Möödas on aeg, kui tiitlivõistlustele jõudmiseks piisas ühekordsest normitäitmisest. Edaspidi tuleb oma tippseltskonda kuulumist tõestada kõrge kohaga Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF-i või Euroopa Kergejõustikuliidu EAA reitingutabelis. Avalikuks on tehtud reitingusüsteemi esialgne versioon, mille kohta on võimalik veel parandusi-täiendusi esitada. Eeldatavalt kehtestatakse lõplik variant tänavu novembris.
Kas uutmoodi koostatud pingerida eesti keeli reitinguks või ränkinguks kutsuda, peaks keeleasjatundjatelt küsima. Inglise keeles on küll ranking, aga siinkirjutajale tundub reiting suupärasem. Kuid ega nimi meest ei riku!
Uue süsteemi eesmärgiks on koostada sportlaste pingeread nii alade kaupa kui ka kõigi alade kokkuvõttes. Reitingutabeleid hakatakse pidama 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m ja 10000m jooksudes, poolmaratonis, maratonis, 100/110m ja 400m tõkkejooksudes, 3000m takistusjooksus, kaugushüppes, kolmikhüppes, kõrgushüppes, teivashüppes, kuulitõukes, kettaheites, vasaraheites, odaviskes 20 km ja 50 km käimises ning mitmevõistluses. Neid alasid nimetatakse peaaladeks. Lisaks on paljude, aga mitte kõigi peaalade juurde võetud kõrvalalad. Enamasti on nendeks seesama ala sisetingimustes (nt kuulitõuge ja kõik hüppealad ning suvised ja talvised mitmevõistlused), kuid jooksualadel ka mõned kummalised distantsid (400 m jooksu kõrvalalad on nt 300m, 300m hallis, 400m hallis ning 500m ja 500m hallis).
Reitingutabelisse pääsemiseks on üldjuhul vaja viit tulemust. Erandiks on 5000m jooks ja 3000m takistusjooks ning 20 km käimine, kus piisab kolmest tulemusest ning 10000m jooks, poolmaraton, maraton, 50 km käimine ja mitmevõistlus, kus vaja kahte tulemust. Seejuures peab viie tulemuse korral vähemalt kolm, kolme tulemuse korral kaks ja kahe tulemuse korral üks nendest pärinema peaalalt. Sportlane, kel tulemusi nõutust kokku või peaalalt vähem, tabelisse ei pääse. Iga ala reitingutabel moodustub sportlaste poolt kogutud reitingupunktide järjestamisel.
Sportlase punktisumma igal võistlusel moodustub tulemuspunktide ja kohapunktide liitmise teel. Tulemuspunktid võetakse IAAF-i rahvusvahelisest punktitabelist (mitte segamini ajada IAAF-i mitmevõistluse punktitabelitega!). Kohapunkte antakse spetsiaalse tabeli alusel vastavalt võistluse tasemele ja saavutatud kohale. Kohapunkte ei anta mitmevõistluse üksikaladel ja kvalifikatsioonivõistlustel saavutatud tulemuste eest. Reitingupunktide saamiseks arvestatakse välja sportlase viie (erandina kolme või kahe) parema võistluse punktide aritmeetiline keskmine. Reitingupunktide arvestamisel lähevad kvalifikatsiooni- ja põhivõistlus ning jooksude eelringid arvesse eraldi võistlustena.
Olgu näitena toodud Gerd Kanteri reitingupunktide arvestus. Maailma kettaheite reitingutabelis hetkel 19 koht.
Berliini EM: 5. koht, 64.34, tulemuspunkte 1140, kohapunkte 110, reitingupunkte 1250
Tallinn, Eesti MV: 1. koht, 63.44, tulemuspunkte 1124, kohapunkte 100, reitingupunkte 1224
Chorzow: 3. koht, 63.52, tulemuspunkte 1125, kohapunkte 45, reitingupunkte 1170
Catniewo: 1. koht, 64.46, tulemuspunkte 1142, kohapunkte 15, reitingupunkte 1157
Tallinn, Eesti KV: 1. koht, 64.42, tulemuspunkte 1142, kohapunkte 15, reitingupunkte 1157
Reitingupunktide keskmine ehk tabelipunkte 1191
Kohapunktide põhitabelis on võistlused jaotatud 10 gruppi, alustades olümpiamängude ja maailmameistrivõistlustega ning lõpetades kohalike võistlustega. Süsteem on üsna keeruline ja praegusel hetkel põhiliseks muudatuste tegemise objektiks, mistõttu pole mõtet seda veel lähemalt tutvustada. Lisaks põhitabelile on veel mitu eritabelit pikamaajooksude ja käimise kohapunktide arvestamiseks. Selleks, et võistlustel saavutatud tulemus reitingupunktide arvestamise aluseks võetaks, peab võistlus olema EKJL-i kalenderplaanis. Meil üsna levinud ekspromtvõistluste aeg on möödas.
Reitingitabelitesse võetakse tulemusi, mis saavutatud viimase 12 kuu jooksul, erandiks on pikamaajooksud, käimine ja mitmevõistlus, kus tabelisse võetakse viimase 18 kuu jooksul saavutatud tulemused. Reitingupunktidest, mis saadud 10 kuud (mitmevõistluses ja kestvusaladel 16 kuud) tagasi toimunud võistlustel arvestatakse maha 20 punkti, veel kuu aega varem toimunud võistluse puhul 40 punkti ja reitinguperioodi esimesel kuul toimunud võistluse puhul 60 punkti.
Boonuspunkte antakse maailmarekordi püstitamise korral peaalal 20 punkti ja maailmarekordi kordamise puhul 10 punkti, kõrvalalal vastavalt 10 ja 5 punkti. Pluss- ja miinuspunkte antakse ka tugeva vastu või pärituule korral tuulemõõtmist vajavatel aladel. Kui tuule kiiruseks mõõdetakse üle 2m/s, arvestatakse reitingupunktidele iga 0,1m/s eest vastutuule korral 0,6 plusspunkti ja pärituule korral 0,6 miinuspunkti ehk +/- 6 punkti iga 1m/s eest. Punktid ümmardatakse täisarvuks. Mitmevõistlust see ei puuduta.
Lisaks iga ala reitingutabelitele koostatakse ka üleüldine, kõigi alade kergejõustiklasi hõlmav tabel. Selle koostamise põhimõte on täpselt sama, kuid ühel sportlasel võetakse vajadusel arvesse tema paremad saavutused erinevatel aladel, nt kaks tulemust kaugushüppest ja kolm tulemust kolmikhüppest. Nii võib sportlasel üldtabelis olla reitingupunkte rohkem, kui alatabelis ning on võimalik ka olukord, kus sportlast ühegi ala reitingutabelis pole, kuid üldtabelisse on vajalikud viis tulemust olemas.
Reitingutabelite pidamise korra projekti ja praeguse hetke reitingutabelid leiab SIIT.
Ülevaate koostas Peeter Randaru
EKJL Instagram
