Dopingutestimist olümpiamängudel on teostatud alates 1968. aastast ehk juba üle poole sajandi. Kui 1968. aastal diskvalifitseeriti vaid üks sportlane, siis näiteks Londoni OM osalejatest on diskvalifitseeritud testimiste ja järelanalüüsimiste tagajärjel enam kui sada sportlast. Londonis võeti sportlastelt olümpia- ja paralümpiamängude perioodil suurusjärgus 6000 dopinguproovi.
Mis on dopingukontroll?
Dopingukontroll hõlmab endas kõiki tegevusi alates testiplaani kavandamisest kuni võimalike apellatsioonkaebuste lõpliku lahendamise ja tagajärgede rakendamiseni.
Dopingutestimine jaguneb võistlussiseseks ja võistlusväliseks. Võistlussisene on ajavahemik, mis algab kell 23.59 võistlusele eelneval päeval, milles sportlane on registreeritud osalema, ja kestab vastava võistluse ning võistlusega seotud proovi võtmise lõpuni. Võistlusväline on mis tahes ajavahemik, mis ei ole võistlussisene. Tokyo olümpiamängudel teostatakse dopingutestimisi nii võistluste ajal kui ka võistluseelsetel ja -järgsetel päevadel.
Dopingukontroll Tokyo olümpiamängudel
2021. aasta Tokyo olümpiamängudel teostas dopingukontrolli Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud sõltumatu organisatsioon Rahvusvaheline Testimisagentuur (ITA – International Testing Agency), samas kui Paralümpial teostab dopingukontrolli Rahvusvaheline Paralümpiakomitee ise. Dopinguproovide kogumist koordineerib olümpiamängude korralduskomitee, proovide analüüs toimub Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) juhtimisel. Juhul, kui ITA või Rahvusvaheline Paralümpiakomitee kahtlustab olümpiamängudel dopinguvastaste reeglite rikkumist, antakse tulemuste haldamise protsess üle Rahvusvahelisele Spordiarbitraažile (CAS – Court of Arbitration for Sport).
Dopingukontrolli protseduur
Peale sportlase teavitamist tema valimisest dopingukontrolli, kogutakse uriini- ja/või vereproov. Uriiniproovi andmise protsess toimub sportlase enese poolt ja tema vahetu kontrolli all. Erandeid võib teha juhtudel, kui sportlane vajab abi puude tõttu. Sportlane valib originaalpakendis ja proovivõtuvahendi ja testikomplekti ning hoiab neid kogu protseduuri ajal oma järelvalve all. Veendumiseks, et sportlane annab uriiniproovi korrektselt ning manipuleerimisvõteteta, toimub proovi andmine samast soost dopingukontrolliametniku (DCO – Doping Control Officer) juuresolekul. Dopingukontrolli protseduurist annab täpsema ülevaade juuresolev video:
Kes on dopingukontrolliametnik ja sportlase saatja (chaperone)?
Dopingukontrolli protseduuri käigus juhendab sportlast dopingukontrolliametnik. Lisaks tegutsevad dopingukontrolliametnikena ka verevõtjad, kes omavad vereproovi võtmise protseduuri läbiviimiseks vastavat kvalifikatsiooni.
Sportlase saatja (chaperone) teavitab sportlast tema dopingukontrolli valimisest ja saadab sportlast alates teavitamisest kuni tema lahkumiseni dopingukontrollipunktist. Sportlase saatja peab andma sportlasele ülevaate tema õigustest ja kohustustest. Näiteks on tal õigus kaasa võtta esindaja (treener, mänedžer vm) ning kohustus järgida dopingukontrolliruumis dopingutestija korraldusi. Saatja peab jälgima sportlast igal ajahetkel ja juhatama ta dopingukontrollipunkti.
Tokyo olümpiamängudel dopingukontrollis kogutud proovid säilitatakse sügavkülmutatuna kümme aastat. See võimaldab tehnoloogia arenedes tuvastada lisaks WADA poolt keelatud ainetele ka keelatud meetodite, sh geeni- ja rakudopingu kasutamist.
Allikas: https://olympics.com/tokyo-2020/en/games/anti-doping-control/.
EKJL Instagram
