Eesti parimad maratonijooksjad, treenerid ning Eesti jooksukultuuri edasiviijad tähistasid eile Rahvusooperis Estonia saja aasta möödumist esimesest maratonijooksust Eestis.
Pühapäeval, 28. aprillil kohtusid esmakordselt mitme põlvkonna teenekad maratonijooksjad, treenerid, jooksuvõistluste korraldajad ning paljud teised Eesti jooksukultuuri edendajad. Täpselt samal kuupäeval sada aastat tagasi, 28. aprillil 1913 (praeguse kalendri järgi 11. mail), toimus esimene maratonijooksuvõistlus Eestis. Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumuse võitis Pjotr Šubin Peterburist, ajaga 3 tundi 23 minutit ja 45 sekundit. Parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.
Tähtpäeva auks korraldatI Rahvusooperis Estonia konverents „100 aastat maratonijooksu Eestis“. Eesti Spordimuuseumi direktor Daimar Lell ja spordiajaloo uurija ning ajakirjanik Tiit Lääne tegid põneva tagasivaate Eesti maratonijooksu olulisematest sündmustest, jooksjatest ja nende saavutustest. Oma silmapaistvast maratoonarikarjäärist, treeningute ning võistluste telgitagustest kõnelesid Eesti rekordit edasi viinud legendaarsed maratonijooksjad: Jane Salumäe, Viktor Puusepp, Rein Leinus, Vladimir Heerik, Villy Sudemäe, Meelis Veilberg ning Pavel Loskutov. Vanameistrite tarkuseteri kuulasid teiste seas Eesti meistrid Evelin Talts ja Viljar Vallimäe, kolmikõed Leila, Liina ja Lily Luik, Eesti edetabelijuht Roman Fosti ning mitmed teised tänased tipu poole pürgijad ja nende treenerid. Spordimuuseumi poolt oli koostatud juubelinäitus, kus sai vaadata arvukalt unikaalseid eksponaate, fotosid ning põnevat statistikat läbi möödunud saja aasta.
Eesti maratonijooksu ajaloos on olnud mitmeid silmapaistvaid saavutusi, persoone ja sündmusi. Jüri Lossmann võitis Antverpeni olümpiamängudel 1920. aastal maratonijooksus hõbemedali, mis oli Eesti Vabariigi esimeseks olümpiamedaliks, üheksakordne Eesti meister Rein Leinus püstitas 1968. aastal oma viienda Eesti rekordi läbides maratoni 2 tunni 20 minuti ja 3 sekundiga, mis oleks andnud samal aastal toimunud Mexico olümpial kuldmedali, Pavel Loskutov võitis 2002. aastal Münchenis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali, Jane Salumäe saavutas samas neljanda koha, mis on maratonijooksus läbi aegade Eesti naiste parim koht tiitlivõistlustel.
Eesti maratonijooksu sajandale aastapäevale on pühendatud ka tänavu 8. septembril toimuv Baltimaade suurim rahvaspordisündmus SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks, kuhu on tänaseks kirja pannud juba ligi viis tuhat liikumisharrastajat 25 riigist, neist tuhatkond maratonijooksus. Nende näitajatega edestatakse tublisti mullust registreerimisgraafikut, mis tõotab Eesti maratoni juubeliaastal taas rekordilist osavõttu. 2012. aastal osales SEB Tallinna Maratonil ja Sügisjooksul kokku 18 785 liikumisharrastajat 37 riigist, kellest 1574 läbis maratonidistantsi.
Eesti maratonijooksu juubelikonverentsi ja -näitust aitasid korraldada Eesti Kergejõustrikuliit, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksunõukogu, Tallinna linn, Marathon100.com, Eesti Spordimuuseum, Rahvusooper Estonia ja Spordiürituste Korraldamise Klubi.
Viktor Puusepp, Rein Leinus, Vladimir Heerik, Jane Salumäe, Villy Sudemäe, Meelis Veilberg ja Pavel Loskutov (Foto: Lembit Peegel)
EKJL Instagram
