Delfi ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös valmiv U23 EM-blogi siirdub seekord ala juude, mille kaks esimest Euroopa meistrit on eestlased Arnold Viiding (1934) ja Aleksander Kreek (1938).
Kuigi 20-aastane Karl Koha on meie kunagiste kuulitõuke suurmeistrite rekordid juba mitme meetriga üle löönud, seisab tema alles oma sportlastee alguses.
Koha tõukas talvel isikliku rekordi 17.78 ja kerkis 11 noore Eesti kergejõustiklase hulka, kes on koduse U23 EM-i normi tänaseks täitnud. Enamgi veel, Eesti meistrivõistlustelt teenis ta oma esimese hõbemedali, jäädes meie esitõukajast Kristo Galetast vaid poole meetri kaugusele.
- Karl Koha
- 21.11.1994
- Haapsalust pärit
- 194 cm ja 110 kg, käte siruulatus 200 cm
- Fännas pisipõnnina häälekalt Erki Noolt, hiljem konkreetseid eeskujusid pole olnud
- Mänginud noorte- ja harrastusliigades nii võrk-, korv- kui jalgpalli
- Lamades surumine 150 kg, rinnalevõtt 135 kg, rebimine 105 kg, kükk 205 kg
- Kuulijänn ette (7,26-kilose kuuliga) 16.80 ja taha 17.97
- Paigalt kaugus 3.00 m, jalad koos paigalt kolmik 9.14 m, 30 m lendstardist 3,29 sek
Algus
Pärit on Koha Haapsalust, mis veel 1990ndatel oli Eesti kergejõustikus üks tähtsamate võistluste peamiseid võõrustajaid. Nii pole ime, et kord autoga staadionist mööda sõites küsis ema toona 1. klassis käinud Karlilt, ega ta kergejõustikku proovida tahaks. Et vanem vend Kristo tegeles poksi kõrvalt just kergejõustikuga, polnud emale vastuseks jah-sõna ütlemine raske.
“Mu esimene treener oli Peeter Kallas (kunagine Urmet Uusoru juhendaja), kelle juures käisin esimesest viienda klassini. Tema trennides tegime palju muudki kui kergejõustikut. Tõsisemaks läks sportimine viiendas klassis, kui siirdusin Kaja Ladva trenni. Siis hakkasid tekkima ka selgemad eesmärgid ja sihid,” meenutab põline läänemaalane. Kuigi esialgu tegi Koha kõiki alasid, ka mitmevõistlust (võitis 2008. aastal omaealiste seas Leksi 7-võistluse!), siis põhikooli lõpuaastatel hakkas ta üha rohkem heidetele ja tõugetele keskenduma. “Teivashüppes pole kolm meetrit veel mingi tulemus, aga mul tuli juba sellegagi kõrgusekartus peale,” naerab loo peategelane nüüd.
Silmapaistvate tulemuste puudumisele vaatamata jäi ta lõpuks silma Audentese spordigümnaasiumis heitjaid ja tõukajaid treenivale Ants Kiisale.
Loe edasi DELFIST.