Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa andis reedel kolmele teenekale treenerile üle eliittreeneri kutsetunnistuse. Kõrgeima ehk kaheksanda kategooria tunnistuse said kergejõustikutreener Taivo Mägi, uisutreener Anna Levandi ja rühmatreeningute treener Kadri Liivak.
Sõõrumaa sõnul on treenerid oma õpilastele eeskujud ning tal on hea meel, et Eestis on kolm uut kõrgeima kategooria treenerit. „Aitäh teile, kallid treenerid! Te pole lihtsalt head treenerid, vaid oma ala tipud. Aitäh teile oma aja, oskuste ja energia panustamise ja pühendumise eest! Soovin, et teil jätkuks sitkust ja tahtmist meie noorte ja täiskasvanutega tööd edasi teha ning ühiskonnas seda vastutusrikast rolli edasi kanda,“ sõnas Sõõrumaa.
Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis kergejõustiklasi juhendav Taivo Mägi oli väga tänulik. „See on suur tunnustus kogu meie tiimile – Annele, Rasmusele, Marisele ja Gritile,“ ütles Mägi EOK kontoris tunnistust kätte saades.
Omanimelises iluuisutamisklubis lapsi ja noori treeniv Anna Levandi lisas, et olla kaheksanda kategooria treener on tema jaoks suur au. „Eliittreenerid ei treeni mitte vaid tippsportlasi, vaid me alustame noortega juba päris väikesena ning kasvatame kõik üles nagu oma lapsed. Aitäh selle tunnustuse eest!“
Kokku on EOK treenerite komisjon andnud kaheksanda kutsetaseme nüüdseks kaheksale Eesti treenerile – lisaks eelmainitutele on kõrgeima kategooria treenerid Märt Kermon (korvpall), Matti Killing (sõudmine), Rein Ottoson (purjetamine), Siiri Põlluveer (ujumine), Peeter Vahtra (võrkpall). Tänase seisuga on Eestis kehtiva treenerikutsetunnistusega 4014 juhendajat.
TV 10 Olümpiastarti 52. hooaja avavõistlus toimub juba sel laupäeval, 3. detsembril Võru Spordikeskuses. Starti on oodata ligi 400 noort 93 koolist.
Kell 12 algaval võistluspäeval on kavas neli võistlusala: 60 m jooks, kõrgushüpe, teivashüpe ja kuulitõuge.
Esimese etapi AJAKAVA.
Noored võistlevad järgmistes vanuseklassides:
- vanem grupp – 2009-2010. a. sündinud poisid (PV) ja tüdrukud (TV)
- noorem grupp – 2011. a. ja hiljem sündinud poisid (PN) ja tüdrukud (TN)
Möödunud hooaja võite tulevad koolide arvestuses kaitsma Rakvere Reaalkool (endine Reaalgümnaasium) ja Orissaare Gümnaasiumi ning Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
Võru Spordikeskuses on müügipunktiga kohal Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike. Saab esitada tellimusi ning maksta nii sularahas kui ka kaardiga.
I etapi kokkuvõtvat saadet näeb ETV kanalil neljapäeval, 8. detsembril kell 16:30.
Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool tv10e1)
52. hooaja vabariiklikud etapid:
- I etapp – 3. detsember 2022, Võru Spordikeskus
- II etapp – 28. jaanuar 2023, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 25. märts 2023, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 28. mai 2023, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni 2023, Võru staadion
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Algas registreerimine RIMI Eesti Linnajooksude sarjale. Eesti suurimasse jooksusarja kuulub kaheksa tuntud jooksu, mille eesmärgiks on Liikumisaastal 2023 tuua jooksu- ja käimisradadele 50 000 inimest.
Eesti suurim jooksu- ja liikumissari on juba alates 2012. aastast pakkunud liikumisrõõmu tuhandetele harrastajatele.
RIMI Eesti Linnajooksude sarja kuulub 2023. aastal kaheksa sündmust:
- Suurjooks ümber Viljandi järve – 1. mai
- Kuressaare Linnajooks – 6. mai
- Eesti Ööjooks Rakvere – 3. juuni
- Narva Energiajooks – 10. juuni
- Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks – 2.-3. september
- Tallinna Maraton – 8.-10. september
- Viking Window Paide-Türi Rahvajooks – 24. september
- Tartu Linnamaraton – 7. oktoober
Linnajooksude sarja raames selgitatakse välja paremusjärjestus „100+ rajal“. 100+ arvestuses tuleb koguda vabalt valitud osavõistlustel kokku 100 või enam kilomeetrit.
Kõikidel etappidel osalevad jooksusõbrad ja 100+ arvestusse läinud võistlejad saavad unikaalse medali ning põnevaid auhindu toetajatelt.
RIMI Eesti Linnajooksud sarja ühtne registreerimine on avatud alates 1. detsembrist kuni 31. märtsini internetilehel www.linnajooksud.ee. Jooksusarja osavõtutasu sõltub valitud distantsidest. Soodsaim registreerimine kestab kuni 31. detsembrini.
2023. aasta on Eesti Vabariigis nimetatud Liikumisaastaks. RIMI Eesti Linnajooksud korraldajad soovivad erinevates Eestimaa linnades 2023. aastal liikuma panna enam kui 50 000 liikumisharrastajat.
Lisainfo:
www.linnajooksud.ee
Mati Lilliallik
RIMI Eesti Linnajooksud peakorraldaja
521 3331
mati@jooks.ee
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 44. osa külaliseks on kommunikatsiooniekspert ja spordiajakirjanik, endine kergejõustiklane ja Gerd Kanteri abimees Raul Rebane.
Järgmisel aastal 70. sünnipäeva tähistav Rebane elab tänaseni kiiret ja põnevat elu, mistõttu pole ime, et vestlus saatejuht Karl Rinaldoga ei piirdu üksnes kergejõustikuga, vaid hõlmab teemadest ka näiteks Eesti riigi arengut, infosõda, Eesti spordiajakirjanduses toimunud muutusi ja seni avalikkuses rääkimata seiku Moskva olümpiast.
“Ma ei oska öelda, milline võiks olla täna spordiajakirjaniku eesmärk. Meeldida rahvale? Tuua inimesteni info? Võidelda oma ala imago eest? Näiteks Toomas Uba tegi omal ajal reportaažides seda, mida tänapäeval teha ei tohiks. Tema jaoks polnud kõige tähtsam lugu ega televisioon, vaid sportlane. Ta oli alati sportlaste poolel, ta oli spordi esindaja televisioonis. Ta kaitses sportlasi pea eranditult ja sportlased tunnetasid seda. Seepärast jäi ta ka klassikuks. Kaasaja ajakirjanduse põhimõtetega selline stiil kokku ei lähe, kuid see ei tähenda, et seda minu hinnangul teha ei tohiks,” arutleb Rebane.
Vähesed teavad, et nooruses pikakasvulise kergejõustiklasena TSIK-i õppima pääsenud ja hiljem Tartu ülikoolis ajakirjanik-toimetaja õpingud lõpetanud Rebane töötas 1980. aasta Moskva olümpial vastutusrikkas ametis.
“Ma olin ametlikult teles kergejõustikuprogrammi toimetaja, aga sisuliselt tegin režissööri tööd, sest režissöör ei jaganud kergejõustikust väga palju. Tegin režiid – andsin assistendile käsklusi, millal ja mida kergejõustikus filmida ning milleks valmis olla,” meenutab Rebane, kes peatub saates ka olümpiaga seotud vastuolulistel seikadel.
Gerd Kanteriga sattus Rebane kokku 2000. aastal puhtjuhuslikult. “Ma olin tõmmanud spordile kriipsu peale. Ma polnud Eestis käinud aastaid ühelgi võistlusel kohapeal, sest vihkasin fundamentaalselt dopingut. Süüdistasin isegi ennast, et liiga hilja, 1994. aastal, lahkusin ETV sporditoimetusest. Ütlesin, et ma ei sea oma tulevikku valdkonnaga, kus edu on seotud pettustega. Olin Nõukogude ajal näinud seda dopingu värki. Elus oli muid huvitavaid asju palju,” ütleb ta.
“Aga siis, 2000. aastal, nägin ma TSIK-i staadionil juhuslikult kaht hullu – Gerdi, kellest ma midagi varem kuulnud polnud, ja tema isa,” jätkab Rebane. “Üks tahtis hirmus kaugele heita ja teine tahtis kõvasti õpetada, aga kumbki ei osanud suurt midagi. See oli nii veider. Aga Gerdi meeletu tahtmine ja kummaline kirg heita kaugele – tundsin siirast kadestust, sest minul endal kergejõustikus sellist asja polnud. Ta jäi mulle seetõttu meelde ja mäletan, et ütlesin samal õhtul isegi naisele, et kohtasin staadionil erilist kuju. Ja kui ma nägin Gerdi nädal aega hiljem Tõnismäel, siis mõtlesin hetke ja otsustasin – okei, ma lähen temaga rääkima. Sealt hakkas kõik pihta.”
Saates räägib Rebane 11 tiitlivõistluste medalit võitnud Kanteri kõrval ka Eesti praegustest säravamatest kergejõustiklastest ning ütleb, kellel tema hinnangul on neist suurim šanss võita olümpiakuld.
„Staadionijutud”, 44. osa: SoundCloud | Spotify | Apple Podcasts
Reedel, 25. novembril kuulutati Eesti Kergejõustikuauhinnad 2022 üritusel aasta kergejõustiklasteks kõrgushüppaja Karmen Bruus ja mitmevõistleja Janek Õiglane.
Tallinnas L’Embitu hotellis toimunud pidulikul galaõhtul anti üle auhinnad erinevate vanuseklasside parimatele sportlastele ja nende treeneritele. Tunnustati parimaid klubisid ning tänati kergejõustiku toetajaid ja sponsoreid.
AUHINNASAAJAD:
Aasta naiskergejõustiklane: kõrgushüppaja Karmen Bruus (Tartu SS Kalev, treenerid Mehis Viru ja Kersti Viru)
Aasta meeskergejõustiklane: mitmevõistleja Janek Õiglane (Audentese SK, treener James Thomas)
U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: käija Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe, treener Jevgeni Terentjev) ja teivashüppaja Eerik Haamer (TÜASK, treener Derek Miles)
U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Liisa-Maria Lusti (Audentese SK, treener Andrei Nazarov) ja kolmikhüppaja Viktor Morozov (KJK Atleetika, treener Aleksandr Hvorõhh)
U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Karmen Bruus (Tartu SS Kalev, treenerid Mehis Viru ja Kersti Viru) ja mitmevõistleja Harry Richard Jääger (SK Elite Sport, treener Mairo Tänav (Tänak))
U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Hedi Andre (SK Elite Sport, treener Mairo Tänav (Tänak)) ja Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare, treener Andres Laide)
U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Loore-Liis Viidik (SK Elite Sport, treener Kädy Tänav (Tänak)) ja Hank-Gerhard Hausenberg (Tartu SS Kalev, treener Karin Hausenberg)
Aasta sooritajad: Rasmus Mägi (TÜASK), Karl Erik Nazarov (Audentese SK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), Heti Väät (Audentese SK), Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) ja Eesti meeste maratonitiim
Euroopa Kergejõustikuliidu auhind: Jevgeni Terentjev
Parim U14, U16 ja U18 klubi: SK Elite Sport
Parim U20, U23 ja täiskasvanute klubi: Audentese SK
Aasta kergejõustikuveteranid: Tiia Krutob ja Genro Paas
Aasta kohtunik: Katrin Polli
Aasta noorkohtunik: Kätlin Koplus
Pika traditsiooniga võistlus: Jaak Uudmäe auhinnavõistlus kolmikhüppes
Delfi ja Eesti Päevalehe eriauhind: Karmen Bruus
Lisaks tänas Kergejõustikuliit sportlasi, kes tänavu teatasid sportlaskarjääri lõpetamisest. Eduka karjääri ja ilusate spordihetkede pakkumise eest anti tänumeene üle seitsmele sportlasele: Merilyn Uudmäe, Grete Udras, Karl Robert Saluri, Mikk-Mihkel Arro, Rain Kask, Tanel Laanmäe ja Markus Leemet.
Vaata auhinnagala galeriid SIIT.
Sarja TV 10 Olümpiastarti võistlustele on oodatud nii erinevate spordialade treeningutel käivad noored, kui ka need poisid ja tüdrukud, kes oma spordikogemuse saanud seni kehalise kasvatuse tundides. Maakonna etappidel saab täita sarja norme, millega pääseb vabariiklikule etapile ja telepurki.
Eesti esisprinter Karl Erik Nazarov näitas väledaid jalgu juba koolipoisina TV 10 Olümpiastarti sarjas. Otsime üle Eesti taas kiired poisse ja tüdrukuid. Sarja eelvõistlused 10-14 aastastele noortele (2009-2011. aastal ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud) algavad maakondlike etappidega, kus on kavas 60 meetri jooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge.
TV 10 Olümpiastarti sarja 52. hooaja eelvõistlused linnades ja maakondades:
21. november Pärnumaa, kell 15.00 Pärnu Kergejõustikuhall
22. november Tartu ja Tartumaa, kell 16.00 Tartu Ülikooli Spordihoone
22. november Ida-Virumaa, kell 11.00 Ahtme Spordihall
23. november Tallinn, kell 16.00 Lasnamäe Kergejõustikuhall
24. november Viljandimaa, kell 15.00 Paalalinna viilhall
24. november Saaremaa, kell 16.00 Kuressaare Spordikeskus
26. november Järvamaa, kell 15.00 Konesko Türi Spordihoone
28. november Valgamaa, kell 13.00 Valga Spordihall
29. november Võrumaa, kell 14.00 Võru Spordikeskus
29. november Põlvamaa, kell 14.00 Võru Spordikeskus
29. november Harjumaa, kell 10.00 Lasnamäe Kergejõustikuhall
30. november Raplamaa, kell 12.00 Kohila Spordihoone
Ühtlasi jätkub veel koolivõistkondade registreerimine sarja uueks hooajaks.
Oma võistkonna on juba üles andnud: Türi Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Viljandi Kesklinna Kool, Võru Kesklinna Kool, Saue Kool, Luunja Keskkool, Nõmme Põhikool, Paikuse Kool, Tartu Tamme Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Põlva Kool, Rakvere Reaalkool, Tõrva Gümnaasium, Saku Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Osula Põhikool, Parksepa Keskkool, Haljala Kool, Ääsmäe Põhikool ning Laupa Põhikooli ja Imavere Kooli ühendvõistkond ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
Sellel nädalal käisid president Karisel külas TV 10 Olümpiastarti eestvedajad Silvi Kask ja Anu Säärits. Presidendile kingiti uhiuus TV 10 Olümpistarti 52. hooaja T-särk ning anti üle kutse 28. mail 2023 Kadrioru staadionil toimuvale etapile ja 13.-14. juunil 2023 Võrus toimuvale finaalvõistlusele.
Koolipõlves spordiga tegelenud Eesti Vabariigi president Alar Karis kutsub noori erinevaid alasid proovima. Peagi algavad kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 52. hooaja maakondlikud eelvõistlused, kus võitjad teenivad sarja särgi, millega saab nüüd trenni teha ka vabariigi president.
President Karis käis koolipõlves kergejõustikutrennis ja vaatas TV 10 Olümpiastarti sarja teleekraanilt, sest avahooajal pääsesid starti temast aasta hiljem sündinud poisid ja tüdrukud.
“Ma nüüd lausa ei kirunud, et sündisin natukene liiga vara. Ma jälgisin TV 10 olümpiastarti väga hoolega, kuna ma tegin ka noorpõlves kergejõustikku ja see, et see saatesari on siiani elus, on väärtus omaette,” märkis president Karis.
TV 10 alustab nüüd 52. hooaega ja maakondade parimaid hakkavad teleekraanil särama seekord musta värvi särgis. Uue hooaja esimese särgi sai teisipäeval president Karis.
Sarja eelvõistlused 10-14 aastastele noortele lähevad lahti 21. novembril Pärnumaa etapiga, päev hiljem saab startida nii Tartumaa kui Ida-Virumaa etapil ning seejärel ootavad noori Viljandimaa, Saaremaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Harjumaa. Hooaja jooksul on kavas nii lihtne 60 meetri sprint kui keeruline teivashüpe.
“Mäletan, mis mulle ei meeldinud. Mulle ei meeldinud tõkkejooks, sest ma ei paindunud piisavalt hästi, aga teistega polnud mul mingit probleemi. Jooksin lühikest ja pikka distantsi, kaugushüppes ma väga tugev ei olnud ja kõrguses ka mitte, aga noorus ongi see aeg, kus tuleb ära proovida kõik alad ja siis saad teada, kus sa kõige tugevam oled,” nentis president Karis.
Maakondade ja linnade parimad pääsevad 3. detsembril Võrus toimuvale vabariiklikule avaetapile, millega algab ka koolitiimide vaheline võistlus. Olud on koolides treeninguteks erinevad, kes jooksevad kitsas koridoris, kes uhkes hallis.
“Maailm ongi ebavõrdne ja ebaõiglane. Eks mina ju ka jooksin omal ajal trepist ülesse ja alla ja koridoris ka samamoodi. Tuleb ka seal, koridori vahelt tulevad tipud. Ainult see, kui on hea staadion, sellest jääb väheks, et ikka poiss või tüdruk peab taga olema. Ma soovitangi liikuda ja teha ja valida see spordiala, mis tundub, et toob ka kuldmedali,” lisas president Karis
Detsembri alguses on Eestisse tulemas 3-5 liikmeline Ameerika Ühendriikude kestvusjooksu treenerite ja sportlaste grupp, kes soovivad edasi anda oma oskuseid ja ideid noorte kestvusjooksjate treenimiseks – eriti sisetingimustes. Selle raames toimub 10. detsembril Tallinnas koolitus “Coaching Distance Running Educational Clinic”.
Seminar toimumisaeg: laupäev, 10. detsember kell 11:00-16:00
Koht: selgub peale registreerimistähtaja lõppu (Audentese spordihall/Lasnamäe Kergejõustikuhall)
Koolituse eesmärk: aidata Eesti treenereid just noorte kestvusjooksu treeningute paremaks korraldamises. Kuna enamus treenerid ei ole spetsialiseerunud ainult kestvusjooksule, siis on eesmärk anda neile selleks vajalikud tööriistad (eriti sisetingimustes treenimiseks).
Plaan on jagada jooksu spetsiifilist informatsiooni tervikliku sportlase (keha, vaim, hing) vaatenurgast. Keskendutakse ja tutvustatakse nüansse, mis võiksid anda suurema kasuteguri sportlase arenguks. (Treenerite omavaheline koostöö ja sportlaste treeningrühma ülene koos treenimine)
Seminari ülesehitus:
- Loeng – Kestvusjooksu treeningute võimalikud süsteemid ja ülesehitused – kuidas koostada treeningplaan ja kuidas seda monitoorida
- Praktiline osa – Kuidas kestvusjooksu treeningut kohandada välitingimustest sisetingimustesse talve perioodil (1/4 – 1/3 aastast treenitakse sisetingimustes)
- Loeng – Vigastuste ennetamine ja nendest taastumine kestvusjooksu sportlastel (kaasa arvatud koormuse kasvatamine, koormuse hindamine, periodiseerimine jne)
Treenerid:
Koolitus toimub inglise keeles!
Osalustasu 30€ (sisaldab lõunasööki)
Registreerimine hiljemalt 5. detsembriks aadressil: https://forms.gle/dng5vHGCvuK3jsX19
PS! Plaan on teha ka erialased treeningud ja kohtumised sportlaste ja treeneritega (7.-9.12) Pärnus, Tartus ja Tallinnas.
Lisainfo:
Kristel Berendsen
EKJL saavutusspordi juht
kristel@ekjl.ee
+372 5289062
Alanud on piletimüük Euroopa sisemeistrivõistlustele, mis toimuvad 2.-5. märtsil 2023 Istanbulis, Türgis.
Võistlus toimub Ataköy kergejõustikuhallis, kus 2012. aastal toimusid ka kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused. Nelja võistluspäeva jooksul loodavad korraldajad stardis näha Euroopa kergejõustiku suurimaid nimesid.
Piletihinnad algavad viiest eurost. Piletid on jagatud kolme kategooriasse: kuld, hõbe ja pronks.
Piletid on müügil SIIN.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Poolas toimuval Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu kohtumisel kinnitati 2026. aasta Euroopa meistrivõistluste korraldajaks Birmingham.
See on esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimuvad Suurbritannias, kuigi varem on seal korraldatud nii Euroopa kui ka maailma sisemeistrivõistlusi.
2026. aasta Euroopa meistrivõistlused toimuvad hiljuti renoveeritud Alexander Stadiumil, kus sel suvel toimus ka Rahvaste Ühenduse mängude kergejõustikuprogramm.
“Briti publikul on suur huvi maailmaklassi kergejõustiku vastu ning nende publik on väga teadlik, kirglik ja entusiastlik. Me nägime seda kõike hiljuti Rahvaste Ühenduse mängudel, kui kogu staadion oli väljamüüdud isegi hommikuste programmide ajal. Me oleme kindlad, et Euroopa parimad kergejõustiklased saavad võistelda iga päev täismaja ees ning ka suure telepubliku ees mitte ainult Suurbritannias vaid ka ülemaailmselt. Me ei oleks osanud soovida paremat võõrustajalinna ja toimumispaika oma võistluseks,” lausus Euroopa Kergejõustikuliidu president Dobromir Karamarinov.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa on olnud kõige edukam rahvus Euroopa meistrivõistluste ajaloos 124 kuldmedaliga.
Kinnitati ka U20 Euroopa meistrivõistluste korraldajad aastateks 2023 ja 2025
Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu kinnitas ka U20 Euroopa meistrivõistluste uue korraldaja aastaks 2023. Kui algselt pidi võistlus toimuma Cluj-Napocas, Rumeenias, siis nüüd toimub võistlus Jeruusalemmas, Iisraelis, kus toimusid sel aastal ka U18 Euroopa meistrivõistlused.
Võistluse uued kuupäevad on 7.-10. august 2023 (varasema 6.-9. juuli asemel).
2025. aasta U20 Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus anti Tampere linnale, mis on viimase kümne aasta jooksul võõrustanud nii U20 kui U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi.
“Meile avaldas muljet Tampere pakkumise kvaliteet ja üksikasjalikkus. Soomel on pikaajaline kogemus hästi organiseeritud ürituste korraldamisel kõikidel tasemetel, seega meil pole kahtlustki, et nad pakuvad U20 vanuseklassi sportlastele 2025. aastal parimaid tingimusi nii võistlusrajal kui ka väljaspool seda,” ütles Euroopa Kergejõustikuliidu president Dobromir Karamarinov.
Tradehouse avalikustas kuus noorsportlast, kelle vahel jagatakse kümnes Tradehouse stipendiumifond. Laekunud 80 taotluse seast valiti stipendiaatideks golfar Elizaveta Sofia Reemet (4000€), moodne viievõistleja Johanna Maria Jõgisu (4000€), tõkkejooksja Marielle Kleemeier (3500€), triatleet Gregor Rasva (3500€), iluuisutaja Arlet Levandi (2500€) ja jooksja Leonid Latsepov (2500€).
„Aastate jooksul oleme toetanud juba üle 60 noore, kelle seas nii oma ala maailmatippe kui alles tõusvaid staare,“ kommenteerib Tradehouse tegevjuht Laura Kuldkepp. „Enam kui tuhat läbi vaadatud taotlust nende aastate jooksul on näidanud, et Eestis on nii palju selge sihiga ja motiveeritud noori – märkame ja tunnustame neid, sest nii motiveerime ka ennast olema aktiivsed ja sportlikud!“ Kuldkepil on hea meel, et igal aastal lisandub stipendiumi saajate sekka noori aina uutelt spordialadelt ja nii on ka sel aastal esmakordselt esindatud golf, triatlon ja moodne viievõistlus.
Stipendiaat Marielle Kleemeier on 400m tõkkejooksja ja Eesti rekordi omanik. Tradehouse stipendium toetab Paide jooksutüdruku teekonda Pariisi 2024. aasta olümpiamängudele ja elab iga tõkke ületamisele kaasa. Oma sportlike tulemustega on Marielle kinnitanud kuuluvust Eesti kergejõustiklaste tippu, mida näitab viimasel neljal aastal võidetud 10 kuldmedalit Eesti meistrivõistlustelt ning sellel aastal joostud kolm Eesti rekordit.
Pariisi olümpiamängudele pürgib ka moodne viievõistleja Johanna Maria Jõgisu, kes öelnud, et ei pelga teha rasket tööd, jõudmaks püstitatud eesmärkideni. Tüdrukut võlub moodsa viievõistluse mitmekülgsus ja nõudlikkus ja ta rõõmustab, et sellele põnevale alale elatakse üha enam kaasa. Oma sihikindlust ja töökust on Johanna korduvalt tõestanud muljetavaldavate saavutustega viimaste aastate Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel.
Stipendium aitab noortel suurendada ka oma välismaist kogemustepagasit. „Antud stipendium annab mulle väga hea võimaluse võistelda välisvõistlustel,“ nendib triatleet Gregor Rasva, kellel Eestis omaealiste konkurents puudub. „Tänu sellele saan olla valmis tiitlivõistlusteks,“ rõõmustab noormees võimaluste avardumise üle. Sel suvel teenis Rasva juunioride Euroopa karikaetapil koha esikümnes.
Tradehouse noorsportlase stipendum määrati ka silmapaistvale iluuisutajale Arlet Levandile, kel taskus rohkelt medaleid, sealhulgas kaks noorteolümpia kuldmedalit. Arlet treenib ema Anna Levandi käe all ja soovime talle kõrgeid hüppeid ja sähvakat sõitu.
Lõviosa stipendiumist kulub stipendiaatidel laagritele: plaanis on sõita treening- ja ettevalmistuslaagritesse, mis on lausa hädavajalikud spordialadel, milda meie kliima aastaringselt ei soosi. Golfar Elizaveta Sofia Reemet, eesmärgiga jõuda Eestit esindades maailma parimate mängijate nimistusse, soovib kindlasti talveperioodil ka mugavamas kliimas löögitehnikaid lihvida.
Meie talves on keeruline ka jooksjatel. Stipendiaat Leonid Latsepov sai avalikkusele tuttavamaks septembris, kui Tallinna Maratonil kolmandana finišeeris ja seda läbi aegade parima eestlase poolt Eestis tehtud tulemusega. Leonid plaanib talvel sõbralikumas kliimas treeninguid jätkata ja seab tuleviku olümpiasihte tasa ja targu, kuid on juba mõtteid mõlgutanud 2028. aasta suveolümpia suunas.
Stipendiumi jagati juba kümnendat järjestikust aastat ning projekti raames jagatud toetused ulatuvad nüüdseks kokku 200 000 euroni. Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba tänaseks tõestanud sportlased, lisaks paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees.
Laupäeval, 5. novembril toimus Eesti Kergejõustikuliidu aastakonverents, kus osales ligi 70 treenerit.
Päeva esimeses pooles said osalenud treenerid end kurssi viia alaliidu senise töö, järgmise aasta eesmärkide ja rahvusvahelise võistluskalendriga. Lisaks jagati infot treenerikutse taotlemisel toimuvatest muudatustest ning võistlusmääruste muudatustest.
Peale alaliidu infot sai kuulata põnevaid esinejaid väljastpoolt kergejõustikku. EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe rääkis meie treeneritele spordiala sisestest reeglitest väärkohtlemise ennetamiseks, kus iga treeneri ja klubi ülesanne oleks panna paika reeglid nii sportlaste kui ka lastevanematega väärkohtlemise ennetamiseks. EADSE sporditurvalisuse koordinaatori Ilona Kivisiku loengus said treenerid teha koostööd gruppides ning arutleda teemadel, mis tagavad turvalise ja üksteise arengut toetava keskkonna spordis. Spordipsühholoog Kristel Kiens pani treenerid mõtlema teemal ’’Treener kui sooritaja’’. Arutleti teemadel, kuidas saab treener head tööd teha, millised tingimused peavad olema täidetud, et töö oleks edukas.
Päeva lõpetasid kergejõustikutreener Ille Kukk ning sportlane Rasmus Mägi. Ille rääkis oma kogemuse põhjal noorte sportlaste treeningute ülesehitusest ning treenerid said oma mõtteid jagada keskmaajooksjate treeningute ülesehitusest. Päeva lõpetas Rasmus Mägi mõttelend teemadel, kuidas noori sportlaseid tuleks tuua mugavustsoonist välja tuua ning julgustas rohkem treenereid proovima tegeleda ühe konkreetse alaga, mitte suunata kõiki mitmevõistlust tegema. Treenerite seatud eesmärgid peaksid olema pikemaajalised, mitte ühe hooajapõhised, sest nii on võimalik edasi areneda sportlastel ka pärast murdepunke (kooli lõpetamine, vanuseklasside vahetus jne).
Konverentsipäev oli põnev ning mitmekülgne. Loodame, et kõik treenerid said tööks mõned uued mõtted.
Konverentsi materjalid:
- Treenerikutse taotlemine – Katri Karindi
- Lähetused 2023 – Kristel Berendsen
- Sporditurvalisus – Ilona Kivisik
- Noorsportlaste treeningu ülesehitus – Ille Kukk
Alanud on 2022. aasta parimate kergejõustiklaste valimine. Hääletamine kestab kuni 15. novembrini (k.a).
Aasta kergejõustiklased valitakse EKJL-i liikmesklubide, kehtivat kutsetunnistust omavate kergejõustikutreenerite, ajakirjanike ja kergejõustikufännide poolt hääletamise teel.
Hääletada saab järgmistes kategooriates: U18 vanuseklass, U20 vanuseklass, U23 vanuseklass ja täiskasvanud.
U14 ja U16 vanuseklassis hääletamist ei toimu, nendes kategooriates valib aasta kergejõustiklased EKJL noortespordi komisjon.
Aasta kergejõustiklaste valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJL liikmesklubid 25%, meedia esindajad 25%, treenerid 25%, kergejõustikufännid 25%. Juhul, kui mingis kategoorias jääb mitu sportlast esikohta jagama, otsustab kategooria võitja Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.
Aasta treeneri valimist ei toimu. Nimetuse Aasta treener 2022 pälvivad Aasta kergejõustiklasteks valitud sportlaste treenerid.
HÄÄLETAMINE
Treenerite hääletuslink
Klubide hääletuslink
Ajakirjanike hääletuslink
Kergejõustikufännid saavad hääletada meie Facebooki lehel:
- 7.11-15.11 – U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2022
- 8.11-15.11 – U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2022
- 9.11-15.11 – U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklane 2022
- 10.11-15.11 – Aasta kergejõustiklane 2022
Aasta kergejõustiklaste pidulik autasustamine toimub 25. novembril Eesti Kergejõustikauhinnad 2022 üritusel.
Aasta kergejõustiklaste nominendid 2022:
- U18 vanuseklass (neiu ja noormees)
- U20 vanuseklass (neiu ja noormees)
- U23 vanuseklass (neiu ja noormees)
- Naised
- Mehed
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” novembrikuu külaline on 2021. aasta Toruni sise-Euroopa meistrivõistluste viies mees seitsmevõistluses, Risto Lillemets.
Lillemets on jõudnud noorest east hoolimata – novembri teises pooles tähistab ta 25. sünnipäeva – teha oma elus palju. Näitlemisest innustunud saarlane, kes sai tugeva põhja muuhulgas hoovispordiga, kolis pärast gümnaasiumi lõpetamist Kuressaarest Tallinna, käis kaheksa kuud kaitseväes, lõpetas ülikooli ja on tänaseks Eesti spordisõprade seas juba tuntud nimi, kes paikneb 10-võistluses 8156 punktiga Eesti kõigi aegade edetabelis 13. kohal.
“Kui sa tahad paremaks saada, pead hakkama end vaimselt või füüsiliselt ületama hakkama,” ütleb Lillemets, kes sai teatud eluperioodil lisaks treenimisele palju abi ka soorituste visualiseerimisega. “Pean iga päev proovima paremaks saada. Võtame näiteks teivashüppe. Olen teivast hüpanud umbes kümme aastat. Ja nüüd õpin ma viimaks hoojooksu õigesti tegema. Enne tegin seda omamoodi. Sellises vanuses on võib-olla raske asju nii muutma hakata, aga kui tahta 5.30 või 5.40 hüpata, siis tuleb seda teed proovida.”
Nii teivashüppes kui ka muudel aladel on Lillemetsa treenerina aitamas Erki Nool, kes oli lapsepõlves ka tema suurim eeskuju. Mullu Ott Tänaku ees Saaremaa parimaks sportlaseks valitud Lillemets ütleb, et varasem treeningrühm, kus tekkis Art Arvisto käe all tugev punt koos Kristjan Rosenbergi ja Taavi Tšernjavskiga, ammendas end lõpuks. Lillemets usub, et arengut on võimalik jätkata ka üksinda lõike joostes ja hooajaks valmistudes.
“Ma tahan Erkile tõestada, et ma pole mingi papist poiss. Tahan näha, kuhu see tee mind viib. Erki ütles mõned aastad tagasi mu teivashüppe kohta, et “ise suur mees, aga mis okstega sa hüppad?” – ja kes oli esimene mees, kes juubeldas, kui ma rekordi 5.10 hüppasin – ikka Erki. Ja see oli nii lahe minu jaoks. Kuna ta on varemgi mulle nõuandeid jaganud, siis tundsin, et ta võiks olla minu jaoks õige valik,” kinnitab 191-sentimeetrine Lillemets, kes ei pea end küll sama andekaks nagu Johannes Erm või Karel Tilga, kuid unistab ometi 9000 punktist.
Saates räägib Lillemets muuhulgas ka oma väga erilisest toetajast, vaimu ja füüsise tasakaalust, õppetundidest, kaitseväest, ülikoolist ja tulevikuplaanidest.
Saate lõpus kõlanud küsimusele ootame vastuseid e-posti aadressile ekjl@ekjl.ee.
Saadet juhib Karl Rinaldo.
„Staadionijutud”, 43. osa: SoundCloud | Spotify | Apple Podcasts
Alanud on registreerimine TV 10 Olümpiastarti 52. hooaja võistlustele ning ootame osalema võistkondi koolidest üle kogu Eesti. Võistlussarja etappidel võtavad omavahel mõõtu erinevatel kergejõustikualadel 10-14 aastased noorsportlased.
52. hooaja vanusegrupid:
- vanem grupp – 2009-2010. a. sündinud poisid (PV) ja tüdrukud (TV)
- noorem grupp – 2011. a. ja hiljem sündinud poisid (PN) ja tüdrukud (TN)
Võistkonnad jaotatakse kahte gruppi vastavalt põhikooli õpilaste arvule:
- I grupp – koolis õpib 251 või enam õpilast
- II grupp – koolis õpib 250 või vähem õpilast
52. hooaja vabariiklikud etapid:
- I etapp – 3. detsember 2022, Võru Spordikeskus
- II etapp – 28. jaanuar 2023, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 25. märts 2023, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 28. mai 2023, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni 2023, Võru staadion
Võistlustest osavõtuks tuleb võistkondadel:
- Eelnevalt registreeruda 52. hooajaks hiljemalt 20. novembriks 2022 e-posti aadressil: reg@ekjl.ee
- Tasuda osavõtumaks arve alusel 52. hooaja eest 1. detsembriks 2022 Eesti Kergejõustikuliidu arveldusarvele EE661010220034538017 SEB pangas, märksõnaks – “TV 10 Olümpiastarti 2023”.
Rohkem infot 52. hooaja infovoldikul SIIN.
TV 10 Olümpiastarti uudised ja muu info leiab SIIT. Eelmiste hooaegade saateid saab järgi vaadata SIIT.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Ootame osalema treenerite aastakonverentsile 5. novembril 2022, mis toimub Radisson Blu Olümpia hotelli Alfa 1 saalis, Tallinnas (Liivalaia 33).
Konverentsi ajakava:
Osalustasu on 30 eurot ning tasumine toimub arve alusel. Arved väljastatakse eelregistreerimise põhjal.
Osalustasu sisaldab lõunasööki ja võimalust kasutada Olümpia hotelli spaakeskust Club 26.
Registreerimine kestab kuni 30. oktoobrini SIIN.
Treeneritel on võimalik kogu konverentsipäeva eest saada 8 täiendkoolituse tundi.
Laupäeval, 22. oktoobril Lätis toimunud Balti võistkondlikud meistrivõistlused murdmaajooksus võitis Eesti koondis 137 punktiga. Teise koha sai Läti 118 punktiga ning kolmas oli Leedu 105 punktiga. Lisaks võitsid meie sportlased neli individuaalset meistritiitlit ning kolmes vanuseklassis saadi kolmikvõit.
Meeste 8 km distantsil tegid eestlased puhta töö ning teenisid kolmikvõidu. Kõige kiiremini läbis raja Leonid Latsepov, kes sai ajaks 26:33. Hõbemedali teenis Kaur Kivistik ajaga 26:59 ning pronksi sai Karel Hussar ajaga 27:07.
Naistest krooniti Balti meistriks Laura Maasik, kellel kulus 6 km läbimiseks aega 23:25.
U20 vanuseklassi noormehed teenisid samuti kolmikvõidu. 6 km distantsil tuli esimeseks Jürgen Joonas ajaga 20:22, teise koha sai Morten Siht ajaga 20:56 ning kolmanda koha sai Oliver Annus tulemusega 21:01.
U20 vanuseklassi neidude 4 km distantsil sai parima eestlasena Mari Mai Ruus neljanda koha. Raja läbimiseks kulus tal aega 16:29.
U18 vanuseklassi noormehed, kellel tuli läbida 4 km, tõid jällegi Eestile kolmikvõidu. Balti meistriks tuli Gregor Rasva ajaga 13:49, hõbeda sai Sten Sihver ajaga 13:54 ning pronksi teenis Alex Ojava ajaga 14:02.
U18 vanuseklassi neidudest oli 3 km rajal parim eestlane Liis Kapten, kes teenis viienda koha ajaga 12:12.
U16 vanuseklassi poisid läbisid 2 km ning eestlaste parimana sai viienda koha Adam Ojava tulemusega 6:56.
U16 vanuseklassi tüdrukute sama pikal distantsil teenis hõbemedali Naomi Toomenurm ajaga 7:28 ning pronksmedali sai Karmel Jano ajaga 7:48.
Sellega on Balti meistrivõistlused selleks aastaks lõppenud ning meil on hea meel tõdeda, et Eesti koondisel õnnestus sel aastal koju tuua KAHEKSA Balti võidukarikat! Suur aitäh kõikidele sportlastele, treeneritele ja abipersonalile, kes aitasid neile võitudele kaasa.
22. oktoobril Tallinnas Kruiisiterminalis toimunud Golden Tracks auhinnagalal kuulutati välja aasta parimad sportlased.
Aasta naissportlaste auhinna võitis 400 m (tõkke)jooksja Femke Bol, kes alles eelmisel aastal valiti naiste Tõusva Tähe kategooria võitjaks. Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis Bol lausa kolm kulda – 400 m jooksus, 400 m tõkkejooksus ja 4×100 m teatejooksus. Oregonis toimunud MMil võitis ta kaks hõbemedalit.
Aasta meessportlase tiitli pälvisid kaks sportlast – pikamaajooksja Jakob Ingebrigtsen ja teivashüppaja Armand Duplantis. Kusjuures, 2018. aastal jagasid samad mehed Tõusva Tähe auhinda. Ingebrigtsen võitis sel aastal tiitlivõistlustelt kokku viis medalit ning püstitas sisemaailmarekordi 1500 m jooksus. Duplantis uuendas aasta jooksul kolm korda teivashüppe maailmarekordit ning võitis tiitlivõistlustelt kolm kuldmedalit.
Naiste Tõusva Tähe auhinnaga pärjati odaviskaja Elina Tzengko, kes tuli sel aastal kõigest 19-aastasena odaviske Euroopa meistriks isikliku rekordiga 65.81.
Meeste Tõusva Tähe auhinna sai kettaheitja Mykolas Alekna, kes tuli samuti 19-aastaselt Euroopa meistriks ning võitis MM-ilt hõbemedali.
Galal tunnustati ka teisi silmapaistvaid sporditegelasi ning auhinnasaajate hulgas oli ka üks eestlane, sest pikaaegse ja eduka treeneritöö eest tunnustati treener Heiko Vääti.
Auhinnagala ülekannet on võimalik järele vaadata SIIT.
Laupäeval, 22. oktoobril toimuvad Lätis Balti võistkondlikud meistrivõistlused murdmaajooksus. Teist korda toimuvatel võistlustel selguvad Balti meistrid alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Möödunud aastal saavutas Eesti teise koha Läti järel.
Eesti koondis sõidab nendele võistlustele tugeva võistkonnaga, kuhu kuuluvad Eesti karikavõistlustel parimaid tulemusi näidanud sportlased. Teiste seas on koondist esindamas Kaur Kivistik, Leonid Latsepov, Karel Hussar, Laura Maasik ja Helin Meier.
Kogu Eesti koondise nimekirjaga saab tutvuda SIIN.
Võistluste ajakava:
Võistluste live tulemusi saab jälgida Läti Kergejõustikuliidu kodulehel.
Baltimaade kergejõustikuliidud kuulutavad välja medali kujundamise konkursi 2023. aasta Balti meistrivõistlusteks.
Konkurss saab toimuma kahes voorus. Esimene voor peetakse igas riigis eraldi ning online-hääletusega valitakse igas riigis välja üks võidutöö, mis pääseb edasi teise vooru. Teises voorus osalevad iga riigi võitjad ning online-hääletusega selgitatakse välja üldvõitja.
KONKURSIL OSALEMISE TINGIMUSED:
- Tutvu eelmise medalidisainiga
- Loo oma unikaalne idee
Konkursi korraldajad ei sea piiranguid medali suuruse ega kuju osas, ent eelistatud on mõistlikkuse piiridesse jäävad lahendused.
- Saada oma medalidisain meile elektroonilisel kujul
Disain peab sisaldama teksti „Baltic Team Championships 2023“.
Kujundus peab sisaldama ka medalilindi kujundust ning ette nägema lindi kinnitust.
Võta arvesse, et medalite materjaliks on metall.
Konkursile esitatud tööd on Eesti Kergejõustikuliidu omand, mida võib muuta koostöös kavandi autoritega vastavalt medali valmistamise tehnoloogiatele ja eripäradele.
- Saada oma kujundus ja idee hiljemalt 31. oktoobriks e-posti aadressile mariliis@ekjl.ee (kirja pealkiri „Balti meistrivõistluste medalikonkurss“).
Kirjelda 3-6 lausega oma kujunduse ideed.
Lisa juurde autori nimi, telefoninumber ja e-posti aadress.
KUUPÄEVAD:
Esimene voor
- Riigisisene ideede esitamine 03.10-31.10.2022
- Riigisisene online-hääletus 01.11-06.11.2022 – HÄÄLETA SIIN!
Teine voor
- Balti riikide online-hääletus 10.11-15.11.2022 – HÄÄLETA SIIN!
- Võitja väljakuulutamine 18.11.2022
Ole loov ning just Sina võid võita peaauhinna konkursi sponsorilt Sportlandilt (kinkekaart 300€ väärtuses)!
Lisainfo:
Mariliis Merisalu
mariliis@ekjl.ee
Sellel nädalal toimub Tallinnas Euroopa Kergejõustikuliidu aastakonverents ning parimate kergejõustiklaste auhinnagala Golden Tracks.
20.-22. oktoobril kogunevad Tallinnasse Euroopa Kergejõustikuliidu liikmesriikide esindajad, kes osalevad aastakonverentsil. Tallinnas toimub üritus juba neljandat korda. Varem on üritus Tallinnas toimunud aastatel 2004, 2013 ja 2019.
Konverentsile on oodata üle 300 osaleja, sealhulgas Euroopa Kergejõustikuliidu president Dobromir Karamarinov ja Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu presidendt Sebastian Coe. Konverentsi külaliste hulgas on mitmed praegused ja endiseid sportlased – Virgilijus Alekna, Dragutin Topic, Ivet Lalova-Collio, Alessia Trost, Léa Sprunger, Hannah England, Milan Trajkovic, Periklis Iakovakis ja mitmed teised.
Samuti on Tallinnasse tulemas mitmed mainekate rahvusvaheliste kergejõustikuvõistluste korraldajad ning sportlaste mänedžerid.
Konverentsile paneb piduliku punkti laupäeva õhtul Kruiisiterminalis toimuv aasta parimate kergejõustiklaste auhinnagala Golden Tracks, kus kroonitakse aasta nais- ja meessportlane ning Tõusvad Tähed. Aasta sportlasi valitakse Euroopas alates 1993. aastast, Tõusva Tähe kategooria lisandus 2007. aastal.
Aasta naissportlase kategooria kolm finalisti on 400 m (tõkke)jooksja Femke Bol (Holland), kõrgushüppaja Yaroslava Mahuchikh (Ukraina) ja seitsmevõistleja Nafissatou Thiam (Belgia). Kusjuures kõik kolm on varasemalt võitnud Tõusva Tähe auhinna.
Aasta meessportlase kategooria kolm finalisti on teivashüppaja Armand Duplantis (Rootsi), pikamaajooksja Jakob Ingebrigtsen (Norra) ja kaugushüppaja Miltiadis Tentoglou (Kreeka).
Tõusva Tähe naiste kategoorias jõudis kolme finalisti hulka ka Eesti kõrgushüppaja Karmen Bruus, kes tuli sel aastal U20 vanuseklassi maailmameistriks. Ühtlasi kordas ta Eesti rekordit ja U18 vanuseklassi maailma tipptulemust (1.96). Karmeni kõrval on nomineeritud veel tema eakaaslane ja samuti kõrgushüppaja Angelina Topić (Serbia) ning odaviskaja Elina Tzengko (Kreeka).
Meeste Tõusva Tähe kategooria kolm finalisti on kettaheitja Mykolas Alekna (Leedu), kaugus- ja kõrgushüppaja Mattia Furlani (Itaalia) ja pikamaajooksja Niels Laros (Holland).
Lisaks tunnustatakse auhinnagalal Euroopa Kergejõustikuliidu poolt silmapaistvaid treenereid ja teisi kergejõustiku arengusse panustanud inimesi.
Treeneritöö auhind tähistab ja tunnustab treenerite olulist panust. Kokku jagatakse tänavu auhinnad 72 treenerile 33 liikmesriigist. Sealhulgas saab auhinna iga Müncheni Euroopa meistrivõistluste kuldmedali võitja treener.
Euroopa Kergejõustikuliidu auhinnaga tunnustatakse riikide alaliitude juhte või töötajaid, spordiürituste korraldajaid, klubijuhte, ajakirjanikke, teadlasi ja teisi, kes on andnud suure panuse kergejõustiku arengusse oma riigis või rahvusvaheliselt. Sel aastal antakse auhind 26 inimesele.
Golden Tracks auhinnagala otseülekanne on nähtav ETV2 kanalil laupäeval, 22. oktoobril algusega kell 19:30.
Gala õhtujuhid on Ksenija Balta ja Andy Kay.
Eesti Olümpiakomitee ning Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumi pälvisid 2022. aasta sügissemestril 22 endist ja praegust tippsportlast.
Sportlased hindavad haridusstipendiumeid kõrgelt. Tartu Ülikoolis majandusteadust õppiva aerutaja Joosep Karlsoni sõnul annab stipendium talle võimaluse õppida osakoormusega, ilma et ta peaks tegema järeleandmisi õpingutes või sporditeel. „Esimesel õppeaastal proovisin ma täiskoormusega tudengi ning samal ajal saavutussportlase elu ning sain väga kiiresti aru, et see ei ole jätkusuutlik. Minu õpingud on küll tänaseks veninud kuue aasta peale, aga olen siiralt tänulik EOK-le, et olen saanud oma õpinguid hajutada ilma et oleksin pidanud tegema järelandmisi spordis ja õpingutes. Sportlaskärjääri järgsele ajale mõeldes on hing väga rahul ja julgustan teisigi sportlasi seda teed ette võtma!“ ütles Karlson.
Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 19 158 euroga.
Toetatavad sportlased on 22 spordialalt:
- Adelina Beljajeva (iluvõimlemine)
- Aleksa Gold (ujumine)
- Andreas Välis (maadlus)
- Anna Sokk (karate)
- Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
- Carl Enn Hellat (golf)
- Carmely Reiska (iluvõimlemine)
- Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
- Harri Lill (kurling)
- Jasmiin Üpraus (jetisport)
- Joosep Karlson (aerutamine)
- Katrin Smirnova (laskmine)
- Leonid Latsepov (kergejõustik)
- Liisa-Maria Truupõld (kergejõustik)
- Lilian Turban (kergejõustik)
- Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
- Mari-Liis Juul (pararattasport)
- Marko Kilp (murdmaasuusatamine)
- Martin Remmelg (laskesuusatamine)
- Robin Nool (kergejõustik)
- Stefan Kaibald (võrkpall)
- Tormis Laine (mäesuusatamine)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, väljaspool Eestit De Montfort University, Freie Universität Berlin, London South Bank University, Management Center Innsbruck, Saint Leo University, University of Alaska Fairbanks, University of Hawaii at Manoa, University of Toronto, University of Memphis, Universität Konstanz.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad EOK ja Kultuuriministeeriumi esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.
Tradehouse Noorsportlase Stipendiumiga jagatakse 2022. aastal juba kümnendat korda välja 20 000 eurot. Stipendiumiga soovib Tradehouse lootustandvate noorte sporditeele hoogu juurde anda ning võimaldada osalemist kohalikel ning rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumile kandideerimine on avatud ning taotlusi saab esitada 24. oktoobrini.
Noorsportlase stipendiumile on oodatud kandideerima kõik lootustandvad ja tulemuslikult esinenud noored, kandideerimise vanuse ülempiiriks on 26 eluaastat. Stipendiaatide valimine toimub kahes osas. Esimeses voorus hinnatakse videotutvustuse, kaaskirja, iseloomustuse ja saavutatud tulemuste põhjal sportlaste potentsiaali ja tulevikuväljavaateid. Teise vooru kutsutakse kuni 10 enim silmapaistnud kandidaati. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb Tradehouse hindamiskomisjon, võttes arvesse ka spordialaliitude soovitusi.
„Ilu ja sport käivad käsikäes – oleme tänaseks juba 10 järjestikkust aastat kokku üle 200 000 euroga Eesti ambitsioonikaid noorsportlasti toetanud,“ kommenteerib Tradehouse’i juht Laura Kuldkepp. „Samuti on meie stipendiaatidega koostöös sündinud lood leidnud laialdaselt leheruumi ka Tradehouse kvartaalses ajakirjas ja meie muudes turundusprojektides. Nii toetame stipendiumi pälvinud sportlasi lisaks otsesele rahalisele panusele ka lisanähtavuse ja silmi särama panevate teistlaadsete projektidega,“ meenutab Kuldkepp toredaid ettevõtmisi.
Läbi kümne aasta on Tradehouse Noorsportlase Stipendiumile esitatud üle 1000 taotluse, nendest stipendium on määratud üle 50 noorsportlasele, kellest paljud nimekad on end juba tänaseks tõestanud – sealhulgas olümpiavõitjad Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu, samuti näiteks tiitlivõistluste medalistid Magnus Kirt, Rasmus Mägi ja Janek Õiglane.
Info ja kandideerimine: tradehouse.ee/stipendium
Lisainfo:
stipendium@tradehouse.ee
Laupäeval, 8. oktoobril toimunud Eesti murdmaajooksu karikavõistlustel selgusid parimad krossijooksjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Meestest krooniti võitjaks Kaur Kivistik ning naistest Laura Maasik. Parima klubi karika võitis Treeningpartner.
Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimunud võistlustel oli stardis ligi 250 sportlast 27 klubist. Klubide arvestuses teenis võidukarika endale Treeningpartner 329 punktiga. Teisele kohale tuli Sparta SS 321 punktiga ning kolmas oli SK Lindon 318 punktiga.
Meeste 10 km distantsi asusid algusest peale juhtima kaks eeldatavat favoriiti – Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) ja Leonid Latsepov (Sparta SS). Kui esimesed kolm ringi joosti koos, siis lõpuks pani Kivistik enda paremuse maksma ning finišeeris esimesena ajaga 33:18. Teisena lõpetanud Latsepovi aeg oli 33:39 ning kolmandaks tuli Taavi Kilki (Rakvere KJK ViKe) ajaga 34:26.
Naiste 6 km distantsil tuli võitjaks Laura Maasik (Nõmme KJK) ajaga 22:07. Talle järgnesid Helen Bell (Sparta SS) ajaga 22:32 ning Helin Meier (Nõmme KJK) ajaga 22:59.
Noormeeste U20 vanuseklassis läbis 6 km kõige kiiremini Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi), kelle lõppajaks märgiti 20:15. Teiseks tuli Morten Siht (Viljandi VAK Staier) tulemusega 20:38 ning kolmas oli Oliver Annus (Sparta SS) tulemusega 20:49.
U20 vanuseklassi neidudel tuli läbida 4 km rada ning kõige kiiremini sai sellega hakkama Mari Mai Ruus (Tartu SS Kalev), kelle aeg oli 16:24. Teise koha sai Emma Roberta Rajando (SK Lindon) ajaga 16:57 ning kolmanda koha sai Carmen Rääk (Valga SK Maret-Sport) ajaga 17:09.
U18 vanuseklassi noormeestest tuli 4 km distantsil võitjaks Alex Ojava (Treeningpartner) tulemusega 13:31. Talle järgnesid Sten Sihver (Hiiumaa KJK Hiiker) ajaga 13:49 ning Risto Kalju (Nõmme KJK) ajaga 14:06.
Neidude U18 vanuseklassis näitas 3 km rajal kõige kiiremat aega Triatloniklubi 21CC esindaja Liis Kapten, kelle võidutulemus oli 11:13. Teiseks tuli Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) tulemusega 11:17 ning kolmas oli Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) ajaga 11:28.
Poiste U16 vanuseklassi 2 km distantsil tuli tasavägises jooksus võitjaks Rapla Jooksuklubi esindaja Hugo Särev, kes sai kirja aja 6:32. Sama ajaga sai teise koha Adam Ojava (Treeningpartner) ning kolmas oli Uku Trolla (Kuusalu SK) ajaga 6:41.
Sama vanade tüdrukute seas krooniti võitjaks Naomi Toomenurm (individuaalvõistleja), kellel kulus 2 km läbimiseks aega 7:10. Teise koha sai Karmel Jano (Rapla JK) ajaga 7:17 ning kolmanda koha sai Berit Kant (Sparta SS) tulemusega 7:33.
Kõige nooremas ehk U14 vanuseklassis tuli jooksjatel läbida 1 km. Poistest oli kõige väledam Jonas Meriloo (Audentese SK) tulemusega 3:09. Talle järgnesid Sten Aljas (Nõmme KJK) ajaga 3:10 ning Henri Näppi (SK Lindon) ajaga 3:11.
Tüdrukutest tuli võitjaks Arabella Võsu (SK Elite Sport) ajaga 3:22. Teise koha sai Kärt Hanni (Tartu SS Kalev) tulemusega 3:23 ja kolmas oli Loore-Liis Viidik (SK Elite Sport) ajaga 3:29.
ERRi spordiuudiste lõik võistlustest:
Võistluste käigus selgus ka Eesti koondis, kes sõidab 22. oktoobril Lätis toimuvatele Balti murdmaajooksu võistkondlikele meistrivõistlustele.
Tegemist oli ühtlasi Eesti murdmaajooksusarja viimase etapiga. Vaata kõikide etappide tulemusi ning üldkokkuvõtet SIIT.
Üldarvestuse auhinnasaajatega võetakse ühendust.
Juba seitsmendat aastat järjest pani ERGO kindlustus Eesti noorsportlaste toetuseks välja 25 000 eurot, millele sel aastal kandideerisid 67 tulevikutegijat. Stipendiumi pälvisid 11 noorsportlast, nende seas ka kolm kergejõustiklast. Tulevikutegijate toetus anti välja koostöös Eesti Olümpiakomiteega.
Stipendiumi said kõrgushüppaja Karmen Bruus, iluuisutaja Niina Petrõkina, sulgpallur Kristin Kuuba, sprinter Karl Erik Nazarov, maadleja Viktoria Vesso, mäesuusataja Tormis Laine, kolmikhüppaja Viktor Morozov, maastikurattur Joosep Mesi, murdmaasuusataja Henri Roos ning sõudjad Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn, kellel on potentsiaali moodustada tulevikus neljapaadi tuumik.
ERGO tegevjuhi Marek Ratniku sõnul näitab iga-aastane suur kandideerijate hulk toetuse vajalikkust. „Noorte sportlaste toetamine on meie strateegiline eesmärk, tänu sellele on mitmed neist saanud osaleda näiteks võistlustel välismaal ning koguda punkte olümpiamängudele kvalifitseerumiseks,“ lisas Ratnik. „Loodetavasti annab meie stipendium ka teistele ettevõtetele inspiratsiooni toetada noori nende teel tipptulemusteni.“
Stipendiaatide valikul lähtutakse eelkõige senistest tulemustest ja võimalikust edasisest arengust. Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia koordinaatori Raido Mitti sõnul oli tase sel aastal erakordselt tugev. „Meil on imetlusväärselt palju noori, kellel on varases eas niivõrd selged eesmärgid ja võime pühenduda,“ lisas žüriisse kuulunud Mitt. „Valik oli keeruline, kuid usun, et sõelale jäi üsna laiapõhjaline sportlaste seltskond, kes saavad hea võimaluse teha uuel hooajal oma arengus järgmised sammud.“
Erakordse sihikindlusega žüriile silma jäänud, äsja kõrgushüppes juuniorite maailmameistri tiitli koju toonud Karmen Bruus märkis kandideerides, et pühendub järjest kõrgemate saavutuste poole. „Kindlasti soovin tulla medalistiks 2024. aasta Pariisi Olümpial ja samal aastal maailmameistrivõistlustel Glasgows,“ avaldas ta.
Hindamiskomisjoni töös osalesid EOK turundusjuht Margus Kiiver, Team Estonia koordinaator Raido Mitt, noorteprojektide juht Merle Kaljurand ning ERGO esindajad Marek Ratnik, Raul Rüüson, Viljo Kokla ja Erko Makienko.
Laupäeval, 8. oktoobril toimuvad Jõulumäe Tervisespordikeskuses murdmaajooksu Eesti karikavõistlused. Starti on oodata ligi 250 võistlejat 27 klubist.
Meeste 10 km distantsil läheb möödunud aasta võitu kaitsma Leonid Latsepov (Sparta SS), kes on sel hooajal kroonitud Eesti meistriks nii maratonis kui 10 000 m distantsil. Stardinimekirjast leiame ka Müncheni EM-il maratonidebüüdi teinud Kaur Kivistiku (Tartu SS Kalev).
Naiste 6 km distantsil hakkavad võidukarika eest heitlema Laura Maasik, Helin Meier (mõlemad Nõmme KJK) ja Helen Bell (Sparta SS).
Noorte distantsid on sõltuvalt vanuseklassist vahemikus 1-6 km.
Karikavõitjad selguvad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus. Punkte arvestatakse järgnevalt: I koht – 30 punkti, II koht – 29 punkti, III koht – 28 punkti jne. Võistkondlikku arvestusse läheb igal klubil kokku kuni 15 tulemust, seejuures ühelt alalt kuni kaks tulemust. Eelmisel aastal tuli klubide arvestuses võitjaks Rapla JK.
Ühtlasi selgub võistluste käigus 22. oktoobril Balti murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel osalev Eesti koondis.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 12:45.
Tulemusi näeb ChampionChip Eesti lehel.
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 17:00 toimub Tiit Karuksi raamatu “Jüri Tamm. Kirega elus ja spordis” esitlus Tallinnas Vanalinna Rahva Raamatus.
Raamat jutustab Jüri Tamme teekonnast elus ja spordis. Spordilegendi meenutavad tema lähedased ja kaasteelised. 2020. aasta sügisel antud usutluses ütles Jüri Tamm, et on üritanud oma elupõldu kirega künda. Ja ta jõudis tõesti palju.
Jüri Tamm kuulus vasaraheites üle kümne aasta maailma teravaimasse tippu. NSV Liidu koondislasena kahekordne olümpiapronks (1980 ja 1988), MMi hõbe (1987), iseseisvat Eestit esindades pälvis 1992. aastal Barcelona olümpial viienda koha. Tema nimele kuulub tänaseni 1984. aastal püstitatud särav Eesti rekord 84.40.
Jüri Tamm oli Riigikogu liige aastail 1999–2011, Eesti Olümpiakomitee asepresident 2001–2008 ja 2016–2020, EOK täitevkomitee liige 2001–2011 ja 2016–2020, Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni president 2002–2005, Euroopa Olümpiakomiteede Euroopa Liidu komisjoni juht kuni lahkumiseni, Ukraina Olümpiakomitee presidendi kantselei direktor 2012–2015.
Kodu ja lähedasi üle kõige väärtustanud armastav abikaasa, isa ja vanaisa.
See on võimsa eesti mehe lugu.
Esitluse päeval on raamat Rahva Raamatu kaupluses -10% soodsam!
Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade alustab uut hooaega jooksuradadelt, sest saatesarja 42. osas räägib oma loo värske Eesti meister nii 10 000 meetri jooksus kui maratonis, 24-aastane Leonid Latsepov.
Mustamäelt pärit Latsepovi taust on kirev: lisaks kergejõustikus saavutatule on tal ette näidata kuldmedal keskkoolis, juunioride Eesti meistritiitel taekwondos, viieaastane periood ülikoolis Saksamaal ja töö Eesti geoloogiateenistuses hüdrogeoloogina.
Laiemale avalikkusele sai Marius Undi ja endise Saksamaa tippjooksja Jens Karrassi treenerinõuga Eesti tippu jõudnud Latsepov tuttavaks septembris, kui ta Tallinna Maratonil kahe Aafrika jooksja järel kolmandana finišeeris. Tema aeg 2:18.50 on nimelt läbi aegade parim eestlase poolt Eestimaal tehtud tulemus maratonis.
Debüütmaratonil näidatud aeg on seda erilisem, et otsuse võistlusel osaleda võttis Mustamäel üles kasvanud Latsepov vastu vaid kaks nädalat enne stardipauku. “Mõned inimesed soovitasid esimese maratoniga veel oodata, ent ma nägin, et kui suudan trennis tempot 3.17 ja 3.20 kilomeetri kohta hoida, siis võiksin ka võistlusel proovida,” ütleb Latsepov.
Kuigi jooksudistantsidel on levinud arvamus, et valgel mehel maailma tippu asja pole, siis Latsepov sellesse teooriasse ei usu. “Warholm ja Ingebritsen on tõestanud, et ka valged mehed võivad maailma parimad olla. Me kõik oleme inimesed. Lähen talvel Keeniasse laagrisse ja vaatan, kuidas seal kohalikud mehed treenivad. Nii palju, kui kuulnud olen, on nende saladus gruppides treenimises ja suures konkurentsis. Meeletu konkurents ongi see, mis nad maailma tippu viib,” selgitab Latsepov.
Pikemas usutluses räägib Latsepov muuhulgas ka Tallinnas maratoni jooksmise võludest, venekeelsest keskkonnast hoolimata eesti keele omandamisest, suurematest auhinnarahadest ja tulevikuplaanidest.
Saadet, mis hakkab nüüdsest ilmuma iga kuu esimesel päeval, juhib Karl Rinaldo.
„Staadionijutud”, 42. osa: SoundCloud | Spotify | Apple Podcasts
Hea võimalus end täiendada huvitavatel teemadel! Kõik treenerid, kel on huvi sportlaste toitumise ning vigastuste osas, siis nüüd on võimalus oma küsimustele vastused saada oma ala professionaalidelt!
8. oktoober – Kalevi Spordihoone
- 10:00 – 11:30 Kergejõustikuvõistluse korraldamine – Allan Pilt
- 11:30 – 13:00 Sportlaste manageerimine – Kadri Kallas
- 13:00 – 13:30 Kohvipaus/lõuna
- 13:30 – 14:15 Praktiline meediasuhtlus – Laura Kuldkepp
- 14:15 – 15:45 Sporditurundus ja sponsorlus – Laura Kuldkepp
- 16:00 – 17:30 Mitmekülgselt mitmevõistlejaks. Ettevalmistusperioodi treeningud välitingimustes. – Liivi Eerik (praktiline tund, hea ilma korral toimub õues!)
9. oktoober – Kalevi Spordihoone
- 10:00 – 11:30 Noorsportlaste toitumine – Kerstin Joandi
- 11:30 – 12:15 Sportlaste vigastuste ja haiguste statistika – Kaileen Raudsepp
- 12:30 – 14:00 Kergejõustiklaste sagedamini esinevad rühivigu ennetavad ja korrigeeriva harjutused – Signe Valgemäe
- 14:00 – 14:30 Kohvipaus/lõuna
- 14:30 – 15:15 Noorsportlase tervisekontrolli vajadustest ja võimalustest – Pii Metsavas
- 15:15 – 16:45 Haigestumistest hoidumine – mida saab sportlane/treener ise selleks teha, et püsida terve – Pii Metsavas
- 16:45 – 17:30 Venitamine – kellele, miks, kuidas ja millal? – Katre Lust-Mardna
Ühe päeva eest saab koolitusel osalenud treener 8 täiendkoolituse tundi.
Registreerimiseks kirjuta katri@ekjl.ee osaleja nimi, kuupäev(ad) millal soovid osaleda, arve saaja nimi ja e-mail (kuhu arve saadetakse) hiljemalt 3. oktoobriks.
Ühe koolituspäeva hind on 50 eurot.
Eesti Kergejõustikuliit kuulutab välja konkursi Eesti esindajate kohtadele Euroopa Kergejõustikuliidu tipptreenerite konverentsidel:
- Hüpete konverents
- 12.-13. november 2022 Lievin, Prantsusmaa
- Horistontaalhüpete ja sprindi konverents
- 18.-20. november 2022 Karlstad, Rootsi
- Kõikide alade konverents
- 4.-6. november 2022 Padova, Itaalia
- Vastupidavusalade konverents
- 4.-6. november Lissabon, Portugal
Konkursil osalemise tingimused:
a) treeneritele:
- kehtiva treenerikutse omamine (vähemalt treeneri EKR 5 tase),
- õpilane või õpilased on osalenud Eesti täiskasvanute või juunioride meistrivõistluste finaalvõistlusel viimase kahe aasta jooksul;
b) sportlastele:
- Eesti esindamine vähemalt ühel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nelja aasta jooksul.
Eesti Kergejõustikuliit toetab iga koolituse kohta ühte esindajat 250 euroga.
Eesti Kergejõustikuliidu toetust saanud treenerid kohustuvad konverentsilt saadud teabest tegema kirjaliku kokkuvõtte või suulise ettekande.
Konkursil osalemiseks palume saata vabas vormis avalduse hiljemalt 7. oktoobriks e-posti aadressil katri@ekjl.ee. Avalduses palume ära märkida konverentsil osalemise eesmärk.
EOK tippspordikomisjon kinnitas Team Estoniasse kuuluvate sportlaste ja treenerite uued suvealade nimekirjad, mis hakkavad kehtima 1. oktoobrist. Lisaks uuendati ka noorsportlaste nimekirjad.
EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni esimehe Erich Teigamägi sõnul analüüsiti ettepanekuid põhjalikult. „Team Estonia struktuuris olev EOK tippspordikomisjon on toetuste määramisel otsustusorgan ning Team Estonia põhimõte on sportlastele individuaalselt läheneda. EOK tippspordikomisjon kohtus kahe päeva jooksul 18 suveolümpiaala esindajaga ja kuulasime ära ettepanekud tippsportlaste ja nende treenerite toetuste osas,“ selgitas Teigamägi.
EOK tippspordikomisjoni kuuluvad lisaks Teigamägile Ago Markvardt, Eveli Saue, Jaan Kirsipuu, Jaan Talts, Jaanus Kriisk, Priit Ilver ja Tõnu Tõniste.
Kergejõustiklastest kuuluvad toetusesaajate nimekirja:
- Rasmus Mägi B
- Maicel Uibo B
- Karmen Bruus B
- Janek Õiglane B
- Johannes Erm B
- Hans-Christian Hausenberg C+
- Karl Erik Nazarov C+
- Kaur Kivistik C
- Marielle Kleemeier C
- Risto Lillemets C
- Tiidrek Nurme C
- Kati Ojaloo C
- Keiso Pedriks C
- Kristjan Rosenberg C
- Gedly Tugi C
Noored: Pippi Lotta Enok, Eerik Haamer, Viola Hambidge, Lishanna Ilves, Ann Marii Kivikas, Uku Renek Kronbergs, Lukas Lessel, Liisa-Maria Lusti, Andri Matrov, Anna Maria Millend, Jekaterina Mirotvortseva, Viktor Morozov, Marleen Mülla, Anna Panenko, Karl Kristjan Pohlak, Rasmus Roosleht, Kevin Sakson, Miia Tillmann, Heti Väät
Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toetamise süsteem, mis pakub sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitlivõistlusteks. Team Estonia programmi kuuluvate sportlaste ja treenerite nimekirjad leiate siit: https://www.eok.ee/team-estonia/ettevalmistus/toetatavad-sportlased-suvealad
Laupäeval, 24. septembril toimusid Eesti meistrivõistlused 20 km maanteekäimises, kus Eesti meistriks krooniti Virgo Adusoo. Pühapäeval, 25. septembril võistles Jekaterina Mirotvortseva Prantsusmaal ning püstitas 20 km käimises uue Eesti rekordi.
Jekaterina Mirotvortseva osales Prantsusmaal Montreuilis toimunud 63ème Challenge Facoetti-Dahm võistlustel ning saavutas 20 km maanteekäimises kolmanda koha uue Eesti rekordiga – 1:38:14.
Tegemist oli ühtlasi World Athletics Race Walking Tour etapiga. Võitjaks tuli ungarlanna Viktoria Madarasz (1:34:48) ning teise koha sai itaallanna Alexandrina Mihai (1:35:58).
Eelmine Eesti rekord sel distantsil kuulus 2004. aastast Jekaterina Jutkina nimele tulemusega 1:43:54. Mirotvortseva ületas selle rekordi enam kui viie minutiga ning on nüüd enda nimele võtnud kõikide naiste käimisdistantside Eesti rekordid.
Sillamäel toimunud Eesti meistrivõistlustel tuli 20 km distantsil võitjaks Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi) ajaga 1:40:33. Talle järgnesid Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 1:45:03 ning Aleksei Tereštšenkov (EKVA) ajaga 1:56:07.
Laupäeval, 24. septembril toimuvad Sillamäel Eesti meistrivõistlused 20 km maanteekäimises.
Meistritiitli nimel hakkavad võistlema neli meessportlast. Favoriidina on stardis Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi), kes eelmisel aastal püstitas samal võistlusel oma isikliku rekordi 1:39.56. Lisaks asuvad starti Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe), Jaroslav Stupnikov (KJK Kalev-Sillamäe) ja Aleksei Tereštšenkov (EKVA). Väljaspool arvestust pakub Eesti meestele konkurentsi Läti sportlane Normunds Ivzāns.
Ühtegi naiskäijat sel aastal stardis pole. Eesti hetke parim naiskäija Jekaterina Mirotvortseva võistleb sel nädalavahetusel Prantsusmaal.
Võistluste algus kell 13:00.
Tulemusi näeb EKJL kodulehel.
29. V 1933 – 19. IX 2022
CHARLES-VILLEM VALLMANN
Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et 19. septembril lahkus meie hulgast omaaegne odaviske Eesti rekordi omanik, endine EKJL juhatuse liige ja spordijuht Charles-Villem Vallmann.
Vallmann liitus 1949. aastal Dünamos Viktor Vaiksaare õpilastega ja püstitas aastatel 1950–51 odaviskes Nõukogude Liidu noorterekordeid. Alates 1957. aastast treenis Hans Torimi juhendamisel. Sai 1958. aasta EM-il 12. ja rahvusvahelistel noorsoomängudel 1955. aastal 7. koha. NL-i meistrivõistlustel võitis 1958 ja 1959 hõbeda ning 1955–57 kolm pronksi. Tuli 1951–64 kuus korda Eesti meistriks ning võitis meistrivõistlustel kolm hõbedat ja ühe pronksi.
Ületas 1955 venna palju kordi lapitud-liimitud odaga Gustav Sule sõjaeelse Eesti rekordi ja tõusis tulemusega 77.90 maailma kõigi aegade edetabeli esikümnesse. Parandas 1955–60 Eesti rekordit viiel korral (77.90 – 82.26), oli neljal hooajal (1955 ja 1958–60) maailma edetabeli esikümnes. Sai meistersportlase staatuse aastal 1953.
Kuulus neli korda NL-i koondisse ja 29 korda Eesti koondisse. Palgati 1964 NL-i koondise odavisketreeneriks. Oli 1965–71 Tallinna Pedagoogilise Insitituudi KKT õppejõud, 1971–74 Tallinna Eriinternaatkooli direktori asetäitja ja 1974–2009 Kalevi Tallinna kergejõustikukooli direktor. Liikumise “Eluterve Eesti” algatajaid (1994) ja aseesimees. 2001–10 Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. Kuulus 1998–2001 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukokku. Kalevi auliige (1984). Valgetähe V klassi teenetemärk (2004).
Avaldame sügavat kaastunnet Charles-Villemi perekonnale ja lähedastele.
Ärasaatmine toimub 1. oktoobril kell 13:30 Tallinna Krematooriumi suures saalis (Pärnamäe tee 36).
Omaksed paluvad pärgi-lilli mitte tuua.
EOK kutsub kõiki üles ühendama oma hääled, et kiita meie treenereid ja tagada neile väärikas töötasu.
Kaheksa aastat on riigi keskvalitsus tänuväärselt rakendanud treeneritoetusi, mis koos spordiorganisatsiooni omarahastusega võimaldab sellel aastal maksta täiskoormusega kõrgemate kutsetasemetega treeneritele brutopalka 1 020 eurot kuus. Kahjuks jääme treeneripalkadega oluliselt maha kultuuritöötajate miinimumpalgast (1 400 eurot kuus) ja veel enam Eesti keskmisest palgast (1 693 eurot kuus). Meie ühine soov on väärtustada treenereid ja nende tööd!
Anname oma toetuse Eesti Olümpiakomitee üleskutsele, et juba järgmisest aastast tõuseks riigipoolne treeneritoetus, mille abil suudaksime viia treeneritasud kultuuritöötajate tasemeni ja edaspidi Eesti keskmise palgani.
Kõik, kes hoolivad treeneritele väärikama tasu tagamisest, saavad selleks anda oma toetuse veebilehel www.treeneritasu.ee.
23.-30. septembril tähistatakse nii Eestis kui kõikjal Euroopas kaheksandat korda Spordinädalat. Spordinädala avab 23. septembril toimuv Eesti suurim koolinoorte spordiüritus heategevuslik Teatejooks. Teatejooksul osalevad 5.-9. klasside õpilased, kes jooksul osalemisega annavad panuse nende laste heaks, kes on kaotanud liikumisvõime.
Heategevuslikku Teatejooksu korraldatakse Eestis 17. korda ning seekord Spordinädala avaüritusena. Jooks toimub 8-liikmeliste võistkondadena, kus iga jooksja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Jooksule eelneb soojendus koos nimeka sportlase või spordielu eestvedaja juhtimisel.
Teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha. Teatejooksule annavad erinevates paikades üle Eesti avapaugu ka Spordinädala patroonid.
Käesoleval aastal kutsub Spordinädalal inimesi liikuma ning Spordinädala sündmustel osalema armastatud multikategelane Vanamees. Lisaks Vanamehele on Spordinädal 2022 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on kultuuriminister Piret Hartman, EOK sportlaskomisjoni liige Saskia Alusalu, stilist ja saatejuht Ženja Fokin, Eesti muusik ja tiktokker Artjom Savitski ning näitleja ja laulja Kristel Aaslaid.
Spordinädala eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumis- ja tervisealast teadlikkust. Spordinädala 2022 läbiviijateks Eestis on Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.
Spordinädal 2022 tegevustesse on kaasatud suur arv erinevas vanuses osalejaid paljudest eluvaldkondadest. Eelmisel aastal registreeriti Spordinädalal Eestis 204 323 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.
Rohkem infot Spordinädala kodulehel ja Teatejooksu kodulehel.
EKJL Instagram
