TV 10 Olümpiastarti juubelihooaja avaetapil Võrus joosti sarja kõigi aegade rekord 60 meetri sprindis. Vaata, kuidas sünnib uus rekord ja kes on poole sajandi jooksul sarjas kõige kiiremat sprindijalga näidanud noor? Kas mõne aja pärast on Ksenija Balta Eesti rekord ohus? Saame teada, millise jälje jättis pandeemia noorte motivatsioonile, kes pidid piirangute ajal harjutama jääl ja lumel.
Sarjas ise võistelnud, oma lapsi juhendanud ja koolitiimiga üldvõidu saanud kergejõustikutreener, ettevõtja ja publitsist Jaanus Kriisk tutvustab oma teist romaani “Põjamaine spordimuinasjutt”. Raamat räägib forrestgumpliku loo üsna tavalisest koolipoisist, kes võtab vastu pakkumise astuda spordikarussellile ja läbib kümnevõistlejana pika ja kireva teekonna Eesti rahvusspordialal.
Juubelihooajal kannab võistlusnumbrit “1” talendikas Tristjan Jaanson. Pelgulinna gümnaasiumi õpilane püstitas mullu sarjas mitmeid rekordeid ja püüab nüüd murda uusi barjääre. Teda juhendab Kädy Tänav (Tänak) ja nõuandeid jagab kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool. Sarja peakorraldaja Silvi Kask meenutab sarja 1970. aastate auhindu ja selgitab, milliseid preemiad jagatakse nüüd esikuuikule.
Sõna saavad: treener Mairo Tänav (Tänak) ja Henri Apri Tallinna 21. Koolist, treener Andres Laide ja Ron Sebastian Puiestee Saaremaa Ühisgümnaasiumist, treener Harry Lemberg ja Katarina Verst Luunja Keskkoolist, treener Endel Tustit ja Uku Rüütel Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe põhikooli Ühendtiimist, treener Kersti Viru ja Diana Johanna Vanamb Jõgeva Põhikoolist, treener Virge Treiel ja Andro Jürisson Kuressaare Gümnaasiumist.
Oma sooritusi ja mõtteid jagavad ka Hank-Gerhard Hausenberg Ülenurme Gümnaasiumist, Edith Eelmäe Miina Härma Gümnaasiumist, Paula Pällin Vanalinna Hariduskolleegiumist, Helerin Põder Vinni Gümnaasiumist, Mia Elenora Nurmela Rakvere Reaalgümnaasiumist ja Rasmus Jaanson Tallinna 21. Koolist.
Populaarses noortesarjas, mille stardid toimuvad üle Eesti, on innustust saanud kümned meie kergejõustikutipud eesotsas Rasmus Mägi, Maicel Uibo, Ksenija Balta, Magnus Kirdi ja Gerd Kanteriga.
Aga ka paljud teiste alade ägedad tegijad nagu Martin Järveoja, Rasmus Haugasmägi, Karol Mets, Robert Täht, Siim-Sander Vene jne.
Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
Esmaspäeval, 21. juunil tulevad Piletilevis müügile piletid 8.-11. juulil ning 15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvatele kergejõustiku U23 ja U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustele. Hetkeseisuga pääseb staadionile pealtvaatajaid piiratud arv – ühe võistlussessiooni kohta on müügis 1000 piletit.
Kadrioru staadionile koguneb 8.-11. juulil U23 Euroopa meistrivõistlustele ning 15.-18. juulil U20 vanuseklassi meistrivõistlustele üle 2000 Euroopa noorsportlase. “On ajalooline, et üks linn võõrustab kahel järjestikusel nädalavahetusel nii kõrgetasemelisi võistlusi – Eestile on antud võimalus Tallinn auga 2021. aasta kergejõustikukaardile märkida,” sõnab Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.
Pealtvaatajad pääsevad Kadrioru staadionile Rohelise aasa tänava poolsest peaväravast. Piletiomanikele tagatakse ligipääs vastastribüünile. Staadioni peatribüün koos harjutusväljakuga jääb seejuures hetkeoludes eraldatuks. Ühe sessiooni pileti hind ühel võistluspäeval on 15 eurot. Pühapäevastele võistluspäevadele tuleb müüki 1000 päevapiletit hinnaga 30 eurot. Ostetud pilet tagab pääsu vaid sellega seotud võistlussessioonile. Kuni 12-aastased lapsed (kaasa arvatud) saavad sisse tasuta, kuid peavad Piletilevist soetama 0-pileti, mis on vajalik publiku arvu õiglaseks hindamiseks.
“Hetkel kehtivate reeglite kohaselt saame ühele sessioonile lubada 1000 pealtvaatajat, kes ei pea tegema COVID-19 testi ega tõendama enda vaktsineeritust. Siiski peavad külastajad vältima lähikontakte ning kindlasti järgima üldisi turva- ja viirusleviku tõkestamise reegleid, sealhulgas haigussümptomite ilmnemisel mitte staadionile tulema,” sõnab võistluste peakorraldaja Taavi Esperk.
Võistluste korraldajatel on õigus enne võistlusi ohutusreegleid muuta ja täiendada, võttes arvesse kehtivaid viiruse ennetusreegleid.
Pileteid saab soetada alates esmaspäevast Piletilevist.
NB! Igale Tallinnas U20 ja U23 EM-l võistlustulle astuvale Eesti koondislasele annab Kergejõustikuliit kolm piletit võistlussessioonidele, et lähedased saaksid kaasa elama tulla.
Võistluste ajakava:
U23 Euroopa meistrivõistlused 8.-11. juuli https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/
U20 Euroopa meistrivõistlused 15.-18. juuli https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/
TV 10 Olümpiastarti juubelihooaja II etapp toimub juba homme, 20. juunil Pärnu rannastaadionil. Võistlustulle asub üle 300 sportlase 77 koolist.
Võisteldakse kõrgushüppes, teivashüppes, 60m tõkkesjooksus ja kaugushüppes.
Esimeses grupis juhib peale avaetappi Rakvere Reaalgümnaasim, kelle sportlased kogusid 7063 punkti. Teisel kohal on 6603 punktiga Jõgeva Põhikooli tiim ja kolmas on avaetapi järel 6443 punktiga Luunja Keskkooli võistkond
Teises grupis võttis liidriohjad enda kätte Parksepa Keskkool, kel on esimese etapi järel 5922 punkti. Teine on Heimtali Põhikooli ja Holstre Põhikooli ühendvõistkond, kel on 5396 punkti ning kolmandal positsioonil paikneb 5243 punktiga Räpina Ühisgümnaasium.
Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel SIIN
Noori sportlasi suvepealinna tuleb ergutama EOK sportlaskomisjoni liige, võrkpallikoondislane ja sarja vilistlane Liis Kullerkann.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
Ameerika kuulitõukaja Ryan Crouser püstitas eile Eugenis USA olümpiamängude katsevõistlusel uue maailmarekordi 23.37. 31 aastat püsinud kuulitõuke maailmarekordi sai ületatud 25 sentimeetriga
See tulemus pole mulle veel kohale jõudnud. Sain sel aastal enda nimele sisemaailmarekordi. Kuid see on kindlasti tähendusrikkam. Olin seda üritanud väga kaua
Ryan Crouser
Senine rekord püstitati 20. mail 1990, kui Randy Barnes saatis kuuli 23.12 meetri kaugusele. Selle aastani kuulus Barnesi nimele ka sisemaailmarekord, kuid selle võttis Crouser oma nimele möödunud sisehooajal.
Katsevõistlusel saavutas Crouseri järel teise koha 2019. aasta Doha MM-i võitja Joe Kovacs ning kolmanda koha Payton Otterdahl.
Esmaspäeval, 14. juunil toimus Võrus TV 10 Olümpiastarti juubelihooaja avaetapp. Üksikalade võitjad selgusid kõrgushüppes, kaugushüppes, teivashüppes, kuulitõukes ja 60m jooksus. Erandina võisteldi nii staadionil kui ka hallis. Kõige särvama tulemuse eest hoolitses Miia Ott, kes sprintis 60m jooksus välja sarja kõigi aegade rekordi.
Jüri Gümnaasiumi välejalg Miia Ott sprintis Võru staadionil 60m jooksus välja aja 7.69! Selle tulemusega võttis Urmas Põldre hoolealune enda kätte vanemate tüdrukute 60m sarja rekordi. Neiu näitas nii eeljooksus kui ka finaalis täpselt sama kiiret aega. Eelmine rekord kuulus 2016. aastast Marit Kutmanile (7.80)
Esimeses grupis haaras liidriohjad Rakvere reaalgümnaasim, kelle sportlased kogusid 7063 punkti. Teisel kohal on 6603 punktiga Jõgeva Põhikooli tiim ja kolmas on avaetapi järel 6443 punktiga Luunja Keskkooli võistkond
Teises grupis hoiab liidrikohta Parksepa Keskkool, kel on esimese etapi järel 5922 punkti. Teine on Heimtali Põhikool ja Holstre Põhikooli ühendvõistkond, kel on 5396 punkti ning kolmandal positsioonil paikneb 5243 punktiga Räpina Ühisgümnaasium.
Esimese grupi moodustavad koolid, kus põhiastmes õpib 251 ja rohkem õpilast, teises grupis osalevad koolid, kus õpib vähem kui 250 õpilast.
Esimese etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil laupäeval, 19. juunil kell 16.15.
Pildigalerii on üleval Eesti Kergejõustikuliidu Facbooki lehel SIIN
Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel SIIN
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
Täna esitlesid olümpiasportlased, maadleja Epp Mäe, tõkkejooksja Rasmus Mägi, paarisaerulise neljapaadi liikmed Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Jüri-Mikk Udam ja Tõnu Endrekson, kaugushüppaja Ksenija Balta, mitmevõistlejad Janek Õiglane ja Grit Šadeiko, maratoonar Roman Fosti ja sulgpallur Kristin Kuuba Eesti olümpiadelegatsiooni ametlikku Nike võistlusvormi Tokyo 2020 suveolümpiamängudeks. Lisaks demonstreeriti medalidressi ning vabaajarõivaid.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa märkis võistlusvormi esitlusel, et koostöö Nike’iga on toiminud juba 2007. aastast ning EOK väärtustab seda kõrgelt. „Nike’i tööd iseloomustavad innovaatilised lahendused ning Nike töötajate inimlikkus ja vastutulelikkus. Mul on väga hea meel, et meie keskel on head ja andekad inimesed, kes selle kollektsiooni ellu tõid,“ ütles Sõõrumaa.
Toetudes aastatepikkusele teadustööle on Nike loonud rõivad, mis toetavad sooritust, arvestavad sportlase ja ala spetsiifikaga ning lasevad ilma ühegi segava faktorita täielikult keskenduda võistlusele ja sooritusele.
„Olümpiamängude eel tullakse alati välja millegi uue ja innovaatilisega. Tokyo suveolümpiamängud ei erine sellest. Meie tipud teavad väga hästi, et Nike paneb võistlusvormi valmistades tööle kõige uuenduslikumad tipptehnoloogiad, et pakkuda parimat varustust, mis toetab sportlaste sooritust. Tokyo olud ei ole kerged ning seetõttu on meie riided hingavamad, kergemad ning elastsemad, et sportlasel oleks parem liikuda. Väga tähtis on ka visuaalne pool – meie dressidel on huvitav triibuline muster, mis lisab sportlase liikumisele visuaalse dünaamika, ütles Nike esindaja Eestis, AS Jalajälg juhatuse liige Rainer Tops.
Tõkkejooksja Rasmus Mägi sõnul oli ootus uut kollektsiooni näha suur. „Väga väärikas, ilusad värvid ning kindlasti mugav kollektsioon!“ hindas Mägi.
Tokyo 2020 suveolümpiamängudeks valmistatud Eesti olümpiadelegatsiooni Nike kollektsiooni vabaajarõivad tulevad Nike ja Sportlandi kauplustes müüki alates tänasest. Tokyo olümpiamängud toimuvad 23. juulist 8. augustini.
Nädalavahetusel, 19.-20 juunil toimuvad Rumeenia linnas Cluj-Napocas Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused esiliiga koondistele. Eesti koondisesse kuulub 20 naist ja 22 meest.
Esiliigas tuleb eestlastel vastu astuda Belgia, Valgevene, Soome, Tšehhi, Türgi, Kreeka, Rumeenia, Šveitsi, Hollandi, Norra ja Rootsi koondistega. Iirimaa kergejõustikukoondis otsustas võistlusest loobuda, kuna riigis on karmid koroonareeglid ja sportlased peaksid pärast kümme päeva karantiinis olema.
Eesti koondise liidriks on Rasmus Mägi, kes hiljuti Šveitsis näitas 400m tõkkedistantsil aega 48.49. Hooaja avastardi teeb takistusjooksja Kaur Kivistik, keda kimbutanud kannakõõlusevigastus. Kogenematest sportlaste asub võistlustulle veel kettaheitja Martin Kupper, staierid Jekaterina Patjuk ja Roman Fosti. Järgmisel kuul Tallinnas peetavatel juunioride ja noorsooklassi Euroopa meistrivõistlustel startivatest sportlastest asub nädalavahetusel Cluj-Napocas võistlustulle kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kolmikhüppes Viktor Morozov, kuulitõukes Gertu Küttmann ning sprinterid Karl Erik Nazarov ja Henri Sai.
“Eesti koondise eesmärgiks on tugevasse esiliigaseltskonda püsima jääda. Eesmärgi täitmine on tiimile kindlasti jõukohane, juhul kui paljud sportlased teevad isikliku tippmargi lähedase tulemuse ja mõned parandavad ka rekordeid”, sõnas Eesti koondise juht Kristel Berendsen
Eesti koondis:
Naised. 100 meetrit: Karoli Käärt; 200 meetrit: Kristin Saua; 400 meetrit: Liis Roose; 800 meetrit: Kelly Nevolihhin; 1500 meetrit: Nevolihhin; 3000 meetrit: Jekaterina Patjuk; 5000 meetrit: Patjuk; 100 meetri tõkkejooks: Diana Suumann; 400 meetri tõkkejooks: Marielle Kleemeier; 3000 meetri takistusjooks: Laura Maasik; 4 x 100 meetri jooks: Käärt, Saua, Suumann, Kreete Verlin; 4 x 400 meetrit: Roose, Annika Sakkarias, Liis Grete Atonen, Helin Meier; kõrgushüpe: Elisabeth Pihela; teivashüpe: Marleen Mülla, kaugushüpe: Tähti Alver; kolmikhüpe: Daria O’Konnel-Bronin; kuulitõuge: Gertu Küttmann; kettaheide: Kätlin Tõllasson; vasaraheide: Anna Maria Orel; odavise: Mirell Luik.
Mehed. 100 meetrit: Karl Erik Nazarov; 200 meetrit: Henri Sai; 400 meetrit: Rivar Tipp; 800 meetrit: Rasmus Kisel; 1500 meetrit: Olavi Allase; 3000 meetrit: Leonid Latsepov; 5000 meetrit: Roman Fosti; 110 meetri tõkkejooks: Keiso Pedriks; 400 meetri tõkkejooks: Rasmus Mägi; 3000 meetri takistusjooks: Kaur Kivistik; 4 x 100 meetrit: Ats Kivimets; Sai, Nazarov, Ken Mark Minkovski; 4 x 400 meetrit: Mägi, Tipp, Lukas Lessel, Robin Sapar; kõrgushüpe: Mikk Meerents; teivashüpe: Robin Nool; kaugushüpe: Rain Kask; kolmikhüpe: Viktor Morozov; kuulitõuge: Jander Heil; kettaheide: Martin Kupper; vasaraheide: Adam Kelly; odavise: Kunnar Erich Viisel.
Võistkondlikeks meistrivõistlusteks nimetati koondiste jõuproov 2009. aastal. Aastatel 1965 kuni 2008 selgitati samas formaadis riikide paremusjärjestust Euroopa kergejõustiku karikavõistlustel.
Otseülekanne kahest võistluspäevast
Koondise juht: Kristel Berendsen
Koondise füsiod: Risto Jamnes ja Priit Mein
Alaliidu esindaja: Sirje Lippe
Koondise treenerid: Liivi Eerik, Epp Maasik, Ants Kiisa, Toomas Tarm, Erki Nool, Hennit Küppas, Erik Horn, Taivo Mägi
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
Eesti Kergejõustikuliit
+372 5289062
kristel@ekjl.ee
EOK ja Ühendus Sport Kõigile andsid välja ajakirja Liikumine ja Sport värskeima, 21. numbri. Laadi ajakirja elektrooniline versioon siit alla!
Värskest numbrist leiate:
- Jaapan korraldab igal juhul teistmoodi olümpiamängud. Aga millised?
- EOK ambitsioonikas projekt teeb avalöögi
- Hannes Rummi ja Raimo Ülavere mõtteid spordist
- Euroopa spordipealinn Elva nihutab inimeste liikumispiire
- Kuidas võidelda väärkohtlemise vastu?
- Noorsportlaste tervisekaebused spordimeditsiinilises tervisekontrollis
- Miks tasub laborihiiri uskuda?
Ajakirja saab alla laadida EOK kodulehel, kus saab lugeda ka kõiki varasemaid numbreid. Samuti jõuab ajakiri EOK liikmete postkasti ning läbi maakonna spordiliitude kohalike spordiklubideni.
Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile annab ajakirja Liikumine ja Sport välja alates 2007. aastast. Ajakiri ilmub kaks korda aastas.
Liikumine ja Sport on esimene ja ainus eelretsenseeritud eestikeelne sporditeaduslik ajakiri. Alates ajakirja 14. numbrist (2017) hinnatakse Eesti teadusinfo süsteemi (ETIS) kohaselt ajakirjas ilmuvaid teadusartikleid 1.3 klassifikaatori tasemel.
Igas ajakirjanumbris avaldatakse 2-5 kõrgemal tasemel ja põhjalikult eelretsenseeritud teadusartiklit, mis kuuluvad 1.3 klassifikaatori alla. Eelretsenseerimiseks on moodustatud eraldi toimetuskolleegium, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi treeningufüsioloogia lektor Martin Mooses ja spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu ning Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor Kristjan Port. Samuti leiab ajakirjast ülevaateid Eesti spordi- ja liikumisteadlaste värskeimatest avastustest ning huvitavaid analüüse ja intervjuusid Eesti ja maailma spordimaastikult. Head lugemist!
Nädalavahetusel Hispaanias Aronas peetud mitmevõistlusel osalesid eestlastest Taavi Tšernjavski ja Mari Klaup. Hooaja avastardi kümnevõistluses teinud Art Arvisto õpilane kogus 7722 punkti. Mari Klaup jättis võistluse pooleli.
Tšernjavski jooksis kümnevõistluses 100 meetrit ajaga 11.38, hüppas kaugust 7.26, tõukas kuuli 14.32, alistas kõrgushüppes 1.92, läbis 400 meetrit 50.34. Teist päeva alustas 110 meetri tõkkejooksus 15.10-ga, heitis ketast 47.11, ületas teivashüppes 4.80, viskas oda 51.39 ning jooksis viimasel alal 1500 m 4:39.31. Kümne alaga kogus Tšernjavski 7722 punkti, antud tulemus eestlasele kaheksanda koha. Meeste kümnevõistluse võitis tšehh Jiří Sýkora 8122 silmaga.
1.- Jiri Sykora (8122)
2.- Adam Helcelet (8058)
3.- Ruben Gado (8038)
4.-Martin Roe (8016)
5.- Romain Destter (7833)
Mari Klaup alustas sel hooajal juba kolmandat seitsmevõistlust. Avapäeva tulemused: 14.05; 1.73; 12.64, 25.97. Teisel päeval Klaup kaugushüppes tulemust kirja ei saanud, oda viskas ema Katrin Klaubi näpunäidete järgi treeniv mitmevõistleja 43.95 ja 800 meetri jooksus resultaati kirja ei saanud. Aprillis Lanas kogus Klaup 5900 punkti ja maikuus Naxoses 5951. Arona seitsmevõisltuse võitis Hiinat esindav Nina Schultz 6358 punktiga
1.- Nina Zheng (6358)
2.- Maria Vicente (6274)
3.- Noor Vidts (6240)
4.- Holly Mills (6211)
5.- Claudia Conte (6029)
Laupäeval, 12. juunil Tartus toimunud suvisel sprindi mitmevõistlusel näitas Marielle Kleemeier 300 meetri distantsil aega 37.95. Sellega kordas Tartu SS Kalevi värve kandev sprinter Maris Mägile kuuluvat Eesti rekordit.
Maris Mägi püstitas 300m Eesti rekordi 25. juunil 2010. aastal. Maailmarekordit antud distantsil hoiab enda käes Marita Koch, kes 1985. aastal jooksis välja aja 34.14.
Suvine sprindi mitmevõistlus TULEMUSED
Koroonaviiruse leviku tõttu on veninud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja algus. 50. juubelihooaega tähistav noortesari saab avapaugu homme, 14. juunil Võrus. Starti on oodata üle 350 võistleja 73 koolist: 23 kooli I grupist ja 11 kooli II grupist ning lisaks lisaks 39 IND kooli.
Esimese etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil laupäevl, 26. juunil kell 16.15.
Sarja tulemusi näeb SIIT.
Eelmisel aastal võitis koolide arvestuses I grupis esikoha Tartu Tamme Kooli võistkond, järgnesid Rakvere Reaalgümnaasium ja Tallinna 21. kool.
Teises grupis triumfeeris Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond, teise koha sai Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooli ühendvõistkond ja kolmanda koha võitis Uulu kool.
Noori sportlasi Võrus ergutab U20 Tallinna EM-i koondislane ja TV10 olümpiastarti sarja rekordiomanik Liisa-Maria Lusti ning Eesti üks kiiremaid sprintereid Õilme Võro
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
Neljapäeval, 10. juunil jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkasid kehtima 11. juunist 2021.
Alates 11. juunist 2021 on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:
- sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% maksimaalsesttäituvusest, kuid mitte rohkem kui 600 isikut ning on tagatud hajutatus. Hajutatuse nõue ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
- teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
- välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 1000 isikut. 1000 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion.
Sisetingimustes ei kohaldata täituvuspiirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Välistingimustes ei kohaldata piiranguid rahvusvahelisele kõrge tasemega sporditegevusele ning riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele;
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 223 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.
Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
- Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
- Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
- Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
- Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
- Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
- Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
- Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:
- Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
- Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
- Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
- Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
Alates 14. juunist 2021 on spordi- ja liikumisüritused lubatud järgmistel tingimustel:
- sisetingimustes on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv ei ole kokku rohkem kui 600 isikut;
- sisetingimustes ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta;
- siseruumis võivad koos viibida ja liikuda isikud hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
- siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisvahendite kasutamise Terviseameti juhiste kohaselt;
- välistingimustes võib piiratud territooriumil spordivõistlusi ja spordi- ning liikumisüritusi korraldada kuni 1000 osalejaga, sh pealtvaatajad
- välistingimustes ei rakendata osalejate piirarvu nende ürituste puhul, kus ürituse toimumise territoorium ei ole selgelt piiratud või piiritletav, üritus toimub näiteks ühe asumi territooriumil või kui ei toimu osalejate registreerimist võistlusele või üritusele või ei korraldata pealtvaatajatele piletite müüki. Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finiši ala.
Alates 14. juunist 2021 on võimalik Vabariigi Valitsuse 01.06.2021. a korralduse 214 kohaselt korraldada suuremaid üritusi sisetingimustes kuni 3000 ja välistingimustes kuni 9000 inimesega, kui neil osalevad üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed ning järgitakse teisi samal ajal kehtestatud piiranguid (näiteks osalejate hajutamine, desinfitseerimisnõuete täitmine ning kellaajalised piirangud). Kontrollitud osalejatega ürituse puhul tuleb järgida järgmisi nõudeid:
- Osalejad peavad tegema kuni 24 tundi enne ürituse algust antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Korraldajal on kohustus võimaldada antigeeni kiirtesti tegemist ka vahetult enne ürituse toimumist kohapeal. Testimise viib läbi tervishoiuteenuse osutaja. Üritusele pääsemiseks peab osaleja testitulemus olema negatiivne. Testi tegemisest on vabastatud alla 12-aastased lapsed ja erivajadusega inimesed, kui nende testimine pole mõistlik.
- Testi tegemata pääsevad üritusele inimesed, kes on viimase 12 kuu jooksul läbinud COVID-19 vastu vaktsineerimise kuuri. Neile hakkab vabastus kehtima vaktsineerimise järel maksimaalse kaitse saavutamisest ehk praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul olenevalt tootjast 7–15 päeva pärast viimast süsti.
- Samuti pääsevad ilma testita üritusele inimesed, kes on viimase aasta jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja saanud hiljem ühe doosi vaktsiini või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist. Inimestele, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja terveks tunnistatud, kuid pole lisaks üht vaktsiinidoosi saanud, kehtib vabastus kuus kuud pärast terveks tunnistamist.
- Enne ürituse algust peavad kõik haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima kohapeal nii tõendi kui ka kiir- või PCRtesti ehtsust ja kehtivust ning tuvastama esitaja isikusamasuse. Kontrollida tuleb kõiki pealtvaatajaid, aga ka korraldamisega seotud inimesi, sealhulgas tehnilist meeskonda, toitlustajaid ja esinejaid. Kontrollimata inimesi ei tohi üritusele lubada.
- Täpsem info on esitatud korralduses nr 214 ja selle seletuskirjas, millega on võimalik tutvuda siit
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 223 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.
Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.
Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel. Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.
Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks
Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:
- Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
- Võistluste ega ürituste korraldamine, kus osaleb korraga üle kehtestatud piirmäära inimesi ei ole lubatud.
- Kui ürituse iseloomust tulenevalt ei ole territoorium piiratud, näiteks ühe kogukonnaga seotud üritused, mis toimuvad konkreetse asumi tänavatel või määratlemata territooriumil, näiteks kogu asustusüksuses või maakonnas, siis nendel üritustel osalevate isikute piirarvu ei rakendata. Samas, kui üritus toimub nähtavalt ja üheselt mõistevalt piiratud territooriumil, näiteks Tallinnas Vabaduse väljakul või Raekoja platsil, mille piirid on selgelt tajutavad ning üheselt mõistetavad, siis võib üritusel osalejaid olla kuni 1000 isikut. Samuti, kui näiteks üritus toimub alal, kuhu on ligipääs pileti, osalemise registreerimise või muul alusel ja selle territoorium on piiratud või üheselt mõistetavalt piiritletud, siis rakendatakse üritusele kuni 1000 osaleja nõuet.
- Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finišiala.
- Kui üritus või võistlus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil (nt linnatänavatel, looduses või üle Eesti) ning teine tegevus toimub konkreetses asukohas, kus toimub näiteks toitlustamine, piletite kontroll, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse 1000 isiku nõuet. 1000 isiku nõuet rakendatakse muu hulgas ühiskondlikele objektidele, näiteks külaplats, linnapark või -väljak. Kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis 1000 isiku nõuet ei rakendata.
- Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka.
- Võistluste korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
- Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
- Kui päeva jooksul toimub samal välispordiobjektil mitu võistlust, tagatakse vähemalt 15- minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistöödeks.
- Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
- Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
- Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
- Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
- Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
- Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
- Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda kontrollida.
- Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta.
- Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA),siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee ja tago.trei@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.
Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:
- Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
- Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
- Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.
EOK kutsub kandideerima Leadership-kompetentside arenguprogrammi spordijuhtidele, kes on valmis viima Eesti spordijuhtimise uuele tasemele. Kandideerimine kestab kuni 14. juunini.
Arenguprogrammi eesmärk on pakkuda spordijuhtidele võimalust juhtimisalaseks enesetäiendamiseks, arendada organisatsioonidevahelist koostööd ning tagada spordijuhtide järelkasv. Loodame, et see programm aitab kaasa spordivaldkonnas kvalitatiivse arenguhüppe tegemisele juhtimise alal.
Vaata arenguprogrammi Spordijuht 2.0 esimese lennu vilistlasi siit.
Kellele?
- Spordijuhid, kes igapäevaselt töötavad Eesti spordiorganisatsioonides (alaliidud, ühendused, klubid, sihtasutused jne) ning tegelevad inimeste ja protsesside strateegilise juhtimisega
- Tänased või karjääri lõpetanud tippsportlased, kes näevad oma lähitulevikku spordijuhtimise vallas
Grupi suurus: ca 12-14 osalejat
Millal?
- Kursus koosneb 16 õppepäevast, mis jagunevad kaheksaks kahepäevaseks sessiooniks.
- Reeglina kohtutakse kord kuus N-R.
- Koolituspäev kestab reeglina kell 9.30-16.45
Lisaks tuleb arvestada, et kursus nõuab ka igaks sessiooniks väiksema kodutöö ning kursuse peale kokku vähemalt kahe suurema kodutöö koostamist.
Programm 2021/2022 hooajal:
1. sessioon: 23-24. september
Koolitusgrupi tutvumine ning programmi tutvustus. Ühiskonna megatrendid ja nende võimalik mõju spordi kontekstis. Esinejad: Kristel Jalak, Raul Rebane ja Holger Roonemaa
Eristumine ja kasvustrateegia. Koolitaja Urmo Vallner
2. sessioon: 7-8. oktoober
Differentiated Leadership ehk juhtimine erinevate inimtüüpide raamistikus (sisaldab IDI-isiksusetesti koos analüüsiga kõigile osalejatele). Koolitaja Richard B. Stephenson (CAN/NOR)
3. sessioon: 11-12. november
Tulemuslik enesejuhtimine. Koolitaja Kaido Pajumaa
Tööstressi ja läbipõlemisega toimetulek. Koolitaja Tõnu Lehtsaar
4. sessioon: 9-10. detsember
Muutuste juhtimine – protsessijuhtimise vaade. Koolitaja Urmo Vallner
Muutuste juhtimine – inimeste juhtimise vaade (kaameratreeninguga). Koolitaja Tiit Kõnnussaar
5. sessioon: 27-28. jaanuar
Coachiv juhtimine. Koolitaja Andreas Folkvord (NOR)
6. sessioon: 10-11. veebruar
Konfliktide lahendamine. Koolitaja: Katrin Roosileht
Rasked kõnelused (kaameratreeninguga). Koolitaja: Tiit Kõnnussaar
7. sessioon: 17-18. märts
Avaliku esinemise intensiivtreening (kaameraga). Koolitaja Kristel Jalak
8. sessioon: 7-8. aprill
Enesekehtestamise kompleksoskused. Piiride panek (kaameratreeninguga). Koolitaja: Tiit Kõnnussaar
Kaasaegse juhi väljakutsed iseenda ja organisatsiooni juhtimisel. Esinevad Eesti tippjuhid
*Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi.
Kus?
Koolituspäevad toimuvad erinevates paikades Tallinnas.
Mis keeles?
Kursuse töökeeled on eesti ja inglise – neli koolituspäeva on täismahus inglise keeles.
Ka üks kodutöödest tuleb koostada inglise keeles.
Mis on hind?
Kursuse maksumus on EOK liikmesorganisatsiooni või EOK sihtasutuste soovitusega 250 eurot, ilma soovituseta 1250 eurot.
Hind sisaldab koolituskursusel osalemist, koolitusmaterjale ja kohvipause, aga mitte lõunasööki.Kes toetavad läbiviimist?
Haridus- ja Teadusministeerium, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, Kultuurkapital
Kuidas kandideerida?
Programmi kandideerimiseks tuleb täita motivatsiooniankeet, mille leiate siit. Enda CV ning EOK liikmesorganisatsiooni või EOK sihtasutuse kinnituskiri osalemissoovitusega saata piret@eok.ee. Kandideerimise tähtaeg on 14. juuni 2021. Grupi koosseisu kuulutame välja 21. juuniks.
Kuhu pöörduda küsimuste korral või nõu pidamiseks?
EOK koolitusjuhi Piret Laugu poole: 56965755 või piret@eok.ee
Täna, 12. juunil peeti Viimsis Randvere kooli staadionil heitjate seeriavõistluse II etapp.
Meeste kuulitõukes võidutses Jander Heil tulemusega 19.61. Teise koha võitis jamaikalane Ashinia Miller, kes tõukas 7-kilost kuuli 18.41 ning kolmandaks tuli Rait Sinijärv tulemusega 16.84. Naistest näitas parimat heitekaar valgevenelanna Ieva Zarankaite (15.93)
Meeste kettaheites triumfeeris poolakas Piotr Malachowski, kes viimasel katsel põrutas heitevahendi 63.48 meetri peale. Teise koha võitis Norra kettaheitja Sven Martin Skagestad tulemusega 62.99 ja viimase poodiumiastme hõivas Robert Urbanek, kelle parima katse tulemuseks mõõdeti 62.29. Martin Kupper sai 60.58-ga neljanda koha. Oma teise võidu võttis valgevenelane Ieva Zarankaite, naiste kettaheites triumfeeris sportlane tulemusega 59.63
Naiste odaviske võitis hiljuti Eesti kõigi aegade kolmandaks naiseks visanud Mirell Luik (58.66), kelle võidutulemus täna Randvere kooli staadionil oli 50.11. Meeste odaviske parim oli lätlane Janis Svens Griva tulemusega 72.19, Kunnar Erich Viisel sai 64.94-ga teise koha.
Adam Paul Kelly tuli meeste vasaraheites tulemusega 67.02 teiseks, jäädes alla vaid soomlasele Marco Kammerile, kelle võidutulemus oli 68.13. Naiste vasaraheite võitis Annika Emily Kelly 56.46-ga.
Tulemused:
Meeste kettaheide: 1. Pjotr Malahovski (Poola) 63.48, 2. Sven Martin Skagestad (Norra) 62.99, 3. Robert Urbanek (Poola) 62.29, 4. Martin Kupper 60.58
Naiste kettaheide: 1. Ieva Zarankaite (Leedu) 59.63, 2. Salla Sivonen (Soome) 54.95, 3. Helena Leveelahti (Soome) 53.54
Meeste kuulitõuge: 1. Jander Heil 19.61, 2. Ashinia Miller (Jamaica) 18.41, 3. Rait Sinijärv 16.84
Naiste kuulitõuge: 1. Ieva Zarankaite (Leedu) 15.93, 2. Valeria Radajeva 14.33, 3. Berit Saar 13.16
Meeste odavise: 1. Janis Svens Griva (Läti) 72.19, 2. Kunnar Erich Viisel 64.94, 3. Zigismunds Sirmais (Läti) 60.99
Naiste odavise: 1. Mirell Luik 50.11, 2. Gedly Tugi 47.79, 3. Gundega Griva (Läti) 44.23
Meeste vasaraheide: 1. Marco Kammer (Soome) 68.13, 2. Adam Paul Kelly 67.02, 3. Toomas Tankler 62.40
Naiste vasaraheide: 1. Annika Emily Kelly 56.46, 2. Rael Kalda 54.19, 3. Eileen Pärdu 52.42
Tulemused Sportity mobiilirakenduse kaudu, parool: viimsi2021
Täna Genfis toimunud kergejõustikuvõistlustel triumfeeris Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus ajaga 48.49. Antud sooritus on kõigest üheksa sajandikku aeglasem tema nimel olevast Eesti rekordist.
Mägi järel ületas teisena finišijoone sakslane Constantin Preis, kes parandas enda varasemat isiklikku rekordit rohkem kui pool sekundit, lõpetades ajaga 48.60. Poodiumil lõpetas veel prantslane Ludvy Vaillant, kes sai kirja aja 49.22.
Selle nädala alguses oli Mägi viinud hooaja rekordi 48.58-ni, kui sai Soomes Paavo Nurmi mängudel iirlase Thomas Barri (48.39) järel teise koha.
Mägi nimele kuuluv Eesti rekord on 48.40, mille ta jooksis 2016. aasta Rio olümpial. Maailma hooaja edetabelis tõusis Mägi seitsmendale kohale. Edetabelijuht on ameeriklane Benjamin Rai ajaga 47.13.
Kümnevõistleja Karel Tilga võitis Eugene’is toimuvatel USA üliõpilasliiga meistrivõistlustel kümnevõistluse, kogudes 8261 punkti.
Eestlase seeria: 10.94; 7.51; 15.49; 2.10; 49.10; 15.20; 46.46; 4.51; 63.11; 4:35.77.
Teiseks tuli 8114 punktiga 21-aastane Puerto Rico atleet Ayden Owens (Michigan) ja kolmandaks Markus Ballengee (Arkansas), kes sai kokku 7861 punkti. Aprillis hooaja esimesel kümnevõistlusel isikliku rekordi 8484-ni viinud ja maailma edetabelis kolmandat kohta hoidev Tilga triumfeeris ka talvel NCAA-l seitsmevõistluses.
23-aastasest Tilgast sai kolmas eestlane, kes on võitnud NCAA meistrivõistlused. 2014. aastal ja 2015. aastal tuli USA ülipilasmeistriks Maicel Uibo, 2019. aastal triumfeeris Johannes Erm.
Järgmise kümnevõistluse teeb Tilga Tokyo olümpiamängudel
Neljapäeval, 10. juunil osalesid Soomes Espoos Motonet GP nimelisel kergejõustikuvõistlustel mitmed Eesti sportlased. Keiso Pedriks, Laura Maasik, Karl Erik Nazarov ning Rasmus Kisel parandasid isiklikke rekordeid.
Kevadel head hoogu näitav Keiso Pedriks lõpetas 110 m tõkkejooksu eeljooksu ajaga 13.88 ning jooksis siis tund hiljem finaalis aja 13.72, mis on viie sajandiku võrra kiirem tema eelnevast rekordist. Finaalis jäi eestlane neljandaks, jooksu võitis norrakas Vladimir Vukicevic ajaga 13.43. Eesti kõigi aegade edetabelis on 27-aastane Pedriks jätkuvalt teisel kohal, ent Tarmo Jallai 2006. aastal joostud rahvusrekord (13.62) jääb nüüd vaid kümne sajandiku kaugusele
200 m jooksus parandas Karl Erik Nazarov enda isiklikku rekordit rohkem kui poole sekundi võrra. Aeg 21.35 andis Liivi Eeriku õpilasele neljapäeval Espoos ka võidu. Järgmise stardi teeb Nazarov pühapäeval Rootsi linnas Sollentunas.
Samuti nihutas enda isiklikku rekordit Laura Maasik, kes lõpetas 3000 m jooksu ajaga 9:33.81. Raido Miti hoolealune parandas eelnevat isiklikku rekordit rohkem kui 20 sekundit. 18 lõpetanud jooksja seas oli Maasik ainus mittesoomlane ning joone ületas ta kolmandana. Võidu võitis Ilona Mononen (9:27.55).
Keskmaajooksja Rasmus Kisel parandas samuti enda isiklikku rekordit kui lõpetas 800 m A-jooksus ajaga 1:49.15 ning sai sellega viienda koha. B-jooksus saavutas esikoha Karel-Sander Kljuzin, kes lõpetas jooksu ajaga 1:54.02. Naiste 800 m A-jooksus sai teise koha Kelly Nevolihhin (2:06.91) ja neljanda koha Helin Meier (2:08.46).
Diana Suumann lõpetas 100 m tõkkejooksu eeljooksu ajaga 13.57 ning Kreete Verlin jooksis eeljooksus aja 13.73 ning mõlemad eestlannad pääsesid finaali, kus Suumann viiendaks (13.47) ja Verlin seitsmendaks (13.72) jäid.
Samuti oli võistlustules kettaheitja Kätlin Tõllasson, kes sai tulemusega 51.56 seitsmenda koha.
Kaugushüppaja Tähti Alver sai Soomes tulemuse kirja vaid enda esimeselt hüppelt, kui maandus 5.85 peal. Pärast seda astus Alver kahel korral üle ning jättis siis võistluse varakult katki.
Kolmapäeva õhtul Ida-Virumaal Maidla mõisa pargis peetud traditsioonilise Heino Lipu nimelise kuulitõukevõistluse esikohta kaitses meestest Jander Heil. Naiste võitja Berit Saar täitis juulikuus Tallinnas toimuvate U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste normatiivi.
Viljandi kergejõustikuseltsi Sakala esindav Jander Heil sihib teist aastat kuulitõukajate unelmatepiiriks oleva 20 meetri joone alistamist. Seni on seda seitsmekilose kuuliga suutnud vaid neli eestlast. Eelmisel aastal jäi Jeilil sihist puudu 19 sentimeetrit. Maidlas tõukas ta eile õhtul parimal katsel 18 meetrit ja 76 sentimeetrit.
“Kindlasti võiks tulemus parem olla, aga usun, et mida võistlus edasi, seda paremaks läheb. Praegu on sisseelamine võistlustele, usun, et tulevad paremad tulemused. Eesmärk on kindlasti ka sellel aastal tõugata 20 meetrit. Eks elame-näeme, kas see sel aastal tuleb,” ütles Jander Heil ERR-i ajakirjanikule Rene Kundlale
Meestest oli teine Rait Sinijärv (16.27) ja kolmas Rait Raju (15.04).
Naiste võitja Berit Saar tõukas Maidlas isikliku rekordi 13.92 eelviimasel, viiendal katsel. Alla 20aastaste Euroopa meistrivõistluste normi täitis ta 17 sentimeetriga. Rakvere kergejõustikuklubi Vike eest võistlev 17aastane neiu tunnistas, et esimestel katsetel tundis ta liigset pinget.
“Suured tulemused ja eesmärgid olid seatud eesmärgiks, et tahan neid ületada, ja natuke pani see pingeid peale,” nentis Eesti kõigi aegade edetabelis 35. kohale kerkinud Berit Saar, kes U20 EMi võtab hea kogemusena teel täiskasvanute tiitlivõistlustele.
Järgmisel aastal on võistluse peakorraldajal Mati Lilliallikul kavas teha Heino Lipu mälestusvõistlused suurejoonelisemalt, sest legendaarsel spordimehel täitub siis sünnist 100 aastat.
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ seekordses osas on stuudiokülaliseks Eesti kõigi aegade teine 400 meetri tõkkejooksja, otsekohese ja analüütilise jutuga Jaak-Heinrich Jagor.
Alles 24-aastasena Eesti spordimaastikul suurüllatajana esile kerkinud ja esmakordselt tiitlivõistlustel osalenud Jagor on täna, 31-aastasena, üks Eesti viimaste aegade tihedamaid tiitlivõistlustel osalejaid. Rasmus Mägi kõrval tõkkejooksu Eestis suurde pilti tuua aidanud pärnakas on osalenud mitmel EM-il ja MM-il ning Rio olümpialgi.
„Ma ei ütleks, et kui algab treeningperiood, siis Rasmuse olemasolu mind meeletult utsitaks. Sean eesmärke ikkagi iseendast lähtuvalt. Samas ei saa muidugi tema olemasolu Eesti spordis ja minu arengus alahinnata. Arvan, et nii mõnelgi superjooksul, mis ma aastate jooksul teinud olen, on Rasmusel oma osa. Olen paljud oma parematest aegadest jooksnud siis, kui Rasmus on olnud mu kõrvalrajal,“ tunnustab Jagor kodust konkurenti.
2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 13. koha ja Londoni maailmameistrivõistlustel 19. koha teeninud Jagor oskab tunda rõõmu selle üle, et treeningutele antud aeg on realiseerunud ka tulemustena.
„Isegi kui näiteks Eesti suusataja saab maailmas 33. koha, siis mina võtan küll mütsi maha, sest neid mehi, kes näevad väga kõvasti vaeva, aga ei jõua kunagi Eesti meistrivõistlustelgi kümne parema hulka, on ju ka väga palju,“ ütleb ta.
Mõnda aega tagasi tööelus kannapöörde teinud ning treeneritöö digiturunduse vastu vahetanud Jagori sõnul muutis teda palju 11-kuuline kaitseväe-teenistus. Loomult otsekoheseks on ta jäänud aga tänaseni.
„Jah, eks ma olen pigem otsekohese ja toorema sõnapruugiga mees. Mõned üksikud korrad on olnud, kui on imelikult vaadatud. Olen näiteks intervjuu pärast võistlust andnud ja näiteks ema on öelnud, et veidi labane oli. Mina aga ise arvan, et kõik sai korrektselt öelnud,“ jätkab Mehis Viru hoolealune.
Jagori isiklik rekord 49.37 pärineb kuue aasta tagant. Tõkkejooksja tunnistab, et treeningutel tehtu põhjal tulnuks tippmark juba ammu üle luua, ent erinevad tervisemured pole lubanud seda tänini täide viia.
„Vastutus tuleb ju võtta. Väga aus vastus on see, et treeningutel on enda ja treeneri otsuste summa-summaarumina üle treenitud. Aga tekivad ka sellised vigastused – need on kõige hullemad -, mille tekke kohta pole näha ühtegi märki. Ka minu praegune kubemelihase piirkonnaga seotud vigastus tekkis kiirenduse järel hoogu maha võttes, kui kõik lihased olid lõdvad. Kui sellised vigastused tekivad, siis läheb väga tähtis aeg ettevalmistusperioodil kaduma ja tekivad mured,“ ütleb Jagor.
Jagor on tegelenud elus mitmete erinevate spordialadega, ent õppinud ka klaverimängu ja käinud laulupeol esinemas.
„See oli üheksanda ja kümnenda klassi vaheline suvi. Vaatasin mingil arusaamatul põhjusel kodus üksinda laulupidu, kui esitamisele tuli „Ta lendab mesipuu poole“. See emotsioon, mis isegi läbi teleri vahenduse tuli, oli nii paganama ilus, et juhtus midagi müstilist. Ma hakkasin enam-vähem nutma. Sel hetkel tekkis meeletu soov ise ka sama kohapeal kogeda. Nii läksingi 10. klassis lauluõpetaja juurde ja küsisin, kas meie koolis ka laulupeole oleks võmalik minna. Punt pandigi kokku ja meie segakooris oli lõpuks 24 inimest. Ja see kõik õigustas ennast. Tunne, mille laulukaare all olles tekkis, oli täiesti kosmus. Ma tean inimesi, kes pole n-ö tõupuhtad eestlased, aga on rohkem Eesti patrioodid kui mina. aga mis puudutab laulupidu, siis see on minu selline Eesti armastuse vundament,“ meenutab Jagor.
“Staadionijutud”, 32. osa: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes
Pikas intervjuus räägib Jagor paljudel huvitavatel teemadel, muuhulgas mahukate treeningute kannatamisest, enda ja Rasmus Mägi võrdlemisest, meediaga suhtlemisest ning Karsten Warholmist ja maailmarekordist. Saadet juhib Karl Rinaldo.
Juba vähem kui kuu aja pärast antakse Kadrioru staadionil stardipauk alla 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustele kergejõustikus, millele järgneb täpselt nädal aega hiljem ka alla 20-aastaste EM. Igal suurel spordivõistlusel (mida need kaks Euroopa kergejõustiku jaoks kindlasti on) on aga oma nägu ehk vahva maskott, mis hoiab üleval nii sportlaste kui pealtvaatajate tuju. U20 ja U23 võistluse maskotiks on täheke, kelle õed-vennad on juba aastaid Eesti noortespordi esindajatena silma paistnud.
Nüüd on saabunud aeg leida tänavusele tähekesele nimi ja selle leidmiseks palume kõigi teie abi!
Maskoti nimevõistlusel osalemiseks kirjuta enda idee Kergejõustiku Facebooki või Kergejõustiku Instagrami postituse kommentaaridesse või saada aadressil: media@ekjl.ee. 21. juunil valime välja kolm pakutud nime, mis astuvad võistlustulle nimevõistluse finaalis, kus võitja selgitab välja kümnevõistleja ja 2015. aasta U23 võistluste medalist Janek Õiglane isiklikult.
Kolme finaali jõudva nime pakkujad saavad kingituseks päris enda sporditähekese, ehk pehme maskoti ning võitjat ootab kutse üritusele, kus tutvustame U20 ja U23 ametlikku medalit!
Muide, Euroopa meistrivõistlustel osalevad Eesti noorsportlased on ka omaltpoolt nimevõistlusele panuse andnud – kui eelistad mõnda sealt selgunud kandidaati, siis anna hääl nimedele Tony, Tähti või Kadri.
Tähelepanu, valmis olla, start – konkurss alaku!
Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas eile EKJL noortespordi komisjoni koostatud U20 ja U23 Euroopa meistrivõistluste Wild-kaardi taotlemise normid ning lähetustingimused.
Mõlemale võistlusele on üldised reeglid samad, erinevad vaid tähtajad ja kuupäevad.
U20 LÄHETUSTINGIMUSED:
- Sportlane, kellel on EA norm täidetud 2021. või 2020. aastal – 100 % alaliidu finantseering
- Sportlane, kellel on EKJL norm täidetud 2021. aastal – Eesti Kergejõustikuliit taotleb võistluste delegaadilt osalemiseks Wild-kaarti.
Wild-kaarti saab taotleda üksnes juhul, kui võistlusalal pole Eestist ühtegi EA normitäitjat.
Kui EKJL normitäitjaid on alal rohkem kui 1, taotletakse Wild-kaart 2021 edetabeli parimale. Lõpliku otsuse võistlema pääsemiseks teeb EA võistluste delegaat.
NB! Wild-kaardi taotlemise soovist peab sportlane, tema treener või klubi teavitama EKJL saavutusspordi juhti Kristel Berendseni hiljemalt 4. juuliks.
Wild-kaardi saamisel on sportlase omafinantseering 300 € (klubi esitab alaliidule sportlase omafinantseeringu kinnituse).
*Kui sportlane saavutab koha 12 parema hulgas või täidab võistluste normi, siis omafinantseeringut ei rakendata.
Lisainfo: Kõik võistlevad sportlased peavad elama vastavalt COVID protokollile võistluste ametlikus hotellis ning läbima kohustuslikud testimised kogu võistlusperioodi (14.-18.juuli) jooksul.
U23 LÄHETUSTINGIMUSED:
- Sportlane, kellel on EA norm täidetud 2021. või 2020. aastal – 100 % alaliidu finantseering
- Sportlane, kellel on EKJL norm täidetud 2021. aastal – Eesti Kergejõustikuliit taotleb võistluste delegaadilt osalemiseks Wild-kaarti.
Wild-kaarti saab taotleda üksnes juhul, kui võistlusalal pole Eestist ühtegi EA normitäitjat.
Kui EKJL normitäitjaid on alal rohkem kui 1, taotletakse Wild-kaart 2021 edetabeli parimale. Lõpliku otsuse võistlema pääsemiseks teeb EA võistluste delegaat.
NB! Wild-kaardi taotlemise soovist peab sportlane, tema treener või klubi teavitama EKJL saavutusspordi juhti Kristel Berendseni hiljemalt 27. juuniks.
Wild-kaardi saamisel on sportlase omafinantseering 300 € (klubi esitab alaliidule sportlase omafinantseeringu kinnituse).
*Kui sportlane saavutab koha 12 parema hulgas või täidab võistluste normi, siis omafinantseeringut ei rakendata.
Lisainfo: Kõik võistlevad sportlased peavad elama vastavalt COVID protokollile võistluste ametlikus hotellis ning läbima kohustuslikud testimised kogu võistlusperioodi (7.-11.juuli) jooksul.
Noortespordikomisjon koguneb nii 27.06 kui 04.07, et üle vaadata kõik normitäitmised, Wild-kaardi taotlused ja normidele lähedal olevad tulemused.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
Eesti Kergejõustikuliit
+372 5289062
kristel@ekjl.ee
Magnus Kirt ja tema meeskond tegid sel nädalal raske otsuse loobuda Tokyo olümpiamängude osalemisest. Doha MM-il saadud õlatrauma ravi kulges küll plaanipäraselt, kuid detsembris saadud tõsine jalavigastus ei luba enne mänge korralikult treenida.
Tegemist on kandluu eesosa väsimusmurruga, mille paranemisaeg on reeglina 6 kuni 8 kuud. Kahjuks viimase uuringu alusel ei saa öelda, et murd oleks lõplikult paranenud ja võiks alustada täiskoormusega treeningut.
Arstide sõnul peab Magnus veel vähemalt neli nädalat jalale täielikku puhkust andma, seega ei saa ta oda visata.“ Sellises seisus olümpiale minek ei oleks midagi muud, kui lihtsalt osalemine. Ma pole ka ju poolteist aastat võistelda saanud. “ ütles Magnus. „Sportlase seisukohalt vaadates on olümpiast loobumine üks raskemaid otsuseid elus, kuid valikuid ei ole. See aga ei tähenda, et loobuksin, treenitud on palju ja loodan, et saan veel sel aastal võistelda, sest füüsiline vorm on hea”.
Kui ravi kulgeb plaanipäraselt, saaks odaviskaja esimesed võistlused teha augusti teises pooles, eesmärgiga saada võimalikult tugev põhi järgmiste aastate suurvõistlusteks.
Magnus Kirti meeskond on tänulik toetajatele ja fännidele, ümbritsevate abi on olnud suurim abi raske vigastuseaja läbimisel.
Lisainfo:
Marek Vister
+37256251786
marek@promosale.ee
Teispäeval, 8. juunil Kopenhaagenis peetud kergejõustikuvõistlustel püstitas Karl Erik Nazarov 100 meetri jooksus uue isikliku rekordi 10.43
Liivi Eeriku õpilane saavutas võistlusel teise koha, tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis jagama Erki Noole ja Richard Pulstiga neljandat kohta ning täitis ühtlasi ka täpselt kuu aja pärast Tallinnas toimuva U23 Euroopa meistrivõistluste normatiivi (10.50)!
Mehe varasem isiklik tippmark oli 10.53 (18.05.2021, Pärnu). U23 EM-i norm oli noormehel täidetud juba 400m tõkkejooksus.
Võistluse võitis ajaga 10.32 taanlane Simon Hansen. Kolmandana lõpetas taanlane Frederik Schou-Nielsen, kes sai kirja aja 10,44.
Teisipäeval, 8. juunil püstitas etiooplanna Letesenbet Gidey Hollandis Hengelos 10 000 m jooksu maailmarekordi, saades kirja aja 29:01.03. Senine rekord 29:06.82, mis kuulus Hollandi jooksjale Sifan Hassanile, oli seejuures vaid kaks päeva vana ja joostud samal staadionil.
Hassan oli pühapäeval kärpinud Etioopia jooksja Almaz Ayana nimele kuulunud rekordit rohkem kui kümne sekundit, joostes 25 staadioniringi ajaga 29:06.82. See tippmark sai püsida vaid 48 tundi, kui Gidey viis rekordnumbrid Etioopia olümpia katsevõitlusel, mis peeti samuti Hengelos, 29:01.03-ni.
“Ma lootsingi maailmarekordi joosta. Ma tahaksin seda uuesti üritada ja rünnata 29 minuti piiri,” kommenteeris Gidey.
23-aastasest Gideyst sai esimene naine pärast Ingrid Kristianseni, kes suutnud olla maailmarekordiomanik nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksus. Lisaks hoiab noor ethiooplanna maailmarekordit 15km maantejooksu distantsil. Tema auhinnakapist võib leida maailmameistrivõistluste hõbemedali Doha 10 000 meetri jooksust. Tokyo olümpiamängudel võtab ta enda programmi võita nii 5000 kui ka 10 000 meetri kuldmedalid.
Eesti Olümpiakomitee (EOK) sõlmis uueks olümpiatsükliks 2021-2024 sponsorlepingud kaheksa ettevõttega: PAF, JCDecaux, Nike, Olympic Casino, Sportland, SYNLAB, Toyota Baltic ja FORUS. Lepingute koguväärtus ulatub 2,7 miljoni euroni.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas koostöö ja ühiste eesmärkide tähtsust. „Kõik hea algab meist endist ning igaühel on tähtis roll suurte asjade ülesehitamisel ja hoidmisel. Tänan südamest sponsoreid, kes on EOK-d toetanud juba aastaid ning jäänud ka rasketel aegadel nii rahaliselt kui oma tegevustega sporti toetama. Sponsorlusega tekib vahetu andja-saaja suhe, mida mäletatab terve põlvkond. Koos anname panuse tipp- ja noortespordi arendamisesse, et Eesti lipp lehviks ka edaspidi olulistel spordivõistlustel kõrgelt, ning liikumisharrastuse arendamisesse, et Eesti inimesed elaksid kauem tervemalt ja õnnelikumalt,“ ütles Sõõrumaa.
Sponsorlepingute kogumaht on 2,7 miljonit eurot, mis suunatakse tippspordi, noortespordi ja liikumisharrastuse edendamisesse. 2021-2024 koostööperioodi mahuvad kahed suveolümpiamängud (Tokyo 2020 sel suvel, Pariis 2024) ning Peking 2022 taliolümpiamängud, lisaks noorte taliolümpiamängud (Gangwon 2024), Euroopa Mängud (Krakow 2023) ning mitmed Euroopa noorte olümpiafestivalid.
EOK partnerina jätkab ka kindlustusfirma ERGO, kes annab välja noorsportlaste stipendiume. EOK koondiste piletipartneriks on Estravel.
Esmaspäeval, 7. juunil Soomes toimunud Paavo Nurmi kergejõustikuvõistlustel sai Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus teise koha, kaotades tema enda nimel olevale Eesti rekordile vaid 18 sajandikuga.
Mägi sai Turus toimunud jooksus kirja aja 48.58, millest on ta kiiremini jooksnud vaid kolm korda. Eesti 400m tõkkejooksu rekordikrekordiks on 2016. aastal olümpiafinaalis joostud 48.40.
Soomes võidutses iirlane Thomas Barr ajaga 48.39, kolmas oli hollandlane Nick Smidt 49.64-ga.
Maailma hooaja edetabelis tõusis Mägi koos ameeriklase Isaiah Levingstoniga jagama kuuendat kohta, Barr sai kirja hooaja viienda tulemuse. Kõige kiiremini on tõketega staadioniringi tänavu lipanud ameeriklane Rai Benjamin, kes sai 9. mail kodumaal kirja aja 47.13.
Juba laupäeval osaleb Mägi kõrgetasemelisel võistlusel Šveitsis ja nädal aega hiljem stardib ta Rumeenias võistkondlikul EMil.
Eesti karikavõistlused toimusid sel korral Pärnu rannastaadionil, kui laupäeval selgitati välja noorte ning pühapäeval täiskasvanute arvestuses parimad. Laupäeval kuulutati võistkondlikuks karikavõitjaks nii noormeeste kui ka neidude arvestuses Audentese Spordiklubi. Pühapäeval tõid oma klubile enim punkte meeste arvestuses Audentese Spordiklubi esindajad ning naiste arvestuses võitis karika Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.
Karikavõistlused algasid mõlemal päeval tõkkejooksudega. Noormeeste arvestuses võitis karika Franz Krull (KJK Lõunalõvi) tulemusega 14.58 ning neidude parim oli ajaga 13.89 Anna Maria Millend (Audentese SK). Meeste 110 m tõkkejooksus tuli karikavõitjaks Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) tulemusega 13.83 ning Diana Suumann (TÜASK) näitas 13.56ga kiireimat aega naiste tõketega sprindidistantsil. Talle järgnes ajaga 13.59 Kreete Verlin (SK Fortis).
Noormeeste 100 m jooksu võitis Romet Kivi (SK Viraaž) ajaga 11.21 ning neidudest oli parim taas Anna Maria Millend (Audentese SK). Mõlema noore puhul tähendavad ajad uut isiklikku rekordit. Meeste 100 m jooksu võitjaks tuli 10.68ga Henri Sai (SK Altius) ning naistest Karoli Käärt (TÜASK) ajaga 11.93. 200m jooksu võitsid noortest Pert-Emil Raun (SK Lindon) ajaga 22.49 ja Miia Ott (UP Sport) 25.06ga. Henri Sai võttis teise alavõidu, joostes meeste 200 m jooksus välja aja 21.27. Naistest oli parim suure isikliku rekordi paranduse teinud Kristin Saua (KJK Lõunalõvi), kes võitis 200 m jooksu ajaga 23.96. Naiste kõigi aegade edetabelis tõusis ta selle ajaga jagama 4.-5. kohta.
400m jooksu võidukarika viis noormeestest koju Kristo Mägi (KJK TIPP), neidudest Hedi Andre (SK Elite Sport). Meeste arvestuses oli parim Rivar Tipp (TÜASK) ja naistest tema klubikaaslane Liis Roose. 400m tõkkejooksu võitis U18 poistest Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), sama vanuseklassi tüdrukutest Jelizaveta Gorodilova (Audentese SK). Meestest tuli karikavõitjaks Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning naistest võitis soolojooksu teinud Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev).
Üks jooks ja kaks Eesti rekordit! Esimese päeva viimasel alal 2000 m takistusjooksus püstitati kaks Eesti rekordit. Laura Maasik püstitas lisaalana täna kavas olnud 2000m takistusjooksus välja aja – 6:32.96. Selle tulemusega ületas Maasik varasema enda nimel olnud tippmargi veidi vähem kui 13 sekundiga (6:45.60). Carmen Rääk lõpetas Laura Maasiku järel jooksu teisena ning püstitas U18 vanuseklassi Eesti rekordi – 7:17.17! Varasem tippmark 7:21.33, püsis 2009. aastast Kelly Nevolihhini käes. Meeste 3000m takstusjooksu võitis 9:22.56-ga Ats Sõnajalg.
Keskmaa distantsil tulid karikavõitjateks Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja Olavi Allase (Tartu SS Kalev). Nevolihhin võidutses 800m distantsil 2:07.55-ga. Meeste 1500 m ei jätnud teistele sõnaõigust alles, kes distantsi algusest kuni lõpuni jooksu juhtis ning lõpetas ajaga 3:54.50. Meeste 5000m jooksus triumfeeris Leonid Latsepov (Sparta SS) 14:31.59-ga. Naiste 3000m võidutses isikliku rekordi 9:57.59-ga Pille Hinn (Sparta SS)
Kaugushüppes näitas noormeestest pikimat hüpet Jaroslav Sivuha (Audentese SK) tulemusega 6.70. Neidude parim oli Karmen Bruus (Tartu SS Kalev), kes hüppas 5.69. Meeste kaugushüppes tegi 7.32ga pikima õhulennu Rain Kask (Tallinna SS Kalev) ning naistest Tähti Alver (Nõmme KJK), kes sai parimal katsel kirja 6.13. Kolmikhüppe võitis noormeeste tõkkejooksu võitja Franz Krull (KJK Lõunalõvi) tulemusega 13.83. Neidude pikima hüppe eest hoolitses Anna Panenko (KJK Atleetika), hüpates 12.78. Meeste kolmikhüppe võitis tulemusega 15.31 Viktor Morozov (KJK Atleetika) ning naistest oli parim Darja O’Konnel-Bronin (Audentese SK) hüppega, mille pikkuseks mõõdeti 13.06.
Kõrgushüppe parimaks krooniti noormeestest Andreas Hantson (VAK Staier) tulemusega 1.98 ja neidudest Liisa-Maria Lusti (Audentese SK), kes ületas esimesel katsel 1.77. Meestest võitis Mikk Meerents (Tallinna SS Kalev) hüppega üle 2.11 ning naistest jagati karikad Marite Ennustele (TÜASK) ja Grete Udrasele (Audentese SK), kes ületasid mõlemad 1.72. U18 vanuseklassi teivashüppe võitsid Harry Richard Jääger (SK Elite Sport) ja Carlyn Pukk (SK Altius). Meeste parim oli pühapäeval samuti SK Altiust esindav Madis Kaare ning naistest püsib võitmatuna Marleen Mülla (KJK Vike).
Odaviskes viisid võidukarika koju Mirell Luik (Audentese SK) ja Ranno Koorep (TÜ/ASK). Luik lennutas viskevahendi 50.46 peale, Koorep näitas tulemust 67.98. U18 vanuseklassis võidutsesid Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev, 63.64) ja Johanna Elisabeth Ader (SK Elite Sport) 50.38-ga.
Karikavõistluste ühe parima tulemuse eest hoolitses Martin Kupper (Audentese SK), kes lennutas 2-kilose ketta 60.67 meetri peale. Naiste kettesektoris aga ei leidunud vastast Kätlin Tõllasonile, kes võidutses (Audentses SK) 50.28-ga. Noorte karikad viisid koju Manfred Männama (Audentese SK) 46.52-ga ja neidudest lennutas 1-kilost ketast kõige kaugemale Berit Saar, võidutulemuseks 39.05. KJK Vike sportlane võidutses ka neidude kuulitõukes 15.46-ga.
Meeste kuulitõuke võitis 14.90-ga Rait Raju (Audentese SK), naistest Gerttu Küttmann (Niidupargi KJK) 14.31-ga. Andri Matrov (Audentese SK) domineeris noorte kuulitõukes 17.40-ga.
Vasaraheites läksid võidukarikad Kellyde perekonda. Adam Paul Kelly (Audentese SK) võidutses meeste seas 66.94-ga ja Annika Emily Kellyle (TÜ/ASK) polnud vastast naiste hulgas, võidutulemuseks 54.23. Noorte karikad võitsid Alar Reiljan (Nõmme KJK), kes lennutas 5-kilose heitevahendi 63.93 meetri peale ja neidudest domineeris Eileen Pärdu (Audentese SK), kes parimal katsel sai kirja 51.07.
4×100 m teatejooksu karikad läksid kõik erinevatesse klubidesse. Noormeeste parimad olid ajaga 44.69 SK Elite Sport noored koosseisus Mihkel Vesingi, Herman Seire, Robert Kompus ja Harry Richard Jääger. Neidudest jõudis esimesena finišisse SK Altiuse naiskond (Iiris Toomesoo, Anete Kirke Kadarik, Mari Silvia Lauri, Carlyn Pukk). Meeste kiireim teatemeeskond oli Audentese SK, kelle koosseisu kuulusid Ats Kivimets, Oliver Kruuspan, Kristjan Markus Eelmaa ja Ken-Mark Minkovski. Naiste 4×100 m teatejooksu võitsid TÜASK-i sprinterid Grette-Ly Mäesalu, Diana Suumann, Karoli Käärt ja Marit Kutman.
Kõik tulemused SIIN või Sportity mobiilirakenduses
Karikavõistluste GALERII
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Täna, 9.juunil tähistab oma 60. juubelit Eesti Kurtide Spordiliidu president ja treener Sergei Matvijenko
Matvijenko kolis 1990. aastal Harkovist Porkuni elama ja töötas kuni 1994. aastani Porkuni Kurtide koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Kui loodi kurtide lastevanemate initsiatiivil Tallinna Kurtide Kool, kolis ta koos perega Tallinna, oli seal kuni 2009. aastani kehalise kasvatuse õpetaja. Lisaks on ta tegutsenud palju aastaid Eesti kurtide koondise vanemtreenerina ning töötab alates 2004.a. Tallinna Kurtide Spordiselts Talkur kergejõustiku treenerina.
Isiklikku rekordeid: 200m 22.7 (1983), 400m 49.1 (1985), 110m tj. 15.50 (1991), 400m tj 54.7 (1985). Siserekordeid: 60m tõkkejooksus 9.27 (1993), 200m 23.1 (1984), 400m 51.2 (1985).
Õpilasi: K. Olenko, E. Manninen, M-L. Landar, A. Liiviste, H.-K. Paukson. Treenerina osalenud kurtide OM-il 1997 Kopenhaagenis, 2001 Roomas, 2005 Melbourne’is, 2009 Taibeis, 2013 Sofias ja 2017 Samsunis.
Eesti Kergejõustikuliit soovib tublile spordihingele õnne ja rõõmu
Sportlaskomisjoni valimised tulevad taas! Ootame kandideerima kõiki, kes tunnevad, et neis on soov ja tahe esindada sportlasi alaliidus ja teha oma hääl kuuldavaks. Valimised toimuvad Eesti meistrivõistlustel 26.-27.06.2021. Kandideerimiseks täida ajavahemikus 1.06-15.06 avaldus SIIN!
EKJL sportlaskomisjoni koosseis ja moodustamine
- Sportlaskomisjoni kuulub 5 liiget, kes on vähemalt 18 aastat vanad Eesti Vabariigi kodanikud ning keda ei ole kunagi karistatud Maailma Antidopingu Koodeksi rikkumise eest.
- Soolise tasakaalu tagamiseks peavad vähemalt 2 sportlaskomisjoni liiget olema naissoost ja vähemalt 2 meessoost.
- Sportlaskomisjon valitakse kaheks aastaks.
Miks kandideerida sportlaskomisjoni?
- Võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides ja kujundada kergejõustiku tulevikku
- Tutvusringkonna laienemine spordivaldkonnas
- Sissepääs kõikidele Eesti Kergejõustikuliidu üritustele
- Hea täiendus Sinu CV-sse
Mis kaasneb sportlaskomisjoni liikmeks olemisega?
- Koosolekud 2-4 korda aastas
- Ettepanekute esitamine alaliidule
- Ürituste korraldamine sportlastele
- Sõbralik ja toetav kollektiiv
EKJL sportlaskomisjon on Eestis esimene alaliitude poolt loodud sportlaskomisjon. Esimestel sportlaskomisjoni valimistel osales 12 kandidaati, kelle hulgast said valituks Gerd Kanter (esimees), Annika Sakkarias, Liina Tšernov, Jaak-Heinrich Jagor ja Henrik Kutberg. Sportlaskomisjon alustas tööd 28. märtsil 2018.
Ootame rohket osavõttu ning soovime edu kõigile huvilistele!
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
E-mail: kristel@ekjl.ee
Tel: +372 528 9062
Kolmapäeval, 9. juunil, kell 19.00 toimuvad Ida-Virumaal Maidlas legendaarse kergejõustiklase Heino Lipu mälestusvõistlused kuulitõukes. Kohal on valitsev Eesti meister Jander Heil ja teised meie paremad tõukajad.
Legendaarse kergejõustiklase Heino Lipu sünnikoha lähedal Ida-Virumaal Maidla mõisakompleksis sel kolmapäeval juba 13. korda toimuval traditsioonilisel kuulitõukevõistlusel on esikohapretendendiks valitsev Eesti meister Jander Heil kergejõustikuseltsist Sakala, kelle isiklik rekord on 19 meetrit ja 81 sentimeetrit. Kui sportlane tõukab Maidlas esmakordselt üle kahekümne meetri, siis on korraldajad talle välja pannud eripreemia. Kuulitõukeringi astuvad ka möödunud aasta esikolmikumehed Karl Koha ja Raido Kalbach. Naistest on võistlustules Berit Saar ja Anna Romanenko.
Mälestusvõistluste rekord (20.78) on 2013. aastast bulgaarlase Georgi Ivanovi nimel. Kuulitõukes kõrget rahvusvahelist taset näitava kahekümne meetri joone on lisaks Ivanovile Maidla võistlusel ületanud ja võidu koju viinud ka Suurbritaannia esindaja Carl Myerscough (võitis 2012. aastal tulemusega 20.13), lätlane Maris Urtans (2015. aastal 20.23) ja Eesti rekordimees Kristo Galeta (2019. aastal 20.47). Naistest on võistluste tippmark Kätlin Piirimäe nimel, kelle võidutulemus kaks aastat tagasi oli 15.86.
Tunnustatud kergejõustikuekspertide hinnangul ja edetabelite põhjal oli Heino Lipp 1947. aastal maailma parim kuulitõukaja ja 1948. aastal maailma parim kümnevõistleja. Pärast Heino Lipu liidrikohti on maailma kergejõustikuekspertide koostatud spordialade maailma parimate sportlaste pingeridades eestlastest oma võistlusalal samasuguse hinnangu pälvinud ainult viis Eesti kergejõustiklast: olümpiavõitjana ning maailma edetabelijuhina Jüri Tarmak (1972 kõrgushüppes), Jaak Uudmäe (1980 kolmikhüppes) ja Gerd Kanter (2008 kettaheites), maailma karikavõistluste võitjana Jüri Tamm (1985 vasaraheites) ning olümpiavõitjana ja maailma karikasarja esikohaga Erki Nool (2000 kümnevõistluses).
Aastatel 1946–1951 juhtis Heino Lipp kuulitõukes Euroopa edetabelit, parandades kuuel korral Euroopa tippmarki: 1947. a. 16.72 ja 16.73, 1950. a. 16.93 (kinnitati ametlikult Euroopa rekordina), 1951. a. 16.95 ja 16.98. Lisaks teada faktile, et “kroonimata kuningas” Heino Lipp olnuks peafavoriit kümnevõistluse olümpiavõidule Londonis (1948), võinuks meie legendaarne atleet võita kuulitõukes Euroopa meistrivõistlustelt kuldmedali nii Oslos (1946) kui ka Brüsselis (1950). Kahjuks ei lubatud suurt sportlast piiri taha võistlema. Heino Lipu kuulitõuke rekord 16.98 on Eesti kergejõustikuvõistlustel finaalivääriline tulemus tänapäevalgi.
Heino Lipu sünnist möödub 21. juunil 99 aastat.
Lisainfo:
Mati Lilliallik
5213331
Hollandi staier Sifan Hassan püstitas pühapäeval uue naiste 10 000 m maailmarekordi, läbides Hengelos peetud võistlusel distantsi ajaga 29:06.82.
Seni Etioopia jooksja Almaz Ayana nimele kuulunud 2016. aasta Rio olümpial joostud tippmarki 29:17.45 parandas 28-aastane Hassan enam kui kümne sekundi võrra.
“Siin maailmarekord joosta oli midagi, millest oskasin vaid und näha, see on suure töö tulemus. Mul on hea meel seda enda Hollandi fännidega jagada.”
Sifan Hassan
Etioopias sündinud Hassani nimele kuuluvad ka miilijooksu, tunnijooksu ja 5000 m maailmarekordid. Ühtlasi on ta 1500 m ja 10 000 m jooksu valitsev maailmameister.
Birminghami ülikoolistaadionil eile toimunud Euroopa 10 000m karikavõistlustel parandasid Jekaterina Patjuk, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti oma isiklikke tippmarke.
Jekaterina Patjuk lõpetas B jooksu viiendana ajaga 33:29.10, millega parandas enda isiklikku rekordit rohkem kui minuti võrra. Patjuk tõusis selle tulemusega Eesti kõigi aegade edetabelis Ille Kukest mööda kolmandaks. Kiiremini on eestlannadest suutnud joosta vaid Sirje Eichelmann ja Jane Salumäe.
Naiste 10 000m karikavõistlused võitis britt Eilish McColgan ajaga 31:19.35.
Eesti esimaratonaarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti parandasid samuti oma isiklikke rekordeid. Nurme lõpetas B jooksu kolmandana ning sai kirja aja 28:37.85. Varasem rekord paranes 22 sekundiga. Eestlastest on sellest ajast vaid kiiremini suutnud joosta Enn Sellik, Toomas Turb, Renat Šaripov ja Ants Nurmekivi.
Fosti sai kirja 29:40.29 ning oli samas jooksus 37 mehe konkurentsis 18. Selle tuleusega tõusis pärnakas Eesti kõigi aegade 10 000m edetabelis 17. kohale. Nurme ja Fosti senised rekordid olid 28:59.88 30:22.54.
Meeste A-jooksus võidutses prantslane Morhad Amdouni isikliku rekordi 27:23.27-ga.
Poolas Bydgoszczis toimuvatel parakergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel saavutas kettaheitja Egert Jõesaar viienda koha.
Jõesaare reedese päeva tulemus, 50.05 meetrit, jäi veidi alla mehe isiklikule rekordile ja tõi talle viienda koha. “Konkurents oli viimaste aastate kõrgeim. Egerti tulemus on seni tiitlivõistluste parim, sest esimest korda heitis ta tiitlivõistlusel üle 50 meetri joone,” kommenteeris võistlust Jõesaare treener Mart Olman.
“Läksin jahtima uut isiklikku rekordit, sest hetkevõimed lubavad rohkemat, kui tulemus seda näitab. Kuid ei saanud ketta lendu väga hästi klappima,” sõnas Jõesaar pärast võistlust.
Jõesaar on üks kolmest sportlasest, kes on täitnud Tokyo paraolümpiamängude A-normi ning kelle koht delegatsioonis on kinnitatud.
Nädalavahetusel, 5.-6. juunil toimuvad Pärnu rannastaadionil Eesti täiskasvanute ja noorte karikavõistlused, kus teevad kaasa mitmed Eesti tipud. Teiste seas on kohal Grit Šadeiko, Martin Kupper, Keiso Pedriks, Kreete Verlin, Kelly Nevolihhin, Diana Suumann, Hans-Christian Hausenberg, Robin Nool jpt.
Meeste kettaheites leiame stardinimekirjast Martin Kupperi nime (Audentese SK), sel hooajal heitnud 56.72. Vasaraheites tuleb tiitlit kaitsma Adam Paul Kelly (Audentese SK), kes kaks nädalat tagasi saatis heitevahendi üle 70 meetri (70.69). Naiste kettaheites asuvad karika nimel heitlema Kätlin Tõllasson ja Hanna-Maria Kupper (mõlemad Audentese SK). Neidude vasaras tuleb favoriidina heiteringi Annika Emily Kelly (TÜASK), kes tänavu viinud oma tippmargi 58.55 peale.
Meeste 110m tõkkejooksus asub kindla favoriidina stardipakkudele Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes möödunud reedel viis Gustav Sule mälestusvõistlustel isikliku rekordi 13.77-ni. Naiste 100m tõkkejooksus näeme starti tulemas Kreete Verlini (SK Fortis), Diana Suumanni ja Grit Šadeikot (mõlemad TÜASK). Verlin teeb lisaks tõkkedistantsile kaasa ka 100 m sprindis. Šadeiko tuleb suvepealinna vormi testima neljal alal, mitmevõistleja on üles antud kõrgushüppes, kuulitõukes, 200 m ja juba eelmainitud 100 m tõkkejooksus.
Meeste kaugushüppes on oma osalemise kinnitanud Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK) ning hooaja avastardi teeb Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Tähti Alver (KJK Nõmme) tuleb favoriidina starti naiste kaugushüppes.
Meeste kuulitõukes tuleb head tulemust jahtima Jander Heil (KJS Sakala), 22. mail saatis viljandimaalane 7-kilose kuulimuna 19.63 peale. Naiste 4-kilose heitevahendi tõukamises asuvad karika eest võitlema Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Monica Vainola (Nõmme KJK).
Naiste teivashüppes asub favoriidina võistlustulle Marleen Mülla (KJK Vike), kes hiljuti ületas kõrguse 4.25. Meeste teivashüppes tuleb möödunud aasta karikavõitu kaitsma Robin Nool (SK Elite Sport), kes 10. aprillil ületas 5.40. Lisaalana teeb Nool kaasa kaugushüppes.
Naiste odaviskes on kohal sel kevadel pikki odakaari näidanud Mirell Luik (Audentese SK). Konkurentsi tulevad pakkuma U23 ja U20 Euroopa meistrivõistluste normatiivi täitnud Gedly Tugi (Audentese SK) ja Katre Marit Liiv (SK Viraaž)
Naiste kõrgushüppes tuleb favoriidina starti Grete Udras (Audentese SK), kes eelmisel reedel Tartus toimunud Gustav Sule mälestusvõistlustel ületas 1.83. Peamist konkurentsi tuleb Udrasele pakkuma Erki Noole näpunäidete järgi treeniv Lilian Turban (SK Elite Sport), kes sisehooajal viis oma isikliku tippmargi 1.87-ni. Meestest on tugevamatest kohal Mikk Meerents (Tallinna SS Kalev), Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Hendrik Lillemets (KJK Saare) ja vanameister Karl Lumi (Individuaalsportlane).
Kesk- ja pikamaajooksjatest leiame stardijoonelt Kelly Nevolihhini (KJK Vike), Katrina Stepanova (Sparta SS), Helin Meieri (KJK Nõmme), Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Enari Tõnströmi (KJS Sakala), Kaisa Kuke (Individuaalsportlane) ja Leonid Latsepovi (Sparta SS) nimed.
NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad Eesti karikavõistlused ilma pealtvaatajateta.
Võistluste avamine on nii laupäeval, 5. juunil kui ka pühapäeval, 6. juunil kell 13.00.
Ajakava on nähtav EKJL-i kodulehel.
Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
EKJL Instagram
