admin, Author at Eesti Kergejõustikuliit

Abitreeneri EKR 3 kergejõustiku erialane tasemekoolitus toimub 17.-19.septembril 2021 Tallinnas.

Teoorialoengud toimuvad 17.septembril Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12) ning praktilised tunnid 18.-19.septembril Tallinna Spordihallis (Herne 30).

Koolituse hind on 120 eurot ning tasumine toimub arve alusel.

Koolituse PROGRAMM

Registreerida koolitusele saab SIIN kuni 12.09.2021

NB! Vastavalt kehtivatele reeglitele peavad kõik osalejad esitama koolitusele tulles COVID-19 vaktsiinipassi, läbipõdemistõendi või tõendi, mis kinnitab COVID-19 testi negatiivset tulemust (PCR-test kehtivusega 72h või antigeeni kiirtest kehtivusega 48h)

Maski kandmine koolitusel on soovituslik!

Lisainfo:
Merlyn Lipp
merlyn@ekjl.ee
58 414 516

Esmaspäeval, 16. augustil toimus Kadrioru staadionil staadionijooksusarja V etapp. Kavas oli 1000 m jooks ning stardis oli suur osa Maarjamaa paremikust. Seitsmest etapist koosnevas Eesti staadionijooksusarjas on jäänud veel kaks osavõistlust.

Meeste jooksus triumfeeris Deniss Salmijanov uue isikliku rekordiga (Tartu SS Kalev), Enn Selliku hoolealune läbis Eesti esindusstaadionil 1000m distantsi 2:27.35-ga. Teisena ületas finišijoone Deniss Šalkauskas (TÜ ASK) 2:27.87-ga ning pronksine autasu riputati kaela Enari Tõnnströmile (KJS Sakala) 2:29.31-ga.

Neljandat aega näitas 3000m Eesti takistusjooksu rekordiomanik Kaur Kivistik (2:30.17, Tartu SS Kalev), viiendat TÜ ASK klubi värve esindav Sten Ütsmüts (2:30.39) ning esikuuiku lõpetas 2:30.40-ga Kalev Hõlpus (Rapla JK).

Naiste keskmaajooksude viimaste aastate valitseja Kelly Nevolihhin ei jätnud teistele sõnaõigust ka Kadrioru 1000m distantsil. Kergejõustikuklubi Vike esindaja võidutses ajaga 2:57.73, vähem kui sekundiga kaotas Väino Kondoja hoolealusele Nõmme kergejõustikuklubi esindaja Laura Maasik, kellele märgiti lõpuajaks 2:58.47

Kolmandana ületas finišijoone Anete Randma (SK Fortis) 3:01.28-ga, kes võidutses antud tulemusega U20 vanuseklassis. Birgit Veldi (Rapla JK) oli neljas 3:02.31-ga, viiendana lõpetas Karina Jaunmukaite (Täppsportlased) 3:05.06-ga ning kuues oli Sparta esindaja Pille Hinn 3:05.24-ga.

Olav Karikose mälestusvõistlused V etapi TULEMUSED

Eesti staadionisarjast on tänaseks peetud 5 etappi, lähinädala jooksul joostakse ka kaks viimast: laupäeval, 21. augustil EMV raames joostav 10 000 meetrit ja sarja lõppetapiks on kolmapäeval, 25. augustil joostav 800m, mis seekord toimub Kernu staadionil.

Käesoleval hetkel on meeste arvestuses sarja üldliider Ibrahim Mukunga Wachira Keeniast (70 punkti), kellele järgnevad Karl Mäe (60) ja Deniss Salmijanov (58). Ent sarja üldvõitjaks võivad tulla ka edetabeli järgmistel kohtadel paiknevad jooksjad, näiteks Kaur Kivistik või Tiidrek Nurme.

Naistest on paremusjärjestus samuti põnev, kuna liidripositsiooni hoidval Pille Hinnil on koos 72 punkti ehk vaid kolme võrra enam kui Anete Randmal. Kelly Nevolihhin on hetkel kolmandal positsioonil (61 punkti), kuid Kellyl on arvesse läinud vaid kolme etapi punktisummad, kaks võitu ja üks teine koht. Neljandal kohal asuval Laura Maasikul on samuti kirjas 3 etapi tulemused. Eelmainitud keskmaajooksjad on ka peapretendendid kahele kõrgemale kohale kokkuvõttes.

U20 vanuseklassi arvestuses hoiavad esikohta Anete Randma ja Oliver Annus.

Staadionisarja 2021- Koondtabel Laadi alla

Staadionijooksusarja viis etappi:

26. mail Kohila pikamaajooksusarja 2000 m TULEMUSED
17. juunil Rakvere linna meistrivõistlused, 1500 m TULEMUSED
27. juunil Eesti meistrivõistluste 5000 m TULEMUSED
24. juulil Viljandis joostud 3000 m TULEMUSED
16. augustil Olav Karikose mälestusvõistlused Tallinnas, 1000 m TULEMUSED
21. augustil Pärnus toimuvad Eesti meistrivõistlused 10 000 m jooksus
25. august toimub finaaletapp Kernu staadionil ning distantsiks on 800m jooks

Sarja kokkuvõttes pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist: 1. koht 500, 2. koht 350, 3. koht 250, 4. koht 150, 5. koht 100, 6. koht 50 eurot.

Sarja kokkuvõttes teenivad auhinna kuni U20 vanuseklassi kolm paremat noormeest ja neidu: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot.

250 euro suurune eriauhind antakse Eesti Vabariigi meesjooksjale ja naisjooksjale, kelle tulemus annab Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu punktitabeli järgi kõige rohkem punkte.

Kesksuvine kergejõustiku U23 ja U20 EM Tallinnas oli üks esimesi suurvõistlusi, mis toimus koroonapiirangute tingimuses: riik andis sündmusele rohelise tule, kuid korraldajatel tuli omal jõul ehitada üles COVID-testimise süsteem.

Kui alguseni oli jäänud nädal, oli Eesti ühiskond olnud kuu aega lahti, meedias ilmusid esimesed ennustused, et nakatumiskordaja hakkab taas kasvama ning välisriikidest hakkasid saabuma teated uuest veelgi nakkavamast delta-tüvest. Oli vaid aja küsimus, mil nimetatud ohud Eestis realiseeruvad ning korraldajate poolt sündis otsus – reeglid paika panna, sest vastasel juhul võib koroonaoht saabuda võistluste külaliste kaudu.

Korraldamine koroonaohus on võimalik, kuid reeglid tuleb paika panna

Kergejõustiku U23 ja U20 EM oli Euroopa selle hooaja üks suurimaid kergejõustikuvõistlusi. Akrediteeritud osalejaid oli kokku 4400 (sportlased, treenerid, meditsiini- ja abipersonal), neist välismaalasi oli 3335. Lisaks töötas suurvõistluste toimumise ajal staadionil 500-pealine korraldusmeeskond (korralduskomitee, kohtunikud, vabatahtlikud ja tehnilised töötajad). Vabariigi Valitsuselt sai peakorraldaja Eesti Kergejõustikuliit heakskiidu pealtvaatajad tribüünile lubada.

„Üks asi on korraldada kahel järjestikusel nädalavahetusel Euroopa selle hooaja suurimaid võistlusi nii, et see pakuks loodetud elamusi sportlastele ja treeneritele ning fännidele tribüünil ja ekraanide ees. Teine asi on tagada meie tänases tervisekriisis võistluste ohutu toimimine. Viimane on praegusel ajal eriti oluline valdkond, mida ei tohi alahinnata – parem on sinna kohe rohkem ressursse suunata kui see esialgu vajalik tundub,“ võttis Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe kokku väljakutsed, millega igaüks, kes täna midagi korraldab, paratamatult kokku puutub.

Lippe sõnul pidas Eesti Kergejõustikuliit riskide maandamiseks konsultatsioone Terviseameti, Euroopa Kergejõustikuliidu meditsiinikomisjoni ja Kultuuriministeeriumiga ning ühiselt koostati sanitaarprotokoll, mida suurvõistluste läbiviimisel järgiti.

Loodud protokoll nägi ette karmimaid nõudeid võistlejatele ja võistlejate aladel viibivatele inimestele ning leebeid nõudeid pealtvaatajatele. Samuti tuli staadionil eraldada võistlejate ja pealtvaatajate alad ning need kaks rühma üksteisest staadionil lahus hoida.

Nakatumise riskid hoiti madalad tänu testimisele

Kõik välismaalt kergejõustiku U23 ja U20 EMile saabujad pidid andma negatiivse koroonatesti kõigepealt kodumaal ja kordama seda uuesti Tallinnas hiljemalt 72 tundi pärast saabumist. Erandiks olid nn „punastest riikidest“ tulijad, keda testiti kohe pärast lennujaama jõudmist. Kõik testitulemus pidid olema negatiivsed, positiivse testiga suurvõistlustele ei pääsenud. Need reeglid laienesid ka Eesti koondisele, vaid kohapealsetele korraldusmeeskonna liikmetele reisimisega seotud testimist ei kohaldatud, kuid staadionile pääsemiseks pidid nemadki andma negatiivse tulemusega antigeeni kiirtesti.

Staadioni sissepääsude juurde rajati testimispunktid, kus kõigil võistlejate alal viibijail tuli end regulaarselt testimas käia. Üks testimispunkt oli sportlastele, treeneritele, meditsiini- ja abipersonalile, keda testiti iga 72 tunni järel. Teine testimispunkt staadionil töötavatele võistluste korraldusmeeskonna liikmetele (korralduskomitee, kohtunikud, vabatahtlikud ja tehnilised töötajad), keda testiti iga 48 tunni järel antigeeni kiirtestidega.

Võimalust ilma testimata staadionile pääseda ei olnud. „Võistlejate alale sai sisse kaelakaardiga, kus oli QR-kood. Koodi valideeriti iga kord, kui inimene sisenes staadioni võistlejate alale,“ selgitas Sirje Lippe.

Korraldusliku poole pealt tähendas see, et kõik osavõtjad kelle testi kehtivusaeg oli möödas, suunati sissepääsu kõrval asuvasse telki oma testi uuendama. Harjuda tuli sellega, et staadionile pääsemine võis võtta koos testi tegemisega kauem aega – igaks juhuks tuli 15-30-minutiline ajavaru oma liikumistesse alati sisse planeerida. Testimistelgid oli avatud kogu võistluste vältel, tehti 6174 PCR-testi ja 2518 antigeeni kiirtesti. Meeskond, kes 2-nädalase suurvõistluse ajal staadionile sissepääsude juures töötas oli 35-liikmeline, vahetuste töötasid seal SYNLAB Eesti ja Eldredi meedikud.

„Pideva testimise tulemusena, aga ka teiste ettevaatusabinõudena (korraldajapoolne bussitransport, kogu hotell koondiste päralt) tuvastati positiivseid teste kokku ainult 3. Kõik positiivse testi andnud suunati pärast vastuse saamist eraldi hotellitubadesse, samuti nende lähikontaktsed eraldati ning kõigile osutati kohapeal vajadusel arstiabi,“ kinnitas Sirje Lippe.

Pealtvaatajate alale pääses ilma testimiseta

Kuna tegemist oli väliüritusega, mille nakatumise riske peetakse väiksemaks, otsustati pealtvaatajate alale sisenejaid mitte testida. „Arvestada tuleb ka sellega, et võistluste toimumise ajal oli Eestis kohapeal nakatumine veel väga madal, samas oli tribüünil piisavalt kohti, et tagada piisav hajutatus,“ lisas Sirje Lippe.

Kõige olulisem, mis ilma testimata pealtvaatajate tribüünile lubamiseks ära lahendada tuli, oli pealtvaatajate ja sportlaste alade selge eraldamine ja sellega seoses väga selge kommunikatsioon.

Eesti paremad kergejõustiklased ja tugevad naaberriikide sportlased osalevad sel laupäeval Pärnu Rannastaadionil toimuval kõrgetasemelisel kergejõustikuõhtul.

Pärnu linna initsiatiivil ellu kutsutud kergejõustikuõhtu toob pärnakate ette Tokyo olümpia finaalis kõrge seitsmenda koha saavutanud Eesti parima meessportlase Rasmus Mägi ning teisi meie kergejõustikutippe. Mitmel kavasoleval alal on lootust, et rünnatakse nii Eesti rekordeid kui Pärnu Rannastaadioni tippmarke.

Meeste 100 meetri jooksus on stardis käimasoleva hooaja Eesti edetabelijuht Karl Erik Nazarov (isiklik rekord 10.42) ja mitmevõistleja Karl Robert Saluri (10.50). Staadioni rekord on 10.40 sekundiga ukrainlase Aleksandr Sokolovi nimel.

Võistlusõhtu üheks maiuspalaks tõotab kujuneda 300 meetri jooks. Viimasel kahel olümpial 400 meetri tõkkejooksu finaalis Eesti rekordi püstitanud Rasmus Mägi teeb olümpiamängude järgse avastardi Pärnus just sellel harva võistlusprogrammi kuuluval alal. Jooks tuleb konkurentsitihe, sest Karl Erik Nazarov ja Karl Robert Saluri on tõenäoliselt üsna väledad ka sellel alal. Staadioni rekord on 33.06 sekundiga ukrainlase Aleksandr Sokolovi nimel. Eesti rekordi (32.24) püstitas Marek Niit seitse aastat tagasi Itaalias.

Naiste 300 meetri jooksus sihib Maris Mägi nimel olevat Eesti rekordit (37.95) Marielle Kleemeier, kellel õnnestus suve hakul Tartus neidsamu rekordinumbreid juba korrata. Pärnu staadionil on naistest kõige kiiremini 300 meetrit jooksnud ukrainlanna Tatjana Melnik, kes sai kolm aastat tagasi võiduajaks 37,10 sekundit.

Naiste 100 meetri sprindis on favoriitideks Kristin Saua (isiklik rekord 11.81) ja Liis Roose (12.38). Pärnu Rannastaadioni rekord (11.63) kuulub ülemöödunud aasta samalt võistluselt lätlanna Sindija Bukša nimele.

800 meetri jooksus lähevad kiiret jooksu tegema Deniss Salmijanov, Enari Tõnström ja Sten Ütsmüts. Pärnu staadioni kiireima aja sellel distantsil (1:48.8) jooksis Rein Tölp juba 56 aastat tagasi. Naistest on esikohapretendentideks Kelly Nevolihhin ja Laura Maasik.

110 meetri tõkkejooksus asub Pärnust sirgunud Keiso Pedriks (isiklik rekord 13.71) kodupubliku toel püüdma nii Tarmo Jallaile kuuluvat Eesti rekordit (13.62) kui enda nimel olevat Pärnu staadioni tippmarki (13.83).

Tuline võistlus tõotab tulla kaugushüppes. Meestest on peamiseks esikohapretendendiks Janis Leitis Lätist (isiklik rekord 7.98). Talle soovivad lahingu anda valitsev Eesti Meister Karl Robert Saluri (7.68), Henrik Kutberg (7.80) ning Jaak Joonas Uudmäe (7.64). Ukrainlase Sergei Nikiforovi Pärnu staadioni rekord (7.84) võib samuti ohtu sattuda. Naiste seas on peafavoriitideks Tähti Alver (isiklik rekord 6.54) ja lätlanna Mara Griva (6.59).

Meeste odaviskes on üles antud kolm 80-meetri meest Lätist: Rolands Strobinders (85.07), Patriks Gailums (81.91) ja Janis Svens Griva (81.85). Pärnu staadioni rekordi (85.61) püstitas Magnus Kirt samal võistlusel kaks aastat tagasi.

Koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga selguvad Pärnus ka Eesti meistrid 10 000 meetri jooksus. Naistest lähevad meistritiitlit püüdma Jekaterina Patjuk, Kaisa Kukk, Olga Andrejeva ja mitmed teised. Meestest on peafavoriitideks takistusjooksu Eesti rekordimees Kaur Kivistik, Leonid Latsepov ja Karel Hussar.

Parnu2021_startlists-1 Laadi alla

Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu pileteid saab osta laupäeval staadioni väravast. Pilet täiskasvanule maksab 10 eurot, pensionäridele, õpilastele ja tudengitele 7 eurot. “Allameetrimehed” pääsevad sisse tasuta.

Staadionile pääseb nakkusohutuse tõendi ettenäitamisel, mis kinnitab vaktsineerimiskuuri läbimist, COVID-19 haiguse läbipõdemist või negatiivse testitulemuse olemasolu. Kohapeal on tasuline kiirtestimise võimalus hinnaga 7 eurot. Korraldajad soovitavad pealtvaatajatel tulla kohale piisava ajavaruga.

Kergejõustikuõhtu algab laupäeval, 21. augustil, kell 17.30. Võistlusõhtu lõpeb Pärnu Spordikeskuse poolt Rannastaadioni renoveerimise 5. aastapäevaks korraldatud Koit Toome staadionikontserdi ning võimsa ilutulestikuga.

PARNU-RANNASTAADIONI-REKORDID Laadi alla

Lisainfo:
Mati Lilliallik
52 13331
mati@jooks.ee

Kergejõustiku U20 maailmameistrivõistlused toimuvad 18.-22. augustini Keenias pealinnas Nairobis. Võistlustulle asub ligi 1000 sportlast enam kui 110 riigist. Viieliiklemisse Eesti koondisesse kuuluvad seitsmevõistleja Pippi Lotta Enok, kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, käija Jekaterina Mirotvortseva, kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti ja tõkkejooksja Anna Maria Millend

Avatseremoonia toimub 17. augustil ja esimene võistluspäev saab alguse 18. augustil kell 9.00. Esimese eestlasena asub stardipakkudele mitmevõistleja Pippi Lotta Enok.

Kogu Eesti koondis saab väärtusliku kogemuse, kuidas keskmäestikus võistelda – Nairobi asub merepinnast 1661 meetri kõrgusel.

Viieliikmelise koondisega lendasid mustale mandrile ka võistkonna esindaja Sirje Lippe, treener Heiko Väät ja füsioterapeut Risto Jamnes

Võistluste ajakava, stardinimekirjad ja tulemused leiab SIIT
Võistlejad riikide kaupa
Võistlusi näeb otseülekandes Maailma Kergejõustikuliidu Facebooki lehe või YouTube kanali kaudu

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

11.-21. augustini peetakse Saksamaal, Münchenis Euroopa meistrivõistlused. Kuni augusti lõpuni kestab vabatahtlike registreerimine.

Kergejõustikuprogramm vältab 15.-21. augustini Müncheni olümpiastaadionil. Vabatahtlikud peavad olema 18-aastased või vanemad ning oskama kas saksa või inglise keelt.

Lisateavet vabatahtlike programmi ja registreerimisprotsessi kohta leiate München 2022 veebisaidilt.

Vabatahtlike registreerimise link on SIIN

Täiendavaid küsimused Müncheni 2022 vabatahtliku tegevuse kohta, saatke e-kiri: volunteers@munich2022.com

13.-14. augustil toimusid Lätis, uuel renoveeritud Valmiera staadionil Balti võistkondlikud meistrivõistlused, kus Eestit esindanud 70-liikmeline koondis kaitses võidukarikat. Mäekõrguse eduga edestas Eesti kergejõustikukoondis lõunanaabreid – Eesti teenis 295 punkti, võõrustaja Läti teisena 257 ja kolmas oli 250 punktiga Leedu koondis. Võistlus oli ühtlasi kõigi kolme Balti riigi 58. kohtumine.

Maavõistlusel jagati välja 40 medalikomplekti, neist 13 esikohta võitsid Maarjamaa sportlased, seejuures 4 kaksikvõitu. Kaksikvõidud tõid Eesti koondisele naised vasaraheitjad, teivashüppajad, 100m tõkkejooksjad ja 800m jooksjad.

Võistluse parima tulemuse eripreemia teenis meestest teivashüppaja Marek Arents, kes pälvis esikoha 5.50-ga. WA punktitabeli järgi andis antud tulemus 1129 punkti. Naistest jäid jagavad esikohta WA punktide järgi Leedu kolmikhüppaja Aina Grikšaite (13.78) ja tõkkejooksja Grit Šadeiko, kes läbis staadionisirge 13.41-ga. Mõlemad sportlased kogusid 1095 WA punkti, varem Balti meistrivõistluste ajaloos pole keegi jaganud antud auhinda.

Balti meistrid:

100m Karl Erik Nazarov – 10.47
800m Kelly Nevolihhin – 2:10.18
5000m Jekaterina Patjuk – 16:17.96
3000m takistusjooks Kaur Kivistik – 8:57.70
4x100m teatejooks (Lukas Lessel, Karl Robert Saluri, Ken Mark Minkovski, Karl Erik Nazarov) – 39.92
4x400m teajooks (Liis Roose, Helin Meier, Liis Grete Atonen, Marielle Kleemeier) – 3:46.33
100m tõkkejooks Grit Šadeiko – 13.41
400m tõkkejooks Marielle Kleemeier – 59.97
Kõrgushüpe Karl Lumi – 2.10
Teivashüpe Marleen Mülla – 3.80
Kuulitõuge Jander Heil – 18.54
Kettaheide Martin Kupper – 58.52
Vasaraheide Kati Ojaloo – 67.43

Balti meistrivõistluste hõbemedalid:

200m Kristin Saua – 24.12
400m Liis Rose – 55.73
400m Rivar Tipp – 48.30
800m Helin Meier – 2:10.74
800m Deniss Šalkauskas – 1:49.92
1500m Deniss Salmijanov – 3:55.95
1500m Kelly Nevolihhin – 4:33.98
3000m takistusjooks Laura Maasik – 10:24.89
4x100m teatejooks (Grit Šadeiko, Diana Suumann, Kristin Saua, Anna-Liisa Saks) – 46.42
100m tõkkejooks Diana Suumann – 13.61
110m tõkejooks Keiso Pedriks – 14.15
Kaugushüpe Tähti Alver – 6.39
Kolmikhüpe Viktor Morozov – 15.30
Teivashüpe Marin Lõo – 3.75
Kuulitõuge Kätlin Piirimäe – 14.14
Vasaraheide Gertu Küttmann – 55.49
Vasaraheide Adam Paul Kelly – 66.27

Balti meistrivõistluste pronksmedalid:
100m Kristin Saua – 12.03
200m KenMark Minkovski – 21.59
5000m Leonid Latsepov – 14:39.85
3000m takistusjooks Tuuli Tomingas – 10:36.59
4x400m teatejooks (Kristjan Rosenberg, Sten Ander Sepp, Robin Sapar, Rasmus Kisel) – 3:13.76
110m tõkkejooks Martin Täht – 14.41
400m tõkkejooks Sten Ander Sepp – 52.55
Kaugushüpe Henrik Kutberg – 7.40
Kaugushüpe Aet Laurik – 6.10
Kolmikhüpe Anna Panenko – 12.76
Teivashüpe Risto Lillemets – 4.95
Kuulitõuge Kevin Sakson – 16.57
Kettaheide Kätlin Tõllasson – 48.35
Kettaheide Kevin Sakson – 54.52
Odavise Gerli Israel – 48.95
Vasaheide Toomas Tankler – 62.64
5000m käimine Maria Ivanova – 27:12.00

Kõiki tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu lehelt

Kahe päeva galeriid Kergejõustiku Facebooki lehel

Kahe päeva otseülekanded samuti Kergejõustiku Facebooki lehel

Koondise juht: Kristel Berendsen (tel. +372 5289062)
Füsioterapeudid: Liisi Sakala ja Henriette Porila
Kohtunike esindajad: Lauri Puolakainen ja Allan Pilt
Ülekande kommentaator: Peeter Randaru
Koondise treenerid: Liivi Eerik, Epp Maasik, Tiina Torop, Anne Mägi, Kersti Viru, Külli Tambre, Taivo Mägi, Rauno Kirschbaum, Ants Kiisa, Harry Lemberg, Heiko Väät, Hennit Küppas, Ahto Tatter, Enn Sellik, Jevgeni Terentjev, Aleksandr Vhorõhh, Romet Mihkels, Jaak Uudmäe, Maie Uudmäe

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee tänasid roosiaias kõiki Eesti sportlasi, aga ka treenereid, toetajaid ning taustajõude, kes aitasid kaasa nende Tokyo 2020 suveolümpiale jõudmisele, kohapeal võistlemisele ja üleva tunde inimeste kodudesse toomisel. „Kõik olümpiale välja murdnud sportlased on kangelased,“ ütles riigipea roosiaias toimunud tänuüritusel.

Riigipea sõnul küsiti temalt Tokyos korduvalt, kas ilma publikuta olümpia on ikka see päris õige? „Aga milline on see õige olümpiatunne? Minu esimesed mälestused – olümpiatunded – pärinevad sügavast nõukogude ajast. See tunne jõudis toona kohale läbi raadiolainete, ilma pildita ja ilma sinimustvalgeteta tribüünidele,“ selgitas president Kaljulaid ja lisas, et nii, nagu kellelegi on antud sellest olümpiast osa saada või kaasa elada, ongi õige olümpiatunne: “See tunne, et on osa saadud millestki väga erilisest.“

Riigipea tänas kõiki olümpiasportlasi pingutuse ja vaeva eest, mis aastate ja aastakümnete jooksul on nähtud, et jõuda välja olümpiale ja sinimustvalges meie riiki esindada. „Ma tänan ka kõiki taustajõude – treenereid, füsioterapeute, psühholooge, massööre ja koduseid – emasid, isasid, vendi-õdesid, abikaasasid, lapsi – te kõik olete osa sellest delegatsioonist. Teie olete aidanud sportlastel jõuda sinna, kuhu nad on jõudnud. Ja te olete kõik koos ajalugu teinud,“ rõhutas president Kaljulaid.

Riigipea tänas ka kõiki sportlaste toetajaid, kes tihti ise tähelepanu ei soovi, ent lisaks heale sõnale panevad õla alla ka rahaliselt, ning olümpiakomiteed, kes olümpiale eelnenud kahel aastal iga päev justkui pusletükke kokku pani. Samuti tõi ta eraldi välja olümpiat kajastanud ajakirjanikud, kes kõik emotsioonid Eesti kodudesse tõid.

ERGO kindlustus andis kuuendat aastat järjest välja noorte sportlaste stipendiumi kogumahus 25 000 eurot. Tänavu kandideeris 34 sportlast, kellest stipendiumi pälvis U18 korvpallikoondis ja üheksa sportlast, kelle seas ka kaks kergejõustiklast – teivashüppaja Marleen Mülla ja kümnevõistleja Risto Lillemets.

„Oleme otsustanud toetada noori sportlasi nende iseseisva elutee alguses, kui rahalisest abist võiks olla kõige rohkem kasu ja see võimaldaks neil treenimist ja võistlemist tipptasemel jätkata,“ kommenteeris ERGO Eesti juht Marek Ratnik. „Rõõm on tõdeda, et mitmed meie toetatud sportlased on saavutanud väga kõrgeid tulemusi, näiteks vehkleja Erika Kirpu tõi äsja Tokyost kuldmedali.“

Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on kõikidel stipendiaatidel potentsiaali tulevikus läbi lüüa maailma paremikus. Seekord valituks osutunud sportlastest Kregor Zirk ja Kristin Kuuba on juba edukalt võistelnud Tokyo olümpiamängudel. „ERGO noorte sportlaste stipendium on oluliseks toeks, abiks ja tunnustuseks noortele, et leida endas jõudu pürgimaks ja püsimaks spordis kõrgeimal tasemel,“ lisas Sõõrumaa.

ERGO stipendiaadid 2021. aastal:

Kregor Zirk – ujumine
Eva-Lotta Kiibus – iluuisutamine
Kristin Kuuba – sulgpall
Risto Lillemets – kümnevõistlus
Tormis Laine – mäesuusatamine
Helary Mägisalu – maadlus
Marleen Mülla – teivashüpe
Mehis Udam – laskesuusatamine
Lisell Jäätma – vibulaskmine
U18 korvpallikoondis

Toetatavad sportlased aitasid välja valida endine kahevõistleja Ago Markvardt ja purjesportlane Tõnu Tõniste. ERGOt esindasid Marek Ratnik, Raul Rüüson, Erko Makienko ja Alo Alunurm.

Kuue aasta jooksul on ERGO noorte sportlaste stipendiumi pälvinud rohkem kui poolsada sportlast. Teiste seas kahevõistleja Kristjan Ilves, mitmevõistleja Johannes Erm, kiiruisutaja Saskia Alusalu, ujuja Kregor Zirk, sprinter Karl Erik Nazarov jt. Toetus pole mõeldud ainult võistlemiseks, vaid seda saab kasutada ka taastumiseks, laagrites treenimiseks ja näiteks spordivarustuse hankimiseks.

13.-14. augustil toimuvad Lätis, värskelt renoveeritud Valmiera staadionil täiskasvanute Balti võistkondlikud meistrivõistlused ehk Presidendi karikavõistlused. Eesti eest on väljas mitmed meie tipud – Tähti Alver, Kati Ojaloo, Marleen Mülla, Karl Erik Nazarov, Laura Maasik, Kelly Nevolihhin, Diana Suumann, Grit Šadeiko, Kaur Kivistik, Jander Heil, Martin Kupper, Keiso Pedriks, Risto Lillemets jt. Kaks päeva vältaval võistlusel asub starti ligi 70-liikmeline Eesti koondis.

Vaata Eesti koondise koosseisu

Ajakava

Tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel

Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel

2020. aasta Balti meistrivõistluste tulemused

Teine võistluspäev:

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Jõustusid uued Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 9. augustist 2021.

Kontrollimata tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

sisetingimustes on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv ei ole kokku rohkem kui 50 isikut;
siseruumis võivad koos viibida ja liikuda isikud hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibivaperekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
siseruumides tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu jadesinfitseerimisvahendite kasutamise Terviseameti juhiste kohaselt;
välistingimustes võib piiratud territooriumil tegevusi korraldada kuni 100 osaleja japealtvaatajaga.
välistingimustes ei rakendata osalejate piirarvu nende tegevuste puhul, kus tegevusetoimumise territoorium ei ole selgelt piiratud või piiritletav, tegevus toimub näiteks ühe asumi territooriumil või kui ei toimu osalejate registreerimist või ei korraldata pealtvaatajatele piletite müüki. Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finiši ala.
Sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduses ei arvestata piirarvu hulka alla 18-aastaseid isikuid. Spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste puhul arvestatakse piirarvu hulka ka alla 18-aastaseid isikuid. Seega kontrollimata treeningul võib osaleda üle piirarvu alla 18-aastaseid isikuid, kuid spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel mitte.
piirarvu arvestusse ei lähe isikud, kes on seotud tegevuse korraldamise või läbiviimisega, samuti koha omaniku või tema esindaja, töötajate (sealhulgas professionaalsed sportlased, täiskasvanute koondiste liikmed ning sportmängude meistriliigade ja esiliigade võistkondade liikmed), töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. See tähendab, et spordivõistlusel, kus osalevad professionaalsed sportlased, täiskasvanute koondiste liikmed, sportmängude meistriliigade ja esiliiga võistkonnad, loetakse piirarvu sisse pealtvaatajad, harrastajad ja mitte professionaalsed sportlased ja piirarvu sisse ei loeta professionaalsed sportlased, täiskasvanute koondiste liikmed ning sportmängude meistriliigade ja esiliigade võistkondade liikmeid.
isikute piirarvu arvestusse lähevad kõik külastajad, lapsevanemad, meedia esindajad, mitteprofessionaalsed sportlased, liikumisharrastuse üritusel osalejad. Neid isikuid kontrollimata üritusel kontrollima ei pea.
isikute piirarv kehtib sisetingimustes kogu hoone või tegevuse asukoha kohta. Seega ei ole lubatud näiteks olukord, kus ühte ruumi lubatakse kuni 50 isikut kontrollimata ning teise ruumi 200 isikut kontrollitult, kuid kõik saalid asuvad ühes hoones. Selleks, et kirjeldatud olukorda vältida, lähtutakse piirarvude arvestamisel kogu tegevuse asukoha põhiselt, st hoonest või territooriumist. Kui tegevuskoht asub mõnes suuremas kaubanduskeskuses, siis võib isik nakkusohutust tõendamata liikuda näiteks toidukauplustes, kuid näiteks spordiklubi külastamiseks on tõenäoline, et isik peab oma nakkusohutust tõendama, kui selles siseruumides asuvas spordiklubis viibib kõikide saalide peale kokku rohkem kui 50 isikut.
isikute arvu põhimõtet arvestatakse ühes ajahetkes, seega peab tegevuse eest vastutav isik hindama, kas võib sinna sattuda rohkem kui sätestatud piirarv isikuid või mitte. Kui ta ei soovi tõendeid kontrollida, siis ei või ta lubada ühel ajal üle 50 isikul siseruumides viibida ega üle 100 isikul välistingimustes.
kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.

Kontrollitud sporditegevuste läbiviimine

Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

sisetingimustes osaleb kuni 6000 ja välistingimustes kuni 12 000 üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimest ning järgitakse teisi samal ajal kehtestatud piiranguid (näiteks desinfitseerimisnõuete täitmine).
isik võib osaleda tegevuses, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a. ta on alla 18-aastane;
b. ta on erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik;

c. ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist selle kohta tõendi. See tähendab, et isik:
i. on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva;
ii. on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
iii. on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta sätestatut.

d. ta esitab negatiivse testi tõendi järgmistel tingimustel:
i. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD test (edaspidi kiirtest) peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist;
ii. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.
tegevuse eest vastutav isik ehk tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima eelpool nimetatud tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevalt tuleb kontrollida kõiki, lubatud on tõendi kontroll nii visuaalselt kui ka tehnilise seadmega. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Tõendi võltsimine või võltsitud tõendi kasutamine on karistatav. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks vastava nõusoleku.
tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest. Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti.
tegevuse eest vastutav isik võib korraldada kiirtesti tegemise Terviseameti juhiste kohaselt. Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-haigus-covid-19-trukised-ja-juhendmaterjalid
maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest
Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmisid juuliks üle Euroopa Liidu ühtsetele standarditele vastavalt kolm COVID-tõendit: EL digitaalne immuniseerimise tõend, EL digitaalne negatiivse PCR testi tõend ja digitaalne COVID-19 läbipõdemise tõend. Tõenditel olev QR-kood on loetav vastava rakendusega (kontroll.digilugu.ee). Lisaks võib EL digitaalset tõendit näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust, läbipõdemist või negatiivset testi tulemust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid
tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontrolli.digilugu.ee rakendust. See tähendab, et andmeid töödeldakse üksnes kontrolli eesmärgil ning tegevuse eest vastutaval isikul ei ole õigus andmeid mis tahes ajahetkel säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks isikuandmete kaitse üldmääruse sätestatud korras nõusoleku.
nakkusohutuse tõendamise kohustus on inimesel endal. Alates 9. augustist ei ole korraldajal enne ürituse või tegevuse algust kohustust tagada osalejatele antigeeni kiirtestiga testimise võimalust. See tähendab, et tegevuse korraldaja ei pea tagama tervishoiutöötaja kohalolekut, kes teeb antigeeni kiirtesti neile, kes ei ole vaktsineeritud, läbipõdenud või teinud eelnevalt PCR või antigeeni kiirtesti.
kui korraldaja siiski pakub enne tegevust testi tegemise võimalust, peab ta järgima Terviseameti
vastavaid juhiseid, millega on võimalik tutvuda siin:
https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-haigus-covid-19-trukised-ja-juhendmaterjalid
antigeeni kiirtesti tegemise kulu katab inimene, kes soovib osaleda tegevuses, välja arvatud juhul, kui tegevuse korraldaja vabatahtlikult pakub testimise võimalust ja selle kulu katmist.
tegevuse korraldaja peab edaspidi hindama oma tegevuses osalevate inimeste arvu. Kui tegevuses osaleb oodatavalt enam kui 50 inimest siseruumides või 100 inimest väljas, või igapäevase majandustegevusega on seotud rohkem kui 50 isikut sees või 100 isikut väljas, peab tõendeid ja testi tulemusi kontrollima alates esimesest osalevast isikust arvates.
kui korraldaja ei soovi tõendite või testi tulemuste kontrollimise kohustust täita, peab ta piirama külastajate arvu vastavalt piirarvudele ehk ta ei tohi võimaldada sisetingimustes tegevuses osaleda rohkem kui 50 isikul ning välistingimustes rohkem kui 100 isikul. Oluline on, et tegevuse eest vastutav isik teavitaks enne hoonesse või territooriumile sisenemist, millised põhimõtted kohalduvad.
COVID-19 vaktsineeritust, läbipõdemist, PCR või antigeeni kiirtesti tulemust tuleb kontrollida kõikidel isikutel, kes tegevuses osalevad. Kui isik ei tõenda oma nakkusohutust, puudub tal õigus tegevuses osaleda (välja arvatud järgmistes punktides mainitud erandid).
enne tegevuses osalemist ei pea nakkusohutust tõendama alla 18-aastane isik (18-aastane juba peab tõendama). See tähendab, et ta ei pea esitama tõendit negatiivse COVID-19 testi kohta, samuti ei nõuta talt tõendit vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise kohta. Kui vaktsineeritusega hõlmatus alla 18-aastaste seas suureneb ning noortel on ajaliselt olnud võimalus ka teise vaktsiinidoosi saamiseks, vaadatakse kehtestatav vanusepiir üle ning vajaduse korral seda korrigeeritakse.
testimisest on vabastatud ka vaktsineerimisekuuri lõpetanud isik, kui vaktsineerimiskuuri lõpetamisest ja vaktsineerimiskuuri järgse maksimaalse kaitse saabumise päevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. See tähendab, et kui tegemist on kahedoosilise vaktsiiniga ning teist doosi ei ole veel tehtud, peab inimene enne tegevuses osalemist siiski tegema COVID19 testi.
testimisest on vabastatud ka vaktsineerituga võrdsustatud isikud ühe aasta jooksul vastavalt korralduses sätestatule (kes on haiguse läbi põdenud ja saanud ühe vaktsiinidoosi). Samuti ei pea eelnevalt testi tegema inimene, kes on COVID-19 läbi põdenud, sellest ei ole möödunud 180 päeva ning ta esitab selle kohta tõendi.
juhul, kui testimist või tõendite kontrollimist ei ole rakendatud kõikidele tegevuses osalejatele ja kogu tegevuse vältel, tuleb rakendada tegevuse läbiviimisel kontrollimata tegevuse piirarvusid ehk 50 isikut sisetingimustes ja 100 isikut välistingimustes.
arvestada tuleb, et kõrgendatud piirarvudega ürituste läbiviimisel tuleb tagada kõikide isikute nakkusohutuse kontroll tegevuse algusest alates. Viimane tähendab, et olukorras, kus tegevuse käigus soovib tegevuses osaleda rohkem isikuid, kui on 50 sisetingimustes ja 100 välistingimustes, kuid isikuid pole tegevuse algusest testitud, nende testimise tulemusi, läbipõdemise või vaktsineerituse tõendatus kontrollitud, ei ole lubatud tegevust ellu viia nimetatud punktis sätestatust suuremale hulgale inimestele.
6000 ja 12 000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe tegevuse jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui tegevus kestab mitu päeva, siis peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav.
kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.
regulatsiooni ei rakendata üritustele, mis on hajutatud erinevate asukohtade vahel, näiteks linnaruumis toimuvatele üritustele, nt Vanalinna päevad ehk üritused, kus inimesed liiguvad ühest tegevuskohast teise
inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm.
tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus, testimise läbimise korral analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed).
COVID-19 testi, sealhulgas antigeeni kiirtesti tegemine võib osalejale tähendada üritusel osalemise või teenuse kasutamise hinnatõusu antigeeni kiirtesti tegemise kulu võrra. Arvestades rahvatervise huve ja üritusel osalemise või teenuse kasutamise riski maandamist, on selline lisakulu põhjendatud.
praegu on Euroopa turul saada professionaalseks kasutamiseks mõeldud COVID-19 antigeeni kiirtestid. See tähendab, et need testid on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötaja poolt või tervishoiutöötaja juhendamise all. Tervishoiutöötaja väljastab isikule ka tõendi testi tulemusega, mida isik saab tegevuse korraldajale näidata. Kui tegevuse korraldaja soovib korraldada enne tegevuse algust kiirtesti tegemist tervishoiutöötajateta, siis tuleb sel juhul järgida Terviseameti juhiseid ning sel juhul kehtib kiirtest ainult konkreetse tegevuse raames, mitte 48 tundi nagu tervishoiutöötaja poolt tehtud kiirtest.
piletite müügi puhul peab korraldaja tagama selle, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.
Kehtestatud piirarvu hulka loetakse kõik tegevuses osalevaid isikuid (nii korraldajad, alla 18-aastased, vaktsineeritud, läbipõdenud, testitud).

Nõuded nii kontrollimata kui kontrol litud sporditegevuse korraldamiseks

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
Spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
Tegevuse korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
Tegevuse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
Tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
Tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.
Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Tokyo olümpiamängude kergejõustikuprogrammi viimase alana sukeldusid võistlustulle maratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti, kes said vastavalt 27. ja 68. koha. Viie aasta tagust võitu kaitses keenialasest maailmarekordiomanik Eliud Kipchoge.

Oma teise olümpiamängude kuldmedali võitnud 36-aastane Kipchoge finišeeris Sapporos ligi 30-kraadise kuumusega peetud maratonil ajaga 2:08.38, edestades teise koha saanud Hollandi jooksjat Abdi Nageeyet minuti ja 20 sekundiga. Pronksile tuli Belgia esindaja Bashir Abdi (+1.22).

Enda karjääri kolmandal olümpia osalenud Tiidrek Nurme sai rasketes tingimustes ja tugevas konkurentsis 27. koha. Hooaja isikliku tippmargi jooksnud 35-aastane Nurme, kes oli viie aasta eest Rio maratonidistantsil 63., läbis tänavu distantsi ajaga 2:16.16, kaotades võitjale seitse minutit ja 38 sekundit.

Teise Eesti maratoonarina võistlustules olnud 38-aastane Roman Fosti saavutas 68. koha. 2016. aastal Rios olümpial 61. olnud Fosti läbis Sapporos maratonidistantsi ajaga 2:25.37.

Tokyo olümpiamängude meeste maratoni 106 osalejast sai kokku tulemuse kirja 76 sportlast.

Kõik maratoni TULEMUSED

Tiidrek Nurme intervjuu ERR-le

Roman Fosti intervjuu ERR-le peale jooksu:

Fotol: Karl Rinaldo ja Lishanna Ilves | Foto: EKJL

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on augusti esimeses episoodis külalise rollis selle suve üks silmapaistvamaid atleete, Eesti kõigi aegade kolmandaks kaugushüppajaks kerkinud Lishanna Ilves.

21-aastane Ilves krooniti juunis esmakordselt täiskasvanute klassis Eesti meistriks suurepärase isikliku rekordi 6.66-ga. Paar nädalat hiljem Tallinnas toimunud U23 vanuseklassi EM-il teenis Nebraskas esimese ülikooliaasta seljataha jätnud naine kuuenda koha 6.42-ga.

„Pärast Euroopa meistrivõistlusi võtsin aja täiesti maha kaheks nädalaks. Pärast EM-i olengi kodus tööd teinud,“ sõnab Järvamaalt pärit kergeatleet esialgu veidi üllatuslikult. Seejärel selgitab ta: „Meie perel on Koerust kolme kilomeetri kaugusel oma talu. Ette tuleb loomade karjatamist ja kõike muud, mida talus on vaja teha. Ehitame näiteks praegu lihaveisekarjale aedu. See on füüsiliselt päris raske, sest kuuekilose kuvaldaga tuleb poste maasse taguda. Ma usun, et jõusaali kõrvalt olen ka sealt natuke tugevust juurde saanud.“

Ilvese tänavune rekordhüpe tegi temast juba Euroopa tasemel sportlase, mis annab lootust, et järgmisel suvel võiksime teda esmakordselt näha ka täiskasvanute tiitlivõistlustel hüppamas.

„Annan endale aru, et 6.66 on selline tulemus, kus aasta jooksul enam 34 sentimeetriga rekordit ilmselt ei paranda. Samas usun, et mul jäi praegu selle 6.66-ga natuke varu sisse. Aga see ongi ehk hea, kuna on, mille poole püüelda. Näiteks mu jõunäitajad on praegu äärmiselt kehvad. Kui jõunäitajaid vaadata, siis ei ütleks iial, et ma nii kaugele olen hüpanud,“ pajatab Ilves.

Olümpiamängude ajal ei saa üle ega ümber ka Tokyos toimuvast. Ilves tunnistab, et Eesti epeenaiskonna kuldmedal pakkus emotsiooni, mida tihti kogeda ei saa.

„Nende finaali ajal oli selline pinge sees. Käed värisesid. Vahepeal panin padja silme ette, sest ei julgenud lihtsalt vaadata. Aga kui sai selgeks, et tulebki kuld ära, siis hakkasid pisarad voolama. See oli väga võimas emotsioon, mida nad pakkusid meile,“ rõõmustab Ilves.

Staadionijutud · "Staadionijutud" | Lishanna Ilves: pärast EM-i olen kodus peamiselt tööd teinud

“Staadionijutud”, 35. osa: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTu n es

Intervjuust kuuleb muuhulgas Ilvese lapsepõlvest ja vanemate kasvatusest, tõsiseimast vigastusest, konkurentsist õega, elust USA-s, eeskujudest ja paljudest muudest põnevatest teemadest. Saates esitatud küsimusele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Tokyo suveolümpiamängude lõputseremoonial 8. augustil kannab Eesti lippu kümnevõistleja Maicel Uibo.

Tokyo olümpiamängudel 8037 punktiga 15. koha saanud Uibo ütles, et tal on suur au Eesti lippu kanda.

“Olümpiamängude avatseremoonial ma osaleda ei saanud, küll aga on mul võimalus nüüd lõputseremooniat väisata. Eesti lipu staadionile toomine on vastutusrikas ülesanne ning kindlasti kujuneb sellest üks võimas ja pidulik hetk!” ütles Uibo EOK pressiteate vahendusel.

Olümpiamängude viimasel päeval, 8. augustil on võistlustules veel kaks eestlast – maratoonarid Roman Fosti ja Tiidrek Nurme.

Tokyo olümpiamängude kümnevõistluse võidab uue olümpiarekordi 9018 punktiga kanadalane Damian Warner. Parima eestlasena lõpetas Johannes Erm võistluse 11. koha ja 8213 punktiga. Maicel Uibo lõpetas oma teised olümpiamängud 15. koha ja 8037 silmaga. Teivashüppes täna nullile jäänud Karel Tilga kogus 7018 punkti ja sai olümpia debüüdil 20. koha.

Hõbemedali viis koju prantslane Kevin Mayer (8726) ja pronksi teenis noor Austraalia mees Ahley Moloney (8649). Kaheksa hulka mahtusid veel ameeriklane Garrett Scantling (8611), kanadalane Pierce Lepage (8604), ameeriklane Zachery Ziemek (8435), grenadalane Lindon Victor (8414) ja Venemaa olümpiakomitee esindaja Ilja Škurenjov (8413).

Eesti kümnevõistlejate seeriad Tokyos:

Johannes Erm 8213 (11.04; 7.36; 14.60; 1.99; 48.25; 14.55; 45.72; 4.80; 58.41; 4:28.42)

Maicel Uibo 8037 (11.32; 7.37; 13.95; 2.02; 50.82; 14.83; 46.38; 5.50; 50.64; 4:38.64)

Karel Tilga 7018 (11.31; 6.77; 15.25; 2.02; 50.48; 16.10; 41.31; X; 73.36; 4:38.24)

110 meetri tõkkejooks

Johannes Erm alustas teist päeva ilusa tulemusega, kui sai kirja aja 14.55. Oma rekordiseeriaga (8445) võrreldes kogunes juurde miinuspunkte. Kuue alaga on tal kokku 5113 punkti. Eestlastest parimana jätkab Erm 14. kohal.

Maicel Uibo sai päeva alustuseks kirja aja 14.83. Rekordiseeriaga võrreldes tuli miinuspunkte juurde, isiklik rekord on Uibol 14.43. Uibo on kuue alaga kogunud 4888 punkti ja tema leiab 19. kohalt.

Eile soojendusel tagareit vigastanud Karel Tilga tegi väga ettevaatliku jooksu, ajaks 16.10. Kuue alaga on Tilga kogunud 4695.

Võistluse liider Damian Warner alustas päeva olümpiarekordiga ja jooksis välja aja 13.46. Võrreldes oma rekordiseeriaga andis ta pisut punkte ära, kuid suurendas oma edu liidrina veelgi. Warner kaotab oma rekordseeriale 35 punktiga.

Kuue ala järel hoiab endiselt teist kohta austraallane Ashley Moloney (5605), kolmas on teine kanadalane Pierce Lepage (5454 punkti). Kevin Mayer jooksis tõkkeid ajaga 13.90 ja on 5327 punktiga neljandal kohal.

Kettaheide

Johannes Erm heitis ketast 45.72, mis on enam kui kaks meetrit pikem heide võrreldes rekordiseeriaga. Erm on seitsme ala järel kogunud 5895 punkti ja tõusis 12. kohale.

Maicel Uibo heitis ketast 46.38 ja on ka kettaheite järel endiselt 19. kohal (5683 punkti). Karel Tilga ei saanud ketast kuidagi lendama. Mõõtmisele läks vaid üks katse, mille tulemus 41.31 jäi tema kohta tagasihoidlikuks. Tilga isiklik rekord on aga nii hea nagu 48.79. Tilgal on seitsme ala järel 5386 punkti.

Kettaheites kogus veidi plusspunkte Damian Warner, kes heitis esimeses voorus 48.67 ja kaotab oma rekordile kettaheite järel 30 punktiga. Warneri edu teise koha ees on 251 punkti. Seitsme ala järel on esinelik jäänud samaks. Endiselt hoiab teist kohta noor australlane Ashley Moloney (6359 punkti), kolmas on Warneri koondisekaaslane Pierce Lepage (6265 punkti). Maailmarekordiomanik Kevin Mayer püsib neljandal kohal (6157).

Teivashüpe

Maicel Uibo näitas teivashüppes head minekut ja püstitas uue isikliku rekordi 5.50. Uibo teenis selle tulemusega ka alavõidu. Kaheksa ala järel on ta kogunud 6750 punkti ja tõusis 12. kohale.

Johannes Erm ületas teivashüppes kõrguse 4.80 ja on kaheksa alaga kogunud 6744 punkti. Oma parimas mitmevõistluses ületas Erm 4.70. Kaheksa ala järel on Erm hoidmas 13. kohta.

Karel Tilga jättis teivashüppe vigastuse tõttu pooleli ja tulemust kirja ei saanud. Sellest hoolimata kavatseb Tilga olümpiadebüüdi lõpuni teha.

Võistluste liider Damian Warner kordas teivashüppes isiklikku rekordit ja ületas kõrguse 4.90. Oma parimas mitmevõistluses sai Warner teivashüppes kirja tulemuse 4.80. Kaheksa ala järel on Warner kogunud 7490 punkti ja edestab oma senist rekordit (8995) ühe punktiga.

Teisel kohal on endiselt austraallane Ashley Moloney, kes ületas teivashüppes kõrguse 5.00 ja on kogunud 7269 punkti. Kolmandal kohal püsib kandalane Pierce Lepage, kes hüppas teivast samuti täpselt viis meetrit. Tema on kogunud kaheksa ala järel 7175 punkti. Kevin Mayer tuli teivashüppega pronksmedalile lähemale. Ta ületas kõrguse 5.20 ja on nüüdseks kogunud 7129 punkti.

Odavise

Eelmisel alal nulli saanud Karel Tilga jätkas isikliku rekordiga 73.36. Eestlane viskas kohe avakatsel 71.71, seejärel 72.58 ja lõpuks 73.36. Enne võistlust oli tema isiklik tippmark alla 70 meetri – 69.25.

Uibo piirdus avakatsel tulemusega 50.64 ja rohkem viskama ei läinud, sest vigastas küünarnukki. Tulemus jääb tema isiklikule rekordile 15 meetriga alla.

Erm sai viimasel katsel kirja 58.41 (kogu seeria 56.35 – X – 58.41), mis jääb isiklikule rekordile alla pisut enam kui meetriga.

Prantslane Kevin Mayer põrutas isiklikuks rekordiks 73.09, aga alavõitu Tilgalt ei võtnud. Damian Warner sai kirja 63.44.

Medali eest heitlevad kanadalane Pierce Lepage (57.24) ja Ashley Moloney (57.12) viskasid pea võrdselt ehk kokkuvõttes säilitas austraallane pea sajapunktise edu.

Üheksa ala järel juhib Warner 8280 punktiga, Mayer on 8066 punktiga teine ja Moloney 7964 punktiga kolmas. Erm on 13. (7458) ja Uibo 17. (7348).

1500 m jooks

Eestlastest oli parim Johannes Erm, kes lõpetas kolmandana ajaga 4:28.42, mis tähistas ühtlasi 0.54-sekundilist isikliku rekordi parandust. Tilga lõpetas ajaga 4:38.24 ja Uibo ajaga 4.38.64. Alavõidu teenis ameeriklane Steven Bastien (4:26.95), Warner sai kirja 4:31.08 ja Mayer 4:43.17.

Kõik tulemused

Teise päeva fotogalerii kergejõustiku Facebooki lehel

Täna varahommikul algas Tokyo olümpiamängude kümnevõistlus. 23 mehe seas startis ka kolm Maarjamaa mitmevõistlejat.

Avapäeva järel on liidriks 4722 punkti kogunud Damian Warner, 21-aastasel austraallasel Ashley Moloneyl on teisena koos 4641 ja kolmandal kohal oleval Warneri koondisekaaslasel Pierce Lepage’il 4529 silma.

Teisel päeval hakkab medalitele heitlema ka maailmarekordimees Kevin Mayer, kes on viie ala järel 4340 silmaga viiendal kohal. Eesti kümnevõistlejate jaoks ei möödunud avapäev kõige paremini. Kõik kolm eestlast kaotavad isikliku rekordi graafikule üle 300 punktiga: 4208 punkti teeninud Erm jääb rekordigraafikust maha 305 punktiga, Maicel Uibo (4018) 299 ja vigastusega võitlev Karel Tilga (3973) 382 silmaga.

Maicel Uibo rekordseeria (8604 punkti): 11.10; 7.46; 15.12; 2.17; 50.44; 14.43; 46.64; 5.40; 63.83; 4:31.51

Karel Tilga rekordseeria (8484): 11.13; 7.69; 15.32; 2.10; 49.53; 15.16; 47.13; 4.92; 66.55; 4:26.95

Johannes Erm rekordseeria (8445): 10.73; 7.97; 14.66; 2.03; 47.41; 14.33; 43.24; 4.70; 59.60; 4:34.04

100 meetri jooks:

Eesti meeste võistlus algas raskelt. Kiireim eestlane oli esimeses jooksus jooksnud Johannes Erm, kes sai kirja aja 11.04. Temaga samas jooksus olnud Maicel Uibo sai kirja aja 11.32. Teises jooksus lõpetas Karel Tilga ajaga 11.31.

Kõige kiirem mees kümnevõistluse esimesel alal oli kanadalane Damian Warner, kes lõpetas tulemusega 10.12 (1066 punkti). Sellega kordas ta oma isiklikku rekordit. Temaga samas jooksus olnud noor austraallane Ashley Moloney sai kirja isikliku rekordi 10.34 (1013 punkti). Kanada sportlane Pierce Lepage lõpetas kolmanda koha väärilise ajaga 10.43 (992 punkti).

Johannes Erm on pärast esimest ala 852 punktiga 15. kohal, Tilga on 793 punktiga 22. kohal. Uibo on 791 punktiga 23 võistlejast pärast esimest ala viimane.

Kaugushüpe:

Kõige pikema hüppe tegi eestlastest Maicel Uibo, kes sai kirja tulemuse 7.37. Johannes Erm sai kaugushüppes kirja tulemuse 7.36. Karel Tilga kaugushüppe katsed ei olnud tema parimate päevade killast, sest talle teeb muret tagakülg. Kaugushüppes sai Tilga parimal katsel kirja vaid 6.77. Võistlemist Tilga jätkab. Erm on üldarvestuses 1752 punktiga 15. kohal, Uibo on 1694 punktiga 19. ja Tilga 1553 punktiga 22.

Taas võimsas hoos kanadalane Damian Warner hüppas 8.24. Pierce Lepage sai kirja 7.65, Ashley Moloney 7.64 ja Kevin Mayer 7.50. Kaugushüppes sai vigastada belglane Thomas van der Plaetsen, kes viidi staadionilt ära ratastoolis.

Warner hoiab pärast kaht ala üldarvestuses esikohta (2189 punkti). Teisel kohal on austraallane Ashley Moloney (1983 punkti). Kolmandat positsiooni hoiab šveitslane Pierce Lepage 1964 punktiga.

Kuulitõuge:

Tilga näitas kuulitõukes oluliselt paremat minekut ja tõukas parima katsel 15.25. Paraku jäi napi üleastumise tõttu viimasel tõuke pikk tulemus mõõtmata. Erm sai kuulitõukes kirja korraliku 14.60, Uibo lõpetas kolmanda ala tulemusega tagasihoidliku 13.95-ga.

Pärast kolme ala on Erm üldarvestuses 2517 punktiga 14. kohal, Uibo on 2419 punktiga 20. ja Tilga kuulitõukega endiselt 22. ehk viimasel kohal (2358 punkti).

Kuulitõuke parim oli valgevenelane Vitali Žuk, kes tõukas 16.23. Uue isikliku rekordi 15.31 tõukas Pierce Lepage. Kevin Mayeri jaoks oli kuulitõuge tagasilöök. Ta tõukas vaid 15.07. Võistluse liider Warner tõukas oma hooaja parima 14.80.

Üldarvestuses hoiab 2966 punktiga liidrikohta kanadalane Damian Warner, talle järgneb kaasmaalane Pierce Lepage 2773 punktiga ning austraallane Ashley Moloney hoiab 2671 punktiga kolmandat kohta. Maailmarekordimees Mayer on kuulitõuke järel neljandal kohal.

Kõrgushüpe:

Uibo jaoks ei ole Tokyo mängude avapäev möödunud hästi ja paremaks ei läinud ka kõrgushüppes, kui talle läks kirja teisel katsel ületatud 2.02. Uibo isiklik rekord on 2.18. Sama kõrguse ületas ka vigastusega võitlev Tilga.

Oma rekordvõistlusel 2.03-st jagu saanud Erm alistas kolmapäeval kolmandal katsel 1.99.

Väga heas hoos jätkab valitsev maailmameister Niklas Kaul, kes sai jagu isiklikku rekordit tähistavast kõrgusest 2.11 ning on nelja ala järel kogunud 3380 punkti, samuti parandas oma võimalusi 2.08 ületanud maailmarekordimees Kevin Mayer.

Küll vedas kõrgushüpe alt Warnerit, kelle parimaks jäi samuti kui Uibol ja Tilgal 2.02.

Uibo (3241 punkti) kaotab nelja ala järel oma rekordigraafikule 282 punkti, Erm (3311) 264 silma. Tilga jääb oma tippmargiga võrreldes maha 339 punkti.

400 meetri jooks:

Erm ja Uibo lõpetasid avapäeva esimeses jooksus, kus Erm teenis ajaga 48.25 võidu. Uibo sai kirja 50.82 ja hästi ei läinud ka Mayeril, kes oli rekordvõistluse ajast ligi kaks sekundit aeglasem.

Teises jooksus sai Karel Tilga 50.48-ga viimase koha, nobedaim oli täpselt 48 sekundiga isikliku rekordi püstitanud hispaanlane Jorge Urena.

Kolmanda jooksu võitis ajaga 46.29 mullu kümnevõistluse tippude sekka astunud 21-aastane austraallane Ashley Moloney, Warner sai kirja 47.48, kuid paraku lõppes jalavigastuse tõttu võistlus medalite nimel heidelnud Niklas Kauli jaoks.

Kümnevõisltuse teise päeva ajakava Eesti aja järgi (5. august):

3.00 – kümnevõistluse 110 m tõkkejooks
3.50 – kümnevõistluse kettaheide
6.45 – kümnevõistluse teivashüpe
13.15 – kümnevõistluse odavise
15.40 – kümnevõistluse 1500 m jooks

Esimese päeva fotogalerii kergejõustiku Facebooki lehel

Kõik tulemused

Naiste 400 meetri tõkkejooksus krooniti olümpiavõitjaks ameeriklanna Sidney McLaughlin, kes jooksis ajaga 51.46 uue maailmarekordi.

Suurepärase jooksu tegi ka kaasmaalne 2016. aasta olümpiavõitja ja 2019. aasta maailmameister Dalilah Muhammad, kes jooksis välja aja 51.58. Noor hollandlanna Femke Bol püstitas uue Euroopa rekordi ja oli ajaga 52.03 kolmas.

Maailmarekordit uuendanud McLaughlin tõdes, et kui nägi kellal võiduaega, oli ta üllatunud, ent mitte šokeeritud. “Ma olen Karsten Warholmist natuke rahulikum inimene, seepärast ei olnud mu emotsioonid ka midagi vapustavat. Olen muidugi tulemuse üle õnnelik,” ütles ta.

Muhammadil oli ka põhjendus sellele, miks on USA naised juba võitnud Tokyos kergejõustikualadel rohkem medaleid, kui seda tehti Rios. “See on raske töö vili. Ameerika Ühendriikide atleedid ületavad ennast pidevalt, sest konkurents on tihe. USA katsevõistlustelt olümpiale pääsemine on juba hullumeelne saavutus. Sa pead sellel päeval väga, väga hea olema,” rääkis hõbedanaine.

Maailmarekordi jooks

Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker kutsub 8. augustil võistlema Toivo Pruuli esimestele mälestusvõistlusele, mis toimub koos Hiiumaa meistrivõistlustega.

Võistluse eesmärk on mälestada väärikalt Hiiumaa kergejõustiku kauaaegset eestvedajat, treenerit, kohtunikku ja organisaatorit Toivo Pruuli ning populariseerida kergejõustikku Hiiumaal. Mälestusvõistluse aladeks on 100m, kaugus ja kuulitõuge. Kuulitõuge on pühendatud Hiiumaa endisele parimale kuulitõukajale Taavi Peetrele, kelle mälestuseks soovis Toivo aastaid võistlust korraldada. Mälestusvõistluse esimest kolme parimat meest ja naist premeeritakse rahaliste auhindadega.

Mälestusvõistluse auhinnad:
I koht – €200
II koht – €150
III koht – €100

Eesti Koolispordi Liit premeerib omalt poolt parimaid koolinoori ning Sportland on välja pannud kinkekaardid. Paralleelselt mälestusvõistlusega toimuvad ka Hiiumaa meistrivõistlused. Hiiumaa meistrivõistluste medalite eest saavad heidelda vaid hiidlased, kuid osalema on oodatud kõik, nii harrastajad kui profisportlased. Enne võistlusalade algust, kell 12:00, koguneme Kärdla staadionil, et avada üheskoos treeneri Toivo Pruuli mälestuseks temanimeline pink. Oodatud on kõik Toivo endised kolleegid ja õpilased. Lastele toimub ka “Tulevikujooks”, kuhu on oodatud igas vanuses lapsed. Lapsi ootab tubli osavõtu eest tore üllatus. Lisaks on kohapeal ka batuut ja kõhu teeb täis food truck Hiidlaine.

Programm ja kava:
12:00 Toivo Pruuli mälestuspingi avamine temale istutatud tamme all
12:40 Laste tulevikujooks
13:00 Võistluse avamine
13:15 100m M
Kuulitõuge M
13:30 100m N
13:30 Kaugushüpe M
14:15 Kaugushüpe N
Kuulitõuge N
15:00 Ketas M
Kõrgushüpe N+M
15:45 Kettaheide N
16:30 Odavise M+N
17:00 800m
17:10 1500m
17:25 4x100m

Ära praamipileti pärast muretse, saadame Rohukülast 10:00 väljuvale praamile bussi vastu ja viime tagasi sadamasse 19:00 praamile. Võta ühendust aadressil kjkhiiker@gmail.com, kui vajad transporti sadamast staadionile ja tagasi.

Eelregistreerimine:
Võistluste paremaks ja sujuvamaks korraldamiseks palume osalejatel registreeruda hiljemalt 06.08.2021 aadressil margusrandaru@gmail.com.
Broneeri praamipiletid varakult – www.praamid.ee

Lisainfo:
Häli-Herta Haavapuu
kjkhiiker@gmail.com
53736986

Rasmus Mägi saavutas Tokyo olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksu finaalis uue Eesti rekordiga seitsmenda koha, Norra kergejõustikutäht Karsten Warholm parandas teel kullani enda nimel olnud maailmarekordit lausa 76 sajandikuga.

Poolfinaalis Eesti rekordi 48.36 peale viinud Mägi kärpis finaalis rahvusrekordist veel veerand sekundit. Suurepärane aeg 48.11 andis kõigi aegade kiireimas 400 meetri tõkkejooksus seitsmenda koha.

Hiilgava jooksu teinud norralane Karsten Warholm kirjutas uueks maailmarekordiks 45.94 ehk parandas oma juuli alguses Oslos joostud tippmarki lausa 76 sajandiku võrra. Kõigi aegade teine tulemus 46.17 andis ameeriklasele Rai Benjaminile hõbemedali, kolmas oli brasiillane Alison dos Santos 46,72-ga.

Ülikiires finaalis sündis kuus rahvusrekordit, ainsana jäi isiklik rekord parandamata viienda koha saanud Katari tõkkejooksjal Abderrahman Sambal ja Mägi järel kaheksandaks jäänud itaallasel Alessandro Sibiliol.

Jooksu TULEMUSED

Jooksu VIDEO

Mägi olümpiafinaalist: läbi aegade üks erakordsemaid sooritusi spordis

“Sõnu on selle jooksu iseloomustamiseks vähe. See on läbi ajaloo üks kergejõustiku suuremaid, võimsamaid, fenomenaalsemaid sooritusi.”
“Alla 46 sekundi… vähe on asju, mis sõnatuks võtavad ja see on üks neist.”

Finaali tulemused:

1. Karsten Warholm (Norra) 45.94
2. Rai Benjamin (USA) 46.17
3. Alison dos Santos (Brasiilia) 46.72
4. Kyron McMaster (Briti Neitsisaared) 47.08
5. Abderrahman Samba (Katar) 47.12
6. Yasmani Copello (Türgi) 47.81
7. Rasmus Mägi (Eesti) 48.11
8. Alessandro Sibilio (Itaalia) 48.77

Tokyo olümpiamängudel sai Venezuela kolmikhüppaja Yulimar Rojas jagu Inessa Kravetsi 26 aastat püsinud maailmarekordist, kui tuli olümpiavõitjaks viimases voorus hüpatud 15.67-ga.

Aastaid Kravetsi rekordit jahtinud 25-aastane Rojas alustas võistlust suurepärase hüppega, kui sai avavoorus kirja 15.41 ja nihutas nõnda kahe sentimeetriga 2008. aastast Kameruni kolmikhüppaja Francoise Mbango nimel olnud olümpiarekordit.

Parima jättis Venezuela kergejõustikustaar aga viimasesse vooru, kui tema katse pikkuseks mõõdeti 15.67 ehk 17 sentimeetrit enam kui 1995. aasta augustist Kravetsi nimel olnud maailmarekordilisel sooritusel.

Hõbemedali võitis 15.01-ga Portugali rahvusrekordi hüpanud Patricia Mamona, pronks läks Hispaania rekordit uuendanud Ana Peleteirole (14.87).

Kõik kolmikhüppe TULEMUSED

Rasmus Mägi pakkus kõikidele spordifännidele võimsa elamuse – tartlane pääses 400 m tõkkejooksus teist olümpiat järjest finaali! Tokyo mängude poolfinaalis püstitas ta ajaga 48.36 uue Eesti rekordi ja sai oma jooksus teise koha.

Mägi jooksis kolmandas poolfinaalis, mille võitis ajaga 48.26 Kyron McMaster. Viimase kurvini püsis kõrges konkurentsis Jamaica tõkkesprinter Jaheel Hyde, kes aga kukkus. Mägile tõi teise koha aeg 48.36, mis tähistab uut Eesti rekordit, varasema tippmargi 48.40 jooksis Mägi Rio olümpial.

Esimeses poolfinaalis olid teistest selgelt kiiremad kuu aja eest maailmarekordi püstitanud norralane Karsten Warholm 47.30-ga ning talle seitse sajandikku kaotanud kõigi aegade kolmas mees Rai Benjamin.

Teises poolfinaalis näitas parimat minekut Brasiilia tõkkesprinter Alison dos Santos, kes püstitas 47,31-ga uue Lõuna-Ameerika rekordi. 16 sajandikku kaotas talle Doha maailmameister Abderrahman Samba.

“Andsin endast kõik, et finaali saada. Aega lootsin natuke kiiremat, aga põhiülesanne sai täidetud. Selles mõttes tegin seda, mida vaja,” oli 29-aastane Mägi rahul. “See jooks, kuhu ma sattusin, oli päris hea. Teisest küljest, olla kolmandas jooksus ja näha, kuidas päris korralikke aegu paugutatakse, on ka paras praadimine pärast 60 tundi, mis siin peale eeljooksu oli. Selles mõttes kahe otsaga asi, aga ma juba enne sisendasin endale, et liiga palju teiste aegadele ei saa keskenduda, oma asjad on vaja ära teha. Midagi ülemäära ilusat siin polnud, aga põhiülesanne sai täidetud.”

Meeste 400m tõkkejooksu TULEMUSED

Dramaatilise kolmanda poolfinaali jooks VIDEO (sport.postimees.ee)

Meeste 400 meetri tõkkejooksu finaal joostakse Tokyos Eesti aja järgi teisipäeval kell 6.20. Kuula Mägi intervjuud ERR-ile peale võistlust:

Ksenija Balta kaugushüppaja karjäär lõppes Tokyo olümpial õnnetu katkestamisega, kui jäi kvalifikatsioonvõistlusel nullile.

Balta esimene hüpe väga pikaks ei osutunud ja lisaks astus 34-aastane sportlane üle. Kahest järgmisest katsest ta vigastuse tõttu loobus.

“Tundsin end soojendusel hästi ning läksin täiega hüppama. Võistlusel jäi hoojooksu viimane samm kitsaks. Krooniline hüppajapõlv lõi jälle välja. Tagasi kõndides oli juba astudes valus. Olümpiakülla tagasi jõudes tegime kohe külmaravi,” kommenteeris Balta ERR-ile

Kvalifikatsiooninormi (6.75) ületasid kaheksa kaugushüppajat, neist paremad olid serblane Ivana Spanovic (7.00) ja sakslanna Malaika Mihambo (6.98).

Edasi said ka maailma hooaja edetabeli kolm paremat ehk nigeerlanna Ese Brume (6.76) ning ameeriklannad Tara Davis (6.85) ja Brittney Reese (6.86). Viimasena viis lõppvõistlusele tulemus 6.60.

Naiste kaugushüppe TULEMUSED

Tokyo olümpial vigastuse tõttu tulemuseta jäänud kaugushüppaja Ksenija Balta tunnistas pärast võistlust Eesti ajakirjanikele, et jätab oma põhialaga hüvasti, ent kavatseb sportlaskarjääri jätkata. Kuula Balta usutlust ERR-ile peale võistluspäeva

Täna varahommikul sai Tokyo olümpiamängudel hoo sisse kergejõustikuprogramm ning teiste seas tegi mängude esimese stardi ka 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes pääses ajaga 48.73 kindlalt pühapäevasesse poolfinaali.

29-aastane tartlane tuli staadionile viimases ehk viiendas eeljooksus. Jooksu favoriidiks oli ameeriklane Benjamin Rai, kelle hooaja tippmark ning ühtlasi ka isiklik rekord on 46.83. Benjamin võitis ka Mägi ees eeljooksu ajaga 48.60.

Eeljooksud algasid väga võimsalt, esimese eeljooksu võitis Katari sprinter Abderrahman Samba 48.38-ga. Teise eeljooksu väledaim oli jamaikalane Jaheel Hyde, kes ületas finišijoone ajaga 48.54.

Kolmandas eeljooksus võttis kontrollitud jooksuga kindla võidu maailmarekordiomanik Karsten Warholm, norralase ajaks mõõdeti 48.65. Iirlane Thomas Barri lõpetas jooksi teisena saades ajaks 49.02.

Eelviimane jooks oli viie jooksu kõige aeglasem, kui võiduajaks mõõdeti Briti Neitsisaarte jooksja Kyron McMasteri 48.79. Neljandana pääses poolfinaali ameeriklane David Kendziera, kes läbis tõketega 400 m ajaga 49.23.

Rasmus Mägi tulemus oli eeljooksude üldarvestuses seitsmes.

400m tõkkejooksu eeljooksude tulemused

Poolfinaalidesse pääsesid iga eeljooksu neli esimest pluss neli kiireimat aega.

400 m tõkkejooksu poolfinaalid saavad alguse pühapäeval Eesti aja järgi kell 15.05.

Homme ja ülehomme toimuvad Lätis, Ogres U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Eestit esindab kahe vanuseklassi peale 100-liikmeline koondis. Balti meistrid selgitatakse 19 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses.

Nimekamatest koondislastest asuvad Lätimaal võistlustulle kodusel Euroopa meistrivõistlustel pronksmedalid võitnud Elisabeth Pihela ja Viktor Morozov.

U18 koondis

U18 vanuseklassi stardinimekirjadest leiame sprinterid Anna Maria Millendi ja Mia Lisett Meringo, noormeeste hulgas teeb mitmel distantsil kaasa Romet Kivi. Uku-Renek Kronbergs, kes U20 EMil püstitas Eesti U18 vanuseklassi noorterekordi 800m jooksus, teeb lisaks peaalale kaasa ka 400m sprindis.

Tõuke- ja heitealadel tulevad koondist esinumbritest esindama Berit Saar, Eileen Pärdu, Andri Matrov, Manfred Männamaa ja Alar Reiljan. Keskmaajooksudes näeme kahel ala kaasa tegemas Risto Pernitsat ja Triin Eralat.

Kolmikhüppesektorist leiame Tallinnas peetud U20 EMi finalistid Anna Panenko ning Viktor Morozovi nimed, Panenkot näeme ka kaugushüppes. Kõrgushüppes asuvad koondisele kõrgeid punkte tooma Elisabeth Pihela, Liisa-Maria Lusti ning noormeeste hulgas Andreas Hantson ja Harry Richard Jääger.

U20 koondis

Balti meistrivõistluste U20 vanuseklassis teevad nimekamatest sprinteritest kaasa Ann Marii Kivikas, Ats Kivimets ja Oliver Kruuspan.

Kolmel alal on asub Lätimaal võistlustulle Laura Lokotar ja Rasmus Roosleht. Värske U20 vanuseklassi seitsmevõistluse Eesti meister tuleb starti 110 m tõkkejooksus ning kõrgus- ja kaugushüppes. Roosleht hüppab teivast, tõukab kuuli ning kolmanda alana heidab ketast.

Albert Beilinson ja Markus Anvelt asuvad kõrgeid punkte noormeeste kõrgushüppes koondisele tooma. Keskmaajooksjatest panevad kahel alal jala joonele Anete Randma ja Jürgen Joonas. Tugevamadest tõuke- ja heitealade tegijatest on Eestit esindamas Kelly Heinpõld, Gertu Küttmann, Oskar Filip Tammik ja Hannes Remmelgas. Romet Vahter teeb kaasa 110 m tõkkejooksus ja kaugushüppes.

Möödunud aastal Pärnus toimunud Balti võistkondlikud meistrivõistlused võitis mõlemas vanuseklassis Eesti noortekoondis.

Vaata Eesti koondise täielikku koosseisu!

U18 ja U20 vanuseklasside sportlased selgitavad Baltimaade parimad välja järgmistel aladel: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 3000 m; 100 m/110 m ning 400 m tõkkejooksus; 2000 m takistusjooks; kaugus-, kolmik-, kõrgus-, ja teivashüppes; kuulitõukes, vasaraheites, odaviskes ja kettaheites ning 4×100 ja 4×400 m segateatejooksus.

Võistluse AJAKAVA

Tulemusi näeb Läti Kergejõustikuliidu KODULEHELT

Transpordi, majutuse ja muu infoga saab tutvuda SIIN

Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

U18 koondise juht: Heiko Väät – tel: 516 7125, Heiko.Vaat@audentes.ee
U20 koondise juht: Romet Mihkels – tel: 56625246, romet.mihkels@mail.ee
EKJL COVIDI asjaajaja: Merlyn Lipp – tel. 58414516, merlyn@ekjl.ee
Koondise füsiod: Liisi Sakala ja Annabel Kutman
Koondise treenerid: Erik Horn, Ille Kukk, Eva Kuningas, Ants Kiisa, Mairo Tänav Tänak, Mihkel Lembit, Veiko Valang, Anneli Taul, Maile Mangusson, Tiit Aru, Viljo Grauding, Andres Laide, Viktor Predbannikov, Aleksandr Vhorõhh, Jevgeni Terentjev, Marika Manglus, Sven Adresoo

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Teisipäeval, 27 juulil toimus Leedu pealinnas Vilniuses U16 vanuseklassi Balti maavõistlus, mille võitis ülekaalukalt Eesti kergejõustiku noortekoondis. Lisaks sündis Eesti noorterekord neidude 1500m takistusjooksus.

Balti maavõistlusel võisteldi 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses: 100m , 200m , 400m, 800m, 2000m, 100/110m tõkkejooks, 300m tõkkejooks, 1500m takistusjooks, kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja väike-rootsi segateatejooks (100m+200m+300m+400m). Eesti noortekoondise ülekaal oli võimas – eestlased tõid 33 alalt 17 võitu. Koondis kogus 262 punkti, lätlased olid 238 punktiga teised ja Leedu noortekoondis 181 punktiga kolmas.

SK Altiuse välejalg Viola Hambidge püstitas neidude 1500m takistusjooksus uue Eesti noorterekordi – 5.18:00! Romet Mihkelsi hoolealune krooniti Balti meistriks ajaga 5:18.00, mis on 31 sajandiksekundit parem varasemast takistusjooksu rekordist, mida hoidis 2019. aastast Carmen Rääk (5:18.31).

Balti meistrid U16 vanuseklassis:

100m Miia Ott – 12.14
200m Miia Ott – 25.51
400m Hedi Andre – 59.01
110m tõkkejooks Karl Kristjan Pohlak – 14.82
300m tõkkejooks Livia Filipozzi – 46.75
300m tõkkejooks Karl Kristjan Pohlak – 39.99
1500m takistusjooks Viola Hambidge – 5:18.00 Uus Eesti U16 noorterekord!
1500m takistusjooks Risto Kalju – 4:46.53
Kõrgushüpe Valeria Smirnova – 1.78
Teivashüpe Katariina Verst – 3.30
Teivashüpe Karl Kristjan Pohlak – 4.45
Kuulitõuge Kristella Tiris – 11.92
Kuulitõuge Kristjan Erik Kalling – 15.98
Kettaheide Katariina Verst – 41.16
Vasaraheide Benjamin Rannik – 54.03
Odavise Heti Väät – 51.59
Odavise Ragnar Maripuu – 54.58

Balti meistrivõistluste hõbemedalid:

100m Herman Seire – 11.53
200m Herman Seire – 23.25
800m Vjatseslav Gorbunov – 2:08.12
2000m Liis Kapten – 6:50.58
100m tõkkejooks Viola Hambidge – 14.92
110m tõkkejooks Steven Leppoja – 14.94
Teivashüpe Liise Lillelaid – 3.20
Teivashüpe Martin Trumm – 4.20
Kaugushüpe Marta Ründva – 5.40
kolmikhüpe Savva Novikov – 13.32
Kettaheide Benjamin Rannik – 53.25
Segateatejooks (100+200+300+400) Miia Ott, Martin Trumm, Hedi Andre, Hermann Seire – 2:09.97

Balti meistrivõistluste pronksmedalid:

100m Steven Valtšuk – 11.61
400m Mia Mireia Uusorg – 59.56
400m Edvin Erik – 54.74
800m Emma Priisaar – 2:22.71
2000m Jesse Lauter – 6:15.35
100m tõkkejooks Maia Toomsalu – 14.98
300m tõkkejooks Eva Maria Kandla – 48.25
Kaugushüpe Liisbet Suik – 5.34
Kolmikhüpe Robin Mathias Müür – 12.21
Vasaraheide Kevin Reinberg – 49.02

KÕIK TULEMUSED Laadi alla

Koondise juht: Erik Horn, tel: 526 6376, erikhorn@hotmail.com
Koondise treenerid: Romet Mihkels, Urmas Põldre, Harry Lemberg, Viktor Predbannikov, Heini Allikvee, Piret Tamm, Mairo Tänav, Erki Nool, Heiko Väät, Egert Miljan, Reili Kaljund

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Homme, 27. juulil toimuvad Leedus, Vilniuses U16 vanuse Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Võisteldakse 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses.

Koondises on 21 noormeest ning 26 tütarlast. Balti võistkondlike meistrivõistlustele lähetati U16 Eesti meistrivõistluste kaks parimat sportlast. Katsevõistlused toimusid 1.-2. juulil.

Möödunud aastal Lätis, Ogres toimunud Balti võistkondlikel meistrivõistlustel tõstsid võidukarika pea kohale Eesti U16 koondis. Eestlased kogusid 279 punkti, lätlased olid 223 punktiga teised ja Leedu noortekoondis 182 punktiga kolmas.

Tulemusi näeb Leedu Kergejõustikuliidu KODULEHELT

Transpordi, majutuse ja muu infoga saab tutvuda SIIN

AJAKAVA Laadi alla

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Tokyo 2020 suveolümpiamängud algasid 23. juulil ning kestavad 8. augustini, mil peetakse lõputseremoonia. Kergejõustikuprogramm saab alguse 30. juulil ning võistlustulle on astumas seitsmeliikmeline Maarjamaa kergejõustikukoondis. Olümpiaülekandeid saab Eestis näha Kanal 2, Kanal 12 ja Duo 7 vahendusel ning portaalis Postimees.ee.

Ksenija Balta

Sündinud: 11. november 1986
Klubi: Tallinna SS Kalev
Treener: Andrei Nazarov

Varasemad tulemused olümpial:
2016 Rio de Janeiros 6. koht
2008 Peking 27. koht

Isiklik rekord: 6.87 (2010)

Võistlus Tokyo OM-il:
1. august kl 3.50 naiste kaugushüppe kvalifikatsioon
3. august kl 4.50 naiste kaugushüppe finaal

Rasmus Mägi

Sündinud: 4. mai 1992
Klubi: Tartu Ülikooli ASK
Treenerid: Anne Mägi, Taivo Mägi

Varasemad tulemused olümpial:
2016 Rio de Janeiros 6. koht
2012 London 27. koht

Isiklik rekord: 48.40 (2016)

Võistlus Tokyo OM-il:
30. juuli kl 4.55 meeste 400 m tõkkejooksu 1. ring
1. august kl 15.05 meeste 400 m tõkkejooksu poolfinaalid
3. august kl 6.20 meeste 400 m tõkkejooksu finaal

Maicel Uibo

Sündinud: 27. detsember 1992
Treener: Lance Brauman

Varasemad tulemused olümpial:
2016 Rio de Janeiros 24. koht

Isiklik rekord: 8604 punkti (2019)

Võistlus Tokyo OM-il:
4. august kl 3.00 kümnevõistluse 100 m, kaugushüpe, kuulitõuge
4. august kl 12.30 kümnevõistluse kõrgushüpe ja 400 m
5. august kl 3.00 kümnevõistluse 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe
5. august kl 13.00 kümnevõistluse odavise ja 1500 m

Johannes Erm

Sündinud: 26. märts 1998
Klubi: Leksi 44
Treenerid: Petros Kyprianou, Holger Peel

Varasemad tulemused olümpial:
Teeb debüüdi

Isiklik rekord: 8445 (2019)

Karel Tilga

Sündinud: 5. veebruar 1998
Klubi: Tartu SS Kalev
Treenerid: Petros Kyprianou, Jaan Tiitsaar

Varasemad tulemused olümpial:
Teeb debüüdi

Isiklik rekord: 8484 (2021)

Roman Fosti

Sündinud: 6. juuni 1983
Treener: Toomas Tarm

Varasemad tulemused olümpial:
2016 Rio de Janeiros 61. koht

Isiklik rekord: 2:10.46 (2021)

Võistlus Tokyo OM-il:
8. august kl 1.00 meeste maraton

Tiidrek Nurme

Sündinud: 18. november 1985
Klubi: Tartu Ülikooli ASK
Treenerid: Mark Misch, Harry Lemberg

Varasemad tulemused olümpial:
2008 Pekingis 1500 m jooksus 26. koht
2016 Rio de Janeiros maratonis 63. koht

Isiklik rekord: 2:10.02 (2020)

Võistlus Tokyo OM-il:
8. august kl 1.00 meeste maraton

Kergejõustiku programm AJAKAVA

Eesti kergejõustikukoondis

Kogu Eesti olümpiakoondise kohta leiab informatsiooni aadressil https://www.eok.ee/tokyo-2020.

Eestis saab olümpiaülekandeid näha Kanal 2, Kanal 12 ja Duo 7 vahendusel ning portaalis Postimees.ee.

Täna, 25. juulil tähistab 80. juubelit staažikas sporditeadlane ja jooksuprofessor Ants Nurmekivi.

Lõpetas 1959. aastal Järva-Jaani keskkooli ja 1963. aastal kehalise kasvatuse ja spordi õpetajana Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.ning 1974. aastal pedagoogikaosakonna.

Hakkas koolis Heiki Grossi innustusel harrastama suusasporti, kergejõustikuga alustas 1958. aastal, Tartus juhendas teda Alfred Pisuke.

1969. aastal teenis Nõukogude Liidu ametiühingu spartakiaadil hõbemedali 10 000 meetri jooksus ja 1962. aastal tuli Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks.

Aastatel 1963–1971 tuli pikamaajooksus 14-korda Eesti meistriks (6 korda 10 000 m-s, 4 korda 8 km murdmaajooksus, 3 korda 5000 m-s ja 1 kord 30 km maanteejooksus). Parandas aastatel 1968–1969 5000 meetris (13:46.8) ja 4 korral 10 000 meetris (28:59.4 – 28:37.4) Eesti rekordit ning püstitas 1970. aastal 30 km maanteejooksus tipptulemuse (1:36:26).

Isiklikke rekordeid: 1500 m 3:48.2 (1971), 3000 m 8:04.6 (1969). Meistersportlane (1963), suurmeister (1968). Oli 1969. aasta maailma edetabelis 10 000 m-s 14.

Kuulunud 41 korda Eesti koondisse, 1970. aastal ka Nõukogude Liidu koondisse. Avaldanud üle 200 teaduslik-metoodilise publikatsiooni. Kalevi auliige (1971). TÜ Akadeemilise Spordiklubi auliige (2009). Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige (1989) ja auliige (2014). Töötanud aastast 1974 TÜ kergejõustikukateedri õppejõuna, aastast 1980 dotsendina. Juhendanud treenerina kesk- ja pikamaajooksjaid (1971–2002). Olnud tegev Kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõukogus.

Eesti Kergejõustikuliit soovib Antsule palju õnne ja teeb sügava kummarduse tema panuse eest Eesti kergejõustikku

U16 Balti meistrivõistlused 27.07.2021 – Vilnius, Leedu

NB: Testimisele registreerimise tabel

Lähetustingimused:

Lähetatakse 2 katsevõistluse paremat sportlast igal alal
Katsevõistlused on U16 EMV 1.-2.07.2021
Kui üks sportlane neist loobub, on otsustusõigus teise sportlase valimisel koondise juhil. Kui loobuvad nii EMV 1. ja 2. koha omanik, jääb otsustusõigus mõlema koha osas koondise juhile, kes soovituslikult järgib koondisesse nimetamisel edetabelit.

NB! Noorema vanuseklassi sportlane ei saa osaleda vanema vanuseklassi koondises!

Kui koondisesse arvatud sportlane keeldub/loobub võistlemisest muul kui tõendatavalt tervislikul või üldharidus- või kõrgkooli õppetööst osavõtu põhjusel, on alaliidu juhatusel õigus keelduda sportlase edasisest arvamisest Eesti koondisesse.

TESTIMINE

Testimine Tallinn 26.juuli kell 08:30 – Audentese Spordihoone

Testimine Tartu 26.juuli kell 09:00 – Tartu Ülikooli Spordihoone

TRANSPORT:
Buss nr 1 väljub Tallinnast, Audentese parklast (Tondi 84) esmaspäeval, 26. juulil kell 9:00 ning Pärnust, Spordihalli parklast (Riia mnt. 129) kell 10:45.
Buss nr 2 väljub Tartust Ülikooli Spordihoone parklast (Ujula 4) esmaspäeval, 26. juulil kell 10:00 ning Valga Bauhofi parklast kell 11:00 Tagasisõit toimub kohe peale võistluste lõppu.

NB! Kaasa isikut tõendav dokument ja alla 18 aastastel sportlastel lapsevanema nõusolekuvorm, mille leiab SIIT.

MAJUTUS: Hotel „Žemaitė“ (Žemaitės str. 15, Vilnius)
STAADION: Vingis Stadium, M. K. Čiurlionio str. 112

VÕISTLUSVARUSTUS: Võistlusvarustus jagatakse kätte kohapeal. Igaks juhuks võib sportlane kaasa võtta võistluspüksid (kui on sinised või mustad).
NB! Kõik, kellel on juba olemas valge EESTI KERGEJÕUSTIKU NOORTEKOONDISE T-särk, peavad selle ise kindlasti kaasa võtma!

AJAKAVA

U16 KOONDIS:

POISID	KLUBI	ALA	TÜDRUKUD	KLUBI
Herman Seire	SK Elite Sport	100m	Miia Ott	UP Sport
Steven Valtšuk	Pärnu Kalev KJK		Liisbet Suik	TÜ ASK
Herman Seire	SK Elite Sport	200m	Miia Ott	UP Sport
Steven Valtšuk	Pärnu Kalev KJK		Emma Priisaar	SK Elite Sport
Edvin Erik	Võru Lõunalõvi	400m	Hedi Andre	SK Elite Sport
Robin Mathias Müür	Tallinna SS Kalev		Mia Mireia Uusorg	Audentese SK
Vjatšeslav Gorbunov	KJK Visa	800m	Emma Priisaar	SK Elite Sport
Andre Näppi	SK Lindon		Kristin Paas	UP Sport
Jesse Lauter	Kuusalu SK	2000m	Liis Kapten	SK Jooksupartner
Cristofer Köster	UP Sport		Etriin Etverk	Rakvere Vike
Karl Kristjan Pohlak	SK Elite Sport	110/100m tj	Maia Toomsalu	TÜ ASK
Steven Leppoja	Võru Lõunalõvi		Viola Hambidge	SK Altius
Karl Kristjan Pohlak	SK Elite Sport	300m tj	Eva Maria Kandla	TÜ ASK
Edvin Erik	Võru Lõunalõvi		Livia Filipozzi	SK Elite Sport
Risto Kalju	Nõmme KJK	1500m tak.	Viola Hambidge	SK Altius
Rudolf Aavik	SK Elite Sport		Bianka Uhtjärv	SK Viraaž
Rasmus Vider	TÜ ASK	Kõrgushüpe	Valeria Smirnova	Tallinna SS Kalev
Kristen Robin Mast	Võru Lõunalõvi		Ruth Mary Onga	SK Fortis
Laur Peetris	SK Altius	Kaugushüpe	Liisbet Suik	TÜ ASK
Steven Leppoja	Võru Lõunalõvi		Marta Ründva	Audentese SK
Savva Novikov	KJK Visa	Kolmikhüpe	Marta Ründva	Audentese SK
Robin Mathias Müür	Tartu SS Kalev		Juliana Korkiainen	SK Narvic
Karl Kristjan Pohla	SK Elite Sport	Teivashüpe	Katariina Verst	TÜ ASK
Martin Trumm	TÜ ASK		Liise Lillelaid	SK Elite Sport
Kristjan Erik Kalling	Audentese SK	Kuulitõuge	Pille Riin Pajus	SK Elite Sport
Benjamin Rannik	Audentese SK		Kristella Tiris	Maret Sport
Benjamin Rannik	Audentese SK	Kettaheide	Katariina Verst	TÜ ASK
Martin Trumm	TÜ ASK		Stella Seim	Tartu SS Kalev
Benjamin Rannik	Audentese SK	Vasaraheide	Elina Jerjomenko	SK Narvic
Kevin Reinberg	SK Viraaž		Hedeliis Habicht	Audentese SK
Ragnar Maripuu	SK Fortis	Odavise	Heti Väät	Audentese SK
Martin Trumm	TÜ ASK		Viola Hambidge	SK Altius
200m – Martin Trumm 400m – Herman Seire	TÜ ASK SK Elite Sport	Väike Rootsi teatejooks (100m+200m+300m+400m)	100m – Miia Ott 300m – Hedi Andre	UP Sport SK Elite Sport

Rakvere linnastaadionil võistles kolmapäeval ja neljapäeval ligi 120 noort kergejõustiklast, et selgitada Eesti parimad mitmevõistlejad U14, U16, U18 ja U20 vanuseklassides.

U14 tüdrukute seitsmevõistluse võitis Rahel Mäe (Tartu SS Kalev). Margit Thomsoni õpilane kogus kahe päevaga seitsmevõistluse lõppsummaks 6197 punkti. Hõbemedal riputati kaela Ellen Ingrid Aadamsoole (SK Elite Sport) 5654 punktiga ning pronksmedali võitis Emma-Maria Kaseorg (Tartu SS Kalev) 5532 punktiga.

1. Rahel Mäe – 6197 punkti
2. Ellen Ingrid Aadamsoo – 5654 punkti
3. Emma-Maria Kaseorg – 5532 punkti

Poiste U14 vanuseklassi üheksavõistluses triumfeeris ligi 600 punktise eduga teiste ees Tristjan Jaanson (SK Elite Sport). Kädy Tänav (Tänaku) hoolealune kogus võidusummaks 7439 punkti. SK Elite Spordi sportlased hõivasid kogu pjedestaali. Hõbemedali võitis Sebastian Nuutmann 6857 punktise kogusummaga ja pronksise autasu teenis Kaspar Isand (6562 punkti).

1. Tristjan Jaanson – 7439 punkti
2. Sebastian Nuutmann – 6857 punkti
3. Kaspar Isand – 6562 punkti

Neidude U16 mitmevõistluse parim oli Romet Mihkelsi hoolealune Viola Hambidge (SK Altius), kes pani oma paremuse maksma seitsmevõistluse viimasel alal, möödudes võimsa 800m jooksuga kokkuvõttes hõbemedali võitnud Ruth Mary Ongat (SK Fortis) 25 punktiga. Pärnu piiga läbis kaks staadioniringi 2:21.92 ning kogus seitsme alaga täpselt 4600 punkti. Möödunud aasta U14 vanuseklassi mitmevõistluse võitnud Katarina Verst (TÜ/ASK) võitis 4452 punktiga pronkmedali.

1. Viola Hambidge – 4600 punkti
2. Ruth Maria Onga – 4525 punkti
3. Katarina Verst – 4452 punkti

U16 noormeeste mitmevõistluse Eesti meistriks krooniti SK Elite Sport klubi värve kandev Karl Kristjan Pohlak. Kädy Tänav (Tänaku) hoolealune kogus kahe päeva ja kümne alaga 6128 punkti. Hõbemedal riputati kaela Audentese spordiklubi noormehele Rasmus Tibarile, kogusummaks 5614 punkti. Pronksise autasu teenis 5275 punktiga KJK Saare sportlane Ron Sebastian Puiestee.

1. Karl Kristjan Pohlak- 6128 punkti
2. Rasmus Tibar – 5614 punkti
3. Ron Sebastian Puiestee – 5275 punkti

U18 neidude arvestuses võidutses Audentese spordiklubi atleet Mirtel Klaar. Heiko Väädi hoolealune pani enda paremuse maksma seitsmevõistluse viimase ala 800m joosuga, kui läbi distantsi 2:32.92-ga. Klaar kogus seitsme alaga 4799 punkti. Hõbemedali võitnud Elsa Puu (TÜ/ASK) kaotas võitjale vaid 15 punktiga (TÜ/ASK), kogudes 4784 punkti. Pronksmedal riputati kaela SK Elite Sport neiule Meelika Toomile (4648 punkti).

1. Mirtel Klaar – 4799 punkti
2. Elsa Puu – 4784 punkti
3. Meelika Toom – 4648 punkti

Noormeeste U18 vanuseklassis astus poodiumi kõrgeimale astmele Marten Roasto (KJS Sakala). Priit Sihveri hoolealusele tõi esikoha 6642 punkti. Hõbemedali võitis Andreas Hantson (VAK Staier), kes kümne alaga kogus 6575 punkti. Möödunud aasta U16 vanuseklassis võidutsenud Harry Richard Jääger (SK Elite Sport) võitis pronksmedali 6531 punktiga.

1. Marten Roasto – 6642 punkti
2. Andreas Hantson – 6575 punkti
3. Harry Richard Jääger – 6531 punkti

Neidude U20 vanuseklassi seitsmevõistluse võitis Laura Lokotar (KJK Kose 2000). Sander Pritsi õpilane juhtis võistlust esimesest alast lõpuni, võidutses 5035 punktiga. Lokotarile järgnesid 4316 punktiga Jelizaveta Mišina (Audentese SK) ning 4198 punktiga Juliana Demeštšenko (Tallinna SS Kalev).

1. Laura Lokotar – 5035 punkti
2. Jelizaveta Mišina – 4316 punkti
3. Juliana Demeštšenko – 4198 punkti

Noormeeste U20 arvestuse ei leidunud vastast Niidupargi kergejõustikuklubi kasvandikule Rasmus Rooslehele. Mihkel Lembitu hoolealune, kes möödunud nädalalõpp sai kümnevõistluse U20 EMil kaugushüppes nulli, võidutses Rakveres 7001 punktise lõppsummaga. Hõbedase autasu teenis Romet Vahter (KJK Saare) 6817 punktiga ning pronksi pälvis 6442 punktiga David Jaanson (SK Leksi 44).

1. Rasmus Roosleht – 7001 punkti
2. Romet Vahter – 6817 punkti
3. David Jaanson – 6442 punkti

Kõik tulemused

1. päeva galerii

2. päeva galerii

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
51 78 327
silvi@ekjl.ee

Jan Õiglane
Eesti Kergejõustikuliit
5035541
jan@ekjl.ee

Täna, 21. juulil tähistab 75. juubelit Eesti olümpiavõitja, kõrgushüppaja Jüri Tarmak. 1972. aastal Münchenis sai Tarmakust esimene eestlane, kes võitnud olümpiakulla kergejõustikus.

Lõpetas 1965. aastal Tallinna 10. keskkooli. Samal aastal läks Leningradi Riiklikku Ülikooli astrofüüsikat õppima ja lõpetas 1975. aastal majandusteaduskonna.

Kergejõustikutreeninguid alustas 1963. aastal Tallinna Dünamo treeneri Viktor Vaiksaare õpilasena, Leningradis jätkas Leonid Kuznetsovi ning aastast 1968 Pavel Goihmani ja Jelizaveta Sossina juhendamisel. Võitnud kõrgushüppes 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel kuldmedali (2.23), sise-EM-il 1971. aastal hõbeda ja 1972. aastal pronksi, Nõukogude Liidu meistrivisltustel ette näidata 1970. aasta pronks ning Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlustel (1972) kuldmedal, 1973. aastal hõbemedal ja 1968. aastal pronksine autasu. Tulnud 1966. aastal Nõukogude Liidu juunioride meistriks. Oli aastatel 1965–1967 Eesti meister ja võitis aastal 1966 sisemeistrivõistlustel kuldmedali.

Isiklik rekord 2.25, mis oli maailma 1972. aasta parim tulemus.

Meistersportlane (1965), suurmeister (1971), Nõukogude Liidu teeneline meistersportlane (1972). Aastast 1977 harrastanud mägimatkamist, 1985. aastal täitis meistersportlase normi. Osalenud mitu korda kergejõustikuveteranide MM-il.

Töötanud Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna õppejõuna ja prodekaanina. Oli Nõukogude Liidu noorte kõrgushüppajate klubi Kuznetšik (Rohutirts) president. Olnud Tallinnas AS-i Broker Baltic juhatuse esimees, tegutsenud Eesti Börsiühingu asepresidendina ja majanduskonsultandina. Aastatel 2001 kuni 2012 spordiklubi Tallinna Kompass juhatuse esimees. Kuulunud aastatel 2006 kuni 2009 Ühenduse Sport Kõigile juhatusse. EOK auliige (1997), EOK teenetemärk (2006). Kergejõustikuliidu auliige (2007). Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2001), Riikliku spordi elutööpreemia (2009). Orienteerumisliidu aasta tegija 2005.

Pilguheit olümpiavõitja Jüri Tarmaku olümpiajärgse hooaja sportlikele otsingutele.
Diktoritekst tutvustab olümpiavõitjast kõrgushüppajat Jüri Tarmakut. Valter Heuer intervjueerib Tarmakut, kes selgitab, miks tulemused on pärast olümpiavõitu tagasihoidlikud. Tarmakule meeldib treenida ja ta leiab, et just originaalne treeninguidee võib viia kõrgete tulemusteni. Selle nimel läheb Tarmak treenima 4000-meetri kõrgusele Pamiiri mägedesse. Jüri Tarmak treenib staadionil, spordisaalis, teeb erinevaid jõuharjutusi. Treener Pavel Goihmaniga arutatakse treeninguplaane. Arhiivikaadritest Müncheni olümpiamängudelt näeb Tarmaku edukat hüpet ja tõusmist pjedestaalil kõrgeimale astmele.

Soovime Eesti kergejõustiku korüfeele õnne ja rõõmu!

Teine päev

M-punktidLaadi alla

N-U20-punktidLaadi alla

M-U20-punktidLaadi alla

T-U18-punktidLaadi alla

P-U18-punktidLaadi alla

P-U16-punktidLaadi alla

T-U16-punktidLaadi alla

P-U14-punktidLaadi alla

T-U14-punktidLaadi alla

M-1500m Laadi alla

M-U20-1500m-1 Laadi alla

P-U18-1500m Laadi alla

M-Odavise-800g Laadi alla

M-punktid-9-ala Laadi alla

M-U20-Odavise-800g Laadi alla

M-U20-punktid-9-ala Laadi alla

P-U18-Odavise-700g Laadi alla

P-U18-punktid-9-ala Laadi alla

N-U20-800m Laadi alla

T-U18-800m Laadi alla

N-U20-punktid-6-ala Laadi alla

N-U20-Odavise-600g Laadi alla

P-U18-Teivashüpe Laadi alla

P-U18-punktid-8-ala Laadi alla

M-U20-Teivashüpe Laadi alla

M-U20-punktid-8-ala Laadi alla

M-punktid-8-ala Laadi alla

M-Teivashüpe Laadi alla

T-U18-punktid-6-ala Laadi alla

P-U16-1500m Laadi alla

T-U18-Odavise-600g Laadi alla

N-U20-punktid-5-ala Laadi alla

N-U20-Kaugushüpe Laadi alla

P-U14-1000m Laadi alla

P-U16-punktid-9-ala Laadi alla

P-U16-Odavise-500g Laadi alla

P-U16-punktid-8-ala Laadi alla

P-U16-Teivashüpe Laadi alla

T-U18-punktid-5-ala Laadi alla

P-U14-punktid-9-ala Laadi alla

P-U14-Odavise Laadi alla

T-U18-Kaugushüpe Laadi alla

T-U16-800m Laadi alla

P-U14-punktid-8-ala Laadi alla

P-U14-Teivashüpe Laadi alla

T-U14-600m Laadi alla

M-Kettaheide-2kg Laadi alla

M-punktid-7-ala Laadi alla

M-U20-punktid-7-ala Laadi alla

M-U20-Kettaheide-1.75kg Laadi alla

P-U18-punktid-7-ala Laadi alla

P-U18-Kettaheide-1.5kg Laadi alla

M-punktid-6-ala Laadi alla

M-110m-tõkkejooks Laadi alla

M-U20-punktid-6-ala Laadi alla

M-U20-110m-tõkkejooks Laadi alla

P-U18-punktid-6-ala Laadi alla

T-U16-Odavise Laadi alla

T-U16-punktid-6-ala Laadi alla

P-U18-110m-tõkkejooks Laadi alla

P-U16-punktid-7-ala Laadi alla

P-U16-Kettaheide-1kg Laadi alla

T-U14-punktid-6-ala Laadi alla

T-U14-Kaugushüpe Laadi alla

P-U14-punktid-6-ala Laadi alla

P-U14-Kettaheide Laadi alla

T-U16-punktid-5-ala Laadi alla

T-U16-Kaugushüpe Laadi alla

P-U16-110m-tõkkejooks Laadi alla

P-U16-punktid-6-ala Laadi alla

T-U14-punktid-5-ala Laadi alla

T-U14-Odavise Laadi alla

P-U14-punktid-5-ala Laadi alla

P-U14-80m-tõkkejooks Laadi alla

Esimene päev
M-punktid-5-alaLaadi alla

M-U20-punktid-5-alaLaadi alla

N-U20-punktid-4-alaLaadi alla

T-U18-punktid-4-alaLaadi alla

P-U18-punktid-5-alaLaadi alla

M-U16-punktid-5-alaLaadi alla

T-U16-punktid-4-alaLaadi alla

P-U14-punktid-4-alaLaadi alla

T-U14-punktid-4-alaLaadi alla

M-400m Laadi alla

M-U20-400m Laadi alla

N-U20-200m Laadi alla

M-punktid-4-ala Laadi alla

M-Kõrgushüpe Laadi alla

T-U18-200m Laadi alla

M-U20-punktid-4-ala Laadi alla

M-U20-Kõrgushüpe Laadi alla

N-U20-punktid-3-ala Laadi alla

N-U20-Kuulitõuge-4kg Laadi alla

P-U18-400m Laadi alla

N-U20-punktid-2-ala Laadi alla

N-U20-Kõrgushüpe Laadi alla

P-U18-punktid-4-ala Laadi alla

P-U18-Kõrgushüpe Laadi alla

T-U18-punktid-3-ala Laadi alla

T-U18-Kuulitõuge-3kg Laadi alla

P-U16-400m Laadi alla

M-U20-punktid-3-ala Laadi alla

M-punktid-3-ala Laadi alla

M-Kuulitõuge-7.26kg Laadi alla

M-U20-Kuulitõuge-6kg Laadi alla

T-U18-punktid-2-ala Laadi alla

T-U18-Kõrgushüpe Laadi alla

T-U16-200m Laadi alla

M-punktid-2-ala Laadi alla

P-U16-punktid-4-ala Laadi alla

M-Kaugushüpe Laadi alla

T-U16-punktid-3-ala Laadi alla

P-U16-Korgushüpe Laadi alla

T-U16-Kuulitõuge-3kg Laadi alla

M-U20-punktid-2-ala Laadi alla

M-U20-Kaugushüpe Laadi alla

N-U20-100m-tõkkejooks Laadi alla

P-U18-punktid-3-ala Laadi alla

P-U18-Kuulitõuge-5kg Laadi alla

T-U14-200m Laadi alla

M-100m Laadi alla

M-U18-punktid-2-ala Laadi alla

M-U20-100m Laadi alla

P-U18-Kaugushüpe Laadi alla

T-U16-punktid-2-ala Laadi alla

P-U14-Kõrgushüpe Laadi alla

T-U16-Kõrgushüpe Laadi alla

T-U18-100m-tõkkejooks Laadi alla

P-U16-puntkid-3-ala Laadi alla

T-U14-punktid-3-ala Laadi alla

T-U14-Kuulitõuge Laadi alla

P-U16-Kuulitõuge-4kg Laadi alla

P-U18-100m Laadi alla

P-U16-punktid-2-ala Laadi alla

P-U16-Kaugushüpe Laadi alla

P-U14-punktid-3-ala Laadi alla

P-U14-Kuulitõuge-3kg Laadi alla

T-U14-punktid-2-ala Laadi alla

T-U14-Kõrgushüpe Laadi alla

T-U16-100m-tõkkejooks Laadi alla

P-U16-100m Laadi alla

P-U14-punktid-2-ala Laadi alla

P-U14-Kaugushüpe Laadi alla

T-U14-80m-tõkkejooks Laadi alla

P-U14-100m Laadi alla

Kolmapäeval ja neljapäeval, 21. ja 22. juuli peetakse Rakvere staadionil Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused U20, U18, U16 ja U14 vanuseklassidele. Starti on tulemas ligi 120 noort kergejõustiklast ja esindatud on 20 klubi.

Võistlused algavad Rakveres kolmapäeval kell 11:00 poiste U14 100 m startidega ja neljapäeval kell 10:00 tüdrukute U14 vanuseklassi 80 meetri tõkkejooksuga.

U20 vanuseklass

U20 seitsmevõistluses on võistlustulle asumas 10 neidu. Peamisteks medalinõudlejateks on möödunud aasta U18 vanauseklassis Eesti meistriks kroonitud Laura Lokotar (KJK Kose 2000), kellele pakuvad konkurentsi Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44), Heidy Bergštein (Audentese SK) ja Juliana Demeštšenko (Tallina SS Kalev)

Noormeeste U20 kümnevõistluses on nimekamatest sportlastest stardijoonel äsja Tallinnas toimunud EMil katkestanud Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK), treeningpartner ja klubikaaslane Steven Sepp, kes U20 Euroopa meistrivõistlustel tegi kaasa odaviskes ning kolmandaks kuldmedali nõudlejaks on Andres Laide hoolealune Romet Vahter (KJK Saare).

U18 vanuseklass

U18 seitsmevõistluses on stardijoonele astumas 17 neidu. Peamisteks medalifavoriiditeks on Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK), Mirtel Klaar (Audentese SK), Elsa Puu (TÜ/ASK), Margared Pius (SK Fortis).

Poiste U18 vanuseklassis on peamisteks medalinõudlejateks Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Timo Kaarus (Saue KJK), Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev), Marten Roasto (Viljandi KJS Sakala) ja Andreas Hantson (Viljandi VAK Staier).

U16 vanuseklass

Tüdrukute U16 vanuseklassis tuleb stardi 20 noort mitmevõistlejat. Tuntumatest nimedest tuleb starti Ruth Mary Onga (SK Fortis), Merili Käsper (Viljandi VAK Staier), Katarina Verst (TÜ/ASK), Marta Ründva (Audentese SK) ja Liise Lillelaid (SK Fortis).

11 noormeest tuleb starti U16 vanuseklassi kümnevõistluses. Kullafavoriitidena astuvad üles Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) ja Ron Sebatian Puiestee (KJK Saare).

U14 vanuseklass

Kõige nooremas ja osavõturohkemas, U14 vanuseklassis tulevad starti mitmed TV 10 Olümpiastarti sarjas häid tulemusi näidanud sportlased. Tüdrukutest leiame stardinimekirjast Rahel Mäe (Tartu SS Kalev), Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) ja Emma-Maria Kaseorg (Tartu SS Kalev) nimed.

Poistest on üles antud 20 noort mitmevõistlejat ning kullufavoriidina tuleb starti SK Elite Sport klubi värve kandev Tristjan Jaanson

Vaata osalejate nimekirja!

Nimekirjad klubide kaupa Laadi alla

Ajakavas on toodud iga vanuserühma esimeste alade algus mõlemal võistluspäeval. Järgmised alad algavad vastavalt peakohtuniku korraldustele. U14 vanuserühma alad toimuvad määrustepärases järjekorras.

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu (enmv2021).

Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Kaks pingelist ja palavat nädalat Kadrioru staadionil on seljataga. Euroopa U23 ja U20 meistrivõistlused said hästi läbi viidud. Seda kinnitab Euroopa Kergejõustikuliidu juhtide ja asjatundjate poolt antud kõrge hinnang kõigile võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel kaasa löönuile, sealhulgas kergejõustikukohtunikele.

Tunnustati meie kohtunikekogu väga head võistlusmääruste tundmist, distsiplineeritust ja organiseeritust. Kiideti kohtunike suhtlemis- ja võõrkeelte oskust. Kõiki üllatas meie kohtunike, sealhulgas juhtuvkohtunike, noorus.

Täname kõiki Euroopa U23 ja U20 meistrivõistlustel tegutsenud kergejõustikukohtunikke!

Täname meie klubisid SK Elite-Sport, SK Fortis, Nõmme KJK, SK Lindon, Audentese SK, SK Altius, KJS Sakala, KJK Lõunalõvi, Tartu SS Kalev, TÜ ASK, NPSK Narvik, KJK Kalev-Sillamäe, KJK Atleetika, Kuusalu SK ja KJK Kose 2000, kelle tublid noorsportlased moodustasid valdava enamuse võistluste kohtunikekogu koosseisust!

Täname SK Lindon vapraid korvitüdrukuid, meie kohtunike järelkasvu!

Täname suurepäraselt hakkama saanud noori referiisid, vanemkohtunikke ja spetsialiste: Mariliis Muuga, Emili Liis Osula, Elisa Annamaa, Kätlin Koplus, Anete Loreen Saar, Hanna Otsmann, Rasmus Talv, Grete Hollo, Saina Mamedova, Darja Predbannikova, Frank Joonas Ellam, Merily-Anett Hallik, Hella Tõnts, Rasmus Majas, Mia Maiste, Mark Jakob Jakson, Hanka Maiste, Alar Reiljan, Martin Trumm, Aarne Lääne, Greete-Liis Krapp, Iiris Jõgi, Pilleriin Türnpu, Kristelle Reiser!

Täname staažikaid Euroopa U23 ja U20 meistrivõistluste kohtunikke! Tore, et olete veel rivis ja oma oskusi ning kogemusi noortele edasi annate, neile nõu ja jõuga abiks olete!

Allan Pilt – 2021.a. U23 ja U20 Euroopa meistrivõistluste peakohtunik
Peeter Randaru – Eesti Kergejõustikuliidu tehnilise komisjoni esimees
Erich Teigamägi – Eesti Kergejõustikuliidu president.

Fotol: Karl Rinaldo ja Eerik Haamer | Foto: EKJL

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ võtab Tallinna kesklinnas koduses Kodu tänava stuudios seekord istet Eesti parim teivashüppaja, Lõuna-Dakota ülikoolis esimese hooaja seljataha jätnud Eerik Haamer.

Tänavu Eesti kõigi aegade edetabelis Valeri Bukrejevi järel ja Erki Noole ees teisele kohale kerkinud tartlase areng on kulgenud justkui Tehvandi tõus, pidevalt ülesmäge: 2016. aastal oli tema rekord 4.32, 2017. aastal 4.72, 2018. aastal 5.15, 2019. aastal 5.40, 2020. aastal 5.42 ja 2021. aastal 5.61.

Hoolimata sellest, et Haameri näol on tegu saatesarja noorima külalisega, oskab ta juba praegu hinnata kõrgelt nii perekonna kui ka esimeste treenerite rolli oma kujunemisloos.

„Ma olen lihtsalt väga tänulik oma esimesele teivashüppetreenerile Hendrik Lindepuule. Olgugi et ta polnud ise teivast hüpanud, mõistis ta seda ala nii hästi. Minu arust on täiesti imekspandav, kuidas keegi võtab raamatu kätte ja õpib teivashüppe ära. See on minu arust väga huvitav ja äge tema puhul! Ma ei oleks siin temata,“ ütles Haamer legendaarse treeneri ja tõlkija kohta.

Haamer, kelle hüppestiili võib nimetada ühteaegu nii efektseks kui ka efektiivseks, peab end kahe viimase aja maailma valitseja ehk prantslase Renaud Lavillenie ja Mondo Duplantise hübriidiks. Ka prantslane ja rootslane on paistnud silma eelkõige hüppetunnetuse ja osavuse, mitte füüsiliste näitajatega.

„Füüsilist eelist pole mul kunagi vist kellegi ees olnud. Võib-olla kiirus teatud mõttes (on olnud eelis), aga pigem ikkagi on tehnika olnud minu x-faktor. See on mu eelis alati olnud. Ka TV 10 Olümpiastarti võistlustel oli nii. Mu kehaline koordinatsioon on piisavalt hea, et saada aru, mida ma teiba küljes teen. Suudan midagi välja voolida ka hüpetest, mis pole perfektsed.“

2024. aasta Pariisi olümpial loodab heledapäine spordimees heidelda medali eest, kuigi huvitavaid noori, kelle arengut ta nii spordisõbra kui ka konkurendina huviga jälgib, on esile kerkinud palju.

„Neid inimesi on nii palju, kes võiksid medaliheitlusesse sekkuda. Aga ütleme siis näiteks Mondo (Duplantis), äsja U23 EM-i võitnud Ethan Cormont ja mina,“ muheles Haamer, kes lisas, et on endale alati kõrgeid eesmärke seadnud.

Staadionijutud · Eerik Haamer: Pariisi olümpial võiks medalikolmik olla Duplantis, Cormont ja Haamer

“Staadionijutud”, 34. osa: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Saates saab muuhulgas teada ka seda, millise maailmarekordiomanikuga Haamer hiljuti Tartus koos treenis, mida USA-s teistmoodi tehakse kui Eestis ja kuidas ta oma seni suurimast tagasilöögist spordipsühholoogi abiga välja tuli.

Saate lõpus esitatakse uus küsimus, mille vastused saavad kuulajad saata aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Eile lõppesid Kadrioru staadionil U23 ja U20 vanuseklasside kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kus kahe nädala jooksul võistlesid 50 riigi sportlased. Uuendati nii isiklikke, riikide kui ka üleeuroopalisi rekordeid ning mitmed kergejõustiku tulevikutähed pakkusid pealtvaatajatele tõelisi elamusi.

Muuhulgas purustati Tallinnas Euroopa meistrivõistluste rekordeid – U23 EMil suutsid seda Sloveenia kettaheitja Kristjan Čeh (67.48) ja Ukraina kõrgushüppaja Jaroslava Mahutšihh (2.00) ning U20 võistlustel Soome vasaraheitja Silja Kosonen (71.06) ja Prantsusmaa tõkkesprinter Sasha Zhoya (13.05). Meeldejääv oli ka viimase sooritus poolfinaalis, kui Zhoya läbis 110 meetri pikkuse võistlusmaa ajaga 12.98, mis on U20 vanuseklassi maailmarekordist sajandiku võrra parem tulemus. Paraku puhus lubatust pisut tugevam taganttuul, sel põhjusel rekordit ei registreeritud. Eesti sportlased pälvisid võistlustel kaks pronksmedalit – kõrgushüppes Elisabeth Pihela (1.86) ning kolmikhüppes Viktor Morozov (16.14). Ka Morozovi soorituse ajal oli taganttuul tugevam, seetõttu ei lähe tema hüpe edetabelitesse ega rekordina kirja.

„Eesti Kergejõustikuliit koos partneritega sai väljakutsuva ülesande korraldada 2021. aasta suvehooaja Euroopa kaks suurimat kergejõustiku tiitlivõistlust – tänu sadade kaasatud inimeste abile võime projekti lugeda väga õnnestunuks ning oleme uhked kõikide meie kodustaadionil püstitatud rekordite eest. Hindamatu abi Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi poolt andis võimaluse, et Euroopa noored ei jääks sel keerulisel ajal ilma võimalusest konkureerida medalitele ning realiseerida enda sportlikke eesmärke,“ sõnas Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul pakkusid U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlused positiivseid emotsioone ja kaasaelamist kõigile spordisõpradele. „Ent kõige suurem rõõm on sportlaste pärast, kes said publiku ergutuse saatel võistelda, sest sellist kogemust on eeskätt just noortel vaja,“ märkis Belobrovtsev.

„Kindlasti saame ka edaspidi, kui koroonakriis on maailmas vaibunud – siin Tallinnas tipptasemel spordivõistlustele kaasa elada, sest oleme end taas tõestanud usaldusväärse ja kindla partnerina võistluste korraldamisel. Siinkohal suur tänu ja tunnustus Eesti Kergejõustikuliidule, kes sai edukalt hakkama kahe suurvõistluse korraldamisega,“ sõnas Belobrovtsev.

„Lisaks U20 EMile viimasel hetkel ka U23 EMi Tallinnas korraldamine oli Eesti Kergejõustikuliidule suur proovikivi. Vaatamata ajalisele survele, ekstreemsetele ilmastikuoludele ja koroonast tingitud piirangutele saadi sellega suurepäraselt hakkama. Seda kõik tänu korraldusmeeskonna raskele tööle, tihedale koostööle partneritega ning vabatahtlike südikusele,“ ütles Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Kahel järjestikusel nädalavahetusel Tallinnas Kadrioru staadionil peetud Euroopa meistrivõistluste raames astus võistlustulle üle 2000 noorsportlase. Suurvõistlustel jagati välja 240 üksikala ja 96 teatejooksu medalit. U23 EMil olid medalimängus liidrid Itaalia (6 kulda, 5 hõbedat ja 2 pronksi), Saksamaa (6 kulda, 4 hõbedat, 2 pronksi), Tšehhi (4 kulda, 1 hõbe), Hispaania (3 kulda, 7 hõbedat, 5 pronks) ja Prantsusmaa (3 kulda, 6 hõbedat, 8 pronksi). U20 võistlusel võidutsesid Suurbritannia (6 kulda, 1 hõbe, 5 pronksi), Saksamaa, (4, kulda, 4 hõbedat, 7 pronksi), Iirimaa (4 kulda), Hispaania (3 kulda, 4 hõbedat, 1 pronks), Poola (3 kulda, 3 hõbedat, 2 pronksi), Rootsi (3 kulda, 2 hõbedat), Soome (3 kulda, 1 hõbe, 1 pronks), Prantsusmaa (2 kulda, 4 hõbedat, 6 pronksi), Norra (2 kulda, 1 hõbe, 2 pronksi) ja Türgi (2 kulda, 1 hõbe, 1 pronks).

U20 ja U23 EM-i tulemustega saab tutvuda Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel: https://european-athletics.com/.

Võistluste galerii

U23 EM-i pildid: https://tallinn2021.ee/u23/u23-pildid/

U20 EM-i pildid: https://tallinn2021.ee/u20/aitah-u20-voistluste-pildid/

2021. aasta kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistluste rahvusvahelised ametlikud partnerid on Spar ja Le Gruyčre, ringhäälingupartner on Eurovision ning ametlik koostööpartner on Mondo. Võistluse toetajad on Audi, Kalev, NIKE, Postimees, SYNLAB Eesti, Tradehouse, Utilitas ja Värska Vesi. Võistlusi viis läbi Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliidu, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumiga.