IN MEMORIAM
MARTIN KUTMAN
12. VII 1928 – 29. V 2012
Olümpiasuvi algas valusa kaotusega. Ootamatu surm viis igavikuteele meie tegusa kergejõustikunestori, viljaka treeneri, erudeeritud pedagoogi.
Martin Kutman sündis Abhaasias Estonka külas paljulapselises peres. 1946 lõpetas ta Thbilisi Kehakultuuritehnikumi ja 1951 Gruusia Riikliku Kehakultuuriinstituudi ning aastatel 1949 – 1952 oli Gruusia meister ja rekordimees teivashüppes.
Asunud 1952. aasta sügisel tööle Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõuna, sai Martin Kutman ka esisade maal kõigepealt tuntuks Eesti rekordimehena oma lemmikalal. 1953 – 1958 võitis ta teivashüppes Eesti meistrivõistlustel kolm kuld- ja kolm hõbemedalit. Samal ajal ilmutas võimekust ka treenerina ja pedagoogina. 1956 tõusis esimese Eesti rekordi püstitajana Martin Kutmani õpilaskonnast esile kõrgushüppaja Helgi Haljasmaa-Kivi ning trükivalgust nägid Ruudi Toomsalu koostatud kergejõustikuõpikus tema kirjutatud peatükid “Teivashüpe” ja “Kolmikhüpe”. Esimese kirjatööna ta õppevahendite pikas reas.
Ligi kuuskümmend aastat edendas ja rikastas Martin Kutman oma mitmetahulise elutööga Eesti sporti. Kehakultuuriteaduskonna õppejõuna kaitses ta 1971 väitekirja pedagoogikakandidaadikraadi saamiseks ja 1973 omistati talle dotsendi kutse, 1981 – 1989 töötas ka kergejõustikukateedri juhatajana. Viljakas pedagoogoogitöös oli lahkunu õpetajaks enam kui 1500 teaduskonna lõpetajale, juhendas enam kui 250 kursuse-, diplomi- või magistritööd. Kui 2002 jäi seljataha 100 semestrit pedagoogitööd ülikoolis, võttis Martin Kutman vastu Tartu Ülikooli kõrgeima autasu vastava medali näol.
Samal ajal pälvis Martin Kutman ka spordi arendajana Eesti kultuurkapitali aastapreemia ning 2008 riikliku elutööpreemia. Martin Kutmani nimekamad õpilased ( Helgi Haljasmaa-Kivi, Muza Vorotõntseva-Lepik, Eldur Annus, Gennadi Organov, Aivo Noormets, Ain Evard jt) ning viimasena meie tänane olümpialootus Anna Iljuštšenko on püstitanud ühtekokku kokku ligi 50 Eesti rekordit.
Lahutamatuks osaks Tartu linna aukodaniku (2009. a-st) ja Kalevi auliikme (1984) Martin Kutmani elus oli aktiivne ühiskondlik tegevus ülikooli ja Tartu linna spordielus, ka üle-eestilistes spordiorganisatsioonides, kergejõustikuföderatsioonis/liidus. Treenerite nõukogu esimehena ja esinejana treenerite seminaridel pälvis Martin Kutman ka rahvusvahelist tunnustust. Üleandmist ootas veel Euroopa Kergejõustikuliidu treeneri hõbemärk.
1991 – 2004 võitis Martin Kutman veel visa spordimehena medaleid veteranide maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Veel tänavu, Anna Iljuštšenko juhendamise kõrval leidis ta endas jõudu võtta lisakoormust ja õpetada kõrgushüpet tudengitele.
Jääme meenutama Martin Kutmani vitaalse, läbi ja lõhki spordimehena. Suure inimesena, suure pedagoogina, positiivse inimesena, nagu on teda iseloomustanud lähimad kolleegid.
EESTI KERGEJÕUSTIKULIIT
EESTI OLÜMPIAKOMITEE
KULTUURIMINISTEERIUM
_____________________________________________________
Martini Kutmani ärasaatmine toimub 3. juunil, kell 13.00 Tartu Ülikooli kergejõustikuhallist. Lähedaste palvel palume pärgi mitte tuua.
Täiendav info tel. 5116941 või 7375370 Harry Lemberg
EKJL Instagram
