Noored kandideerima: ERGO panustab lootustandvate noorte sportlaste arengusse 25 000 eurot

ERGO annab kuuendat aastat välja noorte sportlaste stipendiumit, et anda hoogu juurde Eesti sportlastele. Sellel aastal on stipendiumifondi kogusuurus 25 000 eurot ja sellele saavad kandideerida sportlased vanuses 18-25 eluaastat.

„Eesti noorte sportlaste toetamine on oluline, et meil kasvaksid järjepidevalt peale uued oma ala tipud, kes suudavad võistelda rahvusvahelistel võistlustel kõrgete kohtade nimel ja pakkuda häid emotsioone meile kõigile. Läbimurre tippsporti on tihti keeruline ning nõuab lisaks tugevale tahtele ka märkimisväärset eelarvet, kuna treeninglaagrid ja -vahendid ning võistlustel osalemine on kulukas,“ ütles ERGO Eesti juht Marek Ratnik.

Varasemalt on ERGO stipendiumi pälvinud mitmed sportlased, kellest nii mõnigi on täna jõudnud maailma tippu või selle lähedale. Teiste seas on stipendiumi pälvinud kahevõistleja Kristjan Ilves, kiiruisutaja Saskia Alusalu, vehkleja Erika Kirpu, kümnevõistleja Janek Õiglane, ujuja Kregor Zirk, sprinter Karl Erik Nazarov, iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus jt.  

Eelmise aasta stipendiaadi Karl Erik Nazarovi sõnul täiendas ta ERGO stipendiumi abiga isiklikku taastumisravi masinaparki. „Need taastumisvahendid aitavad mul pärast raskeid treeninguid ja võistlusi taastuda, nii et olen järgmiseks päevaks värskemalt valmis,“ ütles Nazarov.  

Samuti eelmisel aastal stipendiumi pälvinud iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus kasutas ERGO stipendiumi täiendavate laagrite tarbeks. „Tänu stipendiumile sain minna laagritesse, mis ei olnud algselt planeeritud. Need olid ettevalmistuseks hädavajalikud peale koroonasse haigestumist,“ rääkis ta.  

Stipendiumi eesmärk on toetada noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks. Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 30. juuni 2021 ja seda saab taotleda aadressil www.ergo.ee/noorsportlane2021 

Esitada tuleb:

• Kuni 3 minutit pika videotutvustuse, kus sportlane ütleb oma nime ja vanuse, tutvustab mis alaga ta tegeleb, nimetab oma suuremad kordaminekud, seletab lahti oma eesmärgi, räägib, kui suurt stipendiumi ta vajab ning milleks ta kasutaks ERGO stipendiumit (näiteks: võistlusel osalemine, spordivahendi soetamine, asjassepuutuvas programmis osalemine või sportlastee kirjeldus). Võimalusel lisada videosse ka lõik oma treeningpaigast, treeningust enesest ja/või võistlusolukorrast.
• Kirjaliku avalduse koos isikuandmetega.
• Foto.
• Nimekirja senistest ja olemasolevatest toetajatest.
• Eelarve, kus märgitud ka ERGO toetuse kasutus.
• Soovituskirja treenerilt, spordiklubilt või alaliidult.
• Andmed oma pangakonto kohta (konto nr).

ERGO on üks juhtivatest kindlustusseltsidest Baltikumis, pakkudes terviklikku valikut nii vara- kui elukindlustuslahendustest. Soovime kaasa aidata ühiskonna turvalisemaks ja hoolivamaks muutmisele ning tulevikust hoolimine on meie loomuses. ERGO on pere- ja töötajasõbralik tööandja Eestis enam kui 250 inimesele ning meid usaldab üle 120 000 kliendi.

Juuli keskel Tallinna Kadrioru staadionil peetavate kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa meistrivõistluste normi on tänaseks täitnud 21 Eesti noorsportlast. 10 noort on saanud pääsu võistlemiseks kergejõustiku U20 EMile ja 11 noort U23 EM-ile. Lõplik koondise suurus selgub kümme päeva enne võistluste toimumist. 

Tallinnas toimub sel aastal Euroopa kergejõustiku kaks kõige suuremat sündmust. “Kadrioru staadionil võistlevad U20 ja U23 vanuseklassis Euroopa kergejõustiku tulevikulootused. Nii mõnegi puhul võime oodata, et nad ka edaspidi täiskasvanute tiitlivõistlustel meeldejäävaid spordiemotsioone pakuvad,” ütles Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi.

Samal tasemel rahvusvahelised vanuseklasside meistrivõistlused toimusid Tallinnas 2011 ja 2015. Siis võistlesid siin sellised suurkujud nagu odaviskaja Johannes Vetter, kümnevõistleja Kevin Mayer ning kõrgushüppaja Mariya Lasitskene. Tollal olid nad kõik oma sportlaskarjääri alguses.

Toimumiskuupäevad: 8.-11. juulil U23 EM ja 15.-18. juulil U20 EM kergejõustikus

8.-11. juulil toimub Kadrioru staadionil kergejõustiku U23 EM ja 15.-18. juulil U20 EM. Mõlemad võistlused toovad kohale umbes 1000 sportlast ja lisaks nende taustajõud, mis annab aimu ettevõtmise suurusest ja olulisusest Eesti spordile, turismile ja majandusele.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on spordivaldkond uude olukorda kohanemise musternäidis, sest sport ei seisa vaatamata piirangutele paigal. “On väike ime, et noorte EM-id Kadriorus toimuvad, sest paljud riigid ei julge veel suurvõistlusi korraldada. Aga Eesti kergejõustikuliidu töö on Euroopas ja maailmas kõrgelt hinnatud ning on igati loogiline ja sümboolne, et saime õiguse korraldada nii U20 kui ka U23 EM-i,” ütles Belobrovtsev.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürni sõnul toimub suuri võistlusi Eestis rohkem kui kunagi varem. “Kultuuriministeerium pole kunagi nii palju toetusi rahvusvahelistele spordisündmustele eraldanud, nagu tänavused 4,7 miljonit. Mul on hea meel, et ambitsioonikad alaliidud toovad selliseid tiitlivõistlusi Eestisse. Soovin edu kergejõustikuliidule ja loodan, et võistlused toimuvad edukalt ka sportlikus plaanis,” sõnas Pürn.

Võistluste peakorraldaja Taavi Esperk kommenteeris, et U20 ja U23 EM toimumise eel läbib Kadrioru staadion uuenduskuuri. “Peaväljak saab värske katte, võistluste tarbeks ehitatakse ajutine kaugushüppekast ning ka harjutusväljakut uuendatakse,” sõnas Esperk.

Eesti noorsportlased valmistuvad isukalt

Eesti Kergejõustikuliit on varem välja öelnud, et hinnanguliselt on Eesti koondise suuruseks U20 klassis 40 sportlast, U23 klassi koondise suurus veel selgub. Lõplik nimekiri normitäitjatest ja võistlusele pääsejatest selgub jooksvalt kuni juuli esimeste nädalateni. 

“Korraldajatena on Eestil võimalus taotleda rohkemate sportlaste pääsu võistlustele kui ainult normitäitjad. Kui võimalik, tahame suurvõistlustel osalemise kogemuse pakkuda kõigile kohalikele uutele tulijatele ja üllatajatele, kuid otsused tehakse ikkagi tulemuste põhjal,” lubas peakorraldaja Taavi Esperk.

Tänaseks on U20 vanuseklassis normitäitjaid 10, neist üks sportlane kahel alal: 

·       Artur Djatšuk (10 000 m käimine)
·       Jekaterina Mirotvortseva (10 000 m käimine)
·       Viktor Morozov (kolmikhüpe)
·       Rasmus Roosleht (kümnevõistlus)
·       Tony Ats Tamm (kümnevõistlus)
·       Ann Marii Kivikas (100m ja 200m jooks)
·       Elisabeth Pihela (kõrgushüpe)
·       Liisa-Maria Lusti (kaugushüpe)
·       Gertu Küttmann (kuulitõuge)
·       Katre Marit Liiv (odavise)

Lähemalt U20 kvalifitseerumise kohta: https://www.ekjl.ee/euroopa-u20-meistrivoistlused-15-18-juuli-2021-tallinn/ 

U23 vanuseklassis on normitäitjaid 11, neist üks sportlane  kahel alal:

·       Henri Sai (200 m jooks)
·       Karl Erik Nazarov (400 m tõkkejooks)
·       Kenro Tohter (110 m tõkkejooks)
·       Martin Täht (110 m tõkkejooks)
·       Eerik Haamer (teivashüpe)
·       Kevin Sakson (kuulitõuge ja kettaheide)
·       Gedly Tugi (odavise)
·       Kunnar Erich Viisel (odavise)
·       Lilian Turban (kõrgushüpe)
·       Marleen Mülla (teivashüpe)
·       Lishanna Ilves (kaugushüpe)

Lähemalt U23 kvalifitseerumise kohta: https://www.ekjl.ee/u23-euroopa-meistrivoistlused-8-11-juuli-2021-tallinn/

2021. aasta kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi,  Kalev, NIKE, Postimees, Synlab, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.

Galerii pressikonverentsilt: (autor: Raigo Pajula).

Laupäeval, 5. juunil toimuvad Birminghamis Euroopa 10 000 meetri karikavõistlused. Eestlastest asuvad stardijoonele Jekaterina Patjuk, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti.

Eelmine aasta koroonaviiruse tõttu ära jäänud võistlus toimub tänavu Birminghami ülikooli kergejõustikustaadionil, esialgsete nimekirjade alusel on starti oodata 111 sportlast 26 riigist.

Sinimustvalge koondise vormi tõmbavad selga Inglismaa suuruselt teises linnas Eesti tippstaierid Jekaterina Patjuk, Roman Fosti ja Tiidrek Nurme. Eelkõige maratonidistantsile keskendunud sportlased asuvad sedapuhku isiklikke rekordeid püüdma 10 000 m distantsil. Tiidrek Nurme näitas 19. mail KEVEK ja Tartu Kalev staadionijooksu sarja I etapil 5000 m distantsil aega 14:07.92. Fosti viimane võistlus oli 19. aprillil, kui maratoonar täitis Itaalias Siena Ampugnano lennujaama territooriumil toimunud maratonil Tokyo olümpiamängude normatiivi (2:10.46). Patjuk pani viimati jala joonele Milano maratonil 14. mail, kiire algtempo tõttu tuli võistlus pooleli jätta.

Meeste osalejate nimekirjast leiab neljakordse olümpiavõitja Mo Farahi nime, kes soovib laupäeval joosta 10 000 meetri Tokyo olümpia kvalifikatsiooniaja (27:28.00). Talle tulevad peamist konkurentsi pakkuma valitsev Euroopa 10 000 m meister prantslane Morhad Amdouni ja Farahi üks peamisi treeningpartnereid, Belgia koondise värve esindav Bashir Abdi.

Hispaania eest tulevad välja mitmekordsed Euroopa U20 ja U23 medalimehed Carlos Mayo ja Juan Antonio Perez, kellest viimane on sel hooajal näidanud aega 27:46.08. Euroopa 10 000 m jooksu karikat ei tule kaitsma itaallane Yemaneberhan Crippa, kuid kohal on tema vend Nekganet Crippa ja hiljuti 28 minuti piiri alistanud Iliass Aouani.

Naiste valitsev meister ja selle ürituse kahekordne võitja Lonah Chemtai Salpeter otsustas selle aasta võistlused Birminghamis vahele jätta. Tugevamatest naisjooksjatest on kohal Euroopa 5000 meetri hõbemedalist Eilish McColgan, värske 3000 m Euroopa sisemeister Amy-Eloise Markovc, albaanlanna Luiza Gega, Iisraeli koondise värve esindav Selamawit Teferi ja mitmed tugevad sakslannad.

Ajakava

Rasmus Mägi osales eile Hispaanias Huelvas toimunud kergejõustikuvõistlustel ning triumfeeris 400m tõkkejooksus võistluste rekordi 48.87-ga! Ühtlasi täitis tartlane hooaja avavõistlusel ka olümpiamängude normatiivi (48.90).

Mägi oleks ka edetabeli põhjal suure tõenäosusega Tokyos starti pääsenud, kuid kahekordne Eesti aasta meessportlane lunastas täna kindlasti Tokyo olümpiapileti ning sõidab juba oma kolmandatele olümpiamängudele.

Teise koha võitis prantslane Ludvy Vaillant ajaga 49.49 ning kolmanda koha sai ameeriklane Quincy Downing ajaga 49.50.

Maailma hooaja edetabelis tõusis Mägi jagama 12. kohta. Maikuus jooksis aja 48.87 välja ka jaapanlane Masaki Toyoda.

Kõik tulemused

Peale Mägi on Tokyo olümpianorm täidetud veel kuuel kergejõustiklasel: Magnus Kirt, Tiidrek Nurme, Roman Fosti, Johannes Erm, Karel Tilga ja Maicel Uibo

Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2021“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: AMPS Catering, Hekotek, Bigbank, Olympic Entertainment Group, Orkla Eesti, Tartu Mill, Tartu Ülikool, Toomas Linamäe, Ivar Valdmaa, Kristjan Rahu.

Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Anneli Ott ja Eesti Olümpiakomitee asepresident Erich Teigamägi.  

Kultuuriminister Anneli Ott ütles, et sporti toetavad inimesed kõnetavad teda väga sügavalt. „Mul on siiralt hea meel alati näha seda energiat, mida sporti pannakse. Spordiga seotud inimesed inspireerivad ja annavad maailma väga palju positiivset. Ma tänan teid siiralt kogu selle toe eest, spordisõbrad!“ ütles Ott.   

Eesti Olümpiakomitee asepresident Erich Teigamägi sõnul on nii sportlased kui spordijuhid väga õnnelikud, et spordi arengusse panustavad jätkuvalt Eesti ettevõtted. „Hea meel on, et Eesti spordil ja liikumisel on nii rohujuuretasandil, ürituste korraldamise tasandil ning tippspordi tasandil on omad toetajad olemas,“ sõnas Teigamägi.

Spordisõbrad 2021 on:

•  Amps Catering (esitaja Eesti Kergejõustikuliit)
  Eesti Kergejõustikuliidu oluline partner Amps Catering on panustanud aastaid sportlaste kvaliteetsesse ja täisväärtuslikku toitumisse. 
  
• Hekotek (esitaja Eesti Orienteerumisliit)
  Puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid projekteeriv ja valmistav masinaehitusettevõte Hekotek on kauaaegne Eesti Orienteerumisliidu ja Eesti orienteerumisharrastuse toetaja.
   
• Bigbank (esitaja Tartumaa Spordiliit)
   Bigbank on alates 2012. aastast olnud Eesti ja Tartu võrkpalli suurtoetaja, samuti on oluline panus antud kergejõustiku ja golfi edendamisse. Koos Eesti Lasterikaste Perede Liiduga korraldatakse Suurperepäeva ja Aasta Suurpere valimist. 
  
• Olympic Entertainment Group (esitaja Eesti Piljardiliit)
  Olympic Entertainment Group on läbi oma kaubamärkide Olympic Casino ja Olybet toetanud mitmeid spordialasid ja sportlasi. Olympic Casino on Eesti Olümpiakomitee pikima ajalooga toetaja, esimene leping on aastast 2001 ja värskelt on pikendatud koostöölepingut kuni aastani 2024. 
  
• Orkla Eesti (esitajad Eesti Käsipalliliit ja Eesti Kergejõustikuliit)
  Kalevi kommitööstus on olnud pikaaegne Eesti Käsipalliliidu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostööpartner ning koostöö raames on üles kasvanud mitu põlvkonda sportlasi. 
  
• Tartu Mill (esitaja Tartu Spordiliit)
  Tartu Mill toetab erinevaid spordialaliite (nt Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Võrkpalliliit, Eesti Korvpalliliit), üritusi (nt SEB maijooks, Tallinna maraton, Tartu Mill triatloni EM, Kõrvemaa neliküritus, Tartumaa Spordiliidu üritused), spordiklubisid ja meeskondi (nt Karupesa Team, Tartu Ülikool Maks & Moorits, Tartumaa Ratsaspordiklubi, Peloton, Spordiklubi Välk 949 jne) 
  
• Tartu Ülikool (esitaja Vehklemisklubi Musketär)
  Tartu Ülikool pakub 2020. aastast sportlastele võimalust eritingimustel sisseastumiseks ning paindlikuma ajakava alusel bakalaureuse- või magistrikraadi omandamiseks. Tänu eritingimustele on sportlastel tunduvalt lihtsam juba varakult mõelda oma tulevikuplaanidele ning ühendada sporditegemist ja hariduse omandamist.
  
• Toomas Linamäe ja Ivar Valdmaa (esitajad Eesti Golfi Liit ja Eesti Korvpalliliit) 
  Toomas Linamäe ja Ivar Valdmaa on toetanud nii läbi Cramo Estonia AS kui oma teiste firmade kaudu korvpalli, golfi, ratsutamise, purjetamise, autoralli kui võrkpalli arengut. 
  
• Kristjan Rahu (esitaja Rapla Korvpallikool)
  Kristjan Rahu on isiklikult ja endaga seotud ettevõtetega aastaid toetanud Eesti sporti ja sportlasi alates Rapla Korvpallikoolist ja Rapla esindusmeeskonnast lõpetades kergejõustiku järelkasvutiimiga. Lisaks asutas Rahu 2019. aastal mittetulundusühingu „Vöimalus“, mis toetab väga suures mahus Saaremaa kultuuri, sealhulgas sporti.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt mullu ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

Eesti Antidopingu ja Sporditeabe Sihtasutusel (EADSE) on koostöös erinevate ekspertidega valminud spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks. 

„Väärkohtlemine spordis on probleem, mis ei kao iseenesest ning käitumisjuhend spordiorganisatsioonidele on märgiline samm selle välja juurimisel. Tänasel lastekaitsepäeval saame vaadata optimistlikult tulevikku ning öelda, et laste ja noorte turvalisus spordis on oluliste prioriteetide seas,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Iga laps peab spordist saama positiivse kogemuse ja head mälestused kogu eluks,“ lisas Ott.

„Spordis ei ole kohta ahistamisele või mis tahes väärkohtlemisele. Sellegipoolest võib seda ette tulla, ning seda ka varjatult ja üldsuse teadmata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, sest täiskasvanu vastutab lapsele turvalise treeningukeskkonna tagamise ja sealhulgas sobimatu käitumise ennetamise eest,“ märkis EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe. „Lastega töötavad inimesed peavad tundma väärkohtlemise märke ning oskama reageerida väärkohtlemise juhtumite ja kahtluse korral,“ lisas Vallimäe.

Käitumisjuhend aitab spordiorganisatsioonil märgata ja ennetada väärkohtlemist ning võimalikke juhtumeid vajadusel lahendada. Treeneritele ja muule spordipersonalile on sõnastatud väärkohtlemist ennetavad käitumisreeglid ning spordiorganisatsioonidele juhised juhtumite lahendamiseks.

Väärkohtlemine võib sageli olla väärkohtleja võimu kuritarvitamise väljendus. Treener on tavaliselt sportlasele autoriteet ning usaldusisik. Paraku võidakse seda usaldust ja enda positsiooni ära kasutada ning tekkida võivad ebavõrdsed võimusuhted sportlase ja treeneri vahel. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik täiskasvanud, kes töötavad laste ja noortega, suhtuksid oma töösse professionaalselt ja austusega, peaksid kinni käitumisreeglitest, võtaksid vastutuse ning säilitaksid kriitilise mõtlemise. Kui väärkohtlemist nähakse kõrvalt, tuleb sellele reageerida. Väärkohtlemist tuleb käsitleda kõiki puudutava probleemina, mitte üksikisiku murena.

Laste ja noorte liikumisharrastuse laiendamine on spordivaldkonna üks põhieesmärke. Kaasates lapsi ja noori sportima, on oluline, et see pakuks rõõmu ja võimaldaks eneseteostust. Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi ja teisi spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas. ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb last kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise, ärakasutamise ja seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Igal lapsel on õigus kaitsele igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest.

Käitumisjuhend valmis koostöös Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, Spordikoolituse ja -Teabe SA eksperdid.

Juhendiga saab tutvuda SIIN

Lisainfo:
Marit Jukk
Koolitustegevuse koordinaator
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
+372 555 815 45

Nädalavahetusel toimunud Götzise kümnevõistluse võitis 8995 punkti kogunud kanadalane Damian Warner. Maicel Uibo sai 8157 punktiga üheksanda koha, isikliku rekordi püstitanud Risto Lillemets oli 8156 punktiga kümnes ning vaid ühe punktiga oma tippmargile kaotanud Kristjan Rosenberg 8032 punktiga 13.

Austrias kuulsal Götzise mõõduvõtul tegi karjääri parima etteaste Kanada kümnevõistleja Damian Warner, kes püstitas kaks mitmevõistlejate üksikalade maailmarekordit, kuid unelmate piiri tähistavast 9000 punktist jäi lõpuks puudu vaid viis silma.

Parima eestlasena sai Maicel Uibo 8157 punktiga üheksanda koha, Risto Lillemets kaotas Uibole vaid ühe punktiga, kuid parandas 23 silmaga isiklikku rekordit ning Kristjan Rosenbergil jäi oma tippmargist (8033) puudu vaid üks punkt. See andis Rosenbergile 13. koha.

Götzise kümnevõistluse tulemused:

1. Damian Warner (Kanada) 8995 punkti (10.14 – 8.28 – 14.31 – 2.09 – 47.90 – 13.36 – 48.43 – 4.60 – 59.46 – 4:25.19)
2. Pierce Lepage (Kanada) 8534
3. Thomas van der Plaetsen (Belgia) 8430
4. Vitali Žuk (Valgevene) 8331
5. Niklas Kaul (Saksamaa) 8263
6. Niels Pittomvils (Belgia) 8222
7. Kai Kazmirek (Saksamaa) 8190
8. Pawel Wiesiolek (Poola) 8161
9. Maicel Uibo (Eesti) 8157 (11.38 – 7.15 – 14.83 – 2.06 – 51.05 – 14.64 – 45.99 – 4.90 – 65.80 – 4:31.00)
10. Risto Lillemets (Eesti) 8156 (10.98 – 7.11 – 14.55 – 2.00 – 49.66 – 14.33 – 43.11 – 5.00 – 60.55 – 4:30.72) 
13. Kristjan Rosenberg (Eesti) 8032 (10.85 – 7.33 – 14.90 – 2.00 – 48.60 – 15.04 – 43.46 – 4.70 – 54.99 – 4:34.40)

Naiste seitsmevõistluse võitis Götzises ungarlanna Xenia Krizsan, kelle tulemus 6651 tähistab ühtlasi uut rahvusrekordit. 28-aastase ungarlanna seeria Götzises oli 13.31 – 1.80 – 14.47 – 24.32 – 6.41 – 52.02 – 2:11.52. Isiklikud rekordid sündisid tõkkejooksus, kuulitõukes, 200 meetri jooksus ja kaugushüppes.

Götzise seitsmevõistluse tulemused:

1. Xenia Krizsan (Ungari) 6651 punkti
2. Anouk Vetter (Holland) 6536
3. Kendell Williams (USA) 6383
4. Maria Huntington (Soome) 6318
5. Vanessa Grimm (Saksamaa) 6316
6. Adrianna Sulek (Poola) 6315
7. Emma Oosterwegel (Holland) 6308
8. Yorgelis Rodriguez (Kuuba) 6293
9. Adriane Rodriguez (Kuuba) 6255
10. Marthe Koala (Burkina Faso) 6250

Kõik tulemused!

Kääriku staadionil toimusid laupäeval, 29. mail Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Osales üle 20 klubi ja parimad selgusid U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassi. Sündis ka üks Eesti teatejooksude rekord.

Võisteldi 4×110 m tõkketeatejooksus, 4×400 m teatejooksus, 4×100 m teatejooksus, 3×800 m teatejooksus, 4×1500 m teatejooksus ning 100+200+300+400 m (väike-rootsi) teatejooksus. Kokku jagati välja 30 medalikomplekti. 

Noormeeste U18 klassis sündis Eesti rekord 3x800m teatejooksus, kus Tartu SS Kalev meeskond koosseisus Sander Aavik, Alexander Kapp ja Uku-Renek Kronbergs sai võiduajaks 6:07.03. Jooks oli niivõrd võimas, et antud aeg tähistab ka uut Eesti U20 rekordit.

Naiste kui ka meeste 4×100m teatejooksu võit läks Emajõe linna Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi sprinteritele. Võiduka naiskonna ajaks märgiti 46.05, kvartetis jooksid Grit Šadeiko, Diana Suumann, Karoli Käärt ja Marit Kutman. TÜ/ASK mehed läbisid neljakesi staadioniringi 42.18-ga, koosseisus: Mart Muru, Jakob Ristimets, Teet Meerits ja Kristen Petolai.

Naiste 3×800 m teatejooksus triumfeeris Sparta SS võistkond koosseisus Triin Gede, Katrina Stepanova ja Brit Rammul. Kuus ringi läbisid naised 7:03.72-ga.

Meeste 4x1500m teatejooksus viis kolmandat aastat järjest võidu koju Tartu SS Kalev kvartett, võidujaks märgiti 16:12.22. Võidukasse meeskonda kuulusid Johannes Laur, Johannes Sikk, Olavi Allase ja Deniss Salmijanov.

4x400m teajooksu võidud läksid nii meeste kui naiste hulgas heade mõtete linna klubidele. Tartu Ülikooli ASK-i veerandmailerid (Märt Riso, Deniss Šalkauskas, Tauri Tamm, Rasmu Mägi) näitasid kõige nobedamat minekut võidutsedes 3:15.72-ga. Naiste dramaatilise finišiheitluse järel krooniti 4x400m Eesti teatejooksu meistriks Tartu SS Kalev nelik (Kristel Luik, Anete Pets, Klarika Eksi, Marielle Kleemeier) ajaga 3:57.04.

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi nais- ja meeskond krooniti täiskasvanute meistriks väike Rootsi teatejooksudes. TÜ/ASK-i meeskond koosseisus Jakob Ristimets, Kristen Petolai, Rasmus Mägi ja Tauri Tamm võidutsesid 100+200+300+400m teatejooksus ajaga 1:54.89. Naiste väike Rootsi teateneliku lõpuajaks märgiti 2:11.26, võidukasse naiskonda kuulusid: Grit Šadeiko, Diana Suumann, Liis Grete Atonen ja Liis Roose.

Kõik tulemused

Fotogalerii Kegejõustiku Facebooki lehel

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.

Götzises 29.-30. mail toimuval mainekal Götzis Hypomeeting mitmevõistlusel on sel aastal stardis kolm Eesti sportlast: Maicel Uibo, Risto Lillemets ja Kristjan Rosenberg.

Viimati võisteldi Götzises kaks aastat tagasi, kui Maicel Uibo lõpetas kümnevõistluse kolmanda kohaga. Veel aasta varem ületas ta seal esimest korda 8500 punkti piiri ja tuli teiseks. MM-võistluste hõbemedalimees saabus Ameerikast Euroopasse nädala alguses ning on jõudnud juba Götzises paar päeva reisiväsimusest puhata ja trenni teha. Risto Lillemets ja Kristjan Rosenberg sõitsid Austriasse kolmapäeval. Art Arvisto õpilased lähevad starti eesmärgiga ületada isiklik rekord.

Eestlaste isiklike rekordite seeriad:

Maicel Uibo – 8604 punkti (11.10 – 7.46 – 15.12 – 2.17 – 50.44 – 14.43 – 46.64 – 5.40 – 63.83 – 4:31.51)

Risto Lillemets – 8133 punkti (10.94 – 7.22 – 14.96 – 1.99 – 50.30 – 14.69 – 46.39 – 4.85 – 63.84 – 4:42.18)

Kristjan Rosenberg – 8033 punkti (10.95 – 7.34 – 13.27 – 2.16 – 49.06 – 14.91 – 40.84 – 5.00 – 51.70 – 4:36.21).

Meeste kümnevõistluse koosseis on Götzisele kohaselt esinduslik. Peafavoriitidena asuvad võistlustulle sakslasest maailmameister Niklas Kaul (isiklik rekord 8691) ja viiekordne Götzise võistluse võitja, Kanada kümnevõistleja Damian Warner (8795).

Lisaks Damianile ja Niklasele on kõrgete kohtade eest võitlema asumas sakslased Kai Kazmirek (8580) ja Mathias Brugger (8332), kanadalane Pierce LePage (8453), belglane Thomas van der Plaetsen (8332), šveitslane Simon Ehammer (8231) jpt.

Naiste seitsmevõistluses on favoriitidena kohal kuubalanna Yorgelis Rodriguez (6742), ameeriklannad Erica Bougard (6725) ja Kendell Williams (6610), hollandlannad Nadine Broersen (6539) ja Anouk Vetter (6636) ja ungarlanna Xénia Krizsan (6619).

Stardinimekirjad

Laupäeval ja pühapäeval on otseülekanded Götzisest ERR-i spordiportaalis.

Laupäev, 29. mai:
12.05 Seitsmevõistluse 100m tj
12.45 Kümnevõistluse 100m
12.40 Seitsmevõistluse kõrgushüpe
13.35 Kümnevõistluse kaugushüpe
15.35 Kümnevõistluse kuulitõuge
16.45 Seitsmevõistluse kuulitõuge
17.00 Kümnevõistluse kõrgushüpe
18.00 Seitsmevõistluse 200m
19.00 Kümnevõistluse 400m

Pühapäev, 30. mai:
11.05 Kümnevõistluse 110m tj
12.10 Kümnevõistluse kettaheide
12.45 Seitsmevõistluse kaugushüpe
14.00 Kümnevõistluse teivashüpe
14.40 Seitsmevõistluse odavise A-grupp
15.40 Seitsmevõistluse odavise B-grupp
16.45 Kümnevõistluse odavise B-grupp
17.20 Seitsmevõistluse 800m
17.45 Kümnevõistluse odavise A-grupp
19.00 Kümnevõistluse 1500m

Täna, 28. mail jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 31. maist 2021. 

Alates 31. maist 2021:

1) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% maksimaalsest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 200 isikut ning tagatud on hajutatus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes; 
2) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik; 
3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
4) välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 250 isikut. 250 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion, korvpalliväljak jne. 

Täituvuspiirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele; 

Alates 14. juunist 2021:

1) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% maksimaalsest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 600 isikut ning tagatud on hajutatus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes; 
2) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. 
4) välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 1000 isikut. 1000 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion. 

Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele; Sisetingimustes ei kohaldata täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 213 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 
• Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
• Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada. 
• Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. 

Homme, 29. mail toimuvad Käärikul Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Meistritiitlite nimel asuvad starti 21 kergejõustikuklubi võistkonnad, jagatakse välja 30 medalikomplekti ning stardis on kogu Eesti kergejõustiku paremik.

Kergejõustikuklubidest osalevad võistlustel: SK Altius, Audentese SK, SK Elite Sport, SK Fortis, Jõgeva KJK Harta, SK Jooksupartner, Tallinna SS Kalev, KJK Kose 2000, SK Lindon, Nõmme KJK, Pärnu Kalevi KJK, Rapla JK, Sparta SS, SK Leksi 44, Tartu SS Kalev, SK Treeningpartner, Tartu Ülikooli Akadeemiline SK, UP Sport, Valga SK Maret-Sport, Rakvere KJK Vike ja Individuaalsportlased.

Nimekamatest Eesti kergejõustiklastest asuvad starti Grit Šadeiko, Kreete Verlin, Diana Suumann, Rasmus Mägi, Keiso Pedriks, Marielle Kleemeier, Tiidrek Nurme, Ann Marii Kivikas, Ken-Mark Minkovski, Anna Maria Millend, Rasmus Kisel, Laura Maasik, Olavi Allase jpt.

Meistritiitlid jagatakse välja U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassides.

U16, U18, U20 neiud – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
U16, U18, U20 noormehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks 
Naised – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
Mehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 4×1500 m ja väike-rootsi teatejooks

Võistluste Ajakava

Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse (kood: etjmv2021) kaudu

NB! Tulenevalt COVID-19 viirusest ja selle tõttu kehtestatud piirangutest toimuvad Eesti teatejooksude meistrivõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Võistluste eel ja järel tuleb sportlastel kanda maski.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.

Seoses rohke osavõtuga nii naiste kui ka meeste odaviskes ja kaugushüppes on toimunud muudatused 56. Gustav Sule mälestusvõistluste ajakavas. Link õigele ajakavale on leitav allpool.

AJAKAVA

Koroonaviiruse leviku tõttu on veninud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja algus. 50. juubelihooaega tähistav noortesari saab avapaugu 14. juunil Võrus.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu viiakse sel aastal üksikalade üleriigilised finaalvõistlused erandkorras läbi kolmes etapis. Esimene etapp leiab 14. juunil aset Võru Spordikeskuses ja staadionil, teine etapp 20. juunil Pärnu Rannastaadionil ning kolmas 29. augustil Tartu Tamme staadionil. Finaal peetakse 3.-5. septembril Kuressaare staadionil.

Norme saab täita ka maakondlikel võistlustel: 1. juunil kell 15.00 algab Türi staadionil Järvamaa etapp, kell 15.30 Tartu ja Tartumaa etapp Tamme staadionil ja Raplamaa etapp Kohila staadionil. 2.-3. juunil kell 15.00 toimub Saaremaa finaal Kuressaare staadionil.

Erakordsetes tingimustes pole võimalik üleriiklike etappide vahele tavapäraseid pause planeerida. Seetõttu tuleb maakondlike võistluste korraldamisel lähtuda kohapealsetest võimalustest ja soovidest ning korraldada võistlusi ükskõik mitmes etapis, kasvõi üksikute alade kaupa. Vajaduse korral võib mitmevõistlused läbi viia enne üksikalade võistlusi. Tuleb jälgida ainult seda, et maakondlikel võistlustel oleksid alad läbi viidud enne, kui need on kavas üleriigilistel etappidel.

Kuidas pääsevad individuaalvõistlejad TV 10 Olümpiastarti finaalvõistlustele?

Normitäitmisel lähevad arvesse:

• kõik TV 10 Olümpiastardi 49. ja 50. hooajal maakondlikel ja üleriigilistel võistlustel saavutatud tulemused;
• kõik 2020. ja 2021. aasta sise- ja välishooajal muudel võistlustel saavutatud tulemused tingimusel, et nende võistluste korrektsed protokollid on EKJL-le esitatud ja viimase kodulehel avaldatud.

Normitäitmise tingimused:

• 60 m, 600 m ja 1000 m jooksudes, kaugus-, kõrgus- ja teivashüppes ning palliviskes arvestatakse kõigi võistluste tulemusi;
• 60 m tõkkejooksus arvestatakse kõigi võistluste tulemusi, kus tõkkevahed ja -kõrgused vastasid TV 10 Olümpiastardi antud vanuserühma omale või olid neist pikemad ja/või kõrgemad;
• kuulitõukes ja kettaheites arvestatakse kõigi võistluste tulemusi, kus võistlusvahendite kaalud vastasid TV 10 Olümpiastardi antud vanuserühma omale või olid neist raskemad.

NB! Kõigi individuaalvõistlejate puhul tuleb TV 10 Olümpiastardi finaalvõistlustele registreerudes koos registreerimislehega esitada teade selle kohta, millal, mis võistlustel ja millise tulemusega osavõtunorm täidetud on. Kõnealuse teate mitteesitamisel võistlejat osalema ei lubata.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Koroonaviirusest tingituna on veninud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja algus. 50. juubelihooaega tähtistav noortesari saab avapaugu 14. juunil Võrus.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu viiakse sel aastal üksikalade üleriigilised finaalvõistlused erandkorras läbi 3-s etapis.

TV 10 Olümpiastarti 50. võistlushooaeg – Võistlussarja etapid

I ETAPP – 14. juuni 2021, Võru Spordikeskus ja staadion

PV 60 m (s), kaugushüpe (h), teivashüpe (s)

PN 60 m (s), kõrgushüpe (h), kuulitõuge (s)

TV 60 m (s), kaugushüpe (h), teivashüpe (s)

TN 60 m (s), kõrgushüpe (h)

s – staadion h – hall

II ETAPP – 20. juuni 2021, Pärnu Rannastaadion

PV 60 m tj, kõrgushüpe, kuulitõuge

PN 60 m tj, kaugushüpe, teivashüpe

TV 60 m tj, kõrgushüpe, kuulitõuge

TN 60 m tj, teivashüpe

III ETAPP – 29. august 2021, Tartu Tamme staadion

PV kettaheide, pallivise,1000 m PN kettaheide, pallivise,1000 m TV kettaheide, pallivise, 600 m TN kaugushüpe, pallivise, 600 m

FINAAL – 3.-5. september 2021, Kuressaare staadion

PV 9-võistlus PN 9-võistlus TV 8-võistlus TN 6-võistlus

Maakondlikud võistlused. Erakordsetes tingimustes pole võimalik üleriiklike etappide vahele tavapäraseid pause planeerida. Seetõttu tuleb maakondlike võistluste korraldamisel lähtuda kohapealsetest võimalustest ja soovidest ning korraldada võistlusi ükskõik mitmes etapis, kasvõi üksikute alade kaupa. Vajaduse korral võib mitmevõistlused läbi viia enne üksikalade võistlusi. Tuleb jälgida ainult seda, et maakondlikel võistlustel oleksid alad läbi viidud enne, kui need on kavas üleriigilistel etappidel.

Kuidas pääsevad individuaalvõistlejad TV 10 Olümpiastarti finaalvõistlustele?

Normitäitmisel lähevad arvesse:

• kõik TV 10 Olümpiastardi 49. ja 50. hooajal maakondlikel ja üleriigilistel võistlustel saavutatud tulemused;
• kõik 2020. ja 2021. aasta sise- ja välishooajal muudel võistlustel saavutatud tulemused tingimusel, et nende võistluste korrektsed protokollid on EKJL-le esitatud ja viimase kodulehel avaldatud.

Normitäitmise tingimused:

• 60 m, 600 m ja 1000 m jooksudes, kaugus-, kõrgus- ja teivashüppes ning palliviskes arvestatakse kõigi võistluste tulemusi;
• 60 m tõkkejooksus arvestatakse kõigi võistluste tulemusi, kus tõkkevahed ja -kõrgused vastasid TV 10 Olümpiastardi antud vanuserühma omale või olid neist pikemad ja/või kõrgemad;
• kuulitõukes ja kettaheites arvestatakse kõigi võistluste tulemusi, kus võistlusvahendite kaalud vastasid TV 10 Olümpiastardi antud vanuserühma omale või olid neist raskemad.

NB! Kõigi individuaalvõistlejate puhul tuleb TV 10 Olümpiastardi finaalvõistlustele registreerudes koos registreerimislehega esitada teade selle kohta, millal, mis võistlustel ja millise tulemusega osavõtunorm täidetud on. Kõnealuse teate mitteesitamisel võistlejat osalema ei lubata.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Sel reedel, 28. mail toimub Tartus Tamme staadionil 56. Gustav Sule memoriaal, kuhu on võistlema tulemas üle 100 kergejõustiklase. Kaugushüppes naaseb vigastuspausilt Grit Šadeiko. Nii meeste kui naiste odaviskes on lätlaste abiga oodata kõrgetasemelist võistlust.

Gustav Sule memoriaal on üheks katsevõistluseks juunikuus Rumeenias toimuvateks Euroopa võistkondlikeks meistrivõistlusteks.

Kindlasti on oodata väga tasavägist ja huvitavat võistlust. Naiste 100m tõkkejooksus on stardis talvel sise-Euroopa meistrivõistlustel osalenud naised Kreete Verlin (SK Fortis) ja Diana Suumann (TÜASK), kellele pakub konkurentsi noor Anna Maria Millend. Meeste tõkkesprindis tasub silma peal hoida hooaega hästi alustanud Keiso Pedriksil (Tallinna Kalev), kelle lähimateks rivaalideks on Johannes Treiel (KJK Saare) ja Jakob Ristimets (TÜASK).

Naiste kaugushüppes teeb pea kaheaastaseks veninud vigastuspausilt naasev Grit Šadeiko (TÜASK) hooaja avastardi, kellele pakuvad konkurentsi valitsev Eesti meister Tähti Alver (Nõmme KJK), Merilyn Uudmäe (Audentes), kes on kolmikhüppes favoriit ning lätlanna Kitija Paula Melnbarde (isiklik rekord 6.28). Meeste kaugushüppes on oodata pikki õhulende, kus favoriitideks on Rain Kask (Tallinna Kalev) ja Ken-Mark Minkovski (Audentes).

Nii meeste, kui ka naiste odaviskes on tulemas kõrgetasemeline võistlus. Oma osalemist on kinnitanud lätlased Zigismund Sirmais (isiklik rekord 86.66), Patriks Gailums (isiklik rekord 81.91) ja Madara Palameika (isiklik rekord 66.18). Lätlannale pakuvad konkurentsi äsja isikliku rekordi 58.66ni viinud Mirell Luik (Audentes) ja 2019.aastal U20 Euroopa meistrivõistlustel pronksi võitnud Gedly Tugi (Audentes).

Kõrgushüppes on kõrgeid hüpped loota, kuna vastamisi on talvel lahedaid duelle pakkunud Elisabeth Pihela (Audentes) ja Lilian Turban (SK Elite sport), noortest püüab kõrgemale hüpata kogenud Grete Udras (Audentes), kelle isiklik rekord on välitingimustes 1.90.

Piirangutest tulenevalt pole pealtvaatajad lubatud, kuid kell 17.30 algava võistluste otseülekanne on nähtav Postimehe spordiportaalis. 

Lisainfo
Liis Roose
+372 5692 9893
liisroose@hotmail.com

Valitsus andis Eesti Kergejõustikuliidule eriloa korraldada 15.-18. juulil Kadrioru staadionil alla 20-aastaste Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Taotlus tuua Tallinnasse ka U23 EM anti sisse sel nädalal ning see jõuab valitsuse lauale esimesel võimalusel. 

Tegemist on oluliste sündmustega rahvusvahelise kergejõustiku areenil , mida ei ole hetkel kehtivaid piiranguid arvesse võttes ilma eriloata võimalik kõrgetasemeliselt korraldada. U20 võistlus toob  Eestisse ligikaudu 1500 osalejat ja korraldamisega seotud isikut 48 Euroopa riigist. Eestist osaleb U20 EM-il ligi 40-pealine noortekoondis.

„Noorte vanuserühmadele on rahvusvaheliste võistluste toimumine eriti oluline. Suurvõistlused sütitavad pikka aega piirangute tingimustes treeninud noortes kirge ja aitavad säilitada nende motivatsiooni tipptasemel sporti teha. Eesti publikule on need võistlused võimalus näha sportlasi, kes tulevikus ka täiskasvanute tiitlivõistlustel meeldejäävaid spordiemotsioone hakkavad pakkuma. Sedavõrd kõrgetasemeliste võistluste võõrustamiseks ei teki just tihti võimalust,“ sõnas Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Teigamägi sõnul on U20 võistlusele osalejate eelregistreerimine toimunud ja selle põhjal võib öelda, et huvi on oodatust suurem. „Esmaseid registreerujaid on 10 protsenti rohkem kui tavaliselt selle vanusegrupi sportlaste puhul. See näitab, kui oluline on võistlusvõimalus noorte kergejõustiklaste jaoks kõikjal Euroopas. Paljud võistlused on olnud pikka aega ootel või ära jäänud, mistõttu täname Eesti valitsust loa eest üle pika aja tiitlivõistlusi kohalikule staadionile tuua,“ ütles ta.

Alaliidu presidendi sõnul järgitakse võistluste toimumisel kõiki kehtestatud reegleid ja tehakse tihedat koostööd Terviseametiga. „Euroopa kergejõustikuliit on loonud ranged protseduurireeglid ja käitumisjuhised, mida spordiürituste korraldamisel ja läbiviimisel järgime. Lisaks töötab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa juhtorganisatsiooniga välja COVID-19 hügieeni- ja sanitaarprotokolli võistluste turvaliseks korraldamiseks. Muuhulgas oleme korralduskomitee juurde moodustanud rahvusvahelistest ekspertidest koosneva meditsiinilise töörühma,“ ütles Teigamägi.

Võistlustele saab kaasa elada teleülekande vahendusel, mida pakuvad ERR ja European Athletics. Pealtvaatajate lubamine staadionile sõltub võistluse hetkel kehtivatest riiklikest piirangutest ja Terviseameti otsusest, võimalustest teavitavad korraldajad avalike kanalite vahendusel.

Tallinnas toimuvate kergejõustiku U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Cramo, Kalev, NIKE, Postimees, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Toetavad Kultuuriministeerium ja Tallinna linn.

Kontakt: 
Erich Teigamägi 
Eesti Kergejõustikuliidu president
Tel: 5052514

EOK kutsub kandideerima Leadership-kompetentside arenguprogrammi spordijuhtidele, kes on valmis viima Eesti spordijuhtimise uuele tasemele. Kandideerimine kuni 14. juunini.

Arenguprogrammi eesmärk on pakkuda spordijuhtidele võimalust juhtimisalaseks enesetäiendamiseks, arendada organisatsioonidevahelist koostööd ning tagada spordijuhtide järelkasv. Loodame, et see programm aitab kaasa spordivaldkonnas kvalitatiivse arenguhüppe tegemisele juhtimise alal.

Vaata arenguprogrammi Spordijuht 2.0 esimese lennu vilistlasi siit. 

Kellele?

• Spordijuhid, kes igapäevaselt töötavad Eesti spordiorganisatsioonides (alaliidud, ühendused, klubid, sihtasutused jne) ning tegelevad inimeste ja protsesside strateegilise juhtimisega
• Tänased või karjääri lõpetanud tippsportlased, kes näevad oma lähitulevikku spordijuhtimise vallas

Grupi suurus: ca 12-14 osalejat 

Millal?

• Kursus koosneb 16 õppepäevast, mis jagunevad kaheksaks kahepäevaseks sessiooniks.
• Reeglina kohtutakse kord kuus N-R.
• Koolituspäev kestab reeglina kell 9.30-16.45 

Lisaks tuleb arvestada, et kursus nõuab ka igaks sessiooniks väiksema kodutöö ning kursuse peale kokku vähemalt kahe suurema kodutöö koostamist.

Programm 2021/2022 hooajal:

1. sessioon: 23-24. september
Koolitusgrupi tutvumine ning programmi tutvustus. Ühiskonna megatrendid ja nende võimalik mõju spordi kontekstis. Esinejad: Kristel Jalak, Raul Rebane ja Holger Roonemaa
Eristumine ja kasvustrateegia. Koolitaja Urmo Vallner

2. sessioon: 7-8. oktoober
Differentiated Leadership ehk juhtimine erinevate inimtüüpide raamistikus (sisaldab IDI-isiksusetesti koos analüüsiga kõigile osalejatele). Koolitaja Richard B. Stephenson (CAN/NOR)

3. sessioon: 11-12. november
Tulemuslik enesejuhtimine. Koolitaja Kaido Pajumaa
Tööstressi ja läbipõlemisega toimetulek. Koolitaja Tõnu Lehtsaar

4. sessioon: 9-10. detsember
Muutuste juhtimine – protsessijuhtimise vaade. Koolitaja Urmo Vallner
Muutuste juhtimine – inimeste juhtimise vaade (kaameratreeninguga). Koolitaja Tiit Kõnnussaar

5. sessioon: 27-28. jaanuar
Coachiv juhtimine. Koolitaja Andreas Folkvord (NOR)

6. sessioon: 10-11. veebruar
Konfliktide lahendamine. Koolitaja: Katrin Roosileht  
Rasked kõnelused (kaameratreeninguga). Koolitaja: Tiit Kõnnussaar

7. sessioon: 17-18. märts
Avaliku esinemise intensiivtreening (kaameraga). Koolitaja Kristel Jalak

8. sessioon: 7-8. aprill
Enesekehtestamise kompleksoskused. Piiride panek (kaameratreeninguga). Koolitaja: Tiit Kõnnussaar
Kaasaegse juhi väljakutsed iseenda ja organisatsiooni juhtimisel. Esinevad Eesti tippjuhid

*Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi.

Kus?

Koolituspäevad toimuvad erinevates paikades Tallinnas.  

Mis keeles?

Kursuse töökeeled on eesti ja inglise – neli koolituspäeva on täismahus inglise keeles.
Ka üks kodutöödest tuleb koostada inglise keeles.

Mis on hind?

Kursuse maksumus on EOK liikmesorganisatsiooni või EOK sihtasutuste soovitusega 250 eurot, ilma soovituseta 1250 eurot. 
Hind sisaldab koolituskursusel osalemist, koolitusmaterjale ja kohvipause, aga mitte lõunasööki.

Kes toetavad läbiviimist?

Haridus- ja Teadusministeerium, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, Kultuurkapital

Kuidas kandideerida?

Programmi kandideerimiseks tuleb täita motivatsiooniankeet, mille leiate siit. Enda CV ning EOK liikmesorganisatsiooni või EOK sihtasutuse kinnituskiri osalemissoovitusega saata piret@eok.ee.  Kandideerimise tähtaeg on 14. juuni 2021. Grupi koosseisu kuulutame välja 21. juuniks.

Kuhu pöörduda küsimuste korral või nõu pidamiseks?

EOK koolitusjuhi Piret Laugu poole: 56965755 või piret@eok.ee 

Eesti Panga muuseumis esitleti täna Tokyo olümpiamängudel osalevale Eesti koondisele pühendatud Eesti Panga meenemünti ja Omniva postmarki koos esimese päeva ümbriku ja templiga.

Kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündil “Päikesetõus” on kujutatud Tokyo lähedal asuva Fuji mäe tagant tõusvat päikest, postmargil ja esimese päeva ümbrikul on kujutatud odaviskajat erinevate Jaapani elementidega.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avaldas tänu Eesti Pangale ja Eesti Postile, kes väärtustavad olümpiatraditsiooni juba aastakümneid. 

“Meie koostöö tähistab seda, kui tähtis on spordi osa ühiskonnas. Olümpiamängud toovad esile, kuidas rahvas paistab välja rahvusvahelisel areenil. Tänan margi ja mündi autoreid, kes on meie emotsioone sellisel kujul jäädvustanud. Kui Pyeongchangi olümpia eel kujutati postmargil kiiruisutajat, mis oli omamoodi enne, siis täna loen Tokyo margilt välja mitmevõistluse hõngu. Hoiame kõik pöidlad peos ning loodame, et need märgid realiseeruvad!”

Jaapani suursaadik T.E. härra Hajime Kitaoka kinnitas, et olümpiamängude korraldajamaa Jaapani esindajana on tal siiralt hea meel, et Eestis selline traditsioon.

“Jaapani esindajana on mul siiras hea meel näha, kui lahket suhtumist eestlased olümpiamängudesse näitavad. Tänavused olümpiamängud on väga erinevad, mis tähendab, et Jaapan peab korraldama olümpiamänge erilistes tingimustes. Kuid Jaapan võtab seda väljakutsena!” lubas härra Kitaoka.

Postmargi kujundanud Triin Heimanni inspireeris Jaapani loodus ja kultuur, aga ka keskkonnasõbralikkus. “Jaapani olümpiakomitee otsustas valmistada olümpiamedalid taaskasutatud elektroonikaseadmetest ning selline keskkonnasõbralikkus pani värvid minu peas liikuma. Sellest sai inspireeritud odaviskaja taga olev roheline leht, mis on ühtlasi vihje esimest korda olümpiakavas olevale surfile. Miks odaviskaja? Sest see on minu lemmikspordiala.”

Tokyo olümpiamängudele pühendatud postmargi tiraaž on 30 000tk ning nominaal 1,90€ vastab rahvusvahelise kirja tariifile.

Hõbemündi kujundanud Ander Avila sõnul sai mündikujundus alguse aastaid tagasi mündikujunduse seminaril. “Ootasin teemat ning kui kuulsin Tokyo olümpiamündi kujunduskonkursist, otsustasin osaleda. Graafilise disainerina on minu jaoks Jaapan väga südamelähedane maa. Heaks näiteks on siin 1964. aasta Tokyo olümpiamängude plakat – ühtegi elementi pole võimalik ära võtta ega lisada. Loomisfaasis sai otsustamatus minust võitu ning tegelikult kujundasin kaks münti, mõlemad jõudsid esikolmikusse. Võitnud meenemündil on üks magus detail – nimelt on EOK logol olümpiatuld sümboliseeriv leek ning EOK logo Fuji jalamil viitab sellele, et Fuji näol on tegemist vulkaaniga.”

Hõbemündi tiraaž on 3000 tükki ning ühe mündi hind on 45 eurot, nimiväärtus aga 8 eurot. 

Eestis on koroonaviiruse leviku risk endiselt kõrge, mistõttu müüakse meenemünti ainult Omniva e-poes. Postkontorid ja Eesti Panga muuseumipood meenemünti ei müü. Mündimüük algas e-poes kolmapäeval, 26. mail kell 12. Üks ostja saab korraga soetada kuni 10 münti, münte broneerida ei saa. 

XXXII suveolümpiamängud toimuvad 23. juulist kuni 8. augustini Jaapani pealinnas Tokyos. Algselt pidi võistlus toimuma 24. juulist 9. augustini 2020, kuid esimest korda olümpiamängude ajaloos lükati spordipidu COVID-19 pandeemia tõttu aasta võrra edasi. Tokyo on Aasias esimene linn, kus suvemänge on korraldatud kaks korda.

Eesti osaleb iseseisva riigina suveolümpiamängudel 13. korda. Esimese eestlasena võitis olümpiamedali maadleja Martin Klein 1912. aastal Stockholmis, kes esindas toona Tsaari-Venemaad. Esimese Eesti Vabariigi sportlasena krooniti olümpiavõitjaks tõstja Alfred Neuland 1920. aastal Antwerpenis. Kokku on toodud koju 26 kuldmedalit, 22 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit.

Eesti Kergejõustikuliit on esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse korraldada suvel Tallinnas Kadrioru staadionil U20 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused. Täna tekkis Eestil võimalus nädal enne seda võõrustada ka U23 EM-i. 

„Algselt Norras, Bergenis toimuma pidanud alla 23-aastaste kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused tühistati COVID-19st tingitud piirangute tõttu. Andsime omalt poolt Euroopa Kergejõustikuliidule märku, et oleme valmis võistlust 8.-11. juulil Tallinnas võõrustama. Täna kinnitas Euroopa Kergejõustikuliit, et näeb Tallinnat hea meelega U23 EM-i korralduslinnana,“ ütles Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Teigamägi sõnul on eestlased U23 võistluse korraldamiseks heas positsioonis, kuna nädal hiljem, 15.-18. juulil, peaks Tallinnas Kadrioru Staadionil toimuma U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. „Meil oli unikaalne võimalus kiiresti reageerida ning tänu tugevale valmisolekule mõlemad võistlused edukalt ja turvaliselt järjest korraldada. Ka meie korralduse partnerid ja Tallinna hotellid on väljakutseks valmis,” sõnas Teigamägi.

Hetkel menetleb Vabariigi Valitsus eriluba U20 kergejõustiku EM-i korraldamiseks Tallinnas. Taotluse U23 võistluse toimumiseks plaanib alaliit anda sisse esimesel võimalusel.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 31. osas räägib sportlaste tervisest, aga ka psühholoogiast ja paljust muust Eesti koondise pikaaegne füsioterapeut Risto Jamnes.

Juunis 40. sünnipäeva tähistav Jamnes pajatab, kuidas üks noor mees, kes soovis saada kümnevõistlejaks ja tegi selle nimel Tõnu Kaukise käe all Eesti spordigümnaasiumis kõvasti trenni, jõudis lõpuks hoopis füsioteraapia valdkonda. Sekka kuuleme ka mitmeid huvitavaid juhtumisi Eesti sportlastega.

Saates tuleb juttu muuhulgas järgnevatel teemadel:

*Miks inimesed füsioterapeudi poole pöörduvad?
*Milline füsioterapeudi tööpäev Risto näitel välja näeb?
*Mida huvitavat ütles Risto Ksenija Balta sünnipäeval?
*Kas harrastussportlane peab käima massaažis?
*Kuidas Risto ühel Eesti maratoonaril järgmisel päeval joosta ei lubanud, aga…
*Hoolealuste seas tuntud tsitaat: “Mina ei tee haiget, sul on lihtsalt valus.”
*Endise Eesti tippsportlase näitel sellest, kuivõrd kurnav võib massaaž olla.
*Mis on andekus?
*Koostööst Põhjamaiste aeglaste “Tori hobustega”.
*Miks Ristost ei saanud kümnevõistlejat?
*Füsioterapeut kui psühholoog. Kui palju ja mida sportlased massaažilaual räägivad?
*Kuidas suurvõistlustel käies end häälestada seoses sportlaste võimalike vigastustega.
*Humoorikas lugu Janek Õiglasest ja sellest, kuidas ta oda kaugele viskas.
*Kas Eesti parematel kergejõustiklastel on taastumise osas sarnased võimalused käepärast nagu suurriikide tippudel?
*Töö Team Estonia projektiga. Millised on plusspooled ja millised miinuspooled?
*Milline on Maicel Uibo seis enne Götzise kümnevõistlust?
*Millistes olukordades tegi Erki Nool oma paremad tulemused?
*Kas ka füsioterapeut võib saada oma tööd tehes vigastada?
*Millised koolkonnad on Euroopas välja kujunenud seoses füsioteraapiaga?

“Staadionijutud”, 31. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Võrus toimunud U20, U18 ja U16 mitmevõistluse võistkondlikud Balti meistrivõistlused võitis ülekaalukalt Eesti noortekoondis.

Eesti koondised võtsid võidud kõikides vanuseklassides nii noormeeste kui neidude arvestuses, kogudes 99 156 punkti. Teiseks tuli 60 107 punkti kogunud Läti ning Leedu oli 23 669 punktiga kolmas, kes tegi võistkondlikus arvestuses kaasa ainult U18 vanuserühmas.

Eriti edukad olid Eesti noormehed – U16 vanuseklassis võeti kolmikvõit ning U18 kui U20 vanusegrupis võeti maksimum, esimesed viis meest kandsid sinimustvalget koondisevormi.

U16 vanuseklass

Neidude U16 Balti mitmevõistlusel triumfeeris Ruth Mary Onga, kes kogus seitsme alaga 4487 punkti. Piret Tamme õpilase järel lõpetasid lätlannad Anna Gabriela Hofmane (4473) ja Arta Marija Dreimane (4403p), kes jagasid kahvatumad medalid.

Marta Ründva oli võistlusel neljas 4379 punktiga, Katarina Verts viies 4344 punktiga, Merili Käsper kümnes 3603 punktiga ja võistkonna viies liige Liise Lillelaid lõpetas võistluse 3565 punkti ja üheteistkümnenda kohaga.

U16 vanuseklassi noormehed võitsid kümnevõistluses kolmikvõidu. Balti mitmevõistluse meistriks krooniti Martin Trumm, kes näitas teisel päeval tehnilistel aladel kõige vägevamat minekut ning võidutses tulemusega 6197 punkti. Hõbemedali võitis kuni seitsmenda alani võistlust juhtinud Savva Novikov, kes kogus kümne alaga 5914 punkti. Pronksmedal riputati kaela 100m alavõidu saanud Karl Kristjan Pohlakule 5863 punktiga.

Koondise neljas liige Andreas Trumm lõpetas võistluse kuuenda koha ja 5688 punktiga ning koondise viies liige Ron Sebastian Puiestee oli kaheksas, kogudes kümne alaga 5048 punkti.

U18 vanuseklass

Neidude U18 vanuseklassis tuli Balti meistriks Meelika Toom, kogudes seitsme alaga 4650 punkti. Eesti koondisele tõi kaksikvõidu Margared Pius, kellele riputati hõbemedal kaela 4594 punktiga. Pronksmedali võitis lätlanna Agate Lace (4567p).

Emma Kathrina Hein oli 4138 punktiga kaheksas ja avapäeva viiendana lõpetanud Kaireen Penek teisel päeval enam starti ei tulnud. Väljaspool arvestust kaasa teinud Elsa Puu lõpetas neidude mitmemevõistluse aga kõige suurema punktisummaga, kogudes seitme alaga 4651 punkti.

Eesti U18 vanuseklassi noormehed tegid puhta töö – kuus paremat meest olid kõik eestlased. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis Jaroslav Sivuha, kellele tõi Balti meistrivõistluste meistrikulla 6766 punkti. Hõbemedal riputati kaela 6753 punktiga Valter Eric Viiselile ning pronkmedali teenis Harry Richard Jääger 6752 punktiga.

Romet Kivi oli 6388 punktiga neljas ning tema järel viies oli Dan Šemeljov 6214 punktiga. Väljaspool arvestust võistelnud Timo Kaarus kogus kümne alaga 5991 punkti, millega oleks platseerunud kuundale kohale.

U20 vanuseklass

U20 vanuseklassi neidude hulgas ei leidunud vastast Laura Lokotarile. Balti mitmevõistluse meistriks krooniti Sander Pritsi õpilane 5141 punktiga. Pjedestaali madalamad astmed täitsid lätlannad. Hõbemedali võitis Patricija Ozolina (4818p) ja pronksi Marta Sivina (4792p).

Eestlannadest lõpetas seitsmevõistluse viiendal kohal Emili Liis Osula (4464p), kaheksandana lõpetas Heidy Bergštein (3956p) ja tema järel üheksandana Maiken Lipp, kes kogus 3947 punkti. Mona Linda Sikkal teisel päeval starti ei tulnud. Väljaspool arvestust kaasa teinud U23 vanuseklassi neiu Katre Sofia Palm kogus seitsme alaga 5031 punkti.

Eesti U20 noormehed domineerisid kümnevõistlust. Kõik stardis olnud Maarjamaa mitmevõistlejad jagasid omavahel esimesed viis kohta. Balti mitmevõistluse meistrikulla võitis 7246 punktiga Rasmus Roosleht. Hõbemedali teenis treeningkaaslane Steven Sepp, kes kogus kümne alaga 7018 punkti ja pronksmedal riputati kaela Romet Vahterile 6646 punktiga.
David Jaanson oli 6427 punktiga neljas ja Mait Filpozzi 6389 punktiga viies.

Mõlemas vanuseklassis oli võistkonnas viis noormeest ja viis neidu, arvesse läks kolme parema sportlase tulemuste summa.

Kõiki tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Koondise juht: Kristel Berendsen, tel +372 5289062 ja e-mail kristel@ekjl.ee
Koondise füsiod: Liisi Sakala ja Henriette Porila
Koondise treenerid: Kädy Tänav (Tänak), Mairo Tänav, Viljo Grauding, Harry Lemberg, Andres Laide, Mihkel Lembit, Viktor Predbannikov, Leonid Bjuhov, Toomas Suurväli, Sander Prits, Sven Andresoo, Riho Meri, Piret Tamm, Alar Madilain, Hele Berendsen, Mikk Mihkel Arro, Holger Peel, Andrei Nazarov, Ants Kuusik

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Norra Kergejõustikuliit teavitas täna, et vaatamata intensiivsetele aruteludele Kultuuri- ja tervishoiuministeeriumiga ei õnnestu neil COVID-19 tõttu saada vabastust riigis kehtivatest karantiinireeglitest ning seetõttu ei õnnestu neil 8.-11. juulile kavandatud U23 meistrivõistlused Norras Bergenis korraldada.

Hoolimata sellest, et Norra Valitsus selle nädala alguses võistluse korralduse üle nõu pidas, ei peetud võimalikuks sellele sündmusele erandit anda ega saada lõplikku vastust, millal võidakse karantiininõuded Norras tühistada. Nendes oludes oli ainus võimalus Norras toimuvad U23 Euroopa meistrivõistlused tühistada.

Lähipäevil uurib Euroopa Kergejõustikuliit võimalust leida uus võõrustaja kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistluste korraldajaks.

“Mõistame, et seda otsust oli raske teha. Täname Norra Kergejõustikuliitu ja LOC-i kõigi jõupingutuste eest, mida nad on teinud karantiinivabastuse saamiseks, kuid ennekõike täname neid ettevalmistustöö jätkamise eest sellel väga raskel perioodil. Olen siiski väga optimistlik, et suudame leida uue võõrustaja U23 EM-i korraldajaks.“

Euroopa Kergejõustikuliidu ajutine president Dobromir Karamarinov

22.-23. mail toimuvad Võrus Balti võistkondlikud mitmevõistluse meistrivõistlused U20, U18 ja U16 vanuseklassile.

Igas vanuseklassis on võistkonnas viis noormeest ja viis neidu, arvesse läheb kolme parema sportlase tulemuste summa.

U16 koondise koosseis: Katarina Verst (TÜ ASK), Marta Ründva (Audentese SK), Ruth Mary Onga (SK Fortis), Merili Käsper (VAK Staier), Liise Lillelaid (SK Elite Sport).
Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare), Savva Novikov (KJK Visa), Andreas Trumm (TÜ ASK), Martin Trumm (TÜ ASK).

U18 koondise koosseis: Liisa Maria Lusti (Audentese SK), Kaireen Penek (Rakvere KJK Vike), Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK), Margared Pius (SK Fortis), Meelika Toom (SK Elite Sport), Elsa Puu (V.A.) (TÜ ASK).
Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Jaroslav Sivuha (Audentese SK), Romet Kivi (SK Viraaž), Valter Eric Viisel (Tallinn SS Kalev), Dan Šemeljov (SK Maret Sport), Timo Kaarus (V.A.) (Saue KJK).

U20 koondise koosseis: Laura Lokotar (KJK Kose 2000), Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44), Emili Liis Osula (Audentese SK), Heidy Bergštein (Audentese SK), Maiken Lipp (Nõmme KJK), Katre Sofia Palm (U23 V.A., Audentese SK).
Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK), Steven Sepp (Niidupargi KJK), Romet Vahter (KJK Saare), Mait Filipozzi (SK Elite Sport), David Jaanson (SK Leksi 44), Gregor Pilt (V.A., KJK Vike).

Võistlused algavad laupäeval, 22. mail kell 13.00 ja pühapäeval, 23. mail kell 10.00.

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad Balti võistkondlikud mitmevõistluse meistrivõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

Esimene päev:

Teine päev:

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu (kood: BTCH_CE21)

Majutus, toitlustus ja logistiline INFO

Koondise juht: Kristel Berendsen, tel +372 5289062 ja e-mail kristel@ekjl.ee
Koondise füsiod: Liisi Sakala ja Henriette Porila
Koondise treenerid: Kädy Tänav (Tänak), Mairo Tänav, Viljo Grauding, Harry Lemberg, Andres Laide, Mihkel Lembit, Viktor Predbannikov, Leonid Bjuhov, Toomas Suurväli, Sander Prits, Sven Andresoo, Riho Meri, Piret Tamm, Alar Madilain, Hele Berendsen, Mikk Mihkel Arro, Holger Peel, Andrei Nazarov, Ants Kuusik

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Reedel, 28. mail toimub Tartus Tamme staadionil legendaarse odaviskaja Gustav Sule auks juba 56. korda peetav rahvusvaheline kergejõstikuõhtu.

Eesmärk

Kergejõustiku populariseerimine Eestis. Võistlemisvõimaluste loomine eelkõige Eesti kergejõustiku koondise liikmetele ja kandidaatidele. Hoida elus legendaarse kergejõustiklase Gustav Sule mälestust ja tema mälestuseks korraldatava memoriaali traditsiooni.

Aeg ja koht

Võistlus toimub reedel, 28. mail algusega kell 17:35 Tartu Tamme staadionil (Tamme puiestee 1)

Vanuseklassid

Mehed ja naised

Alad

Naised- teivashüpe, 100m tj, kaugushüpe, 400m, odavise, 1500, 100m, kõrgushüpe, kolmikhüpe

Mehed- 110m tj, kõrgushüpe, kaugushüpe, 400m, odavise, 800m

Registreerimine

Võistlejate registreerimine toimub hiljemalt nädal aega enne võistlust- 21.05.2021, hilisemalt registreerunud võistlejatele luba startida ei anta. Registreerimine liisroose@hotmail.com

Majutus

Hotell Barclay (Ülikooli 8). Sportlased (Eesti koondislased või kandidaadid) ning nende treenerid, kes on järgmisel päeval minemas Eesti teatejooksude meistrivõistlustele, neile on majutus korraldaja kulul. Oma soovist teada anda liisroose@hotmail.com hiljemalt nädal aega enne võistlust – 21.05.2021. Hilisemaid soove ei rahuldata.

Autasustamine

Iga ala kolme parimat autasustatakse medali ja meenega. 

Gustav Sule mälestusvõistlusi korraldab Tartu Ülikooli Akadeemiline spordiklubi

Lisainfo:
Liis Roose
Projketijuht
liisroose@hotmail.com
5692 9893

Kadri Vernik
Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi kergejõustiku spordijuht
kadri.vernik@ut.ee
5692 3426

Eesti Kergejõustikuliidu eestvedamisel algab 26. mail Eesti staadionijooksusari, mille eesmärgiks anda meie parematele sportlastele väljund tugevatasemelise võistluse näol.

Sari koosneb seitsmest etapist, igal etapil on kavas erinev distants. Üldarvestusse lähevad nelja etapi kohapunktid. Igal etapil saavad kohapunkte 20 paremat: 1. koht 21, 2. koht 19, 3. koht 18, 4. koht 17, 5. koht 16, 6. koht 15, 7. koht 14, 8. koht 13, 9. koht 12, 10. koht 11 jne.

SARJA EESMÄRK

Sarja põhieesmärk on Eesti kesk- ja pikamaajooksu arendamine. Eesmärk on tuua starti kõik meie paremad kestusjooksjad ja pakkuda neile võimalust võistelda heas konkurentsis. Konkurentsi suurendamiseks kutsutakse osalejaid ka lähematest välisriikidest.

ETAPID

I ETAPP
26.05 Kohila pikamaajooksu sari III etapp, Kohila

2000m, algus 18:30

II ETAPP
17.06 Rakvere linna MV, Rakvere

1500m, algus 18:00

III ETAPP

27.06 Eesti Meistrivõistlused, Tallinn, Kadriorg

5000m, algus – info EKJL

IV ETAPP

24.07 Eesti Staadionisari, Viljandi

600m/3000m, algus 17:00

V ETAPP
16.08 Olav Karikose Mälestusvõistlus, Tallinn, Kadriorg

1000m, Algus – 17.45

VI ETAPP
21.08 Eesti Meistrivõistlused, Pärnu

10 000m, algus – info EKJL

VII ETAPP

25.08 Kohila pikamaajooksude sari 2021 V etapp KERNU STAADIONIL

800m, algus 18:30

Sarja koondautasustamine

TÄHELEPANU!

Eesti Staadionisarja etappidel on lubatud võistelda võistlusjalanõudega mille talla kõrgus on kuni 25mm! Allolev fail viitab jalanõude tabelile

PUNKTIARVESTUS JA PAREMUSJÄRJESTUS

Igal etapil saavad kohapunkte 20 paremat: 1. koht 21, 2. koht 19, 3. koht 18, 4. koht 17, 5. koht 16, 6. koht 15, 7. koht 14, 8. koht 13, 9. koht 12, 10. koht 11, 11. koht 10, 12. koht 9, 13. koht 8, 14. koht 7, 15. koht 6, 16. koht 5, 17. koht 4, 18. koht 3, 19. koht 2, 20. koht 1 punkt.

Selleks et saada kokkuvõtlikku paremusjärjestusse, on vaja osaleda vähemalt neljal etapil. Igal osalejal lähevad üldarvestusse nelja etapi kohapunktid.

Osalejad seatakse sarja kokkuvõttes paremusjärjestusse kohapunktide järgi. Juhul kui punktisummad on võrdsed, saab kõrgema koha jooksja, kes on saavutanud etappidel rohkem kõrgemaid kohti.

Välisvõistlejad saavad konkureerida punktide ja auhindade eest nii igal etapil kui ka sarja kokkuvõtlikus paremusjärjestuses.

AUTASUSTAMINE

Autasustatakse üldarvestuse 6 paremat meest ja naist (va. EMV 5000m ja 10 000m), ning 3 paremat noorte vanuseklasside jooksjaid vastavalt distantsile.

Sarja kokkuvõttes pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist: 1. koht 500, 2. koht 350, 3. koht 250, 4. koht 150, 5. koht 100, 6. koht 50 eurot.

Sarja kokkuvõttes teenivad auhinna kuni U20 vanuseklassi kolm paremat noormeest ja neidu: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot.

250 euro suurune eriauhind antakse Eesti Vabariigi meesjooksjale ja naisjooksjale, kelle tulemus annab Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu punktitabeli järgi kõige rohkem punkte.

Iga etapi tulemused avaldatakse Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel www.ekjl.ee, ajakirja Jooksja jooksuportaalis www.jooksja.ee, sarja korraldavate spordiklubide Facebooki lehtedel.

Sillamäel peeti 16. mail Eesti käimise karikavõistlused, kus osales 32 sportlast kuuest liikmesklubist. Karikavõitjad selgitati alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni.

Naiste 5 km distantsil tuli karikavõitjaks KJK Visa sportlane Darja Predbannikova ajaga 32:51.0. Meestest näitas kõige väledamat aega ja krooniti Eesti karikavõitjaks Jaroslav Stupnikov (KJK Kalev Sillamäe), kes läbis 10 km ajaga 54:01.0.

Neidude U20 vanuses võidutses Alla Šubina (KJK Kalev Sillamäe) 5000 meetri distantsi ajaga 29:16.00. Samavanade noormeeste arvestuses võidutses 10 km distantsil 56.43-ga Sergei Sannikov (NPSK/Narvic).

U18 neidude arvestuses triumfeeris 5km trassil Maria Ivanova 28:11.0-ga ning noormeestest Artur Djatšuk 22:23.0, mõlemad sportlased esindavad KJK Kalev-Sillamäe klubi värve.

U16 vanuseklassi sportlaste võistlusdistantsiks oli 3 km. Neidude arvestuses võidutses Alina Demidovitš, kes läbis trassi ajaga 18:18.0 ning noormeeste arvestuses näitas kõigile kandu Ivan Titov ajaga 15:29.0.

Kõige nooremate, U14 vanuklassi karikad võitsid 2 km distantsil Polina Jegorova (12:13.0) ja Andrei Artamonov (12:59.0). Mõlemad sportlased esindavad KJK Kalev-Sillamäe klubi.

Kõik tulemused on nähtavad SIIN

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Homme, 16. mail toimuvad Tšehhis Podebradys Euroopa maanteekäimise karikavõistlused, kus Eestit esindama asumas 50 km maanteekäimise distantsil Virgo Adusoo.

Euroopa käimise meistrivõistlustele on kokku üles antud 212 sportlast 25 Euroopa riigist. Osaletakse kuuel võistlusdistsipliinil – meestel 50km ja 20km, naistel 35km ja 20km, U20 vanuseklassil ja juunioridel 10km.

Bruno Junki käimisklubi sportlane Virgo Adusoo asub 50 km maanteekäimise distantsil võistlustulle Eesti aja järgi kell 9.00. Stardinimekirjast leiame koos eestlasega 39 sportlase nime.

Vaata võistluste ajakava!

Võistluste stardinimekirjad SIIN

Otseülekanne Euroopa Kergejõustikuliidu Facebooki lehel

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Homme, 16. mail toimuvad Sillamäel Eesti karikavõistlused maanteekäimises. Stardijoonele asuvad 32 käijat 6 klubist. Karikavõitjad selgitatakse alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni.

Favoriitidest ei lähe Sillamäele käima viimaste aastate Eesti parimad käijad Jekaterina Mirotvortseva ja Virgo Adusoo. Kui Mirotvotseva jääb Eesti karikavõistlustel eemale vigatuse tõttu, siis Aduoo asub sel pühapäeval Eesti koondise värve esindama Tšehhis, Podebradys toimuvatel Euroopa võistkondlikel käimise meistrivõistlustel.

AJAKAVA

Stardiprotokolliga on võimalik tutvuda SIIN

NB! Tulenevalt COVID-19 viirusest ja selle tõttu kehtestatud piirangutest toimuvad Eesti käimise karikavõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Võistluste eel ja järel tuleb sportlastel kanda maski. Kohtunikud ja treenerid peavad kandma maski kogu võistluse jooksul.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Eile, 13. mail jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 17.maist 2021. 

Sporditreeningute korraldamine alates 17. maist 2021

Alates 17. maist 2021:

1. välistingimustes on lubatud treenimine kuni 25 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. 250 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion, korvpalliväljak jne.
   
   Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.
   
   Alates 3. maist 2021 – 30. maini 2021:
2. sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Tungivalt on soovitatav tegevuse käigus paarilisi mitte vahetada. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
3. sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 25% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4. siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
   
   Alapunktis 2 nimetatud piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku 2 piirangut. Samuti ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 197 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavadsiseruumides kandma maski.
• Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saabtoimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
  a) sportlane ja treener;
  b) sportlane ja sportlane.
• Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid kasutada ei tohi, st et spordiobjektil ei ole lubatud saunade kasutamine.
• Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga või treeneriga.
• Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude. Ühel treeningväljakul tohib olla kuni 250 inimest.
• Rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi siseruumides grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
  
  Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 17. maist 2021

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 13.05.2021 korraldusest nr 197 lubatakse alates 17. maist 2021 spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased, professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning osalejate arv ei ole rohkem kui 100 inimest;
2. täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel võivad sisetingimustes osaleda ka sportlased, kes ei kuulu eelpool nimetatud rühmadesse, kui nad on täitnud täiskasvanute Eesti meistri- või karikavõistlustel osalemise tingimused ja/või normid.
3. siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask). Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Sporditegevuse ajal maski kandma ei pea.
4. siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
5. siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
6. siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt;
7. välistingimustes on lubatud spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused üksnes juhul, kui osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut, kes on jaotatud kuni 25 isikulistesse rühmadesse ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Spordivõistlustel, kus osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid või täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel ei kohaldata rühma- ega kellaajapiirangut.
8. sisetingimustes ega välistingimustes ei ole pealtvaatajad lubatud;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 197 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning
osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise
juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala
eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkonnad;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
3. Täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel võivad osaleda ka sportlased, kes ei kuulueelpool nimetatud rühmadesse, kui nad on täitnud Eesti meistri- või karikavõistlustel osalemise tingimused ja/või normid. Võistlustel osalemise tingimuseks ei ole sportlase vanus, vaid võistluse kategooria, milleks on täiskasvanute Eesti meistri- või karikavõistlused.
4. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
5. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
6. Siseruumides ei tohi osalejate arv olla rohkem kui 100 inimest. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka.
7. Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ega liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
8. Välistingimustes on alates 17. maist lubatud spordivõistluste ja -ürituste korraldamine harrastajatele kui osaleb kuni 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 25- liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Võistlejad ei tohi viibida võistluspaigas ajavahemikul 22.00 kuni 6.00. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka. Võistluste ega ürituste korraldamine, kus osaleb korraga üle 250 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
9. Välistingimustes toimuvatel täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlustel ja spordivõistlustel, kus osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ei kohaldata rühma- ega kellaajapiirangut.
10. Siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (sealhulgas kohtunikud, korraldajad,treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandmamaske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutilinepaus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Kui päeva jooksul toimub samal välispordiobjektil mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30- minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistöödeks.
14. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
15. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse kui 25 inimest ega jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
19. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
20. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
21. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
22. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Argo Tali (argo.tali@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
  
  Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
  Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Nädalavahetusel toimusid Horvaatias, Splitis Euroopa talvised heitealade karikavõistlused. Sinimustvalgetes koondisesärkides oli võistlustules viis sportlast.

Avapäeval, 8. mail tegid oma etteaste kuulitõukaja Jander Heil, odaviskaja Ranno Koorep ning vasaraheitjad Adam Kelly ja Annika Emily Kelly.

Mullu augustis isikliku rekordi 19.81 peale viinud kuulitõukaja Jander Heil piirdus laupäeval Splitis kahe mõõtmisele läinud katsega, teises heitevoorus sai viljandimaalane kirja 18.46 ning viiendas tõukas päeva parima 18.63. B-grupis andis see tulemus neljanda koha. Kuulitõuke võitis uue isikliku rekordiga 20.83 rumeenlane Andrei Toader. Viimati võistles Heil veebruarikuus, kui võitis Eesti sisemeistrivõistlustel kulla 18.87-ga.

Kaks nädalat tagasi Eesti koondise kandidaatide võistlusel vasarat 68.82 m heitnud Adam Kelly tulemuseks jäi laupäeval Splitis kolmandas voorus heidetud 68.27. B-alagrupi viiendana lõpetanud Jüri Tamme hoolealune sai võistluses veel kirja neljandas voorus heidetud 63.54 ja kuuendas 67.83. Vasaraheitevõistluse võitis 75.99-ga türklane Esref Apak.

Naiste U23 vanuseklassis võistelnud Annika Emily Kellyl jäi isiklikust rekordist (58.55) puudu vaid veidi üle poole meetri, saades parimal katsel kirja 58.01. 4-kilost heitevahendit stabiilselt heitnud Kelly seeria: 56.78; 58.01; 54.97; 56.16; X; 56.88. Noorsoo vanuseklassi vasaraheite võitis 67.46-ga poolatar Ewa Rozanska.

Möödunud aasta suvel 69.08-ga Eesti meistriks kroonitud Ranno Koorep avas oma välishooaja laupäeval üle 70 meetrise odakaarega. B-alagrupis seitsmendana lõpetanud odaviskaja sai parimal katsel kirja 70.05. Seeria: 65.99; 64.87; 70.05; X; 66.80; 69.82. Meeste odaviskes triumfeeris sakslane Johannes Vetter, kes võidutses Horvaatias enam kui 91 meetri kaugusele kandunud viskega. Seeria: 91.12; 90.43; 89.63; 88.34; 84.20; 88.23.

Pühapäeval, 9. mail oli viimase eestlasena odaviskes võistlustules Mari Klaup. Mitmevõistleja saatis parimal katsel 600-grammise heitevahendi 51.30 peale. Sellega teenis Klaup B-alagrupis kaheksanda koha. Seeria: 48.51; X; X; 46.98; 51.30; X. Naiste odaviskevõistluse võitis 25-aastane Maria Andrejczyk, kes püstitas maailma hooaja tippmargi 71.40. Selle võimsa tulemusega tõusis poolatar maailma kõigi aegade edetabelis kolmandaks. Temast eespool on ainult maailmarekordinaine Barbora Spotakova (Tšehhi) 72.28 ja Osleidys Menendes (Kuuba) 71.70.

Kõik TULEMUSED

Esimese päeva videopilt:

Teise päeva videopilt:

Lisainfo:
Sirje Lippe
Koondise juht
Tel: +372 506 2390

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Favorte, Kalev, Tradehouse, Tallinna linn, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Laupäeval, 8. mail toimusid Järvakandis Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused, kus selgusid Maarjamaa parimad krossijooksjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni.

Naistest krooniti Eesti meistriks 4 km pikkusel distantsil Kelly Nevolihhin, kes näitas viimasel ringil kõige värskemat minekut, võidutsedes ajaga 14:18. Nevolihhini järel teisena lõpetas pikalt jooksu vedanud ja tempot kruvinud Liis-Grete Arro (Individuaalsportlane), kes läbis trassi ajaga 14:26. Kolmanda koha võitis Sparta SS klubi värve esindanud Pille Hinn (14:30).

Meeste arvestuses võitis 4 km distantsi Sparta SS staier Ats Sõnajalg, kes dikteeris enamuse jooksu trassist ning näitas lõpus ka teravamat finišikiirendust teisena lõpetanud Karel Hussari (SK Jookuspartner) ees. Üliõnneliku võitjana finišijoone ületanud Sõnajala ajaks märgiti 11:36, Hussar kaotas võitjale kolme sekundiga. Pronksmedal riputati kaela Olavi Allasele (Tartu SS Kalev), kes läbis distantsi 11:52-ga. 

Täiskasvanutega ühes jooksus startisid ka noorsooklassi sportlased. Naiste U23 vanuseklassi meistrikulla võitis üldarvestuses kuuendana lõpetanud Merili-Mai Kivimets (Tartu SS Kalev), võidutsedes ajaga 15:29. Kivimetsa järel lõpetas 4 km distantsi ja teenis hõbemedali Saina Mamedova ajaga 16:35 (KJK Kalev-Sillamäe), pronksise autasu võitis 16:50-ga Annika Roosleht (Treeningpartner). Meeste U23 arvestuses näitasid põnevat duelli Andry Soo (Sparta SS) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Viimasel 250m teravamat jalga näidanud Soo võitis meistrikulla 12:14-ga, edestades Hõlpust lõpuks kuue sekundiga. Pronksine autasu riputati kaela 12:52-ga Rainer Kravetsile (UP Sport).

Noormeeste U20 klassis ei jätnud teistele sõnaõigust Võru KJK Lõunalõvi sportlane Jürgen Joonas, kes dikteeris 3 km distantsi esimestes meetritest alates ning võitis meistrikulla 9:11-ga. Talle järgnes 9:24-ga Kert Kask (Sparta SS) ning Rakvere KJK Vike jooksja Ragnar Rooba (9:28). Naiste U20 vanuseklassi esikolmiku täitsid Erik Horni näpunäidete järgi treenivad sportlased. 3 km jooksu võitis Anete Randma (SK Fortis) tulemusega 11:45. Teise koha saavutas 11:52-ga Birgit Veldi (Saue KJK) ning pronksmedali võitis SK Fortis sportlane Karmen Langi (12:04).

Mõlemad U18 vanuseklassi kuldmedalid riputati kaela Ille Kuke õpilastele. U18 vanuseklassi noormeeste 3 km murdmaajooksu esikoha teenis tulemusega 9:21 Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kellele järgnesid 9:30-ga Romet Kivi (SK Viraaž) ning sekundiga Kivile kaotas Kevin Jõesoo (Rapla JK), kes teenis 9:31-ga pronksmedali. Neidude U18 vanuses näitas kõige väledamat minekut Mari Mai Ruus (Tartu SS kalev), kes läbis 2 km raja 6:45-ga. Valga SK Maret Sport jooksja Carmen Rääk lõpetas jooksu teisena (6:59) ja pronksmedali võitis täpselt seitsme minutiga lõpetanud Triin Erala (Rapla JK).

Poiste U16 meistriks krooniti Nõmme KJK klubi sportlane Risto Kalju, kes võidutses 2 km distantsil ajaga 6:22. Kalju järel teisena lõpujoone 6:30-ga ületanud Daniel Varikov (Võru KJK Lõunalõvi) võitis hõbemedali. Pjedestaali kolmandale astmele jooksis end Rapla JK sportlane Hugo Särev (6:32). Üks kõige tasavägisema lõpplahendusega jookse oli tüdrukute U16 vanuseklassi finiš. Sellest väljus võitjana Romet Mihkelsi hoolealune Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), kes läbis 1,5 km pikkuse distantsi ajaga 5:30. Sekundiga kaotas Hambidgele ja teenis hõbemedali SK Elite Sport välejalg Hedi Andre ja pronksmedali viis koju omakorda sekundiga Andrele kaotanud Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike).

Kõige noorema vanuse ehk U14 poiste arvestuses võitis meistritiitli 3:01-ga Romet Ridalaan (UP Sport). Hõbemedali teenis 3:07-ga Sebastian Nuutmann ja kolmandaks tuli sama aega näidanud Kaspar Maiste. Mõlemad poisid esindavad klubi SK Elite Sport. Kõige nooremate tüdrukute Eesti meistriks krooniti Paula Pällin (SK Elite Sport), kelle võiduajaks märgiti ühe kilomeetrisel distantsil 3:18. Hõbeda võitis Naomi Toomenurm (Pärnu Kalevi KJK) ajaga 3:19 ning pronksile tuli Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) 3:22-ga. 

Tüdrukud U14 vanuseklassi esikolmik (1km):
1. Paula Pällin (SK Elite Sport) – 3:18
2. Naomi Toomenurm (Pärnu Kalevi JK) – 3:19
3. Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) – 3:22

Poisid U14 vanuseklassi medalikolmik (1km):
1. Romet Ridalaan (UP Sport) – 3:01
2. Sebastian Nuutmann (SK Elite Sport) – 3:07
3. Kaspar Maiste (SK Elite Sport) – 3:07

Tüdrukud U16 vanuseklassi parimad 1.5 km distantsil:
1. Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) – 5:30
2. Hedi Andre (SK Elite Sport) – 5:31
3. Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike) – 5:32

Poisid U16 vanuseklassi esikolmik (2 km):
1. Risto Kalju (Nõmme KJK) – 6.22
2. Daniel Varikov (Võru KJK Lõunalõvi) – 6.30
3. Hugo Särev (Rapla JK) – 6.32

Tüdrukud U18 vanuseklassi medalikolmik (2km):
1. Mari Mai Ruus (Tartu SS Kalev) – 6:45
2. Carmen Rääk (Valga SK Maret Sport) – 6:59
3. Triin Erala (Rapla JK) – 7:00

Poisid U18 vanuseklassi esikolmik (3 km):
1. Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) – 9:21
2. Romet Kivi (SK Viraaž) – 9.30
3. Kevin Jõesoo (Rapla JK) – 9:31

Neiud U20 vanuseklassi medalikolmik (3km):
1. Anete Randma (SK Fortis) – 11:45
2. Birgit Veldi (Rapla JK) – 11:52
3. Karmen Langi (SK Fortis) – 12:04

Noormehed U20 vanuseklassi esikolmik (3 km):
1. Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi) – 9:11
2. Kert Kask (Sparta SS) – 9:24
3. Ragnar Rooba (Rakvere KJK Vike) – 9:28

Neiud U23 vanuseklassi medalistid (4km):
1. Merili-Mai Kivimets (Tartu SS Kalev) – 15:29
2. Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe) – 16:43
3. Annika Roosleht (SK Treeningpartner) – 16:50

Noormehed U23 vanuseklassi medalikolmik (4km):
1. Andry Soo (Sparta SS) – 12:14
2. Kalev Hõlpus (Rapla JK) – 12:20
3. Robert Telpt (Tartu Ü ASK) – 12:31

Naiste 4 km distantsi esikolmik:
1. Kelly Nevolihhin (KJK Vike) – 14:18
2. Liis-Grete Arro (Individuaalsportlane) – 14:26
3. Pille Hinn (Sparta SS) – 14:30

Meeste 4 km murdmaajooksu medalikolmik:
1. Ats Sõmajalg (Sparta SS) – 11:36
2. Karel Hussar (SK Jooksupartner) – 11:39
3. Olavi Allase (Tartu SS Kalev) – 11:52

Kõik tulemused on nähtavad SIIN

Pilte võistlusest näeb EKJLi Facebooki lehel!

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Rae Spordikool kuulutab välja konkursi osalise tööajaga kergejõustikutreeneri leidmiseks:

Treenerilt ootame:

• pühendumust ja kohusetundlikkust oma töös;
• head meeskonnatöö- ja suhtlemisoskust;
• sportlikku eeskuju lastele;
• vastutustunnet ja tulemusele orienteeritust
• erialast kõrgharidust (võib olla omandamisel)  või  treeneri kutsekvalifikatsiooni, soovitavalt vähemalt 5. tase;
• võimalust kasutada isiklikku sõiduautot
• head inglise keele oskust

Omalt poolt pakume:

• igakülgset toetust arenemiseks treenerina;
• kaasaegseid treeningbaase laste treenimisel;
• koolitusvõimalusi enese arendamiseks;
• tööd heas keskkonnas.

Tööle asumise aeg august 2021.

Kandideerimiseks esitada CV, avaldus ja motivatsioonikiri 23. maiks 2021 e-mailile huvikool@jyri.edu.ee.

Lisainfo: huvikool.rae.ee/spordiosakond või Facebook.com/Rae Spordikool, Rain Peerandi +372 505 5106

Eerik Haamer ületas Ameerika Ühendriikides Vermilionis toimunud võistlustel kõrguse 5.61 ja tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale. 

South Dakota ülikoolis tudeeriv teivahüppaja Haamer sai algkõrgusest 5.21 jagu teisel katsel ning ületas seejärel 5.36 samuti teisel sooritusel. Nii kõrgused 5.51 kui 5.61 alistusid eestlase jaoks juba avakatsel.

Kõrgusest 5.71 Haamer seekord veel kolme katsega üle ei saanud. Eestlane võttis jõuproovil ka kindla esikoha.

20-aastane Haamer jääb nüüd Eesti kõigi aegade edetabelis alla vaid rekordimees Valeri Bukrejevile, kes ületas 1993. aastal kõrguse 5.86.

Märtsis ületas Haamer USA üliõpilaste sisemeistrivõistlustel 5.60 ehk kerkis võrdsele pulgale mitmevõistleja Erki Noolega. Nüüd sai Haamer sellest sentimeetri võrra parema resultaadi.

Seoses koroonaviirusest tingitud ebakindla olukorraga otsustasid korraldajad koos Eesti Kergejõustikuliidu ja peatoetaja Eesti Energiaga 12. juunil toimuma pidanud Ida-Virumaa suurima spordisündmuse edasi lükata sügisesse. Kümnes Narva Energiajooks toimub piirangute leevenedes laupäeval, 9. oktoobril.

Narva Energiajooksu programmi kuuluvad traditsiooniliselt 21,1 kilomeetri pikkune poolmaraton ning kuuekilomeetrine distants jooksjatele ja käijatele ning lastejooksud. 

Koostöös Kergejõustikuliiduga toimuvad Narvas juba traditsiooniliselt ka Eesti meistrivõistlused poolmaratonis. 

Ida-Virumaa suurima spordisündmuse stardi-finišipaik asub jõeäärse promenaadi alguses rannahoone juures. Vaheldusrikas rada viib osalejad ajaloolise Kreenholmi Manufaktuuri territooriumile, läbib mitmeid Narva linna tänavaid ja kergliiklusteid ning teeb põike Äkkekülas võimsa arenguhüppe teinud Pähklimäe terviseradadele. Kõik kümnendal Narva Energiajooksul osalejad saavad kaela unikaalse juubelimedali. 

Narva Energiajooks on Eesti Energia, Narva Linna, Kultuuriministeeriumi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel loodud sündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul. 

Alates 2011. aastast toimunud Narva Energiajooks on viimase kümnendi Ida-Virumaa suurimaks spordisündmuseks, olles liikuma pannud üle kolmekümne tuhande harrastaja.

Narva Energiajooks on ka Eesti suurima rahvaspordisarja Selver Eesti Linnajooksud finaaletapp.

Linnajooksude võistlussari algab 1. augustil toimuva suurjooksuga ümber Viljandi järve ja lõpeb 9. oktoobril toimuva Narva Energiajooksuga. Korraldajad ei saa välistada täiendavaid muudatusi seoses võimaliku muutuva olukorraga ning sellest tulenevate avalikele üritustele ja suursündmustele kehtestavate piirangutega.

Seoses muutunud kalendriga pikeneb Linnajooksude sarja ühisregistreerimine 30. juunini. 

Selver Eesti Linnajooksud 2021. aastal:

Suurjooks ümber Viljandi järve – Viljandi, 1. august 

Kuressaare Linnajooks – Kuressaare, 21. august 

Neptunas Eesti Ööjooks – Rakvere, 28. august 

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks – Pärnu, 5. september 

Tallinna Maraton – Tallinn, 11.-12. september

Rapla Selveri Suurjooks – Rapla, 18. september

Viking Window Paide-Türi Rahvajooks – Paide-Türi, 26. september

Tartu Linnamaraton – Tartu, 2. oktoober 

Narva Energiajooks – Narva, 9. oktoober 

Eesti suurimale jooksusarjale saab kirja panna veebilehel www.linnajooksud.ee
Narva Energiajooksule on võimalik registreerida aadressil www.jooks.ee

Lisainfo:
Mati Lilliallik
521 3331 
mati@jooks.ee

8.-9. mail toimuvad Horvaatias, Splitis Euroopa talvised heitealade karikavõistlused, kus Eestit esindab viis sportlast. Kokku on üles antud ligi 400 sportlast 42 Euroopa riigist.

Algselt pidi võistlus toimuma märtsi keskel Portugalis Leirias, aga koroonapandeemia tõttu tuli võistlus edasi lükata. Euroopa Kergejõustikuliit ja võistluste korraldajad leppisid kõiki tegureid arvesse võttes kokku uue koha ning aja. 20. aastapäeva tähistav Euroopa heitealade karikavõistlus toimub sedapuhku Aadria mere äärses linnas Splitis.

Kuulitõukes asub sinimustvalges koondise särgis võistlustulle 31 mehe seas Jander Heil. Välihooajal avavõistlust tegema minev viljandimaalane võidutuses viimati Eesti sisemeistrivõistlustel kuulitõukes 18.87-ga.

Vasaraheites asuvad isiklikke rekordeid püüdma õde ja vend Kellyd. Annika Emily Kelly püstitas 24. aprillil toimunud kevadisel vasaraheitevõistlustel enda uueks tippmargiks 58.55. 4-kilose heitevahendiga asuvad koos Annika Emilyga võistlustulle 23 sportlast. Kahekordse olümpiamedalisti Jüri Tamme näpunäidete järgi treeniv Adam Paul Kelly näitas 24. aprillil toimunud koondise kandidaatide võistlusel 68.82 meetri pikkust heitekaart. Mehe isiklikuks rekordiks on 71.92. Splitis on 38 vasaraheitja hulgas võistlustules ka neljakordne maailmameister poolakas Pawel Fajdek.

Mari Klaup ja Ranno Koorep asuvad Eesti lippu kõrgel hoidma odaviskes. 24.-25. aprillil Itaalia linnas Lanas toimunud mitmevõistlusel viskas Klaup oda 54.18. Mitmevõistleja isiklikuks rekordiks on 56.79. Naiste odaviskes on üles antud 29 sportlast. Eelmise aasta suvel 69.08-ga Eesti meistriks kroonitud Ranno Koorep avab oma välishooaja laupäeval. Koos Koorepiga asuvad 800 grammist oda viskama 35 atleeti. Favoriidina asub võistlustulle sakslane Johannes Vetter, kes on sel hooajal juba näidanud üle 90 meetri pikkust odakaart (91.50).

Võistlust saate jälgida otseülekandes SIIT

Võistluste ajakava

Vaata osalejate nimekirja.

Lisainfo:
Sirje Lippe
Koondise juht
Tel: +372 506 2390

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Favorte, Kalev, Tradehouse, Tallinna linn, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Laupäeval, 8. mail selgitatakse Järvakandis Eesti meistrid murdmaajooksus. Võisteldakse U14, U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanute arvestuses.

Kõigis vanuseklassides peetavatel murdmaajooksu meistrivõistlustel asuvad erinevatel distantsidel võistlustulle suur osa Eesti esinumbritest. Noorsoo ja täiskasvanute klassi võistlejad stardivad ühes jooksus, mis tähendab, et noorsoo klassi kuuluvatel sportlastel on edu korral võimalus võita kaks medalit.

Noored võtavad mõõtu 1 ja 2 km, täiskasvanud ja noorsooklassi sportlased 3 ja 4 km pikkusel krossirajal.

Naiste 4 km distantsil asub peafavoriidina Järvakandis stardijoonele möödunud aasta erinevatel distantsidel Eesti meistriks kroonitud Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe). Talle tulevad konkurentsi pakkuma individuaalsportlane Liis-Grete Arro, Sparta jooksja Pille Hinn ning Treeningpartneri esindajad Bret Schär ja Olga Andrejeva.
Neidude U23 vanuseklassis asuvad starti Merili-Mai Kivimets (Tartu SS Kalev) ja kolm KJK Kalev Sillamäe jooksjat: Saina Mamedova, Darina Tšudakova ning Jelizaveta Ševtsova.

Meeste 4 km jooksu peamisteks kullafavoriitideks on möödunud sügisel 10 kilomeetri krossijooksu Eesti meistriks kroonitud Karel Hussar (SK Jooksupartner), Enn Selliku näpunäidete järgi harjutav Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ja viimasel kahel aastal Eesti pikamaajooksus kanda kinnitanud Leonid Latsepov (Sparta SS). Medalimõtetega asuvad stardijoonele veel SK Altiuse staier Karl Mäe, Sparta esindaja Ats Sõnajalg ja Rakvere KJK ViKe värve esindav Taavi Kilki.
Noormeeste U23 vanuseklassis asuvad kuldmedalit jahtima Robert Telpt (TÜ ASK), Kalev Hõlpus (Rapla JK) ja Andry Soo (Sparta SS).

Võistlused algavad laupäeval kl 13. AJAKAVA

Stardinimekirjadega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb SIIT

NB! Tulenevalt COVID-19 viirusest ja selle tõttu kehtestatud piirangutest toimuvad Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Võistluste eel ja järel tuleb sportlastel kanda maski. Kohtunikud ja treenerid peavad kandma maski kogu võistluse jooksul.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.