Möödunud nädalavahetusel toimus Audentese Spordikeskuses Eesti Kergejõustikuliidu projektiga “Noorkergejõustiklaste mitmeaastase ettevalmistuse strateegia – motoorse ja funktsionaalse arengu monitooring vigastuste ning haiguste ennetamiseks ja saavutusvõime hindamiseks“ seotud treeningkogunemine.
Tegemist on 2019. aastal käivitunud jätkuprojektiga, mille käigus jälgitakse noorte tiitlivõistlustele kandideerivate, 2002.–2004. aastal sündinud noorkergejõustiklaste lihasseisundit FMS testi (funktsionaalsete liigutuste analüüs) alusel, selgitades noorsportlaste tugi-liikumisaparaadi seisundi mobiilsust, tasakaalu ning fundamentaalseid liigutusoskusi. Kahjuks eriolukord maailmas tegi 2019. aasta kevad-suvel suured korrektiivid, ära jäid rahvusvahelised tiitlivõistlused ja ka meie ei saanud teha kõiki asju, mida planeerisime, näiteks tuli ära jätta kevadesse planeeritud treeningkogunemine Käärikul.
Sarnaselt eelmisele aastale toimusid oktoobris testimised 2019. aastal FMS projekti valitud noortele koostöös Eesti Spordimeditsiini SA-ga Katre Lust-Mardna abil. Testimise tulemusel said noored tagasisidet, mis on juhtunud aastaga ja kuidas on nende tugi-liikumisaparaadi hetkeseisund. Seetõttu algas ka nädalavahetuse treeningkogunemine füsioterapeudi Katre Lust-Mardna loeng-praktikumiga, kuidas ennetada ja hoiduda vigastustest.
Noorkergejõustiklastele treeningkogunemist planeerides lähtusime märksõnadest vaheldus, õpetuslik, puhkus, suhtlemine. Eesmärk oli pakkuda noortele vaheldust igapäevastele treeningutele, õppida treenimist ja vajalikke oskusi oma ala parimate spetsialistide juhendamisel (Liina Luik, Annimari Korte, Viktor Saaron ja Karl Lumi).
Koos olümpialase Liina Luigega jooksudrille ja lihastreeningu harjutusi sooritades said noored aimu, kui tugev peab olema maratoonari pöid ja tugilihased, et kahe ning poole tunni vältel suuta säilitada korrektset jooksuasendit. Pöiatöö olulist rõhutas korduvalt Soome esitõkkejooksja Annimari Korte, just tugev pöid ja teravalt sooritatud äratõuge, „tõkkeründamine“ on põhilised faktorid tema tulemuse struktuuris. Kahetunnisel treeningul keskenduti eelkõige pöiatöö arendamisele, sooritati harjutusi, mis eeldasid kiiret ja teravat pöiatööd. Treeningu põhiosale eelnes Annimari 30-minutiline kere- ja jalalihaste harjutuste rutiin, mida ta sooritab iga treeningu soojendusosas, valmistades sellega ette keha treeningu põhiülesannete sooritamiseks.
Eesti võimlemise juhtfiguur, Viktor Saaron, viis läbi Erika tänava võimlemissaalis sportvõimlemise treeningtunni, kus põhielementideks olid sirutus, toeng, hooglemine ja akrobaatika. Õpiti sooritama lihtsaid, aga kasulikke harjutusi, mis peaksid olema iga noorkergejõustiklase nädalases treeningkavas.
Karl Lume basseinitreening oli enamikule laagris viibinud noorkergejõustiklasele esmakordne analoogne treeningkogemus. Selline basseinitreening tõstab sportlaste üldist võimekust, kaitstes samas neid ülekoormusvigastuste eest. Seistes rinnuli vees, kaalub sportlane vaid 10-15 protsenti oma kehakaalust. Selline kehakaalu vähendamine tähendab, et sportlane saab tugevamini ja suurema intensiivsusega treenida mitu päeva järjest, põhjustamata sellega liigset koormust tugiliikumisaparaadile.
Laagripäeva õhtuid aitasid sisustada Soome 100m tõkkejooksu rekordiomanik Annimari Korte ja Eesti Kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias.
Annimari sportlaslugu 12-aastasest tüdrukust tipptõkkejooksjaks, kelle eesmärk on joosta järgmine aasta olümpafinaalis, oli kui sõit „Ameerika mägedel“. Annimari tõi välja mitmeid olulisi punkte, mis on tema tegevusi mõjutanud ja milledele noored hoolega tähelepanu peaksid pöörama. Näiteks väga aktuaalne teema ka meie noorkergejõustiklastele – „õige“ Ameerika ülikooli valimine oma sportlas- ja haridustee jätkamiseks, teiseks hea treener, kes suudab sinu individuaalsusest lähtuvalt kokku panna tulemusliku treeningplaani, usk oma tegemistesse ja endale püstitatud eesmärkide täitumisse, vaatamata ette tulevatele tagasilöökidele ning fokuseeritud tegevus, mitte killustada ennast muude vähetähtsate tegevustega.
Kindlasti soovime, et see FMS projekt oleks paindlik ja avatud ning soovime sinna lülitada juurde meie parimaid noorkergejõustiklasi, kui projekti läbiviimise suutlikkus ja projekti vahendid seda võimaldavad. Sellel aastal kutsusime laagrisse juurde lisaks varasemalt projekti kuuluvatele noortele veel üheksa noort kergejõustiklast, kes võitsid esikohad selle aasta suvistel Balti võistkondlikel meistrivõistlustel või täitsid suvel järgmise aasta U18 või U20 tiitlivõistluse normatiivi. Järgmine treeningkogunemine on meil plaanis 14.-16. mai Käärikul.
Usume, et suudame selle projektiga anda teatud lisapanuse Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkusele.
Lisainfo:
Harry Lemberg
Projektijuht
EKJL Instagram
