Täna, 100 aastat tagasi, 22. augustil 1920. aastal, pälvis noor Eesti riik oma esimese tiitlivõistluste medali. Selle võitis Jüri Lossman, kes lõpetas Antwerpeni olümpial maratonijooksu teisena ajaga 2:32.48,6.
Esikoha saanud soomlane Hannes Kolehmainen edestas meie meest vaid 12.8 sekundiga. Olümpiamaratonide ajaloo esimese sajandi vältel ühtki teist nõnda tasavägist maratonijooksu lõppvaatust polnudki. Ehkki Antwerpeni maratonitrass oli olümpiaajaloo pikim, 42 750 m, ületasid mõlemad mehed ka senise maailma tipptulemuse.
Kergejõustiku juurde jõudis Lossmann noorte spordipoiste vabatahtliku „düünapoiste” ühenduse kaudu ja oli ka aktiivne jalgpallimängija. Jooksmises mitu Eesti meistritiitlit võitnud ja rekordit püstitanud Jüri Lossmann töötas tavaelus kullassepa ja juveliirina.
Lisaks aktiivseks sportlaseks olemisele oli ta Eesti esimeste spordikalendrite ja -käsiraamatute koostaja, Tallinna Poiste Spordiliidu üks asutajaid ja juhtis II maailmasõja ajal Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis Eesti sporti. Sõja lõpus läks ta Rootsi, kus töötas edasi juveliirina. Lossmann suri Stockholmis 1984. aastal.
Tekst: Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum
EKJL Instagram
