Täna kogunesid Tallinnas T1 Keskuses asuvas Super Skypark batuudikeskuses TV 10 Olümpiastarti võistlussarja toetajad ja partnerid, sarjast sirgunud tippsportlased ning treenerid. Detsembris saab avapaugu noorte võistlussarja 53. hooaeg ning hooaja avaüritusel meenutati võistlussarja ajaloolisi hetki, tunnustati möödunud hooaja rekordipüstitajaid ning viidi läbi lõbusaid katseid teaduslaboris.
TV 10 Olümpiastarti võistlusi meenutasid täna erinevatel elualadel tegutsevad sarja vilistlased – sprinterid Karl Erik Nazarov ja Miia Ott, kümnevõistleja Risto Lillemets, ujuja Ralf Tribuntsov, murdmaasuusataja Henri Roos, jalgpallur Kelly Rosen, ajakirjanik Marii Karell ning treener Maris Mägi.
Karl Erik Nazarov meenutas, kuidas juba aasta enne võistlussarja pääsemist kirjutas ta endale üles võistluste normatiivid ning treenis nende normide täitmise nimel terve aasta. Risto Lillemets tõi välja, et mängulised treeningud ja lõbusad võistlused trennikaaslaste vahel on see, mis noored pingutama paneb ning aitab raskeid trenne nauditavamaks teha. Ralf Tribuntsov nautis võistlemise juures tiimitunnet, mis tekkis koolikaaslastega koos võisteldes ja üksteisele kaasa elades. Kelly Rosenile õpetas mitmevõistlus seda, et kunagi ei tohi alla anda. Isegi kui üks ala ebaõnnestub, siis ootab kohe ees järgmine ala ning tuleb end uuesti kokku võtta ning endast parim anda.
400 m tõkkejooksu Eesti rekordiomanik Maris Mägi on TV 10 Olümpiastarti võistlussarjas osalenud mitmes erinevas rollis – ise võisteldes, oma vennale Rasmus Mägile kaasa elades ning tänasel päeval oma õpilasi juhendades. Kõige paremini on tal meelde jäänud lõputult pikad järjekorrad, et mõnel alal oma katse sooritada, sest võistlejaid oli nii palju.
52. hooaja finaalvõistlusel püstitasid mitmevõistluses uued sarja rekordid Harry Lembergi õpilased Hank-Gerhard Hausenberg ja Marietta Verst. Täna oma rekordmeeneid kätte saades kinnitasid mõlemad, et ägedad auhinnad ja uute rekordite püstitamine on see, mis neile võistlemise juures kõige enam meeldib ja neid motiveerib.
Eesti Kergejõustikuliidu president tutvustas kohalviibijatele U14 Eesti rekordite pidamise korda, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2024. Kui varem selles vanuseklassis Eesti rekordeid peetud pole, siis uuest aastast see muutub ning TV 10 Olümpiastarti võistlused on ideaalne võimalus uute rekordite püstitamiseks, kuna seal osalevad just selles vanuses sportlased.
EOK peasekretär Siim Sukles rääkis järgmise aasta Olümpiapäevast, mis toimub koos TV 10 Olümpiastarti finaaliga esmakordselt Jõhvis. Kohal oli ka Jõhvi Sport juht Erich Petrovits, kes kinnitas, et nemad valmistuvad ning on Olümpiapäeva ja võistlussarja finaali ootuses.
53. hooaja etapid:
- I etapp – 2. detsember 2023, Võru Spordikeskus
- II etapp – 27. jaanuar 2024, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 23. märts 2024, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 25. mai 2024, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni, Heino Lipu staadion (Jõhvi)
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Nedis, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lõik ETV spordiuudiste saatest:
Alanud on 2023. aasta parimate kergejõustiklaste valimine. Hääletamine kestab kuni 12. novembrini (k.a).
Aasta kergejõustiklased valitakse EKJL-i liikmesklubide, kehtivat kutsetunnistust omavate kergejõustikutreenerite, ajakirjanike ja kergejõustikufännide poolt hääletamise teel.
Hääletada saab järgmistes kategooriates:
- U18 vanuseklass
- U20 vanuseklass
- U23 vanuseklass
- Täiskasvanud
NB! U14 ja U16 vanuseklassis hääletamist ei toimu, nendes kategooriates valib aasta kergejõustiklased EKJL noortespordi komisjon.
Aasta kergejõustiklaste valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJL liikmesklubid 25%, meedia esindajad 25%, treenerid 25%, kergejõustikufännid 25%.
Juhul, kui mingis kategoorias jääb mitu sportlast esikohta jagama, otsustab kategooria võitja Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.
Aasta treeneri valimist ei toimu. Nimetuse Aasta treener 2023 pälvivad Aasta kergejõustiklasteks valitud sportlaste treenerid.
HÄÄLETAMINE
Kergejõustikufännid saavad hääletada meie Facebooki lehel:
- 1.11-12.11 – U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2023
- 2.11-12.11 – U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2023
- 3.11-12.11 – U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2023
- 4.11-12.11 – Aasta kergejõustiklane 2023
Treenerite hääletuslink
Klubide hääletuslink
Ajakirjanike hääletuslink
Aasta kergejõustiklaste pidulik autasustamine toimub 24. novembril Eesti Kergejõustikauhinnad 2023 üritusel.
Müügil on piiratud arv pileteid Lillepaviljonis toimuvale Eesti Kergejõustikuauhinnad 2023 üritusele. Pileti hind on 25€ ning meie hea koostööpartner Audi loosib kõikide piletiostjate vahel välja Audi Q8 e-tron kasutusõiguse nädalavahetuseks.
Aasta kergejõustiklane 2023 nominendid:
- U18 vanuseklass
| TÜDRUKUD | POISID |
| Viola Hambidge | Tristan Konso |
| Miia Ott | Savva Novikov |
| Valeria Smirnova | Karl Kristjan Pohlak |
| Bianka Uhtjärv | Benjamin Rannik |
| Heti Väät | Andreas Trumm |
- U20 vanuseklass
| NAISED | MEHED |
| Liisa-Maria Lusti | Robert Kompus |
| Anna Maria Millend | Uku Renek Kronbergs |
| Elisabeth Pihela | Andri Matrov |
| Jane Roosimägi | Viktor Morozov |
| Berit Saar | Alar Reiljan |
- U23 vanuseklass
| NAISED | MEHED |
| Pippi Lotta Enok | Eerik Haamer |
| Ann Marii Kivikas | Enrico Hänilene |
| Marleen Mülla | Rasmus Roosleht |
| Gedly Tugi | Robin Sapar |
| Lilian Turban | Kenro Tohter |
- Täiskasvanud
| NAISED | MEHED |
| Karmen Bruus | Johannes Erm |
| Pippi Lotta Enok | Risto Lillemets |
| Marleen Mülla | Rasmus Mägi |
| Elisabeth Pihela | Karl Erik Nazarov |
| Diana Suumann | Tiidrek Nurme |
| Gedly Tugi | Karel Tilga |
| Õilme Võro | Janek Õiglane |
Laupäeval, 28. oktoobril Järvakandis toimunud murdmaajooksu Balti võistkondlikud meistrivõistlused võitis Eesti koondis 139 punktiga. Teise koha sai Läti koondis 116 punktiga ning kolmas oli Leedu koondis 105 punktiga.
Meeste 8 km distantsil krooniti Balti meistriks Olavi Allase, kellel kulus raja läbimiseks aega 24:08. Kaksikvõidu kindlustas Eestile Kaur Kivistik ajaga 24:21 ning kolmanda koha teenis Leedu jooksja Robertas Vališauskas ajaga 24:23.
Naiste 6 km distantsil teenisid Eestile kaksikvõidu Helen Bell (20:48) ja Laura Maasik (21:08). Kolmanda koha sai Aukse Linkute (Leedu) ajaga 21:17.
Noormeeste U20 vanuseklassis läbis 6 km kõige kiiremini Morten Siht, kelle võiduaeg oli 18:18. Teiseks tuli lätlane Miks Janis Caune (18:53) ning kolmanda koha sai Sten Sihver (18:54).
Neidude U20 vanuseklassis tuli 4 km distantsil Balti meistriks Mari Mai Ruus tulemusega 14:11. Talle järgnesid Leedu jooksjad Karolina Bliujute (14:17) ja Eleonora Višnevskyte (14:26).
U18 vanuseklassi noormeeste 4 km distantsil teenisid kolmikvõidu Läti jooksjad Kristers Kudlis (11:48), Emils Matiass Reinfelds (12:11) ja Ralfs Dzosens (12:22).
U18 vanuseklassi neidude 3 km distantsil said kaksikvõidu lätlased Sibilla Vanadzina (10:27) ja Austra Ošina (10:33). Kolmanda koha teenis Liis Kapten ajaga 10:42.
Poiste U16 vanuseklassis said 2 km distantsil kaksikvõidu lätlased Janis Žagars (5:59) ja Hermanis Valtass (6:06). Kolmandaks tuli leedulane Jonas Venckunas (6:07).
Tüdrukute U16 vanuseklassis krooniti 2 km distantsil Balti meistriks Naomi Toomenurm ajaga 6:49. Talle järgnesid lätlane Beate Jansone (7:04) ja Erika Udras (7:08).
ERR spordiuudiste lõik:
Sellel laupäeval, 28. oktoobril toimuvad Järvakandi Terviserajal Balti võistkondlikud meistrivõistlused murdmaajooksus. Kolmandat korda toimuvatel võistlustel asub eelmise aasta võidukarikat kaitsma Eesti koondis.
Eesti koondisesse kuuluvad Eesti karikavõistlustel parimaid tulemusi näidanud U16, U18, U20 ja täiskasvanute vanuseklassi sportlased. Koondisele asuvad kõrgeid punkte tooma Laura Maasik, Helen Bell, Kaur Kivistik, Olavi Allase ja teised tugevad jooksjad.
Igas vanuseklassis kuulub koondisesse 4 meest ja 4 naist ning arvesse lähevad kolme parema sportlase tulemused.
Võistluste avamine laupäeval kell 12:50.
EESTI KOONDIS | LÄTI KOONDIS | LEEDU KOONDIS
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Möödunud laupäeval, 21. oktoobril toimus Vilniuses Euroopa Kergejõustikuliidu auhinnagala Golden Tracks, kus tunnustati lõppenud kergejõustikuhooaja säravaimaid tegijaid.
Aasta naiskergejõustiklaseks valiti teist aastat järjest Hollandi jooksustaar Femke Bol, kelle auhinnakappi lisandusid sellel aastal kaks sise-EMi kulda ja kaks maailmameistritiitlit. Lisaks püstitas ta maailmarekordi 400 m jooksus ning siserekordi 500 m jooksus.
Aasta meeskergejõustiklase tiitli teenis samuti teist aastat järjest Norra jooksja Jakob Ingebrigtsen. Sarnaselt Bolile tuli ta kahekordseks Euroopa sisemeistriks ning MMil võitis kulla ja hõbeda. Ingebrigtsen parandas maailmarekordit 2000 m jooksus ja kahe miili jooksus.
Tõusva tähe kategoorias triumfeerisid Serbia kõrgushüppaja Angelina Topic ning Itaalia kaugushüppaja Mattia Furlani.
Lisaks oli võimalik igal alaliidul esitada treeneritöö auhinnale silmapaistvamaid treenereid. Eestist pälvis Vilniuses tunnustuse kergejõustikutreener Taivo Mägi, kelle edukas treenerikarjäär on kestnud juba üle 30 aasta. Möödunud aastal sai temast Eesti esimene eliittreener kergejõustikus (EKR8).
Kõik auhinnasaajad:
- Aasta naiskergejõustiklane – Femke Bol (NED)
- Aasta meeskergejõustiklane – Jakob Ingebrigtsen (NOR)
- Tõusev Täht – Angelina Topic (SRB)
- Tõusev Täht – Mattia Furlani (ITA)
- Tiimivaimu auhind – Jolien Boumkwo (BEL)
- Fair Play auhind – Dino Bosnjak (CRO)
- Euroopa Kergejõustikuliidu naisjuhi auhind – Anna Kielbasinska (POL)
- Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhind – Taivo Mägi (EST) ja Alona Fomenko (LAT)
- Euroopa Kergejõustikuliidu auhind – Alfonsas Buliuolis (LTU)
Auhinnagala on järelvaadatav SIIN.
2023. aasta teiseks pooleks jagas Kultuuriministeerium riiklikke spordistipendiume 75 sportlasele kogusummas 67 500 eurot. Stipendiume jagatakse kaks korda aastas, et toetada sportlike tipptulemuste saavutamist.
Spordistipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.
Stipendiumisaajate nimekirja kuuluvad ka kolm kergejõustiklast kergejõustiklast – Elisabeth Pihela, Leonid Latsepov ja Kreete Verlin.
Ühe riikliku spordistipendiumi suurus poolaastas on 900 eurot. Kõigi stipendiumide saajatega saab tutvuda kultuuriministri käskkirjas.
2023. aasta riigieelarves on spordistipendiumide jagamiseks kokku 139 500 eurot. Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord.
Lähemalt saab stipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
Laupäeval, 14. oktoobril selgusid Järvakandis murdmaajooksu Eesti karikavõitjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Meeste arvestuses tuli võitjaks Kaur Kivistik ning naiste arvestuses Helen Bell. Parima klubi karika viis koju 21CC Triatloniklubi.
21CC Triatloniklubi tuli klubide arvestuses esimeseks 380 punktiga. Teiseks tuli Sparta SS 342 punktiga ning kolmanda koha karika teenis Rapla JK 332 punktiga.
Meeste 10 km distantsi vedasid suurema osa ajast koos Kaur Kivistik ja Olavi Allase (mõlemad Tartu SS Kalev). Ka viimasele ringile mindi koos, kuid siis läks Kivistik oma teed ning finišeeris esimesena ajaga 30:49. Teisena lõpetanud Allase aeg oli täpselt 31 minutit. Kolmanda koha sai Deniss Šalkauskas (TÜASK) ajaga 31:32.
Naiste 6 km distantsil ei leidunud vastast Helen Bellile (Sparta SS), kelle võiduajaks märgiti 21:25. Teiseks tuli Pille Hinn (Sparta SS) ajaga 21:47 ning kolmandana lõpetas Liliana Torn (Rapla JK) ajaga 23:08.
Noormeeste U20 vanuseklassis krooniti võitjaks Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kellel kulus 6 km läbimiseks aega täpselt 19 minutit. Talle järgnesid Sten Sihver (TÜASK) ajaga 19:12 ja Gregor Rasva (Audentese SK) ajaga 19:46.
Neidude U20 vanuseklassis läbis 4 km kõige kiiremini Berit Guzas (Nõmme KJK), kelle aeg oli 14:52. Teise koha sai Carmen Rääk (Valga SK Maret-Sport) ajaga 15:10 ning kolmandaks tuli Alexandra Schipai (21CC Triatloniklubi) ajaga 15:24.
Noormeeste U18 vanuseklassis teenis 4 km distantsil esikoha Trevor Karro (Sparta SS) ajaga 13:11. Teiseks tuli Gert Martin Savitsch (Treeningpartner) ajaga 13:17 ning kolmas oli Remi Edur (SK Lindon) ajaga 13:36.
Neidude U18 vanuseklassi 3 km distantsil oli kiireim Liis Kapten (21CC Triatloniklubi) ajaga 11:09. Talle järgnesid Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) ajaga 11:19 ja Etriin Etverk (Rakvere KJK ViKe) ajaga 11:29.
U16 vanuseklassi poiste arvestuses tuli 2 km distantsil võitjaks Romet Ridalaan (Audentese SK) ajaga 6:13. Teise koha sai Hendrik Hang (Rakvere KJK ViKe) ajaga 6:16 ja kolmas oli Dominik Lopuhhin (Sparta SS) ajaga 6:18.
U16 tüdrukute 2 km distantsi võitis Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius) ajaga 7:03. Teise koha teenis Aleksandra Artamonova (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 7:22 ning kolmas oli Erika Udras (Võru KJK Lõunalõvi) ajaga 7:23.
Kõige nooremate ehk U14 vanuseklassi poiste 1 km distantsi läbis kõige kiiremini Magnus Normak (SK Fortis), kelle võiduaeg oli 2:59. Teiseks tuli Kert Karm (Rakvere KJK ViKe) ajaga 3:01 ning kolmanda koha sai Lars Lukas Steurs (SK Lindon) ajaga 3:18.
Tüdrukute U14 vanuseklassis teenis esikoha Evamaria Albert (21CC Triatloniklubi) ajaga 3:18. Talle järgnesid Marit Tarm (Sparta SS) ajaga 3:20 ning Merlin Toirk (Rapla JK) ajaga 3:21.
Võistluste käigus selgus ka Eesti koondise koosseis 28. oktoobril Järvakandis toimuvateks Balti murdmaajooksu võistkondlikeks meistrivõistlusteks.
Laupäeval, 14. oktoobril toimuvad Järvakandi Terviserajal Eesti karikavõistlused murdmaajooksus, kuhu on starti oodata 240 sportlast 23-st klubist.
Meeste 10 km distantsil asuvad starti Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜASK), Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev), Kenny Kivikas (TÜASK) ja Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi).
Naiste 6 km distantsil on peamine favoriit võidukarikale Helen Bell (Sparta SS).
Karikavõitjad selguvad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Distantsid jäävad sõltuvalt vanuseklassist vahemikku 1-10 km.
Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus. Punkte arvestatakse järgnevalt: I koht – 30 punkti, II koht – 29 punkti, III koht – 28 punkti jne. Võistkondlikku arvestusse läheb igal klubil kokku kuni 15 tulemust, seejuures ühelt alalt kuni kaks tulemust.
Ühtlasi selgub võistluste käigus 28. oktoobril Balti murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel osalev Eesti koondis.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 13:00.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Tänasest on avatud koolivõistkondade registreerimine unikaalse noorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 53. hooajaks.
Erinevate alade tippsportlased, treenerid, näitlejad, lauljad, poliitikud, ettevõtjad, liikumist armastavad lapsevanemad on koolipõlves saanud võistluskogemuse TV 10 Olümpiastarti sarjast.
Uuel hooajal on vanemas vanusegrupis starti taas oodatud 13-14 aastased poisid ja tüdrukud ning nooremas vanusegrupis kuni 12 aastased võistlejad. Koolitiimide registreerimine on tänasest alanud Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel. Täpsem info SIIN.
Võistkonnad on jaotatud kahte gruppi vastavalt põhikooli õpilaste arvule. Tiitlit kaitsevad Rakvere Reaalkool ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendtiim.
Just täna, 12. oktoobril 1971. aastal oli kell 20.15 ETV ekraanil sarja tutvustav avasaade. Sarja eesmärgiks hõigati: “Oleme võtnud nõuks järsult suurendada maailmaklassi. Küsite kindlasti, kuidas? Kui oled meie noor vaataja, löö kaasa TV 10 Olümpiastarti sarjas!”
Janek Õiglane, Johannes Erm, Rasmus Mägi, Gedly Tugi, Elisabeth Pihela, Pippi Lotta Enok, Rasmus Roosleht, Miia Ott, Savva Novikov, Karl Kristjan Pohlak on vaid mõned nimed, kes sel hooajal säranud kergejõustiklastest on kasvanud ülesse TV 10 Olümpiastarti sarjast.
53. hooaja esimene vabariiklik etapp on kavas 2. detsembril Võrus ja sari kulmineerub 13.-14. juunil peetava mitmevõistluse finaaliga, mis toimub esmakordselt Jõhvis. Finaali avapäeval on kavas taaskord ka igas vanuses huvilistele erinevaid spordialasid tutvustav Olümpiapäev.
„TV 10 Olümpiastarti sarjast saavad noored spordi-ja võistlemispisiku, mis tuleb neile kasuks edasises elus. Meil on hea meel, et saame sarja finaaletapi raames korraldada Olümpiapäeva. Lapsi, kes silmade särades erinevaid spordialasid proovivad, on igal aastal järjest rohkem ning loodame ka Jõhvis Olümpiapäeval rohket osavõttu!“ ütles EOK kommunikatsioonijuht Merili Luuk.
Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu eestvedamisel toimuvas sarjas on lisaks vabariiklikele etappidele kavas ka maakondlikud eelvõistlused, mida aitavad läbi viia erinevad spordiklubid entusiastlike treenerite, juhtide ja lapsevanematega. Uue hooaja maakondlikud eelvõistlused stardivad novembris.
Tule oma koolitiimiga starti!
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Eesti Olümpiakomitee ning Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumi pälvisid 2023. aasta sügissemestril 25 endist ja praegust tippsportlast.
Sportlased hindavad haridusstipendiumeid kõrgelt. Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas bakalaureusekraadi omandav iluuisutaja Niina Petrõkina sõnul tähendab stipendiumi saamine talle väga palju. „Stipendium toetab mind erinevates õppevaldkondades. See aitab oluliselt kaasa minu haridusteekonnale ning annab mulle võimaluse keskenduda õpingutele. Olen väga tänulik EOK-le selle tunnustuse eest ja olen põnevil selle võimaluse ees, mis see mulle pakub!“ ütles Petrõkina.
EOK büroojuhi Jaanika Eilati sõnul on stipendium sportlastele hea abivahend. „See projekt soodustab sportlastel sportlaskarjääri ajal või pärast karjääri lõpetamist omandada kõrg- või kutseharidust. Meil on hea meel, et 20 aastat kestnud projekt on jätkusuutlik,” ütles Eilat.
Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 21 850 euroga.
Toetatavad sportlased on 16 spordialalt:
- Adelina Beljajeva (iluvõimlemine)
- Andreas Välis (maadlus)
- Armin Evert Lelle (ujumine)
- Carmely Reiska (iluvõimlemine)
- Doris Kudre (suusaorienteerumine)
- Hans Uku Leitham (maadlus)
- Johanna Talihärm (laskesuusatamine)
- Kaidy Kaasiku (murdmaasuusatamine)
- Katrin Smirnova (laskmine)
- Keidy Kaasiku (murdmaasuusatamine)
- Kätlin Piirimäe (kergejõustik)
- Leonid Latsepov (kergejõustik)
- Lilian Turban (kergejõustik)
- Magnus Kirt (kergejõustik)
- Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
- Marko Kilp (murdmaasuusatamine)
- Mihkel Mets (karate)
- Markus Varjun (golf)
- Mattias Varjun (golf)
- Niina Petrõkina (iluuisutamine)
- Olavi Allase (kergejõustik)
- Pille-Riin Rekand (tantsimine)
- Rose Marie Skjoldby (ratsutamine)
- Siim Leedmaa (kardisport)
- Tormis Laine (mäesuusatamine)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides.
Eesti kõrgkoolidest on esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Taltech, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Estonian Business School, Mainor; väljaspool Eestit Essec Business School, Freie Universität Berlin, Management Center Innsbruck, Middle Tennessee State University, University of Alaska Fairbanks, University of Konstanz, University of Hawaii at Manoa, Virginia Commonwealth University.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad EOK ja Kultuuriministeeriumi esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.
ERGO kindlustus andis koostöös Eesti Olümpiakomiteega juba kaheksandat aastat järjest välja stipendiumi noorte sportlaste toetuseks. Sel aastal kandideeris konkursile rekordarv tulevikutalente – kokku laekus täpselt 100 taotlust.
Stipendiumifondi suurus oli 25 000 eurot ja see jagunes 11 noore sportlase vahel. Tänavu pälvis 2300 euro suuruse stipendiumi kümme noorsportlast: kergejõustiklased Miia Ott, Viktor Morozov ja Karl Kristjan Pohlak, kümnevõistleja Rasmus Roosleht, vibulaskjad Lisell Jäätma ja Robin Jäätma, maadleja Richard Karelson, laskesuusataja Jakob Kulbin, epeevehkleja Markus Salm ning jalgrattur Romet Pajur. Peale selle anti välja ka kaks 1000 euro suurust eristipendiumi: toetuse „Minu esimene sponsor“ pälvis kergejõustiklane Andreas Trumm ja fännide lemmiku stipendiumi kergejõustiklane Miia Ott.
Kõigi stipendiaatide puhul tõid žüriiliikmed esile seniseid kõrgeid tulemusi ja motiveeritust, samuti selgete eesmärkide olemasolu ja potentsiaali lüüa läbi tipptasemel.
Erakordse sihikindlusega ja pühendumusega žüriile silma jäänud kergejõustiklane Miia Ott märkis kandideerides, et oma karjääri alguses ei julgenud ta unistatagi Eesti esindamisest välismaal. „Olen enda üle uhke, et olen juba praegu saavutanud Euroopas häid tulemusi ja olen hetkel Euroopas oma vanuserühmas kõige kiirem sprinter 100 meetri jooksus,“ avaldas Ott. Tema suurim soov on võistelda rahvusvahelistel võistlustel, reisida erinevates riikides ja tunda spordist ja liikumisest rõõmu. Stipendiumiraha plaanib ta kulutada erinevate laagrite tarbeks, kus saab treenida tipptreenerite käe all.
Möödunud aastal ERGO stipendiumi pälvinud Eesti esireket sulgpallis Kristin Kuuba kasutas toetust erinevatel maailmakarika etappidel osalemiseks. „Märksõnad, mis mulle esimesena meenuvad seoses ERGO stipendiumiga, on siirus ja sportlase toetamine mitte ainult finantsiliselt vaid ka emotsionaalselt,“ lausus Kuuba.
„Eesti Olümpiakomiteel on hea meel, et Eestis on ettevõtteid, nende hulgas ka ERGO, kus usutakse ja ollakse valmis panustama noortesse sportlastesse. Tihti on just noorteklasside ja täiskasvanute vaheaastad väga olulised sportlaste karjääris ja usun, et need toetused on aidanud nii mõnelgi tänasel tipul püsida õigel teel. Eraldi tooksin välja selle, et noorte sportlaste tase enda esitlemisel sportlike tulemuste kõrval on tõusnud ja see lubab neil olla hea ja tugev partner oma toetajatele,“ ütles EOK turundusjuht Margus Kiiver.
Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid 2023. aastal Eesti Olümpiakomitee turundusjuht Margus Kiiver, noorteprojektide juht Merle Kaljurand ning alaliitude koordinaator Raido Mitt, spordiajakirjanik Aet Süvari, endine kergejõustiklane Virge Naeris ning ERGO esindajad Marek Ratnik, Helena Jõerand-Konsap, Raul Rüüson ja Alo Alunurm.
ERGO hoolib Eesti inimeste tervislikest eluviisidest ja tahab stipendiumiga anda oma panuse noorte spordiharrastuse jätkumiseks. Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte jõudmist sporditeekonnal järgmisele astmele ning aidata seeläbi kaasa, et nad inspireeriksid ka teisi noori spordiga tegelema ja innustaksid neid suurte eesmärkide nimel pingutama.
28. septembril toimunud Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse koosolekul kinnitati uus Eesti rekordi statuut ning muudatused Eesti meistrivõistluste ja Eesti karikavõistluste juhendites.
Eesti rekordi statuudi muutmise põhjuseks on World Athleticsi kongressil heaks kiidetud uued rekordite ning edetabelite pidamise põhimõtted.
Toome välja olulised muudatused:
- Sirgel toimuvatel jooksualadel ja kõikidel väljakualadel välis- ja siserekordeid enam ei eristata.
- Kehtivaks rekordiks loetakse vastava ala absoluutselt parim tulemus ning eraldi siserekordid nendel aladel kaovad.
- Kuni 200 m pikkusel kaldkurvidega ringirajal toimuvate jooksualade ja „talviste” mitmevõistluste rekordeid nimetatakse nüüdsest lühirajarekorditeks.
NB! Tavarekordeid peetakse ainult nendel aladel, millistel lühirajarekordeid ei peeta ja vastupidi.
Eraldi edetabeleid hakatakse pidama ainult lühiraja aladel, teiste alade välis-ja siseedetabelid ühendatakse.
Hallivõistlustel saavutatud tulemuste puhul märgitakse „i” (indoor) või „h” (hall) mitte enam tulemuse, vaid võistluste toimumiskoha juurde.
Teise olulise uuendusena otsustati alustada U14 vanuserühma rekordite pidamisega.
Selle vanuserühma rekordite puhul on suurimaks mureks ammendava teabe puudumine sportlaste varasemate saavutuste kohta. Kahjuks on ka olemasolev teave lünklik, sest sageli pole protokollidesse märgitud võistlusvahendite raskust, tõkete kõrgusi ning -vahesid, tuule kiirust, ajavõtumeetodit jms.
Eesti U14 edetabeleid peetakse alates 2003. aastast, TV 10 Olümpiastardi finaalvõistluste edetabeleid juba üle 50 aasta.
Nendele edetabelitele tuginedes otsustati tunnustada esimeste Eesti U14 noorterekordi omanikena U14 vanuserühma kõigi aegade edetabelite liidreid seisuga 1. jaanuar 2024. Seejuures tuleb meeles pidada, et tõkkejooksus ja heitealadel tunnustatakse rekordina ainult Eesti meistrivõistluste juhendiga U14 vanuserühmale kehtestatud tõkkekõrguse ja võistlusvahendite raskusega saavutatud tulemusi.
Eesti Kergejõustikuliidu rekordmeeneid edetabeliliidritele automaatselt ei anta. Küll ootavad meened kõiki rekordi ületajaid.
Uuendatud Eesti rekordi statuut on leitav SIIN.
Lisaks kinnitas juhatus muudatused Eesti meistrivõistluste ja Eesti karikavõistluste juhendites. Muudatused leiab SIIT.
30. septembril esines Tallinnas endine sprinter Dwain Chambers, kes jagas oma teadmisi Eesti kergejõustikutreeneritele.
Endine Suurbritannia sprinter tegutseb tänasel päeval treenerina ning juhib omanimelist spordiakadeemiat.
Eestis toimunud koolitusel jagas ta oma teekonda sportlasena, kogemusi erinevate treenerite käe all treenimisest ning hiljem ise treeneriks hakkamisel. Praktilises osas demonstreeris ta erinevaid harjutusi, mis on aidanud temal ja tema sportlastel tehnikat parandada ja paremaid tulemusi saavutada. Treenerid said kohe saadud teadmised ja oskused proovile panna ning viisid sportlaste peal läbi näidistreeninguid.
Chambers rõhutas koolitusel, kui oluline on treenerite omavaheline koostöö ja kogemuste jagamine, sest see on see, mis aitab üldisele kergejõustiku arengule kaasa. Samuti rääkis ta, kui tähtis on nii sportlaste kui treenerite vaimne ettevalmistus ning oskus pingeliste olukordadega toime tulla.
Dwain Chambersi intervjuu ERR-ile:
Alanud on registreerimine rahvusvahelisele kettaheite konverentsile, mis toimub 10.-12. novembril Tallinnas.
Konverentsi programmiga saab tutvuda SIIN.
Registreerida saab SIIN kuni 10. oktoobrini 2023.
Osalustasu sõltub paketist (söök 3x päevas on hinna sees):
- Tavapakett ööbimisega kaheses toas (2 ööd) – 500 eurot
- Tavapakett ööbimisega üheses toas (2 ööd) – 600 eurot
- Tavapakett ööbimiseta – 420 eurot
Kehtiva treenerikutsega treeneritele kehtib alaliidu poolt 10% soodustus.
Lisainfo:
https://throwsworld.com/
Hans Üürike
hans@globalthrowing.com
Pühapäeval, 1. oktoobril toimusid Riias esimesed maanteejooksu maailmameistrivõistlused, kus võisteldi miilijooksus, 5 km distantsil ning poolmaratonis.
Tiidrek Nurme sai 5 km distantsil 30. koha ning püstitas uue isikliku rekordi ajaga 14:06. Selle distantsi esimeseks maailmameistriks krooniti etiooplane Hagos Gebrhiwet, kes sai ainsana kirja aja alla 13 minuti (12:59).
Naiste samal distantsil sai Helen Bell 31. koha ajaga 17:09 ning Johanna Ardel oli 33. ajaga 17:44. Võitjaks tuli Keenia jooksja Beatrice Chebet ajaga 14:35.
Miilijooksu lõpetasid Olavi Allase ja Deniss Šalkauskas 28. ja 29. kohaga, ajad vastavalt 4:14.18 ja 4:16.02. Kiireim mees rajal oli ameeriklane Hobbs Kessler, kes püstitas uue maailmarekordi ajaga 3:56.13.
Tuuli Tomingas sai miilijooksus 27. koha ajaga 5:09.13. Võitjaks tuli Etioopia esindaja Diribe Welteji uue maailmarekordiga 4:20.98.
Poolmaratoni distantsil parandas Leonid Latsepov oma hooaja tippmarki ning sai 90 lõpetaja seas 61. koha tulemusega 1:04.16. Maailmameistriks krooniti Keenia jooksja Sabastian Kimaru Sawe ajaga 59:10.
Laura Maasik püstitas poolmaratonis uue isikliku rekordi ajaga 1:16.47, mis andis kokkuvõttes 51. koha. Kuldmedali sai kaela Keenia esindaja Peres Jepchirchir, kelle võiduajaks märgiti 1:07.25.
Eesti Olümpiakomitee tippspordikomisjon kinnitas Team Estoniasse kuuluvate sportlaste ja treenerite uued nimekirjad, mis hakkavad kehtima 1. oktoobrist.
EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni esimehe Erich Teigamägi sõnul kohtuti suvealaliitude esindajatega ning nende ettepanekuid kaaluti põhjalikult. „EOK tippspordikomisjon kohtus kahe päeva jooksul 21 suveolümpiaala esindajaga ning kuulasime ära ettepanekud ja ülevaated tippsportlaste ning nende treenerite toetuste osas,“ selgitas Teigamägi. „Erisusena otsustasime seekord, et B-kategooria toetust hakkavad saama ka MM-il 9. koha saanud ja Pariisi olümpianormi täitnud kümnevõistleja Johannes Erm, MM-il 9. koha saanud maadleja Heiki Nabi ja samuti MM-il 9. koha saanud epeenaiskonna liikmed, kes valmistuvad olümpiamängudele kvalifitseerumiseks. Ermi toetus kestab aasta, Nabi ja epeenaiskonna liikmete oma vastava ala kvalifikatsiooniperioodi lõpuni,“ lisas ta.
EOK tippspordikomisjoni kuuluvad lisaks Teigamägile Ago Markvardt, Aivo Normak, Eveli Saue, Jaan Kirsipuu, Jaan Talts, Priit Ilver ja Tõnu Tõniste.
Kergejõustiklastest kuuluvad toetusesaajate nimekirja:
- Rasmus Mägi – B
- Maicel Uibo – B
- Karmen Bruus – B
- Janek Õiglane – B
- Karel Tilga – B
- Johannes Erm – B
- Risto Lillemets – C+
- Õilme Võro – C
- Gedly Tugi – C
- Tiidrek Nurme – C
- Karl Erik Nazarov – C
- Elisabeth Pihela – C
- Marleen Mülla – C
Noored: Pippi Lotta Enok, Rasmus Roosleht, Lilian Turban, Ann Marii Kivikas, Jekaterina Mirotvortseva, Eerik Haamer, Viktor Morozov, Liisa-Maria Lusti, Anna Maria Millend, Andri Matrov, Uku Renek Kronbergs, Berit Saar, Jane Roosimägi, Miia Tillmann, Robert Kompus, Alar Reiljan, Johanna Elisabeth Ader, Miia Ott, Andreas Trumm, Karl Kristjan Pohlak, Heti Väät, Viola Hambidge, Tristan Konso, Valeria Smirnova, Savva Novikov, Benjamin Rannik, Janre Jõgi.
Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toetamise süsteem, mis pakub sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitlivõistlusteks.
Team Estonia programmi kuuluvate sportlaste ja treenerite nimekirjad leiate SIIT.
Sellel pühapäeval, 1. oktoobril toimuvad Riias esimesed maanteejooksu maailmameistrivõistlused. Programmi kuuluvad miilijooks, 5 km distants ning poolmaraton. Eestit esindab võistlustel 8-liikmeline koondis.
Päev algab 5 km jooksuga, kus naistest asuvad starti Johanna Ardel ja Helen Bell. Meeste arvestuses teeb kaasa Tiidrek Nurme, kes valmistub kahe nädala pärast toimuvaks New Yorgi maratoniks.
Miilijooksus on stardis Olavi Allase ja Deniss Šalkauskas. Naistest esindab koondist mitmekülgne laskesuusataja Tuuli Tomingas.
Poolmaratoni distantsil lähevad häid aegu püüdma värske maratoni Eesti meister Leonid Latsepov ja Laura Maasik.
Otseülekannet on võimalik jälgida World Athletics kodulehel (NB! Vajalik on eelnev registreerimine)
Vähem kui kaks nädalat tagasi lõppes Teemantliiga 2023. aasta hooaeg ning nüüd on avaldatud juba ka 2024. aasta kalender.
Järgmine hooaeg, mis koosneb 15-st etapist saab alguse aprillis kahe Hiinas toimuva etapiga ning kahepäevane finaal peetakse septembris Brüsselis.
Teemantliiga 2024. aasta etapid:
| VÕISTLUS | RIIK | KUUPÄEV |
| Xiamen | Hiina | 20. aprill 2024 |
| Shanghai | Hiina | 27. aprill 2024 |
| Doha | Qatar | 10. mai 2024 |
| Rabat | Maroko | 19. mai 2024 |
| Eugene | USA | 25. mai 2024 |
| Oslo | Norra | 30. mai 2024 |
| Stockholm | Rootsi | 2. juuni 2024 |
| Pariis | Prantsusmaa | 7. juuli 2024 |
| Monaco | Monaco | 12. juuli 2024 |
| London | Suurbritannia | 20. juuli 2024 |
| Lausanne | Šveits | 22. august 2024 |
| Silesia | Poola | 25. august 2024 |
| Rooma | Itaalia | 29. august 2024 |
| Zürich | Šveits | 5. september 2024 |
| Brüssel | Belgia | 13.-14. september 2024 |
Selgusid 2023. aasta Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu mitmevõistluse tuuri (World Athletics Combined Events Tour) võitjad.
Mitmevõistluse tuuril läheb igal sportlasel arvesse hooaja kolm parimat mitmevõistlust. Hooaja kokkuvõttes premeeritakse nii naiste kui meeste kaheksat paremat sportlast.
Meeste mitmevõistluse arvestuses tuli võitjaks Karel Tilga, kelle puhul läksid arvesse Itaalias toimunud Multistarsi kümnevõistlus (8482 punkti), Götzise kümnevõistlus (8409 punkti) ning Budapesti MM-i kümnevõistlus (8681 punkti). Esikoha eest teenis Tilga 30 000 dollarit auhinnaraha. Teise koha teenis norrakas Sander Skotheim ning kolmas oli Grenada esindaja Lindon Victor.
Mitmevõistluse tuuri kokkuvõte:
Sellel nädalavahetusel, 23.-24. septembril toimub Prantsusmaal Talence linnas kõrgetasemeline kümnevõistlus Décastar. Eesti kümnevõistlejatest asuvad starti Risto Lillemets ja Kristjan Rosenberg.
Talence kümnevõistlus kuulub World Athletics kuldtaseme alla, mis tähendab, et sellel võistlusel on sportlastel võimalik koguda häid reitingupunkte järgmiseks hooajaks. 2018. aastal püstitas Kevin Mayer samal võistlusel kehtiva maailmarekordi 9126 punkti.
Sise-EM-i pronksimees Risto Lillemets on sel hooajal läbinud kaks kümnevõistlust – Saksamaal Ratingenis oli tulemuseks 7938 punkti ning Eesti meistrivõistlustel jäi teivashüppes saadud nulli järel tulemuseks 7258 punkti. Lillemetsa isiklik rekord 8156 punkti on püstitatud 2021. aastal Götzises.
Möödunud aastal sai Lillemets samal võistlusel kolmanda koha tulemusega 8149 punkti.
Kristjan Rosenberg tegi peale pikka vigastuspausi oma esimese kümnevõistluse juuli lõpus toimunud Eesti meistrivõistlustel, kus sai kirja 7798 punkti. Tema isiklik rekord 8299 punkti on püstitatud 2021. aasta Eesti meistrivõistlustel.
Prantsusmaal on stardis ka Budapesti MM-il pronksmedali võitnud Lindon Victor.
Talence kümnevõistlus saab alguse laupäeval Eesti aja järgi kell 12:00.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Tradehouse jagab Noorsportlase Stipendiumiga välja 20 000 eurot. Stipendiumi eesmärk on anda lootustandvate noorte sporditeele hoogu juurde. Stipendiumile kandideerimine on avatud ja taotlusi saab esitada kuni 18. oktoobrini.
Tänavu jagatakse toetust juba 11. korda ning noorsportlase stipendiumile on oodatud kandideerima kõik lootustandvad ja tulemuslikult esinenud 14–26 aastased sportlased, eesmärgiga liikuda lähemale enda unistusele spordimaailmas.
Läbi 10 aasta on Tradehouse Noorsportlase Stipendiumile esitatud üle 1000 taotluse, nendest stipendium on määratud üle 50 noorsportlasele ning kokku toetatud üle 200 000 euroga. Stipendiumi on saanud ka paljud nimekad sportlased, kes on juba tänaseks tõestanud end olümpial või noppinud tiitlivõistlustel medaleid – sealhulgas Karl Erik Nazarov ja Kristjan Ilves. „Igal aastal on põnev tutvuda uute ja noorte Eesti sporditähtedega ning anda omalt poolt panus nende eduloosse. Tradehouse Spordistipendium aitab ja on aidanud nii mõnelgi tublil noorel tõusta enda spordiala tippu,“ ütles Tradehouse’i tegevjuht Laura Kuldkepp. Lisaks stipendiumile pakub Tradehouse kajastust ka enda ajakirjades ning kaasatust tulevastes projektides, toetades seeläbi noorsportlasi lisanähtavusega meediapildis.
Stipendiaatide valimine toimub kahes osas. Esimeses voorus hinnatakse videotutvustuse, kaaskirja, iseloomustuse ja saavutatud tulemuste põhjal sportlaste potentsiaali ja tulevikuväljavaateid. Teise vooru kutsutakse kuni 10 enim silmapaistnud kandidaati. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb Tradehouse hindamiskomisjon, võttes arvesse ka spordialaliitude soovitusi.
Tradehouse Spordistipendiumile taotlemine kestab 20.09–18.10 ning kandideerida saab aadressil: https://tradehouse.ee/stipendium?lang=et
Lisainfo:
stipendium@tradehouse.ee
16.-17. septembril selguvad Eugenes toimuval finaalvõistlusel Teemantliiga hooaja võitjad. Eesti sportlastest pääses finaali 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi.
Meeste 400 m tõkkejooksu finaal toimub laupäeval, 16. septembril Eesti aja järgi kell 22:04.
Sel hooajal on Rasmus Mägi osalenud ühel Teemantliiga etapil, kui sai Stockholmis kolmanda koha tulemusega 49.04.
Mägi selle hooaja tippmark 48.04 on joostud juuli lõpus toimunud Eesti meistrivõistlustel ning isiklik rekord 47.82 on joostud eelmisel suvel.
400 m tõkkejooksu finaali koosseis:
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Kaamos Grupp toetab kümnevõistlejat Johannes Ermi 30 000 euroga, et aidata värskelt Eestisse naasnud sportlasel täita ambitsioonikaid eesmärke, milleks on koht Pariisi olümpiamängude esikümnes, tiitlivõistluste medal ja kümnevõistluse Eesti punktirekord.
USAst õpingutelt naasnud Erm jätkab sportlaskarjääri Eestis ja komplekteerib siin oma toetusmeeskonna, et esindada Eestit edukalt 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudel ning jõuda seal esikümnesse. Samuti on ta võtnud eesmärgiks ületada senist Erki Noole 8815-punktilist Eesti kümnevõistluste rekordit.
„Olen oma viimaste kuude tulemustega kindlasti rahul. Uue isikliku rekordiga Budapesti maailmameistrivõistlusel sai maha pandud tugev märk, mis annab tulevikuks ja seatud eesmärkide saavutamiseks kindlust,“ rääkis Erm, kes alustab oktoobrist uue hooaja treeningute ja Pariisi olümpiamängudeks tippvormi häälestamisega. „Võistluskava on veel täpsustamisel, aga järgmine olulisem start on Eesti meistrivõistluste seitsmevõistluses või sisekergejõustiku maailmameistrivõistlused Glasgows,“ rääkis Erm ja lisas, et järgmise aasta peamine rõhk on välishooajal.
Kaamos turundus- ja kommunikatsioonijuhi Tambet Asi sõnul on Erm kahtlemata talendikas kümnevõistleja ning tema sihikindlus ja pingutused avaldavad usku, et sportlasel on võimalik tulevatel olümpiamängudel saavutada kõrge koht. „Kümnevõistlusest on kujunenud aastate jooksul eestlaste rahvussport, kus oleme edukad olnud varasemalt ja kus on ka täna rohkelt potentsiaali säravateks tulemusteks. Johannes Erm on oma sportlaskarjääri tõusulainel ning toetus tagab talle ambitsioonikate eesmärke saavutamiseks vajaliku tugistruktuuri,“ rääkis Asi.
Kuigi Kaamose ühiskonda panustamise prioriteet on Tambet Asi sõnul haridusvaldkond, siis on spordihariduse ja -edulugude toetamine osaks jätkusuutlikkusest. „Spordi toetamine on oluline just rahvatervise ja positiivset eeskujude pärast – toetades Eesti tippsportlasi, toetame seeläbi rahva aktiivset eluviisi,“ lisas Asi.
Erm on tänulik kõikidele toetajatele ja ettevõtjatele, kes on pannud tema sportlaskarjäärile õla alla ning kelle eraldatud vahenditest saavad kaetud nii treeningute, taastusravi, treenerite tasustamise, spordibaaside kasutamise, sporditarvete ja varustuse soetamise ja võistlusreisidega seotud kulud. „Erinevatel individuaalaladel nagu kõrgus, ketas ja kuul on kokkulepped treeneritega saavutatud, veel ootab lõpliku sõna odavise ja teivashüpe,“ lisas Erm.
Suvel Kadrioru staadionil toimunud kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel võitis Johannes kümnevõistluse 8424 punktiga, mis on ühtlasi Eesti meistrivõistluste rekordtulemus ning hõivas punktiskooriga maailma hooaja edetabelis 12. koha. Edukas võistlus tagas Ermile pääsu Budapesti MMile, mille 8484 punktiskooriga lõi ta uue isikliku rekordi, saavutades võistlusel üheksanda koha ja ühtlasi pääsemise Pariisi olümpiamängudele. Erm püstitas MMil isikliku rekordi nii 100 meetri jooksus (10.69), kuulitõukes (15.38), odaviskes (60.56) kui ka 1500 meetri jooksus (4:22.19).
Tallinna Maratoni peaala võitsid Keenia ja Etioopia jooksjad. Eesti meistriks maratonijooksus tulid meestest Leonid Latsepov ja naistest Kaisa Kukk. Selgitati ka Tallinna linna ning Põhjamaade politsei maratonimeistrid.
Eesti suurima osalejate arvuga rahvusvahelise spordisündmuse peaala 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkune klassikaline maratonijooks algas täna hommikul kell 9 Pika Hermanni jalamilt.
Tallinna Maratoni võitis Sammy Kigen Keeniast kõrgeklassilise ajaga 2 tundi 11 minutit 42 sekundit. Võitjale järgnesid tema kaasmaalased Thomas Kibet (2:12.06), Joseph Munywok (2:12.15) ja Gilbert Kibet (2:13.48). Viiendaks tuli jaapanlane Yuki Kawauchi ajaga 2:14.07, joostes juba 119. korda maratonidistantsi alla 2 tunni ja 20 minuti. Seda pole maailmas suutnud mitte keegi teine.
Üldarvestuses kuuendana finišeeris Leonid Latsepov Spordiseltsist Sparta, kes püstitas uue suurepärase isikliku rekordi 2:14.23, mis on ühtlasi Eesti maratoonarite seas kiireim aeg, mis Eestis kunagi joostud. Latsepov võitis maratonijooksus nii Eesti kui Tallinna meistritiitli ning lõi tänase südi jooksuga tugeva vundamendi pääsuks järgmise aasta Pariisi olümpiamaratonile. Tubli tulemuse tegi ka meistrivõistluste arvestuses teisena lõpetanud Roman Fosti (Sparta SS), kes oma pika jooksjakarjääri viimasel rahvusvahelisel maratonil saavutas suurepärase aja 2 tundi 22 minutit ja 16 sekundit, saavutades üldjärjestuses kõrge kaheksanda kohaga. Eesti ning Tallinna meistrivõistluste pronksmedali võitis Janar Juhkov (2:36.05) klubist Treeningpartner. Põhjamaade politsei maratonimeistriks krooniti kümnendana finišeerinud norralane Frode Stenberg (2:27.43).
Naiste seas läks peaala võit Etioopiasse. Kiireim oli Dessi Ethlemahu Sintayehu ajaga 2:34.04.
Teiseks tuli eelmise aasta Tallinna Maratoni võitja Pauline Mutwa Thitu (2:37.17) Keeniast, edestades võitja kaasmaalast Aynalem Teferi (2:45.56). Neljandana jõudis finišisse Tartu spordiseltsi Kalev esindaja Kaisa Kukk (2:50.22), võites ühtlasi nii Eesti meistrivõistluste kuldmedali kui Põhjamaade politsei meistritiitli. Eesti meistrivõistluste arvestuses tuli teisele kohale, aga võitis Tallinna meistritiitli Pille Hinn (2:54.00) Sparta Spordiseltsist jättes kolmandaks Maris Heinaru (2:58.20) klubist Treeningpartner.
Aja alla kolme tunni saavutas Tallinna Maratonil tervelt 87 jooksjat.
Tallinna Maratoni programmi kuuluva 10 kilomeetri pikkuse RIMI Sügisjooksu võitis suurepärase ajaga Eesti maratonitiimi liige Tiidrek Nurme. Naiste kiireim oli Laura Maasik. Poolmaratoni distantsi kiireimad olid Uganda ja Keenia jooksjad.
RIMI Sügisjooksu 10 kilomeetri distantsil tegi stardist alates soolojooksu Eesti parim maratoonar Tiidrek Nurme Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes sai võiduajaks 29 minutit ja 31 sekundit. Teiseks tuli mitmekordne orienteerumise Eesti meister Kenny Kivikas (30:52) ja kolmandaks triatleet Johannes Sikk (31:07).
Naiste võitjana finišeeris Laura Maasik Nõmme Kergejõustikuklubist ajaga 34:46. Teise koha võitis Liina Luik (35:34) ja kolmandale kohale tuli Liis-Grete Arro (36:31) klubist Jooksupartner.
Täna hommikul kell 9 Pika Hermanni jalamilt startinud 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni võitis Uganda jooksja Ali Chebures ajaga 1:01.35. Teisena lõpetas Elvis Chevor (1:01.45) Keeniast ning kolmandaks tuli tema kaasmaalane Eric Leon Ndiema (1:01.50). Üldjärjestuses viieteistkümnendana lõpetas kiireim Eesti jooksja Bert Tippi (1:10.39).
Naiste poolmaratonis said kolmikvõidu Keenia jooksjad. Võitjaks tuli üldarvestuses üheksandana lõpetanud Beatrice Cheserek uue kõrgetasemelise Tallinna poolmaratoni rekordiga 1 tund 8 minutit ja 22 sekundit. Teisena ületas finišijoone Janet Ruguru Gishumbu (1:08.30) ja kolmandana Lydia Jebichi Korir (1:08.49). Naistest jõudis kuuendana finišisse rohkem kui sada Eesti meistritiitlit võitnud Jekaterina Patjuk (1:17.11) ning kaheksandana oma poolmaratoni debüüdi teinud kolmekordne keskmaajooksu Eesti rekordiomanik Liina Tšernov (1:24.56).
Tallinna Maratoni programm jätkub pühapäeva hommikul kell 9.00 Toompea jalamilt Falgi teelt startiva 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkuse klassikalise maratonijooksuga, mille raames toimuvad ka Eesti ja Tallinna meistrivõistlused ning selgitatakse ka Põhjamaade politsei meistrid.
Sellel pühapäeval, 10. septembril toimub Eesti suurim jooksuüritus Tallinna Maraton, mille raames selguvad maratonijooksu Eesti meistrid.
Nii tippjooksjaid kui tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna Maratoni kolmepäevane programm algab reedel 8. septembril viiekilomeetrise Nike Noortejooksuga, jätkub laupäeval 9. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ja 10 km Rimi Sügisjooksuga ning lõpeb pühapäeval 10. septembril klassikalise maratonijooksuga (42,2 km). Kavas on ka Limpa lastejooks ning terve septembrikuu vältav harrastajate seas populaarsust kogunud virtuaalne Maratoni Kombo.
Eesti osavõturohkeim rahvusvaheline spordisündmus Tallinna Maraton on Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, Eesti Kergejõustikuliidu ja toetajate abil esmakordselt saanud Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu eliittasemega (World Athletics Elite label) jooksuvõistluseks nii maratoni kui poolmaratoni arvestuses, mis annab Eesti parematele pikamaajooksjatele ja välisvõistlejatele võimaluse teenida kõrgeid reitingupunkte pääsuks tiitlivõistlustele.
Maratonis asub Eesti ja Tallinna meistritiitleid kaitsma Sparta Spordiseltsi esindaja Leonid Latsepov (2:14.14), kes on võtnud eesmärgiks püstitada Tallinnas isiklik rekord ja püüda võimalikult kõrgeid reitingupunkte, luues eeldused järgmisel aastal Pariisi olümpiamaratonile jõudmiseks. Tema klubikaaslane, Eesti läbi aegade üks mitmekülgsemaid pikamaajooksjaid Roman Fosti (2:10.46), jookseb 10. septembril Tallinnas oma viimase tipptasemel maratoni. Eesti meistrivõistluste poodiumikohtadele konkureerivad ka Rauno Laumets (Tartu SS Kalev), Aleksandr Kulešov (Treeningpartner), Raido Mitt (individuaalvõistleja), Janar Juhkov (Treeningpartner) ja mitmed teised.
Naiste arvestuses lähevad Eesti meistrivõistluste medaleid püüdma Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), Mari Boikov (Treeningpartner), Maris Heinaru (Treeningpartner), Kaari Kink (individuaalvõistleja), Pille Hinn (Sparta SS), Kertu Kula (Sparta SS) ja teised.
Tänavusel Tallinna Maratonil on esindatud rekordilised 78 riiki.
Eesti meistrivõistluste osalejate nimekirjaga saab tutvuda SIIN.
Maratonile antakse start pühapäeval kell 9:00.
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
ERGO kindlustus koostöös Eesti Olümpiakomiteega annab juba kaheksandat aastat välja noorte sportlaste stipendiumi, et puhuda tuult tiibadesse Eesti noortele sportlastele. Sellel aastal on stipendiumifondi kogusuurus 25 000 eurot ja sellele saavad kandideerida sportlased vanuses 16-25 (k.a) eluaastat.
Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ning mõeldud treening- ja võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks.
Sel aastal antakse välja ka kaks eristipendiumi: „Fännide lemmik“ ja „Minu esimene sponsor“. Mõlema eristipendiumi suurus on 1000 eurot. Fännide lemmik selgitatakse välja ERGO sotsiaalmeedias toimuva hääletuse kaudu ja eristipendium „Minu esimene sponsor“ selgub žürii valiku tulemusel. Selleks, et ka noorematel sportlastel oleks võimalik stipendiumile kandideerida, on sel aastal alumiseks vanusepiiriks 16. aastat.
Stipendiumi taotlemiseks täida kandideerimisavaldus.
Taotluse tähtaeg on 24. september 2023!
Küsimuste korral kirjuta sportlane@ergo.ee.
Tutvu stipendiumi tingimustega.
Stipendiumi laureaadid valib välja žürii, kuhu sel aastal kuuluvad ERGO Eesti tegevjuht Marek Ratnik, ERGO personali- ja haldusosakonna juht Helena Jõerand-Konsap, ERGO ärikliendi portfellijuht Raul Rüüson, ERGO investeeringute juht Alo Alunurm, Eesti Olümpiakomitee turundusjuht Margus Kiiver, Eesti Olümpiakomitee noorteprojektide juht Merle Kaljurand, Eesti Olümpiakomitee alaliitude juht Raido Mitt, ERRi spordiajakirjanik Aet Süvari ja endine kergejõustiklane Virge Naeris.
Eelmisel aastal pälvisid ERGO stipendiumi üheksa individuaalsportlast kõrgushüppaja Karmen Bruus, iluuisutaja Niina Petrõkina, sulgpallur Kristin Kuuba, sprinter Karl Erik Nazarov, maadleja Viktoria Vesso, mäesuusataja Tormis Laine, kolmikhüppaja Viktor Morozov, maastikurattur Joosep Mesi, murdmaasuusataja Henri Roos ning sõudjate paar Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn. Tutvu varasematel aastatel stipendiumi saanutega SIIN.
Käimas on registreerimine sügisesele EKR 3 kergejõustikutreenerite erialasele tasemekoolitusele.
Koolitus toimub 15.-17. septembril Tartus, Tartu Ülikooli spordihoones (Ujula 4).
Koolituse hind on 150 eurot. Arved saadetakse registreerimise alusel enne koolituse algust.
Registreerida saab SIIN kuni 14. september 2023.
Programmiga saab tutvuda SIIN.
NB! Koolituse toimumiseks peab olema õigeaegselt registreerunud minimaalselt 10 osalejat (tasemekoolituse raames).
Lisainfo:
Merlyn Lipp
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Täna, 3. septembril toimusid Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames Eesti meistrivõistlused 10 km maanteejooksus. Eesti meistriteks krooniti Leonid Latsepov ja Laura Maasik.
Meeste arvestuses oli kiireim Leonid Latsepov (Sparta SS), kes läbis 10 km ajaga 30:18. Teiseks tuli ajaga 31:02 Kenny Kivikas (TÜASK). Kolmandaks tuli üllatuse pakkunud 19-aastane Morten Siht (Viljandi VAK Staier), kelle aeg 31:31 tähistab uut U20 vanuseklassi Eesti rekordit. 2008. aastast Keio Kitse nimele kuulunud rekordit (32:25) parandas Siht ligi minutiga. Teise rekordiga sai hakkama üldarvestuses 19. koha saanud Hugo Rask (Triatloniklubi 21CC), kelle lõpuaeg 34:14 märgib uut U18 vanuseklassi Eesti rekordit. Eelmine rekord (34:16) kuulus 2021. aastast Risto Pernitsa nimele.
Naiste arvestuses teenis kindla võidu Laura Maasik (Nõmme KJK), kelle lõpuajaks märgiti isiklikku rekordit tähistav 34:36. Hõbemedali teenis Helen Bell (Sparta SS) samuti uue isikliku rekordiga 36:07. Kolmanda koha sai tasavägises finišiheitluses Liis-Grete Arro (SK Jooksupartner) ajaga 36:24, kes edestas neljanda koha saanud Kaisa Kukke (Tartu SS Kalev) vaid sekundiga. Kukk omakorda edestas viienda koha saanud Jekaterina Patjuki (TÜASK) kahe sekundiga.
Sellel pühapäeval, 3. septembril toimuvad Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames Eesti meistrivõistlused 10 km maanteejooksus.
Eesti meistrivõistluste arvestuses on suvepealinnas starti oodata 60 jooksjat 15-st klubist.
Meestest hakkavad medalite nimel võistlema Leonid Latsepov (Sparta SS), Karel Hussar (SK Jooksupartner), Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜASK) ja Kenny Kivikas (TÜASK).
Naiste arvestuses tuleb starti kogu eelmise aasta medalikolmik: Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), Laura Maasik (Nõmme KJK) ja Pille Hinn (Sparta SS). Medalimõtetega lähevad jooksma ka Jekaterina Patjuk (TÜASK), Helen Bell (Sparta SS), Liina Luik (TÜASK), Lily Luik (TÜASK) ja Liis-Grete Arro (SK Jooksupartner).
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Võistluste algus pühapäeval kell 12:00.
Tulemusi saab jälgida ChampionChip Eesti lehel.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
30. septembril esineb Tallinnas Suurbritannia sprinter ning tänasel päeval kergejõustikutreeneri ametit pidav Dwain Chambers.
Koolitus on ühepäevane, kavas on loengud ning praktilised treeningud. Koolituse teemad käsitlevad sportlaste füüsilist ja vaimset ettevalmistust võistlusteks, sealjuures on teemad jaotatud sportlaste vanuse põhiselt: 7-11 aastat, 12-16 aastat ning koondise ja rahvusvahelisel tasemel sportlased. Oluline teema on ka treeneri roll ja areng erinevatel ajahetkedel.
Osalustasu:
- 60 eurot (kuni 31.08)
- 75 eurot (alates 01.09)
Osalustasu ei tagastata, kui kohast loobutakse 3 või vähem päeva enne koolituse toimumist.
Registreeri SIIN
Registreerimine kestab kuni 24. septembrini või kuni kohtade täitumiseni!
Toimumiskoht: Audentese kergejõustikuhall
Koolitus toimub inglise keeles ning tõlget ei toimu!
Dwain alustas jooksmisega 1994. aastal ning lühikese ajaga sai temast kahekordne juunioride Euroopa meister ning 1997. aastal krooniti ta maailma kiireimaks teismeliseks purustades juunioride 100 m maailmarekordi 10.06 sekundit. Ta on võitnud medaleid nii Euroopa kui maailmameistrivõistlustelt ning osalenud Sydney ja Londoni olümpiamängudel. Täna on ta pühendunud treeneritööle ning tema peamine treenerifilosoofia on õpetada eluks vajalikke oskusi läbi spordi.
Lisainfo:
Merlyn Lipp
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Kolmapäeva õhtul Kalevi staadionil toimunud TALLINN 2023 võistlusel sai näha mitut uut Eesti noorterekordit ning pikki kettakaari.
Võistlusõhtu peaala meeste kettaheite võitis sloveen Kristjan Ceh tulemusega 68.39, kes võttis revanši möödunud nädalal maailmameistriks tulnud Daniel Stahlilt. Rootslane sai Tallinnas teise koha tulemusega 66.89. Kolmanda koha teenis Jamaika sportlane Fedrick Dacres, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 62.37.
Harva joostaval miilijooksu distantsil püstitasid 15-aastased Naomi Toomenurm ja Hendrik Hang uued Eesti noorterekordid.
Toomenurm läbis distantsi ajaga 5:02.87 ning parandas sellega U16, U18 ja U20 vanuseklassi Eesti rekordeid. U16 vanuseklassi eelmine rekord kuulus 1997. aastast Jekaterina Patjuki nimele (5:23.5). U18 rekord kuulus 2020. aastast Anete Randma nimele (5:12.88) ning U20 rekord kuulus 2013. aastast Birgit Pihelgase nimele (5:04.42).
Hang jooksis U16 vanuseklassi uueks Eesti rekordiks 4:45.40. Varasem rekord kuulus ajaga 4:53.64 Ragnar Piirjõe nimele ning oli joostud 2011. aastal.
1000 m distantsil jooksis Uku Renek Kronbergs välja aja 2:23.48, mis tähistab uut U20 vanuseklassi Eesti rekordit. Eelmine rekord oli 30 aastat vana ja kuulus Marko Metsala nimele ajaga 2:24.85.
EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2023/24. õppeaasta sügissemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 13. septembriks 2023. Taotlus on leitav SIIN.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
19.-27. augustini Brasiilias toimunud U15 Gümnasiaadilt ja U18 koolinoorte MMilt võitsid Eesti kergejõustiklased kokku 18 medalit.
MEDALIVÕITJAD
U15 (sünniaastad 2008, 2009, 2010)
• Ellen Ingrid Aadamsoo – 300m tõkkejooks KULD, Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
• Allika Inkeri Moser – kolmikhüpe HÕBE, 4x100m jooks PRONKS
• Mia Eleanora Nurmela – 4x100m jooks PRONKS, Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
• Laura Tõemets – 4x100m jooks PRONKS, Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
• Kaspar Isand – kõrgushüpe HÕBE
• Felicia Viitkin – 4x100m jooks PRONKS
• Loore-Liis Viidik – Väike-Rootsi teatejooks PRONKS
U18 (sünniaastad 2005, 2006, 2007)
• Tristan Konso – 200m KULD, Väike-Rootsi teatejooks HÕBE, 110m tõkkejooks PRONKS
• Miia Tillmann – teivashüpe KULD, 100m tõkkejooks PRONKS
• Karl Kristjan Pohlak – teivashüpe KULD, Väike-Rootsi teatejooks HÕBE
• Ron Sebastian Puiestee – 100m HÕBE, Väike-Rootsi teatejooks HÕBE
• Katarina Verst – kuulitõuke HÕBE, kettaheite HÕBE
• Richard Johan Kaup-Lapõnin – 3000m jooks HÕBE, 1500m jooks PRONKS
• Gregor Aab – Väike-Rootsi teatejooks HÕBE
• Pia Lauren Matsalu – 100m HÕBE
• Romet Kivi – 400m jooks HÕBE
Homme toimub Kalevi staadionil rahvusvaheline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023. Kettaheites tulevad Eesti publiku ette äsja Budapestis suurejoonelise etenduse pakkunud ja viimase katsega maailmameistriks tulnud Daniel Stahl Rootsist ning MMil läbi aegade parima tulemusega teiseks jäänud maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast.
Kolmapäeval, 30. augustil kell 17.00 toimub Kalevi Keskstaadionil kõrgetasemeline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023, millega taastatakse viisteist aastat tagasi katkenud rahvusvaheliste õhtumiitingute traditsioon Eesti pealinnas.
Võistlusõhtu peaalal, meeste kettaheites tuleb Tallinnas maailmameistrivõistluste ühe põnevama duelli kordusetendus, sest kohal on nii Budapestis võistluste viimase katsega maailmameistritiitli võitnud olümpiavõitja Daniel Stahl Rootsist, kui Ungari pealinnas kõigi aegade kõvema tulemusega teiseks jäänud ja revanšši ihkav maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast. Mõlema mehe isiklik rekord on 71 meetrit ja 86 sentimeetrit. Maailma kahele paremale kettaheitjale pakuvad konkurentsi MM-l viiendaks jäänud Jamaika rekordimees Fedrick Dacres (isiklik rekord 70.78), Budapestis õnnetult lõppvõistluselt välja jäänud Tokyo olümpiahõbe rootslane Simon Pettersson (70.42), leedulane Martynas Alekna (67.41) ning mitmed teised.
Meeste 100 meetri jooksus on Tallinnas stardis mullu Eugenes 4×100 meetri teatejooksus maailmameistriks tulnud Kanada sprinter Jerome Blake, kelle tippmark on täpselt 10 sekundit (10.00). Talle pakuvad konkurentsi Trinidadi ja Tobago välejalg Jared Elcock (10.03) ja Baltimaade kiiremad. Eesti rekordimees 100 meetri jooksus Karl Erik Nazarov võtab seekord sihikule isikliku rekordi (20.94) alistamise 200 meetri distantsil, kus tal on vastasteks nii Blake (20.04), Elcock (20.64), kui Thomas Somers (20.37) Suurbritanniast, Oskars Grava (20.87) Lätist ja teised.
Naiste 100 meetri tõkkejooksus saavad Diana Suumann (isiklik rekord 13.07) ja Kreete Verlin (13.17) hooaja lõpus teha tugeva jooksu koos Slovakkia tõkkejooksja Stanislava Skvarkovaga (12.89), 22-kordse Ukraina meistri Anna Plotitsynaga (12.89) ning soomlanna Saara Keskitaloga (13.10).
Naiste odaviskes on Tallinnas võistlemas Budapestis viiendaks tulnud Austria rekordiomanik Victoria Hudson (64.68), kahe viimase MM-i finalist lätlanna Lina Muze-Sirma (64.87), Tšehhi käesoleva aasta meister Petra Sicakova (60.05), Gedly Tugi (60.65) ja teised meie paremad.
Naiste 100 meetri jooksus löövad kaasa Slovakkia esindajad Monika Weigertova (11.41) ja Stanislava Skvarkova (12.05), Läti esinumber Gunta Vaicule (11.53) ning Eesti sprinterid.
Meeste kaugushüppes on kohal 8 meetri mees Anvar Anvarov (8.22) Usbekistanist, naiste kõrgushüppes Budapestis lõppvõistlusele jõudnud Soome rekordiomanik Ella Junnila (1.96).
Meeste 1000 meetri jooksus asuvad juba veerand sajandit Urmet Uusoru nimel olevat Eesti rekordit (2:20.49) püüdma tänavu head minekut näidanud Uku Renek Kronbergs ja Deniss Salmijanov. Kõrget tempot aitab hoida Leedu paremikku kuuluv keskmaajooksja Justinas Laurinaitis.
Miilijooksus asuvad Eesti paremate jooksjatega rinda pistma ka laskesuusatajad Indrek Tobreluts ja Tuuli Tomingas. Simas Bertasius tuleb püüdma Leedu rekordit.
Koostöös Päästeameti Demineerimiskeskusega toimub kergejõustikuõhtu raames ka eksklusiivne maailmarekordiüritus miilijooksus 40 kilogrammi raskuse pommiülikonnaga.
Kehtiva maailmarekordi omanik on meestest britt Mark Gibbs ajaga 7 minutit ja 24 sekundit ning naistest Kaitlyn Hernandez USA-st ajaga 10 minutit ja 23 sekundit. Eesti rekordid on meestest 8.05 ja naistest 12.14. Mõlemad Eesti rekordiomanikud, kes oma ameti tõttu peavad jääma anonüümseks, on 30. augustil stardijoonel ja püüdlevad kodupubliku kaasabil maailmarekordi ületamise poole.
Rahvusvaheline kergejõustikuõhtu TALLINN 2023 algab 30. augusti õhtul kell 17.00 Tallinnas, Kalevi keskstaadionil.
Piletid hinnaga 10 ja 5 eurot on saadaval Piletilevis ja võistluspäeval staadioniväravas.
Lisainfo võistluste kodulehel
Reedel, 25. augustil toimunud Eesti staadionijooksusarja 9. etapil Märjamaal joosti 600 m distantsil vaatamata hooaja lõpule kiireid aegu.
Ilus ilm ja heas korras Märjamaa staadion aitasid kindlasti kiiretele aegadele kaasa. Naistest võidutses Helin Meier (KJK Nõmme) ajaga 1:33.38, teiseks tuli Katerina Fomichova (Täppsportlased/Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:34.01 ning kolmandaks tuli Laura Maasik (KJK Nõmme) 1:36.96. Üldarvestuses neljanda koha saavutas U18 tüdrukute parim Karmel Jano (Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:38.49.
Meestest võidutses Sten Ütsmüts (Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:20.08, teine oli Sander Piik (Rapla Jooksuklubi) 1:20.78 ja kolmanda koha saavutas Kalev Hõlpus (Rapla Jooksuklubi) ajaga 1:22.79. Neljanda koha saavutas MU20 parim Kevin Jõesoo (Rapla Jooksuklub) ajaga 1:23.85, viies oli Otto Kase (TÜASK) ajaga 1:24.45 ja kuues U18 poiste parim Jesse Lauter (Rapla Jooksuklubi) tulemusega 1:25.52.
Jesse Lauteri aeg on uus U18 vanuseklassi Eesti rekord. Varasem rekord kuulus 1988. aastast Oleg Martšuki nimele ajaga 1:25.5 (käsiaeg).
Eesti staadionijooksusarja lõpuni on jäänud veel üks etapp. 30. augustil joostakse TALLINN 2023 rahvusvahelise võistluse raames miilijooks.
Rohkem infot selle võistluse kohta leiab SIIT.
EKJL Instagram
