Kergejõustiku ja paljude teiste spordialade noori motiveeriva sarja 50. hooaja finaali kokkuvõte.
Vaatame, kes olid kangemad Kuressaares toimunud mitmevõistluses? Uurime, mis motiveerib noori ja millest tulevased talendid unistavad?
Sel suvel on mitmed sarjast sirgunud kergejõustiklased nagu Pippi Lotta Enok, Anna Maria Millend, Elisabeth Pihela, Lishanna Ilves ja Johannes Erm näidanud tiitlivõistlustel häid tulemusi. Meenutame, kuidas nad sporditeed alustasid ja milliseid tulemusi näitasid TV 10 sarjas.
Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
11. septembril algasid Belgaradis Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni poolt korraldatav ISF Gümnasiaad 2021. Eesti delegatsioonis on 28 sportlast, sealhulgas 4 kergejõustiklast
Kaheksa päeva kestvad mängud on mõeldud 13-15-aastastele kooliõpilastele. Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni poolt korraldatav võistlus hõlmab 14 erinevat spordiala, kus võistlema tuleb üle 2500 sportlase 25 riigist.
Kergejõustikuprogramm vältab täna ja homme (13-14 september), kus stardis neli Eesti noort kergejõustiklast:
- Savva Novikov – 110 m tõkkkejooks
- Marta Ründva – odavise ja kaugushüpe
- Heti Väät – odavise
- Mirelle Nataly Klais – kolmikhüpe.
Noorte sportlastega on kaasas treener Viktor Predbannikov.
Loe lähemalt üritusest SIIT
Berliinis toimunud kergejõustikuõhtul saavutas Rasmus Mägi Karsten Warholmi järel 400 m tõkkejooksus teise koha. Tartlase ajaks mõõdeti 48.73.
Olümpiavõitjast maailmarekordimees Karsten Warholm läbis tõketega staadioniringi 48.08-ga. Mägi järel kolmanda koha võitis jamaikalane Jaheel Hyde 48.95-ga. Esikolmikule järgnesid sakslased Constantin Preis 49.48-ga, Luke Campbell 49.57-ga ja Emil Agyekum 49.69-ga.
Kõik Berliini TULEMUSED
Tallinna maratoni nädalavahetuse raames selgitati Eesti meistrid maratonis. Naistest triumfeeris möödunud aasta hõbemedalinaine Kaisa Kukk 2:44.46-ga ja meestest uue isikliku rekordi 2:30.55-ga Dmitri Aristov.
Täna hommikul kell 9 Tallinna Lauluväljakult startinud 42,195 kilomeetri pikkusele Eesti maratoni starti oli üles antud ligi 50 maratoonarit ning kogu Tallinna maratonile tuhatkond osavõtjat.
Tänu viimastel kilomeetritel tehtud lõpuspurdile võitis tänavu Tallinna Maratoni Keenia jooksja Ibrachim Mukunga Wachira ajaga 2 tundi, 30 minutit ja 43 sekundit. Üldarvestuses teisena lõpetanud Dmitri Aristov (Treeningpartner), aga võitis esmakordselt maratonijooksu Eesti meistritiitli uue isikliku rekordi 2:30.55-ga.
Eesti meistrivõistluste hõbemedali ja Tallinna maratoni kolmanda koha võitis Aleksander Kulešov (Treeningpartner), kelle finišiajaks mõõdeti 2:34.39. Eesti meistrivõistluste pronksmedal riputati kaela jooksuklubi Sarma esindajale Ando Õitspuule, ajaga 2:35.35.
Tallinna meistrivõistluste arvestuses olid kolm kiiremat Aleksandr Kulešov, Kristjan Melikov ja Sergei Rjabõškin.
Eesti meistriks ja Tallinna maratoni üldvõitjaks naiste maratonis krooniti 2020. aasta hõbemedalinaine Tartu Spordiselts Kalevi jooksja Kaisa Kukk. Enn Selliku näpunäidete järgi treeniv sportlane võIdutses tulemusega 2 tundi, 44 minutit ja 46 sekundit. Nii üldarvestuses kui Eesti meistrivõistluste arvestuses saavutas teise koha Kadiliis Kuiv (SK Prorunner) 2:48.52-ga. Pronksmedali teenis klubikaaslane Anne-Ly Palm ajaga 3:02.30.
Tallinna meistrivõistluste arvestuses kuulusid esikolmikusse Kadiliis Kuiv ning Treeningpartneri klubi jooksjad Maris Heinaru ja Mari Boikov.
Üle poole maa liidrikohal jooksnud Jekaterina Patjuk oli sunnitud tervislikel põhjustel katkestama.
Laupäeval toimunud Tallinna maratoni pooldistantsil võidutsesid Helena Peik ja Tiidrek Nurme
Eesti esistaier võidutses poolmaratonis ajaga 1:05.39. Nurme järel tuli teiseks lätlane Janis Viskers, lõpetades ajaga 1:05.42 ja kolmandana koha võitis Leonid Latsepov 1:05.49-ga. Esikümnesse mahtus kokku seitse eestlast.
Naiste arvestuses pälvisid eestlannad kolmikvõidu. Poolmaratoni võitis Helena Peik, kes sai kirja aja 1:24.11, teisena ületas finišijoone Kelly Nevolihhin 1:25.09-ga ja kolmandaks tuli Helen Bell ajaga 1:26.20.
Laupäeval joosti ka Tallinna maratonil sügisjooks, kus kümne kilomeetri distantsi kiireim oli naistest Liina Luik ja meestest Kaur Kivistik.
Eesti rekordiomanik takistusjooksus võidutses tulemusega 30.24. Kivistiku järel finišeeris soomlane Aki Nummela 31.17-ga ning kolmanda koha saavutas Karl Mäe, kelle ajaks mõõdeti 31.20. Esikuuikusse mahtusid veel Johannes Sikk (+1.12), Armin Angerjärv (+1.32) ja Tokyo olümpiamängudel 68. koha saanud maratoonar Roman Fosti (+1.37).
Naiste arvestuses võidutses Liina Luik ajaga 36.09, tema järel lõpetas teisena Laura Maasik 36.54-ga ning kolmas oli lätlanna Santa Viskere ajaga 37.37.
Kõik Tallinna Maratoni TULEMUSED
Lisainfo:
Renna Nelis
Spordiürituste Korraldamise Klubi
Mob +372 522 1233
renna@jooks.ee
Rasmus Mägi saavutas Zürichis toimunud Teemantliiga hooaja finaaletapil meeste 400 meetri tõkkejooksus ajaga 48.84 neljanda koha.
Jooksu võitis maailmarekordiomanik Karsten Warholm 47.35-ga. Teine oli olümpiapronks Alison dos Santos 47.81-ga, tartlast edestas ka Kyron McMaster, kes ületas finišijoone 48.24-ga.
Mägi selja taha jäid sakslane Constantin Preis (49.08), hollandlane Ramsey Angela (49.39) ja britt Chris McAlister (49.73). Türklane Yasmani Copello diskvalifitseeriti valestardi tõttu.
Kõik Teemantliiga finaaletapi TULEMUSED
Teist aastat järjest oli pandeemia tõttu võistlushooaeg TV 10 Olümpiastardi sarjas ebatavaliselt pikk. Tartus, kus diplomeid jagas maratoonar Tiidrek Nurme, püstitati kolm uut sarja rekordit.
Vanalinna Hariduskolleegiumis õppiv Hedi Andre (14-aastane) näitas 600 meetris kiiremat minekut kui Ksenija Balta või Maris Mägi selles vanuses.
Kettaheites säras Harry Lembergi õpilane Katarina Verst, kes viis sarja rekordi 44 meetri peale. Poiste kettaheites hoolitses sarja rekordi eest Otepää Gümnaasiumis õppiv Sten Erik Iir.
Tamme staadionil selgusid 50. hooaja üksikalade võitjad palliviskes, kaugushüppes, kettaheites, 600 meetri ja 1000 meetri jooksus. Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.
50. hooaja finaalsaade läheb eetrisse laupäeval kell 17.30 ETV kanalil
Eesti Olümpiakomitee koostöös EBS Executive Educationiga kutsub karjääri lõpetanud või karjääri lõpusirgel olevaid tippsportlasi osa võtma Practitioner Diploma in Executive Coaching programmist.
Coaching on inspireeriv ja loominguline partnerlus, mille käigus julgustab coach oma kliente nende professionaalset ja isiklikku potentsiaali maksimaalselt ära kasutama. Programmi eesmärgiks on pakkuda (endistele) tippsportlastele võimalust õppida praktiline amet coach’i näol ning sellega edaspidi professionaalselt tegeleda.
Programmist on oodatud osa võtma 5 tippsportlast, kellest kaks alustavad õppega novembris 2021 ja kolm märtsis 2022.
Programmi läbinu:
- teab ja oskab kasutada coaching’u võtmemudeleid ja -tehnikaid;
- oskab luua ja läbi viia professionaalseid coaching’u-sessioone, mis põhinevad isiklikul coaching’u-mudelil.
Kvalifikatsioon: Lõpetaja saab rahvusvaheliselt tunnustatud AoEC Practitioner Diploma in Executive Coaching’u diplomi.
Detailse info programmi kohta leiad SIIT.
Esimese lennu toimumisajad:
I moodul: 2.-3. november 2021
II moodul: 30. november – 1. detsember 2021
III moodul: 11.-12. jaanuar 2022
IV moodul: kokkuvõttev hindamispäev (KHP) 08.-09. veebruar 2022
Teise lennu toimumisajad:
I moodul: 15.-16. märts 2022
II moodul: 12.-13. aprill 2022
III moodul: 10.-11. mai 2022
IV moodul: Kokkuvõttev hindamispäev 7. või 8. juuni 2022
Koolituspäevade kestus 09:30-17:00
Programmi lõppedes on kohustus aasta vältel olla kolme noorsportlase coach’iks (valitakse konkursiga).
Koolituse maksumus on 4788€, millest omaosalus on 500 €.
Kandideeri programmi SIIN. Kandideerimise tähtaeg on 30.09. Kandidaadid teeme teatavaks 4. oktoobril.
Lisainfo:
EOK koolitusjuht Piret Lauk
piret@eok.ee
56 96 5755
Pühapäeval, 12. septembril selgitatakse Tallinnas Eesti meistrid maratonijooksus. Eesti Kergejõustikuliidu ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös läbiviidava maratoni starti on pühapäeva hommikul kell 9 oodata üle 50 maratonijooksja.
Meeste maratonimeistrivõistluste ajalugu algas juba aastal 1927 ja saabuvad meistrivõistlused on järjekorras 84-ndad. Eesti meistrimedalite mõtetega asuvad stardijoonele Dmitri Aristov, Raido Mitt, Janar Juhkov, Ülari Kais, Kristo Reinsalu, Aleksandr Kulešov jpt. Kokku on mehi starti oodata 41.
Naiste EMV maratoni ajalugu algab 1982. aastal ja käesolevad on 40-ndad meistrivõistlused. Naiste peamisteks favoriitideks kuldmedalile on Jekaterina Patjuk ja Kaisa Kukk. Kokku asub naismaratoonareid Eesti meistrivõistlustel starti kümme.
Võistluskeskus asub Tallinna Lauluväljakul ja on avatud:
- reedel, 10.09 kell 10.00-20.00
- laupäeval, 11.09 kell 7.00-20.00
- pühapäeval, 12.09 kell 7.00-16.00
Sissepääs Tallinna Lauluväljakule toimub Mere ja Oru värava kaudu.
Tallinna Lauluväljakule pääseb ainult COVID tõendiga. Sissepääsu tagab:
- tõend, mis kinnitab, et isik on vaktsineeritud. Vaktsineerituks loetakse inimene, kel on vaktsineerimiskuur lõpetatud ja saavutatud on maksimaalne kaitse.
- tõend, mis kinnitab, et isik on COVID-19 läbipõdenud viimase 6 kuu jooksul;
- tõend, mis kinnitab, et tema COVID-19 test on negatiivne (PCR-test kehtivusega 72 h või antigeeni kiiretest kehtivusega 48 h, sealjuures peab test kehtima võistluspäeva lõpuni.
- Loe COVID tõendite kohta lähemalt siit.
Testi tegemise võimalus kohapeal
Korraldaja pakub tasulise testimise võimalust kohapeal sissepääsu värava juures. Antigeeni kiirtesti hind on 8 €. Täpsem info siit.
Start ja rada
- Tallinna Maratoni start antakse Tallinna Lauluväljakult kell 9.00.
- Kõik Eesti meistrivõistlustest osavõtjad stardivad esimesest grupist (A grupp). Ajavõtt toimub kiibiga. Loe ajavõtu kohta lähemalt siit.
- Tallinna Maratoni 42,2 km rada kulgeb Pirita tee, Merivälja tee ja Reidi tee alal asuvatel tänavatel ja kergliiklusteedel.
- Maratonis läbitakse kolm 14-kilomeetri pikkust ringi. Reidi tee tagasipöörde kohtadel jälgida rajakohtunike märguandeid.
Autasustamine
- Autasustamine toimub kl 13.00 võistluskeskuses Tallinna Lauluväljakul.
- Eesti Meistrivõistlustel autasustatakse 3 meest ja 3 naist ning võitja treenerit.
- Tallinna Meistrivõistlustel autasustatakse 3 meest ja 3 naist.
Täiendavat infot osalejale loe siit
Lisainfo:
Renna Nelis
Spordiürituste Korraldamise Klubi
Mob +372 522 1233
renna@jooks.ee
23. septembril toimub üleeuroopalise spordinädala avaüritusel koolinoorte Heategevuslik Teatejooks. Üritus toimub staadionitel ja parkides hajutatult üle Eesti.
Registreerige oma kooli võistkonnad Teatejooksule 9.09.2021 kodulehel www.teatejooks.ee.
Osavõtt on TASUTA! Iga kool saab välja panna piiramatul arvul 8-liikmelisi võistkondi. Osalema on oodatud 5.-9. klasside õpilased. Iga osaleja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi.
Võitjaid välja ei selgitata, vaid oluline on osavõtt. Teatejooksu eesmärk on pakkuda noortele võimaluse tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest ning populariseerida sportlikke eluviise. Samal ajal annab Teatejooks panuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse toetusfondi kaudu nende laste heaks, kes on liikumisvõime kaotanud.
Sel aastal toimuvad Teatejooksud 28 kohas üle Eesti, noori innustavad liikuma spordinädala saadikud ja spordielu eestvedaja. Teatejooks toimub 16. korda ning on Eesti suurim koolinoorte spordiüritus. Sellest osavõtjate arv on viimastel aastatel olnud 12000, kui loendada kokku kõigis Teatejooksu toimumiskohtades osalejate arvud.
Täiskasvanud saavad Teatejooksul osalevate laste panust ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tegevust toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond
Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetajad Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile, lisaks panustavad Kultuurkapital, Tallinna linn, Tartu linn ja Eesti Kergejõustikuliit.
Lisainfo:
Erik Pallase
Tel: 502 1766
E-post: info@lapsedtrenni.ee
www.teatejooks.ee
Seoses koroonaviirusest tingitud ebakindla olukorraga otsustasid korraldajad koos peatoetaja Eesti Energiaga 9. oktoobril toimuma pidanud Ida-Virumaa suurima spordisündmuse Narva Energiajooksu sel aastal läbi viia üksnes virtuaaljooksuna, ajavahemikus 1.-15. oktoobrini.
Tavapärases formaadis toimub järgmine Narva Energiajooks 11. juunil 2022. aastal.
Koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga Narvas toimuma pidanud Eesti meistrivõistlused poolmaratonis peetakse sel aastal 2. oktoobril Tartu Linnamaratoni raames.
Narva Energiajooksu programmi kuuluvad traditsiooniliselt 21,1 kilomeetri pikkune poolmaraton ning kuuekilomeetrine distants jooksjatele ja käijatele ning lastejooksud.
Kõigi eelregistreeritud jooksusõprade ja liikumisharrastajate Energiajooksu osalus viiakse üle kas tänavusele virtuaaljooksule või järgmisel aastal toimuvale Energiajooksule. Soovi korral makstakse osavõtutasu tagasi.
Narva Energiajooks on Eesti Energia, Narva Linna, Kultuuriministeeriumi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel loodud sündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul.
Alates 2011. aastast toimunud Narva Energiajooks on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks spordisündmuseks, olles liikuma pannud üle kolmekümne tuhande harrastaja.
Lisainfo:
Mati Lilliallik
Narva Energiajooksu peakorraldaja
+372 5213331
mati@jooks.ee
Priit Luts
Eesti Energia pressiesindaja
+372 5233014
Priit.luts@energia.ee
Kuressaare linnastaadionil selgusid koolinoorte võistlussarja TV 10 olümpiastarti 50. hooaja võitjad mitmevõistluses. Nooremate mitmevõistluses triumfeerisid Vanamb ja Hausenberg, vanema vanuseklassi mitmevõistluses viisid võidurattad koju Ründva ja Puiestee. Võistkondlikult teenisid esikoha Rakvere Reaalgümnaasium ja mulkide Heimtali Põhikooli ning Holstre Kooli ühendvõistkond. Lisaks sündis kaks sarja kõigi aegade rekordit.
Noorematest tüdrukutest krooniti kuuevõistluse võitjaks Jõgeva Põhikooli õpilane Diana Johanna Vanamb, kelle võidutulemuseks oli 4751 punkti. Kersti Viru hoolealusele järgnesid Bianca Maria Vuks (Individuaalvõistleja, Tartu Waldorfgümnaasium), kes kogus 4515 punkti ja Elis Filippov (Ääsmäe Põhikool) 4392 punktiga.
Nooremate poiste mitmevõistluses võitis esikoha Ülenurme Gümnaasiumi võistleja Hank-Gerhard Hausenberg. Karin Hausenbergi näpunäidete järgi treeniv sportlane kogus üheksa alaga 5891 punkti. Teisele kohale tuli 5586 punkti kogunud Tallinna Reaalkooli individuaalvõistleja Kaur-Mattias Kuuskme. Kolmanda koha võitis Rakvere Reaalkooli õpilane Aleksander Metsmaker 5342 punktiga.
Vanemate tüdrukute arvestuses võitis juubelihooaja mitmevõistluse Marta Ründva. Kaks aastat tagasi nooremate tüdrukute mitmevõistluses võidutsenud Sven Andresoo hoolealune võitis nüüd rulluiskude kõrvale ka uue jalgratta. Esikoha tõi tulemus 7287 punkti. Poodiumi teisele astmele tõusis Annika Põlluaas (Individuaalvõistleja, Viimsi Kool), kes kogus neidude kaheksavõistluses 7039 punkti. 6758 punktiga võitis kolmanda koha Johanna Elisabeth Võsaste (Jõgeva Põhikool).
Vanemate poiste mitmevõistluses teenis esikoha kodustaadionil võistelnud Ron Sebastian Puiestee. Andres Laide näpunäidete järgi treeniv noormees võitis mitmevõistluse 8217 puntilise kogusummaga. Auhinnaks jalgratta ja Valter Külveti ketta koju viinud Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane kerkis antud üheksavõistluse tulemusega TV10 Olümpiastarti sarjas kolmandale positsioonile.
Teine koha võitis Parksepa Keskkooli õpilane Theodor Krull 8019 punktiga. Kolmanda koha teenis Jõgeva Põhikooli esindaja Aleksandr Grits, kes kogus üheksa alaga 7354 punkti.
Koolide arvestuses võitis I grupis esikoha Rakvere Reaalgümnaasium 45 734 punktiga. Järgnesid 44 640 punkti kogunud Jõgeva Põhikool ja 41 671 punkti kogunud Ülenurme Gümnaasium.
Teises grupis triumfeeris Heimtali Põhikool ja Holstre Kooli ühendvõistkond 38 678 punktiga. Teise koha sai Parksepa Keskkool 37 966 punktiga) ja kolmandaks tuli Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond 34 693 punktiga.
50-aastase ajalooga sarja pikima palliviske tulemusega sai hakkama tüdrukute nooremas vanuklassis Elis Filippov. Ääsmäe Põhikooli õpilane virutas parimal katsel 150 grammise viskevahendi 62 meetri ja 90 sentimeetri kaugusele. Sarja ajaloos pole ükski noorema vanuseklassi neiu kuuekümne meetri joont ületanud. Varasem rekord püsis 2020. aastast Mirtel Merimaa nimel (58.50).
Teise TV10 olümpiastati sarja rekordi eest hoolitses poiste vanemas vanusklassis Sten Erik Iir, kes lennutas 750-grammise heitevahendi 50 meetri ja 41 sentimeetri peale. Otepää Gümnaasiumi õpilane parandas enda nimel olnud, veidi vähem kui nädal püsinud, rekordit üle pooleteise meetri.
Finaaletapi fotogaleriid Kergejõustiku Facebooki lehel
Finaaletapi erisaade on ETV eetris 11. septembril kell 17.30
Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: www.ekjl.ee/tv10os
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Täiendav teave:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Rasmus Mägi võitis Brüsseli Teemantliiga etapil meeste 400 meetri tõkkejooksus ajaga 49.13 viienda koha.
Jooksu võitis brasiillane Alison dos Santos 48.23-ga, kes edestas Briti Neitsisaarte jooksjat Kyron McMasterit (48.31) ja Türgi esindajat Yasmani Copellot (48.45).
Mägit edestas ka jamaikalane Jaheel Hyde (48.91), eestlase seljataha jäid hollandlane Ramsey Angela (49.53), britt Chris McAlister (50.09) ja sakslane Constantin Preis (50.12).
Tokyo paraolümpiamängudel saavutas Egert Jõesaar kettaheites viienda koha tulemusega 44.07.
Vihmasajus peetud võistlusel sai Mart Olmani ja Priidu Niidu hoolealune tulemuse kirja kuuest heitest kolmel ning tema parimaks jäi esimesel heitel saavutatud 44.07. Eestlane teisel katsel tulemust kirja ei saanud ning heitis kolmandal 43.35 ja neljandal 43.95. Viimased kaks katset, kus võistlejad olid sunnitud heitma tugevas vihmasajus, ei õnnestunud eestlasel tulemust parandada.
Võistluse võitis ameeriklane Jeremy Campbell 60.22 meetrise heitekaarega. Hõbemedali saavutas horvaat Ivan Katasunic, kes oli Campbelli kõrval ainus osaleja, kes sai tulemuseks üle 55. Pronksmedali pälvis britt Dan Greaves tulemusega 53.56, neljandana lõpetas David Blair tulemusega 53.18.
27-aastase Jõesaare isiklik rekord on 52.92. 2016. aasta Rio paraolümpiamängud saavutas Jõesaar kaheksanda koha tulemusega 46.61.
Rasmus Mägi osales eile Itaalias Rovereto võistlusel 400 meetri jooksus, kus sai ajaga 46.00 viienda koha.
Tartlane jäi pisut enam kui poole sekundiga alla tänavu juunis Kadriorus püstitatud rahvusrekordile 45.45. Jooksu võitis ameeriklane Michael Cherry, kes püstitas võistluste rekordi 44.55. Teisena ületas finišijoone Botswa mailer Isaac Makwala (45.02) ja kolmandana Trinidad & Tobago jooksja Deon Lendore (45.19).
Mägit edestas napilt ka sakslane Manuel Sanders (45.94), tahapoole jäid aga itaallased Edoardo Scotti (46.14) ja Vladimir Aceti (46,40) ning jamaikalane Rusheen McDonald.
Ülehomme, 3. septembril stardib eestlane Brüsselis Teemantliiga etapil oma põhialal 400 m tõkkejooksus. Mägi konkurentideks on Tokyo OMil pronksmedali võitnud brasiillane Alison dos Santos, neljanda koha võitnud Briti Neitsisaarte sportlane Kyron McMaster ning Mägi ees kuuendaks tulnud Türgi sprinter Yasmani Copello.
23. – 30. septembril 2021 korraldatakse Eestis seitsmendat korda Spordinädalat. Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile kutsuvad kõiki eestimaalasi aktiivselt liikumisharrastusega tegelema ja osalema Spordinädala väljakutses. Väljakutsest saavad osa võtta kõik soovijad ning see on tasuta.
EOK liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on väljakutse eesmärk suurendada eestimaalaste arvu, kes tegelevad regulaarselt liikumisharrastusega. „Eestis läbiviidud kehalise aktiivsuse uuringute kohaselt saab piisavat liikumiskoormust ca 40% täiskasvanutest ja vaid viiendik kooliõpilastest. Ometi on laialdaselt teada liikumisharrastuse positiivne mõju – parem tervis, suurem õppimis- ja töövõime, elustiilist tingitud haiguste ennetamine, suurenenud tervena elatud aastate arv ning parem tuju ja vähem stressi. Loodan, et inimestel, kes löövad septembris kaasa Spordinädala väljakutses, tekib pidev harjumus erinevaid liikumisvorme viljeleda kaasates lisaks nii pereliikmeid, sõpru kui töökaaslasi,“ ütles Lusmägi.
Kuidas osaleda Spordinädala väljakutses?
- Registreeri ennast Spordinädala väljakutsele SIIT
- Pärast registreerumist saab septembrikuu jooksul üles laadida oma liikumiskordi
- Oma soorituse võib teha vabalt valitud kohas joostes, kõndides, rattaga sõites, rulluisutades või mõnda muud liikumisvormi viljeledes
- Kõigi vähemalt 10 liikumiskorda sisestanud osalejate vahel läheb loosi hulgaliselt erinevaid auhindu: jooksutossud, Tokyo 2020 olümpiaraamatud, Tokyo 2020 riided. EOK avaldab loositulemused aadressil www.spordinadal.ee hiljemalt 15. oktoobril.
Spordinädala eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele eestimaalastele liikumisega seotud positiivseid elamusi ja kogemusi. Spordinädal 2021 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on alpinist Krisli Melesk, EOK sportlaskomisjoni liige ja äsja karjääri lõpetanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, teleajakirjanikud Hannes Hermaküla, Keili Sükijainen, Reet Linna, muusikud Artjom Savitski ja Inger ning TalTechi rektor Tiit Land. Rohkem infot leiab aadressil www.spordinadal.ee.
Eesti Olümpiakomitee premeerib suvel juunioride tiitlivõistlustel medaleid võitnud kergejõustiklasi ja maadlejat ning nende treenereid kokku 16 500 euroga. Kergejõustiklastest teenisid preemia seitsmevõistleja Pippi Lotta Enok, tõkkejooksja Anna Maria Millend, kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kolmikhüppaja Viktor Morozov. Treeneritest Liivi Eerik, Heiko Väät, Sven Andresoo ja Aleksandr Hvorõhh.
3000-eurose preemia saavad:
- Pippi Lotta Enok (U20 kergejõustiku MMi hõbemedal seitsmevõistluses)
- Anna Maria Millend (U20 kergejõustiku MMi hõbemedal 100 m tõkkejooksus)
- Viktoria Vesso (maadluse juunioride MMi pronksmedal, maadluse juunioride EMi pronksmedal)
1000-eurose preemia saavad:
- Elisabeth Pihela (U20 kergejõustiku EMi pronksmedal kõrgushüppes)
- Viktor Morozov (U20 kergejõustiku EMi pronksmedal kolmikhüppes)
1500-eurose treeneripreemia saavad:
- Enoki treener Liivi Eerik
- Millendi treener Heiko Väät
- Vesso treener Arvi Aavik
500-eurose treeneripreemia saavad:
- Pihela treener Sven Andresoo
- Morozovi treener Aleksandr Hvorõhh
Väljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel Kultuuriministeerium. Premeerimise korra leiab SIIT.
Tahad kohtuda olümpiavõitja Julia Beljajevaga? Proovida ise vehklemist? Näha Tokyo olümpiamängude tõrvikut ja maskotte? Osaleda lastevõistlustel? Kui jah, siis tule reedel, 3 septembril kell 16.00 Kuresaare linnastaadionile, kus toimub TV10 Olümpistarti 50. hooaja finaaletapi raames Olümpiapäev!
Eesti Olümpiakomitee alal saab kohtuda olümpiavõitjaga, uudistada äsja toimunud Tokyo suveolümpiamängude maskotte ja meeneid, vaadata harivaid multifilme, lahendada ristsõnu ja mõistatusi. Sportlikku meeleolu loovad Saare enda tüdrukud – ansambel Öed.
Kuressaare linnastaadionil toimub lastevõistlus nendele, kes veel TV10 Olümpiastarti võistlustel osaleda ei saa (sündinud 2010-2015). Kaugushüppe ja 60 meetri jooksu tulemuste põhjal saadud punktid liidetakse ja punktide alusel pääsevad 8 paremat tüdrukut ja 8 paremat poissi võistlema peaareenil toimuvale 60m jooksule. Iga osaleja stardinumbrit kaunistavad olümpiarõngad ning kõik osavõtjad saavad auhinnamedali! Lastevõistlus algab kell 17, võistlusele on võimalik eelregistreerida siin või kohapeal kuni kl 16.20ni.
Pere kõige pisemad (kuni 5-aastased) saavad koos vanematega osaleda ka tillujooksus, mis saab alguse kell 16.30. Üritusele on sissepääs tasuta ja vastavalt kehtivatele COVID reeglitele.
Olümpiapäev tugineb kolmele sambale: olümpiaväärtused, aktiivne liikumine ja uute spordialade avastamine. Olümpiapäevaga tähistatakse nüüdisaegse olümpialiikumise algust 1894. aastal, kui Pariisis Sorbonne’s kiideti ühehäälselt heaks Pierre de Coubertini ettepanek hakata taaskorraldama olümpiamänge ja asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
TV10 Olümpiastarti finaaletapi pidulik avamine toimub Kuressaare linnastaadionil reedel kell 19.30. Võistlused saavad alguse laupäeval kell 10.
Pühapäeval, 29. augustil Tartu Tamme staadionil toimunud TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja 3. etapil sündis kolm sarja kõigi aegade rekordit. Saavutustega said hakkama kettaheites Katarina Verst ja Sten Erik Iir ning 600 m jooksus Hedi Andre. Selgusid 20 kooli, kes pääsevad võistlema sarja finaaletapil, mis leiab aset juba järgmisel nädalal Saaremaal. Liidrikohal jätkavad Rakvere Reaalgümnaasium ja Parksepa Keskkool.
Noored tulevikutegijad võistlesid Tartus viiel ala: kuulitõukes, kettaheites, kaugushüppes, palliviskes ja kahel jooksudistantsil (600m ja 1000m).
Sarja kõigi aegade pikima kettakaare sooritas tüdrukute vanemas konkurentsis Luunja Keskkooli õpilane Katarina Verst. Harry Lembergi näpunäidete järgi treeniv spordipiiga heitis Tamme staadionil 600 grammist ketast 44 meetri ja 5 sentimeetrit. Varasemat sarja rekordit hoidis möödunud aastast Katarina Utsal (36.90, Tartu Tamme K)
Teine sarja rekord sündis samuti kettaheites. Otepää Gümnaasiumi õpilane Sten Erik Iir võidutses vanemate poiste kettaheites tulemusega 48.58. 2018. aastal Andre Nahko poolt püstitatud sarja rekordi 47.19 ületas ka teise koha omanik Theodor Krull (Parksepa KK, 47.50).
50-aastase ajalooga sarja kõige väledama 600 meetri jooksuga sai hakkama Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane Hedi Andre, kes jooksis tüdrukute vanema vanuseklassi uuteks rekordnumbriteks 1:37.79. Varasem rekord 1:38.20 püsis 2015. aastast Elisa Annama käes (Pärnu Mai K).
3.-5. septembril Saaremaal, Kuressaare staadionil peetavale finaalile pääses esimesest grupist 14 ja teisest grupist 6 kooli.
Suurte koolide arvestuses pääsevad finaalvõistlusele: Rakvere Reaalgümnaasium, Luunja Keskkool, Jõgeva Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Kuresaare Gümnaasium, Tartu Tamme Kool, Kuusalu Keskkool, Viljandi Kesklinna Kool, Valga Põhikool, Viljandi Jakobsoni Kool, Peetri LA-PK, Põlva Kool ja Vanalinna Hariduskolleegium
Väikeste koolide arvestuses jõudsid finaali: Parksepa Keskkool, Heimtali Põhikool ja Holstre Kooli ühendvõistkond, Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond, Räpina Ühisgümnaasium, Loksa Gümnaasium, Ääsmäe Põhikool.
Poisid vanemad 1000 meetrit
1. Hardi Ernits (Luunja KK) – 3:00.65
2. Joosep Käär (IND Pärnu Sütevaka HG) – 3:05.39
3. Aksel Tähepõld (Saue G) – 3:05.49
Poisid vanemad kettaheide (0.75kg)
1. Sten Erik Iir (IND Otepää G) – 48.56
2. Theodor Krull (Parksepa KK) – 47.50
3. Anders Veidner (IND Võru Kesklinna K) – 46.68
Poisid vanemad pallivise
1. Kermo Kuklase (Põlva K) – 75.60
2. Theodor Krull (Parksepa KK) – 73.79
3. Ailo Andri Hantson (Heimtali PK/Holstre K) – 67.38
Poisid nooremad 1000m
1. Sixten Suppi (IND Harkujärve PK) – 3:05.48
2. Kalmer Kiiver (Luunja KK) – 3:07.59
3. Jonas Meriloo (IND (Tallinna 32. Keskkool) – 3:18.77
Poisid nooremad kettaheide (0.6kg)
1. Hank-Gerhard Hausenberg (Ülenurme G) – 36.93
2. Herman Mugu (IND Tartu Hansa Kool) – 33.18
3. Ryan Ivask (Saue G) – 32.55
Poisid nooremad pallivise
1. Hank-Gerhard Hausenberg (Ülenurme G) – 57.67
2. Rico-Richard Reisner (Viljandi Jakobsoni K) – 55.12
3. Andreas Vilistus (IND Avinurme G) – 49.96
Tüdrukud vanemad 600m
1. Hedi Andre (Vanalinna Hariduskolleegium) – 1:37.79
2. Naomi Toomenurm (IND Pärnu Vanalinna PK) – 1:40.20
3. Ellen Ingrid Aadamsoo (Tallinna Prantsuse Lütseum) – 1:41.51
Tüdrukud vanemad kettaheide (0.6kg)
1. Katarina Verst (Luunja KK) – 44.05
2. Kertu Tooming (Heimtali PK/Holstre K) – 35.21
3. Johanna Elisabeth Võsaste (Jõgeva PK) – 32.40
Tüdrukud vanemad pallivise
1. Marta Ründva (IND Gustav Adolfi G) – 58.58
2. Kärt Lehtla (Jõgeva PK) – 53.08
3. Rahel Mäe (IND Nõo PK) – 52.40
Tüdrukud nooremad 600m
1. Bianca Maria Vuks (IND Tartu Waldorfgümnaasium) – 1:51.84
2. Diana Johanna Vanamb (Jõgeva PK) – 1:52.25
3. Annabelle Ats (Tartu Kivilinna K) – 1:53.78
Tüdrukud nooremad kaugushüpe
1. Mia Elenora Nurmela (Rakvere G) – 4.85
2. Bianca Maria Vuks (IND Tartu Waldorfgümnaasium) – 4.83
3. Diana Johanna Vanamb (Jõgeva PK) – 4.79
Tüdrukud nooremad pallivise
1. Elis Filippov (Ääsmäe PK) – 53.93
2. Diana Johanna Vanamb (Jõgeva PK) – 48.68
3. Susanna Elisabeth Rikand (Tartu Kivilinna K) – 45.92
Kolmanda etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil esmapäeval, 6. septembril kell 19.30.
3. etapi fotogaleriid vaata meie Facebookist.
Finaaletapi registreerimise jm info on nähtav siin:
Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: www.ekjl.ee/tv10os
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Täiendav teave:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) kutsub kõiki sportlasi, treenereid, spordijuhte, spordi- ja meditsiinipersonali spordikoolituse uuringus “Dopingutarvitamise ennetustegevust mõjutavad tegurid”.
Ülemaailmse dopinguvastase programmi kolm põhielementi on dopingutestimine, koolitustegevus ja rahvusvaheline koostöö. Koolitustegevus on üks peamisi ja olulisemaid viise antidopingu teadmiste edastamisel ja dopinguvastaste hoiakute kinnistamisel. Uuringu tulemuste põhjal soovime tõsta dopinguvastase koolitustegevuse kvaliteeti ning suurendada mõjusust. Sihtrühmade vajadusi arvestav efektiivne koolitustegevus avardab sportlaste, treenerite jm tugipersonali teadlikkust dopinguvastastest reeglitest ja spordieetikast.
Käesolev küsimustik on valminud koostöös Tartu Ülikooliga. Küsimustik on anonüümne ja küsimustikule vastamisel vastajat ei identifitseerita! Uuringule saab vastata SIIN.
Uuringu läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud“ 37. osas on saatekülaliseks tänavu Eesti läbi aegade üheks paremaks mitmevõistlejaks kerkinud olümpialane Karel Tilga.
Valgamaalt Pukast pärit 23-aastane Tilga viis talvel isikliku rekordi 7-võistluses 6264 punktini ja kevadel 10-võistluses kohe 8484 punktini. Suve alguses võitis kahemeetrine mees USA üliõpilasmeistrivõistlused ja pääses oma esimesele olümpiale. Kui panna kokku kõik sisehallis ja väljas staadionil tehtud tulemused, siis suutis ta isikliku rekordi püstitada tänavu suisa 12 üksikalal. Vaid kettaheites jäi varasem tippmark veel napilt löömata.
„Olen oma sportlaskarjääri jooksul palju arenenud. Just treeningutel on see, et kui varem läks üks ala aia taha, siis mõtlesin: nüüd ma ei oska seda ala. Aga nüüd, mil olen arenenud, saan aru, et vahel lihtsalt pole minu päev. Hea näide on kuulitõuge. Tegin sel aastal vist ühe hea kuulitrenni, kus tõukasin üle 15 meetri. Aga võistlustel ei saanud ma tänavu vist kordagi 15 meetrist kehvemat tulemust kirja,“ ütleb Tilga.
Tokyo olümpiast kujunes Eesti kümnevõistluse-triole raske katsumus. Tilga, kes läks ainsana avapäeva hommikul meie meestest soojendust tegema täiesti tervena ja hea vormi pealt, tegi vahetult enne 100 meetri jooksu tagareiele liiga ega saanud samuti endast maksimumi välja võtta. See, et Tilga võistlus ebaõnnestus närveerimise pärast, nagu arvasid mitmed kohapeal olnud Eesti reporterid, oli vale.
„Eks ma pabistasin ka, sest see pole hea tunne, kui lähed oma esimesele olümpiale ja tunned call roomis jalga venitades, et tõmbad tagareie ära. Proovisin enne tunnelist staadionile minemist starte teha ja sain aru, et ei suuda valuta joosta. Seepärast nägin ilmselt ka väga närviline välja kaamerate ees,“ meenutab Tilga, kes suutis vigastusest hoolimata võtta odaviskes võimsa isikliku rekordi 73.36-ga alavõidu.
Lapsena kõikidest treeningutest, mida Pukas pakuti, osa võtnud Tilga hindab oma eduloos kõrgelt vanemate rolli. „Mul on vist üldse kõige toetavamad vanemad. Mäletan, et kui ma olin umbes 16-aastane, siis hakkas isa nalja tegema, et ta tuleb isegi mu kehalise kasvatuse tunde vaatama. Ta oli nii suur spordifänn, et käis alati kõikidel mu võistlustel. Nii ema kui ka isa on alati olnud väga toetavad minu sporditegemise osas,“ tunnustab Tilga.
Järgmisel aastal loodab Tilga parandada tippmarki ennekõike kümnevõistluses, kus näeb hetkel varu rohkem kui seitsmevõistluses.
„Tänavuse siserekordiga tegin endal elu väga raskeks. Kui suudaksin uuesti teha üle 6200, siis oleksin väga rahul. Aga kümnevõistluses polnud mu tänavune rekordivõistlus kaugeltki ideaalne võistlus. Usun, et 8600 võiks olla hea ja ka realistlik eesmärk uueks hooajaks,“ arvab Tilga. „Pikemas plaanis olen alati öelnud, et kui mu eesmärk oleks 8500 punkti, siis poleks mõtet sporti teha. Eesmärk on ikkagi olla kõige parem ja teha kunagi 9000 punkti. Eks igaüks saab ise otsustada, kui realistlik see on, aga selle nimel ma igapäevaselt trenni lähen. Kõikide asjade kokkulangemisel võib see ühel päeval õnnestuda, kuigi ei pruugi.“
“Staadionijutud”, 37. osa: Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes
Pikas intervjuus räägib Tilga muuhulgas oma hilisest kergejõustiku juurde jõudmisest, treeneritest, konkurentidest, USA ülikoolisüsteemist ja elukaaslasest, Hiina seitsmevõistlejast Ninali Zhengist. Saate lõpus selguvad ka viimaste küsimusmängude võitjad ja esitatakse uue nädala küsimus. „Staadionijutte“ juhib Karl Rinaldo.
Poolas Ljubninis peetavatel 4. kurtide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis täna 200 m jooksus kuldmedali Tanel Visnap.
Teisipäeval 100 meetri jooksu kurtide maailmameistriks kroonitud Visnap täitis sprindi kuldse duubli reedel, kui võitis finaali 21.46-ga. Aeg tähistab nii tema isiklikku kui kurtide maailmameistrivõistluste rekordit. Raimond Lutsu hoolealuse võit oli kindel, kuna hõbemedali teeninud jaapanlane Maki Yamada sai ajaks 21.66, pronksmedali võitis ukrainlane Dimitro Vošinski (21.83).
Valgamaalasele oli see Poola MM-ilt juba teiseks kullaks ja kokku kolmandaks medaliks. Nimelt võidutses Visnap ka meeste 100 m jooksus, tema võiduajaks märgiti 10.54. Lisaks teenis ta neljapäeval kaugushüppes 7.00-ga pronksmedali.
Visnapile oli tänane karjääri viies tiitlivõistluste medal. 2019. aastal võitis ta Tallinnas sise-MM-il pronksmedali nii seitsmevõistluses kui ka kaugushüppes.
Dopingutestimist olümpiamängudel on teostatud alates 1968. aastast ehk juba üle poole sajandi. Kui 1968. aastal diskvalifitseeriti vaid üks sportlane, siis näiteks Londoni OM osalejatest on diskvalifitseeritud testimiste ja järelanalüüsimiste tagajärjel enam kui sada sportlast. Londonis võeti sportlastelt olümpia- ja paralümpiamängude perioodil suurusjärgus 6000 dopinguproovi.
Mis on dopingukontroll?
Dopingukontroll hõlmab endas kõiki tegevusi alates testiplaani kavandamisest kuni võimalike apellatsioonkaebuste lõpliku lahendamise ja tagajärgede rakendamiseni.
Dopingutestimine jaguneb võistlussiseseks ja võistlusväliseks. Võistlussisene on ajavahemik, mis algab kell 23.59 võistlusele eelneval päeval, milles sportlane on registreeritud osalema, ja kestab vastava võistluse ning võistlusega seotud proovi võtmise lõpuni. Võistlusväline on mis tahes ajavahemik, mis ei ole võistlussisene. Tokyo olümpiamängudel teostatakse dopingutestimisi nii võistluste ajal kui ka võistluseelsetel ja -järgsetel päevadel.
Dopingukontroll Tokyo olümpiamängudel
2021. aasta Tokyo olümpiamängudel teostas dopingukontrolli Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud sõltumatu organisatsioon Rahvusvaheline Testimisagentuur (ITA – International Testing Agency), samas kui Paralümpial teostab dopingukontrolli Rahvusvaheline Paralümpiakomitee ise. Dopinguproovide kogumist koordineerib olümpiamängude korralduskomitee, proovide analüüs toimub Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) juhtimisel. Juhul, kui ITA või Rahvusvaheline Paralümpiakomitee kahtlustab olümpiamängudel dopinguvastaste reeglite rikkumist, antakse tulemuste haldamise protsess üle Rahvusvahelisele Spordiarbitraažile (CAS – Court of Arbitration for Sport).
Dopingukontrolli protseduur
Peale sportlase teavitamist tema valimisest dopingukontrolli, kogutakse uriini- ja/või vereproov. Uriiniproovi andmise protsess toimub sportlase enese poolt ja tema vahetu kontrolli all. Erandeid võib teha juhtudel, kui sportlane vajab abi puude tõttu. Sportlane valib originaalpakendis ja proovivõtuvahendi ja testikomplekti ning hoiab neid kogu protseduuri ajal oma järelvalve all. Veendumiseks, et sportlane annab uriiniproovi korrektselt ning manipuleerimisvõteteta, toimub proovi andmine samast soost dopingukontrolliametniku (DCO – Doping Control Officer) juuresolekul. Dopingukontrolli protseduurist annab täpsema ülevaade juuresolev video:
Kes on dopingukontrolliametnik ja sportlase saatja (chaperone)?
Dopingukontrolli protseduuri käigus juhendab sportlast dopingukontrolliametnik. Lisaks tegutsevad dopingukontrolliametnikena ka verevõtjad, kes omavad vereproovi võtmise protseduuri läbiviimiseks vastavat kvalifikatsiooni.
Sportlase saatja (chaperone) teavitab sportlast tema dopingukontrolli valimisest ja saadab sportlast alates teavitamisest kuni tema lahkumiseni dopingukontrollipunktist. Sportlase saatja peab andma sportlasele ülevaate tema õigustest ja kohustustest. Näiteks on tal õigus kaasa võtta esindaja (treener, mänedžer vm) ning kohustus järgida dopingukontrolliruumis dopingutestija korraldusi. Saatja peab jälgima sportlast igal ajahetkel ja juhatama ta dopingukontrollipunkti.
Tokyo olümpiamängudel dopingukontrollis kogutud proovid säilitatakse sügavkülmutatuna kümme aastat. See võimaldab tehnoloogia arenedes tuvastada lisaks WADA poolt keelatud ainetele ka keelatud meetodite, sh geeni- ja rakudopingu kasutamist.
Allikas: https://olympics.com/tokyo-2020/en/games/anti-doping-control/.
Jõustusid uued Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 26. augustist 2021.
Kontrollitud sporditegevuse läbiviimine:
Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:
1. tegevuse eest vastutav isik võib tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 isiku osalemisel ühe kalendripäeva kohta.
2. tegevuses võib isik osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a. ta on alla 18-aastane (see tähendab ei ole veel 18-aastaseks saanud);
b. ta on erivajadusega, mille tõttu ei ole tema testimine tervislikku seisundit arvestades mõistlik;
c. ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;
d. ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
e. ta on tegevuse eest vastutav isik (omanik, tippjuht) või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik;
f. ta esitab tõendi SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel:
i. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test (edaspidi ka kiirtest) peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist;
ii. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. g. ta on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures enesetestimiseks mõeldud kiirtesti, mille tulemus peab olema negatiivne ning mis peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist
3. tegevuse eest vastutav isik võib korraldada kiirtesti tegemise tegevuse asukohas Terviseameti juhiste kohaselt. Tegevuses osalemiseks peab nimetatud testi tulemus olema negatiivne. Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised (juhised asutustele ja ettevõtetele). Kiirtesti tegemise kulu katab inimene, kes soovib osaleda tegevuses, välja arvatud juhul, kui tegevuse korraldaja vabatahtlikult pakub testimise võimalust ja selle kulu katmist.
4. tegevuse eest vastutav isik ehk tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima eelpool nimetatud tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Tõendi võltsimine või võltsitud tõendi kasutamine on karistatav. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks vastava nõusoleku.
5. tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest (näiteks spordiobjekti omanik). Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti. Spordiobjekti omanik/haldaja lepivad spordiobjekti kasutavate spordiorganisatsioonidega kokku, kuidas toimub isikute nakkusohutuse kontrollimine igapäevase treening- ja võistlustegevuse raames.
6. avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Hajutatuse tagamine tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring.
7. siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt
8. riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele ei rakendata eelnevat nakkusohutuse kontrollimise kohustust sportimise, treenimise, täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisel.
9. samuti ei laiene COVID-19 tõendite kontrollimise kohustus erivajadusega inimeste tegevustele. Kontrollitud tegevustes võib osaleda erivajadusega isik, kelle puhul ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt testimine mõistlik. Tegemist ei ole absoluutse tingimusega, mille kohaselt erivajadusega isikud ei pea eelnevalt oma nakkusohutust tõendama. Kuid olukorras, kus vaktsineerimine ei ole nt inimese terviseseisundist tulenevalt soovituslik ning testimist ei ole ohutu inimese erivajadusest tulenevalt läbi viia, on võimalik erandit rakendada. 10. meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta
11. piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega ning spordiobjekti haldaja ei ole kehtestanud kontrollimise nõuet. Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi, sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid.
12. Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmisid juuliks üle Euroopa Liidu ühtsetele standarditele vastavalt kolm COVID tõendit: EL-i digitaalne immuniseerimise tõend, EL-i digitaalne negatiivse PCR testi tõend ja digitaalne COVID-19 läbipõdemise tõend. Tõenditel olev QR-kood on loetav vastava rakendusega.13. EL-i digitaalset tõendit võib näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks ja toitlustusasutuses viibimiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass, välisriigis väljastatud tõend), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust, läbipõdemist või negatiivset testi tulemust. Tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad, ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontroll.digilugu.ee rakendust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid
14. maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegades
15. COVID-19 vaktsineeritust, läbipõdemist, PCR või antigeeni kiirtesti tulemust tuleb kontrollida kõikidel isikutel, kes tegevuses osalevad ning kellele kehtib nakkusohutuse tõendamise nõue. See tähendab, et kui tuleb 10-liikmeline seltskond, siis peab kontrollima kõigi 10 isiku nakkusohutust. Kui isik ei tõenda oma nakkusohutust, puudub tal õigus tegevuses osaleda.
16. enne tegevuses osalemist ei pea nakkusohutust tõendama alla 18-aastane isik. See tähendab, et ta ei pea esitama tõendit negatiivse COVID-19 testi kohta, samuti ei nõuta talt tõendit vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise kohta. Kui vaktsineeritusega hõlmatus alla 18- aastaste seas suureneb ning noortel on ajaliselt olnud võimalus ka teise vaktsiinidoosi saamiseks, vaadatakse kehtestatav vanusepiir üle ning vajaduse korral seda korrigeeritakse.
17. töökeskkonnas tagatakse nakkusohutus töökeskkonna hindamise ja riskianalüüsis tuvastatud riskide maandamiseks sobivate meetmete abil. Vastavad meetmed näeb ette tööandja või tööd korraldav isik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sealhulgas peab riske maandama ka füüsilisest isikust ettevõtja ja teenuseosutaja.
18. 6000 ja 12 000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe ürituse jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul, on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui üritus või tegevus või teenuse osutamine kestab mitu päeva, peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav.
19. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.
20. regulatsiooni ei rakendata üritustele, mis on hajutatud erinevate asukohtade vahel, näiteks linnaruumis toimuvatele üritustele, nt Vanalinna päevad ehk üritused, kus inimesed liiguvad ühest tegevuskohast teise.
21. kui on tegemist välitingimustes toimuva piiramata territooriumiga tegevusega, siis osalejate arvule piirangut ei seata, samuti ei ole siis nakkusohutuse kontrollimise kohustust. See kehtib näiteks selliste tegevuste korraldamise kohta, mis toimuvad ühes linna asumis või kogu asustusüksuses, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega üritust või tegevust.
22. Kui üritus või tegevus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil ehk piiramata alal (nt linnatänavatel, looduses, metsas või rannal või üle Eesti), siis piiranguid piiritlemata alal toimuvale tegevusele ei kohaldata. Samas, kui ürituse üks osa toimub piiramata alal ning sama ürituse teine osa toimub konkreetses asukohas ehk piiritletud alal, kus toimub piletite kontroll, toitlustamine, kontsert, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse COVID-19 tõendite kontrollimise nõuet.
23. kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub, ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis tõendite nõuet ei rakendata. Samu põhimõtteid tuleb rakendada ka välistingimustes spordivõistluste ja -ürituste juures, kus on kasutatud välistingimustes piiramata ala erisust. Kuid piiratud alaks tuleb lugeda nt stardikoridori, enne stardikoridori sisenemist toimuv võistlejate kontroll, numbrite väljastamine jm. See tähendab, et isegi kui võistlus ise toimub piiramata alal – metsas või linnatänavatel, siis enne starti tuleb korraldajatel eelnev nakkusohutuse kontrollimine tagada.
24. inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm.
25. tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus, testimise läbimise korral analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed).
26. COVID-19 testi, sealhulgas antigeeni kiirtesti tegemine võib osalejale tähendada üritusel osalemise või teenuse kasutamise hinnatõusu antigeeni kiirtesti tegemise kulu võrra. Arvestades rahvatervise huve ja üritusel osalemise või teenuse kasutamise riski maandamist, on selline lisakulu põhjendatud.
27. praegu on Euroopa turul saada professionaalseks kasutamiseks mõeldud COVID-19 antigeeni kiirtestid. See tähendab, et need testid on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötaja poolt või tervishoiutöötaja juhendamise all. Tervishoiutöötaja väljastab isikule ka tõendi testi tulemusega, mida isik saab tegevuse korraldajale näidata. Kui tegevuse korraldaja soovib korraldada enne tegevuse algust kiirtesti tegemist tervishoiutöötajateta, siis tuleb sel juhul järgida Terviseameti juhiseid ning sel juhul kehtib kiirtest ainult konkreetse tegevuse raames, mitte 48 tundi nagu tervishoiutöötaja poolt tehtud kiirtest.
28. apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja Terviseameti juhisena või täiendatakse Terviseameti juhiseid enesetestimise kohta.
29. piletite müügi puhul peab korraldaja tagama selle, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.
30. kehtestatud piirarvu hulka loetakse kõik tegevuses osalevaid isikuid (nii korraldajad, alla 18- aastased, vaktsineeritud, läbipõdenud, testitud).
31. spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
32. tegevuse korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
33. välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
34. haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
35. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
36. tegevuse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
37. tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid. 38. tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.
Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.
Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames.
Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:
- Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
- Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
- Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
- Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja.
- Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot.
- Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.
Tanel Visnap võitis Poolas Ljubninis toimuvatel 4. kurtide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 100 m jooksus kuldmedali. Finaalis läbis Visnap distantsi ajaga 10.54 (tuul +1,6 m/s). Antud tulemus on eestlase isiklikuks kui ka uueks kurtide maailmameistrivõistluste rekordiks.
Hõbeda teenis jaapanlane Takuma Sasaki 10.67-ga ja pronksimedal võitis ukrainlane Mykola Nosenko 10.85-ga. Visnapile oli see karjääri kolmas tiitlivõistluste medal. 2019. aastal võitis ta Tallinnas sise-MM-il pronksmedali nii seitsmevõistluses kui ka kaugushüppes. Avapäeval osales Tanel ka kõrgushüppes, saades tulemuseks 1.70 m.
“Keskendusin ainult sellele, et suudan teha hea jooksu, eelkõige oli vaja fokusseerida stardile. Start on hea jooksu alus. Olen oma võiduga väga rahul, kuna viimased päevad olen hädas olnud tagareiega. Uueks eesmärgiks on edukas esinemine kurtide olümpiamängudel ja saada Euroopa rekord enda nimele,” sõnas värske maailmameister.
Visnapi treener Raimond Luts lausus, et plaan meistrivõistlustelt kuld tuua sai täidetud, kuigi hooaeg on olnud raske. “Oli kaks vormitippu, aga kõik läks täkkesse. Poisi tervis oli üles-alla, koormust pidi sättima. Keeruline olukord, aga tulime võitjatena välja.”
Ilm oli Poolas kehv, aga Lutsu sõnul võis see eestlasele isegi eelise anda. “Jaapani ja Iraani poisi jaoks oli see kliima natuke jahe. Samuti pidid peamised rivaalid punnima, et saada finaali, nad kulutasid natuke liiga palju energiat. Kolmandaks jäänud Ukraina poiss pidi poolfinaalis palju pingutama.” Igal juhul on tunne Lutsu sõnul uhke. “Sai Eesti lipuga ringi käia, pildistada tahtjaid oli küll.”
Cathy Saem lõpetas seitsmevõistluse kaheksanda kohaga, kogudes 2839 punkti (100 m tõkkejooks -18.31, kõrgushüpe – 1.38, kuulitõuge – 8.34, 200 m – 30.46, kaugushüpe – 3.66, odavise – 23.55, 800m- 2:53.08).
Simon Teiss jooksis 100m poolfinaalis välja aja 11.69. Rinat Raisp jõudis 400 m jooksus poolfinaali ja teenis 16. koha ajaga 56.19. Inessa Halliste jooksis 100 m poolfinaalis 13.35 ja teenis MMilt 13. koha
TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 50. hooaja III etapp saab jätku 29. augustil Tartu. Starti on oodata ligi 300 võistlejat 60. koolist: 22 kooli I grupist ja 9 kooli II grupist, lisaks 29 ind. kooli.
Noored sportlased asuvad kolmandal etapil Tartus Tamme staadionil võistlustulle viiel ala: kuulitõukes, kettaheites, kaugushüppes, palliviskes ja jooksudes (600m ja 1000m)
Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: https://www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/tulemused/
Vastavalt kehtivatele reeglitele peavad nii võistlejad kui pealtvaatajad esitama staadioniväravas covid tõendi. Kohapeal testida ei saa! Sissepääsu tagab:
- tõend, mis kinnitab, et isik on vaktsineeritud või on COVID-19 läbipõdenud;
- tõend, mis kinnitab, et tema COVID-19 test on negatiivne (PCR-test kehtivusega 72 h või antigeeni kiiretest kehtivusega 48 h).
Kolmanda etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil esmapäeval, 6. septembril kell 19.30.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
24. augustil 2021. aastal algavatele Tokyo 2020 paraolümpiamängudele sõidab viis sportlast, nende seas kettaheitja Egert Jõesaar.
27-aastane Egert Jõesaar on korra varem olümpial võistelnud. Viis aastat tagasi sai ta Rio paraolümpiamängudel kaheksanda koha. Vahepealsete aastatega on arenenud Jõesaar, aga märgatavalt on tõusnud ka ala üldine tase. Seega on juba taas olümpiale pääsemine suur saavutus.
Pärast ülikooli lõpetamist veelgi tõsisemalt spordile pühendunud Mart Olmani ja Priidu Niidu hoolealune seab kõrgeid eesmärke. Sel aastal Euroopa meistrivõistlustel viienda koha saanud sportlase isiklik rekord on 53 meetrit, kuid noormees unistab 60 meetrist ja tiitlivõistluste medalist.
Egert Jõesaar asub Tokyo olümpiastaadionil võistlustulle 2. septembril.
Paraolümpiamängude normi on täitnud Susannah Kaulil, kellel on Tokyo A-normid 50 m vabalt- ja 100 m seliliujumises, Matz Topkinil 50 m selili- ning 50 m, 100 m ja 200 m vabaltujumises, Robin Liksoril 100 m rinnuliujumises ning Kardo Ploomipuul 100 m seliliujumises.
Tokyo 2020 paraolümpiamängud toimuvad 24. augustist kuni 5. septembrini 2021. Paraolümpiamängude programmi kuulub 23 spordiala, milles osalevad liikumis- nägemis- ja intellektipuudega sportlased. Ujumine leiab aset 25. augustist kuni 3. septembrini ning kettaheite võistlus toimub 2. septembril.
Pärnu rannastaadionil toimunud Staadionijooksusarja kuuendal etapil jagati välja Eesti meistrivõistluste medalid 10 000 meetri jooksus. Naistest krooniti võitjaks Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK), meestest võidutses Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev).
Jekaterina Patjuk (Tartu Ü. ASK) võitis laupäeva õhtul Pärnu rannastaadionil 10 000 m jooksus Eesti meistritiitli ajaga 34:11.39. Möödunud aasta tiitlit kaitsnud Harry Lembergi hoolealune kirjutas antud jooksuga ka Pärnu rananstaadioni 10 000m rekordi enda nimele. Hõbemedali võitis uue isikliku rekordi püstitanud Pille Hinn (Sparta SS) ajaga 36:16.94. Pronksise autasu teenis Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), kes läbi 25 staadioniringi 36:50.66-ga
Meeste arvestuses kaitses möödunud aasta Eesti meistritiitlit Kaur Kivistik. Eesti takistusjooksu rekordiomaniku võiduajaks märgiti 29:38.91. Selle ajaga tõusis Kivistik Eesti kõigi aegade edetabelis Roman Fosti ette 17. kohale. Lisaks püstitas Margus Pirksaare hoolealune Pärnu rannastaadioni rekordi, mis oli 1971. aastast Ants Nurmekivi käes olnud (29:58.4)
Meistrivõistluste hõbemedali võitis uue isikliku rekordi 29:42.22-ga Leonid Latsepov (Sparta SS). Jooksumees parandas omas senist rekordit pea 40 sekundiga. Pronksmedalile jooksis end tulemusega 29:45.57 Karel Hussar (SK Jooksupartner), kes samuti püstitas uue isikliku rekordi.
Staadionijooksusari 2021:
- 26. mail Kohila pikamaajooksusarja 2000 m TULEMUSED
- 17. juunil Rakvere linna meistrivõistlused, 1500 m TULEMUSED
- 27. juunil Eesti meistrivõistluste 5000 m TULEMUSED
- 24. juulil Viljandis joostud 3000 m TULEMUSED
- 16. augustil Olav Karikose mälestusvõistlused Tallinnas, 1000 m TULEMUSED
- 21. augustil Pärnus toimuvad Eesti meistrivõistlused 10 000 m jooksus
- 25. august toimub finaaletapp Kernu staadionil ning distantsiks on 800m jooks (Algus 18.30)
Keenias Nairobis peetavatel kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlustel hüppas Elisabeth Pihela kõrgushüppe lõppvõistlustel isikliku rekordi, kuid jäi esimesena medalita.
Sven Andresoo hoolealune parandas võisttlusel enda senist tippmarki sentimeetriga, ületades kõrguse 1.87 viimasel katsel. See andis talle kokkuvõttes neljanda koha.
Pronksmedali võitis sama kõrguse esimesel katsel ületanud Küprose kõrgushüppaja Styliana Ioannidou, kes püstitas Küprose juunioride rekordi.
Hõbeda teenis Šveitsi juunioride rekordi 1.89 hüpanud Marithe-Therese Engondo. Juunioride maailmameistriks krooniti venelanna, kes sai esimesel katsel jagu kõrgusest 1.91. Esimesel katsel sama kõrguse maha ajanud Engondo läks õnne proovima kõrgusel 1.93, kuid tema kaks katset ebaõnnestusid.
Keenias Nairobis toimuvatel kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlustel võitis Anna Maria Millend 100 meetri tõkkejooksu finaalis ajaga 13.45 hõbemedali.
Kuldmedali võitis jamaikalanna Ackera Nugent ajaga 12.95, Millendi järel tuli pronksile ungarlanna Anna Toth (13.58). Kaheksast stardinimekirjas olnud sprinterist said aja kirja vaid neli, kui esimesena jäi pjedestaalilt välja soomlanna Sonja Stang. Jooksu jättis pooleli poolatar Weronica Barcz, šveitslanna Ditaji Kambundji ja slovakitar Viktoria Forster diskvalifitseeriti.
Millend sai reede hommikul toimunud viimases eeljooksus uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 13.56 teise koha ja pääses pärastlõunasesse poolfinaali.
Seal näitas eestlanna veelgi väledamat sprindijalga, kui püstitas ajaga 13.44 uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi, sai teises jooksus teise koha ning tagas otse pääsu laupäeval kell 16 toimuvasse finaali.
Teise Eesti sportlasena tuli Nairobis laupäeval rajale tänavu vigastustega kimpus olnud käija Jekaterina Mirotvortseva. 10 000 meetri distantsil jäi neiu tulemuseks 50:39.41 ja 13. koht.
Keenias Nairobis jätkuval kergejõustiku juunioride MM-il pääses Anna Maria Millend 100 meetri tõkkejooksus uue Eesti U20 vanuseklassi rahvusrekordiga finaali. Kvalifikatsioonist tagas edasipääsu ka kõrgushüppaja Elisabeth Pihela.
Millend sai reede hommikul toimunud viimases eeljooksus uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 13.56 teise koha ja pääses pärastlõunasesse poolfinaali.
Seal näitas eestlanna veelgi väledamat sprindijalga, kui püstitas ajaga 13.44 uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi, sai teises jooksus teise koha ning tagas otse pääsu laupäeval kell 16 toimuvasse finaali.
Eelmine Eesti U20 rekord 13.45 kuulus alates 2002. aastast Mirjam Liimaski nimele.
Millendi aeg oli poolfinaalis paremuselt viiendaks, nobedaimad olid 13.02 jooksnud Jamaica sprinter Ackera Nugent ning Šveitsi kergejõustikutähe Mujinga Kambundji noorem õide Ditaji.
Finaali pääses ka kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kellele piisas edasipääsuks algkõrguse 1.78 esimesel katsel ületamisest. Juulis Kadriorus staadionil isiklikku rekordit tähistanud 1.86-ga U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud neiu finaal leiab aset pühapäeval kell 15.25.
Reedel oli võistlustules ka 16-aastane Liisa-Maria Lusti, kes sai kaugushüppe kvalifikatsioonis kirja 5.98 ega pääsenud lõppvõistlusele. Kvalifikatsiooninorm oli 6.35, mille ületas kolm sportlast. Viimane ehk 12. lõppvõistlusele viinud tulemus oli 6.06. Liisa-Maria Lusti isiklik rekord on tunamullu Rakveres hüpatud 6.13.
Tänasel pidupäeval kui Eesti taasiseseisvumisest möödub 30 aastat, on paslik meenutada selle perioodi Eesti spordiajalugu.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Eesti osalenud 30 iseseisvusaasta jooksul kõigil olümpiamängudel, täpsemalt 8 taliolümpiamängudel ja 8 suveolümpiamängudel.
Pärast tänavu suvel toimunud Tokyo olümpiamänge on 21 sportlast kokku võitnud 22 medalit, neist 18 individuaalset ja 4 võistkondlikku medalit. Selle aja jooksul on olümpiavõitjaks tulnud 9 sportlast: Erika Salumäe (Barcelona 1992, trekisõit), Erki Nool (Sydney 2000, kümnevõistlus), Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002, Torino 2006, murdmaasuusatamine), Kristina Šmigun-Vähi (Torino 2006, murdmaasuusatamine), Gerd Kanter (Peking 2008, kettaheide), Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich (Tokyo 2020, epeevehklemine).
Esimene sportlane, kes tõi taasiseseisvunud Eestile suurvõistlustelt medali, oli Indrek Sei, kes 1991. aasta detsembris võitis Gelsenkirchenis peetud Euroopa sprindi meistrivõistlustel (hilisem lühirajaujumise EM) pronksmedali. Kokku on Eesti võitnud selle perioodi jooksul 2822 tiitlivõistluste medalit, kui arvesse võtta kõik noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõistlused (EM, MM, olümpiafestivalid, OM). Kuldmedaleid on võidetud 733. Sellel aastal on tänase päeva seisuga võidetud 89 medalit, neist 23 kuldset autasu.
EOK ja Haridus- ja Teadusministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2021/2022. õppeaasta sügissemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 20. septembriks 2021. Taotlus on leitav SIIT.
Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada käesoleval semestril väljastatud tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Korduvtaotlejatel lisada juurde viimase semestri akadeemiline õiend.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile korraldavad käesoleval aastal seitsmendat korda Eestis spordinädala, mis leiab aset 23. – 30. septembril.
23. – 30. septembril toimub taas juba seitsmendat korda Spordinädal, mis kutsub septembri viimasel nädalal kõiki inimesi end rohkem liigutama ja valima tervisliku eluviisi. Aastatega on spordinädalast kujunenud kõige arvukama osavõtjaskonnaga liikumissündmus Eestis ning möödunud aastal toimus kokku 1158 eripalgelist sündmust. Meie ühisettevõtmises lõi kaasa 372 kooli ja 296 lasteaeda.
Spordinädala veebis www.spordinadal.ee avame sündmuste registreerimiskeskkonna 15. augustil.
Spordinädala alguseks leiab www.spordinädal.ee kalendrist informatsiooni pea 1000 sündmuse osas, mida viivad läbi lasteaiad, koolid, spordiklubid, tööandjad, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid. Kuuendat korda tähistatav liikumist ja tervislikke eluviise edendav ettevõtmine on kasvanud Eesti suurimaks inimesi liikuma innustavaks kampaaniaks.
Tallinna Maratoni võistluskeskus ja stardipaik asuvad esmakordselt Tallinna Lauluväljakul. Laupäeval, 11. septembril kell 9.00 stardib poolmaraton (21,1 km) ning kell 17.00 algab 10 kilomeetri pikkune Sügisjooks. Pühapäeval, 12. septembril kell 9.00 antakse stardipauk maratonist (42,195 km) osavõtjatele.
Võistlustrass on koostatud pikematel jooksudel Pirita tee, Merivälja tee ja Reidi tee alal asuvate tänavate ja kergliiklusteede baasil. Sügisjooksu 10-kilomeetrine rada viib osalejad Lauluväljaku ümbruse, Maarjamäe ja Lillepi pargi teedele.
Eesti suurima jooksusündmuse osavõtumedalid kujutavad tänavu Eesti pealinna klassikalise panoraami taustal lainetavat merd.
“Kuna esmakordselt on Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu stardipaik eksklusiivse merevaatega Tallinna Lauluväljakul ning ka valdav enamus võistlustrassist kulgeb seekord mereäärsetel teedel, siis iseloomustab medalitel kujutatu seekordset jooksusündmust suurepäraselt. Samuti on ju meri oma variatsioonides pea sama kirju ja ettearvamatu nagu tänavune piiranguterohke aastagi,” põhjendas motiivi valikut medalite autor Priit Verlin.
“Maratonijooks on võrreldav katsumusterohke teekonnaga tormisel merel, mistõttu kõik maratoni lõpetajad saavad finišis kaela kuldse tooniga kaarja medali, mille esiküljel võib aimata vahutavate lainetega tormist merd. Sarnase motiiviga hõbedane medal antakse kõigile poolmaratonil osalenutele”, lausus Verlin. Kümnekilomeetrise Sügisjooksu läbijatele antakse veidi väiksemas mõõdus pronksikarva suuri sügavaid laineid kujutav medal. Samasugused medalid saavad ka kõik virtuaaljooksudel samad distantsid läbinud.
1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksu programmi eeldatavalt populaarseima distantsi Maratoni Kombo kuldsel medalil on kujutatud arvukalt ühtlaseid laineid, mis iseloomustab hästi antud formaati – maraton tuleb läbida septembrikuu jooksul osade kaupa.
Lisaks Maratoni Kombole saavad lustakate lainetega medali omale ka kõik virtuaalsest viie kilomeetri distantsist ning lastejooksust osavõtjad.
Tallinna Maratoni ametlik T-särk on sel aastal samuti merest inspireeritud. Sügavsinisel taustal on kujutatud hoogsalt rulluvaid laineid sarnaselt medalitel kujutatuga. Unikaalse jooksusärgi saavad endale kõik maratonidistantsi ja virtuaalse maratoni ning Maratoni Kombo läbijad.
Sel aastal on kõigil soovijail esmakordne võimalus kaasa teha mõlemas formaadis, nii tavajooksul kui virtuaaljooksu distantsil, täiendades enda medali- ja särgikollektsiooni ainulaadsete mereteemaliste meenetega.
Keenia pealinnas Nairobis toimuval U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel võitis Pippi Lotta Enok seitsmevõistluses hõbemedali tulemusega 5746 punkti
Enok alustas seitsmevõistlust isikliku rekordiga 100 meetri tõkkejooksus, finišeerides kolmandana ajaga 14.28. Seejärel kordas Liivi Eeriku õpilane isiklikku rekordit kõrgushüppes, ületades 1.75.
Kuulitõukes sai Enok kirja 10.81. Teisel katsel tõugatud 10.81 oli kuueteist sentimeetri võrra parem rekordvõistlusel kirja läinust. Eestlanna lõpetas päeva võimsalt, viies 200 m jooksus isikliku rekordi 24.59 sekundini ja võttes alavõidu.
Avapäeva järel oli Enok 3363 punktiga kolmandal kohal, võistluste liider Vanninen oli nelja alaga kogunud 3638 punkti.
Teise päeva avaalal kaugushüppes, näitas Enok head minekut. Viimases voorus näitas mitmevõistleja ligi 6 meetrist hüppekaart – 5.98. Antud tulemus tõstis Enoki kokkuvõttes teisele kohale (Seeria: 5.93, 5.92, 5.98). Odaviskes kindlustas Enok oma teist kohta veelgi, visates 44.12.
Seitsmevõistluse viimase ala 800 m distantsi läbis Enok ajaga 2:22.27. Lõppsummaks sünnipäevalapsele 5746 punkti ja maailmameistrivõisltuste hõbemedal.
Antud punktisumma on Eesti U20 vanuseklassi seitsmevõistluse kõigi aegade kolmas tulemus, enamat on suutnud vaid Ksenija Balta (5794) ja Grit Šadeiko (5765).
Pippi Lotta seeria: 14.28 (939) – 1.75 (1855) – 10.81 (2438) – 24.59 (3363) – 5.98 (4206) – 44.12 (4953) – 2:22.27 (5746)
EKJL Instagram
