Treenerieetika on spordi alusväärtus

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus koostas ülevaate treenerieetikast, väärkohtlemisest  ja soovitustest spordiorganisatsioonidele.

1. Treener 

Legendaarne treener, õpetaja ja sporditegelane Fred Kudu on öelnud: „Treener on eelkõige õpetaja. Kõige suurema mõjuga õpetaja“. Seda mõju on lubamatu kuritarvitada.

Tänapäeva treener on kutsekvalifikatsiooniga spetsialist, kellele kutsekvalifikatsiooni omistab Eesti Olümpiakomitee.

Eesti Olümpiakomitee poolt 2017.a. kehtestatud Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.

Lastekaitse seaduse § 20 sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi töötada lastega (määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud süütegude eest). Spordiklubidel, -alaliitudel ja huviringidel on kohustus kindlaks teha, kas töötaja sobib ametisse, sh kontrollida ega töötajal ei ole lastega töötamise piirangut.

Lastega töötamise piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on määratud sundravile inimkaubanduse,

seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lapspornoga seotud kuritegude eest. Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu

siis karistus kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ja mitme teise kuriteo puhul kehtib piirang karistuse kehtivuse jooksul.

Mida peab tegema tööandja?

• Veenduma, et inimest, keda soovitakse tööle võtta, ei ole eelnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud.
• Kontrollima samal alusel ka neid töötajaid, kes on tööle asunud enne piirangu kehtestamist, s.t enne 2007. aastat.
• Kontrollima pisteliselt kõiki töötajaid veendumaks, et neid ei ole karistatud töötamise vältel.

Kuidas saab asutus inimese kohta infot?

• Lastega töötav asutus peab inimese tausta kontrollimiseks esitama karistusregistrile päringu. Täpsem info ja vormid taotluse esitamiseks on leitavad aadressil karistusregister.ee.
• Päringu tegemiseks on vaja teada inimese ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.
• Info saamiseks saadab lasteasutuse esindaja aadressile info@karistusregister.ee digiallkirjastatud pöördumise, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötava inimese kohta.
• Tasuta päringu saab asutus teha ka inimese kohta, kes on asutusse juba ammu tööle asunud. Samuti on võimalik teha ühe isiku kohta tasuta korduspäringuid.

Järelevalvet lastega töötamise piirangu järgimise osas teostab Sotsiaalkindlustusamet.

Treenerite eetikakoodeks

Sihtasutus Kutsekoda poolt 19. novembri 2019 seisuga kinnitatud treenerite eetikakoodeks sätestab nõuded treenerite tööeetikale ning käitumisele, sh juhindumine spordis kehtivatest ausa mängu (Fair Play) põhimõtetest, sh:

• treener peab austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata;
• treener peab käituma korrektselt ning olema kõigile eeskujuks.

Eksimusi eetikakoodeksi suhtes käsitletakse treeneri kutsenõuete rikkumisena.

2. Väärkohtlemine

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19: Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ärakasutamise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile.

Karistusseadustiku § 58 järgi on üheks karistuse raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine alaealise suhtes mõjuvõimu või usaldust kuritarvitades.

• 141 järgi loetakse süüteoks vägistamine – inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, sh kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
• 141¹ Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu – inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, sh kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
• 143². Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades – Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 või 141¹ sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA korraldas Tallinnas 19. novembril 2019 rahvusvahelise koolitusseminari Väärkohtlemine spordis, sh materjalina Väärkohtlemise ennetamise käsiraamat ning 2020.a. septembris Praktilisi juhiseid väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonis.

Spordis on omad ohud, mille tõttu võivad väärkohtlemise ohvriks sattuda just lapsed. Peamised riskitegurid on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning treeneri ja sportlase ebavõrdne võimusuhe, sobimatu seksuaalkäitumine jms. Treenerite ning spordiorganisatsioonide esindajate vastutus ja kohustus on õppida ja õpetada tundma väärkohtlemise vorme, tunnuseid ja tagajärgi ning kujundada hoiakuid ja oskusi, mille toel sekkuda ja aidata neid, kes kannatavad väärkohtlemise all.

Riskitegureid aitab vähendada, kui on kokku lepitud:

• avatud suhtlus laste, treeneri ja spordiklubi/spordikooli vahel: lapsed saavad teha ettepanekuid, neid kaasatakse sportimiskeskkonna paremaks muutmisel ja arendamisel – nii on neil julgus igal teemal täiskasvanutega suhelda, sh muredest rääkida;
• spordiklubis/spordikoolis ja spordialaliidus on kokku lepitud, kuidas laste väärkohtlemise juhtumite korral toimitakse – kellele tuleb teatada, millised on aktsepteeritud käitumise (suhete) piirid – ning see on kõigile teada;
• väärtustatakse last ja tema arengut ning heaolu tervikuna.

Justiitsministeeriumi nõunik Brit Tammiste ettekandes „Kes satub Eestis väärkohtlemise ohvriks?“ esitati väärkohtlemise definitsioonid alljärgnevalt.

Seksuaalne väärkohtlemine. Lapse seksuaalse väärkohtlemisena mõistetakse lapse kaasamist igasugusesse seksuaalsesse tegevusse, millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille võib toime panna täiskasvanu või teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes kannatanuga.

Füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsiline jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi.

Vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Lapse väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Seksuaalse ahistamise ning vägivalla situatsioonid:

• Seksuaalne ahistamine 
• keegi on näidanud Sulle enda suguelundeid vastu Sinu tahtmist
• keegi on näidanud Sulle ennast alasti vastu Sinu tahtmist
• keegi on sundinud Sind vaatama pornograafilist materjali (pilte, ajakirju, filme jne)
• keegi on sundinud Sind pealt vaatama seksuaalakti või seksuaalseid tegevusi (nt masturbeerimist)
• keegi on käperdanud Sind vastu sinu tahtmist
• Seksuaalvägivald
• keegi on sundinud Sind oma suguelundeid näitama või ennast lahti riietama
• keegi on sundinud Sind masturbeerima
• keegi on püüdnud Sind vägistada, kuid see ei õnnestunud
• keegi on sundinud Sind tegema suuseksi
• keegi on sundinud Sind tegema pärakuseksi
• keegi on sundinud Sind olema seksuaalvahekorras

3. Uuringud ja soovitused

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring 2015, sh

• 30% noortest on kogenud vähemalt ühte seksuaalse ahistamise juhtumit, peamiselt käperdamist (25%) ja alasti eksponeerimist (11%)
• 10 % on kogenud seksuaalvägivalda
• 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras
• 32% 16–18-aastastest noortest on kogenud oma elu jooksul vähemalt ühte väärkohtlemisena käsitletud tegu

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring 2020, sh

• 45% 16–26-aastastest noortest oli viimase 12 kuu jooksul kogenud vähemalt ühel korral vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise liiki internetis
• 41% 16–26-aastastest noortest olid elu jooksul kogenud vähemalt ühel korral mõnda uuritud seksuaalse ahistamise liiki.
• 28% 16–26-aastastest noortest olid vähemalt ühel korral oma elu jooksul mõnda seksuaalvägivalla liiki
• 45% 16–26-aastastest Eesti noortest on elu jooksul väljaspool internetti langenud vähemalt üht liiki seksuaalse väärkohtlemise (seksuaalse ahistamise ja/või seksuaalvägivalla) ohvriks
• Enam kui viiendikule noortele on elu jooksul seksuaalvägivalla liikidest vähemalt korra kogenud kõige sagedamini vastu tahtmist suudlemist, 7% on sunnitud näitama oma suguelundeid või lahti riietuma, 4% on sunnitud masturbeerima. Märkimisväärne hulk vastajaid on langenud veelgi raskemate seksuaalvägivalla liikide ohvriks
• 8% on sunnitud olema seksuaalvahekorras,
• 7% on langenud vägistamiskatse ohvriks ning
• 6% on pidanud tegema vastu tahtmist oraal- ja 4% anaalseksi.

Noorte keskmine vanus esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes oli 15,7 aastat.

Spordivaldkonna sisest väärkohtlemise uuringut pole Eestis seni läbi viidud.

Soome Spordieetika Keskuse 2020 septembris avaldatud spordi väärkohtlemise uuringu üks järeldustest kinnitas seksuaalse väärkohtlemise esinemist Soome spordis, kuid mitte sagedamini kui mujal ühiskonnas. Uuringu alustel tehtud võtmesoovitused on järgmised:

• treenerid peavad arvestama treenimistavade ja tagasisidega;
• väärkohtlemise suhtes peab valitsema nulltolerants;
• võtmetähtsusega on sekkumine, sõltumata väärkohtleja staatusest või rollist.

Mida saad teha väärkohtlemise ennetamiseks spordis?

Käsiraamat 2019:

Valik tegevusi treenerile, klubile, seltsile, alaliidule.

Ennetustegevustest on kasu, kui nende mõju ulatub laste ja noorteni.

1. Koostage käitumisjuhend

Leppige kokku, kuidas käituda, kui tekib kahtlus, et last on väärkoheldud – selged juhised (sh millised on lubatud või taunitud käitumisviisid) on toeks nt treeneritele õigeks tegutsemiseks ning annavad signaali, milliseid väärtusi spordis toetatakse. Sobimatuid, keelatud, mitmeti tõlgendatavaid olukordi on võimalik ennetada, kui ühised reeglid on omavahel (sh lastega) läbi arutatud, kokkulepitud ning nende kohta on infot jagatud kõigile. Nt leppige kokku väljaspool trenniaega treenerite ning noorsportlaste koosviibimise reeglid.

2. Korraldage seminare ning täiendkoolitusi

Kutsuge rääkima eksperte enda kogemustest ning tegevustest laste ja noorte väärkohtlemise ennetamise teemal spordis. Korraldage üldhariv seminar lapse ja noore arengust, lapse õigustest ning -kaitsest. Väärtustage kolleegi, kes panustab enda teadlikku arengusse (nt omab kutsetunnistust), sh enesetäiendus laste kaitse teemal spordis.

3. Leppige kokku usaldusisikud

Leppige kokku ning tutvustage lastele usaldusisikuid (võimalusel mees- ja naissoost), kellele nad saavad tagasisidet anda, ettepanekuid teha, aga ka muredest rääkida. Jagage infot lasteabitelefoni 116 111 jt abivõimaluste kohta. Kujundage sportlaste ja treenerite hulgas eeskujud, kes lastekaitse ja väärkohtlemise ennetamise teemal sõna võtavad, tegutsevad ning aitavad sportlikele saavutustele keskendumiseks turvalist keskkonda luua.

4. Rääkige & arutage! Lastega, lapsevanematega, kolleegidega.

Andke kõigile edasi info, et väärkohtlemise kahtluse korral jm laste ja noortega seotud teemadel võivad nii lapsed kui täiskasvanud (ka anonüümselt) nõu ja abi küsida 116 111 lasteabitelefonilt. Korraldage aruteluring teemal, mis lastele nende spordiala juures meeldib, mida nad sooviksid muuta, mida nad treenerite puhul hindavad, milline trennikeskkond neile meeldib – see suurendab tõenäosust, et lapsed julgevad jagada ka muresid ja laiemalt enda arvamust;

5. Jagage jooksvalt infot ning ennetusmaterjale

Jagage ennetussõnumitega videoklippe sotsiaalmeedias, meililistides (sh vanemad),

ekraanidel, veebilehtedel.

vt Youtube “Laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev”.

vt lisaks: https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis

Juhised 2020:

• Koosta asutusepõhised käitumisjuhised väärkohtlemise juhtumi korral käitumiseks, aruta need läbi ning tutvusta kõigile töötajatele, sh
  • sõnasta sportlase heaolu ülima väärtusena: kõikidel sportlastel on õigus lugupidavale kohtlemisele ja kaitsele vägivalla eest;
  • sõnasta kokkulepe ning selgitus, mida loetakse soovimatuks, lubamatuks ning reegleid rikkuvaks käitumiseks ja millised on tagajärjed (nt väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid), detailne reageerimissüsteem (kuidas reageeritakse teatele, kaebusele, edasisuunamise mehhanismid, vahendamine); kes vastutab elluviimise eest.
• Järgi lastekaitseseadusest tulenevat lastega töötamise piirangu nõuet (LasteKS § 20).
• Lepi kokku usaldusisikud, kelle poole väärkohtlemise kahtluse korral nii lapsed, lapsevanemad kui töötajad saaksid pöörduda. Usaldusisiku puudumisel tutvusta teisi abiteenuseid nagu lasteabitelefon 116 111 ja hädaabinumber 112.
• Korralda ise või võimalda treeneritel jt osaleda lastekaitse, laste arengu ja heaolu ning väärkohtlemise ennetamise teemasid käsitlevatel koolitustel. Temaatilise koolituse tellimiseks pöördu info@antidoping.ee.
• Ole teadlik abivõimalustest: kuhu laste väärkohtlemise kahtluse korral pöörduda, konsulteerida ning nõu küsida.
• Jaga organisatsioonis, sh treeneritele, lastele ja noortele kui ka lapsevanematele teadaolevaid ennetusmaterjale (sh videoklippe) ning hoia abivõimaluste info (nt usaldusisiku kontakttelefon, lasteabi telefoni 116 111 plakat või bänner) nähtaval kohal.

4. Tähtsad lingid: 

• Laste väärkohtlemine spordis – temaatiline veebileht
• Praktilisi juhiseid väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonides, sh vene keeles
• Rahvusvahelise koolitusseminari „Terve spordi eest. Väärkohtlemise ennetamine spordis“ ettekannete videosalvestus ning ettekanded
• Laste väärkohtlemise ennetamise käsiraamat eesti ja vene keeles
• Loe ennetavalt väärkohtlemise märkide
• 2020. aastal liitus Eesti Julge rääkida! („Start To Talk“) liikumisega, mis juhib tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele spordis.
• „Julge rääkida!“ Euroopa Nõukogu kampaaniaveeb
• „Julge rääkida!“ videoklipp
• „Liikumine ja sport“ nr 18/2019, nr 16/2018 temaatilised artiklid
• Lastemaja tutvustus. Lastemaja (asukohaga Tallinnas, Tartus Jõhvis) poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid.  Teenus: ärakuulamine (videosalvestus), abivajaduse hindamine, psühholoogiline nõustamine, järelnõustamine lapsesõbralikus ja lapse heaolu arvestavas keskkonnas.    info@lastemaja.ee, + 372 5361 1602.
• Lasteabi.ee: kui vajad lapsega seotud teemal nõu, helista 116 111. Sul on võimalus konsulteerida ka anonüümselt 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.