandiksekundit. Sellest võib eeldada, et sportlane liigub tõusvas joones ning U23 EM normatiiv 47.40 on reaalne eesmärk.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis meeste 400m jooksus tulemus 47.43 15. koha
Janeli Toomel
Ala: kolmikhüpe
Treener: Kersti Viru
Isiklik rekord: 12.38
U23 EM norm: 12.95
Tulemus 2015 sisehooajal: 12.38
Eesti talvised (mitmevõistluse) MV: 1. koht – 12.38
Viis lõppenud sisehooajal kolmikhüppe isikliku tippmarki edasi 3cm võrra, saades Eesti MV võidutulemuseks 12.38. U23 EM normatiiviks on 12.95 ning see võikski olla suvine reaalselt püütav siht sportlasele.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il viis naiste kolmikhüppes eelvõistluselt edasi tulemus 12.98
Jaak Joonas Uudmäe
Ala: kolmikhüpe
Treener: Michael Eskind, Maie ja Jaak Uudmäe
Isiklik rekord: 15.22 (kaugushüpe 7.12)
Tulemus 2015 sisehooajal: kaugushüpe 7.12
Ei teinud sisehooajal kaasa küll ühelgi kolmikhüppevõistlusel, kuid naasis pärast pikka vigastuspausi võistlusstarti ning püstitas kaugushüppes uue isikliku rekordi 7.12. Varasem rekord pärines 2013. aastast ning oli 6.97. Sportlase kolmikhüppe tippmark – 15.22 pärineb aga lausa aastast 2012. Viimati võistles Uudmäe kolmikhüppes 2013. aasta juunioride EM-il, kus sai tulemusega 14.86 17. koha
Jaak Joonas Uudmäele võiks igati edukaks verstapostiks kolmikhüppe sektorisse naasmisel käesoleva aasta suvel olla tulemus 15.50
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tagas meeste kolmikhüppes lõppvõistlusele pääsu tulemus 15.79
Rauno Liitmäe
Ala: mitmevõistlus
Treener: Huko Linnas
Isiklik rekord: 7015
U23 EM normatiiv: 7200
Näitas sisehooajal edasiminekut sprindikiiruses, tuues senise 60m jooksu tippmargi 7.47-lt 7.22-le. Samuti paranes teivashüppe tippmark 4.33-lt 4.50le ning seni juunioride 60m tõkkeid 8.67 läbinuid sportlane sai lõppenud sisehooajal meeste 60m tõkkesprindis kirja suurepärase aja 8.39. Siiski kulges sisehooaeg tõusude ja mõõnadega ning sisehooaja tähtsaim start –mitmevõistluse Eesti MV katkesid just 60m tõkkesprindis, kus sportlane jooksis esimesse tõkkesse „sisse“ ega jõudnudki seetõttu finišisse.
Seni on Rauno Liitmäe tippmargiks meeste 10-võistluses 7015 punkti 2014.a. suvest. Kevadisel ettevalmistusperioodil annaks treeningelemendid, mis täiustavad olemasolevate võimete 10-võistluse sees realiseerimise võimekust, head eeldused U23 EM normatiivi 7200 täitmiseks saabuval suvehooajal.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis meeste 10-võistluses tulemus 7225 punkti 20. koha
Heleene Tambet
Ala: 10 000m
Treener: Harry Lemberg
Isiklik rekord: 35.06,56
U23 EM norm: 36.00,00
Tulemus 2015 sisehooajal: 16.44,15 (5000m)
Eesti talvised MV: –
Lõpetas möödunud hooaja Euroopa krossijooksu MV-del Bulgaarias Eesti koondise edukaima liikmena, saavutades naiste U23 arvestuses 6km distantsil 25. koha. Sportlane ei jäänud küll tulemusega rahule, kuid arvestades küllalt keerulisi võistlusolusi ja võistlusele eelnenud pikka lennureisi USA-st võistluspaika, oli saavutatud koht siiski märk sportlase jätkuvast konkurentsivõime kasvust. Sisehooajal jooksis Tambet USA-s Eesti naiste seni kiireima sisetingimustes läbitud 5000m jooksu, saades ajaks 16.44,15, mis andis tugevas konkurentsis 6. koha. Eesti sisetipptulemuseks Tambeti joostud aega ei saa siiski arvata, kuna jooks toimus 307m pikkusel halliringil.
Seega on Heleene Tambet saanud U23 EM eel tugevas konkurentsis joostes lihvida oma jooksutaktikat ning testida oma jooksuvõimekust. Suvisel U23 EM-il võiks eesmärgiks olla taktikaliselt küps jooks.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis naiste 10000m taktikajooksus aeg 35.02,76 7. koha
Aet Laurik
Ala: kaugushüpe
Treener: Tauri Laurik
Isiklik rekord: 6.04
U23 EM norm: 6.10
Tulemus 2015 sisehooajal: 6.04
Eesti talvised MV: 1. koht – 6.04
Püstitas lõppenud sisehooajal kaugushüppes uue isikliku rekordi 6.04. Varasem tippmark pärines 2013. aasta suvest, mil sportlane sai kirja 5.94. Rekordile 10 lisasentimeetrit saanud Laurikul peaks käima läinud otsustaval kevadisel ettevalmistusperioodil jaguma indu ja ambitsioonikust jõuda juba juunikuus U23 EM normatiivini – 6.10 ning koondisekoha kindlustanuna püüda EM-il juba uut isikliku rekordit.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il viis naiste kaugushüppe kvalifikatsioonivõistluselt edasi tulemus 5.97 lõppvõistluselt finaalihüpeteni viis tulemus 6.03 ning 6. koha tagas hüpe pikkusega 6.15.
HEAS KONKURENTSIS
Kaia Soosaar
Ala: kaugushüpe/200m
Treener: Anne ja Taivo Mägi
Isiklik rekord: 6.22/24.88
U23 EM norm: 6.10/24.20
Tulemus 2015 sisehooajal: 6.04
Eesti talvised MV: 2. koht – 5.99
Ei jõudnud küll sel sisehooajal oma 2012. aastast pärit kaugushüppe tippmargini 6.22, kuid heas konkurentsis teise U23 EM koondise kandidaadi Aet Laurikuga jäid sisehooajal võistlustulemused stabiilselt 6m lähedusse. Sisehooaja tippmargiks jäi 6.04. Selle tulemusega jäid Kaia Soosaar ja Aet Laurik ka sisehooaja kaugushüppe edetabeli esikohta jagama.
Kõige vahetum konkurents sama vanuseklassi EM koondise kohale on sportlase hingele edasiviiv jõud, mistõttu võiks saabuvalt välishooajalt loota Kaia Soosaarelt uut isikliku rekordi püstitamist.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il viis naiste kaugushüppe kvalifikatsioonivõistluselt edasi tulemus 5.97 ning finaalis andis tulemus 6.34 pronksmedali.
Andi Noot
Ala: 1500m/800m
Treener: Endel Pärn
Isiklik rekord: 3.44,42/1.50,87
U23 EM normatiiv: 3.45,00/1.49,50
Tulemus 2015 sisehooajal: -/1.56,08
Lõppenud sisehooajal õieti startida ei jõudnudki. Kurgumandlite põletik viis 1500m jooksus möödunud suvel normi (3.45,00) täitnud (3.44,42) Nooda enne talviseid Eesti meistrivõistlusi lõikusele. Kuna sportlasel on normatiiv möödunud hooajast juba täidetud ja koduseid sama vanuseklassi konkurente ei ole, siis saab Noot U23 EM ettevalmistust sättida just nii kuidas temale EM võistlust silmas pidades kõige kasulikum on. Kasuks tuleb ka vanemate kolleegide näol hea koduse treening- ja võistluskonkurentsi olemasolu.
Loodetavalt mõjub Andi Noodale sisehooajal tulnud väike sunnitud hingetõmbepaus kokkuvõttes positiivselt ning sportlase tippmargid pranevad nii 800m, kui 1500m jooksus, kui mitte enne siis just juulikuus kodupubliku ees U23 EM-il. Oluline on, et sportlane suudaks olla valmis tegema rekordjooksu, kus otsustavad sekundid ja sajandikud pannakse paika pikas lõpusspurdis nii nagu see tiitlivõistluste taktikajooksudes kipub olema.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tagas viimase kohaga eeljooksust finaali aeg 3.44,98. Finaaljooks ise oli aga veelgi tõsisem taktikajooks, kus pronksmedali sai ajaga 3.44,65.
Birgit Pihelgas
Ala: 800m/1500m
Treener: Martin Mooses
Isiklik rekord: 2.17,07/4.38,43
U23 EM normatiiv: 2.08,00/4.22,00
Tulemus 2015 sisehooajal: 2.19,82/4.38,87
Eesti talvised MV: -/ 4. koht – 4.40,37
Näitas sisehooajal 1500m jooksus selget edasiminekut läbides distantsi sisehallis pea sama kiiresti kui möödunud hooajal välitingimustes. Ajad vastavalt 2014. suvi 4.38,43 ja 2015. talv 4.38,87. U23 EM normatiiv on 4.22,00, mis kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võiks olla sportlase suvehooaja maksimum. Samas Pihelgasel väga lähedast kodumaist konkurenti 1500m jooksus U23 vanuseklassis ei ole, mistõttu võiks suvel 6-8 sekundilise isikliku tippmargi paranduse korral sportlane kindlasti vanuseklassi EM-i startida. Vanemate kolleegide näol on kodustes tingimustes võimalik ka enne U23 EM-i tugevas konkurentsis starte leida.
Getter Marie Lemberg
Ala: teivashüpe
Treener: Harry Lemberg, Aleksandr Obizajev
Isiklik rekord: 3.75
U23 EM norm: 3.95
Tulemus 2015 sisehooajal: 3.75
Eesti talvised MV: 3. koht – 3.60
Jõudis lõppenud sisehooajal oma 2013. aasta suvest pärit teivashüppe tippmargi – 3.75 kordamiseni. Samuti nagu eelnimetatud koondise kandidaatidel puudub ka Lembergil vanuseklassis koondisekohale konkureeriv sportlane, mistõttu oleks sportlasel U23 EM võistluse eel hea võistluskindluse saavutamiseks oluline teha paar rekordilähedast võistlust. Seejuures head kodust konkurentsi pakub U18 vanuseklassi talent Margit Kalk.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tagas eelvõistlustelt edasipääsu tulemus 4.05
Sven Lillimägi
Ala: kuulitõuge
Treener: Ants Kiisa
Isiklik rekord: 16.16
U23 EM norm: 17.35
Tulemus 2015 sisehooajal: 15.89
Eesti talvised MV: 7. koht – 15.89
Ei suutnud lõppenud sisehooajal möödunud hooaja tippmargile 16.16 lisa saada, vajaka jäi 27cm. Kuna Lillimäe kodusel kuulitõuke konkurendil, Karl Kohal on normatiivi 17.35 kindlalt täidetud, siis tuleb Lillimäel U23 EM-ile teise koondislasena kvalifitseerumiseks samuti normatiivist jagu saada. Teekond sinna on pikk, kuid sportlasel on treeninggrupi sees Koha näol hea eeskuju olemas ning eemärgist normatiiv täita kergekäeliselt ei loobuta.
Rait Veesalu
Ala: 100m/200m
Isiklik rekord: (60m -6.87) 10.66/21.68
Tulemus 2015 sisehooajal: (60m – 6.92) -/21.92
U23 EM norm: 10.60/21.40
Eesti talvised MV: (60m-3. koht, 6.92) 4. koht – 22.22
Alustas käesolevaks hooajaks treeninguid Norras. Oma Norra treeninggrupis on Veesalu küll kõige kiirem, kuid head konkurentsi leiab 100m ja 200m jooksu võistlustel nii Norras, kui Eestis. Lõppenud sisehooajal püstitas sportlane isikliku sisetippmargi 200m jooksus – 21.92, varasem sisetippmark oli Veesalul 22.20. Lühikeses sprindis jäi Veesalul sisehooajal tippmargist 5 sajandiku puudu, ajaks 6.92.
Seega võib eeldada, et ka Rait Veesalu on vähemalt 200m sprindis eesootavaks U23 EM-iks liikumas oma senise karjääri parimasse vormi. Sportlase senine tippmark 200m jooksus on 21.68, U23 EM normatiiviks on 21.45. Arvestades edasiminekut sisehooajal peaks normatiivi täitmine nii 100m kui 200m jooksus olema sportlasele igati jõukohane.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tagas 200m jooksus pääsu eelringidest finaaljooksu aeg 21.01. 100m jooksus sai eelringist edasi tulemusega 10.73 ning finaali ajaga 10.55.
PIKAD HEITED
John-Caspar Jaanus
Ala: kettaheide/vasaraheide
Treener: Ando Palginõmm
Isiklik rekord: 53.50/58.24
U23 EM norm: 53.50/63.00
Tulemus 2015 sisehooajal: 50.88/53.04
Sai märtsikuus teha vaid ühe stardi, kui osales Leirias Euroopa talvistel heitealade karikavõistlustel nii ketta- kui vasaraheites. Ettevalmistustsükli vahel toimunud võistlusstartide tulemused olid vastavalt 50.88 ja 53.04. Sportlase isiklikud rekordid neil aladel on kettaheites 53.50 (täpselt U23 EM normatiiv) ja vasaraheites 58.24.
Varakevadised kontrollstardid näitasid, et sportlane on treeningettevalmistuse perioodil seniste rekordite lähedases toonuses ning suvise tippsündmuseni jäänud 4 kuu jooksul peaks olema eesmärgiks mõlemal alal edeneda ligi 5 meetrit.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il piisas eelvõistluselt lõppvõistlusele pääsemiseks kettaheites tulemusest 56.57 ning vasaraheites 66.32.
Mari-Liis Tulev
Ala: odavise
Treener: Heiko Väät
Isiklik rekord: 48.74
U23 EM norm: 50.00
Tulemus 2015 sisehooajal: 44.04
Sai talvisel perioodil samuti teha vaid ühe stardi Leirias Euroopa heitealade talvistel karikavõistlustel. Kontrollstardi tulemuseks jäi 44.04. Sportlase tippmark odaviskes on 48.74. U23 EM normatiiviks 50.00.
Kuna saabuval suvel möödub sportlase isikliku rekordi püstitusest 2 aastat, peaks olema füüsilist võimekust ja tehnilisi oskusi kogunenud piisavalt, et seada eesmärgiks odavisketulemus 53 meetrit.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il viis eelvõistluselt lõppvõistlusele tulemus 52.52
VIGASTUSTEST PRIIKS
Keiso Pedriks
Ala: 60m/110m tõkkejooks
Treener: Andrei Nazarov
Isiklik rekord: 7.94/14.36
U23 EM norm: 14.35
Tulemus 2015 sisehooajal: 8.73
Sai sisehooajal teha 60m tõkkesprindis vaid ühe stardi, kuigi oli hooaja hakul treeneri sõnul küllalt heas vormis jooksmaks aegu alla 8 sekundi. Hooaja plaanid nurjas pöiavigastus. Sisehooaja lõpuks õnnestus vigastusest põhjustatud vaevusest koostöös koondise arstiga vabaks saada, mistõttu sai alata täiemahuline ettevalmistus U23 EM võistluseks saabuval suvehooajal.
Keiso Pedriksi tippmark pärineb möödunud suvest ning on 14.36. Probleemideta kulgeva kevadise ettevalmistuse korral võiks sportlase eesmärgiks olla 14 sekundi piiri alistamine.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il tagas pääsu eelringidest finaaljooksu aeg 14.02.
Janek Õiglane
Ala: mitmevõistlus
Treener: Sven Andresoo
Isiklik rekord: 7820
U23 EM norm: 7200
Tulemus 2015 sisehooajal: 60m tj 8.27, TE 4.70, KU 14.60
Planeeris koos treener Sven Andresooga sisehooajaks vaid üksikalade stardid, kuna mullu Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste superliigal saadud kannavigastus ei olnud sisehooaja alguseks veel täielikult taandunud. Sportlane võistles sisehooajal kolmel alal ning kõigil neil sündisid uued tippmargid. 60m tõkkejooksus viis Õiglane senise isikliku rekordi 8.39-lt 8.27-le. Kuulitõukes paranes mullu suvel tõugatud rekord 14.01 sisehooajal 59 cm. Teivashüppes viis Janek Õiglane seni kehtinud sisetippmargi 4.44 enda välishooajast pärit absoluuttulemuse 4.73 lähedale, ületades Eesti talvistel karikavõistlustel 4.70.
Sisehooajal lõpuks sai kinnitust ka kannavigastuse täielik taandumine ning sportlane on juba saanud täisprogrammi järgi treenima hakata ka kaugus- ja kõrgushüpet.
Lähtudes sisehooja alalhoidlikest ja õigetest strateegilistest valikutest, tänu millele taandus pikalt vaevanud vigastus ning kolmel üksikalal näidatud edasiminekust, võiks Janek Õiglase saabuva välishooaja reaalseks väljakutseks olla kümnevõistluses 8000 punkti piiri ületamine.
Viimati 2013.a. toimunud U23 EM-il andis meeste kümnevõistluses tulemus 8070 punkti 4. koha.
Sisehooajal ei võistelnud järgmised koondise kandidaadid:
Karl-Robert Saluri (vigastus), Ksenija Safonova (pikad heited), Lisette Liivrand (pikad heited), Maarja Helm (pikad heited), Kätlin Tõllasson (pikad heited), Heigo Kangro (pikad heited), Heleene Tambet.
KOONDISE PERSPEKTIIV
Koondise kandidaatide kevadise ettevalmistustsükli eel võib sisehooaja tulemuste põhja vähemalt kümnel koondislasel näha reaalset võimalust jõuda 9.-12. juulini Tallinnas Kadrioru staadionil toimuval U23 EM lõppvõistlusele või finaali. Kevadise treeningtsükli õnnestumise korral võiks 2-3 sportlasel olla reaalne võistelda kodustaadionil ka medalikohtade nimel.
Kõigil U23 koondise kandidaatidel on eeldused jõudmaks lähitulevikus Euroopa võistkondlike MV või Euroopa mitmevõistluse KV superliiga koondisesse. Samuti on suuremal osal tänastest U23 EM koondise kandidaatidest perspektiivi kvalifitseeruda 2016. või 2018. aastal täikasvanute Euroopa meistrivõistlustele. 2017.a. MM ja 2020.a. OM koondise kohta võiks tänasest U23 koondislastest prognoosida 4-6 sportlasele.