PEETER VARRAK
16.V 1936 – 18.II 2018
Manalateele on läinud kolmas suur “V” Eesti keskmaajooksus pärast Veetõusmet ja Velsvebelit.
Pool sajandit tagasi oli Eestil hea maine keskmaajooksjate kasvulavana. Aluse pani sellele kõrgperioodile Peeter Varraku esiletõus Olav Karikose treeningurühmast.
NSV Liidu meistrivõistlustel Tallinnas 1958 üllatas 22-aastane TPI tudeng kodupublikut etteaimamatu hõbemedalivõiduga 800 m jooksus. NSV Liidu nn esimesel sajandimatšil oil ta kolmas, jättis seljataha Ameerika Ühendriike esindanud poolmaileri Mike Peake. NSV Liidu sügisestelt meeskondlikelt meistrivõistlustelt naasis 800 m võitjana.
Kärsitus vigastuste ravimisel röövis seejärel paar aastat parimas sportlaseeas. Aga Peeter Varrak ilmutas ka visadust, naasis 1961 üleliidulisele pjedestaalile järjekordse Eesti rekordiga 1.49,1.
Perioodist 1957 – 1968 jäi Peeter Varraku kontole kümme individuaalset Eesti meistritiitlit ning kaheksa rekordiparandust. Teatejooksudes oli ta üheksakordne Eesti meister ja 11 korda rekordi uuendajaid.
Juubeliintervjuus tagasivaateid tehes mainis Peeter Varrak sportlike eeskujudena Heino Lippu ja Erich Veetõusmet. “Nende nimed olid mulle Eesti kergejõustikukuulsuse sünonüümideks. Nägin Veetõusmet ka treeningutel. Hiljem jättis tugeva mulje Bruno Junk oma eesmärgi seadmise ja sihikindlusega selle taotlemisel. Mees võib ikka väga palju endast teha, kui tahab. Näiteks Rein Tölp oma taipliku treeningusse suhtumisega. Eks iga sportlane ole nagu käsn, imeb endasse tilgakesi teda ümbritsevast. “
Koostas Erlend Teemägi.
Eesti Kergejõustikuliit avaldab Peeter Varraku lähedastele sügavat kaastunnet.
EKJL Instagram
