Täna, 1. mail tähistab 75. juubelit Eesti kaugushüppe siserekordi omanik, kahekordne olümpialane ning 1970. aasta Euroopa sisemeister Tõnu Lepik.
Lõpetanud 1964. aastal tööriistalukksepana Tallinna 6. linnakutsekooli, 1972. aastal Tallinna kaugõppekeskkooli ja 1978. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonna.
Sportima õhutas teda Tallinna 2. keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Aleksander Prikk. Sportlaseteed alustas Lepik 1956. aastal Kalevi Laste ja Noorte spordikoolis, kus harrastas mitmeid alasid. Aastal 1957 keskendus Aleksander Tšikini õpilasena kergejõustikule. Tõusis kõigepealt esile 1962. aastal Tööjõureservide üleliidulistel noortemeistrivõistlustel kõrgushüppe võitjana, 1964. aastal võitis ka kaugushüppe ja kuuevõistluse. Sai Euroopa juunioride mängudel 1964. aastal kaugushüppes 7. koha. 1965. aastal oli maailma juunioride edetabelis kümnevõistluses esimene ning 1966. aasta sügisest oli 8-meetri-mehena üks maailma parimaid kaugushüppajaid.
Võitis 1968. aasta México OM-il Eesti rekordiga (8.09) 5. koha ja 1976 Montréali OM-il oli 20. 1969. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis 8.04-ga pronksi, 1971. aastal oli seitsmes ja 1974. aastal kaheksas. Euroopa sisemängudel sai 1968. aastal hõbeda ja 1967. aastal 4. koha. 1970. aastal, esimesel sise-EM-il võitis Lepik 8.05-ga kulla ja oli 1972. aasta sise-EM-il viies. Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt on võitnud Lepik 3 hõbedat (1974–76) ja 2 pronksi (1968 ja 1969) ning sisemeistrivõistlustelt 2 kulda (1967 ja 1972).
Tulnud 5 korda kaugushüppes (1966, 1970, 1972, 1975 ja sisemeistrivõistlutel 1973) ja korra kümnevõistluses (1965) Eesti meistriks. Võistelnud 24 korda Nõukogude Liidu koondises. Püstitanud 4 Eesti kaugushüpperekordit: 7.80, 7.93, 8.03 (1966) ja 8.09 (1968).
Kuulus aastatel 1966–1970 maailma edetabeli esikümnesse, 1966. aastal oli kõigi aegade edetabelis 13.–14.
Isiklikke rekordeid: 100 m 11.2 (1965), kõrgus 2.03 (1967), kolmik 14.42 (1964). Meistersportlane (1965), suurmeister (1966).
Olnud Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi liige, aastatel 1985–1987 aseesimees. Koostanud õppevahendeid. Kalevi auliige (1973). Töötas 1963–1965 raadiotehnikatehases tööriistalukksepana, 1965–1968 oli armeesportlane, 1968–1977 Kalevis treener-instruktor, 1977–1990 ENSV Spordikomitees kergejõustiku vanemtreener ja osakonnajuhataja, 1990–1994 Tallinn aPedagoogika Ülikooli kergejõustikukateedris vanemõpetaja, sh 2 aastat kateedrijuhataja. 1994–2000 Eesti Vabariigi Politseiametis koolituse ja eriettevalmistuse talituse vaneminspektor, kureeris ka politseisporti. Olnud aastatel 2005–2012 Majaka Spordiklubis ja aastast 2012 Tallinna Kalevi kergejõustikukoolis treener.
Soovime Eesti kergejõustiku korüfeele õnne ja rõõmu!
EKJL Instagram
