Erlend Teemägi, statistik ja Eesti Kergejõustikuliidu auliige
Läinud suvi oli Eesti kergejõustiku 105-aastases ajaloos mitmeti ainulaadne. Kahtlemata innustav!
KAKS TUNGLAKANDJAT
Rasmus Mägi ja Gerd Kanter hooaja kangelastena võitsid Euroopa meistrivõistluste hõbemedali ja esindasid meie maailmajagu väärikalt maailmajagude karikavõistlustel Marokos. Eesti andis Euroopa võidu heaks 13 punkti (Kanter kettaheite võitjana 8, Mägi 4. koha eest 400 m tõkkejooksus 5) – enam kui ükski Põhjamaa riik. Antti Ruuskanen, soomlasest värske Euroopa meister odaviskes, panustas muide vaid viimase koha punkti.
Rasmus Mägi Euroopa hõbe 400 m tõkkejooksus on eestlastest välejalgadele ajalooliselt täiesti uudne saavutus – esimene Eesti jooksjate staadioniradadel võidetud tiitlivõistluste medal. Oleme olnud ka tunnistajad noore atleedi ulmelisele arengule: 2011 oli Rasmus juunioride EM-il Tallinnas neljas, aasta hiljem täiskasvanute EM-il Helsingis viies; mullu astus Tamperes noorsooklassi EM-i, tänavu Zürichis täiskasvanute EM-i pjedestaalile.
Tunamulluse esimese Eesti rekordiga 49,54 jagas Rasmus Mägi maailma hooaja edetabelis 51. ja mullu püstitatud 49,19-ga 25. kohta. Tänavu uuendas ta rekordit kolmel korral ning tagas EM-i poolfinaalis joostud 48,54-ga maailma aasta paremusreas kuuenda, Euroopa edetabelis teise koha.
See edulugu on käsitletav ja köitev ka perekondliku triumfina. Rasmus Mägi on arenenud, tõusnud maailma paremikku oma vanemate, Anne ja Toivo hoole ja treeneritarkuse toel.
Omal ajal vastupidiselt, suurvõistluste äpardumisi trotsides sportlaseteed alustanud Gerd Kanter rikastas tänavu Eesti kergejõustikku juba kümnenda tiitlivõistluste medaliga. Teemantliiga-võistluste kokkuvõttes tõestas ta jätkuvalt kuulumist maailma kettaheitjate esikolmikusse.
Tiitlivõistluste ja neil väljaantavate medalite hulk aina rohkeneb, ajaloolisi võrdlusi eelkäijatega on õigem teha aastaedetabeleid kasutades. 35-aastane Gerd Kanter, Eesti kergejõustiku väärikas tunglakandja, on nüüd juba 12 aastat kuulunud maailma edetabeli esikümnesse (sh viis korda edetabeli liidrina) ja kestvamalt kui ükski eelkäija Eesti kergejõustiku ajaloos (Erki Nool 10, Jüri Tamm 8, Gustav Sule, Heino Lipp ja Aleksander Tammert 7 aastat).
Kergejõustikuliit lähetas tänavu EM-ile ennenägemata suure koondise, üle 30 võistleja. Kümmekond neist püstitasid Zürichis kas Eesti, hooaja- või isikliku rekordi. Kaheksa parema hulka jõudsid peale medalivõitjate veel odaviskaja Risto Mätas ja kõrgushüppaja Eleriin Haas, esitosinasse Martin Kupper, Tiidrek Nurme, Marek Niit, 4×100 m teatejooksunelik. Kergejõustiklaste ettevalmistus oli veenvalt motiveeritud. Kodused meistrivõistlused tähtsustatud. Ja mis eriti rõõmustav – kõik olid üksmeelselt ennast säästmata kaitsmas Eesti koondise au Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel.
FANTASTIDELE TERENDAB SUPERLIIGA
Euroopas on aladerohkest kergejõustikust saanud üha prestiižsem võistkonnasport. Varem oleme kiitnud tavaliselt koondise esinemist väljakukualadel. Tänavu pälvisid imetlust jooksjad. Jooksud, sh tõkke- ja teatejooksud, moodustavad teatavasti kolmveerandi meistrivõistluste programmist. Kõik selle suve täiskasvanute 12 rekordit kaheksal klassikalisel alal püstitasidki just jooksjad. (Kolmeteistkümnenda püstitaja oli varakevadel odaviskaja Liina Laasma.) Rekordipüstitajad omakorda olid suurimad, 2 – 4 alal punktitoojad Euroopa võistkondlikel karikavõistlustel: naistest sprindis Ksenija Balta, keskmaajooksus Liina Tšernov, pikamaa- ja takistusjooksus Jekaterina Patjuk, meestest end säästmata Marek Niit (kahel sprindidistantsil ja kahes teatejooksus) ning pikamaamees Tiidrek Nurme. Ei säästnud end EM-i künnisel ka rekordiga Euroopa edetabelijuhiks tõusnud Rasmus Mägi, olles ankrumeheks 4×400 meetris.
Eesti koondis kerkis meie kergejõustikuliidu poolt tänuväärselt kodustaadionile toodud Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel korraga mitu astet – tõusis esiliiga tosina ülapoolele, kuuendaks. Kergejõustikus Vana Maailma neljasse liigasse jagunenud riikide üldises paremusreas kuulub Eestile (rahvaarvult Euroopa 41.) täna 18. koht. Vaid punkt jäi Kadriorus vajaka 17-ndast.
Alles muretsesime liigasse püsima jäämise pärast. Möödunud aegu meenutades – meie kergejõustikufunktsionäärid karikavõistluste hakul naljatamisi isegi eelistasid Euroopa karikavõistlustel madalamat liigat, peljati moraalselt halvavalt mõjuvat punase laterna kohta kõrgkonkurentsis. Parem olla külas esimene, kui linnas ei keegi, nagu ütleb rahvatarkus. Fantastidele terendab nüüd hoopis superliigasse pääs.