ÕNNE JA TERVIST JUUBILARILE !
Meie viimase aja parim naiskergejõustiklane on kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko, mullu manalateele läinud legendaarse treeneri Martin Kutmani viimane silmapaistev õpilane. Vähesed teavad tänapäeval, et 60 aastat tagasi treeneritööd alustanud noore Kutmani esimeseks säravaks kasvandikuks oli samuti naiskõrgushüppaja – Helgi Haljasmaa.
Enam kui keegi teine on Eesti naiste kõrgushüpperekordit parandanud Helgi Haljasmaa-Kivi – 10 cm (1.55 – 1.65 aastatel 1956 – 1958). Ja kauem kui kellegi teise nimele on rekord kuulunud meie tänasele juubilarile – 15 aastat (1956 – 1970).
Kui 19-aastane TRÜ kehakultuuritudeng Helgi Haljasmaa tuli 1953. a. kõrgushüppes NSV Liidu üliõpilasmeistriks – teenis Tartu üliõpilaskoondisele samaväärse võidu nagu Lea Maremäe heitealadel – , tõdes Fred Kudu hämmeldunult: “Ka luuavarrest võib pauk tulla”. Toonase rekordinaise Juta Raudsepp-Kama juhendamisel treeninud kehakultuuriteaduskonna esimese kursuse üliõpilane polnud veel õieti tähelepanu äratanud, kuulus alles Eesti edetabelis esikümne lõppu. Valinud kergejõustikueriala, jätkas Helgi sportlaseteed Martin Kutmani hoolealusena. Ja peagi omandas andekas spordineiu progressiivse rullhüppetehnika, mille varal teatavasti triumfeerisid 1960-ndatel Valeri Brumel ja 1970-ndate algul Jüri Tarmak.
Veel enne kui Helgi Haljasmaa võttis 1956 vastu ülikooli lõpudiplomi, püstitas ta Tartus oma esimese Eesti rekordi 1.56. Südasuvel tõendas küpsust meistritiitli ja rekordi 1.57-ga Eesti esivõistlustel ( II suvespartakiaadil) Tallinnas. Sügisel esindas Saaremaale tööle suunatuna ja iseseisvalt treenides Eesti sporti võidukalt NSV Liidu maaspordimängudel.
Järgnesid ulmelised aastad, mis tipnesid rekordite ja parima naiskergejõustiklase eriauhindadega suurvõistlustel. 1957 1.58-ga Eesti–Läti–Leedu maavõistlusel Riias ja 1.59-ga esimesele Eesti – Soome naiste maavõistlusel Tallinnas. 1958 jätkas Helgi triumfi 1.60-ga maavõistlusel lahe taga (soomlannade lagikõrguseks jäi mõlemal korral 1.45).
Saksa DV–Eesti–Läti–-Leedu maavõistlusel Tallinnas oli esikoha taganud rekordiga 1.61 taas päevakangelane Helgi Haljasmaa. 1958. aasta hooajale pani ta punkti 1.65-ga NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel Tbilisis. Poodiumikoht võideti sama tulemusega. Võrdluseks ka paar tulemust toonaselt EM-ilt: 5. koha teenis NSV Liidu koondise teine number Galina Dolja 1.64-ga ja 6. koha tagas kõrgus 1.61. Ühe meeldejäävamana on juubilar meenutanud ka võitu sotsialismimaade maaspordimängudel.
Oma hiilgehooajal abiellus Helgi Haljasmaa saarlasest aatekaaslase Ilmar Kiviga ning 1959-ndast pühendus pereelule ja tööle õpetaja-treenerina. Saarlaste suhtumine sporti ja treenerisse oli innustav. Esimesteks väljapaistvateks kasvandikeks osutusidki Saaremaa neiud Ester Aavik (kordas 1968 treeneri rekordit ) ja mitmekülgne Ellen Viimsalu-Külvand. 1960-ndate aastate lõpus abikaasaga Tallinna tulnud, töötas Helgi Kivi 1990-ndani Tallinna Spordiinternaatkoolis. Tema käe alt võrsunud Eesti kergejõustikumeistrite arv küündis kümneni, lisandusid Reet Arrak, Malle Sang, Maiu Siraki, Lea Laks, Merike Suurkivi, Ly Niinelaid, Leli Lepik, tütar Kaie Kivi…
Veel 1990-ndail esines vitaalne Helgi Kivi nn. igihaljastega reisides tulemuslikult omaealiste tiitlivõistlustel.
Erlend Teemägi
EKJL Instagram
