Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külaliseks Ameerika Ühendriikides treeniv kümnevõistleja, Eesti kõigi aegade 12. tulemuse autor, Londoni MM-i 13. mees ja olümpialane Karl Robert Saluri.
“Seda võin ma ausalt öelda, et emata poleks ma olümpiale jõudnud. Tema oli see, kes mind Kose spordikooli viis. Ta sai aru, et see poiss tahab sporti teha. See oli number üks. Kogu see tee, mis me koos oleme läbinud. Ema on nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt mind väga palju aidanud,” räägib Saluri, kelle ema Iiris on kasvatanud üksinda üles neli last. “Perekond on hoidnud alati tugevalt kokku. Kui vanemal vennal tekkis natukene parem rahaline seis, siis ta hakkas mind toetama. Mäletan, et ta andis mulle 500 eurot, et ma saaksin laagrisse minna. Teadsin, et tal pole nii palju raha, et visata 500 eurot siia ja sinna, aga ta tegi seda, sest teadis, et see on seda väärt.”
Eelmisel kevadel planeeris Saluri karjääri lõpetada ja sügisest teisel pool ookeani treeneritööle keskenduda, ent koroonaviirusega seotud eriolukorra tõttu ei õnnestunud Kuimetsast pärit spordimehel tööviisat saada. Nii tekkis tal hoopis võimalus tõsiselt sporditegemist jätkata.
“Janek Õiglase Ameerikasse tulekul oli ka oluline roll (minu jätkamises). Oleme Janekuga koos võistelnud ja see oli lahe. Ma tahtsin temaga treenimise võimalust kogeda. Tahan sel viisil aidata kaasa Eesti spordile, et olla talle treeningutel toeks ja teda õpetada nii palju, kui oskan. Ma loodan, et Eesti kümnevõistluse niigi kõva tase muutub sedasi veelgi kõvemaks,” ütleb 27-aastane Saluri, kes hindab treeningkaaslastest eriti kõrgelt Karel Tilga talenti. “Olen näinud Tilgat USA-s trennis. Tema tegemisi on väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et ta näeb välja justkui Kalevipoeg, sest ta on nagu koljat. Ta lihtsalt läheb ja teeb kõike, mis tahab. Võimed on nii head!”
Lisaks Salurile, Õiglasele ja Tilgale treenib täna Georgia osariigis Petros Kyprianou käe all veel Johannes Erm. Lisaks käib vahel Athensis harjutamas ka meie hetke parim mitmevõistleja, Georgia ülikooli vilistlane Maicel Uibo. Saluri sõnul harjutavad kõik Eesti kümnevõistlejad USA-s sarnase treeningkava järgi.
“Meil võib olla sama plaan, aga see ei tähenda, et me teeme kõike sama palju. Võib juhtuda, et näiteks Johannes (Erm) teeb kolm hüpet ja talle sellest piisab, aga minul on vaja teha antud trennis seitset hüpet. Sealt tuleb vahe. Aga lõigutrennides ei loe vahel see, mis aeg meile treeningplaani on kirjutatud. Seal läheb üksteisele ärapanemiseks,” muigab Saluri, kelle sõnul on 400 meetri jooks Kyprianou treeningmudeli üks olulisemaid alasid.
Saluri lähedaseim sõber on tänaseni Uibo, kellega tekkis hea läbisaamine kümmekond aastat tagasi Audentese spordigümnaasiumis õppides ja treenides. Esimene mälestus Uibost pärineb Saluril aga varasemastki ajast, mil kumbki polnud veel kümnevõistlejana suurt edu saavutanud.
“Olin vaatamas üht kõrgushüppevõistlust, kus võistles Gerret Kivirand, keda ma tundsin. Tema oli pärit Kanepist ehk sarnaselt Maicelile Põlvamaalt. Mäletan, et Maicel tegi vist Gerretile napilt ära. Tal olid toona pikad juuksed ja ta tundus tõeline metsamees. See on esimene mälestus Maicelist. Suhtlus ja sõprus algas aga Audentesest. Tegime kooli ajal kõike koos. Isegi suvel tegime kõike koos, mitte ei läinud oma kodukanti,” meenutab Eesti kõigi aegade kiiremate meeste hulka kuuluv Saluri.
Põhjalikus usutluses räägib Saluri siiralt muuhulgas oma ema olulisest rollist nii tema kasvamise kui ka sporditegemise teel, elu raskeimast aastast, sprinditehnika õppimisest ja muutmisest, pisara silma toonud rekordist, raskustest kõrgushüppes, seljaprobleemile lahenduse otsimisest, ideest Eesti kümnevõistluse osas ja 2021. aasta plaanidest.
Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 23. osa: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes
EKJL Instagram
