Eesti Kergejõustikuliit viib Audentese spordigümnaasiumis ellu uut süsteemi, moodustades kooliga koostöös kompaktsema ja universaalsema treenerite tiimi. Sellele sammule leidub ka kriitikuid.
Audentese spordigümnaasiumi esimene, 20 aasta pikkune riigihankeleping lõppes sel aastal, uus kontraht sõlmiti 15 aastaks ning sisaldab mitmeid uuendusi. Paremaks peaks muutuma toitlustus ja meditsiiniliste teenuste kättesaadavuses.
Paljudel aladel vahetusid uue konkursi tulemusena kas kõik või osad treenerid, teiste seas kergejõustikus.
Kergejõustiklasi hakkavad uuest õppeaastast juhendama Tõnu Kaukis, Andrei Nazarov ja Mikk- Mihkel Arro. Kaukis on Audenteses noori juhendanud aastakümneid, Nazarov on seal varasemalt töötanud, Arro täiesti uus tulija. Seejuures on mitmevõistluse taustaga kolmiku noorim liige Arro sportlasena treeninud nii Kaukise kui Nazarovi käe all.
Seni juhendasid kergejõustiklasi täisajaga Kaukis, Heiko Väät ja Valter Espe, lisaks olid tööl osalise koormusega nii-öelda spetsialist-treenerid Hennit Küppas (teivashüpe), Toivo Ruut (vasaraheide), Liivi Eerik (naiste mitmevõistlus) ja Ants Kiisa (kuulitõuge, kettaheide). Seni ongi tihti kooli sisseastujate soovidele vastu tuldud ja võimaldatud treenida nende soovitud treeneri juures.
Ammune plaan saab teoks
Alaliit on aga aastaid tahtnud, et koolis oleksid konkreetsemad treeninggrupid, kes treeniksid koos ja toimiksid ühtsemalt. Et tekiksid universaalsed ja mitmekülgsed treeningrühmad, mis on eelkõige mitmevõistluse suunaga, võimaldades samal ajal ka erandeid.
Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe ütleb, et üritatakse luua uut süsteemi, mis toetaks noorte sportlaste mitmekülgset arengut. «Meie nägemuses moodustavad treenerid ühtselt toimiva meeskonna, kes teeb asju koos. Kool ootab samuti, et treenerid oleksid osa nende kollektiivist, mitte ei toimetaks igaüks eraldi. Seoses uue hankega toimuvad Audenteses mitmed muutused ja meiegi oleme püüdnud samal ajal oma ala süsteemi selle sees paremaks teha. 20 aastat on olnud üks tee, usume, et sealset treeningprotsessi saab koostöös õppimisega paremini korraldada. Individuaalaladel ongi keeruline teha ideaalset süsteemi, millega kõik rahul oleksid,» sõnas Lippe.
Kandideerijatel pidi muude kriteeriumide seas olema minimaalselt treeneri 6. kategooria, mis seadis otsustamisel teatud piirangud, eriti nooremate juhendajate puhul. Kandideerimine toimus läbi avaliku konkursi, nii said kõik sobiva kategooria omanikud seda teha.
«Kindlasti on neid, kes otsusega rahul pole, aga Audentese ja Eesti Olümpiakomiteega tegime konsensusliku otsuse. Meie tahaksime uutmoodi edasi minna. Valituks osutunud kolmikul on hea omavaheline klapp, tahame luua olukorra, et noore sportlase ja ka lapsevanema jaoks oleks Audentes privileeg, koht, kuhu soovitakse ise tulla,» jätkas alaliidu juht.
Mitmevõistluse suunitlus
Kogenud Kaukis, mitmeid tippe juhendanud Nazarov ja nooremat generatsiooni esindav perspketiivikas Arro on liidu silmis hea kooslus, kellega soovitakse muutusi kinnistama asuda.
Seni Audenteses heitjaid treeninud Ants Kiisa kandideeris samuti uueks perioodiks. Tema pole liidu uue suunaga päri ning leiab, et edasi tulnuks minna vanamoodi.
«Kaheldava väärtusega on see uus süsteem. Kuna tegu on riigi raha eest õppivate noorte tippudega, on riigil ka eeldusid, et sealt tuleb parim kvaliteet ehk et oleks alaspetsiiXlisem trenn. Tahame ju lõpuks ka riigile medaleid tuua. Aga kui on kolm sellist üldtreenerit, siis ma ei tea, mis see tulemus olema saab.
Eks paar-kolm esimest aastat näitavad, kas see end õigustab,» leiab Kiisa.
Heitetreeneri sõnul tunneb ta heitjate pärast muret, sest neil pole spetsiaalse treeneri puudumisel soovi Audentesesse õppima ja treenima minna. «Kui vaatame, mis aladel Eesti tiitlivõistlustelt medaleid on saanud, siis on selleks heitealad ja mitmevõistlus, teistel aladel on olnud üksikud sähvatused. Kui noor heitja näeb, et Audenteses pole spetsiaalset treenerit, siis mks ta peaks sinna minema? Või kes hakkab noori heitjaid Audentesesse kutsuma?» viskab Kiisa õhku mitu küsimust.
Kiisa on nõus, et mitmevõistlus on kergejõustikus küll kõige alus, ent heitealade sportlaste ettevalmistus on tema sõnul väga spetsiiXline treening ja ühe korralikul tasemel heitja ette valmistame võtab tavaliselt aega kaks-kolm aastat. «Usun, et seda oskavad heitetreenerid hästi. Minu teada tuleb nüüd kaks heitjat kooli juurde ja kaks treenivad seal varasemast, see on juba arvestatav number,» lisab Kiisa.
Uus treenerite kolmik on öelnud, et nad sooviksid vajadusel ka teisi spetsialiste protsessi kaasata, milleks koolil ka vahendid on.
Andrei Nazarov ütleb, et tema on sarnase süsteemi järgi Audenteses ka varem töötanud (aasatel 2003-2009) ja see toimis hästi. «Ka toona olid konkreetsed treenerid ja grupid, vahepeal läks see süsteem laialivalguvaks. Kergejõustik on suur ala ja arvamusi on palju, kuidas peaks asju tegema. Meie ülesanne on siin teha pühendunult head tööd, usun, et siis tuleb ka loodetud tulemus. Kõigil oli ju võrdne võimalus kandideerida ja oma tugevusi esitleda. Kui me tunneme, et jääme kellegi treenimisel hätta, siis muidugi küsime me abi, see võimalus on alati olemas ja seda kavatseme ka kasutada,» kinnitas Nazarov.
Kaukisega on Nazarov varasemalt koos töötanud ja asjad sujusid toona hästi. «Usun, et saame ka kolmekesi ilusti hakkama, olen Mikku varasemalt ju treeninud ja tean teda inimesena hästi.»
Audentes vaatab tulevikku
Audentese direktor Priit Ilver toonitab treenerite omavahelise koostöö olulisust ja ütleb, et kõige tähtsam on noorsportlaste areng pikas perspektiivis.
«Liit soovis ammu süsteemi parandada ja selle uue lähenemise järgi on ka treenerid valitud. Kool võttis otsustamisel arvesse treenerite pädevusi ja tausta, kas nad on noortega töötanud ja milliseid väärtusi nad endas kannavad. Saan öelda, et koostöö nende kolme vahel on tugevam, kui varasemalt treenerite vahel on olnud. Treenerid ei peaks omavahel konkureerima, vaid grupis olevate sportlaste vahel peaks tekkima edasiviiv konkurents. See loob pinnase arenguks,» selgitab Ilver enda nägemust.
Kooli jaoks on tähtis, et noored sportlased oleksid hästi treenitud ja igas mõttes hoitud. Ja peamine on kaugem eesmärk, mitte see, et keegi U16 arvestuses Eesti meistrivõistlustel või ka noorte tiitlivõistlustel medaleid võidab.
«Tähtis on pikaajaline areng, et pärast keskkooli lõppu jääksid nad spordi juurde ja lõpuks esindaksid Eestit täiskasvanute koondise tasemel,» lisab Ilver. «Need kolm treenerit on mitmevõistluse suunitlusega, aga kui peaks olema selliseid sportlasi koolis, kelle puhul nad vajavad abi, siis kaasatakse ka spetsialiste.»
Allikas: Postimees/Mariel Gregor https://leht.postimees.ee/7004770/kergejoustikuliit-puuab-audenteses-muutuste-tuules-uut-susteemi-juurutada?_ga=2.162830523.627300938.1594012977-556982048.1591861453
EKJL Instagram
