1971. aastal esmakordselt Eesti Televisiooni ekraanile jõudnud noorte kergejõustikusari “TV 10 Olümpiastarti” tähistab sel aastal 50. juubelit. Kauem on telesaadetest vastu pidanud vaid “Aktuaalne Kaamera”. Sarjast on sirgunud sisuliselt kogu Eesti kergejõustiku tipp, aga ka mitmete teiste spordialade koondislased ja teistel elualadel kaugele jõudnud inimesed.
Koroonaviiruse leviku tõttu lükkus detsembri alguses toimuma pidanud 50. hooaja vabariiklik etapp jaanuarisse, ent maakondlike etappidega on siiski algust tehtud.
Nii pikalt teleekraanil nähtavat noorte võistlussarja pole teadaolevalt ette näidata ühelgi teisel riigil maailmas. Just enda soorituste telekas nägemine on osalejatele jätnud sügava mälestuse kogu eluks. Olümpiavõitja Gerd Kanter ei saavutanud küll lapsena sarjas uhkeid tulemusi, ent sättis end õigel ajal mikrofoni ette ja sai anda oma esimese intervjuu.
“Marko Kaljuveer tegi teistega intervjuusid ja mul õnnestus ka ennast sinna kõrguhüppematile sättida. Ta küsis ka minu käest paar küsimust ja tol ajal televiisorisse sattumine oli väga suur asi,” meenutas Kanter hiljem sarja mälestusteraamatus. Ksenija Balta on meenutanud, et esimene mälestus sarjast oli kurb, sest ta tegi 60 m jooksu finaalis kaks valestarti. Hiljem sai Baltast üks sarjas enim võite teeninud sportlane.
Saatesarja loojaks võib pidada ETV sporditoimetuse ajakirjanikku Tõnu Tammarut ja Ants Tederit, kes ka sarja punktitabeli leiutas ja sarja pikalt vedas.
Et põhirõhk on eestlaste jaoks erilisel mitmevõistlusel, on TV 10 sari kergejõustiku osas heaks võimaluseks teada saada, milline ala võiks kõige paremini sobida. Sarjast on läbi käinud endiste aegade legendid alates Heino Lipust ja Uno Palust, lõpetades tänaste tippude Maicel Uibo ja Janek Õiglasega.
Teiste elualade tipud
Sarjas on kõrgeid kohti saanud ka teiste elualade tipptegijad. Estonia ooperisolist Aare Saal võitis 1978. aastal vanemate poiste arvestuses teise koha, humorist Erkki Kõlu on 1982. aasta nooremate poiste vanuserühma võitja. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, professor Joel Starkopf saavutas 1978. aasta vanemate poiste finaalis 4. koha. Tänane kultuuriminister Tõnis Lukas pääses 1974. aastal nooremate poiste finaali.
Tihti on sarjas osalenud ühe perekonna mitu põlvkonda, näiteks Deivi Jäärats ning tema tütred Grit ja Grete Šadeiko.
Täna püsib TV 10 Olümpiastarti suuresti kahe naise – 26 aastat sarja ERRi poolelt vedava Anu Sääritsa ja kergejõustikuliidu võistluste korraldaja Silvi Kase õlul, kes mõlemad ka sarjas edukalt osalesid. Kask võitis 1973. aastal nooremate tüdrukute vanuserühmas teise koha ja 1975. aastal vanemate tüdrukute vanuserühma kuuenda koha. Tema pojast Ramost kasvas samuti koondise tasemel mitmevõistleja, teine poeg Remi tegeles jooksmisega.
Kask mäletab, kuidas ta pärast 30 m tõkkejooksu võitu pidi Toomas Ubale intervjuud andma. «Eks need intervjuud olid vist kõigile natuke hirmsad,» tõdeb ta. Võrreldes ammuseid aegu praegusega, ütleb Kask, et neid ei toonud omal ajal võistlema auhinnad. «Ajad olid sellised, et me ei osanudki oodata mingeid auhindu, mäletan, et sain diplomi ja sinise mütsi. Tegime sporti, sest oli lõbus ja tore seltskond. Tänapäeval on auhinnad muidugi palju uhkemaks läinud, jalgrattad, rulluisud, Sportlandi kinkekaardid, mille peasponsor Kalev välja paneb. Sel aastal lisasime auhinnalauale tõukerattad, tuleb ju ajaga kaasas käia. Tänapäeval on edukamatel võimalik endale kogu varustus välja teenida, kindlasti on see mõne jaoks lisamotivatsioon,» räägib võistluse korraldaja.
Sarjast on kasvanud ka paljud treenerid, teiste seas olümpiavõitja Erki Noole endine treener Rein Sokk, kes sai 1972. aastal vanemate poiste arvestuses mitmevõistluses 5. koha. Samuti täna Risto Lillemetsa, Kristjan Rosenbergi ja Taavi Tšernjavskit juhendav Art Arvisto, kes tuli 1984. aasta finaalis teiseks.
50 aasta tagused hetked siiani meeles
Sarja esimesel hooajal osalenud Rein Sokk mäletab 50 aasta tagusest võistlusest mitmeid hetki. «Nagu eile oleks olnud. Finaalist on palju episoode selgelt meeles – kuidas sel päeval päike eredalt paistis, erinevad mälupildid Komsomoli staadionil (täna Kalevi staadion – M.G.). või kui talvisel etapil sai võistelda Kalevi hallis, mis tollal oli universaalne hall. Tallinnasse sõit oli juba omaette nii suur saavutus, see oli ulme. Kõik oli nii põnev, teivast hüppasime porolooni täis topitud kartulikottidesse,» meenutab Sokk.
«Täna töötan ma ise koolis õpetajana ja näen, kuidas ajad on muutunud. Tollal see võit polnudki algul kõige tähtsam, vaid protsess ise. Ja kui diplomi said, siis oli väga uhke tunne, see oli suur saavutus, sest tollal neid igaühele ei jagatud. Täna küsivad ka spordivõistluste viimased, et miks nemad medalit ei saanud. Ootused olid tollal väiksemad ja rõõm väikestest asjadest suurem.»
Sokk mäletab, kuidas ta teivashüppes õnnega pooleks võidu sai. «Ületasin esimesena 2.40 ja pärast seda hakkas meeletu paduvihm ja minust tugevamad hüppajad pidid sellistes tingimustes hüppama. Võitsin kollase särgi, kus oli TV 10 logo. Kui sellega hiljem järgmisele etapile läksin, olin nagu suur boss! Täna ei eruta mingi särk enam kedagi,» naerab ta. Logo lõikas Sokk hiljem välja see oli tal pikka aega alles.
Sokk andis intervjuud Tarvo Villomannile, millest ta suurt ei mäleta. «Mis ma seal rääkisin, ei tea, aga tehtud poiss olin küll. Kõige esimesest hooajast tuli täiskasvanute sekka ka mitmeid tippe, naistest võitis nooremates tüdrukutes Silva Oja, kellest tuli tippsportlane. Vanematest poistest tuli mitmevõistluse võitjaks Arne Kutser, teine oli Avo Tasa, kolmas Endel Subi – kel muuseas oli ainult üks käsi,» meenutab Sokk, kes ise sai toona viienda koha.
«Subi oli ikka uskumatu kuju, ta muide hüppas ühe käega ka minust rohkem teivast ja heitealad võitis kõik ära, oli suur ja tugev poiss. See, kuidas ta teivast hoidis ja hoojooksu tegu – uskumatu. Ja näed, mul on isegi need nimed siiani meeles,» räägib täiskasvanuna just teivashüppes tippu jõudnud Sokk.
Sokk ütleb, et sarja nii pikka aega püsimine on omamoodi ime. «See oli tollal vajalik ja on tänagi, kui mõelda, kui paljud tipud siit kasvanud on. Kuidas see saade 50 aastat vastu on pidanud, ma ei tea, kahtlemata on see võimas saavutus.»
Muutuvad ajad
Endine kettaheitja ja kuulitõukaja Eha Rünne võistles sarjas lapsena ning on hilisemas elus õpetaja ja treenerina samuti sarjaga seotud. Rünne ütleb, et tema võistlemisest suurt ei mäletagi. «Osalesin ühel hooajal, vist 1974/75, sest järgmisel läksin juba spordiinternaatkooli Tallinnasse. Jooksin kas 30 või 60 m distantsi ja mitte halvasti, aga täpsemalt ei mäleta. See on küll meeles, kui oluline see võistlus tollal kõigile oli ja kui kurb ma olin Tallinnasse minnes, sest ei saanud enam seal osaleda,» tõdeb Rünne.
Tänapäeva ühiskonnas on Viimsis õpetajana töötava endise sporditipu sõnul ka «TV 10 Olümpiastarti» sarja olulisus muutunud. «2000ndate aastate alguses oli see ka meie õpilastele veel üsna oluline, aga mida aeg edasi, seda keerulisem on lapsi osalema saada. Suurt rolli mängib see, et erinevaid alasid on nii palju lisandunud ning kes mängib mingit pallimängu, see naljalt enam kergejõustikuvõistlusele ei tule. Samamoodi on muid lõbustusi palju lisandunud ja laupäeval kuskile Võrru võistlema sõitmise kaalub üles ka sõbra sünnipäev. Aga muidugi on neidki, kes ikka hea meelega osaleda tahavad. Minu silmis on see ikka äraütlemata tore ja vajalik võistlus ning loodetavasti püsib veel kaua,» räägib ta.
Sarjas osalenud kergejõustiklasi: Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill, Maicel Uibo, Taavi Tšernjavski, Kristo Galeta, Magnus Kirt, Grit Šadeiko, Rasmus Mägi, Andres Raja, Ksenija Balta, Marek Niit, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Roman Fosti, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Hans-Christian Hausenberg, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Aivo Normak, Indrek Tustit.
Sarjas osalenud teiste alade tippe: Martin Järveoja, Karol Mets, Siim-Sander Vene, Tanel Kangert, Timo Simonlatser, Mikk Pinnonen, Robert Täht, Gert Kams, Teet Allas, Keith Pupart, Kristjan Sikaste, Timo Eichfuss, Liina Tolmoff, Aiki Aigro, Aivar Rehemaa, Eveli Saue.
Artikkel Postimees Sport: https://leht.postimees.ee/7134608/ainulaadne-kasvulava-eesti-spordile
Autor: Mariel Gregor
EKJL Instagram
