Kergejõustikuaasta toob kolm täiskasvanute tiitlivõistlust – kõigepealt märtsikuise sise MM-i, aga suvel nii USA-s peetavad maailmameistrivõistlused kui Münchenis toimuvad Euroopa meistrivõistlused.
“Arvestades seda, millised on viimased paar aastat olnud – mõned tiitlivõistlused on ära jäänud -, siis on kindlasti eelvaade erilisem kui paaril viimasel aastal,” lausus Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi intervjuus ERR-i saatele “Spordipühapäev”. “Meil on suvel kaks tiitlivõistlust – olümpia-aastatel 2012 ja 2016 olid suvel Euroopa meistrivõistlused ja olümpiamängud. Seekord on kõigepealt juulis Oregonis kergejõustiku maailmameistrivõistlused ja augustis Münchenis Euroopa meistrivõistlused. Ja enne seda on Belgradis sisemaailmameistrivõistlused. Kui nende võistluste läbiviimine õnnestub, siis on see kergejõustiku jaoks väga oluline.”
Viis aastat tagasi olid Euroopa meistrivõistlused enne Rio olümpiamänge. Nüüd on Euroopa meistrivõistlused augustis ja MM enne. Kas see muudab kuidagi EM-i tähtsust? On ju sportlasi, kelle jaoks on MM üldse kaartides ja neidki, kes saavadki panustada ainult MM-ile.
Järjekord tuleneb kalendrist. Kui hakati võistlusi kokku leppima, siis München on olnud varasemalt 2022. aasta kalendris, aga Oregoni MM on 2021. aasta võistlus, mis on lükatud edasi. Siin oli palju asjaolusid, millest nad sõltusid. Üks oli Commonwealth Games, mis ka seal vahepeal toimub ja mis Briti Ühenduse riikidele on väga oluline võistlus. Kui vaadata sportlaste seisukohast, siis on kindlasti sportlasi, kes valivad neist ühe. On alasid, kus ei saagi võib-olla kahte valida. Meie maratonijooksu paremik soovib kindlasti osaleda Euroopa meistrivõistlustel, kus on kõrgema koha saamise ootus. Sama otsustab võib-olla mõni kümnevõistleja, kuigi enamik on vaadanud seni pilguga, et kui pääseb võistlusele, siis teeb mõlemad. Mis puudutab rahvusvahelist taset, siis kindlasti on sportlasi, kes on maailmameistrivõistlustel edukad, võivad teha valiku Euroopa meistrivõistluste asemel mõne teemantliiga või muu sarnase võistluse kasuks. Puhata, teha septembris Teemantliiga finaalis edukaid tulemusi. See selgub kõik hooaja käigus.”
Kas Euroopa meistrivõistlusi ootab üldsus eriti, kui Pariis 2020 tuli koroonapandeemia tõttu ära jätta?
Ma arvan küll. Eelvaade on selline, et München korraldas teadupärast 2002. aastal väga edukad Euroopa meistrivõistlused ja ootus nende võistluste edukaks läbiviimiseks on suur. Loomulikult sportlaskonnal, kel on võistlusi vahele jäänud ja Pariisis 2020 EM eriti… Minu hinnangul tuleb üks ilus ja suurejooneline spordipidu.
Räägime natuke ka talvisest hooajast. Sise-MM Belgradis. Sprindimehed Karl Erik Nazarov ja Keiso Pedriks – nende minekus kahtlema ei pea. Eks nad on ka varem öelnud, et panevad sisehooajale päris korralikult rõhku. Kellelt mida veel võiks oodata?
Keisole ja Karl Erikule võiks kindlasti lisanduda mitmevõistleja Karel Tilga, kui mingil hetkel tuleb rahvusvahelisest kergejõustikuliidust kutse ning Karel Tilga on välishooaja põhjal kutse saajate hulgas. Hetkel ta ka valmistub selleks võistluseks. Lisaks on meil lootused, et keegi Eesti mitmevõistlejatest teeb vastava tulemuse, et saada sisehooajal kutset. Kindlasti on pilk sellel või teisel alal veel, aga hetkel suuri ennustusi teha ei tahaks. Sisehooaeg on esimeste võistlustega käima läinud. Vaatame, kuidas ta kulgeb.
Kas USA-s harjutavatega Eesti sportlastega mingitel tingimustel saab arvestada tiitlivõistlusele mõeldes? Näiteks Lishanna Ilvese nimi hüppab pähe.
Ma arvan, et ei saa. USA ülikoolide võistluskalender ja nende eelistused on sellised, et tal on kindlasti kohustus teha oma kooli eest kaasa USA üliõpilasmeistrivõistlustel või neile eelnevatel võistlustel. Tulla hooaja-siseselt Euroopasse võistlema – esiteks tema kool ei ole sellest huvitatud ja teiseks ei pruugi see hästi mõjuda tema võistlusvormile.
Me ei hakka aasta esimeses kergejõustiku-teemalises intervjuus medaleid jagama, kohti paika panema, aga kas alaliidule ette vaadates ja Eesti koondislastele mõeldes lootusrikas? Kas või selle nurga alt, kuidas eelmisel aastal eelkõige Eesti noored naiskergejõustiklased esile tõusid ja näitasid, et seal on midagi tulemas.
Üks võistlus jäi meil arutamata. Suvel toimuvad järjekordselt ka alla 20-aastaste maailmameistrivõistlused. Seekord Kolumbias Calis. Vaadates 2021. aasta tulemustele, siis kindlasti ootaks neilt sportlastelt, kes olid edukad eelmisel aastal, pürgimist sellele võistlusele ja edukat esinemist. Aga mis puudutab maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi, siis meil on potentsiaalikaid noori, kes eriti Euroopa meistrivõistlustele vaadates võiksid seada eesmärgiks kõigepealt võistluse normide täitmise ja seal enda võimetekohase eduka esinemise. Vaatame hooajale väga positiivselt.
Eesti Kergejõustikuliidu presidenti intervjueeris Juhan Kilumets
“Spordipühapäev” – Eesti Rahvusringhääling
EKJL Instagram
