Lahkus jooksulegend Mart Vilt

26.01.2021

MART VILT

2.III 1935 – 25.I 2021

Fotod: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA

Esmaspäeval lahkus 85-aastasena kergejõustiklane Mart Vilt, kes hoidis enda käes 42 aastat 1500 m jooksu rekordit ning valiti 1966. aastal ka Eesti parimaks sportlaseks.

Vilt lõpetas 1954. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, õppis kaugõppes Minski KKI-s. Ta hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees ajateenistuses (1954–57) tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.

Alates 1958. aastast suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin. Vilt oli 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l’Humanite krossil auhinnavõitjaid, 1967. aastal tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus neljandaks ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 m jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3:39.0 (1966. aastal maailma edetabeli 8. tulemus). Vilt on tulnud 1958.–69. aastatel 1500 m ja 5000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku üheksa korda Eesti meistriks, saanud kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning olnud kahel korral Eesti meistreid ka 4 x 1500 m teatejooksus.

1964.–67. aastatel on ta parandanud 12 korda Eesti rekordit: viis korda 1500 m (3:45.0 – 3:39.0) ja 5000 m jooksus (13:59.4 – 13:47.8) ning korra 3000 m jooksus staadionil (8:09.4) ja hallis (8:02.2). 1963. aastal on ta olnud Eesti rekordi püstitajaid 4 x 1500 m teatejooksus. Veel isiklikke rekordeid: 800 m 1:50.2 (1967), 1000 m 2:22.4 (1966).

1966. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks. Vilt on kuulunud 31 korda Eesti ja üheksa korda NL-i koondisse. Kalevi auliige (1965). Alates 1957. aastast töötas ta Jõhvi SK-s suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja.