Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel on valminud koolitustegevuse rakendusuuring “Dopingutarvitamise ennetustegevust mõjutavad tegurid”.
EADSE töö eesmärgiks oli uurida sportlastele ja nende tugipersonalile pakutavate ennetustegevuste mõjusust, et senisest sihipärasemalt ja efektiivsemalt koostada ja planeerida dopinguvastast koolitustegevust. Sihtrühmade vajadusi arvestav koolitustegevus avardab sportlaste, treenerite jm tugipersonali teadlikkust dopinguvastastest reeglitest ja spordieetikast.
1. jaanuaril 2021 jõustus uus WADA rahvusvaheline standard (Koolitustegevuse rahvusvaheline standard – ISE), millega soovitakse senisest enam ja süsteemsemalt dopinguvastasele koolitustegevusele tähelepanu pöörata. Standardi üheks eesmärgiks on siseriikliku koolitusprogrammi kavandamine, sh olemasoleva olukorra hindamine, koolituskava väljatöötamine, koolitavate baasi kindlaksmääramine, koolitusprogrammide elluviimine ja nende hindamine. Selleks, et töötada välja võimalikult tõhus koolitusprogramm, viidi läbi rakendusuuring.
Lühikokkuvõte uuringu tulemustest:
Uuringus osales kokku 69 sportlast ning 73 sportlase tugipersonali, sh 30 treenerit ja 30 spordijuhti. Sportlasi oli esindatud 21 spordialalt ning treenereid 18 spordialalt. Vastanutest 93% esindasid individuaalset spordiala ning 67% vastanutest moodustasid rahvusvahelise taseme sportlased. Treeneritest tegeles valdav enamus noorsportlastega ning 77% omas EKR 5-7 kutsetaset. Enamus uuringus osalejatest (60%) on töötanud treenerina üle 10 aasta.
Kõigi vastanute hulgast on antidopingu koolitusel osalenud 41% ja nende hulgast viimase kahe aasta jooksul 68%. Enim on osaletud rahvusliku antidopingu organisatsiooni EAD/EADSE kontaktõppe koolitusel. Antidopingu koolitustel osalejate poolt loetletud enam meelde jäänud teemadest nimetati sagedamini keelatud ainete ja meetodite nimekirja ja dopingukontrolli protseduuri.
Koolituste tagasisidest avaldub, et sportlaste hinnangul on koolitajad meeldivad ning loengud üldjuhul struktureeritud ja arusaadavad. Treenerite tagasiside on üldjoontes positiivne, tuuakse esile koolituste informatiivsust ja asjakohasust. Spordijuhid ja sporditöötajad toovad esile koolituste põhjalikkust ning koolitajate kõrget taset. Praktilise nõuandena soovitatakse antidopingu koolitusi läbi viia spordiala põhiselt, samuti tutvustada Eestis levinumaid käsimüügiravimeid, mis võivad olla nn ohukohad mõne keelatud toimeaine sisaldumise tõttu.
Koolitustel mitteosalemise olulisemateks põhjuseks pakutud nelja võimaliku aspekti (huvi-, aja-, infopuudus, väheoluline) uurimisel selgus, et peamiseks pole mitte huvi- ega ajapuudus, vaid olulisemaks loeti vähest infot koolitusvõimaluste kohta.
Dopingukontrollis osalemise info kohta saadud tulemused näitavad, et seniste koolitustegevuste sihtrühmade valik on olnud õnnestunud ning dopingukontrollis osalenud sportlased olid reeglina juba eelnevalt kursis selle nõuete ja protseduuridega. Treenerite vastustest selgus, et dopinguvastaste reeglite rikkumiste märkamist või sellest teadmist on olnud väga põgusalt. Küll aga on antidopingu koolitustel osalenud treenerid olnud ka selle valdkonna nõustajad ning osalenud tihedamini sportlase esindajana dopingukontrollis.
Varasemalt koolitustel osalenud sportlased ja treenerid hindavad oma antidopingu alaseid teadmisi suhteliselt kõrgelt. Selge erisus valitseb koolitusel osalenute ja mitte osalenute vahel, mil koolitusel osalenud sportlased hindavad enda teadmisi 10- palli skaalal 8 palliga ning koolitusel mitteosalenud 5 palliga. See annab omakorda kinnitust koolitustegevuse ja koolitusprogrammi rakendamise vajalikkusest ja tõhususest.
Erinevate koolitusviiside uuringust selgus, et ülekaalukalt kõige tõhusamaks peetakse kontaktõppe (näost-näkku) meetodit. Suhteliselt efektiivseks peetakse ka veebipõhist õppeplatvormi (e-koolitust), eriti sportlaste poolt. Kõige pessimistlikumalt suhtuti õppimisviisina vaid trükimaterjalide (raamatud, brošüürid) kasutamist.
Peamiseks antidopingu informatsiooni saamise allikaks peetakse kohalikku dopinguvastast organisatsiooni (EADSE), kuid ühe olulise teabevahendina tuuakse esile ka internetti. Sportlaste teave rahvusliku dopinguvastase organisatsiooni kohta on märksa parem kui treeneritel ning seda peaks kindlasti arvestama nii EADSE ja spordialaliitude tegevuse kui ka treenerite põhikoolituse ainekavade koostamisel.
Uuringust selgus, et sportlased ja sportlase tugipersonal hindab kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Erinevate koolitusmeetodite mõju käsitlevatest uuringutest järeldus samuti, et kõige tõhusamaks peetakse traditsioonilist kontaktõppe meetodit (klassiruumis õpetamine ja juhendamine). See loob võimaluse, et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi tekib elav arutelu. Uuringu tulemused on saadud valimilt, kellest 94% kõnelevad igapäevaselt eesti keelt. Mis tähendab, et venekeelsete sportlaste ja treenerite info pole antud uuringus piisavalt kajastatud. Kindlasti peaks venekeelsele auditooriumile kavandatavate ennetustegevuste eel uurima täiendavalt sealset olukorda ja vajadusi.
EKJL Instagram
