15.-18. juulil Tallinnas toimuvatel U20 kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste viimasel päeval võitsid Viktor Morozov ja Elisabeth Pihela pronksmedalid. Lisaks püstitas Eesti neidude 4x100m teatekvartett uue Eesti noorterekordi.
Viktor Morozov võitis meeste kolmikhüppes pronksmedali tulemusega 16.14. Kolmikhüppaja alustas võistlust 15.60 meetri pikkuse hüppega. Teisel katsel suutis Morozov kolmikhüppes pea ideaalse pakutabamise ja lubatust suurema taganttuule toel hüpata 16.14, mis kergitas ta korraks lausa teisele positsioonile. Seejärel kahel järgmisel katsel noormees tulemust kirja ei saanud. Viiendal katsel hüppas 15.84 ja kuuendal 15.31.
17-aastase Morozovi isiklikuks rekordiks aga jääb laupäeval kvalifikatsioonis hüpatud 15.46, kuna lõppvõistlusel puhus liialt tugev taganttuul.
Euroopa meistriks tuli rootslane Gabriel Wallmark, kes hüppas maailma hooaja tippmargi kuni 20-aastaste seas ehk 16.39. Morozovit edestas ka bulgaarlane Dimitar Tashev.
Elisabeth Pihela 1.86-ga kõrgushüppes pronksmedalil
Pihela ületas esimesel katsel 1.86 ehk kordas oma isiklikku rekordit. Eestlannaga sama tulemuse said ka hõbeda võitnud venelanna Natalja Spiridonova ja neljandaks jäänud sakslanna Johanna Göring.
Pihela alustas edukalt kõrgusel 1.75, ületas teisel katsel 1.79 ja 1.83, siis esimesel 1.86 ning 1.88 tuli kolmel korral maha.
Spiridonovale tõi hõbeda asjaolu, et ta ei eksinud eelnevatel kõrgustel kordagi, Göring sai 1.86-st jagu alles kolmandal katsel. Juunioride Euroopa meistriks tuli 1.88-ga hollandlanna Britt Weerman.
Eesti neidude teatekvartett jooksis Eesti rekordi
Eesti 4×100 meetri teatejooksu naiskond koosseisus Anna Maria Millend, Grette-Ly Mäesalu, Mia Lisett Meringo, ja Ann Marii Kivikas läbisid staadioniringi ajaga 45.95. See aeg tähistab ühtlasi uut Eesti U20 vanuserühma rekordit. Senine Eesti rekord paranes koguni 85 sajandiku võrra. Kokkuvõttes teenis võistkond kodusel EM-il 10. koha. Finaalist jäi lahutama 38 sajandikku.
Eesti 4×100 meetri teatejooksu meeskond jooksis staadioniringi läbi 41.30. Võistkonda kuulusid: Ats Kivimets, Kristjan Markus Eelmaa, Hanno Tamm, Kris Markus Aaslaid. Eestlased lõpetasid 15. kohaga. Finaali viis viimasena aeg 40.72.
Anna Panenko kaugushüppe finaalis üheteistkümnes.
Panenko alustas 5.90-ga, sai teisel katsel kirja oma parima 5.93 ja hüppas kolmandal 5.81. Stabiilne seeria finaali kaheksa hulka ei aidanud. Isikliku rekordiga 6.80 tuli Euroopa meistriks rootslanna Maja Askag, kes võidutses eile neidude kolmikhüppes Teise koha sai hispaanlanna Tessy Ebosele (6.63) ja kolmanda sakslanna Mikaelle Assani (6.62).
Kümnevõistluse võitis belglane, Tony Ats Tamm EMil kolmeteistkümnes
Tony Ats Tamm teenis kümnevõistluses 7103 punktiga 13. koha. Ta jooksis 100 meetrit 11.22-ga, hüppas kaugust 6.91, tõukas kuuli 12.92, hüppas kõrgust 1.82, jooksis 400 meetrit 52.36-ga, jooksis 110 meetrit tõkkeid täna 15.47-ga, heitis ketast 42.95, hüppas teivast 4.40, viskas oda 51.49 ja jooksis 1500 meetrit 4:49.22-ga. Rasmus Roosleht katkestas peale kaugushüppe nulli esimesel päeval.
Juunioride Euroopa meistriks krooniti belglane Jente Hauttekeete (8150 punkti), hõbedale tuli norralane Sander Skotheim (8012) ja pronksile prantslane Teo Bastien (7722).
Naiste 5000 meetri jooksus sai Ille Kuke hoolealune Mari Mai Ruus Euroopa meistrivõistlustel 32. koha ajaga 18:36.38.
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Kadrioru staadionil toimuvatel kergejõustik U20 Euroopa meistrivõistluste kolmandal päeval oli võistlustules 11 Maarjamaa sportlast.
Vägeva etteaste tegi kolmikhüppaja Viktor Morozov, kes püstitas tulemusega 15.46 isikliku rekordi ning pääses sellega pühapäevasesse finaali. Morozov saavutas enda isikliku rekordi kohe esimesel katsel, kuid ei suutnud järgnevatel hoojooksuga hästi pakku tabada ning tulemust ei parandanud. Siiski oli 15.46 piisav, et ta üldarvestuses kuuendana pühapäevasele lõppvõistlusele viia.
Parima tulemuse sai laupäeval kirja rootslane Gabriel Wallmark, kes hüppas 16.01. Teisena pääses lõppvõistlusele prantslane Simon Gore tulemusega 15.80, talle järgnes kaasmaalane Graig Briquet, kes hüppas 15.72.
Meeste kolmikhüppe lõppvõistlus toimub pühapäeval kell 15.55 ning on nähtav ERR-i spordiportaalist ja ETV kanalilt.
Anna Panenko ja Liisa-Maria Lusti võistlesid naiste kaugushüppes
Naiste kaugushüppe kvalifikatsioonis püstitas Eesti koondise pesamuna, 15-aastane Anna Panenko esimesel katsel isikliku rekordi 6.21. Liisa-Maria Lusti sai kirja 5.74. Teisel katsel hüppas Lusti oma hooaja tippmargi 6.08. Panenko jõudis kaheksandana lõppvõistlusele, Lusti lõpetas etteaste 14. kohaga.
Tony Ats Tamm lõpetas avapäeva kümnevõistluses 14. kohal. Roosleht katkestas
Kümnevõistluses hoiab Tony Ats Tamm viie ala järel 3619 punktiga 14. kohta. Rasmus Rooslehe võistluse rikkus null kaugushüppes. Võistlust juhib 4341 silmaga belglane Jente Hauttekeete.
Berit Saar jõudis kuulitõukes finaali, Katre Marit Liiv
Berit Saar saavutas kuulitõuke eelvõistlusel isikliku rekordi tulemusega 14.30 ja teenis koha finaalis. Saar isiklikule rekordile jätku ei leidnud ning piirdus finaalis 12. kohaga. Saar alustas finaali tulemusega 12.09 ning parandas selle järgmisel katsel 13.41 peale. Viimast katset eestlannal kirja ei läinud ja nii lõppeski Saare finaal 12. kohaga.
Kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõistluste naiste kuulitõuke parim oli türklanna Pinar Akyol, kes saavutas tulemuse 16.80. Teiseks tuli hollandlanna Alida Van Daalen tulemusega 16.56 ja poodiumile mahtus veel sakslanna Nina Chioma Ndubuisi tulemusega 15.35.
17-aastase Berit Saare jaoks tähistas eelvõistlusel saavutatud tulemus uut isiklikku rekordit. Varasem rekord Ants Kiisa hoolealusel oli 13.92.
Lisaks Saarele võistles kuulitõukes ka Gertu Küttmann, kes tõukas kuuli 13.99 ja lõpetas koduse EM-i 15 kohaga.
Odaviske eelvõistlusel osales Katre Marit Liiv, tema seeria täna oli 40.16, 42.83 ja 43.28.
Djatšukilt ja Remmelgalt uued isiklikud rekordid
Alles 16-aastane noor käija Artur Djatšuk saavutas 10 000 meetri käimises ajaga 48:20.62 EM-il 27. koha.
Meeste 10 000 meetri käimise võitis hispaanlane Paul McGrath ajaga 42:32.19, hõbeda sai türklane Mert Kahraman (42:37.83) ja pronksi venelane Dmitri Gramatškov (42:39.25).
Meeste kettaheite kvalifikatsioonis võistelnud Remmelgas püstitas kohe avakatsel isikliku rekordi 51.36. Sellega teenis Remmelgas kodusel EM-il 19. koha. Viimasena viis finaali tulemus 54.86.
Kronbergs lõpetab Euroopa meistrivõistlused 14. kohal
Reedel isikliku rekordi püstitanud ja 800 m jooksus poolfinaali jõudnud Uku Renek Kronbergs finišeeris laupäevases jooksus ajaga 1:54.80. Kronbergs püstitas reedel 800 m jooksus võimsa isikliku rekordi, kui ületas lõpujoone ajaga 1:50.91.
Poolfinaalide kiireima aja jooksus norralane Ole Jakob Solbu, kes lõpetas ajaga 1:48.30. Teiseks jäi britt Daniel Howells ajaga 1:48.47 ning kolmandana pääses finaali poolakas Kacper Lewalski ajaga 1:48.48. Sakslane Adrian Engstler diskvalifitseeriti, sest häiris starti.
4×400 meetri noormeeste teatekvartett finaali ei murdnud
Eesti 4 x 400 m teatenelik jäi teises eeljooksus viimaseks ajaga 3:19.24. Teatenelikusse kuulusid Kaspar Grauen, Andreas Laksberg, Hanno Tamm ja Mait Filipozzi. Kvartett lõpetas EM-i 14. kohaga.
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Neljapäeval algasid Tallinnas Kadrioru staadioni kergejõustiku U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Teisel võistluspäeval oli stardis kümme Eesti sportlast. Päeva särvaima tulemuse eestlastest tegi Uku Renek Kronbergs, kes jooksis U18 Eesti noorterekordi 800m distantsil. Pippi Lotta Enok lõpetas seitsmevõistluse viiendana.
Eesti mitmevõistleja Pippi Lotta Enok teenis Tallinnas toimuvatel kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlustel seitsmevõistluses isikliku rekordi 5634 punktiga viienda koha. Enok jooksis 100 meetrit tõkkeid 14.61-ga, hüppas kõrgust 1.75, tõukas kuuli 10.65, jooksis 200 meetrit 24.75-ga, hüppas kaugust 6.00, viskas oda 41.22 ja jooksis 800 meetrit 2:21.66-ga.
Omaealiste Euroopa meistriks krooniti soomlanna Saga Vanninen, kes kogus U20 vanuseklassi maailma hooaja tippmarki tähistavad 6271 punkti. Teiseks tuli hollandlanna Sofie Dokter (5878) ja kolmandaks sakslanna Marie Dehning (5778). Enokit edestas ka teine sakslanna Serina Riedel (5730).
Keskmaa distansidel jooksid Anete Randma ja Uku Renek Kronbergs
Meeste 800 meetri eeljooksus serveeris ilusa üllatuse Uku Renek Kronbergs, kes jõudis poolfinaali. 16-aastane sportlane parandas isiklikku rekordit koguni viie sekundiga ja läbis kaks staadioniringi ajaga 1:50.91. Kronbergs püstitas ühtlasi sellega ka Eesti alla 18aastaste rekordi.
Naiste 1500 meetri jooksus läbis Anete Randmaa eelvõistlusel distantsi ajaga 4:46.00, mis andis talle EM-il 24. koha. Parima tulemuse sai kirja Norra esindaja Sara Busic, kes finišeeris ajaga 4:21.15.
Reedel olid võistlustules kaks tõkkesprinterit Millend ja Vahter
Anna Maria Millend jooksis naiste 100 meetri tõkkejooksu viiendas eeljooksus aja 14.04 ja lõpetas oma jooksu kuuendana. See aeg andis talle eeljooksude aegade võrdluses 24. koha. Finaali viis viimasena aeg 14.05, mille sloveenia tõkkesprinter jooksis kolmandas eeljooksus, kui lõpetas neljandana. Kõikidest eeljooksust pääses kindlat edasi poolfinaali neli esimest ja neile veel lisaks neli ka aegadega.
110 meetri tõkkejooksus osalenud Romet Vahter lõpetas oma jooksu seitsmendana ajaga 14.70. Kokkuvõttes teenis Vahter Euroopa meistrivõistlustel 32. koha. Poolfinaali oleks viimasena viinud aeg 14.16. Parima tulemusega jõudis poolfinaali Prantsusmaa tulevikulootus Sasha Zhoya, kelle aeg oli 13.52.
Neidude kõrgushüppes oli Eesti esindatud kahe hüppajaga
Pihela alustas kõrguselt 1.70 ja ületas kindlalt ka kaks järgmist kõrgust. Kõrguse 1.81 ületas Pihela teisel katse. Kõrguse 1.84 ületas Pihela taas avakatsel ja see kindlustas talle juba ka koha finaalvõistlusel.
Teise Eesti kõrgushüppajana võistles Karmen Bruus. Tema ületas eelvõistlusel kõrguse 1.74 ja lõpetas kodused Euroopa meistrivõistlused 22. kohaga.
Eesti sprinterid 200 meetri eeljooksudest edasi poolfinaali murda.
Naiste 200 meetris lõpetas Ann Marii Kivikas omas jooksus kuuendana oma hooaja tippmargiga 24.34. Kohaga edasi saamiseks tulnuks olla 67 sajandikku nobedam. Kokkuvõttes sai ta Romet Mihkelsi hoolealune 27 sportlase konkurentsis 20. koha.
Meeste 200 meetris sai Oliver Kruuspan 22.25-ga 22. koha. Poolfinaali viis viimasena aeg 21.62.
400 m tõkkejooksus esindasid Eestit Mait Filipozzi ja Hege-Lee Pielberg
Meeste 400 meetri tõkkejooksus läbis Mait Filipozzi distantsi isikliku rekordiga 54.48 ja sai Euroopa meistrivõistlustel 15. koha. Naiste samal alal püstitas Hege-Lee Pielberg samuti isikliku tippmargi 62.72, mis andis talle 25. koha.
Gertu Küttmann heitis üle 53 meetri
Naiste vasaraheite kvalifikatsioonis piirdus Gertu Küttmann tulemusega 53.08 ja lõpetas etteaste 30. kohaga. Eelvõistlusel näitas pikimat vasarakaart soomlanna Silja Kosonen, kelle tulemus oli 68.75.
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Täna, 15 juulil algasid Tallinnas Kadrioru staadioni kergejõustiku U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Võistlustules oli üksteist Maarjamaa sportlast.
Mitmevõistleja Pippi Lotta Enok näitas avapäeval hea minekut
Enok alustas seitsmevõistlust 100 m tõkkejooksus 14.61-ga , mis oli kuus sajandikku aeglasem, kui tema seitsmevõistluse isikliku rekordi (5515 punkti) graafik nõuaks.
Kõrgushüppes eestlanna parandas üheksa sentimeetriga enda isiklukku tippmarki, ületades 1.75. Ühel Enoki nõrgimal alal, kuulitõukes, alustas eestlanna 10.50 meetrise tõukega ning lisas teisel katsel 15 sentimeetrit. Kolmas katse ebaõnnestus ja 10.65 jäigi Enoki parimaks.
Päeva viimasel alal tegi Enok taaskord ülivõimsa tulemuse. 200 meetri läbis Liivi Eeriku õpilane uut isiklikku rekordit märkiva 24.75-ga. Senine tippmark paranes 37 sajandiku võrra ning temast kiiremini suutsid joosta vaid viis võistlejat.
Avapäeva järel hoiab 3292 punkti kogunud Enok 7. kohta, edestades isikliku rekordi graafikut (5515) 121 punktiga. Seitsmevõistluse liider on soomlanna Saga Vanninen 3751 punktiga, teisel kohal on hollandlanna Sofie Dokter 3573 punktiga ja esikolmikusse mahub veel britt Abigail Pawlett 3486 punktiga.
Ats Kivimets pääses 100 m finaali
Sprinter Ats Kivimets lõpetas neljapäeval 100 m eeljooksudes ajaga 10.79, mis oli piisav, et viia eestlane õhtul toimuvatesse poolfinaalidesse.
Kivimets jäi ajaga 10.79 enda eeljooksus viiendaks ning pääses kohaga poolfinaali. Üldarvestuses jooksis eeljooksude kiireima aja prantslane Jeff Erius, kes sai kirja 10.29. Talle kaotas ühe sajandikuga britt Jeriel Quainoo, esikolmikusse mahtus veel teine britt Toby Makoyawo.
Poolfinaalis jooksis Kivimets üheksa sajandikku kiiremini, saades kirja aja 10.70. Finaali pääsuks jäi sellest paraku siiski väheks. Oma jooksus jäi Eesti sprinter kaheksa võistleja seas seitsmendaks, saades kokkuvõttes EM-il 23. koha.
Oskar Filip Tammik lõpetas EM-i 28. kohal
Vasaraheitja Oskar Filip Tammiku saldole jäi neljapäevases vasaraheite kvalifikatsiooni A-grupis tulemus 62.97, mille noor eestlane teisel katsel lennutas. Esimesel katsel sai Tammik kirja tulemuse 62.15, tema viimasel katsel jäi vasar võrku kinni.
Kvalifikatsioonigrupis ületas standardi vaid üks heitja: sakslane Merlin Hummel, kes sai kirja tulemuse 79.90 ning pääses sellega automaatselt finaali.
Kaspar Grauen jäi 400 m eeljooksudes 26. kohale
Kaspar Grauen lõpetas 400 m teises eeljooksus ajaga 49.34, mis oli eeljooksu viimane. Parima tulemuse eeljooksudes jooksis itaallane Lorenzo Benati, kes ületas finišijoone ajaga 46.41. Itaallasele järgnes norrakas Havard Bentdal Ingvaldsen ajaga 46.90, kolmas oli britt Charlie Carvell ajaga 46.95.
Andri Matrov EM-i 24. mees
17-aastane kuulitõukaja Andri Matrov oli esimene eestlane, kes kergejõustiku U20 EM-il võistlustulle astus. Eestlane alustas kuulitõuke kvalifikatsioonis tulemusega 16.02, millele lisas teises tõukevoorus tulemuse 16.14. Kolmanda katse astus Matrov üle.
Matrovi jaoks tähendas tulemus kvalifikatsioonis tulemuse kirja saanute seas eelviimast 24. kohta. Parim tõukaja neljapäeva hommikul oli Kosovo tõukaja Muhamet Ramadani, kelle 19.80 oli küllalt, et pääseda esimesena kvalifikatsoonist edasi. Valgevene tõukaja Ilja Misouski sai esimesel katsel kirja tulemuse 19.33, paremuselt kolmas katse neljapäeva ennelõunal oli valgevene Mikalai Lozka, kes sai viimasel katsel ainsa tulemusena kirja 19.01.
Kelly Heinpõld 24. neiu
Kettaheitja Kelly Heinpõld heitis ketta 41.24 meetri kaugusele, kuid A-kvalifikatsioonigrupis jäi see 12 sportlase konkurentsis nõrgimaks tulemuseks. Esimesed kaks katset ebaõnnestusid ning Heinpõld tulemust kirja ei saanud. Kolmandal katsel jäi tulemuseks 41.24. Kvalifikatsiooninormi 53 meetrit ületas ainsana hollandlane Alida van Daalen, kes sai kirja 53.05 m.
Romet Vahter püstitas kaugushüppes uue isikliku rekordi
Esimesel katsel üle astunud Romet Vahter nägi ka pärast teist katset punast lippu, kuid kohtunik vaatas olukorra videost üle ning katse läks siiski mõõtmisele. Kirja läks noormehe uut isiklikku rekordit märkiv tulemus 7.14. Eelmisest tippmargist sentimeetri võrra parem tulemus.
Kokkuvõttes sai Vahter 19. koha, viimase finaalikoha tagas tulemus 7.30. Kõige kaugemale hüppas prantslane Erwan Konate, kes hüppas isiklikuks rekordiks 7.74.
15-aastane Anna Panenko tegi kolmikhüppes tubli etteaste
Kolmikhüppes tegi 15 aasta vanune Anna Panenko südika etteaste. Avakatsel hüppas neiu 12.71. Teisel katsel sai ta veelgi kehvema pakutabamise juures kirja 12.56 ning sentimeeter enam kolmandal katsel, kuid taas oli äratõuge väga kaugelt. Parema sammutäpsuse juures olnuks lõppvõistlus väga reaalne.
12.71 andis kokkuvõttes 25 võistleja seas 16. koha. Kvalifikatsioonis hüppas kaugeimale rootslanna Maja Askag tulemusega 13.62. 12. koht jäi Panenkost 14 sentimeetri kaugusele.
Steven Sepp odaviske lõppvõistlusele ei pääsenud
Odaviskes sai Steven Sepp avakatsel kirja tulemuse 61.94 ning paraku järgmistel katsetel lisa ei tulnud (58.40 ja 57.36). 23 võistleja seas jäi Sepp 20. kohale, lõppvõistlusele oleks viinud 66.12. Parima tulemuse sai kvalifikatsioonis kirja ukrainlane Artur Felfner, kes lennutas oda 77.49 meetri kaugusele.
Albert Beilinson kõrgushüppes EM-il 21.
Kõrgushüppaja Albert Beilinson sai avakatsel algkõrgusest 2.00st üle. Järgmine kõrgus on 2.05, enam ei alistunud. Euroopa meistrivõisltustelt 21. koht.
Merili Tiik EM-i 25. neiu 800m
Keskmaajooksja Merili Tiik lõpetas koduse EM-i 25. kohal. Eeljooksus sai Eva Kuninga hoolealune 800m ajaks 2:21.24.
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Täna algavad kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõistlused, mille korraldamisega hoiab Tallinn teist nädalat järjest Euroopa kergejõustikuhuviliste pilgud Kadrioru staadionil.
Möödunud aasta oli ettearvamatu ja ka sel aastal pole Dobromir Karamarinovi sõnul paljud võistlused Euroopas toimunud. “Meie eesmärk praegu on tuua võistluste korraldamine päriselt tagasi ja teha kõik selleks, et sportlased saaksid oma raske töö tulemusi demonstreerida. Meie sportlased väärivad seda,” ütles Karamarinov, Euroopa Kergejõustikuliidu presidendi kohusetäitja.
Karamarinovi sõnul on Eesti teinud imet ja korraldanud nii lühikese etteteatamisega kaks tippklassi suurvõistlust. „Mul on rõõm olla Eestis, mis on neil kuudel tõusnud Euroopa kergejõustiku sündmuste keskmesse. Ilma kohaliku korraldusmeeskonnata oleks see olnud võimatu,” ütles ta.
Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul saab täna alguse kergejõustikusuve teine oluline sündmus, kui peale eelmise nädala sündmusterohket U23 EM-i astuvad Kadrioru staadionil võistlema alla 20-aastaste vanuseklassi noored. „Meil on suur au tervitada Tallinnas 1247 sportlast ning nende treenereid. Soovin neile edu ning loodan, et järgneva nelja päeva jooksul püstitatakse meie staadionil mitmeid isiklikke rekordeid ja püütakse ihaldatud medaleid,” sõnas Teigamägi.
Pressikonverentsil üles astunud sportlased sõnasid, et medalikohtadele saab olema suur konkurents ning kuna võistlusteks on pikalt valmistutud, siis annavad kõik endast parima ja naudivad tugevat konkurentsi.
Publikule on avatud Kadrioru staadioni peatribüüni esimesed kolm sektorit ning staadionile sissepääs toimub ainult Vesivärava tänava kaudu. „Endiselt on koroonaohust tulenevalt pealtvaatajate ja sportlaste alad eraldatud vastavalt Euroopa Kergejõustikuliidu sanitaarprotokollile. Sportlasi, meeskondi ja kõiki korraldajaid testitakse regulaarselt, samas pealtvaatajatel on võimalik staadionile pääseda ilma testimata ning vaktsineerimist või läbipõdemist tõendamata,” ütles Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.
15.-18. juulil toimuvatele U20 vanuseklassi meistrivõistlustele koguneb üle 1200 Euroopa noorsportlase. Suurvõistlusi saab jälgida staadionil ning tele- ja veebiülekande vahendusel ERR-i ja Euroopa Kergejõustikuliidu kanalite kaudu.
Äsja lõppenud alla 23-aastaste vanuseklassi EM ja täna algavad U20 võistlused toovad Eestisse ajaloolise momendi, mil üks linn võõrustab kahel järjestikusel nädalavahetusel nii kõrgetasemelisi võistlusi. Samuti osaleb võistlustel kokku varasemate Euroopa meistrivõistlustega võrreldes rekordarv sportlasi. Sportlaste nimistus on paljud, kes kuuluvad juba praegu Euroopa ja maailma absoluutsesse tippu, olles võitnud mitmeid medaleid täiskasvanute rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.
Eesti U20 koondise koosseisu ja komplekteerimise põhimõtetega saab tutvuda siin: https://www.ekjl.ee/euroopa-u20-meistrivoistlused-15-18-juuli-2021-tallinn/.
Ajakava ja infot võistluse kohta leiab kodulehelt: www.tallinn2021.ee.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyčre, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
15.-18. juulil toimuvad Tallinnas U20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, millele on võimalik kaasa elada ka Kadrioru staadionil kohapeal. Võistluse pealtvaatajatele on avatud Kadrioru staadioni peatribüüni esimesed kolm sektorit ning staadionile sissepääs toimub ainult Vesivärava tänava kaudu.
“Endiselt on koroonaohust tulenevalt pealtvaatajate ja sportlaste alad eraldatud vastavalt Euroopa Kergejõustikuliidu sanitaarprotokollile. Sportlasi, meeskondi ja kõiki korraldajaid testitakse regulaarselt, samas pealtvaatajatel on võimalik staadionile pääseda ilma testimata ning vaktsineerimist või läbipõdemist tõendamata,” ütles Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.
U23 EMi kogemuse võrra rikkamana laiendas korraldusmeeskond pealtvaatajate istumisala Kadrioru staadioni peatribüünil veelgi ning jättis vastastribüüni sportlastele. Selle muudatuse tulemusena on U20 EMi ajal pealtvaatajatele tagatud pääs ja istumiskohad staadioni peatribüüni esimesele poolele.
“Täpsemalt on pealtvaatajate päralt peatribüüni kolm sektorit, mis asuvad 100 m stardi poolses küljes. Istekohtade arvus me ei kaotanud, vaid võitsime juurde. Uutelt kohtadelt on veelgi parem vaade võistlusareenile ja suurele otseülekande ekraanile. Seal on ka inimestele paremad võimalused kuuma päikese ja vihma eest ettearvamatutes ilmaoludes kaitsta,” lisas Teigamägi.
Ülejäänud tsoonidesse, sealhulgas vastastribüünile ning staadioni välisringile pealtvaatajatel ligipääs puudub – need alad on rahvusvaheliste sportlaste alad. Muudatused said tehtud koostöös Euroopa Kergejõustikuliiduga, võttes arvesse koroonaviirusohu maksimaalseks tõkestamiseks vajaliku publiku ning Euroopa meistrivõistlustel osalevate meeskondade eraldamise nõudeid.
Korraldajad tänavad spordisõpru mõistva suhtumise eest ning loodavad, et vaatamata viiruseleviku tõkestamise piirangutele saab iga spordisõber kas staadionil kohapeal või ERR ülekande vahendusel hea spordielamuse!
Oluline teada kergejõustiku U20 EMi pealtvaatajate alale saabujatele:
- Sissepääs Vesivärava tänavalt
- Pealtvaatajatele on avatud pool peatribüüni, istekohad ja ligipääs 100m stardi poolses osas
- Istekohad ei ole nummerdatud, parema koha saamiseks tasub tulla varem kohale
- Staadioni väravad avatakse pealtvaatajatele 1 tund enne võistluspäeva
- Piletid on müügil Piletilevis ja Vesivärava sissepääsus kohapeal!
- Sessioonipileti hind on 15 eurot, pühapäevane päevapilet 30 eurot
- Piletid kehtivad vaid konkreetsele võistlussessioonile, sessioonide vahel tuleb staadionilt lahkuda
- Avatud on toitlustusala, võimalik on osta süüa ja juua
- Pealtvaatajatel ei ole vaja teha koroonatesti ega esitada tõendit vaktsineerimise või läbipõdemise kohta
Suurvõistluse info ja ajakava: https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/
Kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, SYNLAB Eesti, Kalev, NIKE, Postimees, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Toetavad Kultuuriministeerium ja Tallinna linn.
Viimati nägi Kadrioru staadion sarnast võistlust kümme aastat tagasi, kui tollal veel U20 vanuseklassis Kevin Mayer, Jimmy Vicaut, Dafne Schippers, Mariya Lasitskene ja Pierre Ambroise Bosse võitsid siin kuldmedaleid ja purustasid rekordeid. Nagu 2011, nii ka täna – ilm on kuum ja uued U20 tipud tulevad Tallinna võistlema.
15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvad kergejõustiku U20 Euroopa Meistrivõistlused pakuvad haruldast võimalust heita pilk tulevikku. Kes välismaistest tulijatest võiks Tallinnas särada kõige eredamalt?
Kettaheites asub võistlema Virgilijus Alekna 18-aastane poeg Mykolas Alekna, kes on juba 1.75kg kettaga heitnud oma vanuseklassi maailma kõigi aegade teise tulemuse 69.77. U20 vanuseklassi maailmarekord on seejuures 70.13.
Meeste kaugushüppes on Oliver Koletzko oma tulemuseks saavutanud 7.90. See on 10 sentimeetrit rohkem, kui oli just lõppenud U23 EMi võistlustele pääsemiseks vajalik norm. Vanuse poolest võiks noor sakslane sel aastal rahulikult võistelda ka U18 EMil, paraku see võistlus jääb ära ja nii sihivad paljud häid tulemusi teha ihkavad noorsportlased oma parimat vormi Tallinnas toimuvateks võistlusteks.
Suurbritanniast Amy Hunt sai 2019. aastal U20 Euroopa Meistrivõistlustel Borases kuldmedali nii 200m kui ka 4x100m jooksus, võites sealjuures 200m tiitli ajaga 22,94 hoolimata ebasoodsast vastutuulest 1,7 m/s. Soodsamates tuuleoludes oleks britt võinud ületada ajalooraamatutes ühe pikimalt püsinud rekordi – 22,85, mille Ida-Saksamaa Barbel Wockel püstitas U20 Euroopa meistrivõistlustel 1973. aastal.
Haruldase duubli nimel võitleb ka valitsev Euroopa U20 meister kettaheites Alida Van Daalen Hollandist. 19-aastane sportlane on U20 tasemel kuulitõuke edetabelis tulemusega 17.65 hetkel teisel kohal ja kettaheites tulemusega 57.20 kolmandal kohal.
Silm tasub peal hoida ka Kreeka odaviskajal Elina Tzengkol, kes vaid mõni nädal tagasi viskas tugeva tulemuse 61.42 ning tõkkejooksjal Ditaji Kambundji’l. Šveitslane on sel hooajal juba kaks korda 100m tõkkejooksus 13 sekundi piiri alistanud. Tema nimi kõlab tuttavalt – tegemist tugeva sprinteri Mujinga Kambundji õega.
Vaid 15 juuniorsportlast on seni suutnud ületada 8000 piiri. Üks neist on belglane Jente Hauttekeete, kes mõned nädalad tagasi kogus meeste 10-võistluses 8034 punkti ning purustas sellega 12 aastat püsinud Belgia U20 vanuseklassi rekordi. Seitsmevõistluses on tema nimel sisetingimuste U20 maailmarekord. Tallinnas toimuvad võistlused on tema üks selle suve olulisemaid eesmärke, Hauttekeete medalikollektsioonist on puudu Euroopa meistrivõistluste kuld.
Nende nimede kõrval asuvad Tallinnas kuldmedali nimel võistlema paljud U20 vanuseklassi Euroopa hooaja tippmarkide omanikud. Kokku on 15.-18. juulil Kadrioru staadionil U20 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võistlustules 1247 Euroopa parimat sportlast. Sealhulgas rakendub kõigile ametlikult akrediteeritud väliskülalistele ohutuse tagamiseks COVID-19 ennetusprotokoll – meetmete seas on Eestisse sisenemise eelduseks negatiivse koroonatesti tulemuse esitamine. Võistlejaile kehtib nõue, et test peab olema tehtud maksimaalselt 48 tundi enne riiki sisenemist.
Eestit esindab U20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel 39-pealine U20 koondis.
Ajaloos esmakordselt korraldatakse Eestis kahel järjestikusel nädalal nii U23 kui U20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi. Pühapäevaga lõppesid U23 vanuseklassi võistlused ning 15.-18. juulil toimuvad U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Suurvõistlustele on võimalik kaasa elada nii staadionil kohapeal kui ka ERRi ja Euroopa kergejõustiku kanalite kaudu.
Lõplik U20 EM-i osalejate nimekiri on siin: https://directus.european-athletics.com/assets/3037fcc2-1db9-4d84-b050-b0a65983073b
Suurvõistluse info ja ajakava: https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Täna, 12. juulil ilmus kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlustele pühendatud postmark ja esimese päeva ümbrik, mis on saadaval Omniva e-poes. Teisi meeneid – maskotte, särke, rätikuid, võtmehoidjaid ja muud müüakse suurvõistluse toimumise ajal Tallinnas Kadrioru staadionil.
Kunstnik Jaan Saare kujundatud spetsiaalne postmark aitab ajalukku talletada ajaloolist sündmust, kus üks linn võõrustab kahel järjestikusel nädalavahetusel kaht kõrgetasemelist suurvõistlust. Margi hind on 1,90 eurot ja seda saab kasutada rahvusvahelise lihtkirja saatmisel.
Tallinnas toimuvad kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlused on selle suve suurimad kergejõustiku võistlused Euroopas. Suurvõistlustest võtab osa üle 2000 sportlase, neist paljud kuuluvad juba praegu Euroopa ja maailma absoluutsesse tippu, olles võitnud mitmeid medaleid täiskasvanute rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.
Kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste korraldamine on Eestile andnud võimaluse Tallinn auga 2021. aasta kergejõustikukaardile märkida.
Rohkem infot võistluste kodulehelt www.tallinn2021.ee
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvatel kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõistlustel astub Eesti koondise koosseisus staadionile 39 noorsportlast. Neist 31 võistleb individuaalaladel ning 8 poissi ja tüdrukut saavad oma esimese rahvusvahelise võistlemise kogemuse teatejooksudes.
“U20 vanus on noorte hulgas kõige aktiivsem trennitegemise aeg. Paljud neist on veel keskkooliõpilased ja U18 vanuseklassi sportlased. On hea meel, et ka nemad saavad oma esimese rahvusvahelise võistlemise kogemuse sel suvel,” ütleb kergejõustiku U20 EMi Eesti koondise juht Kristel Berendsen.
“Kindlasti näeme nendel võistlustel üllatajaid. Aga ka neid, kes saavad tuule tiibadesse ja soovivad jätkata tippsportlase karjääri,” lisab Berendsen.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi loodab, et kodupubliku ees U20 Eesti koondises võistlemine tekitab noortes soovi pingutada ja saada ka järgmistel rahvusvahelistel võistlustel osalemise kogemus. “See ongi üks olulisi põhjuseid, miks me tõime selle võistluse Eestisse – et meie kõige lootustandvamaid motiveerida ja anda neile kogemus.“
U20 Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus võtab osa 1247 sportlast. Kohal on selle vanuseklassi tänased tipud, sealhulgas tulevased tähed. “Kadrioru staadionil tõotab tulla järjekordne põnev spordinädalalõpp. Kutsun staadionile toimuvat jälgima ja omadele kaasa elama!” ütleb Teigamägi.
Kergejõustiku U20 EM-i Eesti koondisesse kuuluvad:
- Ann Marii Kivikas – 200m
- Hege-Lee Pielberg – 400m tõkkejooks
- Merili Tiik – 800m
- Anete Randma – 1500m
- Mari Mai Ruus – 5000m
- Anna Maria Millend – 100m tõkkejooks
- Elisabeth Pihela – kõrgushüpe
- Karmen Bruus – kõrgushüpe
- Liisa-Maria Lusti – kaugushüpe
- Anna Panenko – kaugushüpe, kolmikhüpe
- Gertu Küttmann – kuulitõuge, vasaraheide
- Bert Saar – kuulitõuge
- Kelly Heinpõld – kettaheide
- Katre Marit Liiv – odavise
- Pippi Lotta Enok – 7-võistlus
- Ats Kivimets – 100m
- Oliver Kruuspan – 200m
- Kaspar Grauen – 400m
- Uku Renek Kronbergs – 800m
- Romet Vahter – 100m tõkkejooks, kaugushüpe
- Mait Filipozzi – 400m tõkkejooks
- Artur Djatšuk – 10 000m käimine
- Albert Beilinson – kõrgushüpe
- Madis Kaare – teivashüpe
- Viktor Morozov – kolmikhüpe
- Andri Matrov – kuulitõuge
- Hannes Remmelgas – kettaheide
- Oskar-Filip Tammik – vasaraheide
- Steven Sepp – odavise
- Rasmus Roosleht – 10-võistlus
- Tony Ats Tamm – 10-võistlus
Lisaks asuvad Eesti koondise kolm meeskonnad võistlustulle teatejooksudes:
- 4x100m (naised) – Ann Marii Kivikas, Anna Maria Millend, Grette-Ly Mäesalu, Mia Lisett Meringo, Matilda Vitsut
- 4x100m (mehed) – Ats Kivimets, Kristjan Markus Eelmaa, Hanno Tamm, Oliver Kruuspan, Kris Markus Aaslaid
- 4x400m (mehed) – Kaspar Grauen, Andreas Laksberg, Mait Filipozzi, Romet Kivi, Uku Renek Kronbergs
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u20/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Kontakt:
Kristel Berendsen
EKJL saavutusspordi juht
kristel@ekjl.ee
Tallinnas toimuval kergejõustiku U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõisltustel oli täna viimane võistluspäev. Lishanna Ilves lõpetas parima eestlasena EMi kuuendana. Eesti meeste teatejooksuvõistkonnad 4×100 m ja 4×400 m lõpetasid Euroopa meistrivõistlused vastavalt üheteistkümnendal ja kaheksateistkümnendal kohal.
Kaugushüppaja Lishanna Ilves saavutas pühapäeval U23 Euroopa meistrivõistlustel kaugushüppe finaalis kuuenda koha tulemusega 6.42. Juunis isikliku rekordi 6.66 peale viinud Ilves alustas pühapäevast finaali ebaõnnestunud hüppega, kuid seejärel teisel katsel sai kirjas 6.42, mis oli piisav, et teenida välja kolm lisakatset.
EM-il Mikk Jooritsa õpetussõnade järgi hüpanud sportlane alustas lisakatsetel tulemusega 6.31. Viiendal kui ka viimasel katsel eestlanna katse ebaõnnestus.
Võistluse parim oli ungarlanna Petra Farkas, kes püstitas tulemusega 6.73 U-23 hooaja tippmargi. Teise koha võitis sakslanna Merle Homeier tulemusega 6.69, esikolmikusse mahtus veel britt Lucy Hadaway, kes hüppas kahel korral 6.63. Kõigi kolme naise jaoks oli Tallinnas kirja saadud tulemus ka isiklik rekord.
Eesti 4 x 100 meeskond koosseisus Lukas Lessel, Henri Sai, Ken-Mark Minkovski, ja Robin Sapar läbisid staadioniringi ajaga 41.26 ja lõpetasid 11. ehk viimase kohaga. Meeste 4×100 m jooksu Euroopa meistriks finaalis kroonitakse Saksamaa kvartett ajaga 38.70.
Eesti 4 x 400 tiim koosseisus Karl-Oskar Pajus, Kaido Kossas, Märt Riso ja Jakob Keller lõpetasid jooksu ajaga 3:18.54 ja paraku samuti viimase, 18. kohaga. Meeste 4×400 meetri dramaatilise teatejooksu võitis Prantsusmaa kvartett ajaga 3:05.01.
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Neljapäeval algasid Tallinnas Kadrioru staadioni kergejõustiku U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Kolmandal võistluspäeval oli stardis kolm Maarjamaa sportlast – Lishanna Ilves, Eerik Haamer ja Andry Soo. Kokku jagati välja 17 medalikomplekti.
Kaugushüppaja Lishanna Ilves astus esimese eestlasena täna võistlustulle. Kvalifikatsioonis näitas Eestis Mikk Jooritsa näpunäidete järgi juhendav sporltane 6.31-ga kümnendat kohta ning pääses finaali. Kvalifikatsiooninorm oli 6.45, kuid avakatsel hüpatud 6.31 oli juba piisav. Teise katse jättis värske Eesti meister vahele ja kolmandal tulemust kirja ei saanud.
“Sooja tehes ei olnudki nii närv sees, aga kui jõudsime peaareenile ja läksin esimesele katsele, siis jalg ikka natuke tudises all,” kommenteeris Ilves ERR-ile. “Õnneks saingi kohe esimese katsega 6.31 kirja. Sealt oligi edasi kergem minna ja õnneks sellest piisas, et finaali saada.”
“Hooaeg on olnud juba päris pikk ja tunnen kerget väsimust, aga ma loodan, et homme on parem päev kui täna ja saab ka kaugemaid kaari näha kui 31,” loodab kaugushüppaja. “Pean üritama olla stabiilne. Mitte kohe hakata panema, vaid tegema nii nagu trennis. Siis peaks hästi tulema.”
U23 EMi finaalvõistlus toimub homme õhtul kell 16.20. Oodata võib väga tihedat heitlust. Kvalifikatsioonis mahtusid 12 sportlast 6.22-6.49 vahele.
Eerik Haamer teenis Tallinnas U23 Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus meeste teivashüppes seitsmenda koha tulemusega 5.50.
Kaks kuud tagasi isikliku rekordi 5.61 peale viinud Haamer ületas esimesel katsel 5.20, 5.30 ja 5.40 ning teisel katsel ka 5.50. Kõrgus 5.60 eestlasele kolmel üritusel enam ei alistunud.
“Täitsin madalaima seatud eesmärgi. Teadsin, et olin täna võimeline medalit võitma. Võin jääda mõtlema, et medal oli lähedal, aga kasutan seda võimalusena õppida. Tean väga hästi, mida pean tegema”, sõnas Haamer peale võistlust.
“Füüsiliselt olin täna võimeline 5.70 hüppama. Päris kindlasti. Tunnen, et mentaalne pool vedas mind alt. Ütlesin juba varem, et ma pole veel täiesti profisportlane. Mind eristab see, et kui lähen rajale, siis mul vahepeal tekivad kahtlused oma soorituse osas. Seda ei tohiks juhtuda. Tean täpselt, mida pean tegema, et sellest lahti saada.”
Isiklikku rekordit 5.80 korranud prantslane Ethan Cormont tuli Euroopa meistriks, hõbemedal kuulub kreeklasele Emmanouil Karalisele (5.65) ja pronksmedal norralasele Sondre Guttormsenile (5.60).
Teise eestlasena laupäeva õhtul võistlustules olnud Andry Soo teenis 5000 m jooksus tulemusega 15:51.89 29. koha. Jooksu võitis sakslane Mohamed Mohumed (13:38.69), hõbemedali teenis hispaanlane Aaron Las Heras (13:43.14) ja pronksmedal riputati kaela islandlasele Baldvin Magnussonile (13:45.00).
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Neljapäeval algasid Tallinnas Kadrioru staadioni kergejõustiku U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Teisel võistluspäeval oli stardis üheksa Eesti sportlast. Suurvõistlusi saab jälgida staadionil ning tele- ja veebiülekande vahendusel ERRi ja Euroopa Kergejõustikuliidu kanalite kaudu.
Euroopa meistrivõistluste teisel päeval näitas eestlastest parimat tulemust kaugushüppaja Ken-Mark Minkovski, kes finaalvõistlusel hüppas 7.14 ja teenis Eesti koondisele seni parima 10. koha.
Neljapäeval peetud eelvõistlusel hüppas Andrei Nazarovi hoolealune kagust 7.37. Finaalvõistlusel oli see viimane tulemus, millega 8. parema hulka oleks pääsenud ja kolm lisakatset teeninud.
“Jalg andis eilsest hüppamisest veel tunda, ei saanud päris hästi tehnikat ja hoojooksu käima. Paraku jäi nii,” ütles Minkovski ERR-le.
Sügisel on Minkovskil plaanis asuda õppima Ameerikasse, Lõuna-Dakota ülikooli, kus juba tudeerib ja treenib koondisekaaslane Eerik Haamer.
Ken-Mark Minkovski jaoks ei ole kodune EM veel lõppenud. Pühapäeval tuleb Minkovski starti 4×100 meetri teatejooksus, kus lisaks temale kuuluvad meeskonda Henri Sai, Lukas Lessel ja Robin Sapar.
Kõrgushüppaja Hendrik Lillemets jäi esimesena finaalist eemale ja teenis 13. koha.
Karl Lumi näpunäiete järgi treeniv Lillemets ületas kindlalt algkõrguse 2.02 ja ka kõrguse 2.07. Järgmisena latile seatud 2.11, mis tähistab Lillemetsa hooaja marki, alistus samuti esimesel katsel. Paraku ei õnnestunud aga kõrgust 2.15 enam ületada, mis oleks saarlase finaali viinud. Lillemetsa isiklikuks rekordiks on 2019. aastal hüpatud 2.13.
“Kuni 2.11-ni olid hüpped väga ilusad, pärast seda tekkis arvamus, et finaalikoht on käes ja läksin veidi rütmist välja. 2.15 peal oli väga raske rütmi tagasi saada ja selle nahka see läks. Kahju,” tõdes Lillemets intervjuus ERR-ile.
2.15 oleks tähistanud ka noormehe isiklikku rekordit. “Loodan küll, et isiklik rekord paraneb, vorm on hea. Nüüd ei ole aga kuu aega võistlusi, et vormi realiseerida. Eks ma trennis katsetan, kui kõrgele jõuab,” sõnas kõrgushüppaja.
Katre Sofia Palm lõpetas naiste seitsmevõistluse 14. kohaga. Palm kogus 5174 punkti ja kaotas Eesti meistrivõistlustel püstitatud rekordile -212 punktiga.
“Ma kindlasti olen pettunud, aga kui me arvestame, et ma eelmise mitmevõistluse lõpetasin 11 päeva tagasi, kus ma tegin oma isikliku rekordi, siis ma arvan, et oli päris okei. Ma olin väga väsinud, aga andsin endast parima. Olen väga tänulik, et sain siin võistelda,” ütles Sven Andresoo õpilane ERR-le
Palmi seeria: 5174 punkti (14.19 – 1.66 – 11.56 – 25.56 – 5.62 – 31.60 – 2:28.94).
Teivashüppaja Marleen Mülla piirdus kodusel EM-il eelvõistlusega. Eesti noorsooklassi meistrivõistlustel oma rekordi 4.30 peale viinud Mülla tulemuseks EM-i kvalifikatsioonis jäi 4.05.
“Eks see näitabki kõige paremini, et päevad ei ole vennad. Rakveres kui hüppasin 4.30, siis tegelikult tingimused olid üsnagi halvad. Tuul oli praktiliselt mingi hetk täiesti sein vastu, päike lagipähe. Kui täna võrdluseks tuua, olid täiesti ideaalsed tingimused. Ei olnud päikest, tuul kerge, natuke keerutas küljelt. Aga tegelikult olid ideaalsed tingimused,” ütles Rakvere neiu ERR-le
Müllat lahutab Reena Kollile kuuluvast Eesti rekordist kuus sentimeetrit. Eesti rekordit proovib ta võimalusel sel suvel veel rünnata. “Seda on väga keeruline hüpata, kuigi Rakveres see esimene katse 4.37 peal oli väga-väga lähedal, aga eks seda näitab nüüd aeg, mis võistlused on üldse ees ootamas. Praegu teame ainult, et Balti matš on ees. Võib-olla otsime siit naaberriikidest endale võistluseid. Eestis tekib praegu võistluspaus. Ma tahaksin siiski väga loota Eesti rekordit,” ütles Mülla.
Odaviskaja Kunnar Erich Viisel piirdus eelvõistlustel 65.80-ga, mis tähendas Toomas Suurväli õpilasele 21. kohta. Ainsana viskas kvalifikatsioonis üle 80 meetri joone soomlane Topias Laine – 80.67.
Keskmaajooksja Karel-Sander Kljuzin jooksis 800 m välja aja 1:53.87 ja lõpetas EM-i debüüdil 24. kohaga.
Martin Täht lõpetas Tallinnas toimuvad U23 Euroopa meistrivõistlused poolfinaaliga, kus paraku finišisse ei jõudnud.
Eeljooksus näitas Liivi Eeriku õpilane aega 14.36, antud sooritusega pääses tõkkesprinter 23. kohaga edasi poolfinaali. Teises poolfinaalis startinud Tähe jooks aga takerdus, kui ta komistas teisel tõkkel. Koduselt EM-ilt noormehele 22. koha jagamine.
110 m tõkkesprintide eeljooksus osales ka teinegi eestlane – Kenro Tohter. Liivi Eeriku hoolealune jooksis 14.57 ning sai oma eeljooksus kuuenda koha.
Odaviskaja Gedly Tugi lõpetab koduse EM-i 21. kohaga. Septembris 20. sünnipäeva tähistav sportlane on varem pronksi noppinud nii U18 kui ka U20 EM-ilt, täna piirdus Mikk Mihkel Arro hoolealune 47.78 ja 21. kohaga.
Galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Eile, 9. juunil jooksis Rasmus Mägi Monacos toimunud kergejõustiku Teemantliiga etapil 400m tõkkeid taas alla 49 sekundi.
Viiendal rajal jooksnud Mägi läbis staadioniringi ajaga 48.83, eestlase hooaja tippmargiks on 48.49.
Jooksu võitis nädala eest kodusel Oslo Teemantliiga etapil maailmarekordi 46.70 jooksnud Karsten Warholm, reedel läks talle kirja aeg 47.08. Teine oli 47.51 jooksnud brasiillane Alison dos Santos.
Tartlase järel ületas finišijoone sakslane Constantin Preis (49.49), talle järgnesid prantslane Wilfried Happio (49.66) ja britt Chris McAlister (49.98).
Neljapäeval, 8 juulil algasid Tallinnas Kadrioru staadioni kergejõustiku U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Võistlustules oli üksteist Maarjamaa sportlast. Avapäeval segas võistlemist ka halb ilm, mille tõttu võistlused mõneks ajaks peatati.
Esimese eestlasena oli stardis kõrgushüppaja Lilian Turban. Talvisel Toruni EMil esimese tõsise suurvõistluse karastuse saanud 19-aastase sportlane jäi Kadriorus napilt finaali ukse taha. Lõppvõistluse norm 1.89 oli kõrge ja seda tarvis ei läinudki, piisas vaid 1.78 ületamisest. Sellega sai Turban hakkama. Paraku alistusid kaks eelnevat kõrgust kolmandal katsel, mistõttu oli eestlanna üks kahest õnnetust, kes jäi selle tulemusega finaali ukse taha.
Karl-Oskar Pajus lõpetas oma eeljooksu seitsmendana läbides staadioniringi 49.19-ga. Kokkuvõttes teenis Kädy Tänav(Tänaku) hoolealune33 sportlase seas 31. koha.
Karoli Käärt jooksis 100 meetri eeljooksus 11.82 ja jäi aegade võrdluses esimesena poolfinaalist välja. Kokkuvõttes eestlannale 24. koht.
Meeste 100 meetris piirdus Henri Sai eeljooksuga. Aeg 10.49 tõi pärnakale 12. koha. Ajaga sai viimasena finaali sakslane Yannick Wolf (10.34), kuigi kohaga viis edasi ka aeg 10.45. Täna pidanuks teise sprinterina Henri Saia kõrval 100 m stardis olema ka Karl Erik Nazarov. Kahjuks tegi Eesti hetke kiireim sprinter endale treeningul liiga ning tuli võtta raske otsus võistlusest loobuda.
Naiste kolmikhüppes tuli Eliise Anijalg tulemusega 12.94 20. kohale ega pääsenud lõppvõistlusele. Kersti viru hoolealuse seeria oli 12.94; 12.50; 12.62.
Kevin Sakson lõpetas kettaheites tulemusega 53.44 ja sai 18. koha. Edasipääs jäi käeulatusse, piisanuks tulemusest 54.59. Kevadel viis USA-s õppiv 21-aastane atleet oma margi 57.06-ni, mullusega võrreldes on seda neli meetrit enam.
Eerik Haamer ületas meeste teivashüppe kvalifikatsioonis 5.35, millest piisas lõppvõistlusele jõudmiseks. B-grupis hüpanud Haamer ületas esimesel katsel kõik kõrgused: 5.05, 5.20 ja 5.35.
Naiste vasaraheites sai Annika Emily Kelly 54.15-ga 21 sportlase konkurentsis 20. koha. Seeria oli X; 53.29; 54.15.
Naiste seitsmevõistluses on Katre Sofia Palm esimese päeva järel 3226 punktiga 17. kohal. Ta jooksis 100 meetrit tõkkeid 14.19, hüppas kõrgust 1.66, tõukas kuuli 11.56 ja jooksis 200 meetrit 25.56-ga.
Meeste 400 m tõkkejooksus püstitas Lukas Lessel isikliku rekordi 51.88 ning sai sellega 20. koha.
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Täna, 8. juulil algavad Kadrioru staadionil U23 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused. Suurvõistlusi saab jälgida staadionil ning tele- ja veebiülekande vahendusel ERRi ja Euroopa Kergejõustikuliidu kanalite kaudu.
„Osavõtjaid on 1180 sportlast, neist 600 meest ja 580 naist. Nädala lõpuks võib Kadrioru staadionil puruneda nii mõnigi senine rekord, sest osavõtjate hulgas näeme maailma tipptegijaid,“ ütles suurvõistluse peakorraldaja, Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.
„Oleme väga tänulikud ja rahul, et Eesti ja Tallinn seda üritust võõrustavad. Kui me poleks seda võistlust saanud teha siin, oleks me pidanud selle ära jätma. See näitab, kui oluline Tallinnas toimuv võistlus meile on,“ ütles Euroopa Kergejõustikuliidu delegaat Karin Grute Movin.
Teigamägi lisas, et Tallinnas toimuv U23 EM on suurim Euroopa kergejõustiku võistlus sel suvel ning peakorraldaja Eesti Kergejõustikuliidu jaoks on tegemist ajaloo suurimate võistlustega. „Seda kuni järgmise nädalani, kui siinsamas Kadrioru staadionil algab kergejõustiku U20 EM.“
Mõlemad spordijuhid soovivad algavateks võistlusteks sportlastele palju edu ja tänavad kõiki 500 inimest, kes korraldajate, tehnilise meeskonna, tele- ja videoülekande tiimis või vabatahtlikena suursündmuse õnnestumisele kaasa aitavad.
Kergejõustiku U23 ja U20 EM-ist
Kadrioru staadionile koguneb ajalooliselt kahe suurvõistluse raames 8.-11. juulil U23 Euroopa meistrivõistlustele ning 15.-18. juulil U20 vanuseklassi meistrivõistlustele üle 2000 Euroopa noorsportlase. On ajalooline, et üks linn võõrustab kahel järjel nädalavahetusel nii kõrgetasemelisi võistlusi – Eestile on antud võimalus Tallinn auga 2021. aasta kergejõustikukaardile märkida. Kohale tulevatest sportlastest paljud kuuluvad juba praegu Euroopa ja maailma absoluutsesse tippu, olles võitnud mitmeid medaleid täiskasvanute rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.
Suurvõistluste Eesti koondise koosseisu ja komplekteerimise põhimõtetega saab tutvuda siin:
- U20 vanuseklass https://www.ekjl.ee/euroopa-u20-meistrivoistlused-15-18-juuli-2021-tallinn/
- U23 vanuseklass https://www.ekjl.ee/u23-euroopa-meistrivoistlused-8-11-juuli-2021-tallinn/
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
8.-11. juulil Kadrioru staadionil toimuvatele kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlustele pääses Eesti koondise koosseisus 21 noorsportlast. Kokku toob suurvõistlus Tallinna üle 1000 sportlase üle kogu Euroopa.
„Võistluste ametliku normatiivi täitis 14 sportlast ning tänu Eesti korraldajamaa staatusele lisandus koondisesse wild-cardi saanutena veel seitse sportlast, kelle tulemused jäid napilt normatiivi alla, kuid kellele soovisime anda võimaluse,” ütles kergejõustiku U23 EM-i Eesti koondise juht Kristel Berendsen.
„Mitmeid Eesti koondisesse jõudnud noorsportlasi oleme viimasel ajal näinud tipptulemusi tegemas Eesti täiskasvanute vanuserühmas. Meie noored tõid ka 26.-27. juunil toimunud Eesti meistrivõistlustelt mitmeid medaleid, nüüd ootab neid ees järgmine suurvõistlus Tallinnas, kus võetakse mõõtu Euroopa kergejõustiku paremikuga,” lisas Berendsen.
Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul ootab siinne kergejõustiku kogukond saabuvaid nädalaid suure elevusega. „On erakordne ja ajalooline aeg, sest kahel järjestikusel nädalavahetusel toimuvad just Tallinnas Kadrioru staadionil selle aasta Euroopa kergejõustiku kaks kõige suuremat sündmust – U23 EM ja nädal hiljem U20 EM. Kohal on nende vanuseklasside tänased tipud ja tulevased tähed. Kutsun kõiki omadele kaasa elama!” ütles Teigamägi.
Kergejõustiku U23 EM-i Eesti koondisesse kuuluvad:
1. Karoli Käärt – 100m
2. Lilian Turban – kõrgushüpe
3. Marleen Mülla – teivashüpe
4. Lishanna Ilves – kaugushüpe
5. Eliise Anijalg – kolmikhüpe
6. Annika Emily Kelly – vasaraheide
7. Gedly Tugi – odavise
8. Katre Sofia Palm – seitsmevõistlus
9. Karl Erik Nazarov – 100m
10. Henri Sai – 100m
11. Martin Täht – 110m tõkkejooks
12. Kenro Tohter – 110m tõkkejooks
13. Lukas Lessel – 400m tõkkejooks
14. Eerik Haamer – teivashüpe
15. Kevin Sakson – kuulitõuge ja kettaheide
16. Kunnar Erich Viisel – odavise
17. Ken-Mark Minkovski – 200m
18. Karl-Oskar Pajus – 400m
19. Karel-Sander Kljuzin – 800m
20. Andry Soo – 5000m
21. Hendrik Lillemets – kõrgushüpe
Lisaks asuvad Eesti koondise meeskonnad võistlustulle ka teatejooksudes:
· 4x100m – Karl Erik Nazarov, Henri Sai, Ken-Mark Minkovski, Lukas Lessel ja Robin Sapar
· 4x400m – Karl-Oskar Pajus, Robin Sapar, Kaido Kossas, Märt Riso ja Jakob Keller
Euroopa meistrivõistluste U20 vanuseklassi koondise koosseis kinnitatakse nädala pärast.
Võistlusprogramm ning piletiinfo on leitavad Tallinn 2021 kodulehelt: https://tallinn2021.ee/u23/ajakava/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingu partner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Rasmus Mägi teenis Stockholmi Teemantliiga etapil meeste 400 meetri tõkkejooksus neljanda koha ajaga 48,81.
Võistluse võitis uue Lõuna-Ameerika rekordi 47.34-ga brasiillane Alison dos Santos ja teiseks tuli Türgi esindaja Yasmani Copello (48.19). Napilt jäi Mägi ette ka jamaikalane Kemar Mowatt (48,75).
Ilmselt viimase jooksu enne Tokyo olümpiat teinud eestlasele järgnesid britt Chris McAlister (49.16), prantslane Wilfried Happio (49.28) ja ameeriklane Amere Lattin (49.87).
Jooksu lõpusirgel kukkus tõkke ületamisel Briti Neitsisaarte jooksja Kyron McMaster, häirides pisut ka kõrvalrajal jooksnud Mägit.
Teine päev
Esimene päev
Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee kinnitas täna e-koosolekul Eesti koondise Tokyo olümpiamängudeks. Kinnitatud koondisse kuulub 33 sportlast 14 spordialalt ja 48 liikmeline tugipersonali koosseis.
EOK president Urmas Sõõrumaa väljendas heameelt tugeva ja mitmekülgse koondise üle.
„Täna on selge, et aasta võrra edasi lükatud olümpiamängud toimuvad ning mul on hea meel, et EOK lähetab olümpiamängudele koondise, kus on nii debütante kui väga kogenud tegijaid. Tänan kõiki sportlasi, nende treenereid ja taustajõude, kes ei lasknud eelmisel aastal pead norgu, vaid leidsid nii vaimset kui füüsilist jõudu, et elu üheks tähtsamaks võistluseks professionaalselt valmistuda,“ rääkis Sõõrumaa.
„Eelkõige ootame meie sportlastelt Tokyos oma hetkevõimete maksimaalset realiseerimist. Kui õnnestunud pingutust kroonib ka kõrge koht võistluse protokollis siis saavad meie ootuste kõrval täidetud ka meie lootused. Soovin Eesti olümpiakoondisele veelkord edu ja palju õnnestumisi Tokyos,“ ütles EOK president.
EOK spordidirektori Martti Raju hinnangul jättis COVID-19 pandeemiast tingitud kvalifikatsiooniperioodi pikenemine ja kõikumine olümpiale kvalifitseerumisele oma jälje. „Siiski on Eesti koondis esindatud rohkematel spordialadel kui kunagi varem. Kuna ranged liikumisreeglid hoiavad koondise liikmed suhteliselt paiksetena oma elu-ja võistluspaikade juures, tuleb koondise komplekteerimisel arvestada liikumispiirangutega. Samuti tuleb arvestada osade alade eellaagriga Nagano külje all Saku linnas, kus puudub võimalus kasutada kohalikku sparringut.,“ ütles Raju.
Tokyo mängudega seonduvatest viimastest ettevalmistustest tõi Raju välja, et reeglid karmistuvad järk-järgult veelgi. „Oleme valmis selleks, et vastavalt olukorrale võib kahe nädala jooksul veel palju muutuda. Tänase seisuga testitakse sportlasi kindlasti alates lennujaama saabumisel kuni olümpiakülast lahkumiseni iga päev, korraldajad on kinnitatud, et annavad endast kõik, et olümpiamängud turvaliselt peetud saaksid,“ selgitas Raju.
EOK Täitevkomitee poolt kinnitatud Eesti koondis 2020. a Tokyo olümpiamängudeks:
- Jalgrattasport: Tanel Kangert, Peeter Pruus, Janika Lõiv
- Judo: Grigori Minaškin
- Kergejõustik: Ksenija Balta, Roman Fosti, Tiidrek Nurme, Rasmus Mägi, Maicel Uibo, Johannes Erm, Karel Tilga
- Laskmine: Peeter Olesk
- Maadlus: Epp Mäe, Artur Vititin
- Purjetamine: Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo
- Ratsutamine: Dina Ellermann
- Sulgpall: Kristin Kuuba, Raul Must
- Sõudmine: Tõnu Endrekson, Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Johann Poolak (varu)
- Tennis: Anett Kontaveit
- Triatlon: Kaidi Kivioja
- Ujumine: Eneli Jefimova, Kregor Zirk
- Vehklemine: Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Katrina Lehis, Irina Embrich (varu)
- Vibusport: Reena Pärnat
Taasiseseisvumise järgsel perioodil on senini Eesti suurim olümpiakoondis olnud 2008 Pekingi olümpiamängudel, kuhu lähetati 47 sportlast.
Eesti koondise suurused varasematel suveolümpiamängudel:
- 1992 Barcelona – 37 sportlast, 13 spordiala
- 1996 Atlanta – 45 sportlast, 13 spordiala
- 2000 Sydney – 33 sportlast, 11 spordiala
- 2004 Ateena – 42 sportlast, 10 spordiala
- 2008 Peking – 47 sportlast, 13 spordiala
- 2012 London – 32 sportlast, 11 spordiala
- 2016 Rio de Janeiro – 46 sportlast, 13 spordiala
Tokyo suveolümpiamängud algavad 23. juulil ning kestavad 8. augustini. Eestis saab olümpiaülekandeid näha Kanal 2, Kanal 12 ja Duo 7 vahendusel ning portaalis Postimees.ee. Eesti koondise kohta leiab informatsiooni aadressil https://www.eok.ee/tokyo-2020.
8.-11. juulil toimuvad U23 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toovad Tallinna Kadrioru staadionile võistlema ka mitu maailma tipptegijat, kes võivad meie kodustaadionil purustada nii mõnegi rekordi.
Põnev võistlus ootab ees naiste kõrgushüppes, kus võistlustulle asuvad kaks tütarlast, kelle isiklik rekord on üle 2 meetri. Nimelt on oma osalemise kinnitanud noor superstaar, 2019. aasta Doha maailmameistrivõistluste hõbemedalist, 19-aastane ukrainlanna Yaroslava Mahuchick, isikliku rekordiga 2.06 meetrit.
Lisaks temale võistleb kõrgushüppes valgevenelanna Karyna Demidik, kelle isiklik rekord on 2 meetrit. Võrdluseks saab tuua 2016. aasta Rio olümpiamängud, kus oli naiste kõrgushüppe esikolmiku tulemus võrdselt 1.97 m, seega võib Kadrioru staadionilt oodata viimastest olümpiamängudest veelgi kõvemat taset. Kindlasti on ohus U23 Euroopa meistrivõistluste rekord, mis on täna 1.98 m.
Samuti tasub 8.-11. juulil pöörata pilk Kadrioru staadioni kettaheite sektorisse. Naiste kettaheites näeme võistlustules hollandlannat Jorinde van Klinkenit, kes juhib tulemusega 70.22 m täiskasvanute hooaja edetabelit, edestades seejuures ka kahekordset olümpiavõitjat Sandra Perkovići. Ohus on võistluste rekord 64.40 meetrit.
Meeste kettaheites astub areenile maailmatasemel sloveenlane Kristjan Čeh, kes on heitnud sel hooajal ketast üle 70 meetri. Noormehe värskeks isiklikuks rekordiks on 70.35 m, jäädes sellega maailma hooaja edetabelis napilt 20 sentimeetriga alla maailmameister Daniel Stahlile. Robert Hartingu nimel olev U23 EM rekord 64.50 m väriseb.
Samuti tuleb Kadriorgu võistlema Eesti mitmevõistluse fännidele tuttav nimi Simon Ehammer, kes on tänavu otsustanud kaasa lüüa kaugushüppes ning 110 m tõkkejooksus, pretendeerides mitmele medalile.
Tallinnas astub üles ka 1500 m jooksus Suurbritanniat esindav Jake Heyward, keda ootab muuhulgas koht riigi olümpiakoondises Tokyos. Heywardi isiklik rekord 1500 meetris on eelmisel kuul joostud 3:33.99, millega juhib ta Euroopa U23 1500 m jooksu edetabelit. Heyward püüab kindlasti teist kuldmedalit 2017. aasta U20 EM-i kulla kõrvale.
Naiste 100 m tõkkejooksust võib kujuneda Tallinnas toimuva nelja päevase võistluse üks tipphetki. Üles astuvad poolatar Pia Skrzyszowska, kes on 2019. aasta U20 EM-i hõbemedalist ning värske Euroopa võistkondlike meistrivõistluste võitja ning prantslanna Cyrena Samba-Mayela, kes võitis eelmisel nädalal Prantsusmaa tiitli ning juhib U23 edetabelit tulemusega 12.75 m.
Nende nimede kõrval asuvad Tallinnas kuldmedali nimel võistlema paljud U23 vanuseklassi Euroopa hooaja tippmarkide omanikud. Kokku on 8.-11. juulil Kadrioru staadionil U23 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võistlustules üle 1100 Euroopa parima sportlase. Sealhulgas rakendub kõigile ametlikult akrediteeritud väliskülalistele ohutuse tagamiseks COVID-19 ennetusprotokoll – meetmete seas on Eestisse sisenemise eelduseks negatiivse koroonatesti tulemuse esitamine. Võistlejaile kehtib nõue, et test peab olema tehtud maksimaalselt 48 tundi enne riiki sisenemist.
Eesti koondist esindab tugev 21-pealine U23 koondis, kellest mitmed on ka värsked Eesti meistrid ning pretendeerivad nüüd ka Euroopa tasemel medalitele.
Ajaloos esmakordselt korraldatakse Eestis kahel järjestikusel nädalal nii U23 kui U20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi. U23 vanuseklassi võistlustele järgnevad 15.-18. juulil U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Suurvõistlustele on võimalik kaasa elada nii staadionil kohapeal kui ka ERR otseülekande vahendusel.
Lõplik U23 EM-i osalejate nimekiri on siin.
Mõlema suurvõistluse info ja ajakava: https://tallinn2021.ee/.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Oslos peetud kergejõustiku Teemantliiga etapil püstitas Karsten Warholm 400 meetri tõkkejooksu maailmarekordi, joostes välja aja 46.70. Rasmus Mägi oli 48.95-ga neljas.
Warholm lõpetas Oslos ajaga 46.70, mis on tervelt 18 sajandikku kiirem Kevin Youngi 1992. aastal püstitatud rekordist.
“See oli minu hooaja esimene 400 m tõkkejooksus start, seega tunnen, et midagi jäi sisse ka. Olümpiakulla võitmiseks võib vaja minna uut maailmarekordit. Suurepäraseid jooksjaid on hetkel haruldaselt palju ja nad kõik tahavad kulda võita. Mul on hea meel, et tase nii kõrge on. Kuid nüüd on mul maailmarekord ja olen nii õnnelik!“ sõnas Warholm pärast maailmarekordit intervjuus.
Teisena ületas finišijoone brasiillane Alison dos Santos, kes jooksis välja aja 47.38, mis tähistab Lõuna-Ameerika rekordit. Kõrgetasemelise võistluse kolmas oli hooaja parima jooksu teinud türklane Yasmani Copello (48.86).
Rasmus Mägi sai kirja järjekordse aja alla 49 sekundi — 48.95. See andis Eesti rekordiomanikule neljanda koha. Tartlase seljataha jäid Constantin Preis (49.79) ja Ramsey Angela (49.81). Finišisse ei jõudnud valusalt kukkunud Thomas Barr ja Ludvy Vaillant.
Maailmarekordini viinud jooksu vaheajad:
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ läheb sel nädalal eetrisse eriosa, mis keskendub ajaloo tegemisele ehk sellele, kuidas Tallinn, Kadrioru staadion ja Eesti kergejõustikuliit võõrustavad juulis järjestikustel nädalalõppudel U23 ja U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi.
Julgest ettevõtmisest on Manta Maja stuudiosse saabunud rääkima võistluste peakorraldaja, endine sprinter ja paljude suurvõistluste läbiviimise juures olnud Taavi Esperk ning läbi ja lõhki kergejõustikuperest pärit Teele Treiel, kes tegutseb mõlemal võistlusel meediajuhina. Saadet juhib Karl Rinaldo.
Muuhulgas tulevad jutuks järgmised teemad:
*Kuidas üldse juhtus nii, et Eesti korraldab kaks suurvõistlust järjest?
*Mida tähendab ühe lisavõistluse võtmine korraldajatele?
*Esperki elavamad mälestused seoses kergejõustikuvõistluste korraldamisega ehk Justin Gatlini comebackist kuni „Sovetski Mondoni“.
*Mis juhtus tänase maailma parima odaviskaja Johannes Vetteriga Tallinnas 2011. aasta EM-il?
*Mida uut ja huvitavat näeb Eesti spordisõber seoses EM-iga Kadrioru staadionil?
*Kui suure tulu toob kahe võistluse korraldamine Eesti turismisektorile?
*Milliste piirangutega peavad võistlejad ja publik arvestama?
*Milline saab olema võistlustel maskott Tormi roll?
*Võistluste puhuks on valminud NOËP-ilt uus laul, mida saates ka kuulata saab.
*Kes on Eesti koondise liidrid saabuvatel võistlustel ja kui suure delegatsiooniga me kodustel jõuproovidel välja läheme?
*Kes on Tallinnas võistlustulle asuvatest sportlastest kõige kuulsamad?
“Staadionijutud”, U23 ja U20 EM-i erisaade:: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes
Andres Kõpper ehk NOËP kirjutas kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa meistrivõistluste ametliku tunnuslaulu, mis kõlab Tallinnas Kadrioru staadionil alates 8. juulist.
“Soov oli kirjutada midagi, mis oleks motiveeriv ja tõmbaks käima. Enne kui jõudsin selle looni, katsetasin mitmeid ideid, kuid paljud neist tundusid liiga emotsionaalsed. Ka “I Get Up” on emotsionaalne, kuid seda täpselt parajalt,” kommenteeris lugu NOËP.
Kergejõustiku U23 ja U20 EMi peakorraldaja Taavi Esperki sõnul on sama taseme spordivõistlusel ametliku tunnuslaulu olemasolu üsnagi haruldane. “Meil on hea meel tutvustada NOËPi ka välismaisele spordipublikule nii kohapeal kui ka teleülekande vahendusel,” sõnas Esperk.
Kergejõustiku U23 EM algab Tallinnas Kadrioru staadionil 8. juulil ning nädal hiljem noorema vanuserühma U20 EM. Tegemist on sel suvel Euroopa kergejõustiku suurimate tiitlivõistlustega. Samuti on tegemist ajaloolise sündmusega, mis juhtub Tallinnas. “Kunagi varem ei ole ükski linn järjest kahte nii kõrgel tasemel rahvusvahelist tiitlivõistlust korraldanud,” sõnas Taavi Esperk.
Kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, SYNLAB Eesti, Kalev, NIKE, Postimees, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Toetavad Kultuuriministeerium ja Tallinna linn.
Võistluste programm ning piletiinfo on leitavad veebilehelt: https://tallinn2021.ee/
Kuula EMi ametlikku tunnuslaulu:
Täna avalikustatud kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa Meistrivõistluste medalil on kujutatud Tallinna panoraam ja staadionikurv. Suurvõistlusteks valmistatakse kokku 88 medalikomplekti, mille nimel tuleb Tallinnasse kõrgeid kohti püüdma rohkem kui 2000 noorsportlast üle kogu Euroopa.
Ideekavandi autori Jarmo Jaaku sõnul sümboliseerib medal noorte sportlaste jõudmist tippu ja tutvustab võistluste toimumiskohta. „Medalil on õhupalli kuju, selle peale on detailidena joonistatud Tallinna panoraam ja staadionikurv,“ ütles Jaaku.
Eesti ühe tituleerituma sportlase, medalikonkursi žürii liikme Gerd Kanteri sõnul on tema medalikapis mitmeid medaleid, millel on kujutatud toimumiskohtadega seotud detaile. “Tallinna medalil on Tallinna tunnus väga ilusasti välja toodud. See on igati väärikas medal, mis motiveerib pingutada. Soovin Eesti koondisele palju edu ja loodan, et meil on võimalus näha, kuidas mõned neist medalitest on põhjust koju jätta. Selleks kutsun kõiki üles kaasa elama meie sportlaste jõupingutustele Kadrioru staadionil,” ütles Kanter.
240 üksikala ja 96 teatejooksu medalit
U23 vanuseklassi võistlused saavad avapaugu 8. juulil ning juba samal päeval riputatakse võitjatele kaela esimesed medalid. Kokku antakse U23 ja nädal hiljem toimuvatel U20 võistlustel välja 240 üksikala medalit ning 96 teatejooksu medalit. Kahe nädalavahetuse peale kokku võtab suurvõistlusest osa üle 2000 sportlase ja need on selle aasta suurimad kergejõustiku tiitlivõistlused Euroopas.
Kergejõustiku U23 ja U20 EMi medalikonkursile laekus 22 kavandit. Võidumedali valis välja žürii koosseisus 2011. aasta U20 EM odaviske võitja Liina Laasma, 2021. aasta U20 EMile normi täitnud sportlane Jekaterina Mirotvortseva, Eesti kõige rohkem tiitlivõistluste medaleid võitnud kergejõustiklane Gerd Kanter, kergejõustikutreener, illustraator ja karikaturist Anti Veermaa, Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ning Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, Synlab, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
Võistluste programm ning piletiinfo on leitavad veebilehelt: https://tallinn2021.ee/
1.-2. juulil peetakse Rakvere staadionil Eesti meistrivõistlused U14 ja U16 vanuseklassidele. Kokku on võistlema oodata üle 450 noore kergejõustiklase 38 klubist.
Võistluste algusaeg on neljapäeval kell 13.00, kogu ajakava leiab SIIT.
U16 klassi sportlastest on juba meistrivõistluste ja Balti matš kogemus varasemast olemas, U14 vanuseklassis võistlevatest noortest on paljud TV 10 Olümpiastarti võistlussarja taustaga ja nemad saavad end Eesti meistrivõistlustel esmakordselt proovilepanna.
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu (2021u14u16).
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kuni 30. juunini on avatud meedia akrediteerimine U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustele kergejõustikus. 15.-18. juulil Tallinnas toimuva U20 EMi akrediteerimine on avatud kuni 8. juulini.
U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistlustele on võimalik akrediteeringut taotleda järgnevatel aadressidel:
Pärast tähtaegu on akrediteerimine võimalik ainult põhjendatud erandjuhtudel, mida Euroopa Kergejõustikuliit koos korraldajaga kaalub individuaalselt.
NB! Kuna hetkeoludes on akrediteeritavale meediale seatud maksimumpiirid, siis palume 30. juuniks kindlasti läbi kaaluda ning paika panna, kes antud toimetusest võistlusi kajastab ning kindlasti staadionile tuleb.
Juhul, kui toimetus pole 30. juuniks otsustanud, kes konkreetselt võistlust kajastab, palume täita akrediteerimisvorm igal ajakirjanikul, fotograafil või operaatoril, kes võib selle ülesande pälvida.
Akrediteeritud meediaesindajatele saadab Euroopa Kergejõustikuliit e-posti teel kinnituse.
Pane tähele, et seoses koroona-pandeemiaga kehtivad akrediteeritud meediale võistluste vältel Euroopa Kergejõustikuliidu ja Eesti Kergejõustikuliidu kokku lepitud sanitaar-protokolli reeglid:
- Staadionile jõudes ning iga 48 tunni tagant on kohustuslik teha antigeeni kiirtest, mis viiakse läbi staadionil Vesivärava sissepääsu juures.
- Maskikandmise kohustus kehtib akrediteeritutele terve võistluse vältel
- Staadionalade tsoonide ligipääsuõigused on piiratud vastavalt akrediteeringule
- Akrediteeritud meediale on sissepääs vaid Vesivärava väravast
Loe sanitaar-protokolli täpsemalt : LINK PDF-le
Kadrioru staadionile koguneb 8.-11. juulil U23 Euroopa meistrivõistlustele ning 15.-18. juulil U20 vanuseklassi meistrivõistlustele üle 2000 Euroopa noorsportlase. On ajalooline, et üks linn võõrustab kahel järjel nädalavahetusel nii kõrgetasemelisi võistlusi – Eestile on antud võimalus Tallinn auga 2021. aasta kergejõustikukaardile märkida. Kohale tulevatest sportlastest paljud kuuluvad juba praegu Euroopa ja maailma absoluutsesse tippu, olles võitnud mitmeid medaleid täiskasvanute rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.
Eesti koondise kandidaatide ja komplekteerimise põhimõtetega saab tutvuda siin:
- U20 vanuseklass https://www.ekjl.ee/euroopa-u20-meistrivoistlused-15-18-juuli-2021-tallinn/
- U23 vanuseklass https://www.ekjl.ee/u23-euroopa-meistrivoistlused-8-11-juuli-2021-tallinn/
Kohtumiseni Kadrioru kergejõustikustaadionil!
Ameeriklanna Sydney McLaughlin püstitas USA koondise katsevõistlustel naiste 400 meetri tõkkejooksus ajaga 51.90 uue maailmarekordi.
21-aastane sportlane purustas esimese naisena 52 sekundi piiri, tema kaasmaalanna Dalilah Muhammadi nimel olnud senine tippmark oli 52.16.
“Töötan sel hooajal uue treeneri ja taustasüsteemiga, asi on lihtsalt protsessi uskumises ja usaldamises ja midagi rohkemat ma ei soovigi,” kommenteeris McLaughlin.
Rio de Janeiro olümpiavõitja Muhammad lõpetas jooksu teisena ajaga 52.42. Kolmandana tagas pääsu mängudele 23-aastane Anna Cockrell, kes jooksis aja 53.70.
Kadrioru staadionil toimunud Eesti meistrivõistluste teine päev tõi mitmeid säravaid tulemusi. Kristjan Rosenberg võitis kümnevõistluse ja Mari Klaup seitsmevõistluse. Lishanna Ilves hüppas Eesti kõigi aegade kolmandaks kaugushüppajaks. Kuldse duubli tegid Kelly Nevolihhin ja Marielle Kleemeier.
Naiste kaugushüppes võidutses isikliku rekordi 6.66-ga Lishanna Ilves, kelle jaoks oli kolmanda vooru sooritus ka ainus, kus tulemus kirja läks. Hõbemedali võitis 6.31-ga Aet Laurik ning Eesti rekordiomanik Ksenija Balta oli kolmas tulemusega 6.23.
21-aastane kaugushüppaja kerkis sellega Eesti kõigi aegade edetabelis Ksenija Balta (6.87) ja Sirkka-Liisa Kivise (6.67) järel kolmandaks. Antud etteaste tõstis Ilvese alla 23aastaste Euroopa edetabeli juhiks.
Eesti meistriks kümnevõistluses krooniti Art Arvisto näpunäidete järgi teeniv Kristjan Rosenberg. Isiklikku rekordit 265 silmaga parandanud sportlane teenis meistritiitli 8298 punktiga. Teiseks tuli Janek Õiglane 8055 ja kolmandaks Karl Robert Saluri 7883 punktiga.
Rosenberg jooksis avapäeval 100 meetrit 10,71-ga, hüppas kaugust 7.27, tõukas kuuli 14.59, hüppas kõrgust 1.98 ja jooksis 400 meetrit 48.09-ga. Teisel päeval jooksis ta 110 meetrit tõkkeid 14.79-ga, heitis ketast 48.87, hüppas teivast 4.91, viskas oda 58.85 ja jooksis 1500 meetrit 4:34.78-ga.
Kui seni oli tema isiklik rekord 8033, siis nüüd tõusis Rosenberg 8298 punktiga Eesti kõigi aegade edetabelis kümnendaks Andrei Nazarovi (8322) järele ja Sven Reintaki (8232) ette.
Naiste 7-võistluse võitis 5467 punkti kogunud Mari Klaup. Hõbeda sai Katre Sofia Palm (5386) ja pronksi Margot Meri (5268). Võistluse parima tulemuse tegi aga hiinlanna Ninali Zhang, kes kogus 6324 punkti.
Meeste kettaheites võidutses Martin Kupper, kes sai teisel katsel kirja 61.34 ja kolmandal parimaks jäänud 61.75. Tegemist on tema hooaja parima tulemusega. Hõbemedali võitis Kevin Sakson (53.23) ja pronksi Gevin Genro Paas (53.01).
Naiste 200 meetri jooksu võitis uue isikliku rekordi 23.99-ga Kreete Verlin paraku puhus jooksu ajal tugevam tuul mistõttu pole aeg edetabelikõlbulik. Hõbemedali võitis Kristin Saua (24.10) ja pronksi mullune tšempion Ann Marii Kivikas (24.43).
Meeste 200 m jooksu Eesti meistriks krooniti Henri Sai (21.20), hõbemedal riputati kaela Ken-Mark Minkovskile (21.48) ja pronksi võitis Robin Sapar (21.64).
Meeste 5000 m jooksu Eesti meistriks krooniti Tiidrek Nurme ajaga 13:56.32. Hõbemedal riputati kaela Kaur Kivistikule (14:24.71) ja pronksi võitis Leonid Latsepov (14:28.77).
Naiste 5000 m jooksu Eesti meistriks krooniti Jekaterina Patjuk ajaga 16:27.26. Hõbeda võitis Laura Maasik (16:54.45) ja pronksi Pille Hinn (17:17.56).
Naiste 800 m jooksu möödunud aasta tiitlit kaitses Kelly Nevolihhin. Nädalavahetusel kuldse duubli teinud keskmaajooksja võiduajaks märgiti 2:07.37. Hõbemedali võitis Helin Meier (2:08.65) ja pronksise autasu Katrina Stepanova (2:11.86).
Meeste 800 m jooksu Eesti meister on Rasmus Kisel ajaga 1:51:15. Hõbedale jooksis end Deniss Šalkauskas (1:52.12) ja pronksi teenis möödunud aasta meister Karel-Sander Kljuzin (1:53.17).
Laupäeval naiste 400 m triumfeerinud Marielle Kleemeier võidutses täna ka 400 m tõkkejooksus. Veerandmaileri võiduajaks märgiti 59.71. Hõbedamedal riputati kaela Liis-Grete Atonenile (1:03.86).
Alla Šubina krooniti 10 000 m käimises Eesti meistriks ajaga 58:52.52. Hõbemedali teenis Maria Ivanova ajaga 1:00:14.94 ja pronksi Polina Simonenko tulemusega 1:02:54.96.
Meeste 10 000 m distantsil kaitses kuldmedalit Virgo Adusoo uue isikliku rekordi 47:16.98-ga, teisena lõpetas Artur Djatšuk 48:43.80. Pronksmedal riputati kaela Igor Jakovlevile tulemusega 56:53.95.
Hendrik Lillemets võitis oma esimese meistritiitli kõrgushüppes tulemusega 2.10. Mikk Meerents oli sama tulemusega teine ning vanameister Karl Lumi võitis pronksmedali 2 meetri ületusega.
Mullust kõrgusehüppe meistritiitlit kaitses edukalt 1.79 ületamisega Lilian Turban. Sama tulemusega võitis hõbemedali Elisabeth Pihela. Pronksise autasu teenis Marite Ennuste (1.73).
Meeste 400 meetri tõkkejooksus kaitse mullust meistritiitlit Jaak-Heinrich Jagor, mehe võidutulemuseks märgiti 51.31. Hõbemedali võitis uue isikliku rekordi 52.25-ga Lukas Lessel, kes täitis selle sooritusega ka U23 EMi normi. Pronksmedali võitis Sten Ander Sepp (53.55).
Naiste kuulitõukes tuli Eesti meistriks Kätlin Piirimäe 14.37-ga, hõbemedali võitis 13.88.-ga Valeria Radajeva ja 13.83-ga võitis pronksmedali Monica Vainola.
Meeste kuulitõuke võitis Jander Heil 18.58-ga. Hõbemedali võitis kettaheites samuti teise koha saanud Kevin Sakson 16.09-ga ning pronksmedal riputati kaela Rait Sinijärvele 16.05-ga.
Meeste kaugushüppes ei leidunud vastast Henrik Kutbergile. Tiitli oleksid toonud talle kõik kuus katset, parimaks jäi viimases voorus hüpatud 7.59. Hõbemedali võitis värske kolmikhüppe Eesti meister Viktor Morozov (7.21) ja pronksi Karl Jõeäär (7.17).
Naiste teivahüppes favoriit ei vääratanud ning meistritiitli võitis Marleen Mülla, võidutulemuseks 4.10. Marin Lõo oli 3.75-ga teine ning pronksine autasu läks Caroline Lehesele 3.50-ga.
EMV teine võistluspäev videopildis
Vaata EMV kahe päeva galeriisid Kergejõustiku Facebooki lehelt
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Sportity kood: emv2021
26.-27. juunil Tallinnas Kadrioru staadionil toimuvatel Eesti täiskasvanute meistrivõistluste avapäeval jagati välja 18 medalikomplekti. Säravaima tulemuse eest hoolitses Rasmus Mägi, kes püstitas 400m jooksus uue Eesti rekordi.
Rasmus Mägi läbis eile Eesti meistrivõistlustel 400 meetri distantsi ajaga 45.45, mis tähistab uut rahvusrekordit. Tartlane kärpis enda isiklikku tippmarki tervelt 81 sajandikuga. Varasem Eesti rekord 400m jooksus kuulus Marek Niidule, kes läbis 2014. aastal staadioniringi 45.74-ga. Hõbemedali võitis Lukas Lessel ajaga 47.87 ja pronksi Rivar Tipp 47.92-ga.
Naiste 400 meetri jooksus viis Marielle Kleemeier isikliku rekordi 54.26-ni, talle järgnesid Liis Roose (55.26) ja Helin Meier (55.68).
Meeste 100 meetri sprindi finaalis viis Karl Erik Nazarov oma rekordi 10.42 sekundini (varem 10.43), Henri Sai oli vaid sajandiku aeglasem, kui kärpis oma margist maha kümme sajandikku. Pronksmedali võitis Ats Kivimets, kes finaalis näitas aega 10.72 (eeljooksus 10.67). Nazarovist kiiremini on läbi aegade jooksnud vaid kolm Eesti sportlast: Marek Niit 10.19, Argo Golberg 10.28 ja Mihhail Urjadnikov 10.34.
Naiste 100 meetri sprindi finaalis olid väledaimad Karoli Käärt (11.64), Kristin Saua (11.79) ja Ann Marii Kivikas (11.96). Jooksu ajal puhus lubatust tugevam taganttuul 2,3 m/s. Eeljooksus viis Käärt oma ametliku rekordi 11.67 ja Saua 11.81-ni.
Naiste kettaheites teenis oodatult meistritiitli ja kaitses möödunud aasta tiitlit Kätlin Tõllasson (51.98). Hõbemdali võitis Hanna-Maria Kupper (47.96) ja pronksmedal riputati kaela Berit Saarele (43.52).
Meeste teivashüppe võitis Eerik Haamer, kes sai kirja 5.40. Ta ületas algkõrguse 5.20 avakatsel, 5.40st jagu saamiseks läks vaja kolme üritust. Ta proovis ka 5.50 hüpata, ent see paraku ei alistunud. Hõbemedali võitis Robin Nool 5.05 ületamisega ja pronksmedal ripuati kaela Hans-Christian Hausenbergile 4.90-ga.
Meeste 110 meetri tõkkejooksus sai Keiso Pedriks eeljooksus ajaks 13.71 (isiklik rekord), finaalis tõi kuldmedali 13.93. Tarmo Jallai Eesti rekordist jäi tal puudu veel vaid üheksa sajandikku. Poodiumi vallutasid kõik Pärnu taustaga sprinterid, hõbemedali võitis Jakob Ristimets (14.62) ja pronksmedal riputati kaela vanameister Rauno Kirschbaumile (14.87).
Naiste 100 meetri tõkkejooksu finaali võitis Diana Suumann, kes kordas kolme suve tagust isiklikku rekordit 13.41. Kreete Verlin oli teine 13.54ga ja U20 EMiks valmistuv 17-aastane Anna Maria Millend püstitas isikliku rekordi 13.95.
Naiste odaviske võitis Mirell Luik, kes sai parimal katsel kirja 50.89. Hõbemedal Gedly Tugile (46.83) ja pronks Johanna Elisabeth Aderile (46.32).
Meeste odaviskes võidutses Ergo Tamm 68.28-ga. Hõbemedal riputati kaela Kunnar Erich Viiselile, kes parimal katsel lennutas viskevahendi 64.80 meetrile. Pronksmedali võitis möödunud aasta Eesti meister Ranno Koorep 63.89-ga
Naiste vasaraheites võidutses 66.44 heitnud Kati Ojaloo. Hõbeda sai Anna Maria Orel (63.66) ja pronksi Annika Emely Kelly (53.58).
Meeste vasaraheites sai kindla võidu Adam Paul Kelly, kolmas järjestikune meistritiitel tuli seekord tulemusega 68.21. Hõbemedali võitis Toomas Tankler 62.02-ga ja kolmanda koha sai Martin Lehemets 57.91-ga.
Naiste kolmikhüppes tuli Eesti meistriks Merilyn Uudmäe (13.16). Hõbeda sai Eliise Anijalg (12.92) ja pronksi Darja O´Konnel-Bronin (12.90).
Meeste kolmikhüppes võidutses Viktor Morozov 15.43-ga. Teise koha võitis Karl Jõeäär (14.69) ja pronksmedal riputati kaela Sander Õunapuule (14.16).
Naiste 1500 m jooksus kaitses mullust Eesti meistritiitlit Kelly Nevolihhin, võiduajaks märgiti 4:26.80. Hõbemedali võitis Jekaterina Patjuk (4:27.46) ja pronksi Katrina Stepanova (4:39.76).
Meeste 1500 m jooksu Eesti meistriks krooniti Enn Selliku hoolealune Olavi Allase (3:54.44). Hõbeda võitis klubkaaslane Deniss Salmijanov (3:55.08) ja pronksi Deniss Šalkauskas (3:56.28).
Naiste 3000 m takistusjooksu võitis Johanna Ardel ajaga 10:54.95, hõbeda sai laskesuusataja Tuuli Tomingas (11.06.22) ja pronksi Tuuli Vaher (12:18.49).
Meeste 3000 m takistusjooksus krooniti Eesti meistriks Kaur Kivistik, kes läbis distantsi ajaga 9:18.58. Hõbemedali võitis Ats Sõnajalg 9:30.27-ga ja kolmandaks tuli Taavi Kilki 9:46.76-ga
Kümnevõistluse 100 meetri jooksu võitis Karl Robert Saluri ajaga 10.59. Teiseks tuli Kristjan Rosenberg isikliku rekordiga 10.71 ja kolmandaks Risto Lillemets samuti isikliku tippmargiga 10.87. Janek Õiglane alustas 11.18-ga.
Kaugushüppes näitas parimat õhukaart Saluri, kes sai kirja 7.54. Teiseks tuli Rosenberg 7.27-ga. Õiglane hüppas 7.11 ja Lillemets 7.05. Kuulitõuke oli parim Õiglane 14.95-ga. Rosenbergile läks kirja 14.59, Lillemetsale 14.26 ja Salurile 14.18. Kõrgushüppes läks Lillemetsale kirja 2.04. Õiglane ületas 2.01, Rosenberg 1.98, Saluri piirdus 1.77-ga.
400 meetri jooksu võitis Rosenberg 48.09-ga, kes kogus viie alaga 4258 punkti ja kaotab isikliku rekordi graafikule viie silmaga. Pärast avapäeva hoiab teist kohta Lillemets (400 meetrit 49.96) 4116 (+13), kolmandana jätkab Saluri (400 meetrit 48.84) 4109 (-159) ja neljandana Õiglane (400 meetrit 51.31) 4015 (-203) punktiga.
Seitsmevõistluse avapäeva järel on Grit Šadeiko kogunud 3447 punkti. Katre Sofia Palmil on 3286 ja Mari Klaubil 3243 punkti.
Naiste seitsmevõistluse 100 meetri tõkkejooksu võitis Katri Sofia Palm isikliku rekordiga 14.09. Mari Klaup tuli 14.10-ga teiseks. Eesti rekordiomanik Grit Šadeiko kaotas kohe distantsi algosas rütmi ning lõpetas tõkkejooksu tagasihoidliku tulemuse 14.23-ga. Seitsmevõistluse kõrgushüppes ületas Šadeiko 1.74, Klaup piirdus 1.65-ga. Kuuli tõukas Šadeiko 12.77 ja jooksis 200 meetrit 25.01-ga.
Mõlemast võistluspäevast näeb otsepilti Postimehe spordiportaali kui ka Kergejõustiku Facebooki lehe kaudu. 26. juunil on ülekande algus kell 15.00 ja 27. juunil kell 14.30.
Päevapilet maksab 15 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Kuni 7-aastased lapsed (k.a.), puudega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Võistluste STARDINIMEKIRJAD
Võistluse AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu (kood: emv2021)
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
26.-27. juunil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on üle 300 sportlase ja esindatud 38 klubi. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Ksenija Balta, Grit Šadeiko, Kreete Verlin, Õilme Võro, Karl Erik Nazarov, Keiso Pedriks, Kaur Kivistik, Eerik Haamer, Rasmus Mägi, Risto Lillemets, Janek Õiglane, Martin Kupper jpt.
Meeste 100 m distantsil on oodata põnevat duelli Henri Saia (SK Altius) ja Karl Erik Nazarovi (Audentese SK) vahel. 200 m tulevad lisaks Saiale stardipakkudele Karl-Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Sapar (KJK Vike) ja Tanel Visnap (SK Maret Sport).
Rasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud oma peaalal 400m tõkkedistantsil võimsat minekut, tuleb nädalalõpul starti ilma tõketeta jooksus. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on klubikaaslane Rivar Tipp ning Lukas Lessel (SK Elite Sport).
Põnevaid jookse võime oodata ka naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel. Mõlemal jooksudistantsil näeme stardinimekirjas 2019. aastal kuldse duubli teinud Õilme Võrot, sel hooajal isiklikke tippmarke tublisti nihutanud Kristin Sauat (mõlemad Võru KJK Lõunalõvi), TÜ ASK klubi värvides Karoli Käärti ning pärnakat Ann Marii Kivikat (SK Altius).
400 m tõkkejooksus asub tiitlit kaitsma Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi tulevad pakkuma taas Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning möödunud aasta pronksmedali omanik Sten Ander Sepp (Audentese SK).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) ning Liis Roose (TÜ ASK) on Eesti meistrimedalite eest heitlemas 400 m distantsil. Tõketega sama distantsi peamiseks kullafavoriidiks on Kleemeier, kellele tuleb konkurentsi pakkuma Liis-Grete Atonen (TÜ ASK).
Selle nädalavahetuse üks tulisemaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus on üles antud Eesti rekordinaine Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist asub laupäeval tiitlit kaitsma kolmikhüppesektoris.
Naiste vasaraheites on oodata põnevat duelli möödunud aasta Eesti meistri Anna Maria Oreli (Tallinna SS Kalev) ja Eesti rekordinaise Kati Ojaloo (KJS Sakala) vahel. Meeste seas tuleb kuldmedalit kaitsma Jüri Tamme hoolealune Adam Paul Kelly (Audentese SK).
Meeste kaugushüppes leiame teiste seas Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Henrik Kutbergi (Audentese SK), Rain Kase (Tallinna SS Kalev), Robin Noole (SK Elite Sport) ja Karl Jõeääre (Pärnu Kalevi KJK) nimed. Kolmikhüppes on Jaak Joonas Uudmäe puudumisel peamiseks kullafavoriidiks sel kevadel U20 Euroopa meistrivõistluste normi hüpanud Viktor Morozov (KJK Atleetika).
110 m tõkkedistantsil asub võistlustulle Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes on sel suvel oma rekordi nihutanud 13.72 peale, jäädes Tarmo Jallai Eesti rekordile alla üksnes 10 sajandikuga. Medalimõtetega asuvad starti veel Kenro Tohter (Audentese SK), Martin Täht (SK Fortis), Rauno Kirschbaum (SK Altius) ja Jakob Ristimets (TÜ ASK). Naiste 100 m tõkkejooksus on stardis kogu eelmise aasta medalikolmik. Eeldatava favoriidina tuleb starti Diana Suumann (TÜ ASK), kes näitas kaks nädalat tagasi Espoos aega 13.47. Tiitlikaitsjana asub stardipakkudele Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel hooajal sprintinud tõketega staadionisirge 13.59ga. U20 Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Anna-Maria Millend (Audentese SK) on see hooaeg tõkkedistantsi läbinud 14.55ga.
Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) asub tiitleid kaitsma esimesel võistluspäeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. 800 m jooksus näeme stardijoonel Audentese SK mailerit Rasmus Kiselit, kes jooksis möödunud nädalavahetusel Rumeenias Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel uueks isiklikuks rekordiks 1:48.50. Konkurentsitihedas jooksus astuvad üles veel Enari Tõnström (KJK Sakala), Rivar Tipp (TÜ ASK), Deniss Salmijanov (Tartu SS Kalev) ja möödunud aasta meister Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK). Tugevamatest keskmaajooksjatest leiame stardinimekirjast veel Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskase (TÜ ASK), Karl Mäe (SK Altius) ja Kalev Hõlpuse (Rapla JK) nimed. Kelly Nevolihhin (KJK Vike) on peafavoriidiks naiste 800 m ja 1500 m jooksudes, kuid teiste seas tuleb talle konkurentsi pakkuma Katrina Stepanova (Sparta SS) ja Helin Meier (KJK Nõmme).
2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste hõbemedaliomanik Magnus Kirt jalavigastuse tõttu sel nädalavahetusel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale. Tiitlikaitsjana asub võistlustulle Ranno Koorep (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud 70.66 meetrist odakaart. Eesti hooaja edetabeliliidrina asub võistlustulle Kunnar Erich Viisel (Tallinna SS Kalev), kes maikuus toimunud Gustav Sule memoriaalil viskas isiklikuks rekordiks 74.04. Naistest asub favoriidina võistlustulle Mirell Luik (Audentese SK), kes lennutas kuu aega tagasi Audentese staadionil oda 58 meetri ja 66 sentimeetri kaugusele.
Meeste teivashüppes on oodata duelli Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes viis sel hooajal isikliku tippmargi 4.25 peale.
Meeste kettaheites tuleb favoriidina heiteringi Martin Kupper (Audentese SK), kes on tänavu eestlastest ainsana üle 60 meetri heitnud. Kupperi peamiseks konkurendiks on USAs tudeeriv ja treeniv Kevin Sakson (Audentese SK), kes on viinud 2-kilose heitevahendi 56 meetri ja 7 sentimeetri kaugusele sel hooajal. Lisaks kettaheitele teeb Iowa State ülikooli sportlane kaasa kuulitõukes. Naiste kettaheites tuleb möödunud aasta tiitlit kaitsma Ants Kiisa näpunäidete järgi treeniv Kätlin Tõllasson (Audentese SK).
Naiste kuulitõukest leiame Kätlin Piirimäe (Koigi KJK), Gerttu Küttmanni (KJK Niidupargi), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Berit Saare (KJK ViKe) nimed. Meeste 7-kilost kuulimuna tuleb kullasoosikuna heiteringi tõukama Jander Heil (KJS Sakala), kes on sel hooajal parimana tõuganud 19.63.
Meeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks Tallinna SS Kalevi tegevjuht Mikk Meerents, kes juhib hooaja edetabelit 2.11’ga. Meistritiitlit ihaldab kindlasti ka vanameister Karl Lumi (Indiv.). Möödunud aasta Eesti meister Kristjan Tafenau (KJS Sakala) jääb vigastuse tõttu võistlusest eemale. Naiste kõrgushüppes asuvad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport), Elisabeth Pihela ja Grete Udras (mõlemad Audentese SK).
Üks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiame kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurmega (TÜ ASK). Talle tulevad konkurentsi pakkuma Leonid Latsepov (Sparta SS), Olavi Allase, Kaur Kivistik (mõlemad Tartu SS Kalev), Dmitri Aristov (Treeningpartner), Taavi Kilki (KJK ViKe) jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). Kuldmedali mõtetega asuvad stardijoonele veel Laura Maasik (KJK Nõmme), Pille Hinn (Sparta SS) ja Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja 3. etapi punkte.
Laupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Meeste kümnevõistluse nimekirjast leiame möödunud aasta Eesti meistri Risto Lillemetsa nime, kes Götzises püstitas uueks isiklikuks rekordiks 8156 punkti. Art Arvisto õpilastest on stardinimekirjas veel ka Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev), kes kevadel viis isikliku rekordi 8032 punktini. Hooaja avastardi kümnevõistluses teevad Janek Õiglane (Audentese SK) ja Karl Robert Saluri (KJK Järvala).
Naiste seitsmevõistluses näeme üle kolme aasta võistlejaterivis Eesti rekordiomanikku Grit Šadeikot (TÜ ASK). Klubikaaslane Mari Klaup alustab sel hooajal juba oma neljandat seitsmevõistlust. Aprillis Lanas kogus ema Katri Klaubi näpunäidete järgi treeniv sportlane 5900 punkti, mais Naxoses 5951. Tugevamatest eestlannadest on veel stardis Katre Sofia Palm (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Pärl Eelma (Audentese SK). Väljaspool arvestust teeb kaasa Hiina koondist esindav Ninali Zhang, juuni algul Arona mitmevõistlusel võidutses mitmevõistleja tulemusega 6358 punkti.
Mõlemast võistluspäevast näeb otsepilti Postimehe spordiportaali kui ka Kergejõustiku Facebooki lehe kaudu. 26. juunil on ülekande algus kell 15.00 ja 27. juunil kell 14.10.
Päevapilet maksab 15 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Kuni 7-aastased lapsed (k.a.), puudega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Võistluste STARDINIMEKIRJAD
Võistluse AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu (kood: emv2021)
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on seekord külalise rollis Ateena olümpiamängude pronksmedalist, armastatud kettaheitja Aleksander Tammert. Teemadering ei piirdu kettaheite spetsiifikaga, sest juttu tuleb ka spordi populaarsuse kasvatamisest, raha rollist tippspordis, Kalevi staadioni rekonstrueerimisest ja paljust muust.
2006. aastal heidetud tulemusega 70.82 maailma kõigi aegade edetabelis 18. kohta hoidev Tammert pole viimastel aastatel enam sportlase ega treenerina tippspordiga seotud olnud ja jälgib toimuvat huviga kõrvaltvaataja pilgu läbi. Olgugi et meie hiljutised tipud ehk Tammert ise ja Gerd Kanter ning ala muul moel populariseerinud Raul Rebane ja Mati Lilliallik tegid kettaheitest 10-15 aastat tagasi Eestis menuka ala, on parandamisruumigi omajagu.
„Kindlasti on Eesti spordisõber tänu meile, aga ka pidevale jälgimise traditsioonile keskmisest arusaavam publik. Aga üldiselt on kettaheidet päris raske jälgida. Selleks, et kõigest aru saada, peab olema tasemel kommentaator ja abimees tema kõrval. Olen nüüd ka kõrvalt juba pikalt tiitlivõistlusi vaadanud ja võib-olla endal ala tundva inimesena jääb puudu detailidest. Tavaline kommentaator ei oska seletada, mida ja miks sportlane ringis teeb, miks ketas laperdama läheb ja kas tuul kannab või mitte. Oleks jube tore, kui sellistesse ülekannetesse kaasataks ala proffe, kes aitaksid seda kõike vaatajatele huvitavamaks teha,“ sõnab Tammert.
Kettaheite juurde jõudis tulevane tippheitlja paljuski tänu oma isale, legendaarsele kuulitõukajale, treenerile ja spordientusiastile Aleksander Tammert seeniorile, kes 2006. aasta sügisel, mõned kuud pärast poja medalivõitu Göteborgi EM-il, meie seast lahkus.
„Aasta läks pärast isa lahkumist spordis raisku. 2008. aastal leidsin küll uue hingamise ja too aasta algas veel päris hästi, aga kõik minu medalivõidud ja isiklikud rekordid nägi ta ära. Isa lahkumisest jäi tühimik treeningutesse sisse. Isa tahtis alati minu treeninguid vaatamas käia, isegi kui ma lihtsalt soojendust tegin või venitasin. Ta oli kõigi ihukarvadega alati asja juures. Ja ta oli sellist tüüpi inimene, kellele ei meeldinud eriti üksinda olla. Tohutu spordifännina meeldis talle vaadata iga minu liigutust ja vahel kasvõi tagantjärele targana öelda, et, näe, sinna need kolm või viis sentimeetrit läksid. Aga see oli väga hea analüüs, sest ise ma alati näiteks lihtsamatel treeningutel sügavalt kaasa ei mõeldnud. Isa aga oli see, kes kõik täpselt meelde jättis ja ka statistika poolel silma peal hoidis,“ meenutab 48-aastane Tammert.
Täna spordiselts Kalevi tegevjuhina töötavat Tammertit tuntakse kui meeletult hea tehnilise tunnetusega kettaheitjat, kes suutis heidetele pea alati tänu tuule tabamisele lisameetreid koguda.
„Üks asi on tehnika, teine on ketta planeerima panemise oskus. Ma arvan, et tehnika arendamisele aitas kaasa treeneri käe all väga suure koguse imitatsiooniharjutuste tegemine. Igal treeningul olid kettaheite juurdeviivad harjutused osa minu soojendusest. Ehk siis selleks ajaks, kui ma hakkasin treeningul otseselt heitma, oli mul 40-50 mõtestatud imitatsiooniharjutust all. Ja ma ei hakanud ka seejärel kohe alati lahmima, vaid lasin kõigepealt umbes kümme heidet 60 meetri juurde ja alles seejärel tõstsin tasapisi tempot. Läbi korduste arvu on võimalik muutuda ringis robotiks. Aastatel 2004-2006 ei pidanud ma ringi minnes millelegi pikalt mõtlema, sest läksin sooritama justkui tükitööd,“ selgitab tartlane.
“Staadionijutud”, 33. osa: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes
Pikas intervjuus räägib Tammert veel 1990ndatel aastatel USA-sse ülikooli minemisest, mitmekeelsest perekonnast, konkurentsist Gerd Kanteriga ja poolelijäänud koostööst Martin Kupperiga. Muuhulgas saame teada, kas Tammert plaanib ka sel suvel veel ringi tulla. Saadet juhib Karl Rinaldo.
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingu 33. osa piltküsimus:
Vihje: ERGO maailmamängud Tallinn 2011
Jõustusid uued Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkasid kehtima 23. juunist 2021.
Spordi- ja liikumisüritused lubatud järgmistel tingimustel:
Alates 23. juunist 2021:
- sisetingimustes peab olema tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 600 isikut ruumi kohta ning on tagatud hajutatus. Hajutatuse nõue ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada
- teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
- välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 1000 isikut. 1000 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion.
Alates 28. juunist 2021:
- sisetingimustes peab olema tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 1000 isikut ruumi kohta ning on tagatud hajutatus. Hajutatuse nõue ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
- teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
- välistingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et selles ei osale rohkem kui 5000 isikut.5000 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion.
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 236 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.
Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
- Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
- Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
- Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
- Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
- Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:
- sisetingimustes on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv ei ole kokku rohkem kui 600 isikut;
- siseruumis võivad koos viibida ja liikuda isikud hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
- siseruumides võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisvahendite kasutamise Terviseameti juhiste kohaselt;
- välistingimustes võib piiratud territooriumil spordivõistlusi ja spordi- ning liikumisüritusi korraldada kuni 1000 osalejaga, sh pealtvaatajad.
- välistingimustes ei rakendata osalejate piirarvu nende ürituste puhul, kus ürituse toimumise territoorium ei ole selgelt piiratud või piiritletav, üritus toimub näiteks ühe asumi territooriumil või kui ei toimu osalejate registreerimist võistlusele või üritusele või ei korraldata pealtvaatajatele piletite müüki. Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finiši ala.
Alates 14. juunist 2021 on võimalik Vabariigi Valitsuse 01.06.2021. a korralduse 214 kohaselt korraldada suuremaid üritusi sisetingimustes kuni 3000 ja välistingimustes kuni 9000 inimesega, kui neil osalevad üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed ning järgitakse teisi samal ajal kehtestatud piiranguid (näiteks osalejate hajutamine, desinfitseerimisnõuete täitmine ning kellaajalised piirangud). Kontrollitud osalejatega ürituse puhul tuleb järgida järgmisi nõudeid:
- Osalejad peavad tegema kuni 24 tundi enne ürituse algust antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Korraldajal on kohustus võimaldada antigeeni kiirtesti tegemist ka vahetult enne ürituse toimumist kohapeal. Testimise viib läbi tervishoiuteenuse osutaja. Üritusele pääsemiseks peab osaleja testitulemus olema negatiivne. Testi tegemisest on vabastatud alla 12-aastased lapsed ja erivajadusega inimesed, kui nende testimine pole mõistlik
- Testi tegemata pääsevad üritusele inimesed, kes on viimase 12 kuu jooksul läbinud COVID-19 vastu vaktsineerimise kuuri. Neile hakkab vabastus kehtima vaktsineerimise järel maksimaalse kaitse saavutamisest ehk praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul olenevalt tootjast 7–15 päeva pärast viimast süsti.
- Samuti pääsevad ilma testita üritusele inimesed, kes on viimase aasta jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja saanud hiljem ühe doosi vaktsiini või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist. Inimestele, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja terveks tunnistatud, kuid pole lisaks üht vaktsiinidoosi saanud, kehtib vabastus kuus kuud pärast terveks tunnistamist.
- Enne ürituse algust peavad kõik haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima kohapeal nii tõendi kui ka kiir- või PCRtesti ehtsust ja kehtivust ning tuvastama esitaja isikusamasuse. Kontrollida tuleb kõiki pealtvaatajaid, aga ka korraldamisega seotud inimesi, sealhulgas tehnilist meeskonda, toitlustajaid ja esinejaid. Kontrollimata inimesi ei tohi üritusele lubada.
- Täpsem info on esitatud korralduses nr 214 ja selle seletuskirjas, millega on võimalik tutvuda siit
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 223 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.
Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.
Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel. Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.
Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:
- Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
- Võistluste ega ürituste korraldamine, kus osaleb korraga üle kehtestatud piirmäära inimesi ei ole lubatud.
- Kui ürituse iseloomust tulenevalt ei ole territoorium piiratud, näiteks ühe kogukonnaga seotud üritused, mis toimuvad konkreetse asumi tänavatel või määratlemata territooriumil, näiteks kogu asustusüksuses või maakonnas, siis nendel üritustel osalevate isikute piirarvu ei rakendata. Samas, kui üritus toimub nähtavalt ja üheselt mõistevalt piiratud territooriumil, näiteks Tallinnas Vabaduse väljakul või Raekoja platsil, mille piirid on selgelt tajutavad ning üheselt mõistetavad, siis võib üritusel osalejaid olla kuni 1000 isikut. Samuti, kui näiteks üritus toimub alal, kuhu on ligipääs pileti, osalemise registreerimise või muul alusel ja selle territoorium on piiratud või üheselt mõistetavalt piiritletud, siis rakendatakse üritusele kuni 1000 osaleja nõuet.
- Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finišiala.
- Kui üritus või võistlus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil (nt linnatänavatel, looduses või üle Eesti) ning teine tegevus toimub konkreetses asukohas, kus toimub näiteks toitlustamine, piletite kontroll, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse 1000 isiku nõuet. 1000 isiku nõuet rakendatakse muu hulgas ühiskondlikele objektidele, näiteks külaplats, linnapark või -väljak. Kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis 1000 isiku nõuet ei rakendata.
- Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud ei puutu kokku osalejatega, siis neid osalejate hulka ei arvata. Kui võistluste korraldamisega otseselt seotud isikud puutuvad kokku osalejatega, siis loetakse nad osalejate hulka.
- Võistluste korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
- Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
- Kui päeva jooksul toimub samal välispordiobjektil mitu võistlust, tagatakse vähemalt 15- minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistöödeks.
- Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
- Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
- Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
- Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
- Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
- Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
- Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda kontrollida.
- Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta.
- Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA),siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee ja tago.trei@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.
Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.
Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:
- Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
- Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
- Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita 23.06 kuni 27.06 kaasa arvatud.
Teisipäeval, 22. juunil kogunes Tallinnas Eesti Jalgpalli Liidu pressikeskuses Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üldkogu, et valida ametisse uus juhatus, president ja asepresident. Presidendiks valiti endine kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter, keda toetasid valimistel kõik liikmesorganisatsioonid.
„Koolispordi kõige olulisem eesmärk on noorte liikumisharrastuse ja sportimise kvaliteedi parandamine, et iga Eesti noor tegeleks kehaliselt aktiivse tegevusega. Presidendina soovin koolispordi viia kvalitatiivselt uude staadiumisse, mis esitab uued väljakutsed nii mulle presidendina, kui ka Eesti spordiringkonnale laiemalt. Spordimehena tean, et eeskätt tuleb hinnata füüsilist pingutust, mitte ainult tulemusi ja norme. Siis tulevad ka tulemused,“ sõnas Kanter.
“Eesti Koolispordi Liidu eesmärk on tutvustada koolinoortele spordi ja tervislike eluviiside olulisust kui täisväärtusliku ja õnneliku elu üht alustala. Terve füüsis on terava vaimu üks olulisi eeldusi, mistõttu peame hästi tähtsaks, et aina suurem hulk koolinoori oleksid füüsiliselt aktiivsed. Nende mõtetega soovin teatepulga uuele presidendile edasi anda ja soovin talle jõudu uues ametis” sõnas alates 2011. aastast Koolispordi liidu presidendi ametit pidanud Lauri Luik.
Toetust avaldati ka Elva Gümnaasiumi direktorile, Tarmo Postile, kes asub ametisse asepresidendina. Eesti Koolispordi Liidu peasekretäril Madis Pettail on tehtud valiku üle hea meel. „Saime enda ridadesse väga hea ja spordimeheliku koolijuhi,“ kiitis Pettai. “ Tarmo Posti tugevuseks võib pidada pikka kogemust koolijuhina, selget ja konkreetset tulevikuvisiooni ja meeskonnatöö väärtustamist.” Uus juhatus valiti kolmeks aastaks ning nende volitused lõppevad 2024. aasta mais.
Juhatusse osutusid valituks Olga Bortsova, Kaspar Koolman, Raina Luhakooder, Elina Martin, Ulvi Mägi, Tiina Otsa, Piret Reinfeld, Tiina Tooding ja Margus Soome.
EKSL-ist on saanud olulisim koostööpartner Haridus- ja Teadusministeeriumile, olles strateegiline partner spordihuvialavaldkonna elluviimisel ja rakendamisel. Koolispordiliit on katuseorganisatsiooniks nii Eesti Akadeemilisele Spordiliidule kui ka Eesti Kutsekoolispordi Liidule toetades ühtekokku ca 225 852 noore sportliku ja tervisliku eluviisi kujundamist.
Juulikuus Kadrioru staadionil toimuvate U23 ja U20 vanuseklasside kergejõustiku EM-ide tähekesest maskoti nimekonkurss on lõppenud. 160 pakutud nimevariandi seast valis võitja kümnevõistleja Janek Õiglane.
Kokku esitati avalikule nimekonkursile sotsiaalmeedia vahendusel ja e-maili teel lausa 160 võimalikku nime nii Eestist kui välismaalt. Kõikide esitatud nimekandidaatide hulgast selgitas medalikolmiku meistrivõistluste korraldusmeeskond. Eelvalikul lähtuti sellest, et maskoti nimi sümboliseeriks Tallinnas toimuvaid kergejõustiku suurvõistlusi, oleks meeldejääv ning lihtsasti hääldatav.
Kuna nimevalik on vastutusrikas protsess, siis sai ülesandeks esikolmiku hulgast kullaväärilise nime välja valida selleks kõige õigem inimene – 2015. aasta Tallinna U23 kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste pronksmedali võitja, kümnevõistleja Janek Õiglane. Võidunime “ristiisa” ehk nime autor on Jürgen Lamp.
“Võistluste maskoti ametlikuks nimeks valisin just Tormi sellepärast, et loodetavasti ootavad meid ees tormilised võistlused ja veel vingemad tulemused. Just see, et kaks suurt tiitlivõistlust on samas asukohas ja veel nädalase vahega, on selline tormiline teema, mis teeb Tormist väga hea nime ning jätab maskotist kõigile ka parima mälestuse,” kommenteeris nimevalikut Janek Õiglane.
Viimati toimusid sama kaliibriga kergejõustiku suurvõistlused Tallinnas aastal 2015, mil Janek Õiglane hoolitses Eesti koondise parima tulemuse eest, võites U23 vanuseklassis kümnevõistluses pronksmedali.
Mida soovib Janek võistlustel osalevatele sportlastele? “Omalt poolt soovin noortele ikka palju vingeid emotsioone, ja et saaks võimalikult palju nautida atmosfääri ning sellest võistlusest kõike võtta. Minu kogemusest võib öelda, et mõlemad noorte tiitlivõistlused on väga vajalikud täiskasvanute võistlustele üleminekul. Palju edu ja jaksu kõikidele noortele!”
2021. aasta kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyère, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, Synlab, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi korraldab Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.
ERGO annab kuuendat aastat välja noorte sportlaste stipendiumit, et anda hoogu juurde Eesti sportlastele. Sellel aastal on stipendiumifondi kogusuurus 25 000 eurot ja sellele saavad kandideerida sportlased vanuses 18-25 eluaastat.
„Eesti noorte sportlaste toetamine on oluline, et meil kasvaksid järjepidevalt peale uued oma ala tipud, kes suudavad võistelda rahvusvahelistel võistlustel kõrgete kohtade nimel ja pakkuda häid emotsioone meile kõigile. Läbimurre tippsporti on tihti keeruline ning nõuab lisaks tugevale tahtele ka märkimisväärset eelarvet, kuna treeninglaagrid ja -vahendid ning võistlustel osalemine on kulukas,“ ütles ERGO Eesti juht Marek Ratnik.
Varasemalt on ERGO stipendiumi pälvinud mitmed sportlased, kellest nii mõnigi on täna jõudnud maailma tippu või selle lähedale. Teiste seas on stipendiumi pälvinud kahevõistleja Kristjan Ilves, kiiruisutaja Saskia Alusalu, vehkleja Erika Kirpu, kümnevõistleja Janek Õiglane, ujuja Kregor Zirk, sprinter Karl Erik Nazarov, iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus jt.
Eelmise aasta stipendiaadi Karl Erik Nazarovi sõnul täiendas ta ERGO stipendiumi abiga isiklikku taastumisravi masinaparki. „Need taastumisvahendid aitavad mul pärast raskeid treeninguid ja võistlusi taastuda, nii et olen järgmiseks päevaks värskemalt valmis,“ ütles Nazarov.
Samuti eelmisel aastal stipendiumi pälvinud iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus kasutas ERGO stipendiumi täiendavate laagrite tarbeks. „Tänu stipendiumile sain minna laagritesse, mis ei olnud algselt planeeritud. Need olid ettevalmistuseks hädavajalikud peale koroonasse haigestumist,“ rääkis ta.
Stipendiumi eesmärk on toetada noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks. Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 30. juuni 2021 ja seda saab taotleda www.ergo.ee/noorsportlane2021
ERGO on üks juhtivatest kindlustusseltsidest Baltikumis, pakkudes terviklikku valikut nii vara- kui elukindlustuslahendustest. Soovime kaasa aidata ühiskonna turvalisemaks ja hoolivamaks muutmisele ning tulevikust hoolimine on meie loomuses. ERGO on pere- ja töötajasõbralik tööandja Eestis enam kui 250 inimesele ning meid usaldab üle 120 000 kliendi.
EKJL Instagram
