Tokyo suveolümpiamängudel vapustas kõiki norralase Karsten Warholmi maailmarekord 400 m tõkkejooksus. Ühes kõigi aegade vägevaimas finaalis, jooksis ka Rasmus Mägi, kes parandas oma karjääri teises olümpiafinaalis Eesti rekordit ja sai seitsmenda koha. Kolmandat korda aasta meessportlaseks valitud Mägi vaatas lõppenud hooajale tagasi ERR-i saates “Aasta tipphetked 2021: sport”.
“Kui seda jooksu iseloomustada, siis, jah, võime teha seda läbi statistika või läbi mingisuguste numbrite, aga päris ilmekas minu enda jaoks on ka see formatsioon, kuidas me üle finišijoone tulime,” rääkis Mägi. “Kui vaadata mingisuguseid kaadreid ülaltvaates, siis see jooks moodustas sellise ilusa V-tähe. Ja pannes sinna juurde need numbrid ja selle statistika, minu meelest see peegeldabki seda kõige paremini. Kaheksa sportlast, mees-mehe vastu joostes, nihutati inimvõimete piire, aga iga sportlane oli tollel konkreetsel hetkel oma võimete absoluutses tipus. Sellist asja lihtsalt ei näe tihti jooksualadel. Ja see on see, mis selle minu jaoks ka eriliseks teeb.”
“Tegelikult ju oli maailmarekordit 400 m tõkkejooksus juba suve alguses nihutatud, tase oli üles läinud, ootusärevus oli suur – endal ka,” jätkas Mägi. “Lisaks veel selline teistmoodi olümpia, ilma publikuta. Me kõik teame, mis viimase paari aasta jooksul on olnud – edasilükatud olümpia. Kõik see suurendas ootusärevust selle suhtes ja teistpidi tegi ka erilisemaks. Arvan, et suutsin seda enda jaoks päris hästi ära kasutada, sellises justkui nagu katastroofi- või kriisiseisus veelgi paremini oma võimeid mobiliseerida ja need veelgi paremini välja tuua. Ma ütleks küll, et see isegi andis võib-olla natukene juurde.”
“Ma arvan, et üleüldse, et kogu see tase on viimastel aastatel üles läinud, ühest küljest on pidevalt selline tunne, et see rong sõidab eest ära ja ise pead meeletult taga ajama seda, samas võib-olla jääd natuke järjest kaugemale,” arutles Mägi. “Teisest küljest on see ikkagi võimalus teha ka enda asju paremini. Arvan, et sellel on tohutu väärtus. Kas nüüd otseselt Karsten Warholmi persoonil, aga sellel, et tema on seda ala teinud atraktiivsemaks, on seda viinud edasi, kogu keskmine tase on kaasa tulnud. See on ka minu jaoks olnud selline avardav kogemus. Põhjuseid jätta see teekond katki on viimaste aastate jooksul olnud omajagu, aga just kogu selline üleüldine huvi ala vastu ja kas või see sama ootusärevus selle ala suhtes on ka mind ikkagi omal teel hoidnud ja pannud otsima veel mingisuguseid lähenemisi, kuidas veel paremaks saada.”
“Kui vaadata paberi peal neid tulemusi terve hooaja vältel, siis justkui kõik oli ilus. Aga loomulikult ka hooaja sees on erinevaid kõikumisi ja kriitilisi hetki,” nentis Mägi. “Tagantjärele, kõik need keerulisemad aastad on ikkagi olnud õpetlikud. Ja minu jaoks ikkagi on sümboolne ja ma ei vahetaks seda millegi vastu – kui Rios olin siserajal finaalis, jooksin Eesti rekordi, siis viis aastat hiljem Tokyos üheksandalt rajalt. Ma ei nuta ühtegi ebaõnnestumist taga. Selles kõiges tuleb mu enda jaoks see tähenduslikkus üha enam välja.”
“Üks lähedane isik pärast Tokyot saatis sõnumi: “Sa saad nüüd lõpuks rahulikult hingata!” Seal oli tegelikult päris suur tõetera sees,” tunnistas Mägi. “Ega igat hingetõmmet me ei teadvusta endale. Aga need üksikud ohked, kui tõesti miski on õnnestunud, on väga vabastavad ja jäävad kuidagi teistmoodi, eriliselt meelde. Nende abil on kindlasti võimalik seda protsessi endale hoopis lihtsamaks teha.”
“Jooksmine kui tegevus tervikuna ongi see kõige inspireerivam mu enda jaoks. Lõpuks ikkagi ka kõige demotiveerivamatel aegadel tulen ikkagi jooksmise juurde tagasi,” lausus Mägi. “See on see, mis on huvitav. See on see, mispärast seda kõike teha. Ei ole keeruline leida motivatsiooni ja jooksmine on see väljendusviis, läbi mille ennast väljendada. Pariisi olümpia on juba kolme aasta pärast, veidike veel vähem – seda jõudu mul kindlasti on, et vähemalt üks olümpiatsükkel veel vastu pidada.”
Saade “Aasta tipphetked”
Aasta meessportlast intervjueeris Juhan Kilumets
Saate Režissöör Margit Rand, produtsent Tiina-Mari Koljak.
Kõik neli osa: https://jupiter.err.ee/1608437489/aasta-tipphetked-2021
EKJL Instagram
