Sellel nädalavahetusel, 9.-10. märtsil toimuvad Lätis Valmieras U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses. Möödunud aasta võitu asub kaitsma Eesti koondis.
Koondisesse kuulub mõlemas vanuseklassis 4 poissi ja 4 tüdrukut, arvesse läheb 3 parema sportlase tulemuste summa ning üldvõit selgub kahe vanuseklassi kokkuvõttes.
U18 võistkond: Mia Mireia Uusorg, Marleen Ritari, Allika Inkeri Moser, Marili Paimre, Tristan Konso, Ron Sebastian Puiestee, Jan Joonas Pohlak, Endel Pällin
U20 võistkond: Elsa Puu, Mirtel Klaar, Emma Kathrina Hein, Liisbel Almet, Aivar Ellam, Harry Richard Jääger, Rasmus Floren, Rihhard Vodja
Võistlused algavad laupäeval kell 14:45 ja pühapäeval kell 11:00.
Tulemusi saab jälgida Läti Kergejõustikuliidu kodulehel.
8.-9. märtsil toimuvad Bostonis, USAs NCAA I divisjoni sisemeistrivõistlused. Üliõpilaste sisehooaja tähtsamaile võistlusele pääsesid ka kolm Eesti kergejõustiklast.
Esimesena asub võistlustulle mitmevõistleja Pippi Lotta Enok (Oklahoma ülikool). Möödunud aastal tuli Enok viievõistluses kolmandaks isiklikku rekordit tähistava 4400 punktiga. Selle hooaja tippmark on 4281 punkti. Viievõistluse esimene ala 60 m tõkkejooks algab Eesti aja järgi reedel, 8. märtsil kell 16:50.
Ööl vastu laupäeva läheb teivashüppes uusi kõrgusi ründama Marleen Mülla (South Dakota ülikool), kelle hooaja parim tulemus seni on 4.45. Mülla nimele kuuluv Eesti rekord on 4.55. Möödunud aastal tuli ta kolmandale kohale. Teivashüppe algab Eesti aja järgi 9. märtsil kell 1:00.
Lilian Turban (Hawaii ülikool) püstitas kaks nädalat tagasi kõrgushüppes hooaja tippmargi 1.86. Tema isiklik rekord on sentimeetri võrra parem – 1.87. Kõrgushüpe algab Eesti aja järgi laupäeval, 9. märtsil kell 20:00.
Laupäeval, 2. märtsil Võrus toimunud U20 vanuseklassi Balti võistkondlikud meistrivõistlused võitis Eesti koondis 198 punktiga. Teise koha sai Läti 182 punktiga ning kolmas oli Leedu 130 punktiga.
Võistluste käigus püstitati ka üks uus Eesti noorterekord. Eesti teatenelik võitis 4×400 m segateatejooksu ajaga 3:34.77, mis tähistab uut U20 ja U23 vanuseklassi Eesti lühirajarekordit. Võistkonda kuulusid Viola Hambidge, Anette Pets, Holger Himuškin ja Romet Kivi. Eelmine rekord 3:37.98 oli püstitatud möödunud aastal samal võistlusel.
Raiko Kahr krooniti lausa kolmekordseks Balti meistriks. Ta võitis 60 m tõkkejooksu ajaga 7.77, mis jäi kõigest sajandikuga alla tema enda nimel olevale U20 Eesti rekordile. Lisaks oli ta kiireim 60 m jooksus ajaga 6.92 ning 200 m jooksus ajaga 21.89.
Noormeeste 800 m distantsil võitis pingelises finišiheitluses kulla Sten Sihver, kes sai kirja aja 1:55.37.
Kõrgushüppes tuli Balti meistriks Kristen Robin Mast, kes ületas kõrguse kaks meetrit. Teivashüppe võitis Andreas Trumm tulemusega 4.95.
Kuulitõukes sai kuldmedali kaela Hendrik Kookmaa, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 16.19.
Neidude 200 m jooksu kiireim oli Mia Lisett Meringo ajaga 25.26. Kaks halliringi ehk 400 m läbis kõige kiiremini Viola Hambidge, kelle aeg oli 57.15.
Kõrgushüppes krooniti Balti meistriks Valeria Smirnova, kes ületas kõrguse 1.78. Kaugushüppe võitjaks tuli Berit Kukk, kelle pikima katse tulemus oli 5.89.
Kuulitõuke võitis Greete-Liis Krapp tulemusega 12.80.
Sisehooajale pannakse punkt sel nädalavahetusel Valmieras, kus toimuvad U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses.
Täna lõppenud Glasgow sisemaailmameistrivõistlustel võitis Johannes Erm seitsmevõistluses pronksmedali. Diana Suumann pääses 60 m tõkkejooksus poolfinaali.
Seitsmevõistluse avapäeva kolmandana lõpetanud Johannes Erm sai teise võistluspäeva esimesel ala 60 m tõkkejooksus kirja aja 8.21. Teivashüppes parandas ta kolme sentimeetriga oma isiklikku rekordit ning ületas kõrguse 5.10. Viimasele alale läks Erm vastu neljandalt kohalt. 1000 m jooksu lõpetas ta teisena ajaga 2:36.15. Seitsme alaga teenis Erm 6340 punkti ning võitis pronksmedali! Oma isiklikku rekordit parandat ta lausa 226 punktiga. Maailmameistriks krooniti Simon Ehammer 6418 punktiga ning hõbemedalile tuli Sander Skotheim 6407 punktiga.
Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Erm kolmandale kohale Erki Noole (6374 p) ja Mikk Pahapilli (6362 p) järel.
Esikolmiku tulemused:
Naiste 60 m tõkkejooksu eeljooksus tegi suurepärase esituse Diana Suumann, kes püstitas oma hooaja tippmargi ajaga 8.09 ning pääses poolfinaali. Enda nimele kuuluvast Eesti rekordist jäi teda lahutama vaid kaks sajandikku.
Õhtul toimunud poolfinaalis jooksis Suumann välja aja 8.22, mis andis kokkuvõttes 22. koha.
Glasgow sise MM-i teine päev osutus Eesti koondisele väga edukaks. Õilme Võro uuendas 60 m jooksus Eesti rekordit ning Johannes Erm lõpetas seitsmevõistluse avapäeva kolmandal kohal.
Naiste 60 m eeljooksus püstitas Õilme Võro uue Eesti rekordi ajaga 7.24. Oma eeljooksus andis see aeg viienda koha ning tagas edasipääsu poolfinaali. Enda nimele kuulunud kahe nädala tagust rekordit parandas Võro nelja sajandikuga.
Õhtul peetud poolfinaalis sai Võro kirja aja 7.31, mis andis kokkuvõttes 22. koha.
Johannes Erm alustas seitsmevõistlust uue isikliku rekordiga 60 m jooksus – 6.90. Kaugushüppes sai ta parimal katsel kirja tulemuse 7.71. Kuulitõukes uuendas Erm igal katsel oma isiklikku rekordit ning parima katse pikkuseks mõõdeti 15.72. Päeva viimasel alal kõrgushüppes ületas ta kõrguse 2.01.
Avapäeva lõpuks kogus Erm 3552 punkti ning hoiab sellega kolmandat kohta. Oma isikliku rekordi graafikut edestab ta 179 punktiga. Avapäeva lõpetas liidrikohal Ken Mullings 3637 punktiga.
Laupäeval, 2. märtsil toimuvad Võru Spordihallis U20 vanuseklassi Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Eesti koondis asub kodustel võistlustel tiitlit kaitsma.
Noormeeste 60 m ja 200 m sprindidistantsidel on stardis koondise esinumbrid Andreas Kase ja Raiko Kahr. Viimane teeb kaasa ka 60 m tõkkejooksus, kus ta püstitas kuu aega tagasi U20 vanuseklassi Eesti rekordi ajaga 7.76.
Teivashüppes lähevad uusi kõrgusi ründama Robert Kompus ja Andreas Trumm.
Neidude 60 m ja 200 m sprindidistantsidel on koondise esinumbrina stardis Mia Lisett Meringo. 400 m distantsil tuleb starti Viola Hambidge. Kõrgushüppes läheb Balti meistritiitlit jahtima Valeria Smirnova.
Eesti koondise nimekiri
Läti koondise nimekiri
Leedu koondise nimekiri
Võistluste algus laupäeval kell 13:00.
Tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: balticteam24).
1.-3. märtsini toimuvad Glasgows, Suurbritannias kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused. Eesti koondist esindavad mitmevõistleja Johannes Erm, sprinter Õilme Võro ja tõkkejooksja Diana Suumann.
Seitsmevõistluses teeb oma sisetiitlivõistluste debüüdi Johannes Erm, kelle isiklik rekord 6114 punkti pärineb 2020. aastast. Möödunud aastal viis ta Budapesti MM-il oma kümnevõistluse rekordi 8484 punktini ning selle hooaja üksikalade tulemused lubavad ka seitsmevõistluses uut rekordit. Erm, kelle põhirõhk on suvisel hooajal ja kümnevõistlusel, on talvel püstitanud isiklikud rekordid nii 60 m jooksus (6.93) kui teivashüppes (5.07). Seitsmevõistluses on stardis kokku 11 meest, nende seas parima isikliku rekordiga (6363 p) šveitslane Simon Ehammer. Isiklike rekordite võrdluses on Ermi tulemus paremuselt kuues.
Teist talve järjest on sisetiitlivõistlustel stardis Õilme Võro, kes möödunud aastal kordas Istanbuli sise EM-il poolfinaalis 60 m jooksu Eesti rekordit (7.29) ning saavutas 12. koha. Sel talvel on Võro stabiilselt kiireid aegu näidanud ning kahe nädala tagustel Eesti meistrivõistlustel parandas ta sajandiku võrra Eesti rekordit – 7.28. Kokku on stardis 58 naist, kellest ainsana on sel hooajal seitsme sekundi piirist jagu saanud Saint Lucia esindaja Julien Alfred (6.99).
60 m tõkkejooksus läheb starti Diana Suumann, kes püstitas oma hooaja tippmargi (8.16) Eesti meistrivõistlustel. Suumanni isiklik rekord 8.07, mis on ühtlasi ka Eesti rekord, on püstitatud aasta tagasi. Naiste tõkkesprindis on favoriidina stardis sel hooajal maailmarekordi 7.67 püstitanud bahamalanna Devynne Charlton. Kokku pääses osalema 43 naist.
Eesti sportlaste ajakava:
- 02.03 kell 13:00 – M 7-võistluse 60 m jooks (Erm)
- 02.03 kell 13:20 – N 60 m eeljooksud (Võro)
- 02.03 kell 14:15 – M 7-võistluse kaugushüpe (Erm)
- 02.03 kell 15:35 – M 7-võistluse kuulitõuge (Erm)
- 02.03 kell 21:30 – M 7-võistluse kõrgushüpe (Erm)
- 02.03 kell 21:45 – N 60 m poolfinaalid*
- 02.03 kell 23:45 – N 60 m finaal*
- 03.03 kell 12:05 – M 7-võistluse 60 m tõkkejooks (Erm)
- 03.03 kell 12:25 – N 60 m tõkkejooksu eeljooksud (Suumann)
- 03.03 kell 13:15 – M 7-võistluse teivashüpe (Erm)
- 03.03 kell 21:40 – N 60 m tõkkejooksu poolfinaalid*
- 03.03 kell 22:45 – M 7-võistluse 1000 m jooks (Erm)
- 03.03 kell 23:00 – N 60 m tõkkejooksu finaal*
Ajakava ja tulemusi saab jälgida SIIN.
(NB! Tulemuste nägemiseks on vajalik registreerimine!)
Võistluste otseülekannet saab jälgida ETV2 kanalil ja ERR Spordiportaalis.
Reedel, 1. märtsil 2024 toimub Tallinnas, Sõle Spordikeskuse jalgpallihallis esmakordselt Eestis kettaheitevõistlus sisetingimustes. Maailma sisetippmark on juba ligi viisteist aastat püsinud olümpiavõitja Gerd Kanteri nimel, kes heitis 2009. aastal Rootsis, Wäxjö spordihallis kahekilose ketta 69 meetri ja 51 sentimeetri kaugusele.
Selle tulemuse ületamine Tallinnas on küllaltki tõenäoline, sest kohal on Kanteri juhendamisel harjutav eksmaailmameister ja möödunud aasta maailma edetabelijuht Kristjan Čeh Sloveeniast, kes jagab mullu Jõhvis püstitatud Sloveenia rekordiga (71.86) maailma kõigi aegade edetabelis 4.-6. kohta. Sloveenia vägilasele pakuvad Tallinnas konkurentsi omaaegne juunioride maailmameister Moaaz Mohamed Ibrahim (isiklik rekord 63.26) Katarist, valitsev Eesti meister Priidu Niit (60.69) ja mitmed teised.
Eksklusiivse võistluse idee autori olümpiavõitja Gerd Kanteri sõnul on reedel asetleidev jõuproov Eestis enneolematu. “Minu teada ei ole Eestis kunagi varem sisetingimustes kettaheites võisteldud, kuna lihtsalt pole olnud sobivaid võimalusi. Tallinna linnale kuuluv Sõle jalgpallihall on piisava avarusega, võimaldades heita ka seitsmekümne meetri taha. Eks reedel ole näha, kas mu õpilasel see ka õnnestub. Treeningud ja hooaja avavõistlus annavad selleks lootust küll. Nädal tagasi Berliinis samuti sisehallis toimunud avavõistluse võitis Kristjan raskete treeningute pealt tulemusega 65 meetrit ja 72 sentimeetrit,” oli olümpiavõitja mõõdukalt optimistlik.
Rahvusvaheline kettaheitevõistlus Tallinn Discus 2024 algab Tallinnas, Sõle Spordikeskuse jalgpallihallis reedel, 1. märtsil, kell 11.30 naiste, neidude ning noormeeste võistlusega.
Meeste kettaheide algab kell 13.00.
Tasuta veebiülekannet võistlusest saab vaadata SIIT.
KALJU JURKATAMM
27. IX 1941 – 23. II 2024
Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et 23. veebruaril lahkus meie seast 82-aastasena endine kergejõustiklane Kalju Jurkatamm.
Jurkatamm alustas kergejõustikutreeninguid 1956. aastal Jaan Pällingu juhendamisel. Alates 1960. aastast treenis ta Hans Torimi juures.
Jurkatamm võitis aastatel 1964–1971 NSV Liidu kergejõustiku meistrivõistlustelt kokku 8 medalit: 200 m tõkkejooksus 2 kulda (1968 ja 1971), 1 hõbeda (1970) ja 3 pronksi (1964, 1966 ja 1969) ning 110 m tõkkejooksus 2 pronksi (1969 ja 1970). Ta tuli neljakordseks NSV Liidu ametühingute ja kolmekordseks NSV Liidu üliõpilasmeistriks. Aastatel 1961–1971 tuli ta Eesti NSV meistriks 22 korral sprindis ja tõkkejooksus ning 6 korral teatejooksudes.
Ta parandas Eesti rekordit viis korda 110 m tõkkejooksus (14.5 – 13.8), kolm korda 200 m tõkkejooksus (23.5 – 23.0) ja kolm korda 200 m jooksus (21.5 – 21.2) ning kordas ka Eesti rekordit 100 m jooksus. Sealhulgas osales ta 10 teatejooksurekordi püstitamisel.
Aastatel 1964–1971 kuulus ta 200 m tõkkejooksus maailma edetabeli esiviisikusse, 1968. aastal lõpetas suisa maailma hooaja edetabeliliidrina. Lisaks kuulus aastatel 1968–1969 110 m tõkkejooksus Euroopa teise kümnesse. Jurkatamme 110 m Eesti rekord 13.8 püsis riigi rekordina ligi 20 aastat. 1969. aastal kuulus ta NSV Liidu koondisse. Aastatel 1961–1971 võistles ta 32 korda Eesti NSV koondises. Ta oli tõkkejooksjana üle 10 aasta (1961–1971) Eestis võitmatu. 1969. aastal võitis ta sisevõistlustel tõkkesprindi 21 stardist 20, edestades NSV Liidu, Euroopa ja USA paremaid jooksjaid.
Avaldame sügavat kaastunnet Kalju perekonnale ja lähedastele.
Ärasaatmine toimub neljapäeval, 29. veebruaril kell 12 Liiva kalmistu tavandisaalis (Valdeku 113).
Möödunud nädalavahetusel osalesid USAs õppivad ja treenivad Eesti kergejõustiklased oma konverentside meistrivõistlustel.
Hawaii Ülikooli esindav Lilian Turban tuli kõrgushüppes konverentsi meistriks tulemusega 1.86, mis jääb kõigest sentimeetriga alla tema isiklikule rekordile.
South Dakota Ülikoolis õppiv Marleen Mülla jäi teivashüppes jagama teist kohta tulemusega 4.09. Oma hooaja tippmargi 4.45 püstitas ta nädal aega varem. Koolikaaslane Eerik Haamer sai teivashüppes teise koha tulemusega 5.37. Ken-Mark Minkovski tuli 200 m jooksus neljandale kohale ajaga 21.83 ning oli 60 m jooksus 13. kohal ajaga 6.94.
Iowa Ülikoolis õppiv Kevin Sakson püstitas kuulitõukes uue isikliku rekordi tulemusega 19.05 ning saavutas sellega neljanda koha.
Illinois Ülikooli esindaja Viktor Morozov sai kolmikhüppes neljanda koha tulemusega 15.77.
Oklahoma Ülikoolis õppiv mitmevõistleja Pippi Lotta Enok sai kaugushüppes neljanda koha tulemusega 6.23 ning 60 m tõkkejooksus oli 17. kohal ajaga 8.62.
Nebraska Ülikooli esindav Johanna Ilves parandas 60 m tõkkejooksu eeljooksus oma isiklikku rekordit ning pääses ajaga 8.32 edasi finaali. Finaalis jooksis ta välja täpselt sama ajaga ning sai sellega kuuenda koha. Samas koolis õppiv noorem õde Lishanna Ilves sai kaugushüppes 15. koha tulemusega 5.91.
Järgmisena ootavad parimaid õppursportlasi ees NCAA sisemeistrivõistlused, mis toimuvad 8.-9. märtsil Bostonis.
Laupäeval, 24. veebruaril toimunud U18 Balti võistkondlikud meistrivõistlused võitis Läti koondis 194 punktiga. Eesti koondis tuli teiseks 185,5 punktiga ning kolmas oli Leedu 134,5 punktiga.
Kahekordseks Balti meistriks krooniti Tristan Konso, kes võitis 60 m tõkkejooksu ajaga 7.73 ning oli kiireim ka 200 m jooksus ajaga 22.40.
Naomi Toomenurm tuli Balti meistriks 800 m jooksus ajaga 2:16.02.
Tüdrukute 60 m tõkkejooksus sai kuldmedali kaela Pia Lauren Matsalu ajaga 8.58.
Poiste kõrgushüppe võitis Kaspar Palmsaar, kes ületas kõrguse 1.91.
Henri Apri krooniti teivashüppes Balti meistriks tulemusega 4.90.
Ron Sebastian Puiestee oli parim poiste kaugushüppes tulemusega 7.09.
Tüdrukute kuulitõuke võitis Kristella Tiri, kelle pikima katse tulemuseks mõõdeti 14.75.
FOTOD (Fotograaf Darius Kibirkštis)
Eeloleval laupäeval, 2. märtsil toimuvad Võrus U20 vanuseklassi Balti võistkondlikud meistrivõistlused.
Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril asub meie U18 koondis võistlustulle Balti võistkondlikel meistrivõistlustel. Eesti koondis läheb Klaipedas toimuvatele võistlustele tiitlikaitsjana.
Eesti koondise nimekirjast leiame teiste seas Tristan Konso, kes on sel hooajal püstitanud Eesti noorterekordi nii 60 m tõkkejooksus kui ilma tõketeta 60 m jooksus. Leedus teeb ta kaasa tõkkesprindis ning 200 m jooksus.
Möödunud nädalal 1500 m jooksus Eesti noorterekordi püstitanud Naomi Toomenurm läheb head aega püüdma 800 m jooksus.
Tüdrukute teivashüppe esinumber on Allika Inkeri Moser, kes on sel hooajal oma isikliku rekordi viinud 3.90-ni.
Pia Lauren Matsalu tuleb starti 60 m jooksus ja 60 m tõkkejooksus.
Vaata täielikku koondise nimekirja SIIT.
Võistluste algus laupäeval kell 13:00.
Võistluste tulemusi saab jälgida Leedu Kergejõustikuliidu kodulehel.
Järgmisel nädalal, 1.-3. märtsil toimuvad Glasgows Suurbritannias kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused, kus Eestit esindab kolm sportlast.
Meeste seitsmevõistluses teeb kaasa Johannes Erm, kes teenis MM-i kutse möödunud välihooaja tulemuste põhjal.
Täna said MM-i kutse ka 60 m tõkkejooksja Diana Suumann ja 60 m jooksja Õilme Võro, kes pääsesid nimekirja reitingupunktide alusel.
Võistluste ajakavaga saab tutvuda SIIN.
Talviste Eesti meistrivõistluste teisel päeval näitasid häid tulemusi naistõkkesprinterid.
Naiste 60 m tõkkejooksu põnevast duellist väljus võitjana Diana Suumann (TÜASK), kes püstitas hooaja tippmargi ajaga 8.16. Teiseks tuli samuti uue hooaja tippmargi (8.18) püstitanud Kreete Verlin (SK Fortis). Pronksmedali sai kaela Elsa Puu (TÜASK) ajaga 8.74.
Meeste 60 m tõkkejooksus krooniti Eesti meistriks Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) ajaga 7.88. Teise koha sai Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport) ajaga 8.15 ning kolmas oli Johannes Treiel (KJK Saare) ajaga 8.22.
Meeste kaugushüppe võitis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kelle pikima katse tulemuseks mõõdeti 7.46. Teiseks tuli Reimo Sepp (Tallinna Spordiakadeemia) tulemusega 6.95 ja kolmanda koha sai Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare) tulemusega 6.89.
Naiste kaugushüppes tuli Eesti meistriks Liisa-Maria Lusti (TÜASK) tulemusega 6.42. Teise koha sai Katre Sofia Palm (Tallinna Spordiakadeemia) tulemusega 6.07 ning kõigest sentimeetriga jäi kolmandaks Elsa Puu (TÜASK), kelle parima katse tulemus oli 6.06.
Naiste 200 m sprindi võitis uue isikliku rekordiga 24.06 Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius). Hõbemedali sai kaela Kreete Verlin (SK Fortis) ajaga 24.16 ning pronksi sai Kätriin Kivimets (Tartu SS Kalev) ajaga 25.11.
Meeste 200 m jooksus krooniti Eesti meistriks Lukas Lessel (TÜASK) ajaga 21.77. Teiseks tuli Rain Kirsipuu (TÜASK) ajaga 22.31 ja kolmas oli Sten Ander Sepp (Tallinna Spordiakadeemia) ajaga 22.34.
Naiste kuulitõuke parim oli Kätlin Piirimäe (Koigi KJK) tulemusega 15.40. Teise koha sai Berit Saar (Rakvere KJK ViKe) tulemusega 14.32 ning kolmandaks tuli Monica Vainola (Nõmme KJK) tulemusega 13.89.
Naiste teivashüppes teenisid kolmikvõidu SK Elite Sport tüdrukud. Eesti meistriks krooniti Allika Inkeri Moser, kes ületas kõrguse 3.90. Hõbemedali sai kaela Ellen Ingrid Aadamsoo tulemusega 3.50 ning pronkmedalile tuli Marleen Ritari tulemusega 3.40.
Naiste 800 m jooksus tuli Eesti meistriks Marielle Kleemeier (Audentese SK), kelle võiduaeg oli 2:16.28. Talle järgnesid Marleen Koll (Sparta SS) ajaga 2:18.75 ja Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK) ajaga 2:19.51.
Meeste 800 m jooksu kiireim oli Sten Sihver (TÜASK) ajaga 1:54.96. Teiseks tuli Richard Kaup-Lapõnin (SK Lindon) ajaga 1:56.04 ning kolmas oli Enari Tõnström (TÜASK) ajaga 1:59.61.
Meeste kõrgushüppes krooniti Eesti meistriks Hendrik Lillemets (KJK Saare), kes ületas kõrguse 2.05 avakatsel. Hõbemedal läks jagamisele Deniss Tšernobajevi (Tallinna SS Kalev) ja Kristen Robin Masti (Võru KJK Lõunalõvi) vahel, kes ületasid kõrguse 2.05 teisel katsel.
Naiste 3000 m jooksu võitis Helen Bell (Sparta SS), kes läbis distantsi ajaga 9:38.34. Teise koha sai Liis-Grete Arro (SK Jooksupartner) ajaga 9:56.20 ja kolmas oli Pille Hinn (Sparta SS) 10:06.98.
Meeste 3000 m jooksu põnevast heitlusest väljus võitjana Deniss Šalkauskas (Sparta SS), kelle võiduaeg oli 8:27.56. Hõbemedali sai kaela Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) ajaga 8:28.51 ning pronksi sai Kalev Hõlpus (Rapla JK) ajaga 8:29.26.
Võistlused lõpetas alati põnevust pakkuv 4×400 segateatejooks. Eesti meistriks tuli TÜASK I võistkond koosseisus Liis Grete Atonen, Liisa-Maria Lusti, Jakob Keller ja Lukas Lessel. Võiduajaks märgiti 3:33.83. Teiseks tuli Tallinna Spordiakadeemia võistkond (Katre Sofia Palm, Mia Mireia Uusorg, Reimo Sepp, Sten Ander Sepp) ajaga 3:36.71 ning kolmas oli SK Elite Sport võistkond (Allika Inkeri Moser, Hedi Andre, Holger Himuškin, Robert Kompus) ajaga 3:39.97.
Täna alanud talvistel Eesti meistrivõistlustel säras sprinter Õilme Võro, kes püstitas 60 m jooksus uue Eesti rekordi. Naomi Toomenurm püstitas uue Eesti noorterekordi.
Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi) näitas head minekut juba eeljooksus, kus sai kirja aga 7.32. Finaalis õnnestus tal oma aega parandada ning Eesti meistritiitli tõi talle uus Eesti rekord ajaga 7.28. Varasemat rekordit 7.29 jagasid Võro ja Ksenija Balta. 60 m jooksu hõbemedali sai Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius) ajaga 7.52 ning kolmanda koha sai Kätriin Kivimets (Tartu SS Kalev) ajaga 7.72.
Meeste 60 m jooksus krooniti Eesti meistriks Henri Sai (Pärnu SK Altius) ajaga 6.79. Talle järgnesid Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport) ajaga 6.80 ja Lukas Lessel (TÜASK) ajaga 6.93.
Naiste kõrgushüppe võitis Elisabeth Pihela (TÜASK), kes ületas kõrguse 1.85. Teiseks tuli Marlen Ambur (Nõmme KJK) tulemusega 1.73 ning kolmas oli Maarja-Liis Nurja (Tartu SS Kalev) tulemusega 1.65.
Meeste teivashüppe võitis uue isikliku rekordi püstitanud Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) tulemusega 5.15. Hõbemedali sai kaela Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) tulemusega 5.10. Pronksmedalit jäid jagama Andreas Trumm (TÜASK) ja Robert Kompus (SK Elite Sport), kes mõlemad ületasid kõrguse 4.90.
Meeste kuulitõukes tuli Eesti meistriks Andri Matrov (Audentese SK) uue isikliku rekordiga 16.89. Teise koha sai Fred Vali (Haapsalu KJK) tulemusega 16.20 ning kolmas oli Karl Koha (Audentese SK) tulemusega 16.16.
Naiste 1500 m jooksu võitjaks tuli Helen Bell (Sparta SS), kes läbis distantsi ajaga 4:27.52. Hõbemedali sai Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius), kelle tulemus 4:34.20 tähistab uut U18 ja U20 Eesti lühirajarekordit. Pronksmedali sai kaela Triin Virve (TÜASK) ajaga 4:43.56.
Meeste 1500 m jooksu kiireim oli Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ajaga 3:55.04. Talle järgnesid Deniss Šalkauskas (Sparta SS) ajaga 3:56.15 ja Sten Sihver (TÜASK) ajaga 3:56.75.
Naiste kolmikhüppe Eesti meistriks krooniti Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev), kelle parima katse pikkuseks mõõdeti 12.30. Teise koha sai Johanna Soover (Audentese SK) tulemusega 12.20 ning kolmas oli Anna Panenko (KJK Atleetika) tulemusega 12.12.
Meeste kolmikhüppes sai kuldmedali kaela Igor Andrejev (Tallinna Spordiakadeemia), kelle võidutulemus oli 14.35. Teine oli Franz Krull (Võru KJK Lõunalõvi) tulemusega 14.20 ning kolmas oli Sander Õunapuu (Jõgeva KJK Harta) tulemusega 14.07.
Naiste 400 m jooksus näitas kiireimat aega Marielle Kleemeier (Audentese SK), kes tuli Eesti meistriks tulemusega 56.13. Hõbemedali sai kaela Jane Roosimägi (Viljandi KJS Sakala) ajaga 57.80 ning pronksi teenis Hedi Andre (SK Elite Sport) ajaga 58.63.
Meeste 400 m jooksus tuli Eesti meistriks Lukas Lessel (TÜASK) ajaga 48.52. Talle järgnesid Kristo Mägi (KJK TIPP) ajaga 49.88 ja Romet Kivi (SK Viraaž) ajaga 50.08.
Naiste 3000 m käimise võitis Maria Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 14:49.80. Teine oli Marta Handina (KJK Atleetika) ajaga 17:04.50 ning kolmanda koha sai Arina Bugrova (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 18:13.95.
Meeste 5000 m käimise Eesti meistriks krooniti Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi), kes läbis distantsi ajaga 23:24.24. Teiseks tuli Kirill Jegorov (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 26:52.27 ning kolmas oli Andrei Artamonov (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 27:35.68.
Pühapäevane võistluspäev saab alguse kell 13:00.
Talvised kergejõustiku Eesti meistrivõistlused toimuvad 17.-18. veebruaril 2024 Lasnamäe Kergejõustikuhallis, kus võtavad mõõtu mitmed meie tipptegijad. Kodused meistrivõistlused on viimane võimalus täita Glasgow sisemaailmameistrivõistluste normatiive ning teenida reitingupunkte, et edetabeli alusel MM-ile pääseda.
Naiste 60 m jooksus tuleb starti Eesti esisprinter Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi), kelle hooaja parim tulemus 7.31 jääb vaid kahe sajandikuga alla tema ja Ksenija Balta nimel olevale Eesti rekordile. Lisaks saame kaasa elada Ann Marii Kivikasele (Pärnu SK Altius), kes on oma isikliku rekordi viinud 7.46-ni. Mõlemad naised on stardis ka 200 m distantsil.
Meeste 60 m jooksus teevad kaasa Henri Sai (Pärnu SK Altius), Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport), Lukas Lessel (TÜASK) ning noorte vanuseklassides häid tulemusi näidanud Andreas Kase (KJK Järvala) ja Raiko Kahr (Audentese SK). Kõiki neid näeme ka 200 m jooksu stardis.
Naiste 60 m tõkkejooksus lähevad esimest korda sel hooajal vastamisi Kreete Verlin (SK Fortis) ja Diana Suumann (TÜASK). Verlini hooaja tippmark on 8.25 ning Suumannil 8.26. Meeste 60 m tõkkejooksus soovib hooaja tippmarki parandada Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev).
Naiste kõrgushüppes teeb hooaja esimese võistluse kodumaal Elisabeth Pihela (TÜASK), kes möödunud nädalal püstitas USAs toimunud Millrose Gamesil hooaja tippmargi tulemusega 1.86. Pihelale soovib konkurentsi pakkuda Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal ületanud kõrguse 1.81.
Sisemaailmameistrivõistlusteks valmistuv mitmevõistleja Johannes Erm (SK Leksi 44) tuleb vormi testima 60 m ja 200 m jooksus ning teivashüppes.
Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) on eeldatav favoriit meeste kaugushüppes ning teeb kaasa ka teivashüppes.
Meeste teivashüppe medalite eest hakkavad võistlema ka Robert Kompus (SK Elite Sport), Andreas Trumm (TÜASK) ja Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport).
Naiste kaugushüppes on favoriit Liisa-Maria Lusti (TÜASK), kes on sel hooajal stabiilselt pikki hüppeid näidanud.
Meeste 1500 m distantsil hakkavad medalite eest heitlema Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev), Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ja Deniss Šalkauskas (Sparta SS). Kivistik ja Šalkauskas tulevad starti ka 3000 m jooksus.
Naiste 1500 m ja 3000 m distantsidel on parima isikliku rekordiga stardis Helen Bell (Sparta SS).
Võistluste algus laupäeval, 17. veebruaril kell 15:00 ja pühapäeval, 18. veebruaril kell 13:00.
AJAKAVA – NB! Muudetud 13.02
OSALEJATE NIMEKIRI
Võistlustele sissepääs kõigile tasuta!
Otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: etmv24).
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Favorte, Kultuuriministeerium ja Team Estonia. Meediapartner Delfi.
Alanud on uute õpilaste vastuvõtt Audentese spordigümnaasiumisse 2024/2025 õppeaastaks. Kergejõustikuosakonnas juhendavad noori hinnatud kergejõustikutreenerid Andrei Nazarov (EKR 6), Tõnu Kaukis (EKR 6) ja Mikk-Mihkel Arro (EKR 6). Lisaks kaasatakse erinevate alade spetsialiste ning õpilastele on ette nähtud tipptasemel meditsiiniline teenindus.
Audentesest on tuule tiibadesse saanud mitmed tuntud kergejõustiklased – Maicel Uibo, Janek Õiglane, Ksenija Balta, Marek Niit, Marleen Mülla, Pippi Lotta Enok, Gedly Tugi, Liisa-Maria Lusti jpt.
Kõigil huvilistel, kes soovivad järgmiseks õppeaastaks kandideerida tuleb ära täita ankeet ning saata see aadressile kristel@ekjl.ee hiljemalt neljapäevaks, 29. veebruariks 2024.
Tähtsad kuupäevad:
Rohkem infot leiate kooli koduleheküljel.
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
kristel@ekjl.ee
+372 5289062
Möödunud nädalavahetusel selgusid Lasnamäe Kergejõustikuhallis U18, U20 ja U23 vanuseklasside talvised Eesti meistrid.
U18 vanuseklass
Väga edukaks kujunes Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe) nädalavahetus, kes krooniti U18 vanuseklassis lausa neljakordseks Eesti meistriks. 60 m jooksus tõi talle Eesti meistritiitli aeg 6.89, millega ta kordas U18 vanuseklassi Eesti rekordit ning jagab seda nüüd Andreas Kasega. Kaugushüppe võitis ta tulemusega 7.18, 60 m tõkkejooksu ajaga 7.68 ning 200 m jooksu võiduaeg oli 22.37.
Tüdrukutest tuli kolmekordseks Eesti meistriks Pia Lauren Matsalu (Tallinna Spordiakadeemia). Tema 60 m jooksu võiduaeg oli 7.72, 60 m tõkkejooksus 8.50 ning 200 m jooksus 25.48.
Kahe individuaalse kuldmedaliga sõitis koju Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius). 1500 m jooksus oli ta kiireim ajaga 4:50.18 ning 800 m jooksus tõi võidu aeg 2:16.34.
U20 vanuseklass
Kaks kuldmedalit sai kaela Raiko Kahr (Audentese SK), kes võitis 60 m tõkkejooksu ajaga 7.82 ning 200 m jooksu ajaga 21.52. Noormeeste 3000 m ja 800 m distantsidel oli kiireim Sten Sihver (TÜASK), kelle ajad olid vastavalt 8:49.51 ja 1:54.28.
Neidude sprindidistantsidel tegi kuldse duubli Mia Lisett Meringo (Rae Kergejõustik), kes võitis 60 m jooksu ajaga 7.83 ja 200 m jooksu ajaga 25.15. Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) oli kiireim neiu 1500 m distantsil ajaga 4:45.35 ja 800 m distantsil ajaga 2:15.36.
U23 vanuseklass
Noormeeste arvestuses tuli neljakordseks Eesti meistriks Tony Ats Tamm (Audentese SK). 60 m jooksu võitis ta ajaga 6.98, kaugushüppes tõi võidu tulemus 7.06, teivashüppes ületas ta kõrguse 4.50 ning 200 m jooksu võiduaeg oli 22.49.
Kahekordseks Eesti meistriks krooniti Markus Anvelt (KSK Alem), kes võitis 60 m tõkkejooksu ajaga 8.36 ning oli kõrgushüppes parim tulemusega 2.03.
Neidude sprindidistantsidel oli kiireim Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius), kes võitis 60 m jooksu ajaga 7.46 ning 200 m jooksu ajaga 24.36.
Liisa-Maria Lusti (TÜASK) sai kuldmedalid kaela 60 m tõkkejooksus ajaga 8.60 ning kaugushüppes tulemusega 6.38.
9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
„Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade sihtkapitalid hindavad laureaatide panust nii aastases perspektiivis kuid kindlasti tegelikult ka pikema aja loomingut silmas pidades,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Elutööpreemia pälvis Enn Sellik – ületamatu rekordimees. Kahekordne olümpiafinalist, kes ei võitnud küll suuri medaleid, kuid andis tervele põlvkonnale usu ja lootuse, et Eesti mehel on võimalik jõuda jooksualal maailma tippu isegi siis, kui tuleb võidelda jäiga süsteemiga. Tema Eesti rekordid on püsinud purunematuna üle nelja aastakümne. Sportlastee järgseltki on ta panustanud jooksualade arendamisse, tema juhendamisel on sirgunud ja jätkuvalt sirguvad Eesti kestvusjooksu parimad.
Kehakultuuri ja spordi valdkonna peapreemia laureaadiks sai Henn Pärn, keda kirjeldatakse kui asendamatut eestvedajat. Tallinna Spordiveteranide koondise juht, kes korraldab kokkusaamisi ja võistlusi. Üks Eesti spordisangarite mälestuse hoidjatest ja sadadel mõõduvõttudel kohtunikuna tegutsenud riigi- ja spordimees. Tema sõnad ja isiklik eeskuju kinnitavad, et sport ja liikumine terve elukaare jooksul toob rõõmu ja hea tervise.
Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi korraldab konkursi, mille alusel võetakse Tartu Ülikooli kõrghariduse esimese või teise astme õppekavade alusel õppima kuni kaksteist sportlast. Konkursil osalema on oodatud tegevsportlased, kelle sporditulemused on rahvusvahelisel tasemel või kellel on väljavaade selle tasemeni jõuda.
Konkursil osalemiseks tuleb avaldus ja lisadokumendid esitada 20. veebruarist 10. märtsini 2024.
Kandideerimisel tuleb avaldusel välja tuua kuni kaks Tartu Ülikooli õppekava, mille alusel soovitakse õppima asuda. Spordiklubi konkursi raames ei saa kandideerida kõikidele Tartu Ülikooli õppekavadele. Nimekiri võimalikest õppekavadest on toodud konkursi veebilehel.
Dokumendid tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile kadri.kriisa@ut.ee või tuua/postitada paberil allkirjastatuna Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubisse aadressile Ujula 4, Tartu 51008. Ümbrikule märkida adressaadiks Kadri Kriisa.
Sportlaste eritingimuste täitnud vastuvõetu on õppeaasta jooksul vabastatud õppekulude hüvitamisest nii täis- kui osakoormusega õppides. Tasuta õppekoha säilitamiseks kehtivad õppekorralduseeskirja nõuded ning õppekava tuleb täita vähemalt osakoormuse mahus (minimaalselt 30 ainepunkti õppeaastas).
Kogu info eritingimustel kandideerimise kohta on leitav TÜ ASK kodulehelt: https://sport.ut.ee/klubist/eritingimustel-vastuvott/
Eritingimustel sisseastumise info inglise keeles on leitav lingilt: https://sport.ut.ee/en/admission-of-athletes/?fbclid=IwAR3cPa-WmbY7tRuY06UkH1EOrRSTq2cHbHSfEUxRZqC9fnjn1T9K3izoP6Q
Konkursi tulemustest teavitatakse kandidaate e-posti teel hiljemalt 31. märtsil 2024.
Lisainfo:
Kadri Kriisa
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
spordijuht
Tel: 737 6858, 569 234 26
E-post: kadri.kriisa@ut.ee
Valitsus otsustas täna, 8. veebruaril, et 2024. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi). Spordi elutööpreemia laureaadid on Matti Killing ja Märt Kermon. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes. Spordi aastapreemia laureaatide seas on ka kergejõustiklane Karel Tilga ja EKJL juhatuse liige Anu Kaljurand.
„Riiklikud preemiad on kõrgeim valitsuse tunnustus kultuuri- ja spordirahvale. Preemiate laureaadid on oma valdkonda andnud mõõtmatu panuse ning inspireerinud meie ühiskonda oma mõtete, loomingu ja saavutustega. Sel aastal esitati kaalumiseks 134 kandidaati. Oli tohutu rõõm näha, et sedalaadi olulise tunnustuse vääriliseks peeti niivõrd paljusid inimesi, kelle südame kutse on eesti kultuuri ja sporti arendada,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse.
Preemia pälvivad Eneli Jefimova, kes sai lühirajaujumise EMi kuld- ja hõbemedali, ujumise juunioride MMil kaks kuldmedalit ja hõbemedali, ujumise MMil 6. koha ning oli aasta naissportlane; Karel Tilga, kes sai kergejõustiku MMil 4. koha ning oli aasta meessportlane; Kristin Tattar, kes oli kettagolfi maailma ja euroopa meister; Anu Kaljurand olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtimise ja elluviimise eest; Robin Ristmäe ja Helen Veermäe naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest ning Heiko Rannula BC Kalev/Cramo eduka treeneritöö eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva eel, 21. veebruaril kell 15 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Eeloleval nädalavahetusel, 10.-11. veebruaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis U18, U20 ja U23 vanuseklasside talvised Eesti meistrivõistlused ligi 500 osalejaga.
U23 vanuseklass
Naiste 60 m ja 200 m jooksus tuleb starti Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius). Sel hooajal nii mitmevõistluses kui kaugushüppes häid tulemusi näidanud Liisa-Maria Lusti (TÜASK) teeb kaasa 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes, 200 m jooksus ja kõrgushüppes. Kuulitõukes on peamine kullafavoriit Berit Saar (Rakvere KJK ViKe).
Meeste 60 m sprindis teeb hooaja avastardi Ats Kivimets (Tallinna Spordiakadeemia). 400 m ja 800 m distantsidel läheb head aega jahtima Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev). Kuulitõukes hakkavad meistritiitli nimel võistlema Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev), Andri Matrov (Audentese SK) ja Hannes Remmelgas (TÜASK).
U20 vanuseklass
Hiljuti teivashüppes U20 Eesti rekordi püstitanud Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi) teeb lisaks oma põhialale kaasa ka 60 m tõkkejooksus. Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) tuleb starti kõrgushüppes ja 60 m tõkkejooksus. Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) teeb kaasa erinevatel jooksudistantsidel – 200 m, 400 m ja 800 m.
Noormeeste teivashüppes pretendeerivad Eesti meistritiitlile kolm sportlast, kelle isiklik rekord on 5 meetrit või rohkem – Karl Kristjan Pohlak, Robert Kompus (mõlemad SK Elite Sport) ja Andreas Trumm (TÜASK). Lisaks teevad nad kaasa ka mitmetel teistel aladel, kus sekkuvad kindlasti medalikonkurentsi.
60 m tõkkejooksus tuleb starti möödunud nädalal U20 Eesti rekordi püstitanud Raiko Kahr (Audentese SK). 60 m ja 200 m sprindidistantsidel on stardis Kahr ja Andreas Kase (KJK Järvala).
Kuulitõukes hakkavad medalite nimel võistlema Tristan Aik Sild (Treeningpartner), Benjamin Rannik (Audentese SK) ja Hendrik Kookmaa (Saue KJK).
U18 vanuseklass
Sel hooajal tõkkesprindis Eesti noorterekordit uuendanud Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe) asub starti 60 m ja 200 m jooksus, 60 m tõkkejooksus ning kaugushüppes.
Tüdrukutest tulevad starti sel hooajal häid tulemusi näidanud Mia Mireia Uusorg, Pia Lauren Matsalu (mõlemad Tallinna Spordiakadeemia), Allika Inkeri Moser (SK Elite Sport) ja Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius).
Väljaspool arvestust teevad teiste seas kaasa ka mitmevõistleja Johannes Erm (SK Leksi 44) ja sprinter Lukas Lessel (TÜASK).
Vaata täielikku osalejate nimekirja SIIT
Võistluste algus laupäeval, 10. veebruaril kell 11:45 ja pühapäeval, 11. veebruaril kell 11:00.
AJAKAVA
Võistluste käigus selguvad U18 ja U20 vanuseklassi Balti meistrivõistluste koondised. U18 Balti meistrivõistlused toimuvad 24. veebruaril Klaipedas, Leedus ja U20 Balti meistrivõistlused toimuvad 2. märtsil Võrus.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 24u182023).
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 151 inimest. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvivad ka Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige ja tervisepordiedendaja Urmo Raiend ning kergejõustikutreener Jaan Tiitsaar.
Iseseisvuspäeva eel annab Eesti Vabariik oma kõrgeima tänu – riigi teenetemärgi – inimestele, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina.
Riigi teenetemärgid on seekord tunnustus 151 inimese pühendumuse eest kutsetööle või kogukonnale. Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele.
Urmo Raiend on Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige alates 2008. aastast. Aastatel 2006-2008 töötas ta Kergejõustikuliidu peasekretärina ning 1996-2002 oli ta Eesti Triatloni Liidu president. 2003. aastal lõi ta MTÜ Stamina Spordiklubi ning korraldab aktiivselt tervisespordi üritusi (sh Maru Järvejooksude sari). On ka ise tegelnud aktiivselt spordiga (triatlon, maraton).
Jaan Tiitsaar on pikaaegne ja hinnatud kergejõustikutreener. Tiitsaar on töötanud kergejõustikutreenerina 1970. aastast. Lisaks on ta 1993. aastast olnud kehalise kasvatuse õpetaja Ülenurme gümnaasiumis. Praegu annab ta seal spordiajaloo tunde.
Tiitsaare tuntumad õpilased: Karel Tilga, Urmas Treiel, Ivo Kala, Tarmo Jallai.
Eesti Kergejõustikuliit edastab oma õnnitlused!
Kogu nimekiri teenetemärkide saajatest SIIN
Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas 2. veebruaril toimunud koosolekul täiskasvanute rahvusvaheliste tiitlivõistluste lähetustingimused 2024. aastaks. Noorte tiitlivõistluste lähetustingimusted kinnitati novembris toimunud koosolekul.
Koolinoorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 53. hooaja teisel etapil selgusid Tallinnas võitjad tõkkesprindis, kaugushüppes ja teivashüppes.
TV 10 sõitis Valgamaale, et vaadata, kuidas selgitatakse parimad maakondlikul tasandil ja külastas Valga põhikooli, kus noortesarjas osalevat võistkonda juhendavad Riho Meri ja Anneli Taul.
90 erinevast koolist üle 340 osaleja starti toonud etapi parimaid autasustas sarjast sirgunud varasem teivashüppe Eesti rekordinaine Reena Koll, kes lõpetas novembris ametlikult karjääri.
Saate reporterid Aet Süvari ja Johannes Vedru, toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
Mitmevõistleja Karel Tilga teatas, et loobub kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel osalemisest.
1.-3. märtsil Glasgows toimuvale võistlusele teenis Tilga kutse 2023. aasta World Athletics mitmevõistluse tuuri üldvõitjana, kuid kahjuks segab sportlast Achilleuse kõõluse valu ning suvehooajale ette vaadates ei soovi ta riski ette võtta.
Eesti mitmevõistlejatest on sise MM-ile kutse saanud möödunud välihooaja tulemuste põhjal ka Johannes Erm.
Sise MM-ile kvalifitseerumisperiood lõpeb 18. veebruaril.
Täna lõppenud Rahvusvahelise mitmevõistluse TALLINN 2024 meeste seitsmevõistluse võitjaks tuli teist aastat järjest norrakas Sander Skotheim. Naiste viievõistluse võitis ukrainlanna Yuliya Loban.
Teist võistluspäeva alustasid mehed 60 m tõkkejooksuga, kus päeva kiireimat aega näitas tšehh Vilem Strasky – 7.99. Esimese päeva liidrina lõpetanud Skotheim finišeeris teisena ajaga 8.11 ning paremuselt kolmas oli kreeklane Angelos-Tzanis Andreoglou ajaga 8.13.
Teivashüppe alavõit läks jagamisele Skotheimi ja Andreoglou vahel, kes mõlemad ületasid kõrguse 5.04. Hans-Christian Hausenberg ületas kõrguse 4.94.
Päeva viimase ala 1000 m jooksu võitjaks tuli Skotheim ajaga 2:37.63. Talle järgnesid Strasky ajaga 2:40.65 ja sakslane Marcel Meyer ajaga 2:41.34.
Kokkuvõttes tuli seitsmevõistluse võitjaks Sander Skotheim tulemusega 6281 punkti. Teise koha sai Vilem Strasky uue isikliku rekordiga 5981 punkti ning kolmandaks tuli Edgaras Benkunskas tulemusega 5871 punkti.
Eesti meistrivõistluste arvestuses sai kuldmedali kaela üldarvestuses neljandaks tulnud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) 5774 punktiga. Hõbedale tuli Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport), kes kogus 5490 punkti ning pronksmedali sai Aleks Malm (Rakvere KJK ViKe) 4838 punktiga.
Naiste viievõistluse avaala 60 m tõkkejooksu võit läks Suurbritannia esindajale Abigail Pawlettile, kelle võiduaeg oli 8.24. Talle järgnesid norralanna Ida Eikeng ajaga 8.31 ja horvaat Jana Koscak ajaga 8.37.
Kõrgushüppe võitjaks tuli rootslanna Bianca Salming, kes sai üle kõrgusest 1.85. Koscaki parimaks jäi täna 1.82. Kõrguse 1.76 ületajaid oli lausa kuus – ukrainlanna Yuliya Loban, eestlanna Marite Ennuste ja Liisa-Maria Lusti, sakslanna Mareike Rösing, ungarlanna Szabina Szucs ja poolatar Paulina Ligarska.
Kuulitõuke võitis ukrainlanna Yuliya Loban tulemusega 15.24. Päeva teise tulemuse (14.80) sai kirja sakslanna Vanessa Grimm ning kolmas oli Salming tulemusega 14.73.
Kaugushüppest teenis alavõidu Liisa-Maria Lusti, kes näitas väga stabiilset seeriat: 6.25 – 6.29 – 6.26. Szucs sai samuti parimal katsel kirja 6.29, kui tema paremusel teise katse pikkuseks mõõdeti 6.11. Kolmas oli Grimm tulemusega 6.18.
Viimase ala 800 m jooksu kiireim oli Szucs ajaga 2:15.30. Talle järgnesid Salming ajaga 2:15.87 ja Edyta Bielska ajaga 2:16.85.
Ülipõneva ja tasavägise viievõistluse võitjaks krooniti uue isikliku rekordiga Yuliya Loban, kes teenis 4537 punkti. Vaid nelja punktiga jäi teiseks Bianca Salming, kes püstitas samuti uue isikliku rekordi 4533 punktiga. Kolmanda koha sai Vanessa Grimm isikliku rekordiga 4494 punkti.
Eesti meistriks krooniti uue isikliku rekordi 4315 punkti püstitanud Katre Sofia Palm (Tallinna Spordiakadeemia). Hõbedale tuli samuti uue isikliku rekordi (4250 p) püstitanud Liisa-Maria Lusti (TÜASK) ning pronksmedali sai kaela Emma-Kathrina Hein (Haapsalu KJK) 3875 punktiga, mis tähistab ka tema uut isiklikku rekordit.
Rahvusvahelise mitmevõistluse TALLINN 2024 avapäeva lõpetas liidripositsioonil norrakas Sander Skotheim. Parima eestlasena hoiab teist kohta Hans-Christian Hausenberg.
Seitsmevõistluse avaalal 60 m jooksus näitas kiireimat aega tšehh Vilem Strasky, kes teenis võidu ajaga 6.87. Päeva teise aja 6.89 jooksis välja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Alla seitsme sekundi aja sai kirja veel inglane Sam Talbot (6.91).
Kaugushüppest võttis alavõidu norrakas Sander Skotheim, kes hüppas uueks isiklikuks rekordiks 7.83. Hausenbergi parimaks jäi avakatsel hüpatud 7.66. Päeva kolmanda tulemuse – 7.29, sai kirja sakslane Nils Laserich.
Kuulitõuke võitis Montenegro sportlane Darko Pesic tulemusega 16.27. Sakslane Nico Beckers sai kirja 15.64 ning paremuselt kolmas oli leedukas Edgaras Benkunskas tulemusega 15.27.
Kõrgushüppe võitis oodatult Skotheim, kelle tulemus jäi küll veidi tagasihoidlikuks – 2.09. Benkunskas ületas kõrguse 2.06 ning Beckers sai kirja täpselt kaks meetrit.
Avapäeva järel on liidripositsioonil Skotheim 3504 punktiga. Teisel kohal on Hausenberg 3403 punktiga (isikliku rekordi graafikule kaotab 107 punkti) ning kolmas on Benkunskas, kes kogus nelja alaga 3314 punkti.
Esimene võistluspäev on järelvaadatav Delfis.
Teine võistluspäev saab alguse kell 11:00. Homme tulevad viievõistluses starti ka 29 naist.
Alates tänasest, 1. veebruarist asub Eesti Kergejõustikuliidu kontor uuel aadressil – Tallinna Kergejõustikuhallis (Herne 30) 2. korrusel.
Eeloleval nädalavahetusel toimub Tallinnas järjekorras juba 15. Rahvusvaheline mitmevõistlus TALLINN 2024. 3-4. veebruaril asuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis starti 20 erineva riigi sportlased, kelle seas on ka rahvusvaheliselt tuntud tegijad.
Meeste seitsmevõistluses tuleb möödunud aasta võitu kaitsma norrakas Sander Skotheim, kelle isiklik rekord 6318 punkti tõi talle eelmisel aastal Euroopa sisemeistrivõistlustel hõbemedali. Paremuselt teise isikliku rekordiga (6191 p) on stardinimekirjas Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kellel on ette näidata 2022. aasta sise-MMi neljas koht. Hausenberg läheb võistlema eesmärgiga pääseda märtsi alguses Glasgows toimuvale sise-MMile.
Üle 6000 punkti meestest tulevad starti ka poolakas Pawel Wiesiolek (6133 p), Montenegro seitsmevõistleja Darko Pesic (6036 p) ja sakslane Marcel Meyer (6024 p). Kokku on seitsmevõistlusele registreerunud 20 meest.
Viievõistluses on 31 naise seas parima isikliku rekordiga stardis austerlanna Ivona Dadic (4767 p), kellel on auhinnakapis nii sise-MMi hõbemedal kui Euroopa meistrivõistluste pronksmedal. Samuti tugeva isikliku rekordiga (4593 p) asub Tallinnas starti poolatar Paulina Ligarska.
Üle 4400-punktise isikliku rekordiga võistlejatest teevad kaasa veel ungarlanna Szabina Szucz (4491 p), ukrainlanna Yuliya Loban (4482 p), rootslanna Bianca Salming (4453 p), kõigest 17-aastane horvaat Jana Koscak (4432 p) ja sakslanna Vanessa Grimm (4415 p).
Eesti tugevamatest mitmevõistlejatest teevad kaasa Katre Sofia Palm (Tallinna Spordiakadeemia, 4198 p) ja Liisa-Maria Lusti (TÜASK, 4125 p).
Võistluste käigus selguvad ka talvised Eesti meistrid mitmevõistluses.
Vaata osalejate nimekirja SIIT
Võistluste algus laupäeval kell 14:00 ja pühapäeval kell 11:00.
Piletid on müügil Piletitaskus ja võistlustel kohapeal.
Otseülekanne on nähtav Delfi TV vahendusel.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: rmv24).
Koolinoorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 53. hooaja teise etapi võitjad selgusid nädalavahetusel Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis.
Rohkem kui 300 noort pani end proovile 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes.
Suurte koolide arvestuses tõusis teise etapi järel liidriks Saue Kool ning väikeste koolide arvestuses Roela Kooli, Simuna Kooli ja Võsu Kooli ühendvõistkond.
Etapi parimaid autasustas sarjast sirgunud varasem teivashüppe Eesti rekordinaine Reena Koll, kes lõpetas novembris ametlikult karjääri, millega jäi üldjoontes rahule. “Oleks tahtnud natukene rohkem, aga ikkagi Eesti rekordeid sai tehtud ja Eesti meistritiitleid on ka omajagu, et olen rahul,” võttis Koll karjääri kokku.
Tallinna etapi saade on ETV2 ekraanil eetris neljapäeval, 1. veebruaril algusega kell 18:45. Saate reporterid on Aet Süvari ja Johannes Vedru, toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
TULEMUSED
KOOLIDE PUNKTIARVESTUS
Teise etapi GALERII
ERR Sport uudislugu:
Eile toimunud talvistel Eesti karikavõistlustel püstitasid Miia Tillmann ja Tristan Konso uued Eesti noorterekordid.
Miia Tillmann (Võru KJK Lõunalõvi) võitis teivashüppe uue U20 vanuseklassi Eesti rekordiga. Ta parandas oma isiklikku rekordit lausa 15 sentimeetri võrra ning hüppas uueks rekordiks 4.25. Varasem rekord 4.24 kuulus Reena Kolli nimele ning oli püstitatud 11 aastat tagasi.
Teise rekordi püstitas Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe), kes uuendas enda nimele kuuluvat U18 vanuseklassi Eesti rekordit 60 m tõkkejooksus nelja sajandikuga. Uued rekordnumbrid on 7.65. Võidukarika teenis Konso veel ka 60 m jooksus ajaga 7.02 ja kaugushüppes tulemusega 6.80.
Naiste 60 m tõkkejooksu võitis Kreete Verlin (SK Fortis) hooaja tippmargiga 8.25. Meeste tõkkesprindis sai esikoha Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) ajaga 7.99.
Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius) oli kiireim nii 60 m jooksus (7.50) kui 300 m jooksus (39.08). Meeste 60 m jooksu võitis Henri Sai (Pärnu SK Altius) ajaga 6.83 ning meeste 300 m jooksu parim oli Lukas Lessel (TÜASK) ajaga 33.62.
Meeste teivashüppe võitjaks tuli 17-aastane Karl-Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), kes ületas täpselt viis meetrit.
Kõrgushüppe võitis meeste arvestuses Deniss Tšernobajev (Tallinna SS Kalev) tulemusega 2.10 ja naiste arvestuses Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) tulemusega 1.81.
Klubide punktiarvestuses tuli nii meeste kui ka poiste karikavõitjaks SK Elite Sport. Naiste arvestuses oli parim klubi TÜASK ning tüdrukute arvestuses Tallinna Spordiakadeemia.
Sellel pühapäeval, 28. jaanuaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis talvised Eesti karikavõistlused täiskasvanutele ja noortele. Starti on oodata ligi 500 sportlast 40-st klubist. Stardis on mitmed kodused tipptegijad, kuid on ka puudujaid, kes samal ajal välisvõistlustel osalevad.
Naiste 60 m tõkkesprindis on stardis möödunud aastal samal võistlusel Eesti rekordi püstitanud Kreete Verlin (SK Fortis). Praegune rekordiomanik Diana Suumann Tallinnas ei võistle, sest tema stardib laupäeval Prantsusmaal toimuval Nantes Elite Indoor Meeting võistlusel.
Meeste tõkkesprindis asub starti Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev).
Naiste 60 m distantsil teeb kaasa ka Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius). Naiste sprindi esinumber Õilme Võro kodustel karikavõistlustel kaasa ei tee, sest võistleb päev varem Poolas toimuval Orlen Cup-il. Ka meie noorte esinumber Miia Ott jääb võistlustest kõrvale, sest taastub teisipäeval Soomes saadud väikesest vigastusest.
Meeste 60 m jooksus on stardis Henri Sai (Pärnu SK Altius), Andreas Kase (KJK Järvala), Lukas Lessel (TÜASK), Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport) jt. Karl Erik Nazarov seekord karikavõistlustel ei osale.
Meeste kaugushüppes on favoriidina stardis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Nädala pärast toimuvaks Rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Hausenberg on üles antud ka 60 m tõkkejooksus ja teivashüppes.
Mitmevõistlejatest panevad end üksikaladel proovile ka Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev), Tony Ats Tamm (Audentese SK), Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev) ja Risto Lillemets (KJK Saare).
Naiste kõrgushüppes osalevad Liisa-Maria Lusti (TÜASK) ja Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev). Elisabeth Pihela Tallinnas ei võistle, sest võistleb samal ajal Prantsusmaal Meeting de L’Eure võistlusel.
Naiste kuulitõukes võtavad omavahel mõõtu Berit Saar (Rakvere KJK ViKe), Kätlin Piirimäe (Koigi KJK) ja Monica Vainola (Nõmme KJK). Meeste kuulitõuke favoriit on Andri Matrov (Audentese SK).
Põnevust pakuvad kindlasti ka võistluspäeva lõpus toimuvad 4×200 m teatejooksud.
Võistluste algus pühapäeval kell 12:00.
Võistluste tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 24etkv).
Laupäeval, 27. jaanuaril jätkub TV 10 Olümpiastarti 53. hooaeg teise etapiga Tallinnas. Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuval võistlusel on starti oodata üle 300 võistleja 90-st koolist.
Seekordsel etapil võtavad noored mõõtu 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes.
Võistluspäev saab alguse kell 12:00.
AJAKAVA
Peale esimest etappi asus suurte koolide arvestuses juhtima Viljandi Jakobsoni Kool ning väiksemate koolide arvestuses Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
Kohal on ka Teamsport müügipunkt Nike toodetega.
Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool 24tv10e2).
53. hooaja vabariiklikud etapid:
- II etapp – 27. jaanuar 2024, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 23. märts 2024, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 25. mai 2024, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni, Heino Lipu staadion (Jõhvi)
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Nedis, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2023/24. õppeaasta kevadsemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 9. veebruariks 2024. Taotlus on leitav siin: https://forms.gle/FGC3VJ55HXB53xaf8
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee