Saadet saab järele vaadata siit – http://sport.err.ee/v/suurmeistrid/sm_saated/baaf3d31-db6c-4dd2-8d5e-dc623d59a9ec
Kõrgushüppaja Eleriin Haas on nelja-aastase poja kasvatamist ja sportlaseelu suutnud hästi ühendada, suurt tuge pakuvad abikaasa ja sugulased.
Treeningurütmi leidmine lapse hooldamise kõrvalt ei läinud kergejõustiklasel Helsingis alguses hõlpsalt. „Kui poeg oli väike, läks Rivo tööle ja ma olin Kristoferiga kodus. Kui Rivo töölt tuli, oli nagu teatepulga üleandmine – mina läksin trenni,” meenutas ta saates „Suurmeistrid” pere tegemiste jaotust.
Nüüd sõidab Haas Ida-Helsingisse Myllypurosse endisesse trükikotta rajatud multifunktsionaalsesse spordihalli harjutama ennelõunal. „Kristofer on lasteaias, mees on tööl, ma jõuan koju ja söögi valmis teha ja siis läheb pereelu lahti,” sõnas Haas.
Haas pidas oluliseks, et Pärnu treener Ando Palginõmm teda lapseootele jäädes jäägitult toetas ja spordirajale tagasi kutsus. „Too hetk oli Palginõmme ees kõige suurem hirm,” tunnistas Haas. „Minna ütlema, et nüüd on selline asi. Kutsusin ta lõunale ja ta ütles: „Olen teie poolt kahe käega, toetan teid igatpidi.” Siis langes mul sada kilo südamelt. Ta on mulle väga tähtis inimene, keda võib nimetada vanaisaks. Ta on hoidnud mind koolipõlvest saadik spordis.”
Kui Haas 18-aastasena poja ilmale tõi, ei uskunud ka tema sõbrad, et sportimist on võimalik jätkata.
„Mina nagu jurakas: „Ei, nalja teete, ega laps takistuseks pole, trenni ja sporti saab ikka teha.” Võib-olla on paljudel vale mõtlemine – nad mõtlevad end üksikvanemaks. Lapsel on alati kaks vanemat, samuti vanavanemad, tädid ja onud,” arutles ta.
Kolmekordne laskmise maailmameister, kahe lapse ema Inna Rose meenutas, kui karm oli N.Liidu koondise ajal lapse kõrvalt tippsporti teha.
“30-40 aastat tagasi olid teised ajad. Siis sai laps planeeritud, et aeg maha võtta,” meenutas 1981. ja 82. aastal Eesti parimaks sportlaseks valitud Rose. “NSV Liidu ajal polnud spordi kõrvalt võimalik lapsega koos olla, sain ta kümne aasta jooksul ainult kaks korda treeninglaagrisse kaasa võtta. See on ränk, kui sa ei näe oma lapse esimesi samme või ei kuule ta esimesi sõnu.”
Murdmaasuusataja Siim Sellise elukaaslane korvpallur Mirjam Nikolai, kes kevadel võitis Tartu Ülikooli naiskonna koosseisus Eesti meistrivõistlustelt pronksi, sai emaks möödunud aasta septembris. “Arstide ettekirjutuste kohaselt ei tohtinud ma esimesed viis nädalat pärast sünnitust tugevaid treeninguid teha ja harjutasingi siis alguses rahulikult üksi,” lausus Nikolai. “Klubis oli minu suhtes mõistev suhtumine. Öeldi, et tule trenni siis, kui saad ja hakka mängima siis, kui oled selleks valmis. Kõik jäi minu otsustada. Talvel olin veel kehvas seisundis, kuid kevadeks jõudsin vormi.”
Rose meelest praegune Eesti spordisüsteem emasid ei toeta. “Naissportlased on jäetud enda hoolde,” sõnas Rose. “Kui ise leiad toetajad, siis saad pärast lapse sündi jätkata. Niisama sulle appi ei tulda.”
EKJL Instagram
