COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse jätkamiseks alates 17. maist

14.05.2021

Eile, 13. mail jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 17.maist 2021.

Sporditreeningute korraldamine alates 17. maist 2021

Alates 17. maist 2021:

välistingimustes on lubatud treenimine kuni 25 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. 250 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion, korvpalliväljak jne.

Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Alates 3. maist 2021 – 30. maini 2021:
sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Tungivalt on soovitatav tegevuse käigus paarilisi mitte vahetada. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 25% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktis 2 nimetatud piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku 2 piirangut. Samuti ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 197 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavadsiseruumides kandma maski.
Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saabtoimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
a) sportlane ja treener;
b) sportlane ja sportlane.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid kasutada ei tohi, st et spordiobjektil ei ole lubatud saunade kasutamine.
Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga või treeneriga.
Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude. Ühel treeningväljakul tohib olla kuni 250 inimest.
Rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi siseruumides grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 17. maist 2021

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 13.05.2021 korraldusest nr 197 lubatakse alates 17. maist 2021 spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased, professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning osalejate arv ei ole rohkem kui 100 inimest;
täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel võivad sisetingimustes osaleda ka sportlased, kes ei kuulu eelpool nimetatud rühmadesse, kui nad on täitnud täiskasvanute Eesti meistri- või karikavõistlustel osalemise tingimused ja/või normid.
siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask). Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Sporditegevuse ajal maski kandma ei pea.
siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt;
välistingimustes on lubatud spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused üksnes juhul, kui osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut, kes on jaotatud kuni 25 isikulistesse rühmadesse ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Spordivõistlustel, kus osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid või täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel ei kohaldata rühma- ega kellaajapiirangut.
sisetingimustes ega välistingimustes ei ole pealtvaatajad lubatud;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 197 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning
osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise
juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala
eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad:
a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkonnad;
b. professionaalsed sportlased;
c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
Täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel võivad osaleda ka sportlased, kes ei kuulueelpool nimetatud rühmadesse, kui nad on täitnud Eesti meistri- või karikavõistlustel osalemise tingimused ja/või normid. Võistlustel osalemise tingimuseks ei ole sportlase vanus, vaid võistluse kategooria, milleks on täiskasvanute Eesti meistri- või karikavõistlused.
Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
Siseruumides ei tohi osalejate arv olla rohkem kui 100 inimest. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka.
Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ega liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
Välistingimustes on alates 17. maist lubatud spordivõistluste ja -ürituste korraldamine harrastajatele kui osaleb kuni 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 25- liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Võistlejad ei tohi viibida võistluspaigas ajavahemikul 22.00 kuni 6.00. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka. Võistluste ega ürituste korraldamine, kus osaleb korraga üle 250 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
Välistingimustes toimuvatel täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel ja spordivõistlustel, kus osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ei kohaldata rühma- ega kellaajapiirangut.
Siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (sealhulgas kohtunikud, korraldajad,treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandmamaske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutilinepaus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
Kui päeva jooksul toimub samal välispordiobjektil mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30- minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistöödeks.
Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse kui 25 inimest ega jääks pärast võistlust territooriumile.
Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Argo Tali (argo.tali@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.