Nädalavahetusel Tallinnas toimunud Rahvusvahelise mitmevõistluse võitjaks tuli Sander Aae Skotheim, kes edestas Maicel Uibot ja Edgaras Benkunskast. Naiste viievõistluse võitis Adrianna Sułek maailma hooaja edetabli tipptulemusega.
Teist võistluspäeva alustas liidrikohalt norrakas Skotheim, kes läbis 60 m tõkkejooksu ajaga 8.24, ületas teivashüppes kõrguse 4.83 ning võitis 1000 m jooksu ajaga 2:37.82. Seitsme alaga kogus ta 6255 punkti, millega teenis võistluste esikoha ning püstitas uue Norra rekordi.
Maicel Uibo alustas teist päeva 60 m tõkkejooksus ajaga 8.24, teivashüppes sai ta alavõidu ületades 5.33 ning viimase ala 1000 m jooksu läbis ajaga 2:46.95. Kokkuvõttes teenis ta 6120 punkti, mis andis üldarvestuses teise koha ning Eesti meistrivõistluste arvestuses esikoha. Tegemist on Uibo karjääri paremuselt teise tulemusega ning tema esimese Eesti meistritiitliga seitsmevõistluses.
Kolmanda koha teenis uue Leedu rekordiga Edgaras Benkunskas, kes kogus 5937 punkti. 60 m tõkkeid läbis ta ajaga 8.16, teivashüppes sai kirja tulemuse 4.83 ning 1000 m jooksu ajaks märgiti 2:47.54.
- Sander Aae Skotheim (6255 p) – 7.00, 7.73, 14.48, 2.15, 8.24, 4.83, 2:37.82
- Maicel Uibo (6120 p) – 7.21, 7.16, 14.87, 2.15, 8.24, 5.33, 2:46.95
- Edgaras Benkunskas (5937 p) – 7.07, 7.03, 14.83, 2.09, 8.16, 4.83, 2.47.54
Napilt jäi rahvusvahelises arvestuses poodiumilt välja Risto Lillemets (KJK Saare) 5915 punktiga. Eesti meistrivõistluste arvestuses teenis ta selle tulemusega hõbemedali.
Eesti meistrivõistluste pronksmedali teenis Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev) 5671 punktiga, mis üldarvestus andis seitsmenda koha.
- Maicel Uibo (6120 p) – 7.21, 7.16, 14.87, 2.15, 8.24, 5.33, 2:46.95
- Risto Lillemets (5915 p) – 7.04, 6.86, 13.47, 2.03, 8.10, 4.93, 2:38.98
- Rasmus Roosleht (5671 p) – 7.05, 6.92, 14.83, 1.94, 8.27, 4.63, 2:49.66
Naiste viievõistluse võitis poolatar Adrianna Sułek 4702 punktiga, mis tähistab uut maailma hooaja edetabeli tipptulemust. See oli Sułeki jaoks kolmas järjestikune võit Tallinnas. Teiseks tuli soomlanna Saga Vanninen 4541 punktiga ning kolmanda koha sai kõigest 16-aastane Jana Koščak, kes püstitas 4432 punktiga uue Horvaatia rekordi ja U18 vanuseklassi maailma kõigi aegade tipptulemuse.
- Adrianna Sułek (4702 p) – 8.38, 1.82, 13.49, 6.50, 2:15.34
- Saga Vanninen (4541 p) – 8.33, 1.70, 15.56, 6.24, 2:21.08
- Jana Koščak (4432 p) – 8.21, 1.82, 11.40, 6.34, 2:23.97
Eesti meistriks tuli Katre Sofia Palm (Audentese SK) 4193 punktiga, mis üldarvestus andis viienda koha. Eesti meistrivõistluste hõbemedali teenis Liisa-Maria Lusti (Audentese SK) 4041 punktiga ning pronksmedali sai kaela Laura Lokotar (KJK Kose 2000) 3891 punktiga.
- Katre Sofia Palm (4193 p) – 8.49, 1.73, 13.26, 6.05, 2:31.57
- Liisa-Maria Lusti (4041 p) – 8.62, 1.79, 10.62, 6.10, 2:34.83
- Laura Lokotar (3891 p) – 8.81, 1.70, 11.34, 5.75, 2:29.93
Eesti meistrid selgusid ka U23 vanuseklassis. Seitsmevõistluses tuli Eesti meistriks Rasmus Roosleht (5671 p), teise koha sai David Jaanson (SK Leksi 44, 5095 p) ja kolmas oli Igor Andrejev (Audentese SK, 4947 p).
Naiste U23 vanuseklassis tuli viievõistluse Eesti meistriks Laura Lokotar (3891 p) ning hõbemedali teenis Maiken Lipp (Audentese SK, 3110 p).
Võistlus on järelvaadatav Delfis.
Täna alanud Rahvusvahelisel mitmevõistlusel hoiab avapäeva järel seitsmevõistluses liidrikohta norrakas Sander Aae Skotheim. Teisel kohal on Maicel Uibo, kes avapäeva järel kaotab rekordgraafikule 49 punktiga.
Päeva esimesel alal 60 m jooksus näitas kiireimat aega tšehh Vilém Stráský (6.94). Teise aja sai kirja Sander Aae Skotheim (7.00) ning kolmas oli Risto Lillemets (KJK Saare) ajaga 7.04. Maicel Uibo läbis 60 m ajaga 7.21, mis on vaid sajandiku võrra aeglasem kui rekordseerias.
Kaugushüppes võttis alavõidu 20-aastane Skotheim 7.73-ga. Päeva teise tulemuse 7.31 hüppas tšehh Ondřej Kopecký ning kolmas oli Uibo, kes sai parimal katsel kirja 7.16. Lillemets piirdus tulemusega 6.86.
Kuulitõukes sündisid pikimad tõuked kolmandal katsel ning alavõidu teenis poolakas Paweł Wiesiołek, kelle katse pikkuseks mõõdeti 15.29. Montenegro esindaja Darko Pešić tõukas 15.24 ning sakslane Nico Beckers kõigest sentimeetri vähem. Uibo püstitas uue isikliku siserekordi tulemusega 14.87 ning Lillemetsa parima katse tulemus oli 13.47.
Päeva viimasel alal kõrgushüppes ületasid kõrguse 2.15 kaks meest – Sander Aae Skotheim ja Maicel Uibo. Kolmas oli leedukas Edgaran Benkunskas, kes ületas kõrguse 2.09 ning Risto Lillemets sai üle kõrgusest 2.03.
Peale nelja ala on liidrikohal 3576 punktiga Skotheim, kes edestab oma rekordgraafikut enam kui 200 punktiga. Teist kohta hoiab Maicel Uibo 3387 punktiga ning kolmandal kohal on Edgaras Benkunskas 3345 punktiga. Risto Lillemets on avapäeva järel 8. kohal 3176 punktiga (kaotust rekordgraafikule 203 punkti).
Korralikku võistlust on tegemas ka 20-aastane Rasmus Roosleht (Tallinna SS Kalev), kes on nelja alaga kogunud 3188 punkti ning hoiab viiendat kohta. Ta püstitas isiklikud rekordid 60 m jooksus (7.05) ja kaugushüppes (7.92). Kuulitõuke parima katse pikkus oli 14.83 ning kõrgushüppes sai ta kirja tulemuse 1.94.
Esimene võistluspäev on järelvaadatav Delfis.
Teine võistluspäev algab 60 m tõkkejooksuga pühapäeval kell 12:00. Starti asuvad ka 29 naist viievõistluses.
Teise päeva piletid on müügil Piletitaskus.
Eeloleval nädalavahetusel, 4.-5. veebruaril toimub Tallinnas 14. korda Rahvusvaheline mitmevõistlus, mis toob starti 16 erineva riigi sportlased. Eesti esinumbritena asuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis võistlustulle Maicel Uibo ja Risto Lillemets.
Seitsmevõistluse stardinimekirjast leiame 27 meest. Neist tugevaima isikliku rekordiga on Maicel Uibo (6265 punkti), kes valmistub märtsi alguses Istanbulis toimuvateks Euroopa sisemeistrivõistlusteks. 6000 punkti meestest asuvad starti veel poolakas Paweł Wiesiołek (6133 punkti), Risto Lillemets (KJK Saare, 6089 punkti) ja Montenegro esindaja Darko Pešić (6036 punkti). Kui Uibol on sise-EMi norm juba täidetud, siis Lillemets läheb kodusel mitmevõistlusel 6140-punktist normi püüdma.
Eelnimetatud sportlastele soovivad kindlasti konkurentsi pakkuda ka norrakas Sander Aae Skotheim, tšehh Ondřej Kopecký ning rootslane Marcus Nilsson, kes möödunud suvel sai Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses Janek Õiglase järel neljanda koha. Nende kõigi isiklikud rekordid kümnevõistluses ületavad 8000 punkti piiri, kuid seitsmevõistluses on 6000 punkti piir seni veel ületamata.
Pühapäeval toimuvas naiste viievõistluses asub starti 29 naist. Favoriidina alustab võistlust eelmise aasta võitja poolatar Adrianna Sułek, kelle isiklik rekord on 4851 punkti. Möödunud aastal võitis ta hõbemedali nii sise-MMil viievõistluses kui ka suvistel Euroopa meistrivõistlustel seitsmevõistluses. Stardinimekirjast leiame ka mulluse U20 vanuseklassi seitsmevõistluse soomlasest maailmameistri Saga Vannineni ja U18 vanuseklassi Euroopa meistri Jana Koščaki (Horvaatia).
Eesti tugevamatest naismitmevõistlejatest asuvad võistlustulle Katre Sofia Palm (Audentese SK, isiklik rekord 4198 punkti) ja Liisa-Maria Lusti (Audentese SK), kes möödunud kuul püstitas viievõistluses U20 Eesti rekordi 4125 punktiga.
Vaata täielikku stardinimekirja SIIT.
Ühtlasi toimuvad Eesti talvised meistrivõistlused mitmevõistluses ning Eesti meistrid selguvad U23 vanuseklassis ja täiskasvanute arvestuses.
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 14:00 ning võistluste algus pühapäeval kell 12:00.
Võistluste otseülekanne on nähtav Delfi vahendusel.
Piletid on müügil Piletitaskus: 1. PÄEV | 2. PÄEV
Jälgi tulemusi meie kodulehel või Sportity äpis (parool: rmv23).
Koolinoorte võistlussarja 52. hooaja teine etapp toimus Lasnamäe kergejõustikuhallis ja fookuses oli 60 meetri tõkkejooks.
Võitjad selgusid veel kaugushüppes ja teivashüppes. Räägime noortega, kes paistsid silma sisehooaja Eesti meistrivõistlustel mitmevõistluses. Koolitiimide-vahelist võistlust vedasid avaetapi järel Rakvere Reaalkool ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
Sarjast sirgunud kümnevõistleja Janek Õiglane valiti mullu Eesti parimaks sportlaseks ja parima noorsportlase auhinna teenis kõrgushüppaja Karmen Bruus, kes alles paari aasta eest hüppas TV 10 sarjas.
Saate autor ja režissöör Anu Säärits, monteerija Ando-Siim Kuldkepp.
Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” võõrustab veebruarikuus värsket Eesti 60 meetri tõkkejooksu rekordinaist Kreete Verlinit.
Verlin tegi nädalavahetusel Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti karikavõistlustel kaks suurepärast tulemust. Esmalt võttis ta 60 meetri tõkkejooksus enda nimele Eesti rekordi ajaga 8,14 (varasem rekord kuulus 8,16-ga Ksenija Baltale) ja seejärel läbis 60 meetrit tõketeta ajaga 7,31 (Balta Eesti rekord on 7,29).
“Kaua oodatud kaunike!” iseloomustab heatujuline Verlin oma nädalavahetust. “Ksenija just nägi mind täna trennis ja tuli õnnitlema (saade on lindistatud 31. jaanuaril – toim.). Ta ütles, et tal on hea meel minu aja üle. Ksenija lisas, et vaid kaugushüppes oleks tal ilmselt veidi kurb, kui keegi ka seal temalt rekordi ära võtaks. Seda plaani mul aga hetkel pole,” naerab Verlin.
25-aastase Verlini areng on olnud sisehooaegadel just selline, nagu iga treener oma hoolealuse osas unistab. Nimelt on mitmekülgne sprinter uuendanud 60 meetri jooksus isiklikku rekordit juba kaheksal ja sama pikal tõkkedistantsil viiel järjestikusel aastal.
“Ma olen arvatavasti üks väheseid Eesti sportlasi, kes hakkas päriselt jõudu tegema alles 20+ vanuses,” ütleb Verlin. Pikakasvuline tallinlanna peabki just jõusaali osakaalu vähesust ning jooksmise ja tehnilise poole arendamise rohkust teismeeas üheks oma praeguse edu aluseks.
Verlin on elus läbi teinud juba mitmeid huvitavaid seiklusi. Näiteks USA-s Washington State’i ülikoolis õppides mõistis ta suurepärastest treeneritest ja tingimustest hoolimata, et armastab Eestit ja eestlasi liiga palju, et pikki aastaid kodust eemal viibida. Nii naaseski ta koroona saabudes Maarjamaale ning on siiani otsusega rahul, sest sportlasena saavutatud arengu kõrval on ta jõudnud tänaseks Tallinna Ülikoolis psühholoogia erialal lõputöö kirjutamiseni.
Psühholoogia-tudeng Verlin on paljuski ilmselt tänu oma erialale mõtestanud põhjalikumalt sotsiaalmeedia rolli noore inimese elus. “Sotsiaalmeedia on pigem halb noortele,” usub Verlin, kes on ise Instagrami platvormil olnud üks suuremate jälgijate arvuga Eesti sportlasi ja teab teemast rääkida ka oma kogemuse põhjal. “Noor ei oska enam vahet teha, mis on sotsiaalmeedias päris ja mis mitte. See võib tekitada palju halbu mõtteid, sest noor hakkab end teistega liiga palju võrdlema. Olen enda sõpradele ka öelnud, et oleks hea, kui saaks kõik (sotsiaalmeediakanalid) ära kustutada. Vahel lihtsalt ei jaksa enam. Aga kuna mul on seoses toetajatega kohustused, mis iseenesest on sportlase jaoks sotsiaalmeedia hea pool, siis ma ei saa päris hetkega igalt poolt haihtuda.”
Hoogsalt kulgevas saates peatub Verlin muuhulgas ka Istanbuli sise-EM’ile pääsemise kadalipul, uuel plaanil mitmevõistlejana end proovile panna, ülikooli lõpetamisele järgnevatel plaanidel, aga ka paljul muul.
Saadet juhib Karl Rinaldo.
„Staadionijutud”, 46. osa: SoundCloud | Spotify | Apple Podcasts
Ahti Nuga püstitas Tondiraba Jäähallis toimunud sisemaratonil uue isikliku rekordiga 2:39:03 Eesti tippmargi sisemaratonis.
Laupäeval, 28. jaanuaril toimunud 9. Tondiraba Sisemaratonil joosti 252,67 m pikkusel ringil, mis maratoonaritel tuli läbida 167 korda, et saada täis klassikaline, 42,195 km pikkune maraton. Võistlus kujunes ühe jooksja võimsaks soolojooksuks. Suveräänse võidu võttis Ahti Nuga, kes ajaga 2:39:03 püstitas nii isikliku rekordi kui ka Eesti tippmargi sisemaratonis. Keegi eestlastest pole varem sisetingimustes maratoni kiiremini jooksnud. Varasem tippaeg kuulus aastast 2020 Sergei Rjabõškinile, kes 6. Tondiraba Sisemaratoni läbi ajaga 2:42:23.
Eesti tippaja püstitanud Ahti Nuga järel lõpetas teisena Tauno Hang, kelle igati korralik aeg 3:04:37 tähendas siiski kaotust võitjale 25 minutit. Ajaga 3:09:18 jooksis end kolmandaks Ivo Kreutzvald.
Naiste võit tuli samuti kindlalt, sest Julia Rakitina jooksis end esimeseks uue isikliku rekordiga 3:33:01. Aga Julia jätkas peale maratonivõitu jooksmist, sest ta osales ka kuue tunni jooksul. Tema läbitud maa 68,474 km oligi ühtlasi päeva parim, keegi teine ei suutnud enamat. Maratonis järgnesid võitjale ning saavutasid teise ja kolmanda koha Siiri Pilt ajaga 3:36:47 ja Liina Kesamaa ajaga 3:43:48. Liina jooksis samuti kuus tundi, kus ta saavutas 65.442 km-ga Julia järel teise koha.
9. Tondiraba Sisemaratoni finišisse jõudis 35 võistlejat ja kuue tunni tulemuse ehk distantsi said kirja neist kuus jooksjat.
Tulemused – sisemaraton ja 6 tunni jooks
Eelmise päeva õhtul toimus samas teist korda Tondiraba Sisekümme, kus võistlejad läbisid 10 km jaoks 250 m ringi 40 korda. Põnev võistlus esikohale käis eelmise aasta võitja Hektor Uustalo ja esimest korda Tondirabas startinud Tarmo Reitsniku vahel. Kui distantsi esimeses pooles jooksis liidrina Uustalo, siis teises pooles ja lõpu poole dikteeris võistlust juba Reistnik. Võit tuli Tarmo Reitsnikule ajaga 37:38 ja teisena lõpetanud Hektor Uustalo sai ajaks 38:01. Kolmanda koha saavutas Priit Kald ajaga 39:07.
Naiste esikolmikusse mahtusid Viivi Kääpa (48:44), Kaivi Kukk (50:16) ja Esmeralda Lille (53:34)
Kokku lõpetas sisekümne 26 jooksjat.
Sisekümnel osalejatel oli võimalus saada tulemus ka tunnijooksus, selleks tuli rajal joosta 60 minutit. Pikima maa läbis tunniga Kaido Voogla, kes sai kokku 14,25 km. Kokku viibisid rajal tund aega 8 osalejat.
Tulemused – sisekümne ja tunnijooks
Möödunud nädalavahetus oli Eesti kergejõustiklaste jaoks väga edukas, sest lisaks Eesti talvistel karikavõistlustel püstitatud rekorditele tuli häid tulemusi ka meie sportlastelt välismaal.
USAs South Dakota ülikoolis tudeeriv Marleen Mülla püstitas reedel 27. jaanuaril uue Eesti rekordi teivashüppes ületades kõrguse 4.43. Minneapolises toimunud Jack Johnson Classic võistlusel teenis ta selle tulemusega esikoha. Enda nimele kuulunud rekordit parandas ta ühe sentimeetriga. Ühtlasi tähistab see tulemus ka U23 Eesti rekordit.
Vaata tulemusi SIIT
Iirimaal elav Jake Patrick Bagge püstitas pühapäeval, 29. jaanuaril AAI Indoor Games võistlustel uue Eesti siserekordi 800 m jooksus ajaga 1:48.90. Ühtlasi tähistab see aeg ka U23 vanuseklassi Eesti siserekordit. Selle tulemusega ületas ta eelmisest aastast enda nimele kuulunud rekordi 42 sajandikuga.
Vaata tulemusi SIIT
Tiidrek Nurme osales pühapäeval, 29. jaanuaril Hispaanias Sevilla poolmaratonil ning saavutas 7. koha ajaga 1:02.41. Tegemist on Eesti kõigi aegade teise tulemusega, mis jääb Tiidreku enda nimel olevale Eesti rekordile alla 20 sekundiga.
Sevilla poolmaratoni tulemused
Tiidreku kokkuvõte võistlusest:
USAs Nebraska ülikoolis õppiv Lishanna Ilves püstitas Texas Tech Open võistlustel kaugushüppes uue isikliku rekordi sisetingimustes tulemusega 6.48. Tegemist on Eesti hooaja tippmargiga ning Eesti kõigi aegade viienda tulemusega.
Lishanna hüpe teises videos:
Pühapäeval, 29. jaanuaril toimunud Eesti talvistel karikavõistlustel tegi säravad etteasted Kreete Verlin, kes püstitas 60 m tõkkejooksus uue Eesti rekordi ajaga 8.14. Ilma tõketeta 60 m jooksus jäi ta Eesti rekordist kahe sajandiku kaugusele.
Kreete Verlin (SK Fortis) ületas 60 m tõkkejooksus alates 2010. aastast Ksenija Balta nimele kuulunud Eesti rekordi (8.16) kahe sajandikuga. Ka teisele kohale tulnud Diana Suumann (TÜASK) tegi hea jooksu, korrates oma isiklikku tippmarki ajaga 8.17.
Verlin jõudis lähedale veel ka teisele Eesti rekordile, kui läbis 60 m jooksu uue isikliku rekordiga 7.31. Ksenija Balta nimele kuuluvast Eesti rekordist jäi teda lahutama kõigest kaks sajandikku.
Meeste 60 m tõkkesprindi võitis Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) ajaga 7.83. 60 m jooksus oli kiireim Karl Erik Nazarov (Audentese SK), kes sai kirja aja 6.70.
Meeste 300 m jooksus näitas kiiret minekut Lukas Lessel (TÜASK), kelle lõppaeg 33.44 jäi vaid nelja sajandikuga alla tema enda nimele kuuluvale Eesti rekordile. Naiste sama distantsi võitjaks tuli Marielle Kleemeier (Audentese SK) ajaga 38.43.
Meeste kaugushüppes teenis võidukarika Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kelle pikima hüppe pikkuseks mõõdeti 7.61.
Ka noorte arvestuses sai näha rekordeid. Naomi Toomenurm (Pärnu SK Altius) läbis 800 m distantsi ajaga 2:16.71, mis tähistab uut U16 vanuseklassi Eesti siserekordit. Tüdrukute 60 m jooksus kordas Miia Ott enda nimele kuuluvat U18 vanuseklassi Eesti siserekordit ajaga 7.57.
Vaata kõiki tulemusi SIIT.
Klubide punktiarvestuses tuli karikavõitjaks nii poiste kui tüdrukute arvestuses SK Elite Sport. Ka naiste ja meeste arvestuses rändasid võidukarikad ühte klubisse – Audentese SK.
Laupäeval, 28. jaanuaril olid Lasnamäe Kergejõustikuhallis TV 10 Olümpiastarti teisel etapil võistlustules rohkem kui 300 noort, kes panid end proovile 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes ja teivashüppes.
Teisel etapil tehti kokku kolm kõigi aegade esikümnesse mahtuvat tulemust. Parimaid noorsportlasi autasustas kümnevõistleja Kristjan Rosenberg, kes sai ka ise kergejõustikupisiku külge just TV 10 sarjast.
Peale teist etappi jätkavad liidritena suurte koolide arvestuses Rakvere Reaalkool ja väiksemate koolide arvestuses Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
Vaata tulemusi SIIT
II etapi kokkuvõttev saade on eetris ETV kanalil neljapäeval, 2. veebruaril kell 16:30 ja reedel, 3. veebruaril kell 15:00 ETV2 kanalil.
ERR Sport uudislugu:
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Sellel pühapäeval, 29. jaanuaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis Eesti talvised karikavõistlused täiskasvanute ja noorte arvestuses. Stardis on mitmed meie tipud – Karl Erik Nazarov, Hans-Christian Hausenberg, Keiso Pedriks, Kreete Verlin, Diana Suumann, Õilme Võro, Marielle Kleemeier jpt. Kokku on võistlustele registreerunud ligi 500 sportlast 39 klubist.
60 m jooksu stardis näeme Eesti rekordiomanikku Karl Erik Nazarovit (Audentese SK), kes valmistub märtsi alguses Istanbulis toimuvateks Euroopa sisemeistrivõistlusteks. Nazarovile pakuvad konkurentsi Lukas Lessel (TÜASK), Henri Sai (Pärnu SK Altius), Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport) ja Ats Kivimets (Audentese SK).
Naiste sprindis võib oodata tulist heitlust, sest vastamisi lähevad Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi), Kreete Verlin (SK Fortis), Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius), Diana Suumann (TÜASK) ja Anna Maria Millend (Audentese SK). Verlin, Suumann ja Millend lähevad head aega jahtima ka 60 m tõkkejooksus.
Meeste tõkkesprindis asub sise-EMi normi (7.64) püüdma Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes alustas hooaega sel nädalal Taanis paljulubava 7.74-ga.
Mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) tuleb oma vormi testima kaugushüppes ning kuulitõukes.
Möödunud aastal 300 m jooksus Eesti siserekordid püstitanud Marielle Kleemeier (Audentese SK) ja Lukas Lessel on favoriitidena stardis ka sel korral.
Naiste 800 m jooksu stardis näeme Kelly Nevolihhinit (Rakvere KJK ViKe), kes on tagasi võistlusrajal peale eelmisel kevadel emaks saamist. Meeste samal alal on favoriidina stardis Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kes on sel aastal juba kahel korral 800 m jooksu U20 Eesti siserekordit uuendanud.
Kindlasti võib oodata ka põnevaid 4×200 m teatejookse, sest paljud eelpool nimetatud sportlased on oma klubi võistkonnaga stardis.
Noorte vanuseklassis näeme võistlemas sportlasi sünniaastaga 2006 ja nooremad.
Võistluste algus pühapäeval kell 12:00.
Tulemused on nähtavad EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: 23etkv).
TV 10 Olümpiastarti 52. hooaeg jätkub laupäeval, 28. jaanuaril Tallinnas. Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuvale võistlussarja II etapile on registreeritud üle 300 noore 73 koolist.
Seekordsel etapil võisteldakse 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes ja teivashüppes.
Võistluste avamine toimub kell 12:00. Vaata ajakava SIIT.
Peale esimest etappi asus suurte koolide arvestuses juhtima Rakvere Reaalkool ning väiksemate koolide arvestuses Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
Noorsportlasi tuleb ergutama ja autasustama kümnevõistleja Kristjan Rosenberg. Võistlustel on kohapeal Super Skypark batuut ning Teamsport müügipunkt Nike toodetega. Saab esitada tellimusi ning maksta nii sularahas kui ka kaardiga.
II etapi kokkuvõtvat saadet näeb ETV kanalil neljapäeval, 2. veebruaril kell 16:30.
Võistluste tulemusi on võimalik jälgida EKJL kodulehel või Sportity äpis (parool: 23tv10e2).
52. hooaja vabariiklikud etapid:
- II etapp – 28. jaanuar 2023, Lasnamäe Kergejõustikuhall
- III etapp – 25. märts 2023, Tartu Ülikooli Spordihoone
- IV etapp – 28. mai 2023, Kadrioru staadion
- FINAAL – 13.-14. juuni 2023, Võru staadion
Rohkem infot võistlussarja kohta SIIN.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2022/23. õppeaasta kevadsemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 10. veebruariks 2023.
Taotlus on leitav SIIN.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
Möödunud nädalavahetusel selgusid Lasnamäe Kergejõustikuhallis U14 ja U16 vanuseklasside Eesti meistrid.
Võistluste edukamad sportlased olid nelja individuaalse kuldmedaliga SK Elite Sport õpilased Tristjan Jaanson ja Ellen Ingrid Aadamsoo.
Jaanson võitis poiste U16 vanuseklassis 60 m jooksu (7.18), 200 m jooksu (24.03), 400 m jooksu (54.87) ja kuulitõuke (13.49). Lisaks võitis ta koos klubikaaslaste Jan Joonas Pohlaku, Endel Pällini ja Kaspar Isandaga kuldmedalid 4×200 m teatejooksus (1:39.40).
Sama vanade tüdrukute arvestuses ei leidunud Aadamsoole vastast 60 m jooksus (7.96), 200 m jooksus (26.10), 60 m tõkkejooksus (8.99) ja teivashüppes (3.40). Sarnaselt Jaansonile aitas ta oma klubi võistkonnal kuldmedalid võita 4×200 m teatejooksus (1:48.15). Võistkonda kuulusid veel Saara Kivi, Paula Pällin ja Arabella Võsu.
Kolm individuaalset kuldmedalit võitsid Jan Joonas Pohlak, Rigon Stefen Pappel ja Loore-Liis Viidik (kõik SK Elite Sport).
Jan Joonas Pohlak krooniti U16 vanuseklassis Eesti meistriks 60 m tõkkejooksus ajaga 8.29, kaugushüppes tulemusega 6.18 ja teivashüppes tulemusega 3.75. Pohlak kuulus ka 4×200 m teatejooksu võidukasse SK Elite Sport võistkonda.
Rigon Stefen Pappel sai kuldmedali kaela U14 vanuseklassi 60 m tõkkejooksus ajaga 9.12, 400 m jooksus ajaga 1:02.81 ning kõrgushüppes tulemusega 1.54. 4×200 m teatejooksus aitas ta oma võistkonna kuldmedalile ajaga 1:51.85. Võistkonda kuulusid veel Ron-Marcus Laurik, Konrad Kruuse ja Uku Pärnamets.
U14 tüdrukute vanuseklassis võitis Viidik kuldmedalid kolmel jooksudistantsil – 60 m jooksus (8.10), 400 m jooksus (1:01.15) ja 600 m jooksus (1:45.86). 4×200 m teatejooksus sai ta koos Heti Hinrikuse, Mette Marii Paini ja Friida Aavikuga esikoha ajaga 1:57.97.
Kahe individuaalse kuldmedaliga sõitsid koju Naomi Toomenurm, Marleen Hausenberg, Kert Kartsepp, Devon Järvekülg ja Mette Marii Estorn.
U16 vanuseklassis tuli Toomenurm (Pärnu SK Altius) Eesti meistriks 800 m jooksus (2:24.10) ja 1500 m jooksus (5:03.81). Hausenberg (Tartu SS Kalev) oli parim kaugushüppes (5.23) ja kolmikhüppes (11.18).
U14 vanuseklassi poiste hulgas võidutses Kartsepp (Võru KJK Lõunalõvi) kahel jooksudistantsil – 60 m jooksus ajaga 8.08 (eeljooks 8.06) ja 200 m jooksus ajaga 27.23. Järvekülg (Pärnu Kalevi KJK) sai kuldmedali kaela kaugushüppes (5.00) ning kolmikhüppes (10.83).
Tüdrukute U14 vanuseklassis võitis Estorn (SK Lindon) kuldmedalid 60 m tõkkejooksus ajaga 9.41 ja 200 m jooksus ajaga 26.87.
1. päeva pildid – Marko Mumm | Kristi Sits
2. päeva pildid – Marko Mumm | Raul Mee
Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas 18. jaanuaril toimunud koosolekul täiskasvanute tiitlivõistluste lähetustingimused 2023. aastaks. Noorte tiitlivõistluste lähetustingimusted kinnitati detsembrikuus toimunud koosolekul.
Algas registreerimine EKR 3 erialasele tasemekoolitusele.
Koolitus toimub 31. märts – 2. aprill 2023 Tallinnas, Lasnamäe Kergejõustikuhallis (Punane tn 45).
Koolituse hind on 150 eurot, arved saadetakse registreerimise alusel enne koolituse algust.
Registreerida saab SIIN kuni 24. märts 2023.
Täpne programm koos lektoritega avaldatakse märtsikuus. Koolituse teemadega saab tutvuda kergejõustikutreenerite tasemekoolituse õppekavas – SIIN.
NB! Koolituse toimumiseks peab olema õigeaegselt registreerunud minimaalselt 10 osalejat (tasemekoolituse raames).
Lisainfo:
Merlyn Lipp
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Sellel nädalavahetusel, 21.-22. jaanuaril selguvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis U14 ja U16 vanuseklasside Eesti meistrid. Talvistel meistrivõistlustel on starti oodata 560 noorsportlast 41 klubist.
Kui möödunud nädalavahetusel jagati selle aasta esimesed meistritiitlid mitmevõistluses, siis nüüd tulevad meie kõige nooremad sportlased starti üksikaladel.
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Võistluste algus laupäeval kell 12:00 ja pühapäeval kell 11:00.
OSALEJATE NIMEKIRI
AJAKAVA – uuendatud 19.01!
NB! Sõltuvalt osalejate arvust on ajakavas muudetud U16 tüdrukute 400 m jooksu algusaega! Uus algusaeg on laupäeval kell 16:05.
Jälgi tulemusi meie kodulehel või Sportity äpis (parool: 23semv1416).
Tallinna Maraton on 2023. aastal Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu eliittasemega jooksuvõistlus. Eesti spordisündmus pälvis esmakordselt sellise kaaluga ülemaailmse korraldussertifikaadi.
Eesti osavõturohkeim rahvusvaheline spordi- ja liikumissündmus Tallinna Maraton nimetati esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu eliittasemega (World Athletics Elite label) jooksuvõistluseks nii maratoni kui poolmaratoni arvestuses. Mida kõrgem on võistluse korraldustase ülemaailmses kvalifikatsioonis, seda rohkem on võimalik teenida kõrgeid reitingupunkte ka Eesti parematel jooksjatel, mis on üheks oluliseks eeltingimuseks meie jooksjate jõudmisel tiitlivõistlustele.
Tallinna Maratoniga sarnaselt kuuluvad tänavu eliittasemega jooksude hulka paljude tuntud Euroopa suurlinnade mainekad sündmused, sealhulgas Pariisi, Praha, Rooma, Lissaboni, Viini, Frankfurti ja Sevilla maratonid ning mitmed suurjooksud teisteltki kontinentidelt.
Tallinna Maraton sai võimaluse kandideerida eliittasemega jooksuvõistluseks tänu Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, Eesti Kergejõustikuliidu ja paljude toetajate panusele.
Nii tippjooksjaid kui tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna Maratoni kolmepäevane programm algab reedel 8. septembril viiekilomeetrise Nike Noortejooksuga, jätkub laupäeval 9. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ja 10 km RIMI Sügisjooksuga ning lõpeb pühapäeval 10. septembril klassikalise maratonijooksuga (42,2 km). Kavas on ka Limpa lastejooks ning terve septembrikuu vältav harrastajate seas populaarsust kogunud virtuaalne Maratoni Kombo.
2023. aasta on Eesti Vabariigis kuulutatud liikumisaastaks, mistõttu on Eesti suurimale liikumissündmusele teretulnud ka need, kes varem pole kaasa löönud. Osaleda võib nii sõpradega üheskoos käies, kui kepikõndi või sörkjooksu tehes. Korraldajate soov on alistada taas kahekümne tuhande osaleja piir ning asuda püüdma osavõturekordit, mis sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 liikumisharrastajat 67 riigist. Liikumisaasta loob selleks suurepärase eelduse.
8.-10. septembril 2023 toimuvale Eesti suurimale jooksu- ja liikumissündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee
Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
mati@jooks.ee
521 3331
Täna lõppenud Eesti noorte talvistel mitmevõistluse meistrivõistlustel tegi säravaima tulemuse Liisa-Maria Lusti, kes püstitas uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi viievõistluses.
Lusti (Audentese SK) kogus Eesti meistriks tulles viie alaga 4125 punkti ning ületas 18 aastat Ksenija Balta nimele kuulunud rekordi 20 punktiga. Eesti kõigi aegade edetabelis tõuseb ta täiskasvanute arvestuses selle tulemusega viiendale kohale. U20 vanuseklassi hõbemedali teenis Jane Roosimägi (Viljandi KJS Sakala) 3648 punktiga ning pronksmedali sai kaela Mirtel Klaar (Audentese SK) 3596 punktiga.
U20 vanuseklassi noormeeste seitsmevõistluses krooniti Eesti meistriks Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala), kes kogus 5345 punkti. Talle järgnesid Jaroslav Sivuha (Audentese SK) 5291 punktiga ja Dan Šemeljov (Valga SK Maret-Sport) 4797 punktiga.
U18 tüdrukute viievõistluse võitis 3863 punktiga Viola Hambidge (Pärnu SK Altius). Teiseks tuli Annika Põlluaas (SK Elite Sport) 3787 punktiga ning kolmas koht läks jagamisele Johanna Lokotari (KJK Kose 2000) ja Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) vahel, kes mõlemad teenisid 3444 punkti.
Sama vanade poiste arvestuses tuli Eesti meistriks Andreas Trumm (TÜASK), kes kogus seitsme alaga 5224 punkti. Hõbemedali sai kaela Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare) tulemusega 4604 punkti ning pronksmedali teenis Ralf Lepasson (SK Elite Sport) tulemusega 4394 punkti.
Tüdrukute U16 vanuseklassi viievõistluses riputati kuldmedal kaela Ellen Ingrid Aadamsoole (SK Elite Sport), kes kogus 3375 punkti. Hõbemedali teenis Aadamsoo klubikaaslane Allika Inkeri Moser 3257 punktiga ja pronksmedali sai Bianca Maria Vuks (TÜASK) 3005 punktiga.
U16 vanuseklassi seitsmevõistluses tegid puhta töö SK Elite Sport poisid, kes teenisid kolmikvõidu. Eesti meistriks krooniti Kaspar Isand 4352 punktiga. Talle järgnesid Jan Joonas Pohlak 4243 punktiga ning Endel Pällin 3927 punktiga.
Kõige nooremate tüdrukute ehk U14 vanuseklassi viievõistluse võitis Saue KJK esindaja Lisandra Häling 4056 punktiga. Teiseks tuli Sofia Suprun (SK Leksi 44) tulemusega 3996 punkti ning kolmas oli Marietta Verst (TÜASK) tulemusega 3839 punkti.
U14 vanuseklassi poiste seitsmevõistluses tuli Eesti meistriks Rigon Stefen Pappel (SK Elite Sport) 4695 punktiga. Hõbemedali sai kaela Devon Järvekülg (Pärnu Kalevi KJK), kes kogus 4397 punkti ning kolmas oli Ron-Marcus Laurik (SK Elite Sport) 4310 punktiga.
Järgmised Eesti meistrid selguvad juba järgmisel nädalavahetusel, kui toimuvad U14 ja U16 vanuseklasside Eesti talvised meistrivõistlused üksikaladel.
2023. aasta esimesed kergejõustiku Eesti meistrid selguvad sellel nädalavahetusel, 14.-15. jaanuaril Lasnamäe Kergejõustikuhallis. U14, U16, U18 ja U20 vanuseklassi Eesti talvistel meistrivõistlustel mitmevõistluses osaleb üle 150 sportlase 26 klubist.
U20 vanuseklassi viievõistluse stardinimekirjast leiame 16 neidu. Medalite eest hakkavad eeldatavalt võistlema Liisa-Maria Lusti (Audentese SK), Edlin Lisbeth Laur (Audentese SK) ning esimest aastast selles vanuseklassis võistlevad Mirtel Klaar (Audentese SK) ja Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK). Väljaspool arvestust teevad kaasa Katre Sofia Palm (Audentese SK), Laura Lokotar (KJK Kose 2000) ning esimest korda paneb end viievõistluses proovile Kreete Verlin (SK Fortis).
U20 noormeeste seitsmevõistluses asub tiitlit kaitsma Andreas Hantson (Viljandi VAK Staier). Medalitele konkureerivad ka Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala), Jaroslav Sivuha (Audentese SK) ning esimest aastast U20 vanuseklassis võistlevad Harry Richard Jääger (SK Elite Sport) ja Aivar Ellam (Rakvere KJK ViKe). Kokku on stardinimekirjas 13 noormeest.
U18 tüdrukute viievõistluses asub favoriidina starti Viola Hambidge (Pärnu SK Altius). Talle pakuvad konkurentsi Pia Lauren Matsalu (Audentese SK), Annika Põlluaas (SK Elite Sport) ja Mia Mireia Uusorg (Audentese SK). Stardinimekirjast leiame 17 tüdrukut.
U18 seitsmevõistluses asub starti 11 poissi. Peamisteks kullanõudlejateks on Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare) ja Tristan Konso (Rakvere KJK ViKe).
Kõige rohkem osalejaid leiame U16 vanuseklassi viievõistlusest, kus starti on tulemas 29 tüdrukut. Sama vanade poiste seitsmevõistlejaid asub starti 19. Kõige nooremate ehk U14 vanuseklassi tüdrukute viievõistluses on kirjas 28 sportlast ning poiste seitsmevõistluses 20 sportlast.
Kõik 2023. aasta kergejõustiku Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.
Võistluste algus laupäeval kell 11:50 ja pühapäeval kell 11:00.
U18 ja U20 vanuseklassi mitmevõistlejad selgitavad nädalavahetusel välja ka Eesti koondise, kes osaleb 11.-12. märtsil Tallinnas toimuvatel Balti võistkondlikel mitmevõistluse meistrivõistlustel. Eesti meistrivõistluste esimene ja teine koht kindlustavad automaatselt pääsu koondisesse.
Tulemusi saab jälgida EKJL kodulehel ja Sportity äpis (parool: snmvmv23).
Alates esmaspäevast 09.01 saab esitada taotlusi treenerikutse taotlemiseks ja taastaotlemiseks. Kõiki oma andmeid saab kontrollida, täiendada ja taotluse esitada minu.treenerikutse.ee keskkonnas.
I taotlusvooru olulised kuupäevad:
- 09.01.2023 – 30.01.2023 – taotluste vastuvõtt (Hilinenud taotlusi vastu ei võeta!)
- 30.01.2023 – 20.02.2023 – taotluste menetlus
- 21.02.2023 – 12.03.2023 – eksamid (teooriaeksami täpset kuupäeva ja aega näeb taotluse esitamisel)
- 24.03.2023 – kutsete kinnitamine
Selles taotlusvoorus peaksid kutse aegumise vältimiseks taotluse esitama treenerid, kelle kutse kaotab kehtivuse enne 20. juunit 2023 ning esmataotlejad ja taseme tõstjad, kellel on vastava taseme eeldused täidetud.
Lisainfo:
Merlyn Lipp
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on 2023. aasta esimesel päeval külaliseks vasaraheitja Anna Maria Orel.
Narvas sündinud, kuid Jõhvist pärit 26-aastase naise karjääri mahub meeldejäävaid hetki omajagu. 19-aastasena Eesti rekordiomanikuks saamine, talvel külma ilmaga tippmargi uuendamine ja Londoni maailmameistrivõistluste 18. koha saavutamine – need on vaid mõned pikast loetelust.
“Ma olin noorena väga tõsine, tõsisem kui praegu ja tagantjärele isegi liiga tõsine. Trenn oli minu jaoks püha. Ma ei käinud mitte ühelgi kooliga seotud üritusel, isegi mitte oma ballil. Ma ei tarbinud alkoholi ega käinud pidudel. Mu elu oli kuiv ja rutiinne,” sõnab Orel, kelle sõnul aitas tal kiiresti Eesti rekordini jõuda lisaks pühendumisele ka andekus ja hea tehniline tunnetus.
Viimased kolm aastat on olnud Orelile aga õpetlikud ja 2019. aastal heidetud rekordile 69.85 pole ta enam lähedale pääsenud. Mitu treeneri- ja keskkonnavahetust ning toiminud tehnika lõhkumine ja ületreening viisid sportlase möödunud sügisel suisa küsimuseni, kas sporditegemisega üldse on mõtet jätkata. Talv on toonud aga Orelile meelerahu tagasi ja seda kinnitavad ka trennis näidatud tulemused.
“Ma usun esimest korda kolme aasta jooksul, et võin taas kaugele jõuda. Tõsiselt usun seda. Tean, et teen tehniliselt õiget asja. Ma ei saa lubada, et ma heidan suvel kaugele, aga vähemalt ma naudin heitmist jälle. Ja mul pole ka sportlasena kohustusi, mul pole hetkel sponsoreid,” lisab Orel, kes asus hiljuti treenima Ungari endise kettaheitja Roland Varga kavade järgi. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga lendab Orelil trennis vasar viis meetrit kaugemale.
Vestlus Oreliga saab olema aga tavapärasest “Staadionijuttude” formaadist küllalt erinev, sest episoodi teises pooles pühendume tema elukaaslasele, tänavu Eugene’is maailmameistriks kroonitud Kristjan Cehile, keda treenib teatavasti olümpiavõitja Gerd Kanter. Orel avab maailma parima kettaheitja tausta ning räägib, millised rõõmud ja mured tippu tõusmisega on kaasnenud.
Saadet juhib Karl Rinaldo.
„Staadionijutud”, 45. osa: SoundCloud | Spotify | Apple Podcasts
Reedel, 30. detsembril toimunud Spordiaasta Tähed 2022 gala osutus kergejõustiklaste jaoks väga edukaks, sest koju mindi lausa kolme Kristjaniga. Lisaks tunnustati mitmeid teisi kergejõustikuga seotud inimesi.
Aasta meessportlase tiitli pälvis mitmevõistleja Janek Õiglane, kes võitis sel suvel Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses pronksmedali. Meessportlase kategooria võitis Õiglane maksimumpunktidega, saades esikoha nii rahvahääletusel kui ka spordiajakirjanike ja alaliitude pingereas.
Aasta noorsportlaseks tuli kõrgushüppaja Karmen Bruus, kes krooniti sel suvel U20 maailmameistriks ning saavutas täiskasvanute MMil seitsmenda koha Eesti rekordi kordamisega.
Aasta treeneri auhinna sai Gerd Kanter, kelle õpilane Kristjan Čeh tuli tänavu kettaheites maailmameistriks, sai Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ning teenis Teemantliiga üldvõidu. Kanteri jaoks oli treenerina tegemist esimese Kristjaniga, sportlasena on ta aasta parimaks valitud kolmel korral.
Aasta naissportlaseks valiti freestyle-suusataja Kelly Sildaru ning aasta võistkonna tiitli teenis rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja.
Aasta veteransportlase tiitli sai tänavu M40 klassis heitealadel kahekordseks maailmameistriks tulnud Genro Paas.
Aasta parasportlasteks tulid kergejõustiklased Marja-Liisa Landar ja Tanel Visnap.
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia üheks laureaadiks oli Ahto Paavo, kes tegeleb Heino Lipu mälestuse jäädvustamisega. Preemia pälvisid ka Mallika Koel, kes korraldab võistlusi erivajadustega inimestele (sh kergejõustikuvõistlusi) ning Laine Rokk, kes tegeleb koolispordi edendamisega ning osaleb oma õpilastega TV 10 Olümpiastarti võistlussarjas.
Auhinnagalal tunnustati ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud. Tunnustuse teenisid ka neli kergejõustikuklubi: Rakvere Kergejõustikuklubi ViKe, Jõgeva Kergejõustikuklubi Harta, Rapla Jooksuklubi ning SK “Maret-Sport”.
“Kergejõustikusajandi” viimane ehk kolmas osa tõi vaatajani meie väljakualade suurimad nimed ja nende lood.
Neljapäeval, 23. detsembril ETV ekraanile jõudnud “Kergejõustikusajandi” teine osa viis meid ajas tagasi jooksualade tunnustatud nimede ja sündmusteni.
Alates 1. jaanuarist 2023 tõuseb Eesti Kergejõustikuliidu korraldatavatel võistlustel stardimaks 10 euroni.
Seoses võistluste korralduskulude hüppelise tõusuga tegi EKJL eelarvekomisjon juhatusele ettepaneku tõsta alates 1. jaanuarist 2023 stardimaks 10 euroni, mille juhatus oma korralisel koosolekul 14. detsembril 2022 kinnitas.
Stardimaksu kasutatakse sihtotstarbeliselt võistluste korralduskulude katmiseks. Seni kehtis võistlustel 5-eurone stardimaks, mis kehtestati 2020. aastast.
Eesti Kergejõustikuliidu stardimaksude kogumise kord
Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse koosoleku protokoll 14.12.2022
Eesti Olümpiakomitee avas esmaspäeval „Aasta sportlane 2022“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 25. detsembrini aadressil aastasportlane.eok.ee. Laureaadid tehakse teatavaks 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2022“ auhinnagalal.
Meie sportlased ja treenerid on esindatud järgmistes kategooriates:
- Aasta meessportlane – Janek Õiglane ja Rasmus Mägi
- Aasta naissportlane – Karmen Bruus
- Aasta treener – James Thomas, Gerd Kanter, Kersti ja Mehis Viru
Anna hääl oma lemmikute poolt SIIN!
2022. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Laureaadid kuulutatakse välja 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta Tähed 2022“, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.
2021. aastal valiti aasta naissportlaseks vehkleja Katrina Lehis, meessportlaseks tõkkejooksja Rasmus Mägi, aasta võistkonnaks olümpiakulla võitnud epeenaiskond ja aasta treeneriks epeenaiskonna treener Kaido Kaaberma. Aasta noorsportlase tiitli pälvis ujuja Eneli Jefimova. Läbi aegade on enim Eesti aasta sportlase tiitleid pälvinud Erika Salumäe, kes teenis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
Reedel, 6. jaanuaril toimub Tallinnas tõkkejooksu koolitus “Algajast tippu – kuidas seda plaanerida ja nautida?”, mille viib läbi Hispaania treener Julián González.
Eestis viibib paar kuud kohapeal Kolumbiast pärit, kuid praegu Hispaanias elav ja töötav treener Julián González, kes Eestis teeb koostööd tõkkejooksja Anna Maria Millendiga.
Siinviibimise ajal viib González läbi tõkkejooksu koolituse Eesti treeneritele pealkirjaga “Algajast tippu – kuidas seda planeerida ja nautida?”.
González tegeles ise kergejõustikuga 19 aastat ning omab üle 16 aasta treenerikogemust. Praegu töötab peatreenerina Benalmádena kergejõustikuklubis. Oma edukamate õpilastena toob välja Hispaania koondisesse kuulunud Javier Lopezi ja Irene Almarcha.
Koolitus toimub reedel, 6. jaanuaril ajavahemikus 10:00-15:00 Tallinnas, Audentese Spordihallis.
Koolituse osalustasu on 30 eurot. Tasumine toimub enne koolitust arve alusel ning arved väljastatakse eelregistreerimise põhjal.
Registreeri ennast koolitusele SIIN.
Registreerimistähtaeg 2. jaanuar 2023!
NB! Koolitus toimub inglise keeles ning tõlget ei toimu!
Täpsema programmi saadame osalejatele jaanuari alguses.
Lõunapaus toimub omafinantseeringul!
Kolmapäeval, 14. detsembril kogunes korralisele koosolekule Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.
Juhatus kinnitas 2023. aasta lähetustingimused noorte tiitlivõistlustele.
Lähetustingimustega saab tutvuda SIIN.
Lisaks kinnitas juhatus kolm muudatust 2023. aasta võistluskalendris:
- Eesti meistrivõistlused 10 000 m jooksus toimuvad 13. mail Valkas, Lätis
- Eesti noorte meistrivõistlused mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20) toimuvad 21.-22. juulil Rakveres
- Rukkilillemängud 2023 toimuvad 7.-8. augustil Jõhvis
Uuendatud 2023. aasta võistluskalender:
Eesti kergejõustiklased on möödunud sajandi vältel võitnud hulgaliselt tiitlivõistluste medaleid kuni olümpiakuldadeni välja. Eile õhtul jõudis ekraanile saatesari “Kergejõustikusajand”. Kolmeosalise sarja esimene osa tutvustas meie mitmevõistluse traditsioone ja kuulsamaid nimesid.
Eesti kergejõustikul on nii traditsioonide mõttes kui ka medalite valguses väga rikkalik ajalugu. Möödunud sajandi jooksul on neli Eesti kergejõustiklast tulnud olümpiavõitjaks, sekka on võidetud suveolümpiatelt kaks hõbedat ja seitse pronksi. Meie kergejõustiklastel on ette näidata ridamisi medalivõite ka maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt.
Kauastele traditsioonidele pandi alus esimese Eesti Vabariigi ajal 1920. ja 1930. aastatel, kui ülesehitaja, innustaja ning õpetaja rollis oli omaaegne kümnevõistluse legend Aleksander Klumberg-Kolmpere. Tema tuules aitasid vundamenti luua väga paljud, neist nimekaim on ilmselt TRÜ kehakultuuri teaduskonna rajaja Fred Kudu.
Oluliste võitude valguses on eriti tähelepanuväärsed meie kergejõustiku viimased 50 aastat. Seda alates 1972. aasta Müncheni olümpiast, kui kõrgushüppes võitis esimese Eesti kergejõustiklasena kuldmedali Jüri Tarmak. Väljakualade kõrval on auhinnalaua puhastamisel silmapaistvalt võistelnud meie mitmevõistlejad ja medalivõidud ei puudu samuti jooksjatel.
Alates neljapäevast, 15. detsembrist jõuab kolmel järjestikusel neljapäeval ETV ekraanile kolmeosaline saatesari “Eesti kergejõustikusajand”, mis vaatab ajas tagasi ja elustab aastakümnete tagused emotsioonid, mõtestab toimunut, toob unustusehõlma vajunud sündmused ja sportlased taas ekraanile. Rännaku esimeses osas räägiti mitmevõistlusest, nädal hiljem 22. detsembril samal ajal jooksjatest ja sarja lõpetuseks 29. detsembril ikka kell 22:05 väljakualade silmapaistvatest tegijatest.
Saatesarja autor on Kristjan Kalkun, valmimisse andsid ERR-i sporditoimetusest panuse ka Anu Säärits, Helar Osila, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru. Sarja režissöör on Steiv Silm.
Avaldati Teemantliiga 2023. aasta kalender, kuhu kuulub 15 etappi erinevates linnades üle kogu maailma. Esmakordselt toimub Teemantliiga finaaletapp USAs.
Hooaeg saab alguse maikuus Katari pealinnas Dohas ning kahepäevane finaal, kus kroonitakse 32 Teemantliiga võitjat toimub septembris Oregonis.
Teemantliiga 2023. aasta kalender:
- Doha – 5. mai
- Rabat – 28.mai
- Rooma – 2. juuni
- Pariis – 9. juuni
- Oslo – 15. juuni
- Lausanne – 30. juuni
- Stockholm – 2. juuli
- Silesia – 16. juuli
- Monaco – 21. juuli
- London – 23. juuli
- Shanghai – 29. juuli
- Shenzhen – 3. august
- Zürich – 31. august
- Brüssel – 8. september
- Eugene – 16.-17. september
10. II 1940 – 12. XII 2022
HEITI ANNUS
Eesti Kergejõustikuliit teatab kurbusega, et 12. detsembril lahkus meie hulgast 82-aastasena endine kergejõustiklane ja kergejõustikutreener Heiti Annus.
Heiti Annus alustas treeninguid 1954. aastal TRÜ SK-s Meinhard Puki juhendamisel. Tuli teivashüppes Eesti noortemeistriks 1958. aastal ning sai täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel kolm pronksi (1962-63 ja sisehallis 1967). Parimaks tulemuseks jäi 1966. aastal hüpatud 4.20.
Töötas aastatel 1965–71 Tartu LNSK-s ja alates 1971. aastast Tartu Kalevi kergejõustikukoolis treenerina (6. kutsetase, 2006). Oli rahvusvahelise kategooria kohtunik. Tartu Kalevi auliige (2001), Kalevi auliige (2006).
Tuntumaid õpilasi: Andrus Värnik, Indrek Tustit, Aivar Otsalt, Peep Laar, Teet Onni, Margus Kübar, Kalju Mägi, Tanel Laanmäe.
Avaldame sügavat kaastunnet Heiti perekonnale, lähedastele ja Tartu Kalevi kergejõustikuperele.
2023. aasta maailmameistrivõistlusteni Budapestis on jäänud täpselt 250 päeva ning tänasest on võimalik kõigil huvilistel endale pileteid osta.
MM toimub Ungari pealinnas järgmisel suvel 19.-27. augustil, kus üheksa võistluspäeva jooksul on võimalik näha maailma parimaid kergejõustiklasi.
Piletihinnad algavad 7 dollarist sessiooni kohta ning võimalik on osta ka erinevaid pakette.
Piletid on müügil SIIN.
Täna, 11. detsembril toimusid Itaalias murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlused, kus osales seitse Eesti jooksjat.
Eesti koondise parimana sai Leonid Latsepov meeste 10 km distantsil korraliku jooksuga 47. koha ajaga 31:24, kaotust võitjale kogunes 1:51. Kaur Kivistik ja Karel Hussar lõpetasid jooksu 62. ja 63. kohal, ajad vastavalt 32:29 ja 32:32. Võitjaks tuli edukalt tiitlit kaitsnud norrakas Jakob Ingebrigtsen, kes läbis distantsi ajaga 29:33. Kokku finišeeris 80 meest.
Ainsa Eesti naisjooksjana stardis olnud Laura Maasik sai 54. koha, läbides 8 km ajaga 29:48. Ka naiste arvestuses tuli võitjaks norralannast tiitlikaitsja Karoline Bjerkeli Grøvdal, kelle võiduajaks märgiti 26:25. Distantsi lõpetas 63 naist.
U23 vanuseklassis sai Kalev Hõlpus 78 lõpetaja seas 69. koha ajaga 26:20. Võitis Charles Hicks (Suurbritannia), kellel kulus 8 km läbimiseks aega 23:40.
U20 vanuseklassi noormeestest tegi 6 km distantsil hea jooksu Morten Siht, tasuks 61. koht ajaga 19:05. Otse kaitseväest võistlema tulnud Oliver Annus sai 92. koha ajaga 20:55. Kokku lõpetas 96 jooksjat, kellest kiireim oli Will Barnicoat (Suurbritannia) ajaga 17:40.
Koondise juht Toomas Tarm sõnas peale võistlust, et meie koondis jooksis tänasel raskel rajal oma taseme välja ja üldpilt oli positiivsem kui viimasel paaril aastal.
Pühapäeval, 11. detsembril toimuvad Itaalias Euroopa meistrivõistlused murdmaajooksus. Eestit esindab Torino lähistel toimuvatel võistlustel 7-liikmeline koondis.
Ainsa Eesti naissportlasena läheb 8 km distantsil starti Laura Maasik, kes on sel aastal krossijooksus kroonitud nii Eesti kui ka Balti meistriks.
Meestest esindavad koondist Leonid Latsepov, Kaur Kivistik ja Karel Hussar, kes tõid oktoobris Eestile kolmikvõidu murdmaajooksu Balti meistrivõistlustelt. Meeste distantsiks on 10 km.
Kui kõik eelpool nimetatud sportlased on varem juba EMil osalenud, siis noormehed teevad Itaalias oma debüüdi. U23 vanuseklassis asub võistlustulle Kalev Hõlpus ning U20 vanuseklassi noormeestest on stardis Oliver Annus ja Morten Siht. Distantsid vastavalt 8 km ja 6 km.
Koondise juht Toomas Tarm jagas oma mõtteid enne võistlusi: “Paaril viimasel aastal on meie jooksjate tulemused jäänud tagasihoidlikumaks, kui oleme lootnud ja eeldanud. Kuigi võistlus toimub meile ebamugaval ajal, siis ootame kõikidelt võistlejatelt ikkagi enda maksimumtulemust. Sel aastal on põhjust olla mõnevõrra optimistlikum – kõik koondislased näitasid head vormi oktoobri lõpus toimunud Balti meistrivõistlustel ja on saanud vahepeal hästi harjutada. Võiksime olla rahul tulemustega vähemalt teise kolmandiku seas, kaotust võitjatele ei tohiks koguneda üle 3 minuti.”
EM-il on starti tulemas kõik eelmise aasta tiitlikaitsjad eesotsas Norra jooksustaari Jakob Ingebrigtseniga, kes läheb jahtima oma kuuendat murdmaajooksu meistritiitlit. Sellel aastal on norralane kroonitud maailmameistriks 5000 m jooksus ning Euroopa meistriks 1500 ja 5000 m jooksus. Lisaks Jakobile on stardis ka tema vanemad vennad Henrik ja Filip. Ingebrigtseni suurimaks konkurendiks võib pidada kodupubliku eest võistlevat Yemaneberhan Crippat, kes tuli sel suvel Euroopa meistriks 10 000 m jooksus.
Naiste tiitlikaitsjana on stardis Norra jooksja Karoline Bjerkeli Grøvdal, kellel on seni ette näidata kaheksa medalit murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustelt. Grøvdali põhikonkurentidena lähevad rajale 5000 m jooksu Euroopa meister Konstanze Klosterhalfen (Saksamaa) ja 10 000 m jooksu Euroopa meister Yasemin Can (Türgi).
Võistluste ajakava (Eesti aja jaoks arvestada +1h)
Võistluste otseülekannet saab jälgida SIIN.
Rohkem infot võistluste kodulehel.
Maailma Kergejõustikuliit kuulutas eile õhtul välja aasta kergejõustiklased, kelleks valiti maailmameistrid ja maailmarekordite purustajad Sydney McLaughlin-Levrone ja Armand Duplantis.
Tõusva Tähe kategooria võitjateks tulid Serbia odaviskaja Adriana Vilagos ja USA sprinter Erriyon Knighton.
McLaughlin-Levrone ja Duplantis võitsid Tõusva Tähe auhinna neli aastat tagasi. Sellel aastal suutsid nad mõlemal oma ala maailmarekordit parandada rohkem kui ühel korral, mis päädisid rekordi püstitamisega Maailmameistrivõistlustel Oregonis.
McLauglin-Levrone tuli sel aastal Oregonis 400 m tõkkejooksus maailmameistriks ajaga 50.68. Lisaks sellele aitas ta USA teatenaiskonnal kuldmedalid võita 4×400 m teatejooksus.
Duplantis, kes kuulutati Tallinnas toimunud auhinnagalal ka Euroopa parimaks kergejõustiklaseks, püstitas sellel aastal teivashüppes kolm maailmarekordit, tuli maailmameistriks nii sise- kui välitingimustes, krooniti Euroopa meistriks, võitis 19-st võistlusest 18 ning hüppas kuus meetrit või enam 23 korda. Äsja 23-aastaseks saanud Duplantis on kuus meetrit ületanud nüüd rohkem kordi, kui ükski teine teivashüppaja maailma ajaloos.
Pikemat uudist ja kõiki auhinnavõitjaid saab vaadata Maailma Kergejõustikuliidu kodulehel.
TV 10 Olümpiastarti 52. hooaeg sai avapaugu laupäeval, 3. detsembril Võru Spordikeskuses. Avaetapil püstitas Diana Johanna Vanamb kuulitõukes vanemate tüdrukute hulgas uue sarja rekordi.
Uue hooaja esimesel etapil võistlesid ligi 400 noort neljal alal: 60 m jooksus, kõrgushüppes, teivashüppes ja kuulitõukes.
Võistluse säravaima tulemusega sai hakkama Tartu Variku Kooli õpilane Diana Johanna Vanamb, kes püstitas uue sarja rekordi vanemate tüdrukute kuulitõukes. Kersti Viru õpilane tõukas 2-kilose kuuli parimal katsel 14.83 meetri kaugusele. Varasem rekord 14.34 kuulus 2018. aastast Berit Saare nimele.
Peale esimest etappi asus suurte koolide arvestuses juhtima tiitlikaitsja Rakvere Reaalkool ning väiksemate koolide arvestuses on liidripositsioonil samuti tiitlikaitsja Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
Kõik tulemused SIIN.
ERR Sport uudislugu:
I etapi kokkuvõttev saade on eetris ETV kanalil neljapäeval, 8. detsembril kell 16:30 ja laupäeval, 10. detsembril kell 11:00 ETV2 kanalil.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Originaal, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
EKJL Instagram
