7. detsembril toimuval TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja avaetapil Võrus, Võru spordihallis on müügipunktiga kohal Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike. Lastele pakub lustimisrõõmu Super Skypark oma batuudiga.
Maksta saab nii sularahas kui ka kaardiga.
ERR-i uudistemajas toimunud TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 49. hooaja esitlusel jagati tähekesi suvel sarjas rekordeid püstitanud noortele, esitleti uue hooaja võistlussärki ja räägiti olümpia-aasta väljakutsetest.
Sarja avaetapp toimub 7. detsembril Võrus, mitmevõistluse finaaletapp peetakse Kuressaares 15.-17. juunil.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa tunnustasid 49 aastat kestnud võistlussarja.
“TV 10 Olümpiastarti on justkui püramiidi tugi mitte ainult Eesti kergejõustikule, aga ka teistele aladele. Paljud tipud on just selles sarjas teinud oma esimesed sammud spordis. Kui üks sari on ETV ekraanil 49 hooaega vastu pidanud, siis on ta järelikult väärt sari. Ma ei kujuta ettegi, kui seda poleks ja mul on väga hea meel, et see jätkub, loodetavsti ka järgmised 49 aastat,” rääkis Erich Teigamägi. “Olümpia-aasta valguses loodan ma, et Tokyosse jõuab vähemalt kümme kergejõustiklast, üle selle oleks juba väga hea tulemus,” lisas alaliidu president.
Urmas Sõõrumaa lisas: “Mul on hea meel tervitada kõiki TV 10 Olümpiastarti uue hooaja puhul. EOK üks eesmärke on olümpismi propageerimine ja see sari on üks paremaid kohti selleks. EOK eestvedamisel on Kuressaares toimuval finaaletapil kavas taas korraldada ka olümpiapäeva, kuhu kutsume tippe erinevatelt aladelt. Tokyo olümpiale mõeldes, siis loodetavasti jõuab sinna 40-45 Eesti sportlast.”
Noorena sarjas väga edukalt võistelnud kaugushüppaja Ksenija Balta rääkis olümpia-aasta väljakutsetest. “Ma ju alustasin kunagi TV 10 Olümpiastarti sarja valestartidega, aga läbi selle õppisin palju – valasin oma pisarad ära ja unistasin edasi. See sari andis mulle tuule tiibadesse ja ma väga soovitan, et kõik saaksid seda kogeda. Just neid emotsioone, sest see annab teadmise, et ebaõnnestumise järel tuleb alati püsti tõusta ja edasi minna,” meenutas Balta. “Tokyosse pürgimine on tehtud keerulisemaks, sest norm on väga kõrge. Teine variant sinna jõuda on reitingusüsteemiga, aga mina reitingu peale eriti ei tahaks loota. Tahaksin normi 6.82 ikka ära hüpata ja siis rahuliku südamega olümpiale sõita,” lisas Balta.
Olümpiavõitjad Jaak Uudmäe ja Erki Nool allkirjastasid TV 10 sarja diplomeid ja jagasid näpunäiteid, mida tuleks noortel tippu jõudmiseks teha.
Rekorditähekese said eelmisel suvel vanema vanusegrupi üheksavõistluse rekordi 8546 punktini viinud Harry Richard Jääger (Pirita Majandusgümnaasium, treener Mairo Tänav (Tänak)) ja Marta Ründva (Saue Gümnaasium), kes viis suvel noorema vanusegrupi kuuevõistluse rekordi 5181 punktini. Ründva treener on Ester Legonkov, kelle käe all võistles kunagi sarjas ka Ksenija Balta. Ühtlasi sai Ründva uueks hooajaks võistlejanumbri 1.
Finaali toimumispaik Kuressaare on 2020. aastal Euroopa spordilinna staatuses. “Soovime, et saadud tiitel annab Kuressaarele ja kogu Saaremaale suurema võimaluse oma spordiprojektide ja võistluste reklaamimiseks nii Eestis kui väljaspool. Soovime, et tunnustust oleks näha ka Kuressaare tänavapildis ja Saaremaa kõigil spordisündmustel. Saadud tunnustus on märk meie spordiobjektide heast seisukorrast, treenerite, juhendajate, õpetajate heast tööst ja sportlikust kogukonnast,” ütles Saaremaa vallavanem, endine mitmevõistleja Madis Kallas.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829
29. novembrist 1. detsembrini toimus Käärikul iga-aastane koondiste ühislaager, kus toimusid ühistreeningud, koolitused, töötoad ja muud huvitavat.
Reedel andis Kristjan Karis ülevaate Kääriku Spordikeskuse tulevikuplaanidest ja tegi koondislastele ringkäigu suvel valmiva uue kergejõustikustaadioni juurde.
Lisaks toimus ühistreening ja õhtu lõpetas EKJLi Sportlaskomisjoni loeng, milles Liina Tšernov ja Jaak-Heinrich Jagor rääkisid sponsorite leidmisest ja sportlasena hakkama saamisest.
Laupäev oli laagri kõige pikem ja tihedam päev. Toimus kogenud koolitaja Indrek Rahi loeng “Erinevad sportlased, erinevad ootused” (Thomas Sport töövahendi taust ja kasutamine), koondise füsioterapeut Risto Jamnes rääkis, kuidas kuulata oma keha, et vältida ületreeningut ja vigastusi.
Lisaks erialastele treeningutele said kergejõustiklased end õhtul proovile panna lõbusas korvpallitrennis, mille viis läbi endine tippmängija Howard Frier. Õhtu lõpetas viktoriin.
Pühapäeva hommikul jagati alaliidu infot ja räägiti koondiste lähetustest – Sirje Lippe, Kristel Berendsen.
Laager lõppes olümpiavõitja Erki Noole treeninguga, mis on saanud laagris iga-aastaseks traditsiooniks.
Suur tänu kõikidele treeneritele, kes laagri toimumisele kaasa aitasid.
Kohtumiseni järgmisel sügisel!
Roman Fosti jooksis Valencia maratonil võimsa isikliku rekordi 2:12.50 ja sai 36. koha. Võitis etioopialane Kinde Atanaw Alayew tulemusega 2:03.51.
Fosti aeg on Eesti kõigi aegade teine tulemus, kiiremini on jooksnud vaid Eesti rekordiomanik Pavel Loskutov.
Fosti senine rekord oli 2:17.54.
Raido Mitt jooksis samuti isikliku rekordi, saades ajaks 2:24.19.
Tradehouse andis noorsportlastele seitse stipendiumi ja pani alguse heategevuslikule spordijalatsite kogumise kampaaniale „Spordihüpe“. Stipendiumite saajate seas oli ka kolm kergejõustiklast – Gedly Tugi, Jekaterina Mirotvortseva ja Kristjan Rosenberg.
Tradehouse Ilukaubamaja andis seitsmendat korda välja Noorsportlase Stipendiumi, jagades 20 000 eurot seitsme stipendiaadi vahel: Eesti iluvõimlemise rühmkava koondis (4000 eurot), iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus (4000 eurot), odaviskaja Gedly Tugi (3000 eurot), kümnevõistleja Kristjan Rosenberg (3000 eurot), käija Jekaterina Mirotvortseva (2000 eurot), aerutaja Deniss Tihhomirov (2000 eurot) ning ujuja Martin Allikvee (2000 eurot).
Tradehouse tegevjuht Laura Kuldkepp sõnas, et tänavu oli konkursi uuenduslikuks aspektiks videotutvustuse nõue. „See küll vähendas laekunud taotluste üldarvu, kuid tõstis märgatavalt nende kvaliteeti. Videote üldine tase oli väga oskuslik ja hästi teostatud ning vahetu kontakt noorega annab palju parema esmase ülevaate noore motivatsioonist ja särast silmis.“ lisas ta.
Koos auhindade üleandmisega pandi algus ka uuele heategevuslikule spordijalatsite kogumise kampaaniale “Spordihüpe”, mille eesmärk on koguda kokku 1000 paari spordijalatseid, et toetada vähekindlustatud noorte ja suurperede laste sporditeed. Esimesed 50 tossupaari annetatakse Ida-Virumaa noortele. „Paralleelselt heategevusele tahame ka tõsta üldist teadlikkust taaskasutusest. Kampaanias võivad osaleda kõik, kel on kodus spordijalatseid, mis ei ole kasutuses ning kes soovivad teha head ja toetada noori. Iga tossupaar loeb!“ sõnas Kuldkepp.
Esimese paari jalatseid andis fondi eelmise aasta stipendiaat ja vasaraheitja Anna Maria Orel. Lisaks temale tegi esimeste seas oma panuse olümpiavõitja Gerd Kanter, kes annetas kaks paari treeningjalatseid. Kampaaniaga on liitumas ka paljud teised Eesti oma ala tippsportlased.
Täpsem kampaania info: tradehouse.ee/spordihype
2022. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad Saksamaal Münchenis, teatas EMi korralduskomitee.
Kergejõustiku EM toimub samaaegselt ja ühise egiidi all triatloni, golfi, jalgrattaspordi, aerutamise ja võimlemise Euroopa meistrivõistlustega.
Kergejõustikuvõistlused peetakse 11.-21. augustil Müncheni staadionil, kus toimusid 1972. aastal olümpiamängud.
Ka teiste alade võistlused peetakse enamjaolt olümpiapargis või selle lähistel, et tekiks suurvõistluse õhkkond. Ka 2018. aasta EM peeti samuti nimetatud aladele ühise egiidi all, ent siis toimus kergejõustikuvõistlus Berliinis ja ülejäänud alade võistlused Glasgow´s.
Euroopa Kergejõustikuliidu president Svein Arne Hansen avaldas heameelt, et suur kergejõustik naaseb Saksamaale. “Mul on väga hea meel, et 2022. aastal saame kohtuda Münchenis. Eriti hea meel on naasta Saksamaale, kus toimusid edukad võistlused 2018. aastal ja kus on suur hulk kergejõustikufänne. EM on ühtlasi austusavaldus Müncheni olümpiapargile, tähistamaks 50 aasta möödumist Müncheni olümpiamängudest,” rääkis Hansen.
Eesti Olümpiakomitee premeerib maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitnud kergejõustiklasi Magnus Kirti ja Maicel Uibot kumbagi 20 000 euroga ning pronksmedali võitnud maadlejaid Heiki Nabit ja Epp Mäed 15 000 euroga. Samuti saavad preemiat sportlaste treenerid. Kokku moodustavad nelja medali eest makstavad preemiad 105 000 eurot.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avaldas medalivõitjatele südamlikku tänu. „Rõõm ja uhkus, mida meie sportlased eestimaalaste südametes sütitasid, ja tähelepanu, mida nende eneseületused tõid maailmas Eestile, on hindamatu. Tänan teid ja tunneme teie üle uhkust, “ lausus Sõõrumaa.
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Selle kohaselt on olümpiaaladel täiskasvanute maailmameistrivõistluste kuldmedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 40 000 eurot, hõbemedal toob 20 000 eurose preemia ning pronksmedaliga kaasneb 15 000 eurone preemia. Medalivõitjate treenerite preemia on pool sportlasele makstavast summast.
Oktoobris Kataris Dohas peetud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitsid Eesti sportlased kaks hõbemedalit – Magnus Kirt odaviskes ja Maicel Uibo kümnevõistluses. MM-i hõbemedal toob sportlastele seega 20 000 eurose preemia. Kirdi treenerid Marek Vister ja Indrek Tustit ning Uibo treenerid Petros Kyprianou ja Lance Brauman teenivad igaüks 5000-eurose preemia.
Septembris Kasahstani pealinnas Nur-Sultanis toimunud maadluse maailmameistrivõistlustelt naasid eestlased kahe pronksmedaliga – Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses ning Epp Mäe naistemaadluses. Mõlemad sportlased teenivad medali eest 15 000 eurose preemia. Nabi treenerid Igor Bugay ja Levi Earl saavad preemiat vastavalt 4500 eurot ja 3000 eurot, Mäe treenerid Ahto Raska ja Maksim Molonov kumbki 3750 eurot.
Tänavu on Eesti sportlased ja nende treenerid teeninud rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalivõitude eest preemiat kokku tänavu juba 195 000 eurot. Aasta esimesel poolel premeeris EOK freestyle-suusatamises naiste rennisõidu maailmameistriks tulnud Kelly Sildarut 40 000 euroga ja tema treener Tõnis Sildarut 20 000 euroga ning juunioride maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja Big Airis võidetud kuldmedalite eest kokku 20 000 euroga ja treenerit 10 000 euroga.
Väljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel Kultuuriministeerium.
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (uue nimega World Athletics ehk WA) kehtestas 2019. aastal hulga määrustemuudatusi, millest olulisemaid siinkohal tutvustame.
Määrus 170. Teatejooksud. Mitmes voorus toimuvate teatejooksude puhul on lubatud nüüd senise kahe võistleja asemel järgmiseks vooruks välja vahetada kõik neli jooksjat, kes loomulikult peavad olema antud võistlusteks teatejooksuks või ükskõik, milliseks teiseks alaks korrektselt üles antud. (Kehtib alates 1. jaanuarist 2019.)
Määrus 170. Teatejooksud. Lisatud on uus punkt 22, mille kohaselt tuleb käesolevas määruses mittetoodud teatejooksude võistluskavva võtmisel kõik vajalikud nõuded ja tehnilised tingimused esitada võistlusjuhendis. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Määrus 180. Üldpõhimõtted (väljakualad). Määruse punktile 6 lisatud märkuse kohaselt antakse võistluste korraldajatele õigus kehtestada võistlusjuhendiga võistlejate regrupeerimine väljakualadel, välja arvatud kõrgus- ja teivashüpe, seni saavutatud tulemuste põhjal, mõnel või kõigil katsetel, peale kolmandat katset. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Kommentaar: Mitte väga ammu kehtestati regrupeerimine peale kolmandat ja viiendat katset. Seejärel muudeti peale viiendat katset regrupeerimine ära, kuid taastati võistlusjuhendite abil kiiresti. Nüüd antakse võistluste korraldajatele regrupeerimise osas vabad käed. Eesti meistrivõistluste üldjuhendiga täiendavaid regrupeerimisi kehtestatud pole, st regrupeerimine toimub ainult peale kolmandat katset.
Määrus 180. Üldpõhimõtted (väljakualad). Määruse punkt 17 kohaselt on kõigil väljakualadel üldjuhul katseaja pikkuseks taas 1 minut. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Määrus 200. Mitmevõistlus. Määratlus „kahel teineteisele järgneval päeval“ on asendatud sõnadega „kahe teine-teisele järgneva 24-tunnise ajavahemiku jooksul“. (Kehtib alates 11. märtsist 2019.)
Kommentaar: Nii ei teki formaalset määrusterikkumist ka siis, kui esimene võistluspäev kestab üle kesköö. Samas tuleb teine võistluspäev ära pidada kindlasti 24 tunni jooksul peale esimese võistluspäeva lõppu!
Määrus 100. Üldpõhimõtted. Katsete arvu ja/või finaali lubatavate võistlejate arvu vähendamine ning muud võimalikud võistlusformaadi muudatused võivad nüüd vastavate võistlusjuhenditega laieneda ka olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 125. Alade peakohtunikud. Määruse punktis 5 võrdsustatakse ebasportliku käitumise eest karistamisel teatevõistkond üksikalal võistleva sportlasega. Iga teatevõistkonnaliikme karistus laieneb kõigile võistkonna liikmetele. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Seni oli teatevõistkonna ebasportliku karistamise kord üsna ebamäärane. Nüüd sätestatakse, et ühe võistkonnaliikme eksimuse eest karistatakse tervet võistkonda, st võistkond diskvalifitseeritakse peale teise kollase kaardi saamist.
Määrus 135. Mõõtmistehnika kohtunik. Kaotatud on nõue teha kontrollmõõtmised ka peale ala lõppu. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 141. Vanuserühmad. Kõigi vanuserühmade (U18, U20 ja täiskasvanud (seeniorid)) võistlejaid nimetatakse nüüd naisteks ja meesteks. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 143. Võistlusriietus ja –jalatsid, võistlejanumbrid. Tühistatud on nõue, et võistlusriietus peab rinnalt ja seljalt ühesugust värvi olema. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 144. Võistlejate abistamine. Määruse punkt 4 kohaselt ei loeta keelatud abistamiseks kukkunud võistleja jaluleaitamist vaatamata sellele, kas ta jooksu jätkab või mitte. Uuendusena on lubatud soovitud jooksutempo hoidmiseks, muuhulgas ka rekordiüritustel, kasutada liikuvaid tulesid ehk nn „valgusjäneseid“. (Kehtib alates 1. novembrist 2019).
Määrus 145. Diskvalifitseerimine. Ebasportliku käitumise eest diskvalifitseeritud teate- võistkonna liikmed ei kaota õigust samadel võistlustel ülejäänud aladel osalemiseks. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Muudatus on seotud Määruse 125 täiendusega. Teatevõistkonna liikmena saadud karistus kehtib ainult selle teatejooksu suhtes ega laiene individuaalaladele ja teistele teatejooksudele.
Määrus 146. Protestid ja apellatsioonid. Määruse punktis 4 on täpsustatud, et jooksja või teatevõistkonna nimel diskvalifitseerimisotsuse kohta esitatud protesti, mis käsitleb antud diskvalifitseerimisega mitteseotud olukordi või asjaolusid, arutusele ei võeta. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 146. Protestid ja apellatsioonid. Määruse punkt 6 kohaselt jäävad võistleja, kes pääses finaalkatsetele seetõttu, et temast eespool oli(d) protestitud tulemustega võistleja(d), finaalis saavutatud tulemused igal juhul, sõltumata sellest, kas protest(id) rahuldati või mitte, kehtima. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 162. Start. Uuendatud sõnastuses täpsustatakse, et valelähteks loetakse ühe või mõlema jala stardipakkudest või ühe või mõlema käe rajapinnalt eraldumine ja võistleja enne stardipauku alanud liikumine. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Sisuliselt pole stardimääruses midagi muutunud.Igasugust liikumist stardipakkudel (kõigutamine, nõksutamine), mis sujuvalt stardiks üle ei lähe, käsitletakse lubamatu tegevusena ning karistatakse kollase kaardiga.
Määrus 168. Tõkkejooks. Täpsustatakse, et tõkkejooksja peab kogu distantsi vältel tõkkeid ületades rangelt oma rajal püsima, ei tohi tõkkeid käega, kehaga ega eespool oleva jala varbaosaga eest lükata või ümber ajada. Nimetatud määrusterikkumisega kaasneb diskvalifitseerimine. Võistleja diskvalifitseeritakse ka siis, kui ta tahtlikult või tahtmatult ajab maha või liigutab paigast oma või kõrvalraja tõkke nii, et see segab või takistab kaasvõistlejate jooksu. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 169. Takistusjooks. Meeste U18 vanuserühma takistuste kõrgus on 83,8 cm. (Jõustub 1. aprillil 2020.)
Määrus 181. Üldpõhimõtted (kõrgus-ja teivashüpe). Kui võistluse käigus tuleb vahetada hüppelatti, peab lati kõrguse rajapinnast uuesti üle mõõtma. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Imelik, et määrustes nii elementaarset nõuet senini polnud.
Määrus 187. Üldpõhimõtted (heitealad). Ühelt võistlejalt võetakse igal heitealal kontrollimiseks vastu kuni 2 isiklikku võistlusvahendit. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Määrus 190. Kettaheiteringi kaitsevõrk. Ala peakohtuniku otsusel võib ohutuse suurendamiseks kasutada vasaraheite kaitsevõrgu väravaid ka kettaheites. (Kehtib alates 1. novembrist 2019.)
Kommentaar: Vastavalt sellele, kas kettaheitja on parema- või vasakukäeline, võidakse sulgeda üks võrguvärava pool nii, et kaitsevõrk varjab umbes 1/3 maandumissektorist. Võrguväravaid kasutatakse täpselt sama moodi, kui vasaraheites. Kodustel võistlustel selle määrustepunkti rakendamiseks ilmselt vajadust pole, kuid välisvõistlustel peavad kettaheitjad üllatusteks valmis olema.
Koostas Peeter Randaru
22. novembril toimus “Tšika sirge” avamisüritus Pirita metsa terviserajal.
Tšika õpilastel tekkis idee tähistada legendaarse treeneri Aleksander Tšikini metsatreeningute kohtumispaik Pirital maakivist märgiga. Jooksusõbrad teavad ühe kilomeetri pikkust jooksusihti Pirita terviserajal juba üle 50 aasta. Nüüd tähistatakse see kohtumispaik maakivi ja ühe kilomeetri pikkuse distantsi maamärkidega. Kivi asukoht tuleb selline, et see jääb stardikohast 530 meetri kaugusele ja 470 m enne finišikohta. (Google koordinaadid 59.465411, 24.852162 https://goo.gl/maps/qy52mxQxa7j3A6aaA). “Tšika sirge” jooksukilomeeter kulgeb paralleelselt Kloostrimetsa teega ning paikneb valgustatud terviserajal.
MTÜ Tšika Toetusseltsi eesmärk on legendaarse sporditreeneri Aleksander Tšikini elutöö jäädvustamine. Aleksander Tšikin oli mitme põlvkonna kergejõustiklaste innustaja ja kasvataja, 60 aastat treeneritööd teinud teenekas õpetaja, kelle mälestuse jäädvustamiseks mittetulundusühing loodi.
Lisainfo: https://tshika.ahoi.ee
Eesti Kergejõustikuliit kuulutas reedel, 22. novembril toimunud „Eesti Kergejõustikuauhinnad 2019“ galaõhtul välja aasta parimad sportlased. Aasta kergejõustiklasteks valiti sarnaselt eelmisele aastale kaugushüppaja Ksenija Balta ja odaviskaja Magnus Kirt.
Ksenija Balta (treener Andrei Nazarov) saavutas võistkondlikul EMil esikoha tulemusega 6.52, Eesti meistrivõistlustele Doha MMi normi püüdma läinud Balta saavutas meistritiitli 6.53ga. “Ma väga tänan neid, kes minu poolt hääletasid, mulle anti justkui krediiti ja ma tahan uuel aastal tõestada, et väärin seda. See aasta oli väga tihe rebimine ja kõik naised olid ühtlaselt tublid. Tulevikule mõeldes, siis soovin Tokyos teha samaväärse etteaste nagu Rios, olümpial võistlemine on midagi erilist,” ütles Balta.
Magnus Kirdil (treenerid Indrek Tustit ja Marek Vister) jääb selja taha üliedukas aasta. Ta uuendas kahel korral Eesti rekordit, viies selle juunis 90.61ni. Väga stabiilse hooaja säravaimaks saavutuseks jääb Doha maailmameistrivõistluste hõbemedal, lisaks triumfeeris Kirt Teemantliiga finaaletapil. Kõrgeid kohti lisandus veel mitmetelt erinevatelt rahvusahelistelt võistlustelt – teiste seas esikoht võistkondlikultt EMilt ja teine koht Euroopa – USA matšilt.
Kirt ei saanud auhinda vastu võtma tulla, sest viibib õlavigastuse tõttu Prantsusmaal taastusravil. “On suurepärane tunne, kui sinu tegemised lähevad korda fännidele, toetajatele ja kergejõustiku sees olevatele inimestele, suur tänu teile selle eest! Oli äärmiselt edukas aasta, suutsime täita peaaegu kõik eesmärgid, mis hooajaks panime. Vaid MMi osas jäi ehk i-le punkt panemata, aga see on see, millele tagasi enam vaadata ei tohiks. Kõik see ei oleks võimalik ilma treeneriteta – Marek ja Indrek, nemad on need, kes selle asja välja mõtlevad, mina olen see, kes paneb sellesse energia sisse. Kindlasti tasub ära märkida Heiko Väät, kes on meid tehnika osas nõustanud ja muidugi kõik toetajad: Kergejõustukuliit, mänedžerid Aivar Karotamm ja Liina Tšernov, minu isiklikud toetajad, kes on mind juba 2014. aastast toetanud,” sõnas Kirt oma tänuavalduses video vahendusel.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi meenutas edukat aastat. “Oli saavutusterohke tiitlivõistluste aasta. Suvine hooaeg täitis pea kõik ootused – Superliiga võit, mitmevõistluse EMi võit, noorte tiitlivõistlustelt tõid medalid Gedly Tugi ja Johannes Erm. Kirsiks tordil oli Doha MMi kaks hõbemedalit. Tänan kõiki, kellega oleme seda teekonda koos käinud,” rääkis Teigamägi.
Aasta treener 2019 nimetuse teenisid kõigi parimateks valitud sportlaste treenerid. Aasta parimad kergejõustiklased selgusid hääletamise teel, millest võtsid osa Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid, spordiajakirjanikud, kergejõustikutreenerid ja fännid. U14 ja U16 vanuse parimad valis Eesti Kergejõustikuliidu Noortespordi komisjon.
Aasta kergejõustiklased ja treenerid:
Aasta naiskergejõustiklane: kaugushüppaja Ksenija Balta (treener Andrei Nazarov)
Aasta meeskergejõustiklane: odaviskaja Magnus Kirt (treenerid Indrek Tustit ja Marek Vister)
U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Johannes Erm (treener Petros Kyprianou) ja mitmevõistleja Margit Kalk (treener Anti Veermaa)
U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: odaviskaja Gedly Tugi (treener Mikk-Mihkel Arro) ja teivashüppaja Eerik Haamer (treener Jarko Koort)
U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: käija Jekaterina Mirotvortseva (treener Jevgeni Terentjev) ja 800 m jooksja Kristian Otlot (treener Urmas Põldre)
U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Elisabeth Pihela (treenerid Heiko Väät ja Sven Andresoo) ja Valter Eric Viisel (treener Mati Uusmaa)
U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Katarina Verst (treener Harry Lemberg) ja Karl Kristjan Pohlak (treener Kädy Tänav (Tänak))
Parim täiskasvanute klubi: Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Parim U23 klubi: Tartu Spordiselts Kalev
Parim U20 klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U18 klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U16 klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U14 klubi: Spordiklubi Elite Sport
Aasta sooritaja: Maicel Uibo
Aasta kergejõustikuveteranid: Nora Kutti ja Anton Laus
Aasta kohtunik: Margus Randaru
Aasta noorkohtunik: Andi Nõmmela
Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest:Lembi Vaher,Richard Pulst, Markus Ellisaar.
EKJLi tunnustuse ja tänu pälvisid veel mitmed kergejõustikku suure panuse andnud inimesed, toetajad, klubid, koostööpartnerit jt.
Valgevenes toimunud rahvusvahelisel vasaraheitevõistlusel Vadim Devjatovski auhindadele saavutas parima koha Adam Kelly, kes tuli kolmandaks.
Kelly sai parimal katsel kirja tulemuse 68.35. Toomas Tankler oli 61.88ga viies.
Meestest võitis 72.28ga valgevenelane Juri Šajunov.
Kaasa tegid ka mitmed noorteklasside sportlased. Gertu Küttmann sai isiklikku rekordit tähistava 59.78ga oma vanuseklassis (2002/2003) teise koha. Samas vanuseklassis oli Kaaro Saatmäe samuti isikliku rekordiga 59.70 seitsmes.
2004/2005 vanuses sai Kaspar Kõplas 50.61ga üheksanda koha, sama vanuse tüdrukutest oli Liisi Lembit 48.30ga kuues. 2000/2001 vanuseklassis sai Anna Maria Pajuste tulemusega 44.38 10. koha.
Reedel, 7. novembril algasid Dubais parakergejõustiku maailmameistrivõistlused. Eestit on seal esindamas kettaheitja Egert Jõesaar. Võistlustules on ta neljapäeval, 14. novembri õhtul kell 17.40 Eesti aja järgi. Eesmärgiks on jõuda kuue parema hulka ja saavutada karjääri kõrgeim koht.
Käesolev hooaeg on olnud senisest pikem (mai-november) – kui tavaliselt on tippvormi aeg olnud suve lõpus, siis nüüd alles novembris. See on tinginud Jõesaarele eraldi kuuenädalase MM-i ettevalmistusperioodi, mis on tema jaoks uudne kogemus.
Jõesaar hindab oma hetkevormi heaks ning kui kõik õnnestub, on ta võimeline heitma üle 50 meetri. Suvel heitis ta oma isiklikuks rekordiks 50.84. Enne MM-i viibis Jõesaar treeninglaagris Hispaanias.
Soomes toimunud Põhjamaade meistrivõistlustel murdmaajooksus osales ka neli eestlast. Olavi Allase sai parima Eesti jooksjana 20. koha.
Mehed jooksid 9 km pikkuse distantsil, Olavi Allase sai ajaga 28.30. Karel Hussar oli 22., saades ajaks 28.37, Karl Mäe 23. (aeg 28.53) ning Rauno Palmi 26. (aeg 29.48).
Kulla võitis ajaga 27.07 rootslane David Nilsson.
Eesti Kergejõustikuliit käivitas käesolevast aastast noorkergejõustiklaste tugi-liikumisaparaadi seisundi hindamise (FMS test) projekti Eesti noortekoondiste kandidaatidele. Testi eesmärgiks on hinnata sportlastel mitmeaastases perspektiivis tugi-liikumisaparaadi seisundit ja läbi selle aidata kaasa nende noorte kehalise võimekuse arendamisele, mis on ka eelduseks vigastuste ennetamiseks.
Eelkõige on tegemist 2019.–2021. aasta noorte tiitlivõistlustele kandideerivate 2002.–2004. aastal sündinud kergejõustiklastega. Füsioterapaut Katre Lust-Mardna viis esimese testimisvooru läbi oktoobris.
Möödunud nädalavahetusel toimus Audenteses projektis osalevatele kergejõustiklaste ühine treeningkogunemine, kus märksõnadeks oli tippsport, keha ettevalmistamine treening– ja võistlustegevuseks ning lihashooldus. Treeninguid viisid läbi Andrei Nazarov, Ksenija Balta, Rasmus Mägi ja Grit Šadeiko. Noored said hea ülevaate Eesti tippkergejõustiklaste igapäevasest treeningrutiinist ja harjutustest, mida teevad soojenduseks ja põhitreeningus Eesti tippkergejõustiklased.
Tallinna Ülikooli õppejõu Viktor Saaroni “kehakooli” tunnis rõhutati, et võimlemine on sirutamine ja igas liigutuslikus tegevus on sirutusel väga oluline koht. Et Katre Lust-Mardnal oli hea ülevaade nende noorte tugiaparaadi seisundist, siis selle treeningtunni läbiviimisel lähtuti just sellest. Kahe tunni vältel said noored vajalikke harjutusi ja häid praktilisi soovitusi igapäevaseks treeningtegevuseks, mida tuleb pidevalt teha nii enne põhitreeningut kui ka pärast treeningut.
Kahel õhtul, pärast õhtusööki toimusid vestlused. Ühel õhtul andis Robin Nool ülevaate õppimise ja sportimise ühendamisest Ameerika ülikoolides: mida tuleb arvestada ülikooli valikul, kuidas valmistada ette dokumente ja veel palju aspekte, mis seotud noore inimese otsusega minna USA ülikooli haridust omandama ja sportima. Iga aastaga suureneb nende noorkergejõustiklaste arv, kes valivad selle tee, “toidavad” Ameerika ülikoolid ju kogu maailma kergejõustikku.
Kindlasti oli treeningkogunemise üks konkreetsemaid sõnumeid noortele Indrek Tustitilt. Tustit rääkis, mis on tippsport, kuidas valmistuda tiitlivõistlusteks, millele tuleb pöörata tähelepanu treeningtegevuses, eelkõige viimases ettevalmistusfaasis. Kvalifikatsioon ja lõppvõistlus, vastavate situatsioonide läbimängimine treeningutel, võistluseelne rutiin ja mitte karta võistelda.
Treeningkogunemise lõpus said noored ja nende treenerid ülevaate järgmise aasta tiitli- ja maavõistlustest, koondiste komplekteerimise kriteeriumitest ja U18 EMi ning U20 MMi normatiividest. Järgmine analoogne treeningkogunemine on plaanis läbi viia enne suvist võistlushooaega, plaaniga sügiseste võistlustulemuste ja talvise hooaja põhjal kaasata projekti veel meie paremaid noorkergejõustiklasi.
Mis on FMS test?
FMS testi (funktsionaalsete liigutuste analüüs) alusel selgitatakse noorsportlaste tugi-liikumisaparaadi seisundi mobiilsust, tasakaalu ning fundamentaalseid liigutusoskusi, lihasseisundit koos töövõime- ja terviseuuringutega. Igale noorele lähenetakse personaalselt, vajadusel koostatakse kogenud füsioterapeutide poolt individuaalsed harjutuskavad tugi-liikumisaparaadi seisundi parandamiseks ning vigastuste ennetamiseks, mis on aluseks igapäevase treeningtegevuse efektiivseks läbiviimiseks.
Selliseid uuringuid viiakse läbi vähemalt kaks korda aastas, kuid vasvavalt vajadusele võivad konsultatsioonid füsioterapeuditega toimuda ka tihedamalt. Usume, et noortekoondise kandidaatide ja VEMil osalejate tervisliku seisundi hindamise projekti käigus ja nende tulemustele tuginedes saavad treenerid ja sportlased väga kasulikku tagasisidet, uusi teadmisi ja nõuandeid treeningtegevuse läbiviimiseks vastavalt kehalisele ja tervislikule seisundile.
Lisaks saab Eesti Kergejõustikuliit kasutada uuringute tulemusi soovituslike sportlaste kehaliste võimete arendamise programmide koostamisel.
Projekti koostööpartneriteks on Eesti Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Spordimeditsiini ja Taastusravikliinik, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, FüsioCentrum OÜ ja liikmesklubid.
Kindlasti on EKJL huvitatud, et noortekoondiste kandidaadite lapsevanemad oleks hästi informeeritud ja kursis antud projektiga.
Projektis osalajate sportlaste ring formuleerub eelkõige käesoleva aasta suvise võistlushooaja tulemuslikkuse põhjal ja esimene testimine on planeeritud läbi viia sügisesel üleminukuperioodil, noortel sügisesel koolivahejale planeeritud treeningkogunemisel.
Suured tänud Audentese Spordigümnaasiumi perele, EOK-le ja MTÜ Sppordiürituste korraldamise klubile ja kõikidele teistele, kes aitasid treeningkogunemist läbi viia ja seda põnevalt sisustada.
Autor: Harry Lemberg
EKJL Instagram
