Aasta sportlaste ja treeneri valimise rahvahääletus on avatud

Eesti Olümpiakomitee avas kolmapäeval „Aasta sportlane 2021“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 19. detsembrini aadressil aastasportlane.eok.ee. Laureaadid tehakse teatavaks 29. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2021“ auhinnagalal. 

Kergejõustiklastest on võimalik hääletada aasta meessportlase nominendi Rasmus Mägi ja aasta treeneri nominendi Anne ja Taivo Mägi poolt

Oma valiku saad teha aadressil: https://aastasportlane.eok.ee/

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul on keerulisele ajale vaatamata olnud Eesti sportlased rahvusvaheliselt edukad. „Usun, et konkurents aasta sportlase tiitlile kujuneb huvitavaks ja emotsionaalseks ning kindlaid võitjaid ette ennustada on keeruline. Kutsun kõiki „Aasta sportlane 2021“ valimisel kaasa lööma, sest rahvahääletusel osalemine annab igale fännile võimaluse anda osa oma emotsioonist tagasi, hinnates oma kangelaste pingutusi,“ ütles Sukles.

2021. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal. Laureaadid kuulutatakse välja 29. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta Tähed 2021“, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.

Eestis on aasta sportlasi valitud 90 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2020. aastal valiti sportlasteks rallisõitjad Ott Tänak ja Martin Järveoja, aasta treeneriks Anna Levandi ja aasta noorsportlaseks Kelly Sildaru. Läbi aegade enim Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.

Rohkem infot saab lugeda SIIN.

Täna, 29. novembril tähistab 60. juubelit Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Lõpetanud 1980. aastal Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi ning 2000. aastal TÜ õigusteaduskonna. Tulnud mitmel korral autode mitmevõistluses Eesti meistriks. Aastatel 2000 kuni 2001 EOK liige, alates aastast 2001 olnud EOK täitevkomitee liige.

Kuulunud aastatel 1999 kuni 2000 Eesti Autospordiliidu juhatuse ja 2000 kuni 2007 Eesti Võrkpalliföderatsiooni juhatuse liige ning olnud aastatel 2007-2013 Eesti Tenniseliidu president.

Kuulunud 1998–2004 Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning 2000 kuni 2014 Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatusse. Aastast 2001 Audentese AS-i ja SA Dharma nõukogu liige, aastatel 2002 kuni 2007 Eesti Energia AS-i nõukogu esimees, aastast 2007 Aadu Luukase SA ja Eesti Raudtee AS-i nõukogu liige, aastast 2008 US Kunstifondi SA ja aastast 2009 US Tenniseakadeemia nõukogu liige, aastast 1999 U.S. Invest AS-i nõukogu esimees.

Pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi (2005) ja Portugali Vabariigi teenetemedali (2006).

Eesti Kergejõustikuliit soovib kirglikule ja karismaatilisele spordihingele ümmarguse tähtpäeva puhul õnne ja rõõmu.

Allan Pilt määrati Euroopa Kergejõustikuliidu poolt 2022. aasta Müncheni Euroopa meistrivõistluste rahvusvaheliseks kohtunikuks (ITO).

ITO (International Technical Official) ehk rahvusvaheline kohtunik vastutab selle eest, et ürituse läbiviimisel järgitaks Maailma Kergejõustikuliidu võistlusreegleid ja asjakohaseid tehnilisi eeskirju, samuti tehniliste delegaatide tehtud otsuseid.

Allan Pilt on Eesti Kergejõusikuliidu kohtunikekogu juhatuse esimees ja kuulub EKJL-i tehnilisse kogusse. 2015. aastal pälvis Pilt Aasta kohtuniku auhinna. Tänavu suvel Tallinnas korraldatud U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlustel oli Pilt ametis peakohtunikuna.

Maailma kergejõustikuliit avaldas tänavuse hooaja parimaks nais- ja meeskergejõustiklaseks kandideerivate sportlaste nimed.

Enne järgmisel kuul toimuvat World Athletics Awards 2021 galaõhtut, kuulutas Maailma Kergejõustikuliit välja viis nominenti 2021. aasta parima nais- ja meeskergejõustiklase auhinnale, mille võitjad kuulutatakse välja 1. detsembril.

Finalistid naised (tähestikulises järjekorras):

Sifan Hassan, Holland

• 5000 ja 10 000 m jooksu olümpiavõitja
• 1500 m jooksu olümpiapronks
• 10 000 m maailmarekordi

Faith Kipyegon, Keenia

• 1500 m jooksu olümpiavõitja
• Teemantliiga 1500 m meister
• Keenia 1500 m rekord

Sydney McLaughlin, USA

• 400 m tõkkejooksu olümpiavõitja
• 4×400 m olümpiavõitja
• Püstitas kaks 400 m tõkkejooksu maailmarekordit

Yulimar Rojas, Venezuela

• kolmikhüppe olümpiavõitja
• Teemantliiga kolmikhüppe võitja
• kolmikhüppe maailmarekord

Elaine Thompson-Herah, Jamaica

• 100 m, 200 m ja 4×100 m olümpiavõitja
• Teemantliiga 100 m võitja
• Jamaica 100 ja 200 m rekordid.

Finalistid mehed (tähestikulises järjekorras):

Joshua Cheptegei, Uganda

• 5000 m jooksu olümpiavõitja
• 10 000 m olümpiahõbe
• Maailma esinumber 8:09.55 kahe miili jooksus

Ryan Crouser, USA

• Olümpia- ja Teemantliiga kuulitõuke meister
• Püsis võitmatu terve aasta
• kuulitõuke maailmarekordid sise- ja välistingimustes

Mondo Duplantis, Rootsi

• teivashüppe olümpiavõitja
• Teemantliiga teivashüppe meister
• Euroopa sisemeister teivashüppes

Eliud Kipchoge, Keenia

• maratoni olümpiavõitja
• Meeste olümpiamaratoni suurim võidumarginaal alates 1972. aastast
• Enschede maratoni võitja

Karsten Warholm, Norra

• 400 m tõkkejooksu olümpiavõitja
• Teemantliiga 400 m tõkkejooksu meister
• 400 m tõkkejooksu maailmarekord ja 300 m tõkkejooksu maailmarekord

2021. aasta mees- ja naissportlased kuulutatakse välja World Athletics Awards galaõhtul, mis peetakse virtuaalselt 1. detsembril.

Maailma Kergejõustikliit (WA) valib Aasta Fotot.

112 esitatud pildi hulgast valis kohtunikekogu, kuhu kuulusid Raquel Cavaco Nunes, Ivo Gonzalez, Pascal Rondeau, Akani Simbine ja Katerina Stefanidi, välja 25 fotokaadrit, mis kandideerivad 2021. kergejõustiku Aasta Foto auhinnale.

Finalistid kuulutati välja 16. novembril ja võidufoto selgub Maailma Kergejõustikuliidu auhindade pidulikul galal 1. detsembril.

25 finalisti:

Renna Nelis valiti AIMSi juhatusse. AIMS ehk Rahvusvaheliste maratonide ja distantsijooksude assotsiatsioon on maratonide ja pikamaa maanteejooksude korraldajate ühendus. Assotsiatsioon asutati 1982. aastal Londonis toimunud maratonijooksude juhtide koosolekul.

“On suur au kuuluda Rahvusvahelise Maratonide Liidu juhatusse! Nüüd on veel suurepärasem võimalus pikamaajooksu arengus kaasa rääkida! Töö käib! Korraldamisteni ja jooksmisteni!” sõnas Nelis

-Sport on minu töö, hobi ja kirg-

Renna Nelis

Alates 2006. aastast on Renna korraldanud Eesti suurimaid massispordiüritusi, sealhulgas Tallinna maratoni. 

Spordiürituste Korraldamise Klubi sai 2018. aastal Euroopa Kergejõustikuliidu poolt eriauhinna, suure panuse eest Eesti tervisespordi ja liikumisharrastuse arendamisel. Samuti korraldas jooks.ee meeskond 2018. aasta septembris Tallinnas toimunud 22. AIMS World Congressi.

Renna on esindanud Eestit tõrvikukandjana 2012. aasta olümpiamängudel Londonis. Lisaks ise jooksnud 17 maratoni ja vaid kuu aega enne AIMSi kongressi Tallinnas, läbis Renna Ironmani võistluse.

21-aastane Uganda staier Jacob Kiplimo püstitas eile Lissabonis uue poolmaratoni maailmarekordi 57.31.

Tokyo olümpial 10 000 meetri jooksus pronksi võitnud Jacob Kiplimo nihutas pühapäevasel Lissaboni poolmaratonil ühe sekundi võrra maailmarekordit. Kiplimo läbis Portugali pealinnas distantsi 57 minuti ja 31 sekundiga, senine rekord oli vaid sekund nõrgem ning joostud Kibiwott Kandie (Keenia) poolt mullu detsembris Valencias.

Pühapäevasel Lissaboni poolmaratonil tuli teisele kohale Etioopia pikamaajooksja Esa Huseyidin 59.39-ga ning kolmas oli samasse sekundisse jooksnud kaasmaalne Gerba Beyata Dibaba (59:39).

Poolmaratonis on viimastel aastatel maailmarekordi parandused iga-aastaseks muutunud. 2018. aastal sai sellega hakkama Abraham Kiptum Keeniast, 2019.aastal tema kaasmaalane Geoffrey Kamworor ning 2020.aaastal Kibiwott Kandie.

https://www.youtube.com/watch?v=faPxbrBOxxI

Naiste poolmaratoni võitis Portugali pealinnas etiooplanna Tsehay Gemechu Beyan 1:06.06-ga keenia staierite Daisy Cherotichi (1:06:15) ja Joyce Chepkemoi Tele (1:06:19) ees.

Meeste Top 10:

1. Jacob Kiplimo (UGA) – 57:31 WR
2. Huseydin Mohamed Esa (ETH) – 59:39
3. Gerba Beyata Dibaba (ETH) – 59:39
4. Hillary Kipkoech (KEN) – 59:41
5. Ibrahim Hassan Bouh (DJI) – 59:41
6. Milkesa Menhgesa Tolosa (ETH) – 59:48
7. Antenayehu Dagnachew Yisma (ETH) – 59:48
8. Edmond Kipngetich (KEN) – 59:49
9. Isaac Kipsang Temoi (KEN) – 59:52
10. Solomon Berihu Weldeslassie (ETH) – 1:00:00

Naiste Top 10:

1. Tsehay Gemechu Beyan (ETH) – 1:06:06
2. Daisy Cherotich (KEN) – 1:06:15
3. Joyce Chepkemoi Tele (KEN) – 1:06:19
4. Hiwot Bebrekidan Bebremaryam (ETH) – 1:08:00
5. Vibian Chepkirui (KEN) – 1:08:02
6. Ethlemahu Sintayehu Dessi (ETH) – 1:08:16
7. Yitayish Mekonene Agidew (ETH) – 1:08:18
8. Jess Piasecki (GBR) – 1:09:44
9. Tsige Haileslase Abreha (ETH) – 1:10:31
10. Debash Kelali Desta (ETH) – 1:11:01

Kõik Lissaboni poolmaratoni TULEMUSED

Täna, 20. novembril tähistab 70. juubelit kergejõustikutreener Krista Valgepea.

Lõpetanud 1970. aastaö Rakvere 1. keskkooli ja 1974.aa stal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Alustas sportimist vanemate innustusel, esimene treener oli Rakvere Spordikoolis Eha Pilt, hiljem juhendasid teda Valter Kalam, Vello Varik ja Ervin Uuk.

Oli aastatel 1972–1979 10-kordne Eesti meister: 4 korda kaugushüppes, 2 korda 100 m tõkkejooksus ja 2 korda viievõistluses, sisemeistrivõistlustel korra 50 m tõkkejooksus ja kaugushüppes. 1972. aasta Eesti meistreid ka 4 × 100 m teatejooksus ning Nõukogude Liidu üliõpilasmeister kaugushüppes. 1975. aasta Rootsi-Eesti maavõistlusel viievõistluse võitja.

Püstitas 3 Eesti rekordit: kaugushüppes 6.16 (1975) ja 6.31 (1979), viievõistluses 4003 (1975). Meistersportlane (1972).

Isiklikke rekordeid: 100 m 12.1 (1973), 100 m tõkkejooks 14.2 (1979), kõrgushüpe 1.70 (1975). Kuulus aastatel 1971–1980 Eesti koondisse. Töötanud 1992 kuni 2000 Pärnu sütevaka humanitaargümnasiumis kehalise kasvatuse õpetajana, aastatel 1974–1980 ja 2002–2009 Tallinna Kalevi kergejõustikukoolis, 1980–1991 Pärnu Spordikoolis ning 2010–2020 spordiklubis Fortis treenerina (6. kutsetase, 2006). Kuulus aastatel 1995–1997 EOK naiskomisjonis. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2017).

Eesti Kergejõustikuliit soovib Kristale palju-palju õnne sünnipäevaks!

Rieti korraldab 2026. aasta U18 Euroopa meistrivõistlusi kergejõustikus.

Itaalia linn Rieti sai korraldusõiguse 2026. aasta kergejõustiku kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistlustele. Otsus tehti teatavaks 14. oktoobril peetud 163. Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Rieti korraldustiim rõhutas valmisolekut ja entusiasmi meistrivõistlusi korraldada, pärast seda, kui oli olnud U18 vanuseklassi 2020. aasta ürituse korraldaja, mis kahjuks tuli COVID-pandeemia tõttu ära jätta.

Rieti 2026. aasta kohaliku korralduskomitee president Giuliano Casciani kommenteeris: “Suur tänu Euroopa Kergejõustikuliidule usalduse eest. Asume koheselt tööle tagasi, kasutades ära seda, mis me tiimiga Rieti 2020. aasta ettevalmistuses tegime.” “Rieti linn ja meie Raul Guidobaldi staadion ei jõua ära oodata, et uuesti alustada,” lisas Casciani.

Itaalia kergejõustikuliidu (FIDAL) president Stefano Mei: “Mul on väga hea meel, et Rieti pälvis 2026. aasta kergejõustiku kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistluste korraldamise autasu. FIDAL toetab täielikult linna, millel on tohutud kogemused ning teadmised ja kirg kergejõustiku vastu, soovime pakkuda parimat korraldust.

Järgmised U18 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad 2022. aastal Iisraelis Jeruusalemmas. 2024. aasta EMi toimumiskoht otsustatakse järgmisel Euroopa Kergejõustikunõukogu koosolekul, mis viiakse läbi 2022. aasta maikuus.

Algas registreerimine populaarse noortesarja 51. hooaja võistlustele. Starti on oodatud kõik Eesti koolid oma võistkondadega, kus erinevatel kergejõustikualadel võtavad mõõtu 10-14-aastased noored sportlased. Koolitiimid koguvad punkte 31-l üksikalal ja mitmevõistluse finaalis näidatud summade eest. Võistkonna suurus võib hooaja jooksul varieeruda 4 kuni 20 ja enama õpilaseni. Tiitlit asuvad kaitsema Rakvere Reaalgümnaasium ja mulkide Heimtali Põhikooli ning Holstre Kooli ühendvõistkond.

51. hooaja vanusegrupid: 

• vanem vanuseklass (PV ja TV,) 13-14-aastased tüdrukud ja poisid.
• noorem vanuseklass (PN ja TN), 12 aastat vanad või nooremad tüdrukud ja poisid.

Võistkondlik arvestus toimub kahes grupis:

• I grupp: koolid, kus põhiastmes õpib 251 või enam õpilast
• II grupp: koolid, kus põhiastmes õpib 250 või vähem õpilast ja selles grupis võivad koolid moodustada ka ühendvõistkondi

Võistkonda võib kuuluda igas vanuseklassis igal alal maksimaalselt kaks võistlejat. Koolide paremusjärjestus selgub nelja vabariikliku etapi ja mitmevõistluse kokkuvõttes. 

51. hooaja vabariiklikud etapid:

• 4. detsember 2021, Võru Spordikeskus
• 29. jaanuar 2022, Tallinn Lasnamäe Kergejõustikuhall
• 26. märts 2022, Tartu Ülikooli Spordihoone
• 21. mai 2022, Tallinn Kadrioru staadion
• 14.-15. juuni 2022, Rakvere linnastaadion (mitmevõistluse finaal)

Võistlusalad:

• I etapp: TN – 60m ja kõrgushüpe, TV – 60m ja kuulitõuge, PN – 60m ja kõrgushüpe, PV – 60m ja teivashüpe
• II etapp: TN – 60m tõkkejooks ja kaugushüpe, TV – 60m tõkkejooks ja teivashüpe, PN – 60m tõkkejooks ja teivashüpe, PV – 60m tõkkejooks ja kaugushüpe
• III etapp: TN – teivashüpe, TV – kaugushüpe ja kõrgushüpe, PN – kaugushüpe ja kuulitõuge, PV – kõrgushüpe ja kuulitõuge
• IV etapp: TN – pallivise ja 600m, TV – kettaheide, pallivise ja 600m, PN – kettaheide, pallivise ja 1000m, PV – kettaheide, pallivise ja 1000m

Mitmevõistlus:

• TN – 6-võistlus (60m, 60m tj, 600m, kaugushüpe, kõrgushüpe ja pallivise) TV – 8-võistlus (60m, 60m tj, 600m, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, kettaheide ja pallivise)
• PN – 9-võistlus (60m, 60m tj, 1000m, kaugushüpe, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide ja pallivise)
• PV – 9-võistlus (60m, 60 m tj, 1000m, kaugushüpe, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide ja pallivise)

Sel suvel on mitmed sarjast sirgunud kergejõustiklased nagu Pippi Lotta Enok, Anna Maria Millend, Elisabeth Pihela, Lishanna Ilves ja Johannes Erm näidanud tiitlivõistlustel häid tulemusi.

Sarjas osalenud tuntuid kergejõustiklasi: Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill, Maicel Uibo, Taavi Tšernjavski, Kristo Galeta, Magnus Kirt, Grit Šadeiko, Rasmus Mägi, Andres Raja, Ksenija Balta, Marek Niit, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Roman Fosti, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Hans-Christian Hausenberg, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Aivo Normak, Indrek Tustit.

Sarjas osalenud teiste alade tippe: Martin Järveoja, Karol Mets, Siim-Sander Vene, Tanel Kangert, Timo Simonlatser, Mikk Pinnonen, Robert Täht, Gert Kams, Teet Allas, Keith Pupart, Kristjan Sikaste, Timo Eichfuss, Liina Tolmoff, Aiki Aigro, Aivar Rehemaa, Eveli Saue.

Koolivõistkonna osalemissoovist tuleb teavitada Kergejõustikuliitu hiljemalt 20. novembriks (reg@ekjl.ee) ja koolitiim registreerida SIIN

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses. 

Vaata sarja norme, rekordeid, juhendeid SIIT ja sarja uudiseid, saated SIIT

NB! COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse korraldamiseks alates 15. novembrist

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829

Tänasest saab anda oma hääle 2021. aasta parimatele kergejõustiklastele! Hääletamine kestab 25. novembri südaööni

Eesti Kergejõustikuliit valib Aasta kergejõustiklased järgmistes arvestustes:

• Täiskasvanud: Aasta kergejõustiklane 2021 (naine ja mees)

• U23 vanuseklass: U23 Aasta kergejõustiklane 2021 (naine ja mees)

• U20 vanuseklass: U20 Aasta kergejõustiklane 2021 (naine ja mees)

• U18 vanuseklass: U18 Aasta kergejõustiklane 2021 (naine ja mees)

• U16 vanuseklass: U16 Aasta kergejõustiklane 2021 (neiu ja noormees)
• Hääletust ei toimu – parimad valib Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi komisjon
• U14 vanuseklass: U14 Aasta kergejõustiklane 2021 (neiu ja noormees)
• Hääletust ei toimu – parimad valib Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi komisjon

Aasta kergejõustiklased valitakse kergejõustikufännide, meedia (spordiajakirjanikud), EKJL-i liikmesklubide ja (kehtivat kutsetunnistust omavate) kergejõustikutreenerite poolt hääletamise teel. Kõik eelpool nimetatud sihtrühmad saavad hääletada igas arvestuses ühe sportlase poolt.

Aasta kergejõustiklaste valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJL liikmesklubid 25%, meedia esindajad 25%, treenerid 25%, kergejõustikufännid 25%. Juhul, kui mingis kategoorias jääb mitu sportlast esikohta jagama, otsustab kategooria võitja Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.

HÄÄLETAMINE

Kergejõustikufännid saavad hääletada Kergejõustiku Facebookis

Aasta treeneri valimist ei toimu. Nimetuse Aasta treener 2021 pälvivad Aasta kergejõustiklasteks valitud sportlaste treenerid.

• 16. november – 25. november – Aasta kergejõustiklane 2021
• 17. november – 25. november – U23 klassi Aasta kergejõustiklane
• 18. november – 25. november – U20 klassi Aasta kergejõustiklane
• 19. november – 25. november – U18 klassi Aasta kergejõustiklane

Treeneritele, EKJL liikmesklubidele ja meediaesindajatele edastatakse sellekohane info 22. novembril.

Hääletamiseks on vajalik iga nimetatud gruppi kuuluva inimese poolt aasta kergejõustiklaste valimissedeli täitmine online-keskkonnas.

Aasta kergejõustiklaste nimed avaldatakse Eesti kergejõustikauhinnad 2021 üritusel (10. detsembril 2021) ning neid tunnustatakse auhindadega.

Kergejõustikureeglites on viimasel ajal jõustunud paar vähemalt pealtnäha olulist muudatust. Üks neist puudutab jooksualadel joonele ja rajalt välja astumist. Kui varem selline eksimus fikseeriti, tõi see reeglite järgi kohe kaasa diskvalifitseerimise. Nüüd on oma rajal joostes lubatud kurvis ühe korra astuda radadevahelisele joonele, aga mitte üle joone. Kui joostakse pikematel distantsidel koos esimesel rajal, võib sportlane ühe korra üle rajapiirde astuda.

Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikekogu juhatuse liikme Peeter Randaru sõnul oli sellise määruse tekkimine üllatav ja praktikas see liiga palju ei muuda, sest kohtunikel on niigi väga raske fikseerida ühte joonele tehtud sammu. Randaru pakub, et varem kehtinud nulltolerants võis eriti valusalt lüüa mitmevõistlejaid, kelle kahepäevase võistluse võis lõpetada üks väsimusest tingitud viga 400 meetri jooksu kurvis. Randaru sõnul on aga ekslik arvata, et see reeglimuudatus teeb sportlaste elu kuidagi kergemaks.

“Kui üle või joonele astumist fikseerib kohtuniku paljas silm, siis väga harva karistatakse võistlejat reaalselt ühe korra joonele astumise eest. Tegemist on ikkagi joonel jooksmisega paar-kolm sammu järjest. See hakkab silma, kohtunik on kindlalt veendunud, et võistleja rikkus määrusi ja siis järgneb see, mis järgnema pidi,” lausus Randaru Vikerraadio saates “Spordipühapäev”.

“Praegu räägime määruse juures üks kord joonele astumisest, kusjuures joonele võib astuda niimoodi, et üle joone ka ei tohi astuda. Mingisugune jalalaba osa peab olema joonel. Võib küll astuda üle siseraja toru või rajaäärise. Aga 200 või 400 meetri jooksust kolmandal-neljandal rajal joostes endast vasakule jäävale joonele võib astuda, aga üle ei või. Kohtunikel on seda kohutavalt raske fikseerida, arvestades ka seda, et jalg võib ka õhus ju joone kohal olla ja katsu siis seda kindlaks teha.”

“Tänapäeva suurvõistlustel, isegi meil suvel peetud Euroopa U-23 meistrivõistlustel on kasutada väga hea videosüsteem, kus rada on täis pikitud statsionaarsete kaameratega, iga võistleja iga samm on nähtav, leitav ja stoppkaadriga fikseeritav ja saab hinnata, kas oli joone peal või kohal ja mitu korda oli ja nii edasi,” jätkas Randaru. “Väga palju muutuda ei saa, kui unustame peene tehnoloogia ära.”

“Kui kohtuniku silma järgi vaadata, siis olen kindlalt veendunud, et 99 protsenti üks kord joonele astumisi jäid seni lihtsalt fikseerimata. Kohtunik saab oma otsuse teha siis, kui ta on kindlalt veendunud, et võistleja eksis. Aga järgmine huvitav lugu on see, et ühel alal võib ühe korra astuda. Kui Rasmus Mägi peab jooksma neli korda 400 meetri tõkkedistantsi, siis kui ta eeljooksus astub joonele ja poolfinaalis teist korda veel, siis on tema jaoks lips läbi.”

Mitmevõistluses on Randaru olukord veelgi karmim, sest kui 400 meetris astud korra joonele ja sama prohmakas peaks juhtuma 1500 meetris, järgneb disklahv. “Kus nüüd selle asja loogika on, ei oska mina öelda, aga teisest küljest, mis puudutab määrust ennast, siis ega see tavaoludest midagi suurt ei muuda, sest pisikesed vääratused jäid niikuinii märkamata puht sellepärast, et inimese silm on inimese silm, aga saab fikseerida siis, kui on olemas vastav tehnika.”

Teine reeglimuudatus on seotud kaugus- ja kolmikhüppe paku tabamisega. Varem fikseeriti napp üleastumine siis, kui sportlase naelik jättis paku ees olevale plastiliiniribale jälje. Nüüd seda jälge enam jääma ei pea. Kui kohtuniku hinnangul astub sportlane äratõuke hetkel üle mõttelise joone, võib ta tõsta punase lipu sõltumata sellest, kas naelik jättis jälje või mitte. Peeter Randaru sõnul talle see konkreetne reeglimuudatus meeldib.

“Kaua aega oli kirjutatud niimoodi, et kui võistleja on üle äratõukejoone, mis on mõtteline joon, siis katse ei loe. Siis muidugi tekkis küsimus, millega kohtunik tõestab, et astus üle või ei astunud üle. Tulid appi liivavallid – võib-olla vanemad inimesed veel mäletavad – ja siis tulid plastiliiniliistud,” meenutas Randaru.

“Siis leiti ikkagi, et selleks et tõestada, et võistleja astus üle, katse on mittemäärustepärane, peab olema plastiliinil jälg. Mäletame neid telekapilte, kus oli näiteks 13 millimeetrit üle, valge lipp ja mõõdeti ära. Siis mõõdeti 13 millimeetrit veel tulemusele juurde kah, sest mõõta tuleb ikka joonelt. Eks see oli ka narr.”

“Nüüd siis on mindud selle peale tagasi, et kui võistleja astub üle äratõukejoone kas siis õhust või on jälge või ei ole, siis tema katse ei loe. Plastiliiniriba ei kao tegelikult ära, aga nüüd lõigatakse indikaatorlauast 7×7 millimeetrit tükk välja, pannakse plastiliini täis ja sisuliselt jääb võistleja ette seitse millimeetrit kõrgemale ulatuv laud, mille esimesed seitse millimeetrit on pehmest plastiliinist.”

“Et kui sinna vastu lähed, siis vähemalt ei tee haiget. Aga kas selle plastiliini peale jälg tuleb või mitte, see ei ole enam oluline. Seda võib kasutada, aga võib ka mitte kasutada. Kohtunik ütles, et astus üle – siis ei loe. Kui kohtunik arvab, et ei astunud üle, siis mõõdetakse katse ära,” selgitas Randaru. “Nii lihtne see tegelikult ongi.”

“Soovitatakse hakata kasutama mingisugust elektroonilist vahendit, optilist valguskiirt äratõukejoone kohal – kui võistleja selle katkestab, siis ei loe ja kui ei katkesta, siis loeb. Sellest räägitakse juba kaks aastat, aga siiamaani ükski tootja seda veel ei paku,” kirjeldas Randaru võimalikku tulevikuperspektiivi.

“Siiamaani oli määrustes soovitus, et kui võistleja tahtis kohe jälge näha, siis tuli seda talle näidata. Nüüd jääb see rõõm ära, näidata pole enam midagi. Kehtib ikka see võistlusmääruste punkt, mis ütleb, et kui võistleja või tema võistkond ei ole kohtuniku otsusega rahul, siis peavad nemad tõestama, et kohtunik eksis, mitte kohtunik ei pea tõestama, et temal oli õigus.”

Jõustusid täiendavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Uued piirangud hakkasid kehtima 15. novembrist 2021.

Muudatused on järgmised:

1.      Senised piirmäärad tegevustes osalejate arvule muutuvad: edaspidi on lubatud sistingimustes kuni 1000 ja välistingimustes kuni 2000 osalejat varasema 6000 ja 12 000 asemel. Kehtestatud piirmäära hulka ei arvestata üritusega seotud töötajaid, esinejaid jne, vaid publikut või osalejaid. Saavutusspordi võistluse (rahvusvahelised võistlused, sportmängude meistriliigad, esiliigad, Eesti meistrivõistlused ja karikavõistlused) puhul ei loeta piirarvu määra hulka sportlasi, treenereid ja korraldajaid, sest nad täidavad tegevuse raames oma tööülesandeid. Piirarvu määr kehtestatakse ainult pealtvaatajatele. Liikumisharrastuse ürituste puhul ei loeta piirarvu määra hulka korraldajaid.

2.      Isikud, kes on nooremad kui 12 aastat ja 3 kuud, saavad osaleda kontrollitud tegevustes ilma SARS-CoV-2 viiruse vastu vaktsineeritust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või SARS-CoV-2 antigeen-RTD või RT-PCR testi negatiivset tulemust tõendamata. Muudatusega tõstetakse vanusepiiri, millest alates vastav tõendamisnõue on kehtiv, kolme kuu võrra. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaktsineerimine on hetkel võimalik alates isiku 12-aastaseks saamisest. 

NB!

• Sportimine, treenimine, spordivõistlused on seega lubatud ilma tõendita koolis käivatele lastele samamoodi nagu varem – kuni 18-aastased (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad õpilased ei pea tõendit treenimisel ega võistlemisel näitama.
• Spordi- ja liikumisüritustel osalevad lapsed peavad tõendit näitama alates 12 aasta ja 3 kuu vanusest.

KÄESOLEVA AASTA 1. NOVEMBRIL JÕUSTUNUD OLULISEMAD VÕISTUSMÄÄRUSTE TÄIENDUSED JA  MUUDATUSED

Määrus CR 19. Kohtunikud.

Tavaolukorras  kasutatava valge ja punase lipu asemel on  lubatud katse õnnestumisest või ebaõnnestumisest märku and ka mõne muu visuaalse signaaliga.

Määrus CR 36. Alad, millel registreeritakse maailmarekordeid.

Naiste ja meeste 50 km käimine on asendatud 35 km käimisega.

Määrus TR 17. Distants.

Võistleja tohib eraldi radadel toimuvas jooksus raja kurviosal astuda üks kord endast vasakule jäävale joonele, või siseraja äärisele, kuid mitte terve tallaga üle joone. Ühisel rajal toimuvas jooksus tohib võistleja astuda üks kord siseraja äärisele või äärejoonele või üle selle. 800 m jooksus ja teatejooksudes rakendatakse määrust vastavalt sellele, kas jooksja on läbimas eraldi radadel või ühisel rajal toimuvat distantsi osa. Joonele ja rajaäärisele või üle selle astumisega ei tohi võistleja saada mingit edu või eelist, kaasvõistlejaid takistada või nendest mööduda. Teatejooksudes on lubatud üks joonele astumine terve teatevõistkonna peale. Mitmes voorus toimuvate jooksude puhul tohib joonele astuda ainult üks kord kõikide voorude kohta. St, kui võistleja on eeljooksus korra joonele astunud ja teeb seda finaalis veelkord, ta diskvalifitseeritakse.  Ka mitmevõistleja tohib joonele astuda ainult üks kord kõigi mitmevõistluse kavas olevate jooksualade peale kokku   

Määrus TR 29.  Kaugus- ja kolmikhüpe.

Muudetud on kohtunike abistamiseks kasutatava indikaatorliistu konstruktsiooni.  Indikaatorliist on nüüd täiesti kandiline ja ulatub 7 mm äratõukepaku ja raja tasapinnast kõrgemale. Indikaatorliistu äratõukejoone poolses servas on 7×7 mm sisselõige, mis täidetakse ülejäänud liistust erinevat värvi plastiliiniga. Nii moodustab indikaatorliistu äär tõukepakuga pinnaga täisnurga. Üleastumise kontrollimiseks võib ja  soovitatakse kasutada  videovaatlust või teisi tehnilisi abivahendeid, nende puudumisel on  indikaatorliistu kasutamine  rangelt nõutav.

Määrus 32. Heitealad.

On täpsustatud, et juhul, kui võistleja poolt lendu lastud ketas või vasar riivab kaitsevõrku või selle kandeposti ning maandub seejärel sektorisse, loetakse katse määrustepäraseks ainult siis, kui võistlusvahend riivab võistleja heitekäe poolset võrguosa. Seega ei tohi paremakäelise võistleja võistlusvahend riivata ringist maandumissektori suunas vaadates vasakule jäävat ja vasakukäelise võistleja võistlusvahend paremale jäävat võrguosa.  Selleks, et katse oleks määrustepärane, peab ka „õigesti“ võrku riivanud võistlusvahend maanduma sektorisse väljaspool kaitsevõrgu piire. 

Määrus TR 54. Käimine.

Naiste ja meeste 35 km käimise trahvipeatuse pikkuseks on kehtestud 3,5 minutit. 

Eesti Olümpiakomitee esitles neljapäeval Kultuurikatlas Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia, mille eesmärk on olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Team Estoniasse kuulub olümpiaaladelt ja mitteolümpiaaladelt 250 sportlast ning viie pallimänguala koondislased.

Team Estonia eesmärgid: 

• Jätkusuutlik tippspordi toetamise süsteem, mis on keskselt koordineeritud, pakub kvaliteetseid tugiteenuseid ja rahastust kõrgetasemeliste tulemuste saavutamiseks rahvusvahelises tippkonkurentsis; 
• Tippspordi positiivne hindamine ühiskonnas, avaldades laiemalt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumisaktiivsusele;
• Läbi tiitlivõistluste medalite rahvale positiivsete emotsioonide pakkumine ning Eesti riigi tuntuse tõstmine.

EOK president Urmas Sõõrumaa sõnul aitab Team Estonia Eesti senist spordisüsteemi täiustada ning pakkuda rohkem võimalusi sportlastele ja koondistele. „Team Estoniat vajame nii rahvusliku uhkuse kui eeskujude jaoks. Team Estonia võimaldab sportlastel valmistuda veelgi kvaliteetsemalt rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks. Kuid see annab ka selge sõnumi lootustandvatele noortele, meie järelkasvule – kui olete tõeliselt andekad ja töökad ning riskite valida profispordi, siis me hoolitseme teie eest!“ ütles Sõõrumaa. 

Team Estonia kogueelarve 2022. aastaks on 6,5 miljonit eurot. „Olümpiaalade sportlased saavad sarnaselt varasemaga olümpiaettevalmistuse toetusi, aga tänu Team Estoniale on võimalik nii osasid sportlaseid kui ka koondiseid täiendavalt toetada. Lisaks toetatakse 5 pallimänguala ja 5 mitteolümpiaala koondiste ettevalmistustegevust. Kõikidele Team Estonia sportlastele on tagatud tugiteenused, mille süsteemi väljatöötamine on üks Team Estonia prioriteete,“ selgitas Team Estonia koordinaator Raido Mitt. 

Tokyo olümpiamängudel kuldmedali võitnud epeevehkleja Erika Kirpu sõnul on Team Estonia süsteemsest tegevusest juba kasu olnud. „Läbi Team Estonia tunnen tuge ja toetust ning seda, et ma pole üksi ning keegi hoolitseb minu eest. Tänu Team Estonia tegevusele saime naiskonnaga käia Kaasanis laagris ning valmistuda olümpiamängudeks ka kohapeal Saku eellaagris,“ lisas Kirpu.  

Rohkem infot Team Estonia tegevuse kohta saab lugeda veebiaadressil www.teamestonia.ee 

EOK ülekande teemad: 

I osa – Miks meil on vaja Team Estoniat? (Paneelis EOK president Urmas Sõõrumaa, kettaheite olümpiavõitja ja treener Gerd Kanter, spordibioloog Kristjan Port)

II osa – Mis on Team Estonia? (Paneelis EOK asepresident ja tippspordikomisjoni esimees Erich Teigamägi, sõudmise olümpiapronks ja EOK sportlaskomisjoni liige Allar Raja, EOK turundusjuht Margus Kiiver) 

III osa – Kuidas Team Estonia toimib? (Paneelis Team Estonia koordinaator Raido Mitt, Spordimeditsiini Sihtasutuse juht ja ortopeed Mihkel Mardna, Eesti Võrkpalliliidu peasekretär Helen Veermäe)

IV osa – Kuidas Team Estonia täidab ära sportlased vajadused? (Paneelis krossisõitja Tanel Leok, sprinter Karl Erik Nazarov, Eesti Võimlemisliidu peasekretär Natalja Inno)

V osa –  Mida tähendab Team Estoniasse kuulumine tippsportlasele ja spordifännile? (Paneelis epeevehklemise olümpiavõitja Erika Kirpu, maadluse MM-hõbe ja Euroopa meister Epp Mäe, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn)

Eesti Olümpiakomitee esitleb neljapäeval kell 13 Kultuurikatlas Eesti tippspordi toetamise süsteemi – Team Estoniat. Mis on Team Estonia? Kes sinna kuuluvad? Mis on Team Estonia eesmärgid? Sellest kõigest saab lähemalt aimu Urmas Vaino juhitava otseülekande vahendusel.

Eesti Olümpiakomitee kodulehel – OTSEPILT

I osa – Miks meil on vaja Team Estoniat? (Paneelis EOK president Urmas Sõõrumaa, kettaheite olümpiavõitja ja treener Gerd Kanter, spordibioloog Kristjan Port)

II osa – Mis on Team Estonia? (Paneelis EOK asepresident ja tippspordikomisjoni esimees Erich Teigamägi, sõudmise olümpiapronks ja EOK sportlaskomisjoni liige Allar Raja, EOK turundusjuht Margus Kiiver) 

III osa – Kuidas Team Estonia toimib? (Paneelis Team Estonia koordinaator Raido Mitt, Spordimeditsiini Sihtasutuse juht ja ortopeed Mihkel Mardna, Eesti Võrkpalliliidu peasekretär Helen Veermäe)

IV osa – Kuidas Team Estonia täidab ära sportlased vajadused? (Paneelis krossisõitja Tanel Leok, sprinter Karl Erik Nazarov, Eesti Võimlemisliidu peasekretär Natalja Inno)

V osa –  Mida tähendab Team Estoniasse kuulumine tippsportlasele ja spordifännile? (Paneelis epeevehklemise olümpiavõitja Erika Kirpu, maadluse MM-hõbe ja Euroopa meister Epp Mäe, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn)

Enne järgmisel kuul toimuvat World Athletics Awards 2021 jagamist, kuulutas Maailma Kergejõustikuliit välja viis nominenti 2021. aasta neidude ja noormeeste tõusva tähe auhinnale, millega tunnustatakse selle aasta parimat U20 sportlast.

Kandidaadid kajastavad paljusid uskumatuid tulemusi ja sooritusi, mida sportlased on tänavu näidanud kergejõustiku U20 maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel, 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel ja muudel üritustel üle maailma. 2021. aasta Male and Female Rising Star auhinna võitjad valib välja rahvusvaheline ekspertide komisjon ning võitjad kuulutatakse välja 1. detsembril toimuval Maailma Kergejõustikuliidu korraldataval auhinnagalal.

NAISTE NOMINENDID:

Keely Hodgkinson, Suurbritannia

• 800 m olümpiahõbe
• Teemantliiga ja Euroopa sisemeister 800 m jooksus
• Euroopa U20 800 m rekordid sise- ja välistingimustes

Silja Kosonen, Soome

• U20 vasaraheite maailmameister
• U20 Euroopa meister
• U20 vasaraheite maailmarekord

Christine Mboma, Namiibia

• 200 m olümpiahõbe
• U20 maailmameister ja Teemantliiga 200 m üldvõitja
• U20 200 m maailmarekord

Athing Mu, USA

• 800 m ja 4×400 m olümpiavõitja
• U20 sisemaailmarekord 800 m
• Põhja-Ameerika U20 rekordid 400 ja 800 m jooksus

Zerfe Wondemaegn, Etioopia

• Maailma U20 3000 m takistusjooksu hõbemedalist
• U20 takistusjooksu rekord
• 3000 m takistusjooksu olümpiafinalist

MEESTE NOMINENDID:

Sean Burrell, USA

• U20 400 m tõkkejooksu maailmarekord
• USA üliõpilasmeistrivõistluste (NCAA) 400 m tõkkejooksu meister
• Maailma U20 400 m sisejooksu edetabeli kuues

Erriyon Knighton, USA

• Tokyo olümpiamängude 200 m neljas koht
• U20 200 m maailmarekord
• Maailma U18 200 m tipptulemus

Emmanuel Wanyonyi, Keenia

• U20 800 m maailmameister
• Maailma U20 800m tipptulemus
• U18 800 m rahvusrekord

Tadese Worku, Etioopa

• U20 3000 m maailmameister ja 5000 m hõbe
• Maailma U20 esisõiduajad 3000 m, 10 000 m ja 10 km distantsil
• Etioopia U20 rekord 10 km maanteejooksus

Sasha Zhoya, Prantsusmaa

• U20 110 m tõkkejooksu maailmameister
• U20 110 m tõkkejooksu Euroopa meister
• U20 110 m tõkkejooksu maailmarekord

Etiooplanna Dawit Seyaum uuendas laupäeval Prantsusmaal Lille’is toimunud võistlusel kahe sekundiga viie kilomeetri maanteejooksu maailmarekordit.

Alles karjääri neljandas maanteejooksus osalenud 25-aastase Seyaumi ajaks märgiti 14.41. Elemine rekord kuulus 3000 meetri takistusjooksjale Beatrice Chepkoechile.

Seyaum püstitas uue segajooksu sees püstitatud maailmarekordi vaid kaks kuud pärast seda, kui tema kaasmaallanna Senbere Teferi nihutas Saksamaal ainult naistele mõeldud 5 km maanteejooksu maailmarekordi 14.29-le.

Seyaum võitis 1500m jooksus 2014. aastal Aafrika mängude tiitli ning 2016. aastal kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel hõbeda.

Etiooplannale järgnes Keenia praegune esinumber takistusjooksus Norah Jeruto ning kolmandana lõpetas etiooplanna Meskerem Mamo.

Naiste 5km tulemused:
1 Dawit Seyaum (ETH) 14:41
2 Norah Jeruto (KEN) 14:43
3 Meskerem Mamo (ETH) 14:55
4 Loice Chemnung (KEN) 15:08
5 Fancy Cherono (KEN) 15:14
6 Mercyline Cherono (KEN) 15:15
6 Joyce Chepkemoi Tele (KEN) 15:15

Meeste arvestuses näitas ülemvõimu etiooplane Berihu Aregawi, kes jäi 5 km maailmarekordist vaid ühe sekundi kaugusele, võidutsedes ajaga 12.52. Teise koha võitis Hosea Kiplangat ajaga 13.25, edestades kolmandaks jäänud Yasin Hajit nelja sekundiga.

Meeste 5km tulemused:
1 Berihu Aregawi (ETH) 12:52
2 Hosea Kiplangat (UGA) 13:25
3 Yasin Haji (ETH) 13:29
4 Emmanuel Kiprop (KEN) 13:37
5 Bastien Augusto (FRA) 13:38
6 Samuel Naibei Kiplimo (KEN) 13:41

Etiooplased võtsid kaksikvõidu 10 km distantsil, ajaga 27.16 võidutses Chimdesa Bebele Gudeta, kellele järgnes Adeledelew Mamo. Naiste 10 km distantsil näitas parimat minekut keenialanna Celliphine Chespol (30:21)

Naised 10km:
1 Celliphine Chespol (KEN) 30:21
2 Daisy Cherotich (KEN) 30:33
3 Glorious Jepkurui (KEN) 30:50
4 Abersh Minsewo (ETH) 30:58
5 Purity Komen (KEN) 31:10
6 Jackline Rotich (KEN) 31:31

Mehed 10km:
1 Chimdesa Debele Gudeta (ETH) 27:16
2 Adeledelew Mamo (ETH) 27:27
3 Jacob Kosgei (KEN) 27:40
4 Isaac Kibet (UGA) 27:43
5 Jamal Kiprono (KEN) 27:54
6 Moses Njoroge (KEN) 28:07

Jeruusalemm võõrustab 4.–7. juulil 2022 järgmisi kergejõustiku kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistlusi. See on ajaloos esimene kord, kui Iisrael võõrustab suurvõistlust, kuhu on kaasatud kõik kergejõustikuliidud üle kontinendi.

Iisraeli Kergejõustikuliit (IAA) pälvis ürituse korraldamise õiguse Euroopa kergejõustikunõukogu koosolekul 2019. aasta novembris ja sellest ajast alates on ettevalmistused kiiresti edenenud.

IAA esimees Ami Baran kommenteeris pärast visiiti: “Mul on hea meel, et kõik läheb plaanipäraselt ja Euroopa U18 meistrivõistlused lähenevad. Euroopa Kergejõustikuliit usaldab IAA-d ja Jeruusalemma omavalitsust U18 meistrivõistluste läbiviimiseks Iisraelis ning kõik vastutavad organisatsioonid on motiveeritud andma endast parima. Mul oli au kohtuda visiidi ajal delegaatidega ja ma ei kahtle, et tulemusliku koostööga võtame selle usalduse ja korraldame kvaliteetsed Euroopa meistrivõistlused. Olen endiselt täis lootust, et meistrivõistlused toimuvad ning kõik kergejõustikufännid saavad saavad võisltusi ka kohapeale vaatama tulla.”

2022. aasta kergejõustiku kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistlused saavad toimuma pärast nelja-aastast pausi COVID-pandeemia tõttu. Jeruusalemma oodatakse ligikaudu 1200 sportlast üle Euroopa.

Mitmed potentsiaalsed medalipretendentid Jeruusalemmas, sünniaastaga 2005 ja 2006, olid võistlustules ka sel suvel Eestis, Tallinnas toimunud kergejõustiku U20 EM-il.

Kuigi see on esimene kord, kui Iisrael korraldab suuremat kergejõustiku meistrivõistlust, on riik tõestanud oma organiseerimisoskusi minevikus edukate Euroopa talviste heitealade karikavõistluste, Euroopa võistkondlike mitmevõistluse meistrivõistluste ning Euroopa võistkondlike meistrivõistluste II liiga korraldamistega.

Maailma Kergejõustikuliit ja 2022. aasta Yangzhou kergejõustiku poolmaratoni MMi korralduskomitee leppisid täna kokku, et Hiinas, 27. märtsil toimuma pidanud poolmaratatoni maailmameistrivõistlused lükatakse edasi.

Uueks võistluse korraldamise ajaks määrati 13. november 2022!

Edasilükkamine on tingitud praegu kehtivatest ohutusmeetmetest ja reisipiirangutest maailmas, mis takistavad Covid-19 levikut Hiinas.

Kuna kõik tingimused võivad praegusest kuni märtsini muutuda, siis sportlastele, treeneritele ja liikmesliitudele kindlustunde andmiseks nõustus WA nõukogu MM-i ajakava muuta.

Maailma Kergejõustikuliit ja MMi korralduskomitee (LOC) Yangzhous on pühendunud poolmaratoni maailmameistrivõistluste vastutustundlikule planeerimisele ja elluviimisele, et tagada kõikidele rahvusvaheliste alaliitude sportlastele ürituse korralik ja sujuv toimimine.

Lisateavet poolmaratoni MMi kohta avaldatakse jooksvalt.

Täna, 3. novembril tähistab 70. juubelit kergejõustikutreener Valter Espe.

Lõpetanud 1970. aastal Valga 1. keskkooli ja 1974. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Alustas sportimist 1962. aastal Meinhard Kukli juhendamisel. Võitis 1969. aastal odaviskes Eesti noorte meistrivõistlustel hõbeda ja Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadil pronksi.

Treenerina töötanud 1974–1990 Tallinna Dünamo kergejõustikukoolis ja Kadrioru Kergejõustikuklubis, 1990–2000 Eesti Spordigümnaasiumis ning 2000–2020 Audentese Spordikoolis (7. kutsetase, 2004), olnud aastatel 2000 kuni 2017 kergejõustikuõppetooli juhataja.

Tuntumaid õpilasi: Marek Niit, Argo Golberg, Rutti Luksepp, Martin Vihmann, Henri Sool, Riina Suhotskaja, Killu Ratas, Garol Pärn, Ivo Kabelmets, Irina Vassiljeva, Peeter Tishler, Igor Ivonin, Konstantin Bobrovskihh, Tony Nõu.

Olnud aastatel 1990 kuni 2002 Kergejõustikuliidu noorte vanemtreener ning 2004. kuni 2015. aastani kiir- ja tõkkejooksu alarühma vanemtreener. Osalenud treenerina 2012. aasta Londoni OM-il. Teeninud 2019. aastal Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhinna.

Eesti Kergejõustikuliit soovib kiirjooksu grand old man`le õnne ja tervist!

—————————————————————————————-

Valter Espe mõtteid treeneritööst, kiirjooksust, teatejooksust

1. septembril 2020. aastal täitus mul 46 aastat tööd treenerina. Otsustasin panna kirja mõned read minu kujunemisest treeneriks, tuua esile see, mis nende aastate jooksul pakkus enam huvi. Lisaks soovitused kiirjooksu treeningute läbiviimisel ja noorte treening- ja võistlustegevuse korraldamisel.

Miks kergejõustikutreener?
Minu koolipoisiaegne spordiharrastus oli sellise tugevusega, et kui 6. klassis kirjutasime kirjandit teemal “Kelleks ma tahan saada?”, siis minu soov oli saada kergejõustikutreeneriks. Konkreetseks eeskujuks kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Meinhard Kukli. Sellest ajast telliti koju minu tungival soovil ajakiri “Ljogkaja atletika”, mida ma suure huviga lugesin. Lisaks võistluste tulemustele, edetabelitele uurisin põhjalikult treeningmetoodikat puudutavaid artikleid, püüdsin aru saada alade tehnika analüüsidest. Lisaks nn. sotsleeri treeneritele tsiteeriti sagedamini Suurbritannia kiirjooksjate peatreenerit F. Dicki. Ei osanud siis ette näha, et aastate pärast, võimaluse avanedes, 1996.a Londonis korraldatud kiirjooksualasel seminaril osaledes avaneb mul võimalus temaga kohtuda. Mälestuseks sellest on minu raamaturiiulis F.Dicki raamat „Sprint” koos autori pühendusega. Suvisel ajal, kui tegime ise poistega trenni, palusid suuremad mind sageli enda sooritusi jälgida ja soovitusi jagada. Nii järgnes loogilise jätkuna peale keskkooli lõppu õppimine Tartu Riikliku Ülikooli Kehakultuuriteaduskonnas.

Minu suunajad, mida olen püüdnud neilt õppida?
Minu kergejõustiku juurde tooja oli siis Meinhard Kukli. Temalt omandasin nn.vana kooli õpetaja lähenemise: korrektsus, täpsus, viisakus, puhtus,nõudlikkus nii enda kui õpilaste osas. Samuti aga ka mõtte, et treeningutel peab olema lõbus, naljaga saab kõige raskemad treeningud meeldivaks teha. Ülikoolis oli treeneriks Hans Torim. Suurepärase analüüsioskusega treener, äärmine põhjalikkus, ka esimesel pilgul mitteolulisena tunduvad pisiasjad tehnikas suutis lahti harutada ja nende kallal tööd tegema panna. Esimestel treeneritöö aastatel oli mul õnn töötada Kadrioru staadionil ühel ajal legendaarse Viktor Vaiksaarega – “Vana Vikiga”. Minu jaoks oli suurim au, kui ta nähes minu tegemisi, kutsus mind juttu rääkima. Need tundide pikkused vestlused olid äärmiselt harivad, innustavad ning oma arust alles paari päeva pärast tulin „maa peale tagasi”. Pidev nuputamine, uute harjutuste väljamõtle- mine, uute treeningvahendite leiutamine ja tegemine oli edaspidi minu treeneritöö üks mõte. Viki ütles:” Asi (harjutus, treeningvahend) peab olema uudne ja huvitav, siis ta köidab treenerit ja sportlast. Selle kasulikkus selgub tegevuse käigus. Aga huvitav ta peab olema!” Meenub üks juhtum treeningutelt. Üks minu esimesi kiiremaid poisse oli K.Bobrovskihh (100m 10,3 ja 200m 21,4).

Nägime treeningutel suurt vaeva korrektse jooksuasendi saavutamisel – Kostja ülakeha vajus jooksu ajal ette, puus jäi taha, jooks ei kandnud edasi. Viki vaatas meie ponnistusi ja soovitas joosta staadionil kurvi teistpidi st.päripäeva, tavaliselt joostakse staadionil ikka vastupäeva. Eesmärk oli lõhkuda sissejuurdunud stereotüüp, panna sportlane tegutsema uutes tingimustes. Mõned korrad ja tõesti, jooksja tunnetas ennast – suutsime jooksutehnikat oluliselt parandada.

Miks kiirjooksutreener?
Noortetreenerina ma muidugi tegelesin kõigi aladega, püüdes igale õpilasele leida tema võimetele ja eeldustele sobivat ala. Endise odaviskajana naljatasin, et kui mingit teist ala ei suuda selgeks teha, siis odaviske ikka õpetan ära. Juhtus nii, et minu esimestes treeningrühmades juhtusid olema kiired poisid – K.Bobrovskihh, I.Ivonin (PB 100m 10,54 ja 200m 21,5). Et neid edasi viia, arendada, pidin süvenenult uurima kiirjooksu tehnikat ja treeningmetoo- dikat. Siit algas minu kui treeneri spetsialiseerumine, pidev enesetäiendamine, uue info otsimine. Olen väga rahul, et sellise valiku tegin.

4x100m teatejooksust
See oli 1983. aastal, kui me kõik Soome TV vahendusel jälgisime hoolega Helsingis toimuvaid I MM kergejõustikus. Peale seda tulid poisid trenni ja teatasid, et nemad tahavad ka teatevahetust teha nagu ameeriklased – st.”ülaltvahetust”. Meie toonane metoodiline kirjandust käsitles ainult “altvahetust”. Istusin tunde TOP spordiraamatukogus ja lappasin Soome, Poola, SDV kergejõustikualaseid ajakirju. Midagi ikka leidsin ka, nuputasin hoolega. Sellest ajast kõik minu käe all olnud teatevõistkonnad hakkasid kasutama ainult “ülaltvahetust”. Selgus, et sellise mooduse töötasid Poola treenerid välja juba 1968.aastal. Sel aastal toimunud Mexico olümpiamängudel oli naiste 4x100m teatejooksus suur favoriit Poola. Kuid juba eeljooksus ebaõnnestus neil viimane teatevahetus, kus I.Szewinska ei saanud teatepulka korralikult kätte, sest „alt” vahetust kasutades jäi teatepulk „lühikeseks”. Peale sellist ebaõnnestumist kutsuti Poola koondise kiirjooksutreenerid juhtide poolt „vaibale” ja tehti ülesandeks töötada välja mingi uudsem tehnika, et vältida sellist totaalset põrumist. Nii töötatigi välja nn.”ülaltvahetuse” moodus. Toonases NL-s olime ainukesed ,kes seda vahetusviisi kasutasid ja meeldejäävaimaks võistluseks sellest ajast on kindlasti 1985.a Kiievis toimunud NL noortemängud, kus minu juhendatud tüdrukute koondis saavutas 5.koha ja aeg 47,33 oli eelmise suveni Eesti noorte- rekord. Eelmise sajandi lõpul, taasiseseisvumisega, tihenes rahvusvaheline suhtlemine, avanes võimalus osaleda rahvusvahelistel seminaridel, käia rahvus- vahelistel võistlustel. Igalt poolt hankisin midagi uut, arenesin selles vallas.

Teatejooks on eriline – ainus võistkondlik kergejõustikuala.
1922.a kirjutas L.Pihkala „Kergespordi võistluste kõige kenamaks nähtuseks on teatejooks”. Teatevahetuste treeninguid iseloomustab kõrge emotsionaalsus. Võistlustel lisandub vaatemängulisusele suur vastutus ja pinge, sest maa- ja karikavõistlustel just teatejooksud otsustavad sageli koondise lõpliku koha. Edu teatejooksus ei taga üksnes jooksjate individuaalne tase, vaid (võib olla isegi eelkõige) kogu võistkonna ettevalmistuse tase tervikuna, liikmete teineteise mõistmine ja psühholoogiline sobivus, tehniliste ja taktikaliste oskuste lihvitus. Ma nautisin teatejooksuvõistkondade ettevalmistamisi ja oli tõsiselt hea meel, kui

2002.a EM-l Münchenis esimest korda Eesti kergejõustiku ajaloos võistles meie 4x100m teatejooksumeeskond tiitlivõsitlustel. Pärast seda on Eesti olnud esindatud nii täiskasvanute kui erinevate vanuste tiitlivõistlustel. Parimad kohad meeskondadele on 2003.a Bydgosczs-s Euroopa U-23 MV 5.koht tänaseni kehtiva vanuseklassi rekordiga 39,69 ja 2007.a Belgradis Euroopa noorte olümpiapäevade II koht samuti tänaseni kehtiva U-18 vanusklassi rekordiga 41,70. 2003.a uni- versiaadil Daegus võitis meeskond ajaga 39,99 pronksmedalid.

Teatevahetus ilma „hop” hüüdmiseta.
On levinud tuntud tõde, et uus on hästi unustatud vana. 1953.aaastal ilmunud kergejõustikuõpikus kirjutas L.Homenkov: „Üldse pole teatepulka üleandval jooksjal vaja hüüda „hop”. Seda teevad vaid vähetreenitud sportlased. Hea ettevalmistusega jooksjad saavad edukalt hakkama ilma selleta. Tavaliselt teadet saav jooksja teab täpselt, millises kohas nende kiirused on võrdsed ning ta ise, ilma mingi hüüdeta, viib käe taha”. Olen sellist moodust õpetanud paljudele võistkondadele ja nad on selle omaks võtnud. Omapärane juhtum leidis aset 2019.a, kui meil viis kiirjooksualast koolitust läbi mitmekordne tiitlivõistluste medaliomanik Kerron Stewart (JAM). Koolituse üks osa oli 4x100m teatejooks. H.Sai ja K.M.Minkovski sooritasid teatevahetuse korralikult ja nagu ikka – ilma „hop” hüüdeta. K.Stewardile oli see uudne, tuli minu juurde üle küsima , et miks ja kuidas ma sellist moodust sportlastele õpetan. Tema nägevat seda küll esimest korda!

Mõned soovitused kiirustreeningute läbiviimisel.
1. Jooksja peab olema kiirustreeninguks valmis (kehaliselt, mentaalselt). Lihased peavad olema taastunud eelmisest treeningust, olemas soov joosta kiiresti.
2. Kindlasti peab jooksja kuulama iseennast, ära keera „vinti” üle.
3. Aeg-ajalt kergenda harjutamistingimusi – treening kergendatud tingimustes.
4. Kramplikkus – kiiruse suurim vaenlane.
5. Kiiruse arendamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata kiirusliku jõu arendami- sele, lihaste elastsusele. Selleks kasutada erinevaid jõu- ja hüppeharjutusi, jooksmist erinevatel pinnastel.
6. Treeningutel palju varieerida, mitmekesistada treeningtingimusi. Kasutada lihastunnetuse arendamiseks jooksmist erinevates tingimustes ( kergendatud, normaalsed ja raskendatud tingimused).
7. Jooksutreeningud toimugu kõrge emotsionaalsusega – selg sirgeks, naeratus näole!

Noorte treening- ja võistlustegevusest.
1. Noorte treenimise sisu ja eesmärk on eelkõige õpetamine , arendamine. Mingil juhul ei tohi taga ajada noorte tiitlivõistlusele pääsemise normatiivi, vaid noort õpetada ja arendada kõigis treeningprotsessi osades: kehalises ja erialases võimekuses, tehnilistes oskustes, mentaalselt. Kui treener suudab noort selliselt edasi viia, saavutatakse ka normide täitmised ja veel varuga. Pole vaja kiirustada, iga asi tuleb omal ajal. Mäletan, et 2004.a tuli M.Niit noortemeistriks 200m jooksus ajaga 21,71. Paljud tundsid kaasa, et kahju – näed ainult 0,01 sek jäi puudu juunioride MM normist. Mul aga oli hea meel, et nii läks – see võistlus oleks olnud tema jaoks liiga vara. Tema võistlused olid aga 2005.a juunioride EM-l 5.koht ja 2006.a juunioride MM – l „kuld”.

2. Väga suur viga on teha rohkem, kui hetkel vaja. Seda on väga raske parandada. Kui aga treeningul teha vähem, kui hetkel võimalik, siis siit on väga lihtne edasi minna – teha järgmisel treeningul natuke rohkem. Treeneritöö eesmärk on teha õigel ajal õigeid asju vajalikul hulgal. Kindlasti pakub treeneritöös rahuldust eelkõige õpilaste poolt tehtud tulemused. Eriliselt aga saavutused, kui tegelikkus ületab unistused. Mul on olnud õnn nautida neid hetki (A.Golberg 2003 noorsoo EM „hõbe”, M.Niit 2006 juunioride MM „kuld”). Kindlasti pakub treenerile suurt rahuldust iga hästi õnnestunud treening.

3. Mulle on arusaamatu U-14 Eesti MV korraldamine. Meil on noortele kerge- jõustiklastele haruldane ja maailmas ainulaadne võistlussari TV-10 olümpiastarti. Suurepärane eesmärk läbi mitmekülgsuse (mitmevõistlus) arendada noort kergejõustiklast, lisaks kajastus TV-s, rikkalik auhinnalaud. Sellele vanusele MV koraldamisega (veel täisprogrammiga!) suurendame liigselt laste võistluskoor- must. Vaatasin, Euroopas on ainult mõned üksikud riigid, kellel toimuvad MV U-14 vanusele. Neilgi on kavas 3-4 alast koosnevad mitmevõistlused, sellist täisprog- rammi küll mitte ühelgi riigil! Me leiame, et põhjamaana arenevad meie lapsed aeglasemalt. Kuid Itaalia U-16 noorte MV joostakse 80m ja 300m, sest leitakse, et 100m ja 400m on neile noortele veel liiga pikad distantsid!

1984.a kergejõustikutreenerite seminaril esinedes käsitles legendaarne Fred Kudu nõudeid, omadusi mis on vajalikud treenerile:

1. Treener on eelkõige õpetaja – kõige suurema mõjuga õpetaja.
2. Kaasaja tasemel teadmised ja oskused. Loomingulisus, pidev uue otsimine ja enesetäiendamine.
3. Täpne, usaldusväärne, aus , õiglane.
4. Kõrge töövõime – normeerimata tööaeg.
5. Stabiilne – järgib väljakujunenud põhimõtteid, vähenõudlik oma isiku suhtes.
6. Vaimustub ja naudib oma tööd!

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus korraldab 24. novembril kell 10:00-13:00 toimub Audentese Spordigümnaasiumi suures saalis koolitusseminar teemal „Treeneri roll turvalise spordi kindlustamisel“.

REGISTREERU KOOLITUSSEMINARILE SIIN! – Registreerumine kuni 19. november 2021.

Koolitusseminaril osalemine annab treenerikutse taotlemisel/uuendamisel 4 akadeemilist täiendkoolituse tundi! Koolitus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud.

NB! Koolitusest on võimalik osa saada registreeritud osalejatel ka videoülekande vahendusel, kuid täiendkoolituse tunde on võimalik saada vaid osalemisega kohapeal Audentese Spordigümnaasiumis. Videoülekande link saadetakse osalejatele paar päeva enne seminari toimumist, järelvaatamise võimalust ei ole.

NB! Tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest on kohapeal koolitusseminaril osalemise eelduseks ainult COVIDi vastu vaktsineeritud ja/või läbipõdenud inimesed, kes esitavad uksel vastava tõendi koos isikut tõendava dokumendiga. Erinevate tõendite genereerimise kohta saab täpsemalt lugeda kriis.ee lehelt. Samuti palume osalejatel kanda maski kogu päeva vältel. 

Lisainfo:
Marit Jukk
marit.jukk@antidoping.ee
+372 555 815 45

Jõustusid täiendavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Uued piirangud hakkasid kehtima 1. novembrist 2021.

Sportimine, treenimine, spordivõistlused, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus ja täiendõpe (edaspidi tegevus) on lubatud ainult COVID-19 vastu vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud isikutel või töötajatele, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.

Nõue ei kehti alla 12-aastastele ja kuni 18-aastastele (kaasa arvatud), kes õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, ning kellel puuduvad haiguse tunnused, erivajadustega isikute tegevustele ja riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevustele.

Spordi- ja liikumisüritused on alates 12. eluaastast lubatud vaid tõendi alusel. 12–17-aastased võivad spordi- ja liikumisüritustel osaleda ka negatiivse PCR või antigeeni kiirtesti alusel, 18-aastased ja vanemad võivad eelnevates tegevustes osaleda üksnes COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerituse tõendi alusel.
Spordi- ja liikumisüritus on käesoleva juhendi mõistes tegevus, mille peamine eesmärk ei ole sportlik saavutus ehk tegemist ei ole saavutusspordi eesmärgil teostatava üritusega. Nt rahvajooksud, elamusretked, matkad, spordiseminarid jne. Üritust, kus väike osa inimesi võistleb auhindade nimel, kuid enamus tegelevad harrastusspordiga, loetakse spordi- ja liikumisürituseks, mitte võistluseks. Nt Tallinna Maraton, Tartu Maastikumaraton jne. Spordialaliitude ja klubide korraldatud saavutusspordi eesmärgil teostatavaid üritusi loetakse võistlusteks.

Tõend tähendab:

• 12–17-aastase isiku puhul COVID-19 haiguse läbipõdemist, vaktsineeritust, vaktsineerituga võrdsustatust ja SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testide negatiivseid tulemusi.
• Täisealiste puhul COVID-19 haiguse läbipõdemist, vaktsineeritust, vaktsineerituga võrdsustatust.

NB!Alates 29.10.2021 laieneb maski kandmise kohustus kõikidele siseruumis toimuvatele tegevustele, sh kontrollitud tegevustele. Maski ei pea kandma alla 12-aastased isikud ning olukordades, kus see ei ole mõistlik, nt sportimise ajal.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus, täiendõpe, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on siseruumides lubatud ajavahemikus 23.00-06.00.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Korralduse nr 305 terviktekst on kättesaadav siit. Korralduse nr 362 tekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

1. tegevuse eest vastutav isik võib tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 isiku osalemisel ühe kalendripäeva kohta.
2. tegevuses võib isik osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a. ta on alla 12-aastane;
b. ta on 12–18-aastane, kes õpib üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, ning tal puuduvad haiguse tunnused ja ta võtab osa üksnes sportimisest, treenimisest, spordivõistlustest, noorsootööst, huvitegevusest, huviharidusest, täienduskoolitusest ja täiendõppest. Spordi- ja liikumisüritustest osavõtmiseks on vajalik näidata tõendit alates 12. eluaastast.
c. ta on COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning ta esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi. 12–17-aastastel on võimalik spordi- ja liikumisüritustel osaleda ka negatiivse testitulemuse alusel;
d. ta on tegevusega seotud isik (töötaja), kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
e. ta on tegevuse eest vastutav isik (omanik, tippjuht) või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik;
f. ta on erivajadusega, mille tõttu ei ole tema vaktsineerimine tervislikku seisundit arvestades mõistlik.

3. 12–17-aastane isik võib spordi-ja liikumisüritusel osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel: 
1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist; 2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist. Samuti on käesolevas punktis sätestatud nõuded täidetud, kui isik on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema negatiivne ning mis peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.

4. tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest (näiteks spordiklubi omanik). Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti. Spordiobjekti omanik/haldaja lepib spordiobjekti kasutavate spordiorganisatsioonidega kokku, kuidas toimub isikute nakkusohutuse kontrollimine igapäevase treening- ja võistlustegevuse raames.
5. avalikus siseruumis võivad isikud viibida ja liikuda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Hajutatuse tagamine tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring.
6. siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
7. maski kandmine on kohustuslik kõigis siseruumides. Seega laieneb kohustus kanda maski ka avalikus siseruumis huvitegevusele ja huviharidusele, sportimisele, spordivõistlusele ja -üritustele ajal, mil ei toimu vahetut aktiivset sportimistegevust. Tegevusele eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni. Maskikandmise kohustuse tagamise eest vastutab tegevuse eest vastutav isik.
8. COVID-19 tõendite kontrollimise kohustus ei laiene erivajadusega inimeste tegevustele. Kontrollitud tegevustes võib osaleda erivajadusega isik, kelle puhul ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt vaktsineerimine võimalik. Tegemist ei ole absoluutse tingimusega, mille kohaselt erivajadusega isikud ei pea eelnevalt tõendit näitama. Kuid olukorras, kus vaktsineerimine ei ole inimese terviseseisundist tulenevalt soovituslik on võimalik erandit rakendada.
9. meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta.
10. piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega. Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi, sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid.
11. COVID-19 tõendi kontrollimisel tuleb veenduda, et tõendi esitaja on isik, kellele tõend on väljastatud ehk kontrollima isikusamasust.
12. kui sportmängude meistriliiga klubi, rahvusvaheliste kõrge tasemega tiitlivõistluste korraldaja või spordialaliit soovib, et treeningutel ja võistlustel saaksid osaleda ka vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud üle 18-aastased isikud, siis peab meistriliiga klubi või spordialaliit koostama riskide maandamise plaani ning nägema seal ette konkreetsed riskide maandamise meetmed, millest üheks on isikute regulaarne testimine.
13. eelmises punktis sätestatut on võimalik rakendada rahvusvahelistele võistlustele, sportmängude meistriliiga klubidele ning Eesti koondise tasemel sportlastele ning sportlastele, kellel on töösuhe spordiorganisatsiooniga. Erandit ei ole võimalik rakendada sportmängudes esiliiga võistkondadele ja madalamal tasemel osalevatele võistkondadele (välja arvatud kui sportlasel on töösuhe spordiorganisatsiooniga), harrastussportlastele, harrastusspordi võistlustele ega liikumisharrastuse üritustele.
14. sportmängude esiliiga võistkondade treeningutel ja võistlustel ning madalama tasemega võistlustel (sealhulgas harrastusspordi ja liikumisharrastuse üritustel) võivad osaleda üksnes vaktsineeritud, Covid-19 haiguse läbipõdenud isikud või isikud, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.
15. kui isik, kes pole vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud esindab meistriliiga klubi või täidab professionaalse sportlasena töökohustusi mujal kui tema tööandja või spordiorganisatsiooni ruumides, siis tuleb järgida tegevuse asukoha kehtestatud nõudeid. Näiteks võõrsil mängude puhul tuleb eelnevalt teavitada mängu võõrustajat, et võistkonnas on inimene, kellel puudub COVID-19 tõend. Edastada tuleb meetmed, mis võetakse kasutusele enne võistlust ja võistluse ajal ning vajadusel lepitakse kokku täiendavates meetmetes (sealhulgas vajadusel testimine enne võistluspaika sisenemist). 
16. EL-i digitaalset tõendit võib näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass, välisriigis väljastatud tõend), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust või läbipõdemist. Tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad, ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontroll.digilugu.ee rakendust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid 17. maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest. 
18. töökeskkonnas tagatakse nakkusohutus töökeskkonna hindamise ja riskianalüüsis tuvastatud riskide maandamiseks sobivate meetmete abil. Vastavad meetmed näeb ette tööandja või tööd korraldav isik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sealhulgas peab riske maandama ka füüsilisest isikust ettevõtja ja teenuseosutaja. Täpsem info riskianalüüsi kohta on leitav siit. 
19. Kui spordihoonesse soovib tulla tööd tegema isik, kes pole spordihoone töötaja ning tal ei ole ette näidata COVID-19 läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit, siis spordihoone haldajal on õigus töötaja ruumidesse sisse lasta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi vastutab tegevuse korraldaja, ehk treeningu puhul treener ja tema tööandja tegevuse ohutuse ning selle eest, et järgitakse riskianalüüsist tulenevaid nõudeid. Kui spordihoone omanik leiab, et ilma tõendita inimese ruumidesse lubamine on ohtlik teistele seal viibivatele inimestele, siis on tal õigus kehtestada inimesele antud ruumides töötamiseks rangemad nõuded. Sellisel juhul on tegemist kahe eraõiglusliku isiku vahelise kokkuleppega, mis ei tulene Vabariigi Valitsuse korraldusest.
Kokkuvõttes: spordihoone ei riku seadust, kui ta lubab enda ruumidesse vaktsineerimata või koroonaviiruse mitteläbipõdenud teise asutuse töötaja. Sellega kaasnevaid riske peab iga spordihoone omanik ise hindama. Terviseamet ja politsei ei tee spordihoone haldajale trahvi, kui hoonest leitakse tõendita töötaja, kes ei ole spordihoone enda töötaja.
1) Spordiklubil peab olema riskianalüüs, kus ta on hinnanud riske, millega töötaja tööülesannetes kokku puutub (nt ujulas) ja ette näinud ning rakendanud riske maandavaid meetmeid. Kui spordihoone haldajal on kahtlus, et spordiklubil ei ole riskianalüüsi või meetmetest ei peeta kinni, siis on võimalik teavitada sellest Tööinspektsiooni;
2) spordihoone haldaja peab teavitama spordiklubi või otse spordiklubi töötajat töökeskkonnas esinevatest ohtudest, mis võivad ohustada spordiklubi töötajat ajal, kui ta täidab ujulas tööülesandeid;
3) spordiklubi peab teavitama spordihoone haldajat treeneri tegevusest tulenevatest riskides, kui treeneri tegevus võib ohustada ujula töötajaid;
4) teavitamisel ei ole ette nähtud vorminõuet, seega võib olla teavitamine ka suuline. Eesmärk on, et osapooled ei ohustaks oma tegevusega ühe või teise osapoole töötajaid ja lepiksid kokku, kuidas ohte maandada.

20. 6000 ja 12 000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe ürituse jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul, on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui üritus, tegevus või teenuse osutamine kestab mitu päeva, peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav. 
21. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.
22. kui on tegemist välitingimustes toimuva piiramata territooriumiga tegevusega, siis osalejate arvule piirangut ei seata, samuti ei ole siis tõendi kontrollimise kohustust. See kehtib näiteks selliste tegevuste korraldamisel, mis toimuvad ühes linna asumis või kogu asustusüksuses, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega üritust või tegevust.
23. kui üritus või tegevus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil ehk piiramata alal (nt linnatänavatel, looduses, metsas või rannal või üle Eesti), siis piiranguid piiritlemata alal toimuvale tegevusele ei kohaldata. Samas, kui ürituse üks osa toimub piiramata alal ning sama ürituse teine osa toimub konkreetses asukohas ehk piiritletud alal, kus toimub piletite kontroll, toitlustamine, kontsert, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse COVID-19 tõendite kontrollimise nõuet.
24. kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub, ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis tõendite nõuet ei rakendata. Samu põhimõtteid tuleb rakendada ka välistingimustes spordivõistluste ja -ürituste juures, kus on kasutatud välistingimustes piiramata ala erisust. Kuid piiratud alaks tuleb lugeda nt stardikoridori, enne stardikoridori sisenemist toimuv võistlejate kontroll, numbrite väljastamine jm. See tähendab, et isegi kui võistlus ise toimub piiramata alal – metsas või linnatänavatel, siis enne starti tuleb korraldajatel eelnev nakkusohutuse kontrollimine tagada.
25. inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm. 
26. tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus). 
27. piletite müügi puhul peab korraldaja tagama, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.
28. kehtestatud piirarvu hulka loetakse kõik tegevuses osalevaid isikuid (nii korraldajad, alla 18-aastased, vaktsineeritud, läbipõdenud, testitud). 
29. spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. 
30. tegevuse korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
31. välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist. 
32. haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata. 
33. desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
34. tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid. 35. tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.

Nõuded riiki sisenemiseks seoses sporditegevusega: 

Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames.

Kui kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik (sportlane, treener, kohtunik, korraldaja) täidab Eestis edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Muud tegevused, nt meelelahutuskohtade külastamine ei ole eneseisolatsiooni perioodil lubatud. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Kui teistest riikidest Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed.
Konkreetsest riigist Eestisse saabumise tingimuste ja eneseisolatsiooni nõuetega on võimalik tutvuda siin: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. 
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed. 
•  Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. 
• Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot.
• Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Eesti kergejõustikukoondis saavutas esmakordselt peetud Balti murdmajooksu meistrivõistlustel teise koha. Maarjamaa sportlased võitsid neli individuaalset medalit.

Leedus, Palanga botaanikaaia territooriumil toimunud murdmaajooksu meistrivõistlused võitis Läti kergejõustikukoondis, kes kogusid 152 punkti. Eesti koondis, kes veel enne viimast, meeste absoluutklassi 8 km distantsi, paiknes kolmandal kohal, suutis ajaloo esimesed Baltmaade murdmaajooksu meistrivõistlused lõpetada tugeval toonil – koguda lõppsaldona 101 punkti ja lõpetad võistluse pjedestaali teisel astmel! Võõrustajad leedulased leppisid 95 punkti ja kolmanda kohaga.

Koondisele tõi ainsa Baltimaade murdmajooksu tiitli Nõmme Kergejõustikuklubi staier Risto Kalju. Ingrid Reiljani hoolealune ei jätnud eakaaslastele sõnaõigust võidutsedes poiste U16 vanuseklassi 2000 m distantsil ajaga 6.14.

Hõbemedalid tõid Eesti koondisele tüdrukute U16 vanuseklassis Viola Hambidge, noormeeste U18 vanuseklassis Uku Renek Kronbergs ja meeste absoluutklassis Leonid Latsepov.

SK Altiuse välejalg Viola Hambidge pidi 2 km trassil vaid alla vanduma lõunanaabrile Austra Ošinale Lätimaalt, kes võidutses ajaga 6.59. Romet Mihkelsi hoolealune ületas finišijoone 12 sekundit hiljem.

Koondisele tõi teise hõbemedali noormeeste U18 vanuklassi jooksja Uku Renek Kronbergs. Suvel suure arenguhüppe teinud Ille Kuke õpilane lõpetas 4 km distantsi ajaga 12.01, kaotades Balti meistriks kroonitud lätlasele Roberts Glazersile 2 sekundiga.

Kolmanda hõbemedali tõi Eesti koondisele meeste 8 km jooksus Leonid Latsepov. Sparta Spordiklubi staier läbis trassi 21.35-ga ning kaotas tugevale lätlasele Ugis Jocisele samuti 2 sekundiga.

U16 VANUSEKLASS – 2/2km

2. koht – Viola Hambidge – 7.11
4. koht – Hedi Andre – 7.20
8. koht – Karmel Jano – 7.34
10. koht – Bianka Uhtjärv – 7.39

1. koht – Risto Kalju – 6.14
5. koht – Jesse Lauter – 6.35
10. koht – Kristo Ehrenpreis – 6.56
13. koht – Kermo Tiidu – 7.04
16. koht – Mikk Sameli – 7.18

U18 VANUSEKLASS – 3/4km

5. koht – Mari-Mai Ruus – 9.49
7. koht – Triin Erala – 10:14
8. koht – Carmen Rääk – 10.23
10. koht – Anne-Riin Peep – 10.30

2. koht – Uku Renek Kronbergs – 12.01
7. koht – Kevin Jõesoo – 12.29
9. koht – Markko Gerassimov – 12.34
12. koht – Jan Jorke Ellam – 12.54

U20 VANUSEKLASS – 4/6km

4. koht – Anete Randma – 14.14
6. koht – Birgit Veldi – 15.11
7. koht – Karmen Langi – 15.17
11. koht – Merily-Anett Hallik – 16.25

4. koht – Jürgen Joonas – 17.44
5 .koht – Oliver Annus – 17.44
7. koht – Kert Kask – 18.08
15. koht – Artur Skatškov – 19.49

ABSOLUUTKLASSI JOOKSJAD – 6/8km

6. koht – Helin Meier – 20.29
12. koht – Merili-Mai Kivimets – 22.34

2. koht – Leonid Latsepov – 21.35
4. koht – Olavi Allase – 21.53
5. koht – Deniss Šalkauskas – 21.54
7. koht – Juri Kovaljov – 22.09

Koondist esindasid 31 Maarjamaa sportlast, kokku jagati kaheksa medalikomplekti – täiskasvanute, U20, U18 ja U16 vanuseklassides. 

Koondise juht: Toomas Tarm (+372 5078820)
Koondise treenerid: Erik Horn, Ille Kukk, Maile Mangusson, Anneli Taul, Romet Mihkels, Indrek Tobreluts
Alaliidu esindaja: Jan Õiglane

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Laupäeval, 30. oktoobril võtavad Leedumaal mõõtu Baltikumi parimad murdmaajooksjad. Esmakordselt toimuvatel Baltimaade murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel jagatakse välja kaheksa medalikomplekti – täiskasvanute, U20, U18 ja U16 vanuseklassides.

Palanga botaanikaaia territooriumil toimuval murdmaajooksu meistrivõistlustel on stardis 32 Maarjamaa sportlast. Koondise liidriteks on noortest Risto Kalju, Uku Renek Kronbergs, Jürgen Joonas, Viola Hambidge ja Anete Randma. Täiskasvanutest Tuuli Tomingas, Leonid Latsepov, ja Olavi Allase.

U16 VANUSEKLASS
U16 vanuseklassi noored staierid panevad mõõtu 2 kilomeetrisel trassil, Eesti koondise eest astuvad võistlustulle Viola Hambidge, Hedi Andre, Karmel Jano, Bianka Uhtjärv ning poistest Risto Kalju, Kristo Ehrenpreis, Kermo Tiidu, Mikk Sameli ja Jesse Lauter.

U18 VANUSEKLASS
U18 vanuseklassi tüdrukutel kavas 3 kilomeetrit ja poistel 4 km. Eestlastest asuvad stardijoonele Carmen Rääk, Triin Erala, Anne-Riin Peep, Mari-Mai Ruus. Poistest Uku Renek Kronbergs, Kevin Jõesoo, Markko Gerassimov ja Jan Jorke Ellam.

U20 VANUSEKLASS
U20 neidude võistlusdistantsiks 4 km ning Eesti koondist esindama asumas Anete Randma, Birgit Veldi, Merily-Anett Hallik ja Karmen Langi. Sama vanuseklassi noormeestel kavas 6 km. Koondisesse kuuluvad Jürgen Joonas, Oliver Annus, Kert Kask ning Artur Skatskov.

ABSOLUUTKLASSI JOOKSJAD
Täiskasvanutel on kavas 6 ja 8 km. Naiste kuuekilomeetrisel trassil asuvad medalimõtetega starti Tuuli Tomingas, Merili-Mai Kivimets ja Helin Meier. Meestest asuvad Baltimaade murdmaajooksu meistrivõistlustel stardijoonele Leonid Latsepov, Juri Kovaljov, Olavi Allase ja Deniss Šalkauskas.

Leedu koondis
Läti koondis

AJAKAVA

Koondise juht: Toomas Tarm (+372 5078820)
Koondise treenerid: Erik Horn, Ille Kukk, Maile Mangusson, Anneli Taul, Romet Mihkels, Indrek Tobreluts
Alaliidu esindaja: Jan Õiglane

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Täna, 28. oktoobril tähistab 50. juubelit Eesti Kergejõustikuliidu fotograaf Marko Mumm!

Mumm on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Sidekooli fotograafia eriala. Töötanud kõikvõimalikes uudisteagentuurides ja meediaväljaannetes (Hommikuleht, Rahva Hääl, Eesti Päevaleht), viimastel aastatel leiba teeninud aga vabakutselise fotograafina! Lisaks on olnud muusik, nüüd annab välja Eesti alternatiivmuusikat vinüülplaatidel. Eesti Kergejõustikuliidus on Mumm fotograafina töötanud 2011. aasta Daegu maailmameistrivõistlustest alates.

Eesti Kergejõustikuliit soovib Markole palju õnne sünnipäevaks ning sõrmede ja mõtte jätkuvat kooskõla!

Tradehouse Noorsportlase Stipendiumi taotlemine 2021. aastaks on avatud ning taotlusi saab esitada kuni 7. novembrini. Stipendiumi eesmärk on toetada kuni 26-aastaste noorsportlaste ettevalmistust ja osalemist kohalikel ning rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumifond on ka tänavu kokku 20 000 €. 

 Kandideerimiseks on noorsportlasel vaja esitada järgmised dokumendid: 

• videotutvustus; 
• kaaskiri;
• põhjendama toetuse vajalikkust (sh programm, kulude jaotus, sportlastee ja seniste saavutuste kirjeldus);
• hooldusõigusliku isiku nõusolek stipendiumi taotlemiseks alla 18-aastase taotlejate puhul;
• vähemalt üks soovituskiri treenerilt, spordiklubilt või alaliidult.
• täiendavalt võib esitada lisadokumente (esitlus, treeningkava, trennikaaslase soovitus jms).  

 Igal aastal on laekunud enam kui 100 avaldust rohkem kui 30-lt spordialalt. 

Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba tänaseks tõestanud sportlased, kaasaarvatud ka sel aastal Eestile olümpiakulla toonud epeenaiskond: Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Erika Kirpu. Lisaks veel paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees.

Taotlusvorm ja lisainfo kodulehel: www.tradehouse.ee/stipendium

Täpsem info: 
Laura Kuldkepp
Tradehouse Ilukaubamaja tegevjuht
Tel: 680 1601 / 372 50 311 30 
E-post: laura@tradehouse.ee
www.tradehouse.ee

Etioopia staier Letesenbet Gidey püstitas pühapäeval Hispaanias uue maailmarekordi naiste poolmaratonis, võidutsedes Valencia poolmaratonil ajaga 1:02.52.

Gidey parandas senist maailmarekordit, mida hoidis Keenia staier Ruth Chepngetich, koguni 1 minuti ja 10 sekundiga. 23-aastane jooksja jaoks oli tegu elu esimese võistlusega poolmaratoni distantsil. Etiooplanna hoiab enda käes veel 5000 m, 10 000 m ning 15 km maailmarekordeid!

Valencia poolmaratonil saavutas teise koha kaasmaalanna Yalemzerf Yehualaw, kes läbis 21.1 kilomeetrit ajaga 1:03.51. Kolmanda koha pälvis Keenia jooksja Sheila Chepkirui (1:04.53).

Meeste poolmaratoni võitis Keenia jooksja Abel Kipchumba (58.07), talle järgnesid kaasmaalased Rhonex Kipruto (58.09) ja Daniel Mateiko (58.26). Koguni seitse esimest meesjooksjat näitasid aega alla 59 minuti

Valencia poolmaratoni TULEMUSED

Samal ajal Hollandis Rotterdamis peetud maratonil võttis meeste Euroopa rekordi enda nimele Belgia maratoonar Bashir Abdi. Tokyo olümpiamängude pronksmedalist läbis 42,195 km ajaga 2:03.35.

Varasem rekord (2:04.16) kuulus Türgit esindavale Kaan Kigen Özbilenile, mis püstitatud 2019 aastal. Abdist sai ühtlasi ka teine belglane, kes on Rotterdami maratoni võitnud. 1994. aastal võitis Vincent Rousseau ajaga 2:07.51.

Maratoni saavutas teise koha Keenia maratoonar Marius Kipserem (2:04.04) ning kolmanda koha teenis etiooplane Dawit Wolde (2:04.27).

Naistest võidutses Rotterdamis Keenia maratoonar Stella Barsosio ajaga 2:22.08.

Rotterdami maratoni TULEMUSED

Jõustusid uued Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud spordivaldkonna tegevustele. Uued piirangud hakkavad kehtima 25. oktoobrist 2021.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021 korraldusest nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusest nr 362 on alates 25. oktoobrist 2021 sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel osalemine (edaspidi tegevus) lubatud ainult COVID-19 vastu vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud isikutel või töötajatele, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.

Nõue ei kehti alla 18-aastastele, erivajadustega isikute tegevustele ja riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevustele. Samuti ei rakendata tõendi esitamise nõuet üldhariduskoolides (sh ülikoolides, kutsekoolides) õppivatele isikutele õppeprogrammist tulenevatele tegevustele olenemata isikute vanusest.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Korralduse nr 305 terviktekst on kättesaadav siit. Korralduse nr 362 tekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:
1. tegevuse eest vastutav isik võib tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 isiku osalemisel ühe kalendripäeva kohta.
2. tegevuses võib isik osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a. ta on alla 18-aastane (see tähendab ei ole veel 18-aastaseks saanud);
b. ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning ta esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;
c. ta on tegevusega seotud isik (töötaja), kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
d. ta on tegevuse eest vastutav isik (omanik, tippjuht) või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik;
e. ta on erivajadusega, mille tõttu ei ole tema testimine tervislikku seisundit arvestades mõistlik.
3. tegevuse eest vastutav isik ehk tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima COVID-19 tõendi ehtsust ja kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi esitaja isikusamasuse. Tõendi võltsimine või võltsitud tõendi kasutamine on karistatav. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks vastava nõusoleku. 
4. tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest (näiteks spordiobjekti omanik). Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest
vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti. Spordiobjekti omanik/haldaja lepib spordiobjekti kasutavate spordiorganisatsioonidega kokku, kuidas toimub isikute nakkusohutuse kontrollimine igapäevase treening- ja võistlustegevuse raames.
5. avalikus siseruumis võivad isikud viibida ja liikuda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Hajutatuse tagamine tähendab, et tagada tuleb, et isikute grupid või üksikisikud ei viibiks üksteisele liiga lähedal ning vahetus kontaktis. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring.
6. siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt
7. COVID-19 tõendite kontrollimise kohustus ei laiene erivajadusega inimeste tegevustele. Kontrollitud tegevustes võib osaleda erivajadusega isik, kelle puhul ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt vaktsineerimine võimalik. Tegemist ei ole absoluutse tingimusega, mille kohaselt erivajadusega isikud ei pea eelnevalt tõendit näitama. Kuid olukorras, kus vaktsineerimine ei ole inimese terviseseisundist tulenevalt soovituslik on võimalik erandit rakendada.
8. meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta.
9. piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega. Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi, sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid.
10. kui sportmängude meistriliiga klubi, rahvusvaheliste kõrge tasemega tiitlivõistluste korraldaja või spordialaliit soovib, et treeningutel ja võistlustel saaksid osaleda ka vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud alates 18-aastased isikud, siis peab meistriliiga klubi või spordialaliit koostama riskide maandamise plaani ning nägema seal ette konkreetsed riskide maandamise meetmed, millest üheks on isikute regulaarne testimine.
11. eelmises punktis sätestatut on võimalik rakendada rahvusvahelistele võistlustele, sportmängude meistriliiga klubidele ning Eesti koondise tasemel sportlastele ning sportlastele, kellel on töösuhe spordiorganisatsiooniga. Erandit ei ole võimalik rakendada sportmängudes esiliiga võistkondadele ja madalamal tasemel osalevatele võistkondadele (välja arvatud kui sportlasel on töösuhe spordiorganisatsiooniga), harrastussportlastele, harrastusspordi võistlustele ega liikumisharrastuse üritustele.
12. sportmängude esiliiga võistkondade treeningutel ja võistlustel ning madalama tasemega võistlustel (sealhulgas harrastusspordi ja liikumisharrastuse üritustel) võivad osaleda üksnes vaktsineeritud, Covid-19 haiguse läbipõdenud isikud või isikud, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.
13. kui isik, kes pole vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud esindab meistriliiga klubi või täidab professionaalse sportlasena töökohustusi mujal kui tema tööandja või spordiorganisatsiooni ruumides, siis tuleb järgida tegevuse asukoha kehtestatud nõudeid. Näiteks võõrsil mängude puhul tuleb eelnevalt teavitada mängu võõrustajat, et võistkonnas on inimene, kellel puudub COVID-19 tõend. Edastada tuleb meetmed, mis võetakse kasutusele enne võistlust ja võistluse ajal ning vajadusel lepitakse kokku täiendavates meetmetes (sealhulgas vajadusel testimine enne võistluspaika sisenemist).
14. EL-i digitaalset tõendit võib näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass, välisriigis väljastatud tõend), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust või läbipõdemist. Tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad,
ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontroll.digilugu.ee rakendust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid
15. maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.
16. COVID-19 vaktsineeritust või läbipõdemist tuleb kontrollida kõikidel isikutel, kes tegevuses osalevad ning kellele kehtib tõendi esitamise nõue. 
17. töökeskkonnas tagatakse nakkusohutus töökeskkonna hindamise ja riskianalüüsis tuvastatud riskide maandamiseks sobivate meetmete abil. Vastavad meetmed näeb ette tööandja või tööd korraldav isik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sealhulgas peab riske maandama ka füüsilisest isikust ettevõtja ja teenuseosutaja. Täpsem info riskianalüüsi kohta on leitav siit:
18. 6000 ja 12 000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe ürituse jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul, on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui üritus, tegevus või teenuse osutamine kestab mitu päeva, peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav. 
19. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.
20. kui on tegemist välitingimustes toimuva piiramata territooriumiga tegevusega, siis osalejate arvule piirangut ei seata, samuti ei ole siis tõendi kontrollimise kohustust. See kehtib näiteks selliste tegevuste korraldamisel, mis toimuvad ühes linna asumis või kogu asustusüksuses, kus inimesed on pidevas liikumises ning ei ole võimalik määratleda kindla koha ja osalejatega üritust või tegevust.
21. kui üritus või tegevus on jaotatud mitme territooriumi vahel, millest üks tegevuse osa toimub määratlemata territooriumil ehk piiramata alal (nt linnatänavatel, looduses, metsas või rannal või üle Eesti), siis piiranguid piiritlemata alal toimuvale tegevusele ei kohaldata. Samas, kui ürituse üks osa toimub piiramata alal ning sama ürituse teine osa toimub konkreetses asukohas ehk piiritletud alal, kus toimub piletite kontroll, toitlustamine, kontsert, kogunemine või muu sarnane tegevus, siis viimasele rakendatakse COVID-19 tõendite kontrollimise nõuet.
22. kui tegemist on suure alaga, kus tegevus toimub, ja see ei eristu muust tavapärasest ühiskondlikust ruumist, siis tõendite nõuet ei rakendata. Samu põhimõtteid tuleb rakendada ka välistingimustes spordivõistluste ja -ürituste juures, kus on kasutatud välistingimustes piiramata ala erisust. Kuid piiratud alaks tuleb lugeda nt stardikoridori, enne stardikoridori sisenemist toimuv võistlejate kontroll, numbrite väljastamine jm. See tähendab, et isegi kui võistlus ise toimub piiramata alal – metsas või linnatänavatel, siis enne starti tuleb korraldajatel eelnev nakkusohutuse kontrollimine tagada. 
23. inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm. 
24. tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus). 
25. piletite müügi puhul peab korraldaja tagama, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.
26. kehtestatud piirarvu hulka loetakse kõik tegevuses osalevaid isikuid (nii korraldajad, alla 18-aastased, vaktsineeritud, läbipõdenud, testitud). 
27. spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. 
28. tegevuse korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske. 
29. välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
30. haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata. 
31. desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja. 
32. tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid. 
33. tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.

Nõuded riiki sisenemiseks seoses sporditegevusega: 

Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames.

Kui kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik (sportlane, treener, kohtunik, korraldaja) täidab Eestis edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Muud tegevused, nt meelelahutuskohtade külastamine ei ole eneseisolatsiooni perioodil lubatud. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Kui teistest riikidest1 Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed.
Konkreetsest riigist Eestisse saabumise tingimuste ja eneseisolatsiooni nõuetega on võimalik tutvuda siin: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. 
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed. 
•  Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. 
• Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot.
• Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on sel korral külalise rollis endine kuulitõukaja ja praeguseks juba aastakümneid treeneritööd teinud Ants Kiisa.

1996. aasta Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis üheksanda koha saanud Kiisa, kes spordisõprade seas pikemat tutvustamist ei vaja, peab üheks oma sportlaskarjääri olulisemaks hetkeks 1984. aastat, mil ta Tallinna Spordiinternaatkoolist välja visati.

„Pean seda oma karjääris kõige olulisemaks hetkeks. Järelikult nii pidigi minema. Ja tänu (koolist väljaviskamisele) minust sportlane saigi. Tahtsin küll esialgu oma TSIKI-i treeneri Jüri Muraka juures edasi trennis käia. Ta oli ülitore inimene ja hea treener, aga tema elu oli selleks ajaks juba puntras. Sõitsin pärast trenni Turbast Tallinnasse trenni, tegin soojaks ja ootasin trenni, aga vahel teda ei tulnudki. Sellest oli kahju, sest tean, milline ta varem oli olnud,“ meenutab Kiisa.

„Seejärel leidsin Spordilehest kuulutuse, kus Aleksander Lohk kutsus tööjõureservidesse lapsi trenni. Läksin 1985. aasta 5. jaanuaril vist esimest korda trenni, kus pundis olid muuhulgas Kalev Külv, Elju Kubi ja Helgi Parts. Lohk pani mind kohe katseid tegema, et näha, mis ma teha suudan. Käed-jalad värisesid pärast trenni, sest koormus oli nii suur. Aga tegin kümme päeva trenni ja panin kohe pooleteise meetriga isikliku rekordi, pärast mida olin Eesti esinumber. Seda raputust oli mul vaja,“ lisab 51-aastane Kiisa.

1996. aasta suvel, vahetult enne Atlanta olümpiamänge USA-s eellaagris viibides sai Kiisa saatusliku vigastuse, mis sisuliselt ka tema sportlaskarjäärile joone alla tõmbas. Mõned aastad hiljem alustas ta juba vana koolivenna ja sõbra Erki Noole treenimist.

„Erki oli spordikoolis pisike poiss, kuskil 150 sentimeetrit pikk. Oleme tagantjärele rääkinud klassivendadega, et sisu oli tal tegelikult juba siis kõva,“ tunnustab Kiisa. „Erki hüppas väikse poisina 10 sentimeetrit üle oma pea kõrgust. See, et ta oli kõige väiksem, ei teinud teda kõige väiksemaks. Ta oskas enda eest väga hästi seista. Ta polnud siis allaandja ja temast ka ei saa sellist kunagi. Erki tõestas, et üks asi on füüsiline andekus, aga teine asi on mentaalne jõud ehk see, mis sind edasi viib. Olen kindel, et selle sisemise põlemiseta poleks ta neid tiitleid võitnud. Ja kohe, kui Erki pikkust viskama hakkas, oli ta teistest pea jagu üle.“

Kiisa on puutunud kokku paljude meie viimase paarikümne aasta paremate heitjate-tõukajatega. Neist üks talendikamaid oli varalahkunud Taavi Peetre, kellest sai Kiisa abiga Eesti üks kõigi aegade paremaid kuulitõukajaid.

„Ma olen ikkagi ütelnud, et sportlane peab ise teadma, et ta ei tee sporti minu jaoks. Ja et kui ta on andekas, siis ma nõuan ka temalt rohkem. Näiteks Taavi Peetre oli selline kuju ja anne, et… Meil oli noorteklassis ka paar kriitilist momenti. Kui ta esmakordselt edu saavutas, siis märkasin, et ta tundis juba rahulolu. Ta oli siis 18-aastane ja tõukas 18 meetrit. „Väga lahe küll, aga mis su eesmärk on?“ küsisin ma. Kas ta tahab olla Hiiumaa meister ja Eesti meister? Kui nii, siis pole minul mõtet temaga edasi teha. Ütlesin, et kui ta tahab maailmas midagi saavutada, siis olen valmis temaga edasi minema. Taavi mõtles paar päeva, tuli seejärel trenni, vabandas ja pani käe pihku,“ räägib Kiisa.

“Staadionijutud”, 39. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Seekordses saates tuleb juttu veel paljudel teemadel, alustades tõsisest huvist lauatennise vastu, jätkates Aserbaidžaani parimaks kuulitõukajaks kerkimise ja Janar Taltsi andekusega ning lõpetades heitjate seeriavõistlusega, mida kogenud treener juba paarkümmend aastat tagasi juhuslikult vedama sattus. Saadet juhib Karl Rinaldo.

19. oktoobril avaldati 2022. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste ajakava. Müncheni olümpiastaadionil toimuv EM leiab aset 15.-21. augustini.

Ikoonilisel Müncheni olümpiastaadionil on korraldatud varem 2002. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi ning 1972. aastal viisid sakslased läbi XX olümpiamängud, kus krooniti kõrgushüppes tulemusega 2.23 olümpiavõitjaks Jüri Tarmak.

Seitsmepäevane programm algab esmaspäeval (15. august), kus jagatakse välja viis medalikomplekti. Euroopa meistrivõistluste viimane päev koosneb seitsmest finaalist ja meistrivõistlused lõppevad naiste 4×100 m finaaliga.

Kergejõustikupiletid tulevad müüki 26. oktoobril.

Lisateavet Müncheni 2022. aasta EMi kohta leiab SIIT

Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusstipendiumi pälvis 2021. aasta sügissemestril 31 endist ja praegust tippsportlast, nende seas kuus kergejõustiklast. Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 24 952 euroga.  

Stipendiumi pälvinud sportlasest on sel korral üheksa uut taotlejat, ülejäänud on korduvtaotlejad. Stipendiumisaajatest kümme on lõpetamas ülikooli tuleval suvel, nende seas ka kergejõustiklane Grit Šadeiko.

„Kuna mul jäi tippspordi tõttu ülikool vahepeal pausile ja sellest on omajagu aega möödas, siis koroona ajal hakkas juba mõte selles suunas töötama, et oleks lõpuks aega ära lõpetada. Kuna praegu saan oma ained ära teha eksternina, kus iga ainepunkti eest tuleb maksta, siis on EOK haridusstipendium väga suureks abiks! Teha ei ole mul palju, aga lõputöö üksi on juba ainepunktide poolest üsna mahukas,“ ütles Tartu Ülikoolis õppiv Šadeiko. 

Toetatavad sportlased on 19 spordialalt:

• Meril Beilmann (laskesuusatamine)
• Johannes Erm (kergejõustik)
• Carl Enn Hellat (golf)
• Greta Jaanson (sõudmine)
• Mari-Liis Juul (pararattasport)
• Stefan Kaibald (võrkpall)
• Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
• Joosep Karlson (aerutamine)
• Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
• Tormis Laine (mäesuusatamine)
• Siim Leedmaa (kardisport)
• Sander Maasing (jalgrattasport)
• Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
• Robin Nool (kergejõustik)
• Margaret Olde (male)
• Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
• Ants Oscar Pertelson (judo)
• Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
• Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
• Martin Remmelg (laskesuusatamine)
• Veera Rumjantseva (laskmine)
• Henri Sai (kergejõustik)
• Katrin Smirnova (laskmine)
• Anna Sokk (karate)
• Grit Šadeiko (kergejõustik)
• Kristina Škuleta-Gromova (iluuisutamine)
• Lilian Turban (kergejõustik)
• Taavi Valter Taveter (purjetamine)
• Markus Varjun (golf)
• Andreas Välis (maadlus)
• Lembi Vaher (kergejõustik)

Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud Taltech, Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Eesti Sisekaitseakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, väljaspool Eestit Middle Tennessee State University, Wofford College, University of Amsterdam, University of Georgia, Princeton University, University of  Memphis, University of Hawaii, University of Alaska Fairbanks, London South Bank University, Management Center Innsbruck, University of Padova.

Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.

Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.

Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on Eesti juhtivamaid spordialaliite, mis koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis, on rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Olümpiakomitee liige. Peamisteks tegevusteks on meistrivõistluste läbiviimine, koondiste lähetamine rahvusvahelistele võistlustele ja koolituste korraldamine.

 Töö kirjeldus:

•  asjaajamise ja infoliikumise korraldamine (telefon, e-post, tavapost, koduleht);
•  kirjavahetuse ja dokumendihalduse korraldamine, süstematiseerimine ja  arhiveerimine ning mõned lihtsamad raamatupidamise alased ülesanded (kuluaruannete ja arvete edastamine);
•  kontori varustamine vajalike vahenditega;
•  alaliidu töötajate abistamine;
• ürituste planeerimine ja korraldamine koostöös teiste alaliidu töötajatega.

Sinu tulevane meeskond ootab sinult:

• korrektsus suhtlemises ja oma töös;
• süsteemsus ja täpsus;
• kontoritööks vajalike arvutiprogrammide tundmine (MS Office tasemel);
• väga hea eesti ja inglise keele oskus;
• optimism ja rõõmus ellusuhtumine;
• initsiatiivikus ja oskus iseseisvalt töötada;
• kasuks tuleb dokumendihalduse põhialuste tundmine.
• meeskonnatöö oskust, head suhtlemisoskust ning pingetaluvust;
• valmisolek töötada ka nädalavahetustel;
• huvi kergejõustiku ja spordivaldkonna vastu.

Pakume:

• võimalust anda panus Eesti kergejõustiku arengusse ja edusse
• sõbralikku ja toetavat kollektiivi
• kontorit Tallinna südalinnas
• ja palju sporti

Kandideerimiseks palume saata CV koos motivatsioonikirjaga Eesti Kergejõustikuliidu peasekretärile Sirje Lippele aadressile sirje@ekjl.ee, hiljemalt 22. oktoobriks 2021. a.

Laupäeval Šveitsis peetud Euroopa kergejõustikuauhindade galal valiti aasta parimaks meessportlaseks norralane Karsten Warholm ja parimaks naissportlaseks hollandlanna Sifan Hassan.

Norralasel jäi seljataha võimas hooaeg. 25-aastane Warholm tuli Tokyo olümpial 400 meetri tõkkejooksus kuldmedalile ja püstitas ühtlasi vägeva maailmarekordi 45.94. Lisaks parandas Warholm maailma tipptulemust 300 m tõkkejooksus – selleks on alates juunist 33.26.

Korra varasemalt on norralane Euroopa aasta kergejõustiklaseks valitud, seda siis 2019. aastal, kui üritus toimus Tallinnas.

Warholm edestas Rootsi teivashüppajat ja Tokyo olümpiavõitjat Armand Duplantist ning Itaalia sprinterit Lamont Marcell Jacobsi, kes võitis Tokyo olümpial 100 meetri sprindis kuldmedali.

Parimaks naissportlaseks valiti hollandlanna Sifan Hassan, kes võitis Tokyo olümpiamängudel kaks kuldmedalit (10 000 m ja 5000 m jooksus) ja ühe pronksmedali (1500 m jooks). Samuti püstitas Hassan Hollandis toimunud võistlusel uue 10 000 meetri maailmarekordi (29:06.82).

Finalistide seas olid kõrgushüppaja Maria Lasitskene, kes tuli Tokyos olümpiavõitjaks ja vasaraheites samuti olümpiavõitjaks kroonitud vasaraheitja Anita Wlodarczyk.

Naiste tõusvaks täheks valiti Femke Bol, kes võitis Tokyo OMil 400 m tõkkejooksus maailma kõigi aegade kolmanda tulemuse 52.03-ga pronksmedali Lisaks võitis 21-aastane hollandlane sise-EMil kuldmedali nii 400 kui ka 4×400 m distantsil.

Meeste arvestuses valiti tõusvaks täheks Prantsusmaa sportlane Sasha Zhoya, kes viis 110 m tõkkejooksu U20 vanuseklassi maailmarekordi 12.72ni. Kergejõustiklane võitis samal distantsil kuldmedali nii U20 EMil kui ka MMi.

Kõik auhindade võitjad:

Euroopa aasta naissportlane – Sifan Hassan (NED)
Euroopa aasta meessportlane – Karsten Warholm (NOR)
Naiste tõusev täht – Femke Bol (NED)
Meeste tõusev täht – Sasha Zhoya (FRA)
Euroopa kergejõustikukogukonna auhind – Maria Andrejczyk (POL)
Euroopa kergejõustiku naiste liidripreemia – Ana Krstevska (MKD)
Liikmeföderatsiooni auhind – Georgina Drumm (IRL)
Euroopa kergejõustikutreeneri auhind – Hansruedi Kunz (SUI)

Ootame osalema treenerite aastakonverentsil, mis toimub 13.novembril, L’embitu hotelli (Lembitu 12) 7. korruse Leiger saalis, Tallinnas. 

Konverentsi programm:

Lõunasöök toimub hotelli restoranis ning lõunasöök on osalustasu sees. 

Osalustasu on 25 eurot ning tasumine toimub arve alusel. Arved väljastatakse eelregistreerimise põhjal. 

Registreerida saab kuni 7. novembrini siin: https://forms.gle/SK5d9sZkhtTrH3QeA

NB! Konverentsil osalejatel tuleb esitada üks kolmest:
·  vaktsineerimispass; 

·  läbipõdemisetõend (koroonaviiruse läbipõdemine viimase 180 päeva jooksul);

·  koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaat negatiivse PCR (tehtud 72h jooksul enne konverentsi) – või antigeenitesti (tehtud 48h jooksul enne konverentsi) kohta.

Parkimisinfo:

Hotell asub südalinna parkimistoonis, st parkida saab vastava tasu eest lähikonna tänavatel. Nii hotelli esine Vambola tänav kui külgnev Lembitu tänav kuulub Tallinna südalinna parkimistsooni, kus parkimine toimub vastava korralduse ja hinnakirja alusel.

Hotelli lähistele jäävad järgmised tasulised parklad:

Europark Olümpia hotelli taga asuv parkla EP48 14 EUR/päev või EBS taga asuv Barking parkla, sealne parkimine Barking äppi kasutades maksab u 7 EUR/24h.

Konverentsil osalemise eest on võimalik saada 8 täiendkoolitustundi.

Lisainfo:
Merlyn Lipp
Eesti Kergejõustikuliit
Treenerikutse ja koolituste koordinaator
merlyn@ekjl.ee
58 414 516

Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas 6. oktoobril toimunud koosolekul 2022. aasta võistluskalendri.

Eesti kergejõustiku kalenderplaan sisaldab 2022. aastal olulisemaid Eestis korraldatavaid kergejõustikuvõistlusi ning koondise lähetustega seotud rahvusvahelisi võistlusi.

Alates eelmisest aastast saavad klubid ja teised spordiorganisatsioonid ise sisestada ja hallata oma võistlusi Eesti kergejõustikuliidu kalendris läbi veebilehe is.sportos.euJuhend kuidas sisestada oma võistlusi: https://is.sportos.eu/help/ekjl/

Probleemide korral võtke ühendust sportos.eu meeskonnaga
Telefon: +372 5655636
E-post: info@sportos.eu

Võistluste registreerimisel EKJLi võistluskalendris loodab Eesti Kergejõustikuliit võistluste korraldajate mõistvale suhtumisele, et kõik traditsioonilised ja ka uued võistlused mahutatakse võistluskalendrisse selliselt, et nende toimumisajad ei kattu sama võistlejaskonda hõlmavate üleriigiliste võistlustega.

Euroopa Kergejõustikliidu sisehooaja kalender: