COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuseks alates 1. veebruarist

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 30.01.2021 korraldusest nr 48, lubatakse alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist 2021 ülejäänud maakondades spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2. välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 isikut, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
3. pealtvaatajad ei ole lubatud;
4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisipõhjuseid arvestades võimalik;
5. ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
6. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkonnad;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
3. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saabspordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
4. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
5. Siseruumides on individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
6. Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
7. Välitingimustes on lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine harrastajatele kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 isikut, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 50, kui on tagatud, et kuni 50 liikmelised grupid omavahel kokku ei puutu. Näiteks ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 50 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
8. Välistingimustes sätestatud 50 isiku piirang ei kehti võistlustele, kui seal osalevad üksnes professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid.
9. Perioodil 01.-03. veebruar 2021 võib Harjumaal ja Ida-Virumaal osaleda välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning liikumisharrastuse üritustel kuni 50 isikut. Mujal Eestis kuni 25 isikut. Alates 03. veebruarist on osalejate arvupiiriks üle Eesti 50 isikut.
10. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nendetaustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
14. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
15. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
19. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
20. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
21. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Sporditreeningute korraldamine 1. veebruarist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 30. jaanuar 2021 korraldusega nr 48) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud sise- ja välitingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist mujal Eestis:

1. sisetingimustes on lubatud mittekontaktne või madala riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei ole rohkem kui 11 inimest, sealhulgas juhendaja. Teiste rühmadega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikultvõimalik tagada.
   Võistkondlikud alad, kus esineb juhuslik kontakt, loetakse madala riskiga tegevuseks juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed ning need on kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud Terviseametiga. Terviseameti kõrgemate ja madalamate riskidega tegevuste loetelu on leitav Terviseameti kodulehelt;
2. sisetingimustes on lubatud kontaktne või kõrge riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui see toimub kogu tegevuse või treeningu vältel maksimaalselt kahe sama inimese vahel, teiste inimestega tuleb kogu tegevuse vältel hoida kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumis võib inimesi olla kuni 50% ruumi täituvuseni, kuid kogu tegevuse vältel ei tohi kaks koos treenivat inimest teiste samas ruumis treenivate inimestega, sh juhendajaga kokku puutuda (st lähikontaktsus ainult kahe isiku vahel);
3. treening-, riietus- ja pesuruumides on tagatud ruumi kuni 50% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4. välitingimustes on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 50 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
5. siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
6. ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
7. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt (COVID-19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks).

Alapunktid 1-4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Sportimisel oleneb maskikandmise kohustus sellest, millise spordialaga tegeletakse. Spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda, kuna sellisel juhul on maskid ebahügieenilised, sest märguvad ja see soodustab mikroorganismide arengut. Küll aga on mask õigustatud nt male mängimisel ja muudel spordialadel, kus ei toimu intensiivset hingeldamist. WHO soovituse kohta sportimisel saab täpsemalt lugeda siit: https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1319378/retrieve.

• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski, tuleb järgida 2+2 reeglit ja ruumi täituvust kuni 50%.
• Võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on mõnevõrra suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete spordialadega, võib rühmas olla kuni 11 inimest. Need alad loetakse madala riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks on näiteks ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate gruppide homogeensus, eri gruppide kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei järgita, võidakse vastav spordiala Terviseameti poolt liigitada kõrgema riskiga alade hulka.
• Tegevuse korraldaja peab tagama selle, et treeningutel osalevad erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed ei seguneks omavahel spordiobjekti fuajees või riietusruumides. Nt: lasterühmade puhul lepitakse kokku igale rühmale konkreetne kogunemisekoht ja kellaaeg. Välditakse seda, et erinevatesse rühmadesse kuuluvad lapsed tulevad varem treeningsaali ning segunevad teiste rühmadega. Soovitav on erinevate rühmade treeningaegu ajatada nii, et rühmad ei satuks samal ajal riietusruumi.
• Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm, on lubatud mõlemal rühmal samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade või esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaalitreeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupilekasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Lisainfo: min@kul.ee