17.septembril lahkus meie seast Kaupo Metsur (24.11.1937 – 17.09.2019).
Erlend Teemägi järelhüüe:
Pühapäeval saadame Tallinnas Kaarli kirikus taevastele teedele Kaupo Metsuri, unustamatu tunglakandja Eesti kergejõustiku paraadaladel.
Kui Kaupo 1965-ndal Eesti koondise kaptenina Käärikul laagrivestlust juhtis, esitas ta kolmele olümpiamehele – Uno Palule, Rein Aunale ja Mart Paamale küsimuse: kes on olnud teile eeskujuks? Vastus oli üksmeelne: Heino Lipp.
Sportlase-eeskujuks kujunes ka Kaupo Metsur ise – kettaheite viie rekordiga, kümnekordse Eesti meistrina ning rahvusliku spordiau silmapaistva kaitsjana üleliidulisel ja rahvusvahelisel areenil.
75 aastat tagasi korrigeeris andekas spordipoiss Mäksalt NSV Liidu noorterekordeid. Täiskasvanute üleliidulistel meistrivõistlustel Tallinnas 1958 platseerus kahekümnesena neljandaks ja pärast seda püstitas Eesti rekordid, mis olid paremad kui äsjasel NSV Liidu tšempionil või poodiumikohtade jagajatel Euroopa meistrlvõistlustel Stockholmis.
Rooma olümpiale läks Metsur vastu pronksmedalivõitjana NSV Liidu rahvaste spartakiaadil.
Kaupo siinkirjutajale: “Lükkasin kõhklemata tagasi peatreeneriks tõusnud rekordimehe Otto Grigalka soovituse akadeemilise puhkuse võtmiseks. Treener Valter Kalami kindel nõuanne oli lõpetada ülikool nagu kord ja kohus. Pärast riigieksameid jäi ettevamistusaega otsustavaks jõuprooviks kahjuks liiga vähe, vaid paar nädalat.”
Liidu meistrivõistlustel heitis Kaupo 53.99 ja jäi neljandaks. Kümme päeva hiljem tuli ta aga Harkovis Eesti rekordiga 55.70 NSV Liidu üliõpilasmeistriks ja jättis seejuures kolme meetriga (!) seljataha Viktor Kompanejetsi, peatse olümpiafinalisti.
Kaupo: “Baltikumi mehi Liidu spordijuhid ei soosinud. Treener Leonid Mitropolskit, napsu- ja naljameest ei võetud minu eestkostjana kuulda.” Nii jäigi meie kettaheite potentsiaalsel olümpiafinalistil Roomas käimata.
1961. aasta hooaega alustas Kaupo rekordiga üleliidulisel kevadisel jõuproovil. Grigalka nimele kuulunud impeeriumirekordi ületamisest jäi puudu 21 sentimeetrit. Suvel võttis tartlane maailmarekordimehe Edmund Piatkowskiga konkureerides vastu hõbemedaleid suveuniversiaadil ja Znamenskite memoriaalil. Seejuures alistas peatselt maailmarekordi 60 m joone taha viinud ameeriklase Jay Silvesteri. Kindlalt pani Metsur oma paremuse maksma veel augustis NSV Liidu ametiühingute spartakiaadil ja kuni septembrini püsis järjekordseks EM-iks valmistuvas Euroopa kettaheitjate paremusreas kolmandal kohal. Siis aga hakkas tulema kurjakuulutavaid üllatusi. Kolm nõukogulast ületasid veel enne hooaja lõppu 57 m joone. Ja EM-i hooaega alustasid Kim Buhhantsev ja Vladimir Trussenjov ligi 60-meetriste rekorditega. Vähe sellest. Salapärasel moel 115-kiloseks mehemürakaks muutunud Trussenjovist sai üleöö 61.64-ga maailmarekordimees.
Metsur jäeti koondislase stipendiumita ning noormees asus tööle Tartu Ülikooli kergejõustikukateedri õppejõuna. Järgmistele hooaegadele läks ta vastu amatöörina.
Kaupo: “Hommikust õhtuni olin staadionil, andsin tunde. Ei jõua ju enam teha trenni nagu vaja, kui oled päev otsa olnud jalgade peal ja aina harjutusi ette näidanud.”
Dopinguga putitatud kõikuvas vormis proffe ohustas stabiilselt kettaheitetehnikat valitsenud Metsur siiski veel mitmel hooajal. Rahvaste spartakiaadil 1967 võitis ta alalisi rivaale seljataha jättes pronksmedali ning aasta hiljem püstitas Soomes oma viimase, viienda Eesti rekordi 56.80.
Olümpiasuvel 1968 teenis Kaupo oma kümnenda Eesti meistritiitli kettaheites (12-nda kuulitõuget kaasa arvates) ja püstitas sellega järelkäijatele ületamisteks veel omalaadse rekordi.
1975 täitis andekas Kaupo Metsur treener Valter Kalamile antud tõotuse – kaitses teadlasena pedagoogikakandidaadi kraadi. Sama aasta sügisest jätkas töömehepõlve Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas. Koos kunagise iidoli Heino Lipuga.
Mehine tunglakandja on lahkunud, Eesti spordi igiteele jääb alatiseks ta saavutuste sära.
EKJL Instagram
