Peeter Randaru tekst
Viis aastat ja 6 päeva pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist, 3. märtsil 1923. aastal, sündis Tallinnas poisslaps, kellele linnamehest isa ja Märjamaalt jõukast Otsa talust pärit ema panid nimeks Ilmar. Ilmarit ootas ees paar aastat vanem õde Hilja. Saatuse tahtel viis raske haigus Ilmari ema, kui poss oli vaevalt pooleaastane. Õde jäi kasvama isa perekonda, Ilmari lapsepõlv aga möödus ema sünnitalus Märjamaal, kus ta sirgus koos Otsa talu noorperemehe poegadega.
Spordi tegemine oli tollal uus ja popp asi. Nagu kõikjal üle Eesti, peeti ka Märjamaa kandi karja- ja heinamaadel improviseeritud jõukatsumisi kõikvõimalikel spordialadel. Seal siis Ilmar spordipisikuga nakatuski. Noormees saadeti haridust omandama Tallinnasse, kus 1941. aastal lõpetas poeglaste kaubandus- ja ärinduskooli. Kooliaastatel algas ka tõsisem kergejõustiku harrastamine. Sõjaaastad veetis Ilmar taas Märjamaal, kus jätkas töö kõrvalt sportimist Paul Toomla juhendamisel. Sõja lõpuaastail värvati Ilmar Omakaitsesse. See “väärsamm” maksis kätte 1949. aastal, kui ta kellegi pealekaebuse tõttu arreteeriti ja pidi kuni 1956. aastani rahvavaenlasena Kasahhimaa vangilaagrites “patte lunastama”.
Enne sporlastee vägivaldset katkestamist jõudis Ilmar kergejõustikus palju saavutada. Naasnud 1944. aastal Tallinnasse sai ta harjutada Erich Veetõusme enda käe all. Ilmar on Eesti meister 400 m tõkkejooksus (1948) ja Kalevi meeskonna koosseisus neljakordne Eesti meister teatejooksudes (4×400 m (1947), 4×1500 m (1948 ja 1949) ning Suur-Rootsi (1948)). Mesitritiitlitele lisaks on tema auhinnakogus veel 7 Eesti meistrivõistluste medalit. Isiklikud rekordid: 400 m tõkkejooks – 59,8, 800m – 2.00,2, 1500m – 4.08,8. Teatejooksu meistritiitlite võitmisel olid Ilmari meeskonnakaaslasteks näiteks Erich Veetõusme ja Aleksander Tšikin. Ilmar osales ka kuulsas Tallinn-Moskva teatejooksus.
Alates 1948. aastast on Ilmari kõik töökohad olnud seotud spordiga: Kalevi Laste- ja Noorte Spordikooli vanemõpetaja ja treener, Tallinna Polütehnilise Instituudi spordibaaside juhataja, Tallinna Taksopargi spordiklubi Tempo esimees ja spordibaaside juhataja. Aastast 1972 on Ilmar Spordiselts Kalevi auliige.
Veel ise võisteldes alustas Ilmar ka kohtunikutööd. 1958. aastast, mil kergejõustikukohtunike tegutsemise kohta täpset arvet pidama hakati, kuni tänaseni on Ilmar olnud kohtunikuna ametis 1414 võistlusel. Tema “rekordaastaks” on 2003. aasta 85 võistlusega.
Kohtunikuna on Ilmar äärmiselt kohusetundlik ja pedantselt täpne. Tema füüsiline vorm on endiselt superhea ning ta toimetab väljakul särasilmi, võrdväärselt koos endast kordi nooremate kolleegidega. Vabariikliku kategooria (praegu rahvuskategooria) kohtunikuks sai Ilmar juba 1967. aastal.
Ilmar on mees, kes peab pidevalt tegevuses olema, käed rüpes istumist ta ei talu. Nii on ta juba aastaid võtnud oma tänuväärseks ülesandeks spordiveteranide haudade ja mälestusmärkide eest hoolitsemise Tallinna kalmistutel, kus tema hoolitsevat kätt jätkub alati ka sugulaste ja tuttavate matmispaikadele. Kalevlasena osaleb Ilmar täie innuga ka Kalevi spordikooli ajalooraamatu koostamisel. Ilmar on võtnud enda peale perekonna sugupuu kirjapanemise, mida omal ajal alustas tema onu, Tartu Ülikooli raamatukogu kauaaegne juhataja Karl Feldmann.
Ilma Pendre on väga laia silmaringiga, erinevatest ajaloo- ja tänapäevasündmustest huvituv inimene. Igas talle põnevas küsimuses kujundab ta välja oma ülipõhjendatud seisukoha ja on alati valmis seda argumenteeritult põhjendama. Oma tulihingeliste sõnavõttude tõttu on ta kohtunike ringkonnas pälvinud heatahtliku “partorgi” hüüdnime.
Oma juubelit tähistab Ilmar pere ringis koos kauaaegse elukaaslase Heljuga.
Palavad õnnitlused! Palju tervist ja jõudu! Kohtumiseni järgmistel võistlustel! Elagu! Elagu! Elagu!
EKJL Instagram
