Miks paljud Eesti paremikku kuuluvad jooksjad on otsustanud üle minna maratonile? Viimasena tegi selle käigu Sergei Tšerepannikov ja järgmisest hooajast ka Roman Fosti.
Põhjused on erinevad, aga lühematelt distantsidelt pikematele üleminek on vanuse lisandudes tavaline praktika. Keskmaadistantsidel kipub tavaliselt 30 eluaasta künnisel areng seiskuma. Sergei debüütmaraton ja Romani väidetav siirdumine pikematele distantsidele on tingitud minu arvates just eelmainitust. Teine põhjus on see, et 5000 m -10 000 m distantsidel on väljundit väga vähe ja rahvusvahelisele tasemele jõudmine üliraske. Poolmaratonis ja maratonis on võimalused laiemad ning väljund suurem.
Ka see on kindlasti üks põhjus. Tiitlivõistlustel osalemine on paljudele loogiline eesmärk ja üks sporditegemise põhjuseid. Kergejõustikus üldiselt on sinna raske pääseda ja jooksualadel eriti. See pole ka maratonis lihtne, aga siiski veidi reaalsem kui staadionidistantsidel. Samuti on linnamaratonide ja poolmaratonide näol maanteejooksus palju rohkem rahvusvahelisi võistlemisvõimalusi ning teatud tasemelt alates ka väike teenimisvõimalus. Nendel distantsidel edukas olles on võimalik ka ennast ära elatada ning veidi kõrvalegi panna. Praegu meil veel sellisel tasemel jooksjaid ei ole, aga oleme sinnapoole teel ja loodetavalt aasta-paari pärast võime rääkida juba rahvusvahelises mõistes tippjooksjatest.
Sinnani on veel aega, aga see oleks meeldiv mure, kui oleks kelle hulgast valida. Eraldi katsevõistlust ei tule kindlasti. Need normid on Eesti sisesed ja pandud eelmiseks, Baceloona EMiks, kui meie seis oli hoopis teine. Euroopa kergejõustikuliidu normi maratonis minu teada ei ole. Piisava taseme olemasolul paneksime EMile kindlasti välja kolm meest ja kolm naist. Edetabeliaeg saab kindlasti olema üks kriteeriumeid.
Maratonitiim aitab jõudumööda varustuse, taastumisvahendite ja osade treeningkulude (laagrid) katmisega. Raha või stipendiumi keegi ei saa. Ma ei pea tiimi peamiseks teguriks viimase aja aktiveerumist, aga loodetavalt see on üks väike põhjus. Kui 2010. aastal tiimiga alustades oli meil probleem, et sinna “seemneks” mõned mehed saada, siis nüüd on tekkinud juba konkurents ja üllatuslikult tugevam just naiste poolelt.
Mis saab teistest lühematest distantsidest, kui Eesti paremik hakkab mõtlema vaid maratoni peale? Kas see ei vii tagasiminekuni neil jooksualadel?
Ma ei usu, et keskmaamehed ja -naised massiliselt maratoni hakkavad jooksma. Alad on selleks liiga erinevad. Kindlasti pole see ka eesmärk. Meie paremate arenemine maratonijooksjana parandab nende taset ka lühematel distantsidel ja üldine tase peaks sellest ainult tõusma. Puhtaid 5000 m ja 10 000 m jooksjaid on meil olnud väga vähe ja nii saab see olema ilmselt ka edaspidi. Põhjuse tõin välja esimeses vastuses.
Nõus, aga initsiatiiv selleks peaks tulema jooksjate-treenerite poolt. Igale alale tiimi loomine pole mõeldav. Meil ei ole nii palju jooksjaid ja 1-2 inimest ei ole tiim. Samuti peab tiim andma asjale mingit olulist lisaväärtust, ainult nime pärast pole sel mõtet. Keskmaajooksjad ja nende treenerid võiksid meil üldse rohkem koostööd teha. Praegu näen selles puudujääki.
See on tõsi, et naiste norm on veidi madalam. Üheks teguriks see, et naiste rahvusvaheline konkurents on meestega võrreldes hõredam. Kui panna naistel normiks näiteks 2:32, siis jääb tiitlivõistlusel geograafia hõredaks ja osalejaid oleks vähe. 2:43 on reaalne ja saavutatav tase meie naistele ning usun, et selle normi motiveeriv mõju on olnud märgatav. Kuid ka meie parematele meestele ei ole norm enam utoopia ja ega tiitlivõistlustele pääsemine pole ilmselt kellegi unistuste tipp ning eesmärgid on siiski kõrgemal.
Oleme oma peamiste toetajate kaudu (Adidas, EKJL, Tallinna Maraton, Tallinna Sadam, Webmedia, Freesport) aidanud tiimi liikmeid peamiselt varustuse ja taastumisvahenditega ning laagrikulude katmisel. Kõik toetused on seotud treeningtegevuse ja taastumisega, niisama raha keegi ei saa. Eesmärk on, et võimalikult paljud meie jooksuparemikust treeniks ja taastuks võimalikult professionaalselt. Ainult nii saame loota edasiminekut ja konkurentsis püsimist maailma ühel levinumal ja konkurentsitihedamal alal nagu kestvusjooks.
JOOKSUPORTAAL
EKJL Instagram
