Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel on valminud koolitustegevuse rakendusuuring “Dopingutarvitamise ennetustegevust mõjutavad tegurid”.
EADSE töö eesmärgiks oli uurida sportlastele ja nende tugipersonalile pakutavate ennetustegevuste mõjusust, et senisest sihipärasemalt ja efektiivsemalt koostada ja planeerida dopinguvastast koolitustegevust. Sihtrühmade vajadusi arvestav koolitustegevus avardab sportlaste, treenerite jm tugipersonali teadlikkust dopinguvastastest reeglitest ja spordieetikast.
1. jaanuaril 2021 jõustus uus WADA rahvusvaheline standard (Koolitustegevuse rahvusvaheline standard – ISE), millega soovitakse senisest enam ja süsteemsemalt dopinguvastasele koolitustegevusele tähelepanu pöörata. Standardi üheks eesmärgiks on siseriikliku koolitusprogrammi kavandamine, sh olemasoleva olukorra hindamine, koolituskava väljatöötamine, koolitavate baasi kindlaksmääramine, koolitusprogrammide elluviimine ja nende hindamine. Selleks, et töötada välja võimalikult tõhus koolitusprogramm, viidi läbi rakendusuuring.
Lühikokkuvõte uuringu tulemustest:
Uuringus osales kokku 69 sportlast ning 73 sportlase tugipersonali, sh 30 treenerit ja 30 spordijuhti. Sportlasi oli esindatud 21 spordialalt ning treenereid 18 spordialalt. Vastanutest 93% esindasid individuaalset spordiala ning 67% vastanutest moodustasid rahvusvahelise taseme sportlased. Treeneritest tegeles valdav enamus noorsportlastega ning 77% omas EKR 5-7 kutsetaset. Enamus uuringus osalejatest (60%) on töötanud treenerina üle 10 aasta.
Kõigi vastanute hulgast on antidopingu koolitusel osalenud 41% ja nende hulgast viimase kahe aasta jooksul 68%. Enim on osaletud rahvusliku antidopingu organisatsiooni EAD/EADSE kontaktõppe koolitusel. Antidopingu koolitustel osalejate poolt loetletud enam meelde jäänud teemadest nimetati sagedamini keelatud ainete ja meetodite nimekirja ja dopingukontrolli protseduuri.
Koolituste tagasisidest avaldub, et sportlaste hinnangul on koolitajad meeldivad ning loengud üldjuhul struktureeritud ja arusaadavad. Treenerite tagasiside on üldjoontes positiivne, tuuakse esile koolituste informatiivsust ja asjakohasust. Spordijuhid ja sporditöötajad toovad esile koolituste põhjalikkust ning koolitajate kõrget taset. Praktilise nõuandena soovitatakse antidopingu koolitusi läbi viia spordiala põhiselt, samuti tutvustada Eestis levinumaid käsimüügiravimeid, mis võivad olla nn ohukohad mõne keelatud toimeaine sisaldumise tõttu.
Koolitustel mitteosalemise olulisemateks põhjuseks pakutud nelja võimaliku aspekti (huvi-, aja-, infopuudus, väheoluline) uurimisel selgus, et peamiseks pole mitte huvi- ega ajapuudus, vaid olulisemaks loeti vähest infot koolitusvõimaluste kohta.
Dopingukontrollis osalemise info kohta saadud tulemused näitavad, et seniste koolitustegevuste sihtrühmade valik on olnud õnnestunud ning dopingukontrollis osalenud sportlased olid reeglina juba eelnevalt kursis selle nõuete ja protseduuridega. Treenerite vastustest selgus, et dopinguvastaste reeglite rikkumiste märkamist või sellest teadmist on olnud väga põgusalt. Küll aga on antidopingu koolitustel osalenud treenerid olnud ka selle valdkonna nõustajad ning osalenud tihedamini sportlase esindajana dopingukontrollis.
Varasemalt koolitustel osalenud sportlased ja treenerid hindavad oma antidopingu alaseid teadmisi suhteliselt kõrgelt. Selge erisus valitseb koolitusel osalenute ja mitte osalenute vahel, mil koolitusel osalenud sportlased hindavad enda teadmisi 10- palli skaalal 8 palliga ning koolitusel mitteosalenud 5 palliga. See annab omakorda kinnitust koolitustegevuse ja koolitusprogrammi rakendamise vajalikkusest ja tõhususest.
Erinevate koolitusviiside uuringust selgus, et ülekaalukalt kõige tõhusamaks peetakse kontaktõppe (näost-näkku) meetodit. Suhteliselt efektiivseks peetakse ka veebipõhist õppeplatvormi (e-koolitust), eriti sportlaste poolt. Kõige pessimistlikumalt suhtuti õppimisviisina vaid trükimaterjalide (raamatud, brošüürid) kasutamist.
Peamiseks antidopingu informatsiooni saamise allikaks peetakse kohalikku dopinguvastast organisatsiooni (EADSE), kuid ühe olulise teabevahendina tuuakse esile ka internetti. Sportlaste teave rahvusliku dopinguvastase organisatsiooni kohta on märksa parem kui treeneritel ning seda peaks kindlasti arvestama nii EADSE ja spordialaliitude tegevuse kui ka treenerite põhikoolituse ainekavade koostamisel.
Uuringust selgus, et sportlased ja sportlase tugipersonal hindab kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Erinevate koolitusmeetodite mõju käsitlevatest uuringutest järeldus samuti, et kõige tõhusamaks peetakse traditsioonilist kontaktõppe meetodit (klassiruumis õpetamine ja juhendamine). See loob võimaluse, et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi tekib elav arutelu. Uuringu tulemused on saadud valimilt, kellest 94% kõnelevad igapäevaselt eesti keelt. Mis tähendab, et venekeelsete sportlaste ja treenerite info pole antud uuringus piisavalt kajastatud. Kindlasti peaks venekeelsele auditooriumile kavandatavate ennetustegevuste eel uurima täiendavalt sealset olukorda ja vajadusi.
Kultuuriministeerium kinnitas 2021. aasta II poolaasta spordistipendiumid. Toetus eraldati 81 sportlasele, nende hulgas seitse kergejõustiklast. Stipendiumi pälvisid Lishanna Ilves, Kelly Nevolihhin, Elisabeth Pihela, Egert Jõesaar, Tanel Visnap, Eerik Haamer ja Keiso Pedriks.
Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas. Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.
2021. aasta riigieelarves on spordistipendiumide jaoks ühtekokku 125 160 eurot. Esimesel poolaastal jagas Kultuuriministeerium sportlastele stipendiumideks 57 120 eurot, teisel poolaastal 68 040 eurot.
Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord
Treenerikutse taotlemise ja taastaotlemise vooru dokumentide vastuvõtu periood pikenes kuni 31.10.2021.
Kõigil, kes osalevad oktoobrikuu EKR 4 erialasel tasemekoolitusel taseme- või täiendkoolituse raames või mõnel teisel oktoobris toimuval koolitusel, arvestatakse need koolitustunnid selle vooru sisse.
Kes koguvad veel koolitustunde 30.-31. oktoobril, siis on oluline, et taotlus esitataks ära ka 31. oktoobril!
Olulised kuupäevad:
- 4.10.2021 –31.10.2021 – dokumentide vastuvõtt
- 26.10.2021 – 16.11.2021 – taotluste menetlemine ja eksamiaegade kokkuleppimine
- 17.11.2021 – 8.12.2021 – eksamid
Lisainfo:
Merlyn Lipp
Eesti Kergejõustikuliit
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Laupäeval, 9. oktoobril toimusid Jõulumäe Tervisespordikeskuses Eesti murdmajooksu karikavõistlused, kus selgusid Maarjamaa parimad krossijooksjad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Klubide arvestuses läks esikoht Rapla Jooksuklubile 382 punktiga Sparta Spordiseltsi (345 punkti) ja SK Lindoni ees (320 punkti).
Naistest krooniti Eesti karikavõitjaks 6 km pikkusel distantsil Tuuli Tomingas (Viljandi VAK Staier). Indrek Tobrelutsu hoolealune võttis juhtohjad kohe jooksu algusest enda peale ning ületas finišihoone ajaga 22:23. Teisena lõpetas koduradadel võistelnud Rapla jooksuklubi sportlane Birgit Pihelgas, kes läbis trassi ajaga 23.25. Kolmanda koha teenis Täppsportlaste klubi värve esindanud Liliana Torn (23:33). Esimesed kaks naist, Tomingas ja Pihelgas, teenisid kutse 30. oktoobril Palangal toimuvale Balti murdmaajooksu võistkondlikele meistrivõistlustele.
Meeste 10 km distantsil näitas kõigile kandu Sparta SS staier Leonid Latepov. Saksamaal treeniv ja tudeeriv sportlane dikteeris enamuse jooksu trassist, võidutsedes ajaga 32.34. Esimese ringi vedanud Juri Kovaljov (Audentese SK) ületas finišijoone teisena, noormehe ajaks märgiti 33.10. Jooksus kolmanda koha teenis pärnakas Karl Mäe (SK Altius), kes läbis 10 kilomeetrise distantsi 34:39-ga. Koondise kutse Balti murdmaajooksu meistrivõistlustele teenisid Latsepov ja Kovaljov.
Noormeeste U20 klassis ei jätnud teistele sõnaõigust Võru KJK Lõunalõvi sportlane Jürgen Joonas, kes võidutses 6 km distantsil ajaga 21:18. Talle järgnesid Sparta sportlased 21:30-ga Oliver Annus (Sparta SS) ning Kert Kask (21:54).
Neidude U20 vanuseklassis pani jala joonele neli sportlast. 4 km trassi Jõulumäel läbis kõige kiiremini ja tõstis poodiumil võidukarika enda pea kohale Spordiklubi Fortis esindaja Anete Randma (16:41). Teise koha saavutas Rapla Jooksklubi neiu Birgit Veldi (17.24) ning kolmandana ületas finišijoone SK Altius sportlane Merily-Anett Hallik (19.44).
Eesti Karikavõistluste põnevaima lõpplahenduse pakkusid meile neiud U18 vanuseklassi jooksjad. Parimat lõpukiirust näitas Valga SK Maret Sport jooksja Carmen Rääk, kes lõpetas 3 km distantsi 11.32-ga. Sama ajaga lõpetanud Rapla Jooksuklubi staier Triin Erala teenis teise koha. Kolmandana ületas finišijoone Anne-Riin Peep 11.47-ga (Rapla JK).
Noormeeste U18 vanuseklassis dikteeris jooksu Ille Kuke õpilane Uku Renel Kronbergs. Tartu SS Kalev sportlane võitis 4 km murdmaajooksus esikoha ajaga 14:06. Kronbergsile järgnesid 14.17-ga Kevin Jõesoo (Rapla JK) ning kahe sekundiga omakorda Jõesoole kaotanud Markko Gearassimov (Valga SK Maret Sport).
Poiste U16 meistriks krooniti Nõmme KJK klubi sportlane Risto Kalju, kes võidutses 2 km distantsil ajaga 6:37. Kalju järel teisena lõpujoone 6:53-ga ületanud Kristo Ehrenpreis (Rapla JK9) astus poodiumi teisele astmele. Kolmandaks jooksis end Spordiklubi Fortis sportlane Mikk Sameli (6:54).
Tüdrukute U16 vanuseklassi esikolmik mahtus ühe sekundi sisse. Võitjana väljus Romet Mihkelsi hoolealune Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), kes läbis 2 km pikkuse distantsi ajaga 7.16. Sekundiga kaotas Hambidgele ja teenis Karikvõistlustlustel teise koha SK Elite Sport välejalg Hedi Andre ja kolmanda koha karika viis koju Karmel Jano (KJK TIPP), kes läbis trassi ajaga 7.17.
Eesti Karikavõistluste U16, U18 ja U20 vanuseklasside kolm parimat said kutse Balti murdmaajooksu meistrivõistlustele, mis leiab aset 30. oktoobril Leedus (Palanga).
Kõige noorema vanuse ehk U14 poiste arvestuses tuli Eesti Karikavõitjaks 3:04-ga Romet Ridalaan (UP Sport). Poodiumi teisele astemele tõusis 3:10-ga Sebastian Nuutmann (SK Elite Sport) ja kolmandaks tuli sekundi Nuutmannile kaotanud Kert Piirak (Viljandi VAK Staier).
Kõige nooremate tüdrukute Eesti Karikavõitjaks krooniti Individuaalvõistleja Naomi Toomenurm, kes läbis 1 kilomeetrise trassi 3.22-ga. Teisena ületas finišijoone Emma-Maria Kaseorg (3:29) ning kolmas oli Carola Rebane (3.30). Mõlemad neiud esindavad Tartu SS Kalev spordklubi.
Tüdrukud U14 vanuseklassi esikolmik (1km):
1. Naomi Toomenurm (Individuaal.) – 3.22
2. Emma-Maria Kaseorg (Tartu SS Kalev – 3:29
3. Carola Rebane (Tartu SS Kalev) – 3.30
Poisid U14 vanuseklassi kolm parimat (1km):
1. Romet Ridalaan (UP Sport) – 3.04
2. Sebastian Nuutmann (SK Elite Sport) – 3.10
3. Kert Piirak (Viljandi VAK Staier) – 3.11
Tüdrukud U16 vanuseklassi parimad 2 km distantsil:
1. Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) – 7.16
2. Hedi Andre (SK Elite Sport) – 7.17
3. Karmel Jano (KJK TIPP) – 7.17
Poisid U16 vanuseklassi esikolmik (2 km):
1. Risto Kalju (Nõmme KJK) – 6.37
2. Kristo Ehrenpreis (Rapla JK) – 6.53
3. Mikk Sameli (SK Fortis) – 6.54
Neiud U18 vanuseklassi kolm parimat (3 km):
1. Carmen Rääk (Valga SK Maret Sport) – 11.32
2. Triin Erala (Rapla JK) – 11.32
3. Anne-Riin Peep (Rapla JK) – 11.47
Poisid U18 vanuseklassi esikolmik (4 km):
1. Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) – 14.06
2. Kevin Jõesoo (Rapla JK) – 14.17
3. Markko Gerassimov (Valga SK Maret Sport) – 14.19
Neiud U20 vanuseklassi kolmik (4 km):
1. Anete Randma (SK Fortis) – 16.41
2. Birgit Veldi (Rapla JK) – 17.24
3. Merily-Anett Hallik (SK Altius) – 19.44
Noormehed U20 vanuseklassi esikolmik (6 km):
1. Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi) – 21.18
2. Oliver Annus (Sparta SS) – 21.31
3. Kert Kask (Sparta SS) – 21.54
Naiste 6 km distantsi esikolmik:
1. Tuuli Tomingas (Viljandi VAK Staier) – 22.23
2. Birgit Pihelgas (Rapla JK) – 23.25
3. Liliana Torn (Täppsportlased) – 23.33
Meeste 10 km murdmaajooksu esikolmik:
1. Leonid Latsepov (Sparta SS) – 32.34
2. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 33.10
3. Karl Mäe (SK Altius) – 34.39
Kõik tulemused on nähtavad SIIN
Pilte võistlusest näeb EKJLi Facebooki lehel!
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Olümpiakomitee ja kirjastus Hea Lugu esitlesid XXXII suveolümpiamängudele pühendatud raamatut “Tokyo 2020”, mis on tänasest saadaval raamatupoodides üle Eesti.
Tokyo olümpiaraamatu näol on tegemist traditsioonilise olümpiat kokkuvõtva väljaandega, mille koostajateks on Gunnar Pressi juhendamisel Eesti spordiajakirjanikud. Raamat annab mitmekesise ja ülevaatliku pildi Tokyo olümpiamängudest, pöörates erilist tähelepanu Eesti sportlaste sooritustele suurvõistlusel. Asjatundlikud autorid analüüsivad tulemuste põhjuseid ja tagajärgi. Lisaks on toodud lugejani mängude põhjalik statistika. Raamatu kaanepildil on olümpiavõitjad, epeenaiskonna liikmed Julia Beljajeva, Katrina Lehis, Erika Kirpu ja Irina Embrich.
Olümpiaraamatu peatoimetaja on spordiajakirjanik Gunnar Press, kes on varasemalt toimetanud ka Nagano, Sydney, Salt Lake City, Torino, Pekingi, Vancouveri, Londoni, Sotši, Rio de Janeiro ja Pyeongchangi olümpiamängude raamatuid. Pressi sõnul on raamat koostatud eesmärgiga aidata lugejatel luua olümpiamängudest tervikpilt. „Lust oli panna kokku raamatut, mis kajastab suuresti olümpiavõitu,“ sõnas Press raamatuesitlusel. „Imetlen meie olümpiavõitjate satsi! Kui olümpia esimese nelja päevaga kahekordistub Eesti naisolümpiavõitjate arv ning see õnnestub nõnda emotsionaalsel viisil, siis see on lihtsalt fantastiline! See raamat sisaldabki esmajärjekorras lugusid Tokyo olümpiamängudel startinud Eesti sportlaste elamustest ja kogemustest,“ lisas Press.
19.-21.novembril 2021 toimub Tallinnas rahvusvaheline kettaheite konverents, kus peaesinejateks on Tokyo olümpiamängude võitja Valarie Allman ning tema treener Zebulon Sion.
Kavas on teoreetilised loengud, praktilised treeningud ning sisukad arutelud ja diskussioonid.
Konverentsi korraldab Global Throwing koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga.
Konverentsi programmiga saab tutvuda SIIN
Konverentsile saab registreerida kuni 20.oktoobrini 2021 SIIN
Lisainfo:
Hans Üürike
hans@globalthrowing.com
58454456
Eesti Olümpiakomitee korraldab koostöös Sportlandiga 19. oktoobril traditsioonilise inspiratsioonipäeva „Lase Tiiger Välja“, mis toimub PROTO avastustehases Tallinnas. Osalema on oodatud kõik Eesti noorsportlased, kelle eesmärk on tippspordis läbi lüüa.
Inspiratsioonipäeva eesmärk on anda tippspordi potentsiaaliga noortele läbilöömiseks vajalikud laiapõhjalised teadmised ja oskused ning sütitada motivatsiooni suurte saavutusteni pürgimisel.
Sel korral jagavad tippsportlased kogemusi järgmistel teemadel:
- Treeningute, õpingute ning eraelu sidumine teel tippu
- Välismaal treenimine ja õppimine – õnnestumised ja väljakutsed
- Minu teekond toitumishäireteni
- Usu endasse ehk kuku kuus, tõuse püsti seitse korda
Oma mõtteid ja kogemusi jagavad:
- Karl-Martin Rammo – Eestit kolmel olümpial esindanud purjetaja, 2002. a noorte maailmameister ja EM 3. koht
- Jüri-Mikk Udam – Harvardi ülikooli lõpetanud Eestit kahel olümpial esindanud sõudja
- Grete Gaim – 2012. a juunioride maailmameister laskesuusatamises, olümpiasportlane
- Janika Lõiv – nelja aastaga maailma tippu jõudnud maastikurattur, Tokyo olümpia 17. koht, EM 6. koht
- Anna-Liisa Sutt – endine profivõrkpallur, Eesti koondise mängija ja kogemusnõustaja
- Johanna Allik – endine tippiluuisutaja ja Eesti meistrivõistluste mitmekordne medalist
- Raimo Ülavere – tunnustatud koolitaja ja spordicoach
- Kerstin Joandi – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt diplomeeritud toitumisnõustaja
AJAKAVA
12.00-13.00
Lõunasöök ja kogunemine
13.00-13.10
Avashow
13.10-13.15
Päeva avamine
Sandra Raju ja Urmas Sõõrumaa
13.15-14.00
Treeningute, õpingute ning eraelu sidumine teel tippu
Karl-Martin Rammo
2 sportlase nimed selgumisel
14.00-14.45
Välismaal treenimine ja õppimine – õnnestumised ja väljakutsed
Jüri-Mikk Udam
14.45-15.15
Aju ja kehakütte paus
15.15-16.15
Minu teekond toitumishäireteni
Grete Gaim
Anna-Liisa Sutt
Johanna Allik
Kerstin Joandi (eksperdina paneelis)
16.15-17.00
Usu endasse ehk kuku kuus, tõuse püsti seitse korda
Janika Lõiv
Raimo Ülavere
Päeva juhib alati särav Sandra Raju.
Osalema on oodatud kõik Eesti noorsportlased, kelle eesmärk on tippspordis läbi lüüa. Seega on enamik osalejaid orienteeruvalt vanuses 14-23, aga ka nooremad ja vanemad on teretulnud – huvitavat sisu ja mõtteainet jätkub igas vanuses sportlastele. Soovi korral on osalema oodatud ka noortetreenerid.
Tiigrikoolitusel osalemine on sportlastele tasuta. Vajalik on eelregistreerimine, pane ennast inspiratsioonipäevale kirja SIIN. NB! Kohtade arv on piiratud!
Piisava huvi korral tagame ka transpordi Otepäält ja Tartust inspiratsioonipäevale ning tagasi.
EOK käivitas 2017. aasta kevadel noorsportlaste koolitusprogrammi “Lase tiiger välja!”, mille eesmärk on anda tippspordi potentsiaaliga noortele läbilöömiseks vajalikud laiapõhjalised teadmised ja oskused ning sütitada motivatsiooni suurte saavutusteni pürgimisel.
Koolitussarja läbiviimist toetab Sportland.
Lisainfo:
EOK koolitus- ja arendusjuht
Piret Lauk
56 96 5755
piret@eok.ee
Laupäeval, 9. oktoobril toimuvad Jõulumäel Eesti karikavõistlused murdmaajooksus. Stardis on 236 sportlast 26 klubist. Ühtlasi selgitatakse koondislased Balti murdmaajooksu võistkondlikele meistrivõistlustele.
Karikavõitjad selguvad Jõulumäe Tervisespordikeskuses täiskasvanute arvestuses, U20, U18, U16 ja U14 vanuseklassides.
Võistluste avamine toimub kell 12.45.
Karikavõistlused on ühtlasi katsevõistluseks 30. oktoobril Leedus, Palangas toimuvateks Balti murdmaajooksu meistrivõistlusteks. U16, U18 ja U20 vanuseklasside koondislastest sõidavad Leedumaale Eesti Karikavõistluste poodiumikolmik, lisaks üks sportlane treenerite otsusega. Täiskasvanute koondisse lähetatakse Eesti murdmaajooksu karikavõistluste 2 esimest ning 2 treenerite otsusega saavat staierit.
Nimekatest meesjooksjatest asuvad võistlustulle Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Leonid Latsepov, Ats Sõnajalg (mõlemad Sparta SS), Karl Mäe (SK Altius), Juri Kovaljov (Audentese SK), Taavi Kilki (Rakvere KJK Vike), Kalev Hõlpus (Rapla JK), Ülari Kais (SK Lindon) jpt. Täiskasvanute 10-kilomeetrisele distantsile on üles antud 17 jooksjat.
Naiste 6 kilomeetri distantsil on karikanõudlejaid 14. Tugevamatest naisstaieritest on kohal Brit Rammul (Sparta SS), Birgit Pihelgas (Rapla JK), Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe) ja laskesuusataja Tuuli Tomingas (Viljandi VAK Stair).
Stardinimekirjad koos nimekirjadega
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327
MARTIN TRUMM
23.11.2006-02.10.2021
Teatame kurvastusega, et 2. oktoobril lahkus meie seast Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi kergejõustiklane ja Eesti noortekoondislane Martin Trumm.
Avaldame siirast kaastunnet lahkunu lähedastele!
Eesti Kergejõustikuliit
Esmakordselt saab esitada oma kandidaate Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis asuvasse Eesti Spordi Kuulsuste Halli, mis austab ja tõstab esile Eesti spordi läbi aegade mõjukamaid sportlaseid ja taustajõude. Möödunud sügisel avatud suursuguse kuulsuste halli liikmed saavad oma autahvli, seinasuurusele ekraanile projitseeritava videoloo, eluloo arvutikonsoolil ning väljapaneku vitriinis.
2020. aastal valis komisjon Kuulsuste halli avaliikmeteks 50 eelmise sajandi silmapaistvat sportlast ja sporditegelast. Nüüd saavad aga kandidaate esitada kõik huvilised ning igal aastal lisatakse kuulsuste halli 2 kuni 4 uut isikut. Esitada saab auväärt sportlasi, kelle karjääri lõpust on möödunud vähemalt 5 aastat, ja spordi mõjutajaid, kes on vähemalt 50-aastased.
„Kuulsuste halli valitud isikute videolood on suureks inspiratsiooniks meie külastajatele,“ selgitas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi juht Siim Randoja, „seetõttu oleme otsustanud kaasata ka spordihuvilisi, et üheskoos leida parimad ja väärikaimad kandidaadid.“
Esitatud kandidaatidest teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia ja Eesti Spordiajakirjanike Seltsi esindajad ning eelmisel aastal kuulsuste halli valitud isikud.
Rahva arvamust oodatakse 29. oktoobrini Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kodulehel: https://spordimuuseum.ee/eesti-spordi-kuulsuste-hall/nomineerimine
Lisainfo:
Maret Kesküla
Turundusspetsialist
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
+372 5354 2315
maret.keskyla@spordimuuseum.ee
Neljapäeval, 30. septembril selgusid Tallinna lauluväljakul toimunud pidulikul Tallinna ettevõtlusauhindade galal selle aasta parim arendusprojekt, koostööprojekt, särav startija, turismitegu, töökohtade looja, tulevikulahendus ja ökouuendus ning anti välja auhinnad parimatele rakenduslikele teadustöödele. Kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa Meistrivõistlused valiti Tallinna ettevõtlusauhindade jagamisel aasta turismiteoks.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu sõnul oli selleaastane ettevõtluskonkurss üks läbi aegade edukamaid. „Kuigi oleks võinud eeldada, et koroonapandeemiaga kaasnenud kriis ühiskonnas ja majanduses pidurdab ettevõtlust, on tegelikult läinud kõik vastupidi. Tallinnas on viimase aastaga väga palju ette võetud ja ära tehtud, mida tõestab ka konkursile laekunud kandidaatide rekordarv,” ütles Riisalu.
Avalduste rohkus tegi žürii töö ka äärmiselt raskeks, sest väga palju oli teenuseid, tooteid ja algatusi, mis väärivad abilinnapea hinnangul kõik esiletõstmist. „Auhinna viivad koju need ettevõtted, kelle projekt või algatus on silma paistnud innovaatilise lähenemise poolest või avaldanud olulist mõju Tallinna ettevõtluskeskkonna arengule,” lisas ta.
2021. aasta Tallinna ettevõtlusauhindade võitjad
Arendusprojekt 2021: Vanasadama kruiisiterminal ja katusepromenaad, arendaja AS Tallinna Sadam.
Koostööprojekt 2021: Intelligentse Transpordi Koostöövõrgustik – ITS Estonia OÜ, projekti eestvedaja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
Särav startija 2021: Sixfold OÜ, tegevusala IT/logistika.
Turismitegu 2021: U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus Tallinn 2021, projekti eestvedaja Eesti Kergejõustikuliit. 2021. aasta juulis toimusid Tallinnas kahed rahvusvahelised tiitlivõistlused kergejõustikus – U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlused. Võistlused tõid kohale üle 3500 väliskülalise 48 riigist.
„Eesti Kergejõustikuliit koos partneritega sai väljakutsuva ülesande korraldada 2021. aasta suvehooaja Euroopa kaks suurimat kergejõustiku tiitlivõistlust – tänu sadade kaasatud inimeste abile võime projekti lugeda väga õnnestunuks ning oleme uhked kõikide meie kodustaadionil püstitatud rekordite eest. Hindamatu abi Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi poolt andis võimaluse, et Euroopa noored ei jääks sel keerulisel ajal ilma võimalusest konkureerida medalitele ning realiseerida enda sportlikke eesmärke“
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi
Töökohtade looja 2021: Bolt Technology OÜ.
Ökouuendus 2021: Projekt Panditops, teostaja OÜ Eesti Pandipakend.
Tulevikulahendus 2021: Tehisintellektuaalne tarkvaralahendus R8 Digitaalne Operaator, teostaja R8 Technologies OÜ.
Parim teadustöö TalTechis: Pulsilaine ja hingamiskõvera sensor, teadustöö juht PhD Mart Min.
Parim teadustöö Tallinna Ülikoolis: ALPA Kids mängude pedagoogiline analüüs, teadustöö juht Janika Leoste.
Parim teadustöö Eesti Kunstiakadeemias: ELEMENTaarne bussipeatus, teadustöö autorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Parim teadustöö Eesti rakenduskõrgkoolides: COVID-stop MANAGER, teadustöö autor Laura Keidong Tervishoiu Kõrgkoolist.
Eesti Olümpiaakadeemia poolt korraldatud Tokyo olümpiamängude järgsel arutluskonverentsil analüüsiti nii Eesti sportlaste esinemist olümpiamängudel kui Eesti spordi olukorda üldisemalt. Kõik konverentsil toimunud esinemised on nüüd järelvaadatavad.
- Eesti Olümpiaakadeemia president Neinar Seli avasõnad:
- Kultuuriministeeriumi asekentsler Tarvi Pürn:
- Esimese treeneri roll tippsportlase kujunemisele. Kaja Haljaste ja Holger Peel
- Jaanus Kriisk – Eesti treener eile, täna, homme:
- Tartu Ülikooli õppejõud ja olümpiatreener Mehis Viru:
- Psühholoog Aarne Adleri esinemine:
- Kahekordne olümpiamedalist Tõnu Endrekson
- Olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Julia Beljajeva
- Olümpiasportlane Dina Ellermaa
- Eesti võimalused uutel olümpiaaladel – Kristjan Kais
- Georg Hackenschmidti raamatuauhinna üleandmine – Ivar Jurtšenko
Tiidrek Nurme saavutas laupäeval toimunud Helsinki City Running Day poolmaratonil teise koha ajaga 1:05.59.
Helsingi linnatänavatel toimunud poolmaratoni võitis Läti jooksja Dmitrijs Serjogins tulemusega 1:05.03. Kolmandana finišeeris soomlane Arttu Vattulainen, kelle ajaks märgiti 1:07.18.
Eesti rekordit hoiab Nurme tulemusega 1:02.20, mis joostud 2020. aastal Poolas Gdynias toimunud poolmaratoni MM-il.
Meeste poolmaratoni TOP 20
Kõik Helsinki City Running Day TULEMUSED
50 Euroopa Olümpiakomiteed ühendav katusorganisatsioon hääletas Horvaatia Dubrovnikus peetud üldkogul Euroopa Olümpiakomiteede (EOC) sportlaskomisjoni liikmeks olümpiavõitja Gerd Kanteri, kes valiti uuesti ka järgmiseks kaheks aastaks sportlaskomisjoni juhiks.
Suvealade sportlastest pääsesid sportlaskomisjoni lisaks Kanterile kergejõustiklane Blanka Vlasic (Horvaatia), triatleet Alistair Brownlee (Suurbritannia), purjetaja Pavlos Kagialis (Kreeka), vibulaskja Alexandra Longova (Slovakkia), taekwondo sportlane Gwladys Epangue (Prantsusmaa). Talialadelt osutusid valituks iluuisutaja Jonathan Guerreiro (Venemaa) ja lühiraja kiiruisutaja Viktor Knoch (Ungari).
Gerd Kanter, kes on ka Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni esimees, märkis oma ettekandes, et jätkuvalt on vaja tõsta sportlaste teadlikkust sportlaskomisjoni tööst.
„Tahame, et kõigi Euroopa olümpiasportlasteni jõuaks teadmine, et sportlaskomisjon tegutseb, et igal sportlasel on võimalus oma mõtteid ja seisukohti avaldada ning et nendel mõtetel ja seisukohtadel on sportlaskomisjoni kaudu kandepind”
Laupäeval, 2. oktoobril 10. Tartu linnamaratoni raames toimunud poolmaratoni Eesti meistrivõistlustel triumfeerisid Kaur Kivistik ja Jekaterina Patjuk.
Eesti meistriks naiste poolmaratoni distantsil krooniti Harry Lembergi hoolealune Jekaterina Patjuk (TÜ ASK), kes läbis 21,1 km 1:15.50-ga. Hõbemedali ja teise koha võitis Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), kes finišieeris ajaga 1:18.04. Pronksmedal riputati kaela Pille Hinnile (Sparta SS) ajaga 1:19.04.
“Hea vahe tekkis Kaisa ees tänu meestele, kellega koos jooksin. Ei vaadanud üle õla ja tegin ära oma töö,” sõnas võidunaine Patjuk peale jooksu.
Esikuuikusse mahtusid veel Maris Heinaru (Treeningpartner) 1:25.17, Mirjam Vint (Treeningpartner) 1:26.36 ja Hillemi Velba (Individuaalsportlane) 1:27.05
Eesti meistrivõistlused poolmaratonis naised:
1. Jekaterina Patjuk (TÜ ASK) – 1:15.50
2. Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev) – 1:18.04
3. Pille Hinn (Sparta SS) – 1:19.04
Meeste poolmaratonis näitas võimu takistusjooksja Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev), kes finišeerus uhkes üksinduses ajaga 1:05.31. Hõbemedali teenis Leonid Latsepov (Sparta SS) 1:06.34-ga ning pronksmedali teenis Juri Kovaljov 1:06.43-ga (Audentese SK).
“Otsustasin, et 10 kilomeetrit jooksen sõbralikult koos pundiga ja siis lähen oma teed. Võit ei tulnud minu joaks üllatusena,” tõdes poolmaratoni Eesti meister Kivistik.
Kuue hulka jõudsid veel triatleet Johannes Sikk (Tartu SS Kalev) 1:08.36, Jaanus Kallaste (Treeningpartner) 1:09.13 ja Dmitri Aristov (Treeningpartner) 1:09.21.
Eesti meistrivõistlused poolmaratonis mehed:
1. Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) – 1:05.19
2. Leonid Latsepov (Sparta SS) – 1:06.34
3. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 1:06.43
Laupäeval, 2. oktoobril selgitatakse Tartu Linnamaratoni raames Eesti meistrid poolmaratonis. Meistrimedaleid lähevad jahtima 12 naist ja 32 meest.
Naiste poolmaratonis asub stardijoonele neliteist staierit. Tugevamatest naistest on kohal Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev), Jekaterina Patjuk (Tartu Ü. ASK), Brit Rammul (Sparta SS), Maris Heinaru (Treeningpartner) ja Maie Kuusik (Sparta SS).
Peamisteks medalipretendentideks meestest on möödunud aasta poolmaratoni Eesti meister Karel Hussar (SK Jooksupartner), hõbemedalimees Juri Kovaljov (Audentese SK), 10 km Eesti meister Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) ning tänavune täispika maratoni Eesti meister Dmitri Aristov (Treeningpartner). Stardijoonelt leiame veel Leonid Latsepovi (Sparta SS), Aleksandr Kulešhovi, Jaanus Kallaste (mõlemad SK Treeningpartner) ning Peep Jalaka (Sparta SS) nimed.
2020. aastal Tartus toimunud poolmaratoni Eesti meistriteks krooniti Liina Luik (TÜ/ASK) ja meestest Karel Hussar.
Eesti poolmaratoni rekord kuulub Tiidrek Nurmele ajaga 1:02.20 (2020 aasta). Naiste Eesti rekordit 21,1 km distantsil hoiab ajaga 1:10.10 Jane Salumäe (1994. aasta)
Reeglid poolmaratoni meistrivõistlustel osalejatele
Tartu Linnamaratoni programm on leitav SIIT
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Nooremtreeneri EKR 4 kergejõustiku erialane tasemekoolitus toimub 22.-24.oktoobril (I osa) ja 30.-31.oktoobril (II osa) 2021 Tallinnas.
Koolituse täpne asukoht, programm ja muu oluline info lisatakse jooksvalt koolituste kalendrisse ning saadetakse ka registreerunud osalejatele e-mailile.
Koolituse hind on 180 eurot ning tasumine toimub arve alusel.
Registreerida koolitusele saab SIIN kuni 18.10.2021.
NB! Vastavalt kehtivatele reeglitele peavad kõik osalejad esitama koolitusele tulles COVID-19 vaktsiinipassi, läbipõdemisetõendi või negatiivse testi tulemuse, mis on väljastatud tervishoiuteenuse osutaja poolt (PCR-test kehtivusega 72h või antigeeni kiirtest kehtivusega 48h).
Kohapeal testimist ei toimu!
Lisainfo:
Merlyn Lipp
merlyn@ekjl.ee
58 414 516
Täna, 27. septembril tähistab 80. juubelit endine kergejõustiklane Kalju Jurkatamm, kes püsis tõkkejooksjana Eesti võitmatuna terve kümnendi.
1960. aastal lõpetas ta Tallinna 1. Keskkooli ja 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arvutusmatemaatikuna. 1956. aastal alustas ta kergejõustikutreeninguid Jaan Pällingu juhendamisel. Alates 1960. aastast treenis ta Hans Torimi juures.
Jurkatamm võitis aastatel 1964–1971 NSV Liidu kergejõustiku meistrivõistlustelt kokku 8 medalid: 200 m tõkkejooksus 2 kulda (1968 ja 1971), 1 hõbeda (1970) ja 3 pronksi (1964, 1966 ja 1969) ning 110 m tõkkejooksus 2 pronksi (1969 ja 1970). Ta on tulnud neljakordseks NSV Liidu ametühingute ja kolmekordseks NSV Liidu üliõpilasmeistriks. Aastatel 1961–1971 tuli ta Eesti NSV meistriks 22 korral sprindis ja tõkkejooksus ning 6 korral teatejooksudes.
Ta on parandanud Eesti rekordit viis korda 110 m tõkkejooksus (14.5 – 13.8), kolm korda 200 m tõkkejooksus (23.5 – 23.0) ja kolm korda 200 m jooksus (21.5 – 21.2) ning korranud ka Eesti rekordit 100 m jooksus. Sealhulgas osalenud 10 teatejooksurekordi püstitamisel.
Aastatel 1951–1974 jagati 200 m tõkkejooksus medaleid nii NSV Liidu kui ka Eesti NSV meistrivõistlustel. Jurkatamm võitis Eesti NSV-s kaheksa ja NSV Liidus kaks korda.
Aastatel 1964–1971 kuulus ta 200 m tõkkejooksus maailma edetabeli esiviisikusse, 1968. aastal lõpetas suisa maailma hooaja edetabeliliidrina. Lisaks kuulunud aastatel 1968–1969 110 m tõkkejooksus Euroopa teise kümnesse. Jurkatamme 110 m Eesti rekord 13.8 püsis riigi rekordina ligi 20 aastat. 1969. aastal kuulus ta NSV Liidu koondisse. Aastatel 1961–1971 võistles ta 32 korda Eesti NSV koondises. Ta oli tõkkejooksjana üle 10 aasta (1961–1971) Eestis võitmatu. 1969. aastal võitis ta sisevõistlustel tõkkesprindi 21 stardist 20, edestades NSV Liidu, Euroopa ja USA paremaid jooksjaid.
Meistersportlane neljal kergejõustikualal, suurmeister (1968). Kalevi auliige (1970). Töötanud Salva Kindlustuse infotehnoloogiajuhina.
Eesti Kergejõustikuliit soovib Kaljule palju õnne ja teeb sügava kummarduse tema panuse eest Eesti kergejõustikku.
24. septembril Eesti Olümpiaakadeemia poolt korraldatud Tokyo olümpiamängude järgsel arutluskonverentsil analüüsiti nii Eesti sportlaste esinemist olümpiamängudel kui Eesti spordi olukorda üldisemalt.
Konverentsil esinesid Eesti Vabariigi kultuuriminister Anneli Ott, kahekordne olümpiamedalist Tõnu Endrekson, Tartu Ülikooli õppejõud ja olümpiatreener Mehis Viru, olümpiasportlane Dina Ellermann, Tartu Ülikooli õppejõud ja olümpiasportlane Kristjan Kais, EOK tippspordi komisjoni liige Jaanus Kriisk, olümpiasportlaste treenerid Kaja Haljaste ja Holger Peel ning olümpiavõitja ja maailmameister Julia Beljajeva.
Lisaks tunnustati traditsiooniliselt 2019. ja 2020. aastal kooliolümpiamänge korraldanud koole ning anti üle Georg Hackenschmidti nimeline spordiraamatuauhind.
Sillamäel toimunud 20 km maanteekäimises krooniti Eesti meistriks uue isikliku rekordiga Virgo Adusoo.
Bruno Junki käimisklubi sportlane läbis distantsi ajaga 1:39.56. Kaks sekundit hiljem ületas finišijoone ja teenis hõbemedali Artur Djatšuk (KJK Kalev Sillamäe. Lõpuaeg 1:39.58 tähistab noormehe uut isiklikku rekordit. Eesti meistrivõistluste pronksmedali võitis Aleksei Tereštšenkov (EKVA) tulemusega 1:56.56
Eestlannasid stardis ei olnud, väljaspool arvestust kaasa teinud venelanna Nadezda Sergeyeva läbis 20 km 1:34.54-ga
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
JÜRI TAMM
5. II 1957 – 22. IX 2021
Eesti Kergejõustikuliit teatab sügava kurbusega, et meie seast on lahkunud kahekordne olümpiapronks ning endine vasaraheite maailmarekordiomanik Jüri Tamm.
Tamm alustas sportimist 1972. aastal Pärnus õpetaja Ando Palginõmme innustusel, vasaraheitetreeninguid spordikooli treeneri Tõnis Luku õpilasena. Hiljem õppis ta Kiievis ning jätkas treeninguid Anatoli Bondartšuki juhendamisel.
1980. aasta Moskva ja 1988. aasta Souli olümpiamängudel võitis Tamm vasaraheites pronksmedali, 1992. aastal oli ta Barcelonas viies ning 1996. aastal Atlantas 26., lisaks oli ta 1987. aasta MM-hõbe.
Tema isiklikuks rekordiks oli 1984. aastal heidetud seni kehtiv Eesti tippmark 84.40, mis on kõigi aegade edetabelis siiani kaheksandaks tulemuseks. Neli aastat varem hoidis Tamm enda nimel lühikest aega ka maailmarekordit.
Eesti spordikorüfeed on autasustatud Hispaania teenetemärgiga Cruz de Oficial, Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) teenetemärgiga. Tamm oli tegev ka Monaco prints Albert II fondi töös, mille eesmärk on kaitsta ookeane ja võidelda kliimamuutustega. Ta on olnud EOK asepresident ning Monaco Vürstiriigi aukonsul Eestis.
Eesti Kergejõustikuliit avaldab Jüri lähedastele sügavat kaastunnet.
—————————————————————————————————————————————-
Jüri Tamme ärasaatmine
Teisipäeval 28. septembril
Kell 10:30 avatakse uksed, 11:00 algab teenistus
Tallinn, Jaani kirik
Palume vastutustundlikult käituda ja kehtivatest piirangutest kinni pidada.
Laupäeval, 25. septembril toimuvad Sillamäel Eesti meistrivõistlused 20 kilomeetri maanteekäimises. Eesti meistrimedalite eest 20 km käimises asuvad heitlema 4 sportlast, lisaks näeme stardijoonel kolme välisvõistlejat.
Meeste meistritiitli nimel asub võistlustulle neli sportlast. Tiitlikaitsjana läheb starti Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi), kes võidutses möödunud aastal Sillamäel toimunud 20 km trassil ajaga 1:43.28. Lisaks on stardis möödunud aasta hõbe- ja pronksmedaliomanikud Artur Djatšuk ja Jaroslav Stupnikov (mõlemad KJK Kalev-Sillamäe) ning Aleksei Tereštšenkovit (EKVA).
Lisaks näeme stardijoonel kahte lõunanaabrit Lätimaalt, Arnis Rumbinieksi ja Normunds Ivzansit. 2021. aasta 10000 m Balti meistri Rumbinieksi isiklikuks rekordiks 20 km käimise distantsil on 1:24.18 ja Ivzansil 1:34.59.
Eestlannasid stardijoonel ei näe. Ainsa naisena asub kahekümne kilomeetri käimise starti venelanna Nadezda Sergeyeva, kes asub püüdma Eugene maailmameistrivõistluste normatiivi (1:31.00). Venelanna isiklikuks rekordiks on 1:28.27.
Nii meestele kui naistele antakse Eesti meistrivõistluste start kell 13.00.
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti kergejõustiku tagala on sel suvel näidanud tiitlivõistlustel häid tulemusi. Pika hooaja lõpetuseks toodi viis medalit Belgradis toimunud kuni 15-aastaste koolispordi maailmamängudelt, kus Eesti võitis kokku 16 medalit.
Gümnasiaadil, kus 36 riigi 2500 koolinoort võistles 14 spordialal, olid võistlused põimitud erinevate haridus- ja kultuuriüritustega.
“Meie saime kaerajaani tantsida ja saime hästi paljude erinevate maade väikseid märke ja sai hästi palju erinevate maade maiustusi proovida. Oli väga põnev,” lausus odaviskes kulla võitnud Heti Väät.
15-aastane Heti Väät, keda juhendab isa Heiko Väät, võitis Belgradis kuldmedali, visates 400 grammist oda üle 47 meetri. “Ise olen väga rahul. Lootsin küll, et natukene rohkem meetreid tuleb, aga kui üksinda olin, Heikot (Vääti) ei olnud kõrval, siis täitsa rahul olen endaga. Täitsa hästi sain hakkama.”
Kaksikvõidu kindlustas odaviskes Eestile 14-aastane Marta Ründva. “Sain näha, kuidas natukene teistsugused tehnikad ja erinevad soojendused kõigil. Oli näha, et ühest riigist kõik teevad samasugust soojendust. Oli päris huvitav seda vaadata.”
Kulla kolmikus ja tõkkesprindis tõi koju 15-aastane Jõhvist pärit Savva Novikov, kes tänavustel Balti meistrivõistlustel sai hõbeda mitmevõistluses. “Teivashüpe ja odavise ei tule mul nii hästi välja. Seda peab veel arendama ja arendama. Ma tahaks valida kas tõkkejooksu või kolmikhüppe. Need on kaks minu lemmikala praegu.”
Eesti tiimile tõid kergejõustiklased kokku viis medalit. Neidude kolmikus võitis kulla Mirelle Nataly Klais.
Keenias toimunud Kip Keino Classic nimelisel kergejõustikuvõistlusel lõi kaasa kaugushüppaja Tähti Alver, kes saavutas 6.30-ga kuuenda koha.
Kergejõustikuklubi Nõmme sportlane näitas parimal katsel 6 meetrist ja 30 sentimeetrist lendu, millega teenis võistlusel kuuenda koha. Terve hooaja vigastustega kimpus olnud neiu sai esimeses ja viimases voorus kirja 6.14, lisaks läks mõõtmisele neljanda hüppevooru tulemus 5.92. Alveri hooaja tippmark on 6.39.
Naiste kaugushüppes võidutses serblanna Milica Gardasevic 6.68-ga. Teise koha pälvis poolatar Magdalena Zebrowska (6.52) ja kolmanda koha rumeenlanna Alina Rotaru (6.50).
Päeva säravaima tulemuse eest hoolitsesid sprinterid Bromell ja Omanyala. Ameeriklane Trayvon Bromell läbis 100m ajaga 9.76. Antud aeg tähistab tänavuse hooaja maailma uut tippmarki ning on kõigi aegade kuues tulemus. Sellega parandas jänki enda isiklikku rekordit ühe sajandiku võrra. Jooksus teise koha saanud keenialane Ferdinand Omanyala jooksis välja aja 9.77. Omanyala sooritus tähistab ühtlasi uut Aafrika rekordit ning kõigi aegade kaheksandat tulemust
Laupäeval selgusid Rapla Selveri suurjooksu raames Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Naistest võidutses Kaidi Kivioja ja meestest Kaur Kivistik
Naiste 10 kilomeetri distantsil ei leidunud vastast triatleedile Kaidi Kiviojale (KJK Vike), kes ületas finišijoone uut isikliku rekordit märkiva 34.59-ga. 37 sekundiga edestas tänavune olümpialane Pille Hinni (Sparta SS), kellel märgiti ajaks 35:36. Pronksmedal võitis möödunud aasta võitja Liina Luik (TÜ/ASK), kes lõpetas ajaga 35.42.
Meeste 10 km maanteejooksu võitis Kaur Kivistik ajaga 29.51. Tugevat konkurentsi pakkus Kivistikule distantsi vältel Karel Hussar (SK Jookspartner), kes lõpetas teisena ajaga 30.03. Juri Kovaljov teenis Eesti meistrivõistluste pronksmedal ajaga 30.56
Rapla Suurjooksu poolmaratoni võitis naistest Lilian Jõesaar ajaga 1:28.58, meeste võidutses Ibrahim Wachira Mukunga 1:08.17-ga. Esmakordselt toimunud viie kilomeetri noortejooksu võitis neidudest Kadri Kiisk ajaga 19.38 ja meestest Enari Tõnström 16.23-ga. Viie kilomeetri distantsi parimad olid Raplas Liis Kapten ajaga 18.29 ja Ats Sõnajalg tulemusega 15.53.
Rapla Suurjooksu TULEMUSED
Reedel, 17. septembril avati Kehtnas värskelt renoveeritud kergejõustikustaadion. Varasema kummiplaatidest katte asemel paigaldati 400-meetrisele ringile tartaankate, ehitati puidust tribüün ning kunstvalgus kogu ringi ulatuses. Ürituse raames toimunud 100 meetri jooksus püstitas Karl Erik Nazarov uueks staadioni rekordiks 10.77.
Avamise puhul lõikasid staadionil lindi läbi olümpiavõitja Gerd Kanter, Eestimaa spordiliit Jõud-i esindaja Priit Karjane, Kehtna vallavanem Indrek Kullam, Raplamaa omavalitsuste liidu esimees Heiki Hepner ja Kehtna kutsehariduskeskuse direktor Eero Kalberg.
Ühtlasi peeti avamise puhul ka esimene võistlus. 100 meetri jooksus võtsid teineteiselt mõõtu kuus jooksjat. Kõige kiiremat aega näitas selle distantsi Eesti meister Karl Erik Nazarov, kes väisas staadionisirge 10.77-ga. Ühtlasi oli see ka Kehtna staadioni uueks rekordiks. Teisena ületas finišijoone värske kurtide maailmameister Tanel Visnap ajaga 10.94. Kolmas oli Karl Robert Saluri, kellele mõõdeti tulemuseks 11.27.
TULEMUSED: 100m jooks (tuul -0,7)
1. Karl Erik Nazarov – 10.77
2. Tanel Visnap – 10.94
3. Karl Robert Saluri – 11.27
4. Ats Kivimets – 11.39
5. Kaspar Grauen – 11.75
6. Arto Kivisild – 12.00
Nazarov kiitis Kehtna uut staadionit ning ütles, et seal on treenimiseks ideaalsed tingimused. “Eriti hea on see, et staadion on ümbritsetud metsaga ja asub kooli lähedal. Siin on tõesti head tingimused,” sõnas Nazarov. Ühtlasi lubas ta järgmistele võistlustele Kehtnasse tagasi tulla.
Saja meetri sirgel on kuus rada ning 400 meetri ulatuses on staadionil neli rada. Kaugushüppesektor tõsteti oma senisest asukohast tribüünide ette. Pidulikus avakõnes ütles Kehtna vallavanem Indrek Kullam, et loodetavasti sirgub sellelt staadionilt vähemalt üks olümpiasangar.
Eile Leedus Birštonases toimunud noorte (U20, U18, U16 vanuseklasside) Balti võistkondlikel meistrivõistlustel maanteekäimises võitis Eesti koondis teise koha. Eestlased võitsid ühe kulla, kaks hõbe- ja pronksmedalit.
Eesti kogus 38 punkti, mis andis võistkondlikult teise koha, võitis 48 punkti teeninud Leedu, Läti jäi 24 punktiga kolmandaks.
- Leedu koondis – 48 punkti
- Eesti koondis – 38 punkti
- Läti koondis – 24 punkti
Eestile tõi kuldmedali noormeeste U18 vanuseklassis Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe), kelle võiduajaks 10 000 m distantsil oli 49:55.48. Neidude samas vanuseklassis võitis hõbemedali 5000 m distantsil Polina Simonenko (KJK Atleetika), kes läbis distantsi 27:10.54-ga. Simonenko järel pronksmedali võitis Maria Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) 27:10.62-ga.
Poiste U16 vanuseklassi 5000m distantsil võitsid noormehed hõbe- ja pronkmedali. Teise koha teenis Ivan Titov (KJK Kalev-Sillamäe) 26:51.35-ga. Veidi vähem kui kaheksa sekundiga kaotas Titovile Tartu Spordiselts Kalevi sportlane Richard Viks, kellele märgiti ajaks 26:59.06.
Laupäeval, 18. septembril selgitatakse Raplas Selveri Suurjooksu raames Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Meistrimedaleid lähevad jahtima 18 naist ja meest.
Naiste 10 km distantsil on peamisteks favoriitideks tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Kelly Nevolihhin (KJK Vike), Laura Maasik (KJK Nõmme) ja Liina Luik (TÜ/ASK), viimane neist asub kaitsma möödunud aasta meistritiitlit. Lisaks näeme stardijoonel mailerit Helin Meierit (KJK Nõmme) ja triatleeti Kaidy Kivioja (Rakvere KJK Vike).
Meeste 10 km maanteejooksul ei tule 2020. aasta meistritiitlit kaitsma Tiidrek Nurme (TÜ ASK). Peamiseks kullafavoriidiks on Maarjamaa parim takistusjooksja Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev). Lisaks asuvad medalimõtetega stardijoonele Karel Hussar (SK Jooksupartner), Johannes Sikk (Tartu SS Kalev), Juri Kovaljov (Audentse SK), Jaanus Kallaste (Treeningpartner) jpt.
Eesti 10 km maanteejooksu rekordit hoiab Tiidrek Nurme, kes läbis 2020. aastal Raplas trassi ajaga 29.04. Naiste 10 km maanteejooksu Eesti rekordit hoiab 32.44-ga 1995. aastast Jane Salumäe.
Jooksupäeva ajakava
09.30 Võistluskeskuse avamine (Rapla Selveri parklas)
10.00 MAMMA lastejooksud (Sadolin Spordihoone ees)
11.45 SPORTLANDI 5 km jooksu, käimise ja kepikõnni start
12.00 HEPA 5 km noortejooksu start
13.00 HARVIKERI 21,1 km jooksu start
13.10 ATLA/Eesti meistrivõistlused 10 km jooksu start
16.00 Finiši sulgemine
Autasustamiste ajakava
12.30 5 km ja noortejooksu parimate autasustamine
14.30 10 km ja EMV parimate autasustamine
15.00 21,1 km parimate autasustamine
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 517 8327
Donatas Narmont
peakorraldaja
50 45 203
donatas@tennis.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekiri aastaks 2022: kõik glükokortikoidide süstid on võistlussiseselt keelatud
Maailma Antidopingu Programmi üheks lahutamatuks osaks on WADA rahvusvaheline standard Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekiri, mida uuendatakse igal aastal. WADA kinnitas 14. septembril toimunud täitevkomitee istungil uue 2022. aasta Keelatud ainete ja meetodite nimekirja, mis jõustub alates 01.01.2022.
Lisaks väiksematele muudatustele (nt aine grupeeringu või nimetuse muutus), on oodata mõne aine lubatud piirväärtuse osas uuendusi ja veel mõningaid väiksemaid parandusi. Suurim muudatus puudutab glükokortikoidide kasutamist (WADA Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekiri, S9 Glükokortikoidid).
Glükokortikoidid on hormoonid, millel on tugev põletikuvastane toime. Meditsiinis on need kasutusel liigesepõletiku, astma ja allergiliste haiguste ravis.
Glükokortikoidide kasutamine võistlusväliselt oli, on ja jääb lubatuks. Kuid kui veel praegu on võistlussiseselt keelatud vaid suukaudne, rektaalne ja veeni- või lihasesisene manustamine, siis alates 01.01.2022 on võistlussiseselt keelatud kasutada kõiki süstitavaid glükokortikoidide, sh ka paikseid süste näiteks liigesesse, naha alla jm.
Mõned näited süstitavate manustamisviiside kohta:
Intravenoosne (ravimi süstimine veeni), intramuskulaarne (ravimi süstimine lihaskoesse), periartikulaarne (ravimi süstimine liigese ümbrusesse), intraartikulaarne (ravimi süstimine liigeseõõnde), intrabursaalne (ravimi süstimine liigesesse ja kõõlusesse), intralesionaalne (ravimi süstimine otse kahjustuskoldesse), intradermaalne (ravimi süstimine dermisesse), subkutaanne (ravimi süstimine naha alla) jne.
NB! Ka suukaudne manustamine hõlmab mitmeid manustamisviise:
Oromukosaalne (ravimi manustamine suuõõnde): bukaalne (ravimi manustamine põseõõnde süsteemse toime saavutamiseks), gingivaalne (ravimi manustamine igemetele) ja sublingvaalne (ravimi manustamine keele alla süsteemse toime saavutamiseks).
Rektaalne manustamine (ravimi manustamine pärasoolde)
Miks paiksed glükokortikoidide süstid võistlussiseselt ära keelatakse?
Uuringud on näidanud, et ka terapeutilistes annustes võib paiksete süstidega saavutada kehas sama kõrge glükokortikoidide taseme, kui veeni või lihasesse süstides. Seega glükokortikoidide süstimine parandab sportlikku sooritusvõimet ja lisaks võib ebasihipärasel kasutamisel olla potentsiaalselt ohtlik ka sportlase tervisele.
Glükokortikoidide kasutamine uue nimekirja valguses
Koos 2022. a kehtima hakkava WADA Keelatud ainete ja keelatud võtete nimekirjaga avaldatakse suunised ja info glükokortikoidide kasutamise kohta: millal on vajalik eriluba TUE, mitu päeva enne võistlust tuleks glükokortikoidravi lõpetada (washout-periods), vältimaks halba analüütilist leidu dopinguproovis jne. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus avaldab need juhised peagi ka oma veebilehel.
Lisainfo:
Janne Sepp
proviisor
janne.sepp@antidoping.ee
EOK ja Haridus- ja Teadusministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2021/2022. õppeaasta sügissemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 20. septembriks 2021. Taotlus on leitav SIIT.
Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada käesoleval semestril väljastatud tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Korduvtaotlejatel lisada juurde viimase semestri akadeemiline õiend.
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
Homme, 17. septembril toimuvad Leedus Brištonases noorte Balti võistkondlikud meistrivõistlused maanteekäimises. Võistlustulle asuvad U16, U18 ja U20 vanuseklassi Baltimaade parimad noored. Eesti koondise delegatsiooni kuulub 15 sportlast.
Treeneritena sõidavad Leedumaale Jevgeni Terentjev ja Aleksandr Hvorõhh
Ajakava
10.45 – Avamine
11.20 – 1 km. female (2010 and younger)
11.30 – 1 km. male (2010 and younger)
11.40 – 1 km. female (2008 – 2009)
11.50 – 3 km. female (2006-2007), male (2008-2009), female veterans
12.15 – 5 km. female (2004-2005), male (2006-2007), male veterans
12.50 – 10 km. female (2001 and older), female (2002-2003), male (2001 and older), male (2002-2003), male (2003-2004)
14.30 – Autasustamine
Lõputšeremoonia
Möödunud aastal jäeti Balti võistkondlikud meistrivõistlused maantekäimises koroonapandeemia tõttu ära
23.-30. septembril tähistatakse nii Eestis kui kõikjal Euroopas seitsmendat korda Spordinädalat. Käesoleval aastal on Spordinädala hüüdlauseks „Vaktsineeri ennast laiskuse vastu!“ , mis kutsub üles inimesi liikuma ning Spordinädala sündmustel osalema.
EOK liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sõnul on Spordinädala eesmärk suurendada eestimaalaste arvu, kes tegelevad regulaarselt liikumisharrastusega. „Eestis läbiviidud kehalise aktiivsuse uuringute kohaselt saab piisavat liikumiskoormust ca 40% täiskasvanutest ja vaid viiendik kooliõpilastest. Ometi on laialdaselt teada liikumisharrastuse positiivne mõju – parem tervis, suurem õppimis- ja töövõime, elustiilist tingitud haiguste ennetamine, suurenenud tervena elatud aastate arv ning parem tuju ja vähem stressi,“ ütles Lusmägi.
Spordinädala kampaaniat saab näha JCDecaux välireklaami pindadel üle Eesti ning erinevates telekanalites kuni 30. septembrini. Kampaania „Vaktsineeri ennast laiskuse vastu!“ sündis koostöös reklaamiagentuuriga Havas Estonia.
Spordinädal 2021 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on alpinist Krisli Melesk, EOK sportlaskomisjoni liige ja äsja karjääri lõpetanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, teleajakirjanikud Hannes Hermaküla, Keili Sükijainen, Reet Linna, muusikud Artjom Savitski ja Inger ning TalTechi rektor Tiit Land.
Spordinädala avaüritusena toimub 23. septembril heategevuslik Teatejooks, mis toimub 28 paigas üle Eesti. 29. septembril kell 18 antakse Kadrioru pargis start Spordinädala jooksule, kus osalejad saavad läbida maalilist 5 km rada nii joostes, kõndides kui kepikõndi tehes. Lisaks on igal Eestimaa inimesel võimalus terve septembrikuu võimalus osa võtta Spordinädala väljakutsest, kus eesmärgi täitnute vahel loosime välja jooksujalatseid ning eksklusiivset olümpiavarustust. Väljakutsele saab registreerida https://spordinadal.ee/et/eok-spordinadala-valjakutse.
Spordinädal 2021 tegevustesse on kaasatud suur arv erinevas vanuses osalejaid paljudest eluvaldkondadest. Eelmisel aastal registreeriti Spordinädalal Eestis 192 955 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis. Rohkem infot saab lugeda aadressil www.spordinadal.ee.
Eile, 14. septembril Šveitsis toimunud Galà dei Castelli nimelisel kergejõustikuvõistlusel võitis Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus teise koha. Tartlase ajaks märgiti 48.53.
Võistluse võitis olümpiamängudel pronksmedali teeninud Alison Dos Santos tulemusega oli 48.15. Mägi järel kolmandana ületas finišijoone sakslane Emil Agyekum 49.15-ga.
Olümpiamängudel Eesti rekordi 48.11 jooksnud ja seitsmenda koha teeninud eestlane andis mõista, et tegu oli viimase tõkkejooksuga sellel hooajal.
Kõik Galà dei Castelli TULMUSED
Eile, 14. septembril Zagrebis toiminud Boris Hanžekovići nimelisel kergejõustikuvõistlusel jooksis Keiso Pedriks 110 meetri tõkkejookus välja uueks isiklikus rekordiks 13.63 ning saavutas kuuenda koha.
Pedriksi varasem rekord pärines tänavuse suve Eesti meistrivõistlustelt, kui läbis distantsi 13.71-ga. Horvaatia pealinnas toiminud kontinentaaltuuri õhtumiitingul jäi pärnakat aga Tarmo Jallaile kuuluvast Eesti rekordist 13.62 lahutama vaid üks sajandik. Jallai rekord pärineb 2006. aastast.
Võistluse võitis olümpiamängudel neljanda koha saanud ameeriklane Devon Allen uue isikliku rekordiga 12.99. Teise koha võitis ajaga 13.11 olümpiapronks Ronald Levy ja kolmas oli Tokyo olümpiavõitja Hansle Parchment, kelle ajaks märgiti 13.12.
Kõik Zagrebi TULEMUSED
Pühapäeval, 12. septembril püstitati naiste 5000 meetri ja 10 000 meetri maanteejooksus maailmarekordid.
Saksamaal, Herzogenaurachis toimunud maanteejooksul parandas Keenia pikamaajooksja Agnes Jebet Tirop 10 000 meetri jooksu maailmarekordit 28 sekundi võrra. Tokyo olümpiamängudel 5000 meetri jooksus neljanda koha saanud Tirop viis uue 10km maanteerekordi 30 minuti ja 1 sekundini. Varasem maailmarekord kuulus marokolannale Asmae Leghzaouile, kes jooksis 2002. aastal 30:29.
Etioopia jooksja Senbere Teferi tegi Saksamaal samuti ajalugu, kui viis 5000 meetri maanteejooksus maailmarekordi 14 minuti ja 29 sekundi peale. Tokyo olümpiamängudel 5000 meetri jooksus kuuenda koha saanud Teferi ületas Joyciline Jepkosgei varasema rekordi kolme sekundiga (14:32).
NAISED
5km
1 Senbere Teferi (ETH) 14:29
2 Melknat Wudu (ETH) 14:54
3 Nigisti Haftu (ETH) 14:54
4 Agnes Jebet Ngetich (KEN) 15:02
5 Dawit Seyaum (ETH) 15:10
10km
1 Agnes Tirop (KEN) 30:01
2 Sheila Chepkirui (KEN) 30:17
3 Nancy Jelagat (KEN) 30:50
4 Betty Chepkemoi (KEN) 31:09
5 Dorcas Kimeli (KEN) 31:22
Poolmaraton
1 Brenda Jepleting (KEN) 1:06:52
2 Besu Sado (ETH) 1:08:15
3 Brillian Jepkorir (KEN) 1:08:28
4 Tgise Haileselase (ETH) 1:08:30
5 Irene Jepchumba (KEN) 1:09:02
MEHED
5km
1 Jacob Krop (KEN) 13:06
2 Muktar Edris (ETH) 13:09
3 Hosea Kiplangat (UGA) 13:13
4 Geoffrey Kimutai (KEN) 13:22
5 Daniel Kinyanjui (KEN) 13:27
10km
1 Rhonex Kipruto (KEN) 26:43
2 Tadese Worku (ETH) 26:56
3 Kennedy Kimutai (KEN) 27:09
4 Nicholas Kimeli (KEN) 27:22
5 Bayelign Teshager (ETH) 27:24
Poolmaraton
1 Abel Kipchumba (KEN) 58:48
2 Alexander Mutiso Munyao (KEN) 59:20
3 Amos Kurgat Kibiwot (KEN) 59:34
4 Raymond Magut (KEN) 1:00:00
5 Phenus Kipleting (KEN) 1:00:08
EKJL Instagram
