Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (uue nimega World Athletics ehk WA) kehtestas 2019. aastal hulga määrustemuudatusi, millest olulisemaid siinkohal tutvustame.
Määrus 170. Teatejooksud. Mitmes voorus toimuvate teatejooksude puhul on lubatud nüüd senise kahe võistleja asemel järgmiseks vooruks välja vahetada kõik neli jooksjat, kes loomulikult peavad olema antud võistlusteks teatejooksuks või ükskõik, milliseks teiseks alaks korrektselt üles antud. (Kehtib alates 1. jaanuarist 2019.)
Määrus 170. Teatejooksud. Lisatud on uus punkt 22, mille kohaselt tuleb käesolevas määruses mittetoodud teatejooksude võistluskavva võtmisel kõik vajalikud nõuded ja tehnilised tingimused esitada võistlusjuhendis. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Määrus 180. Üldpõhimõtted (väljakualad). Määruse punktile 6 lisatud märkuse kohaselt antakse võistluste korraldajatele õigus kehtestada võistlusjuhendiga võistlejate regrupeerimine väljakualadel, välja arvatud kõrgus- ja teivashüpe, seni saavutatud tulemuste põhjal, mõnel või kõigil katsetel, peale kolmandat katset. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Kommentaar: Mitte väga ammu kehtestati regrupeerimine peale kolmandat ja viiendat katset. Seejärel muudeti peale viiendat katset regrupeerimine ära, kuid taastati võistlusjuhendite abil kiiresti. Nüüd antakse võistluste korraldajatele regrupeerimise osas vabad käed. Eesti meistrivõistluste üldjuhendiga täiendavaid regrupeerimisi kehtestatud pole, st regrupeerimine toimub ainult peale kolmandat katset.
Määrus 180. Üldpõhimõtted (väljakualad). Määruse punkt 17 kohaselt on kõigil väljakualadel üldjuhul katseaja pikkuseks taas 1 minut. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Määrus 200. Mitmevõistlus. Määratlus „kahel teineteisele järgneval päeval“ on asendatud sõnadega „kahe teine-teisele järgneva 24-tunnise ajavahemiku jooksul“. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Kommentaar: Nii ei teki formaalset määrusterikkumist ka siis, kui esimene võistluspäev kestab üle kesköö. Samas tuleb teine võistluspäev ära pidada kindlasti 24 tunni jooksul peale esimese võistluspäeva lõppu!
Määrus 100. Üldpõhimõtted. Katsete arvu ja/või finaali lubatavate võistlejate arvu vähendamine ning muud võimalikud võistlusformaadi muudatused võivad nüüd vastavate võistlusjuhenditega laieneda ka olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 125. Alade peakohtunikud. Määruse punktis 5 võrdsustatakse ebasportliku käitumise eest karistamisel teatevõistkond üksikalal võistleva sportlasega. Iga teatevõistkonnaliikme karistus laieneb kõigile võistkonna liikmetele. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Seni oli teatevõistkonna ebasportliku karistamise kord üsna ebamäärane. Nüüd sätestatakse, et ühe võistkonnaliikme eksimuse eest karistatakse tervet võistkonda, st võistkond diskvalifitseeritakse peale teise kollase kaardi saamist.
Määrus 135. Mõõtmistehnika kohtunik. Kaotatud on nõue teha kontrollmõõtmised ka peale ala lõppu. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 141. Vanuserühmad. Kõigi vanuserühmade (U18, U20 ja täiskasvanud (seeniorid)) võistlejaid nimetatakse nüüd naisteks ja meesteks. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 143. Võistlusriietus ja –jalatsid, võistlejanumbrid. Tühistatud on nõue, et võistlusriietus peab rinnalt ja seljalt ühesugust värvi olema. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 144. Võistlejate abistamine. Määruse punkt 4 kohaselt ei loeta keelatud abistamiseks kukkunud võistleja jaluleaitamist vaatamata sellele, kas ta jooksu jätkab või mitte. Uuendusena on lubatud soovitud jooksutempo hoidmiseks, muuhulgas ka rekordiüritustel, kasutada liikuvaid tulesid ehk nn „valgusjäneseid“. (Kehtib alates 1. novembrist 2019).
Määrus 145. Diskvalifitseerimine. Ebasportliku käitumise eest diskvalifitseeritud teate- võistkonna liikmed ei kaota õigust samadel võistlustel ülejäänud aladel osalemiseks. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Muudatus on seotud Määruse 125 täiendusega. Teatevõistkonna liikmena saadud karistus kehtib ainult selle teatejooksu suhtes ega laiene individuaalaladele ja teistele teatejooksudele.
Määrus 146. Protestid ja apellatsioonid. Määruse punktis 4 on täpsustatud, et jooksja või teatevõistkonna nimel diskvalifitseerimisotsuse kohta esitatud protesti, mis käsitleb antud diskvalifitseerimisega mitteseotud olukordi või asjaolusid, arutusele ei võeta. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 146. Protestid ja apellatsioonid. Määruse punkt 6 kohaselt jäävad võistleja, kes pääses finaalkatsetele seetõttu, et temast eespool oli(d) protestitud tulemustega võistleja(d), finaalis saavutatud tulemused igal juhul, sõltumata sellest, kas protest(id) rahuldati või mitte, kehtima. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 162. Start. Uuendatud sõnastuses täpsustatakse, et valelähteks loetakse ühe või mõlema jala stardipakkudest või ühe või mõlema käe rajapinnalt eraldumine ja võistleja enne stardipauku alanud liikumine. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Sisuliselt pole stardimääruses midagi muutunud.Igasugust liikumist stardipakkudel (kõigutamine, nõksutamine), mis sujuvalt stardiks üle ei lähe, käsitletakse lubamatu tegevusena ning karistatakse kollase kaardiga.
Määrus 168. Tõkkejooks. Täpsustatakse, et tõkkejooksja peab kogu distantsi vältel tõkkeid ületades rangelt oma rajal püsima, ei tohi tõkkeid käega, kehaga ega eespool oleva jala varbaosaga eest lükata või ümber ajada. Nimetatud määrusterikkumisega kaasneb diskvalifitseerimine. Võistleja diskvalifitseeritakse ka siis, kui ta tahtlikult või tahtmatult ajab maha või liigutab paigast oma või kõrvalraja tõkke nii, et see segab või takistab kaasvõistlejate jooksu. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 169. Takistusjooks. Meeste U18 vanuserühma takistuste kõrgus on 83,8 cm. (Jõustub 1. aprillil 2020.)
Määrus 181. Üldpõhimõtted (kõrgus-ja teivashüpe). Kui võistluse käigus tuleb vahetada hüppelatti, peab lati kõrguse rajapinnast uuesti üle mõõtma. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Imelik, et määrustes nii elementaarset nõuet senini polnud.
Määrus 187. Üldpõhimõtted (heitealad). Ühelt võistlejalt võetakse igal heitealal kontrollimiseks vastu kuni 2 isiklikku võistlusvahendit. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 190. Kettaheiteringi kaitsevõrk. Ala peakohtuniku otsusel võib ohutuse suurendamiseks kasutada vasaraheite kaitsevõrgu väravaid ka kettaheites. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Vastavalt sellele, kas kettaheitja on parema- või vasakukäeline, võidakse sulgeda üks võrguvärava pool nii, et kaitsevõrk varjab umbes 1/3 maandumissektorist. Võrguväravaid kasutatakse täpselt sama moodi, kui vasaraheites. Kodustel võistlustel selle määrustepunkti rakendamiseks ilmselt vajadust pole, kuid välisvõistlustel peavad kettaheitjad üllatusteks valmis olema.
Koostas Peeter Randaru
EKJL Instagram
