Eesti Kergejõustikuliit ja loomulikult ka Eesti kergejõustikukohtunike kogu on valmistumas aasta suursündmuseks – U23 Euroopa Meistrivõistlusteks Kadrioru staadionil. Huvitava uuendusena on pileteid Eesti kergejõustiku ajaloos esimest korda müüdamas määratud istekohtadele. Viidates suurele üle-Euroopalisele huvile on EKJL juba pool aastat väldanud kampaaniaga soovitanud piletid võimalikult varakult ära soetada, et garanteerida endale parim istekoht staadionil. Publikul, huvil ja emotsioonidel, mis tunnetatavad nn. põllult ehk kohtunike poolt tribüünile vaadates, tahaks peatuda ka järgnevas mõtiskluses. Otseseks ajendiks 3. juunil toimunud Eesti teatejooksude MV, mis seekord peeti koos Heitjate Seeriavõistluse II etapiga.
Uuenduseks oli seegi. Tundub, et õnnestunud uuenduseks. Võistluste vaatleja märkis oma aruandes, et võistlus mõjus värskendavalt ja elavdas üldpilti. Varasemalt on täiskasvanute teatejooksude MV jäänud oma olemuselt kuidagi hõredaks, eriti viimastel aastatel kui EKJLi rohkearvulisest liikmeskonnast vaid vähesed leiavad paraku võimaluse Eesti esivõistlustele oma esindus saata. Heitealade lisandumine aitas täita pealtvaatajatel kindlasti jooksude vahele jäävaid tühje pause ja lõi ka muidu õhtumiitingu laadsema mulje.
Asjaolu, et vastava ideega tulid välja just kergejõustikukohtunikud, annab märku alaliidu laiemast sünergiast ning sellestki, et lisaks EKJLi sekretariaadile, volikogule ja treenerite nõukogule, on ka meil on mõtteis ruumi armastatud ala igakülgsele arengule ning populaarsusele kaasa aitamiseks. Paraku jäime siinkohal küll üksikuks veduriks.
Selge, et alguse asi, aga siiski eeldanuks algatusele suuremat tuge ning tõuget kõigilt asjaosalistelt. Esmalt klubidelt, kelle esindatus võinuks olla kindlasti suurem. Juba on täiskasvanute teatejooksude MV-l osalejate vähesuse tõttu loobutud (samuti kohtunike ettepanekul) tõkketeatejooksudest. Tänavu kahanes kriitilise miinimumini naiste 4×400 m teatejooksus osalenud võistkondade arv. Ülemäära rohke osavõtjaskonnaga polnud esindatud ka muud alad, va. meeste 4×1500 m teatejooks.
Teiseks eeldanuks uudse lähenemisviisi tutvustamisel ja võistluste reklaamimisel alaliidult suuremat tuge. Mitte ainult uudse formaadi pärast. Eelinfo põhjal oli Kadriorus starti oodata võimalike publikumagnetitena hetke Eesti esinumbrit kettaheites Martin Kupperit (kahjuks küll loobus viimasel hetkel), lisaks Märt Israeli, väliskülalisi Lätist ja teatejooksudes mitmeid Eesti koondislasi. Paraku ilmus esimene ja ainus teavitus huvilistele EKJLi vahendusel vaid päev enne võistlusi ja vahendada võtsid seda vähesed meediaväljaanded.
Kui reklaami ja teavitust annab tulevikus parandada ning U23 Euroopa Meistrivõistluste puhul seda aktiivselt ka tehakse, siis väheneva võistlejate ja publiku arvu osas on mure tõsisem.
Kogemus ütleb, et esmajoones tulevad võistlusi staadionile vaatama:
1. Kergejõustiklased ise ja nende lähedased, sõbrad
2. Endised kergejõustiklased, veteranid ja alaga moel-teisel seotud olnud isikud
3. Muud huvilised
Sport on kommuunikeskne, olgu selleks kommuuniks ala, hobi, mõttemaailm või lõpuks füüsiline ruum. Kõige ehedam näide toimivast kommuunisüsteemist, mis väljendus elavas publikuhuvis oli 2012. aastal toimunud kuulmispuuetega sportlaste Euroopa meistrivõistlused Tallinna Lasnamäe kergejõustikuhallis. Kolme päeva vältel oli võistlustele kaasa elamas sadu Eestis elavaid kuulmispuudega inimesi, kes enamuses olid kõik vägagi kergejõustikukauged, aga tulid kaasa elama omadele ja lõid unustamatu atmosfääri. Olgugi, et tegemist oli kurtide inimestega, jäi toimunust vägagi meeldiv ja kõlav (!) mälestus.
Kergejõustiklased, julgeks arvata, on ka kommuun. Tahaks loota, et kokkuhoidev, mistap ühe või teise kommuuniliikme või liikmeskonna võistlustele ilmumata jätmine, jätab staadionilt eemale ka teised kommuuni liikmed. Nii lihtne see ongi. Mistõttu tahaks vägagi EKJLi liikmeskonnast klubisid manitseda mõtlema lisaks punktirehkendusele ka sellele aspektile, et võistlemata jättes, jätate tribüünilt eemale ka publiku. Publiku, kes järgmine kord kui te mõtlete siiski starti tulla, ei pruugi tagasiteed staadionile enam uuesti leida. Vaid läheb hoopis Õllesummerile või Armin van Buureni kontserdile.
Ja EKJLi uudne kampaania pileti soetamiseks võib joosta tühja. Nagu ka Kadrioru staadioni vastastribüüni renoveerimistööd U23 EM-iks, sest istekohti renoveeritakse ei kellelegi.
Andres Piibeleht, EKJLi kohtunikekogu juhatuse esimees
Timo Tarve, 22-aastase staažiga kergejõustikukohtunik
Peeter Randaru, veel pikema staažiga kergejõustikukohtunik
EKJL Instagram
