Ülevaate autor: Peeter Randaru
Euroopa võistkondlike meistrivõistluste esiliiga toimus 21.-22. juunil Tallinnas Kadrioru staadionil. Järgnevalt ülevaade võistluste tehnilise delegaadi Kari Wauhkoneni (Soome) Euroopa Kergejõustikuliidule esitatud vormikohasest raportist.
Raport algab ja lõppeb tänu- ja kiidusõnadega Eesti Kergejõustikuliidule, kohalikule korralduskomiteele ja kõigile neile, kes võistluste ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud olid. Tänu jagub ka võistluste ettevalmistamisel osalenud Euroopa Kergejõustikuliidu ametnikele ning võistlustel tegutsenud ITO-dele.
Kari Wauhkonen pole kitsi kiidusõnadega Kadrioru staadioni aadressil, hinnates kõigi võistlus- ja soojenduspaikade tehnilist seiskorda ja võistluspaikade ettevalmistust väga heaks. Staadioni võistlusvahendite (kettad, kuulid, odad vasarad) valikut nimetab Kari Wauhkonen rikkalikuks. Olles kursis, et staadioni tribüünihoone on muinsuskaitsealune objekt, mistõttu sellele vajalike töö-, teenindus- ja olmeruumide juurdeehitamine võimatu, tunnustab tehniline delegaat kohalike korraldajate leidlikkust telkide kasutamisel (kogunemiskoht, võistlusteabekeskus, pressiala, võistkondade telgid jne).
Võistluste kohtunikekogu tervikuna hindab tehniline delegaat häid teadmisi omavaks ja kogenuks, mainides, et kohtunikke oli kutsutud mitte ainult Tallinnast, vaid tervest Eestist. Kari Wauhkonen nendib, et ITOd ega ka tema ise ei märganud kohtunike töös ühtki mainimisväärset viga. Ainsa märkuse teeb ta selle kohta, et mõnikord oli võistluspaikades kohtunikke IAAF-i “tühja väljaku” (clean infield) printsiibiga lubatust veidi rohkem. Meeldivalt üllatas delegaati meie kohtunike hea võõrkeelte oskus.
Võistlusteenistustest käsitletakse raportis eraldi kogunemiskoha, võistlusteabekeskuse (TIC), infoteenistuse ning võistluspaikade ettevalmistuse ja inventariteenistuse tegevust. Tehniline delegaat kiidab kõigi teenistuste ladusat ja probleeme ennetavat töökorraldust. Delegaat täheldab teatud arusaamatusi kontrollmõõtmiste tegemisel pikkades heidetes ja korduvat “paugutamist” null-kontrolli teostamisel, kuid nendib, et võistluste ajal töötasid kõik seadmed laitmatult. Infoteenistuse töös tunnustab delegaat sõnalise teadustuse, suure tabloo ning taustamuusika ja signatuuride head sünkroniseeritust. Mõningaid kõhklusi avaldab ta antud võistlusteks kehtestatud põhimõtte, mille kohaselt väljakualade finaalkatsete ajal jookse toimuda ei tohi, täht-tähelise täitmise otstarbekuse kohta.
Võistluste ajakava täitmist jälgisid tähelepanelikult ITO-d, kelle vaatluste põhjal koostatud tabelist ilmneb, et esimesel päeval hilinesid peaaegu kõigi alade algused 3 kuni 5 minutit, odavise veelgi kauem. Teisel päeval oli hilinemisi vähem. Kari Wauhkonen peab väljakualade alguse hilinemise üheks põhjuseks samas võistluspaigas toimunud eelmise võistlusala finaalkatsetega viivitamist kuni käimasoleva jooksu lõpuni, mistõttu eelvõistluse ja finaali vahele tekkisid mõnikord üle 5 minuti pikkused “augud”. Jooksualade algus viibis aga tihtipeale just väljakualade finaalide tõttu. Väikesed nihked ajakavas võistlustele antud üldhinnangut ei mõjutanud.
Võistluste apellatsioonižüriile esitati ainult üks kirjalik apellatsioon, kus Portugali võistkond protesteeris oma jooksja raja lühendamise tõttu diskvalifitseerimise vastu 400 m tõkkejooksus. Videokorduste ülevaatamisel leidis määrusterikkumine kinnitust ja protesti ei rahuldatud.
Kokkuvõttes igati positiivne raport, kus õnneks ei kajastu ükski meile endile teada olev puudujääk või möödapanek. Viimased võtame juppideks ja räägime selgeks eelseisvatel koolitustel.
EKJL Instagram
