EOK korraldab kaks virtuaalset seminari treeneritele ja spordijuhtidele

Käimasolev eriolukord on toonud ka spordivaldkonnale uut laadi väljakutseid ja küsimusi. Soovides pakkuda spordirahvale sel keerulisel ajal tuge ja värskeid mõtteid ning ühtlasi võimalust kohtuda virtuaalsuse vahendusel taas tuttavate inimestega, kellega ühised väljakutsed, korraldame järgmisel nädalal kaks virtuaalset üritust: 

• T, 7.04 kl 12.00-13.30 online-seminar treeneritele: Sportlaste ja treenerite toimetulek COVID-19 eriolukorraga

Seminari eesmärk on laiendada treenerite arusaama sellest, millised võivad olla COVID-19 ja oluliste tiitlivõistluste edasilükkamise mõjud sportlastele ning kuidas toetada sportlasi antud olukorraga kohanema. Käsitleme olukorrale reageerimise psühholoogilisi tegureid ja nende seoseid sportlaste ja treenerite edasise motivatsiooni ja pühendumisega. Arutame põhilisi toimetuleku ressursse ja strateegiaid ning treeneri võimalusi sportlaste abistamiseks nende osas.   

Seminari viib läbi spordipsühholoog Snezana Stoljarova.

Registreerimisvormi leiate https://forms.gle/75191fmdAoY2oVwk6. Registreerimisvormi täitmine ei taga kohta seminaril. Osalemise kohta saadame kinnituse ja juhendi meilile. 

• K, 8.04 kl 10.00-14.00 online-kovisioon spordiorganisatsioonide juhtidele ning spordidirektoritele: Kriisiaegne inimeste juhtimine ja hoidmine

Räägime inimeste juhtimisest uutes oludes ja jagame parimaid praktikaid – inimeste vajadused kommunikatsioonile kriisiajal, kuidas hoida suhteid ja toetada stressis inimesi ning kuidas maandada ka iseenda pingeid.

Kovisiooni viib läbi juhtimistreener ja psühholoog Tiit Kõnnussaar.

Registreerimisvormi leiate https://forms.gle/zMuJ3m8ZyHVyx69X9. Registreerimisvormi täitmine ei taga kohta seminaril. Osalemise kohta saadame kinnituse ja juhendi meilile. 

Mõlemad üritused on täiesti uued ja uudsed ning toimuvad esmakordselt, aga läbiviijad on paljudele juba tuttavad. Osalemine on tasuta. Kohtade arv on piiratud, sest grupid on väiksed. 

Osalemiseks on vajalik internetiühenduse ja veebikaameraga arvuti, telefon või tahvelseade. Täpsemad juhised saadame osalejatele meilile.

Lisainfo:
Maris Lindmäe
EOK kommunikatsioonijuht
maris@eok.ee
5222426

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee kinnitas täna, et koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi lükatud suvemängud peetakse 2021. aasta 23. juulist 8. augustini.

“Toetame Jaapani valitsuse, korralduskomitee ja ROKi poolt täna välja kuulutatud Tokyo 2020 olümpiamängude uusi 2021. aasta tähtpäevi. See annab meie sportlastele aega, mida nad vajavad treeningutele ja võistlustele naasmiseks.” sõnas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (WA) oma pressikirjas

Algse plaani kohaselt toimunuks olümpiamängud tänavu 24. juulist 9. augustini, kuid eelmisel nädalal teatasid ROK, Tokyo olümpia korralduskomitee ja Jaapani valitsus, et tingituna üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast pole võimalik võistlusi sel aastal läbi viia.

Koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi lükatud olümpiat nimetatakse ikkagi Tokyo 2020 mängudeks.

Paraolümpiamängud peetakse Jaapani pealinnas Tokyos 24. augustist 5. septembrini.

Kergejõustiku MM Oregon 2022

Kergejõustiku maailmameistrivõistlused Ameerika Ühendriikides Eugene’is oleks algselt toimunud 6.-15. augustil 2021, kuid pärast Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt kuulutatud otsust teatas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit, et MM lükatakse edasi 2022. aastasse.

“Kõik peavad olema paindlikud ja leidma kompromisse ning selleks teeme koostööd USA-s Oregonis toimuvate kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajatega, kes võtavad 2022. aastal meie kergejõustiku maailmameistrivõistluste jaoks vastu uued kuupäevad.”

2022. aasta maailmameistrivõistluste täpsed kuupäevad on selgumisel.

Kergejõustikus sise-MM Nanjing 2021

Juba varasemalt (11.-12 märtsil) kinnitas Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu (WA) nõukogu Nanjingi kergejõustiku sisemeistrivõistluste uued kuupäevad, mis lükati koronaviiruse epideemia tõttu järgmisse aastasse.

Sisemaailmameistrivõistlused pidid esialgselt toimuma 13.-15. märtsil 2020, võistluse toimumise uuteks kuupäevadeks määrati 19.-21. märts 2021. Võistluste ajakava ei muudeta.

Head klubide juhid ja treenerid!

Alustuseks soovin Teile ja teie lähedastele tervist ja kannatlikku meelt!

Oleme täna sattunud olukorda, mida ei osanud keegi ette näha, leviv viirus paneb meid oma eluviise ja tegevusi muutma. Selleks, et tekkinud olukorraga paremini toime tulla, edastame teile mõned nõuanded ja soovitused! 

Püüame hoida teid jooksvalt kursis kõigi muudatustega, mis meie valdkonda puudutavad!

Riigis väljakuulutatud eriolukorrast tingituna ei saa sporditegevust tavapärasel moel läbi viia ehk siis see on vääramatust jõust (force major) tulenev põhjus ja seda ei käsitleta spordiklubi poolt lepingu või kokkuleppe rikkumisena.

Palun tutvuge treeningtasude maksmisest eriolukorra (ehk vääramatu jõu) tingimustes advokaadibüroo Derling Primus juhtivpartneri Piret Blankini kommentaariga: https://www.delfi.ee/a/89222429  

1. Soovitame hoida jooksvalt kontakti lapsevanemate ja lastega! Treeningtöö läbi viimiseks saab kasutada e-kirju, sotsiaalmeediat, fotosid, videosid. Juhul kui teil on lapsevanematega leping, paluge selle alusel jätkata treeningtasude maksmist teatud osas. Kui lepingut pole, reguleerib suhteid võlaõigusseadus ja selle alusel on õigustatud küsida treeningtasusid ka eriolukorras. Siin võiks kehtida mõistlikkuse printsiip, kuna tavapäraseid treeninguid ei toimu ja saali üüre ei tasuta. Samuti on paljud lapsevanemad keerulises olukorras kas töö kaotuse või palkade vähendamise tõttu. Loodame, et leiate siin kompromissi, kui suures mahus õppemaksu küsida.
2. Suhtle kohaliku omavalitsusega. Üldjuhul KOV-d jätkavad sporditegevuse toetuste maksmist eeldusel, et tegevused toimuvad kaugjuhtimise teel.
3. Jätkuvad ka Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt makstavad treenerite tööjõukulude toetused. Meeldetuletuseks, et toetust makstakse treeneritele, kes omavad vähemalt EKR5 tasemet ja kelelga on sõlmitud tööleping. Spordikoolituse ja -Teabe SA on kinnitanud, et spordiklubide omaosalusena töötasude maksmisel käsitletakse ka Töötukassa abimeetmest saadud vahendeid (vt järgmine punkt).
4. Kasutage Töötukassa abimeedet töötasude hüvitamiseks eriolukorras. Ka spordiklubid saavad seda taotleda oma treeneritele, kellega on sõlmitud töölepingud. Palun tutvuge selle meetme põhimõtetega siin: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis 

Selle hüvitise raames tasub riik kuni 70% töötaja brutopalgast (koos maksudega) maksimaalselt 1000 euro ulatuses. Sellest kõrgema palga korral tasub ülejäänud osa tööandja (koos maksudega). VÕS lepingu alusel (käsunduslepingud) töötavatele treeneritele see ei laiene, kuid kuna VÕS lepingu alusel on samuti tasutud töötuskindlustuse jm maksud, siis nendel treeneritel tuleks töö kaotuse korral pöörduda otse Töötukassa poole.

Kokkuvõtteks – mõistlikult tegutsedes ja kõiki võimalusi kasutades on võimalik tänases keerulises olukorras hakkama saada ja oma treenerite töökohad säilitada. Üritame lähipäevil Töötukassa abil kokku panna olulise info, mida on vaja teada/teha Töötukassa abimeetmete kasutamiseks

Siit leiate kokkuvõtte eriolukorraga seotud informatsiooni kohta Kultuuriministeeriumilt ning Tallinna linna poolt (kindlasti on kasulikku informatsiooni ka kõikidele klubidele väljaspool Tallinnat). 

Kultuuriministeerium: 

1. KUM kaardistab olukorda, millist majanduslikku mõju eriolukord erinevatele sihtgruppidele kaasa toob ning kas on lisaks üleriiklikele meetmetele (nt palgatoetus) täiendavalt vajalik tuge leida. Tuleb teadvustada, et käesoleval hetkel ühtegi otsust täiendavate vahendite eraldamiseks spordivaldkonnale tehtud ei ole ning pole teada, millises mahus neid võidakse teha. Maksimaalselt tuleks proovida kasutada riigi üldisi leevendusmeetmeid (nt tööjõukulu toetus, vt Töötukassa koduleht);
2. Näited, millised tegevused on hetkel vabas õhus/ välispordirajatistel lubatud/keelatud: 

KUM KKK: https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-kultuurivaldkond  

Konkreetsemalt: 

• Perekonnaliikmed (koos või üksi) kasutavad välitingimustes omal käel kas terviserada, mängivad korvpalli- vm palliplatsil, golfi vms – on lubatud. Hoida 2m distantsi teistega, mitte kasutada varustust, mis on ühiskasutusel – LUBATUD;
• Kaks (või enam) perekonda saavad kokku ja teevad samu tegevusi koos – KEELATUD
• Erineva perekonna lapsed mängivad koos palliplatsil – KEELATUD
• Klubi treener kutsub lapsed väliväljakule ühistreeningule – KEELATUD
• Klubi on avanud täiskasvanutele välitingimustes rühmatrenni võimaluse – KEELATUD

Kultuuriministeeriumi lehel olev KKK sektsiooni täiendatakse jooksvalt.

Tallinn (suure tõenäosusega ka muud KOV): 

• Kõik Tallinna spordiasutused on alates 14.03.2020 SULETUD. St, et sporditegevust sellel ajal spordiasutustes ei toimu. Asutused jäävad suletuks, kuni tehakse otsus nende taas avamiseks. Taasavamisest informeeritakse jooksvalt. 
• Sporditegevuse toetuste väljamaksmist klubidele eriolukorra perioodil JÄTKATAKSE eeldusel, et klubide noorte treeningtegevus on korraldatud kaugjuhendamise ja indivduaalkavade alusel. 
• Seoses spordivõistluste korraldamise keeluga 13.03-01.05.2020 palume ametit teavitada, kas toetuse saanud võistlus jäätakse ära või lükatakse selle toimumine edasi. Igat olukorda hinnatakse juhtumipõhiselt. Võimalusel tullakse võistluste korraldajatele vastu, kui see on võimalik (seaduslik regulatsioon lubab). 

Noorte spordiklubidele ja treeneritele: 

Kaugjuhendamise vormis töötamine on väljakutseks kõigile. Nii treeneritele, kui ka noortele. Treeningkvaliteedi tagamine eeldab süsteemset ja jätkuvat tegevust. Positiivne näide millest õppida on haridusasutuste rakendatud e-õppe praktika. Kaugjuhendamine ei tähenda ainult treeningplaanide edastamist. Olukord on tavapärasest erinev ja keeruline kõigile. Alljärgnevalt mõned tingimused ja soovitused: 

Treener peaks: 

• koostama ja edastame igale lapsele jõukohase treeningkava 
• omama ülevaadet, kuidas planeeritud tegevuse täitmine õnnestus (rakendama treeningpäeviku täitmise nõuet või koguma infot muul viisil) 
• olema õpilastele toeks, innustama neid treeningkavasid täitma, andma tagasisidet jne. Tegema maksimaalse, et noorte treeningharjumus ei kaoks. 

Treener võiks: 

• kasutada kaasaegseid digilahendusi treeningtegevuse korraldamiseks (video juhendamine, treeningtarkvara kasutamine – nt Sportlyzer) 
• kaasata ka lapsevanemaid ja kasutama nende tuge, et lapsed liikumas hoida 
• jagada oma kogemusi treeningtegevuse korraldamisel läbi sotsiaalmeedia, klubi kodulehe jne.  
• lisaks uutes tingimustes treeningtööle palume jätkuvalt oma sportlastele  meenutada, et tegemist on tõsise olukorraga. Kõik rakendatud meetmed on kasutusele võetud selleks, et kaitsta inimesi! Olles hoolas on võimalik nakatumist vältida. Iga inimene vastutab lisaks iseendale, ka oma lähedaste ees. Jäädes ise haigeks on suur tõenäosus, et ka keegi sinu lähikondlastest jääb haigeks. Seda ei soovi ju keegi.

MEELETULETUSEKS!

Viiruse leviku tõkestamiseks ja ise haigestumise vältimiseks tuleks:

• vältida rahvarohkeid kohti ja grupiviisiliselt liikumist (sh trenni tehes) 
• hoida inimestega vähemalt 2m distantsi 
• pesta või desinfitseerida käsi päevajooksul korduvalt (sh pärast väljast tulekut)
• köhides katta suu käsivarrega, mitte peopesaga
• haigussümptomite ilmnemisel (köha, nohu, palavik jms) hoiduda teiste inimestega kontaktist ja teavitada sellest koheselt oma vanemaid
• Tallinna info seoses koroonaviirusega: https://www.tallinn.ee/est/Koroona-tokestamine; 
• Terviseameti info seoses koroonaviirusega: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus 

Nõuannete ja soovituste koostamisel saime abi meie kolleegidelt võimlemisliidust, aitäh Peeter Tishler!

Oleme valmis teid abistama ja nõu andma!

Olge terved ja püsige kodus!

Sirje Lippe
Peasekretär

Seoses koroonaviiruse Covid-19 levikuga on Eestis vähemalt 1. maini kuulutatud välja eriolukord.

Spordimeditsiini SA spordiarstid dr Leena Annus, dr Pii Metsavas ja dr Virve Vask annavad lisaks valitsuse ja Terviseameti kodulehel edastatud juhistele ja soovitustele ka juhiseid sportlikus vormis püsimiseks. 

Sportimisest eriolukorras:

1. Ära välju kodust, kui tunned end halvasti või oled palavikus. Võta ühendust oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonile 1220. Küsimuste korral helista kriisiinfotelefonile 1247.
2. Kui tavaline hea olek on kasvõi veidi häiritud, ära treeni. Jälgi enesetunnet, jaluta vabas õhus, kuid väldi kontakte teiste inimestega.
3. Treeni individuaalselt, arenda individuaalset meisterlikkust. Sportida võid oma pereliikmetega, kellega koos elad.
4. Paljudel on praegu rohkem aega treenimiseks. Sellega kaasneb suurem oht ülekoormuseks, hoidu treeningkoormuse järsust lisamisest: tõsta koormusi mitte rohkem kui 10% nädalas. Üks mõõdukas treening päevas on piisav.
5. Anna võimalus paraneda ülekoormusvigastustel, tugevda organismi nõrku külgi. Individuaalselt/ iseseisvalt harjutades õpid loodetavasti end veel paremini tunnetama.
6. Harjuta mitmekülgselt: lisaks aeroobsete väiksema- mõõduka pingutusega vastupidavuskoormustele tee jõu- ja tasakaaluharjutusi, hoia toonuses või tugevda kehatüve stabiliseerivaid lihaseid.
7. Tee soojendusharjutusi ja treeningu järgselt lõdvestus-venitusharjutusi.
8. Riietu kevadisele muutlikule ilmale kohaselt, väldi külmetumist. Kihiline riietumine on hea valik.
9. Immuunsüsteemi tugevdamiseks: Puhka piisavalt: uneaeg lastel 10h, täiskasvanutel 8h.
10. Vali tavapärane, vitamiinirikas toit. Uusi, harjumatuid toidulisandeid ei peaks katsetama. Täienda enda teadmisi sportlase toitumisest – kasuta selleks kvalifitseeritud toitumisnõustaja abi. Immuunsüsteemi toetamiseks on soovitusi andnud ka Spordimeditsiini SA toitumisnõustaja Kerstin Joandi.
11. Väldi vedelikupuudust, joo piisavalt – väldi janutunde tekkimist, kasuta selleks harjumuspäraseid jooke.
12. Täida kõiki hügieenireegleid: pese peale iga treeningut keha ja riideid.
13. Ära unusta puhastamast ka treeningvahendeid, nende puhastamisel lähtu vahendi tootjapoolsetest soovitustest – kasutades kas spetsiaalseid puhastusvahendeid, või seebivett. Spordivahendite puhastamine on oluline, hoolimata sellest, et higi eraldi ei sisalda viiruseid, kuid viirusestesse nakatunud inimese higi võib olla viirusega saastunud aevastamise, köhimise ja nina käega pühkimise tõttu. Erinevate pindade puhastamisel aitab ka Terviseameti juhis.

Olge terved!

Spordimeditsiini SA spordiarstid dr Leena Annus, dr Pii Metsavas ja dr Virve Vask

Korraldajad otsustasid koroonaviiruse pandeemia tõttu ära jätta 30.-31. maile planeeritud maineka Götzise mitmevõistluse.

“Austria valitsuse poolt seni rakendatud meetmed on väga mõistlikud ja loodetavasti annavad lähitulevikus positiivseid tulemusi. Aga kui me ei suuda tagada osalejatele, publikule, vabatahtlikele ja meie kohalikule kogukonnale ohutust, on õige otsus võistlus ära jätta.”

“Mitmete korralduslike põhjuste tõttu pole Götzise mitmevõistlust ka võimalik edasi lükata, sest maailma kergejõustiku mitmevõistluse maailmakarika sarja ajakava on juba paika pandud ja me ei soovi, et ükski teine mitmevõistluse korraldaja meie pärast kannatama peaks.”

Tegemist on esimese korraga 45 aasta jooksul, kui mitmevõistluse mekas Götzises võistlust ei korraldata.

Seoses Covid-19 pandeemiaga tegi Maailma Antidopinguagentuur (WADA) pöördumise sportlastele, milles käsitleti Covid-19 viirusega tekkinud küsimusi. Koostöös WADA sportlaskomiteega koostati nn „korduma kippuvate küsimuste“ dokument Q&A.

Q&A (Questions and Answers) näol on tegemist täiendava infoga lisaks eile rahvuslikele antidopingorganisatsioonidele läkitatud juhistele.

WADA president Witold Banka sõnul on antidopingu valdkonnas hetkel esikohal eelkõige tervis, turvalisus ja sotsiaalne vastutus. Jätkates võitlust Covid-19 viirusega keskendutakse just sportlaste ning puhta spordi säilimise eest vastutavate inimeste tervisele. “WADA teab kui raskes situatsioonis me kõik oleme ja see mõjutab tohutult sportlaste treenimis- ja võistlemisvõimalusi, kuna ülemaailmselt rakendatakse karme ja piiravaid meetmeid.” 

WADA sportlaskomitee esimees Ben Sandford kommenteeris, et rasketel aegadel peavad kõik panustama, tagamaks nii enda kui teiste turvalisuse. “Oleme sportlased, ent ennekõike inimesed. On tähtis, et kuulaksime oma riigijuhte ja järgiksime riiklikult kehtestatud nõudeid, et takistada viiruse levikut ja suuremat mõju ühiskonnale. Q&A dokumendist leiavad sportlased vastused paljudele murettekitavatele küsimustele, mida meilt on uuritud. Samas on sportlastel tähtis teada, et testimine jätkub ning on vajalik, et suudaksime toimivat süsteemi säilitada nii suures mahus kui võimalik. WADA jätkab vajalike lünkade täitmist ning probleemkohtade välja selgitamist ning nõustab antidopinguorganisatsioone nende tegevuses niipalju kui võimalik.”

Q&A dokument annab vastused järgmistele küsimustele:

– dopingutestimise jätkamine

– riskide ennetamine ja viiruse leviku takistamine

– sportlaste asukohateabe edastamine

– TUE ehk raviotstarbeline erand ja sellega seonduvad küsimused

– dopinguvastaste organisatsioonide töö ja tegevuse säilitamine

– testijatega seotud enamlevinud küsimused

Maailma Antidopinguagentuuri (WADA) pöördumine:

Head sportlased!

SARS-CoV-2 (Covid-19) levik mõjutanud suuresti tervise- ja sotsiaalvaldkondi, pannes riike rakendama koheseid ja võimalikult efektiivseid erimeetmeid – eesmärgiks peatada viiruse levik ning pehmendamaks selle mõjusid ühiskonnale. Maailma Antidopinguagentuur (WADA) ja globaalne dopinguvastane kogukond on seadnud esikohale rahvatervise, turvalisuse ja sotsiaalse vastutuse, reguleerides oma igapäevategevust vähendades erinevaid dopingualaseid programme ja tegevusi, sh testimist ja koolitusi. Teadvustame, et selliste väga vajalike tegevuste piiramine mõjutab omakorda sportlasi ja teame, et olukord on raske just sportlaste jaoks, kes on teadmatuses tuleviku osas ja kelle tegevused ning treeningud on pausile pandud või miinimumini viidud tänu rangetele erimeetmetele. Lisaks on tühistatud paljud reisimis- ning võistlemisvõimalused.

Alljärgnevad küsimused ja vastused annavad ettekujutuse ja vastavad spetsiifilisematele küsimustele, mis sportlastel seoses antidopingualase tegevusega praeguses olukorras tekkida võivad. Kui vajate rohkem informatsiooni, palume pöörduda kas oma spordialaliidu või otse oma riigi antidopinguorganisatsiooni poole. Olukord on alles arenemisjärgus ja on oluline teada, et nii WADA kui dopinguvastane kogukond jätkab võitlemist ootamatustega mis puudutavad tervist ja puhast sporti.

1. Kas mind võib testida, olenemata piirangutest, mis puudutavad teiste inimestega kokku puutumist ja sotsiaalset suhtlemist? – Jah, kui riigis ei ole kehtestatud üleüldist liikumispiirangut kohalike ametivõimude poolt, võib endiselt sportlasi testida igal pool ja igal ajal.

2. Kui mind testitakse, siis kuidas on nakatumisrisk miinimumini viidud? – Juhul kui testimine jätkub, rakendavad riiklikud antidopinguorganisatsioonid proovide võtmisel täiendavaid turvalisusmeetmeid, võttes arvesse nii kohaliku terviseameti kui WADA soovitusi ja juhendeid. Rohkem infot leiab WADA Covid-19 juhendist.

3. Milliseid meetmeid riiklikud antidopinguagentuurid testimisel kasutusele võtavad? – Esiteks, läbi viiakse ainult kõige olulisemaid testimisi. Proove võttes peavad testijad pidevalt käsi pesema ja desinfitseerima ning kasutama iga kord uusi kummikindaid. Nii sportlane kui testija ja muu meditsiiniline personal peavad niikaua kui võimalik hoidma minimaalset soovituslikku sotsiaalset distantsi (2 meetrit). 

4. Mida peaksin tegema, kui kahtlustan, et olen nakatunud Covid-19 viirusesse? – Esikohale tuleb seada nii enda kui teiste ohutus. Esimeseks märksõnaks on isoleeritus (kodus püsimine ja füüsiliste lähikontaktide miinimumini viimine), teiseks pidev käte pesemine ja desinfitseerimine pluss kõik muud abinõud, mis on soovitatud tervishoiuorganisatsioonide poolt. Lisaks tuleb võimalikust nakatumisest kindlasti teatada oma kohalikku tervishoiutöötajat, saamaks vajalikku nõu ja abi. Antidopingu kontekstis peab nakatumisest informeerima riiklikku antidopinguagentuuri, vältimaks asukohateabe vääredastamist või edastamata jätmist ja vältimaks dopingukontrolli personali võimalikku nakatumist. 

5. Kas mul on endiselt vaja TUE taotleda, kui tegu on raviotstarbelise erandiga? – Jah, olenemata Covid-19 levikust ja erimeetmetest ei ole selles osas midagi muutunud. Niikaua kui tegutsed sportlasena, vastutad sina oma kehtiva TUE eest. Juhul kui sul on TUE taotlemisega raskusi (nt. liikumispiirang või on võimatu arstilt vajalikke dokumente kätte saada), siis tuleb kogu kirjavahetus arsti või teiste seotud isikutega alles jätta (dokumentatsioon säilitada, tõendamiseks) ning sellest kõigest teavitada kohalikku antidopinguagentuuri.

6. Kui sportlasi ei testita regulaarselt, siis kuidas tagab WADA puhta spordi toimimise edaspidi kui Covid-19 olukord on laabunud? – WADA jälgib väga täpselt, kus ja millised testimismahud on vähenenud ning kui olukord laabub, on võimalik, et rakendatakse neil puhkudel täiendavat testimist ja testimise osakaalu omakorda suurendatakse.

7. Kas ma pean endiselt asukohainfot edastama? – Jah, kui sinu kohalik antidopinguagentuur ei ole sulle vastupidist infot edastanud, siis peab asukohainfot edastama samamoodi kui varemgi.

8. Kui olen karantiinis, isolatsioonis või tunnen muret, et testijad ei kasuta piisavalt ettevaatusabinõusid viiruse leviku edasikandumise suhtes, kas tohin testimisest keelduda? – Ei, kui just ei ole riiklikku üleüldist liikumispiirangut kehtestatud, millest kõik peavad kinni pidama. Testimine jätkub samamoodi kui varem ja ühtegi mõjuvat põhjust keeldumiseks ei ole. Testimisest keeldumisele või testiprotsessis mitte osalemisele/selle pooleli jätmisel/proovide rikkumisele järgneb antidopingualase tegevuse mõistes tavaprotsess – seda võetakse arvesse kui antidopingureeglite rikkumist.

9. Kui testimismahud on praegu vähenenud, kuidas saan kindel olla et tavalise olukorra taastudes on puhas sport säilinud ja ma saan võistelda dopinguvabas keskkonnas? – Rahvatervise seadmine esikohale mõjutab loomulikult ka antidopingualast tegevust. Sportlastel on tähtis meeles pidada, et nii hetkel kui varem võetud proove säilitatakse vastavalt nõuetele ning analüüsitakse ka hiljem koos sportlase bioloogilise passiga. Hiljemgi võib selline kooslus või dopinguproov näidata keelatud aine tarvitamist praegusel perioodil. Kuigi testimismahte on vähendatud, saab sportlane näidata eeskuju ja panustada antidopingualase teabe levitamisele ja säilimisele, hoides end kursis uuema infoga nii WADAlt kui mujalt ja jagades seda teistega. Lisaks saab sportlane end harida WADA antidopingualastel veebikoolitustel, kasutades e-õppe platvormi AdEL.

Lisainfo:
Kerstin Kotkas
Koolitus- ja kommunikatsioonijuht
Eesti Antidoping SA
+372 56 64 65 60
kerstin.kotkas@antidoping.ee

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) kinnitas teisipäeval, et tulenevalt üleilmsest koroonaviiruse pandeemiast lükatakse tänavused Tokyo suveolümpiamängud edasi 2021. aastasse.

Otsus mängud edasi lükata võeti vastu ROK-i presidendi Thomas Bachi ja Jaapani peaministri Shinzo Abe ühise nõupidamise tulemusena. Kaasatud olid ka Tokyo olümpia korralduskomitee president Mori Yoshiro ning Tokyo kuberner Koike Yuriko.

Koos leiti, et sooviga kaitsta sportlaste ja kõigi osaliste tervist, ei saa mängud toimuda tänavuse aastanumbri sees, kuid mitte ka hiljem kui 2021. aasta suvel. Kuigi ühe võimalusena kaaluti ka mängude käesoleva aasta sügisesse lükkamist, leiti, et isegi kui koroonaviirus taandub, oleks see võistluste pidamiseks liiga vara.

ROK-i ametlik avaldus lisab, et järgmisesse aastase lükatud mängud, mis oleks algsete plaanide kohaselt alanud tänavu 24. juulil ja lõppenud 9. augustil, peetakse endiselt “Tokyo 2020” nime all. Mängud peetakse 2021. aastal, hiljemalt suvel.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa lausus olümpiamängude edasilükkamise kinnituse kohta, et iga konkreetne uudis teadmatuse olukorras on teretulnud. „Nüüd on kõigile selge pilt ja kõik saavad oma edaspidises tegevuses lähtuda sellest infost. Nagu iga otsuse puhul, on ka antud juhul neid, kellele see otsus aitab ehk isegi kaasa, ning neid, kellele annab mõtteainet. Näiteks võibolla mõni noorem sportlane jõuab vahepeal natuke turja kasvatada või keegi, kes vigastusest paranemas, saab aega juurde. Neil, kes plaanisid Tokyo olümpiamängudega sel suvel lõpetada oma tippsportlaskarjääri, tuleb mõelda, kas neil jätkub vaimu- ja hingejõudu olla aasta pärast sama heas vormis nagu nad praegu kavatsesid olla. Kokkuvõttes on otsus tervitatav, sest tõi selgust paljudele,“ ütles Sõõrumaa. 

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor ja olümpiadelegatsiooni juht Martti Raju ütles, et ettevalmistus mängudeks jätkub edasilükkamisest hoolimata samamoodi nagu seni. „Tuleb edasi treenida ning pidada kvalifikatsoonivõistlused – pooled olümpiakohad on ju veel jagamata. Meie põhirõhk on sellel, et sportlased saavad jätkata treenimist Tokyo mängudeks ning Audentese Spordikeskuses ja Pärnu Kalevi Sõudebaasis on seda ideaalne teha. Ülejäänud juhtnööre ootame ROKilt,“ ütles Raju. 

ROKi ametliku avalduse Tokyo mängude edasilükkamise kohta leiab ROKi kodulehelt

Seoses kujunenud olukorraga muutuvad üheksast tuntud jooksust koosneva Selver Eesti Linnajooksude kolme esimese etapi toimumisajad ning sarja ühisregistreerimise tähtaeg pikeneb 31. maini.

Traditsiooniline Eesti jooksuhooaja suur avalöök, 1. maiks kavandatud Suurjooks ümber Viljandi järve, toimub sel aastal täpselt kolm kuud hiljem – 1. augustil. “Et tavapäraselt on Suurjooks ümber Viljandi järve toimunud maikuu esimesel päeval, siis lähtusime uue kuupäeva valikul, et see jääks samuti kuu esimesel päevale” kommenteeris Viljandi järvejooksu peakorraldaja Mati Jürisson.  

3. mail toimuma pidanud Kuressaare Linnajooks viiakse läbi pühapäeval, 30. augustil. „Et kogu Eesti jooksukalender on väga tihe, ei olnud uut toimumisaega kerge leida, aga augusti lõpp tundus pisut hõredam ja nii otsustasime oma jooksu sinna nihutada. Linnajooksu puhul on tegu paljuski pereüritusega ja nii on hea võimalus lõpetada suvi ühiselt ühe suure spordipeoga,“ kommenteeris Kuressaare linnajooksu peakorraldaja Mati Mäetalu tehtud otsuse tagamaid. 

Linnajooksude algselt maikuusse kavandatud kolmas etapp Rapla Selveri Suurjooks toimub 19. septembril. “Otsus Rapla Suurjooks sügisesse liigutada tulenes tekkinud sunnitud olukorrast ja suve teise poole jooksukalendri tihedusest. Suurjooksu jaoks on väga olulised Raplamaa koolide õpilased, keda soovime jooksule võimalikult palju kaasata ja septembrikuu on selleks soodne aeg. Mõistame, et edasilükkamine ja aasta teise poole ürituste kalendri tihedus teeb osalejate arvus omad korrektuurid ning seda enam soovime panustada kohalikule osalejale ja kogukonnale” kommenteeris Rapla Selveri Suurjooksu peakorraldaja Donatas Narmont.

Eesti suurim jooksu- ja liikumissari algab 13. juunil kümnendat korda toimuva Narva Energiajooksuga ja lõpeb 3. oktoobril Tartu Linnamaratoniga. Korraldajad ei saa välistada täiendavaid muudatusi seoses võimaliku muutuva olukorraga ning sellest tulenevate avalikele üritustele ajutiselt kehtestatud piirangutega.

Seoses muutunud kalendriga pikeneb linnajooksude sarja ühisregistreerimine 31. maini. Eesti suurimale jooksusarjale saab kirja panna internetilehel www.linnajooksud.ee

Selver Eesti Linnajooksud 2020. aastal:

Narva Energiajooks – Narva – 13. juuni 2020

Suurjooks ümber Viljandi järve – Viljandi- 1. august 2020

Viking Line Eesti Ööjooks – Rakvere – 15. august 2020

Kuressaare Linnajooks – Kuressaare- 30. august 2020

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks – Pärnu – 5. – 6. september 2020

Tallinna Maraton – Tallinn – 12.-13. september 2020

Rapla Selveri Suurjooks – Rapla – 19. september 2020

Viking Window Paide-Türi Rahvajooks – Paide-Türi – 27. september 2020

Tartu Linnamaraton – Tartu – 3. oktoober 2020

Selver Linnajooksud sarjas osalemine on jõukohane igale jooksuharrastajale. Distantse saab valida ja kombineerida selliselt, et kogu sarja peale 100 km kokku tuleks. Näiteks „100+“ raja läbimiseks ei pea osalema kõigil osavõistlustel, samuti ei pea ilmtingimata läbima maratoni. 

Motiveerimaks jooksusõpru osalema kõikidel etappidel, autasustatakse kõigil üheksal osavõistlusel ajavõtuga distantsil osaluskorra kirja saanud jooksjaid, nagu ka 100+ arvestusse läinud võistlejaid, väärika medaliga ning auhindadega toetajatelt.

Eesti suurima rahvaspordisarjas osales eelmisel aastal kokku 56 732 liikumisharrastajat.

Lisainfo:
Kadi Möller
Spordiürituste Korraldamise Klubi
Tel +372 608 7576
Mob +372 5693 9393
kadi@jooks.ee

Seoses valitsuse ja Terviseameti soovitusega vältida rahvarohkete ürituste korraldamist praeguses olukorras, kus on oht koroonaviiruse levikuks, jääb 12.- 17. aprillil planeeritud noortekoondise kestvusjooksu laager Jõulumäel ära.

Lisainfo:
Kristel Berendsen
+3725051056
kristel@ekjl.ee 

Spordimeditsiini SA toitumisnõustaja Kerstin Joandi kordab üle põhitõed, kuidas toetada toitumisega oma immuunsüsteemi ja tagada parem kaitse külmetushaiguste vastu.

Põhiteadmine, kuidas toetada toitumisega oma immuunsüsteemi ja tagada parem kaitse külmetushaiguste vastu:

• Vähendada põletikku tekitavate rafineeritud ja töödeldud toodete ning maiustuste tarbimist (nisujahu ja suhkrut sisaldavat tooted, küllastunud rasvu sisaldavad tooted).
• Süüa rohkem vitamiine ja mineraalaineid sisaldavaid köögivilju, täisteratooteid ja puuvilju ning marju.
• Rasvaallikatena eelistada oliivõli, õliviljasid (avokaado, oliivid), pähkleid ja seemneid ning rasvast kala (nt lõhe).

Mõned olulisemad toitained, mis aitavad immuunsüsteemi tugevana hoida ja näited, millistes toitudes neid leidub:

• C vitamiin – puu- ja juurviljad, marjad (nt kiivi, apelsin, brokkoli, maasikad jne)
• D vitamiin – võiks tarbida toidulisandina 1000-2000 IU päevas
• A vitamiin – kollased ja oranžid köögiviljad (nt bataat, porgand, paprika), muna
• E vitamiin – pähklid ja seemned (nt mandlid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned jne)
• Tsink – eelkõige loomses toidus (nt kala ja mereannid, liha). Olemas ka toidulisandina närimistablettide näol ja keele alla pihustatava preparaadina, mida võiks kasutada kui tunned külmetushaiguse esimesi märke (potentsiaalselt lühendab viiruse kestvust)
• Seleen – kala ja mereannid, brasiiliapähklid
• Omega-3 – eelkõige rasvane kala (nt lõhe)

Kerstin Joandi on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse geenitehnoloogia ning Kopenhaageni Ülikooli magistrantuuri toitumisteaduste (“Master in Human Nutrition”) erialal. Samuti on Joandi seni ainsa eestlasena läbinud Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaheaastase sportlaste toitumise täiendõppe programmis (“IOC Diploma in Sports Nutrition”).   

Joandi individuaalseid konsultatsioone on võimalik tellida Spordimeditsiini SA-st, lähem info siit.

Seoses paljude kergejõustiklaste ja abipersonali viibimisega Portugalis treeninglaagris ning koroonaviiruse levimise tagajärjel järjest keerulisemaks muutuva reisikeskkonnaga on Eesti Kergejõustikuliit koostöös reisibürooga WRIS ja lennufirmaga SmartLynx organiseerimas otselendu Faro-Tallinn laupäeval 21. märtsil 2020 väljumisega kell 14:00.

Vedaja, SmartLynx Airlines Estonia on kinnitanud lennu nr MYX8524  (180 kohaline lennuk). 
Tšarterlennule on veel vabu kohti kõikidele teistele spordilaagris ja puhkusreisil viibivatele inimestele.

21.03.2020 
Tallinnast  (TLL) väljumine 10.00 kohaliku aja järgi ja saabub Faro lennujaama 13.10
FARO (FAO) väljumine 14.00 ( kohaliku aja järgi ) ja saabumine Tallinna 20.40

WRIS reisibüroo kontaktisik on Sirli Sikov – sirli@wris.ee, 6129 141.
Ühendust võttes palun kirja panna või märkida, et informatsioon pärineb Eesti Kergejõustikuliidust.

18. märtsi keskööl läks lukku toetushäälte andmine Eesti Olümpiakomitee presidendikandidaatidele, samuti asepresidendi ja täitevkomitee liikmete kandidaatidele.

Presidendikandidaadid

Presidendikandidaadi esitasid EOK 125-st liikmest 95. EOK presidendiks kandideerimiseks vajalikud 15 toetushäält kogusid praegune president Urmas Sõõrumaa ja asepresident Tõnu Tõniste, rohkem kandidaate ei esitatud.

• Urmas Sõõrumaa – 75 EOK liikme esitus:

Andres Lipstok, Eesti Akadeemiline Spordiliit, Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, Eesti Autospordi Liit, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Castingu Liit, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Jõutõsteliit, Eesti Kabeliit, Eesti Kepikõnni Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu Liit, Eesti Kirimaleühing, Eesti Koolispordi Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Laskurliit, Eesti Maadlusliit, Eesti Maleliit, Eesti Moodsa Viievöistluse Liit, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Muay Thai Föderatsioon, Eesti Olümpiaakadeemia, Eesti Orienteerumisliit, Eesti Piljardiliit, Eesti Poksiliit, Eesti Politsei Spordiliit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti Samboliit, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Sõudeliit, Eesti Taekwondo Föderatsioon, Eesti Taekwondo Liit, Eesti Tantsuspordiliit, Eesti Tehnika – ja Spordiliit, Eesti Treenerite Liit, Eesti Tuletõrjespordi Liit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Tõstespordiliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Vehklemisliit, Eesti Wushu Kungfu Föderatioon, Eesti Võrkpalli Liit, Eestimaa Spordiliit JÕUD, EO Eesti Ühendus, Erika Salumäe, Harjumaa Spordiliit, Ida-Virumaa Spordiliit, Jaak Uudmäe, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, Jüri Tamm, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, Lääne-Virumaa Spordiliit, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Neinar Seli, Pärnu Spordiliit, Pärnumaa Spordiliit, Raplamaa Spordiliit, Tallinna Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Tiit Nuudi, Toomas Tõnise, Tõnu Endrekson, Tõnu Laak, Valgamaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit 

• Tõnu Tõniste – 20 EOK liikme esitus:

Eesti Aerutamisföderatsioon, Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Judoliit, Eesti Jäähokiliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Matkaliit, Eesti Petanque’i Klubide Liit, Eesti Ronimisliit, Eesti Rulaliit, Eesti Spordiselts Põhjakotkas, Eesti Tennise Liit, Eesti Uisuliit, Erki Nool, Gerd Kanter, Jüri Jaanson, Sport Kõigile, Tartu Spordiliit, Tõnu Tõniste, Võrumaa Spordiliit

Asepresidendi kandidaadid

Kahe asepresidendi kohale esitasid EOK liikmed 16 kandidaati, kellest nõusoleku kandideerimiseks andsid 13. EOK asepresidendi kandidaadid on:

• Enn Pant (esitajad: Eesti Tennise Liit, Tõnu Tõniste)
• Erich Teigamägi (esitajad: Eesti Autospordi Liit, Eesti Kepikõnni Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Piljardiliit, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Tantsuspordi Liit, Eesti Tuletõrjespordiliit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Ujumisliit, Harjumaa Spordiliit, Raplamaa Spordiliit)
• Even Tudeberg (esitajad: Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
• Gerd Kanter (esitajad: Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Matkaliit)
• Hanno Pevkur (esitajad: Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Veeremängude Liit)
• Jaanus Kriisk (esitaja: Neinar Seli)
• Jüri Tamm (esitajad: Eesti Maleliit, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Pärnu Spordiliit, Võrumaa Spordiliit)
• Karol Kovanen (esitajad: Eesti Allveeliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Sulgpalliliit)
• Kristjan Port (esitajad: Toomas Tõnise)
• Lauri Luik (esitaja: Eesti Koolispordi Liit)
• Mihhail Kõlvart (esitajad: Eesti Castingu Liit, Eesti Maadlusliit, Eesti Piljardiliit, Eesti Poksiliit, Eesti Rulluisuliit, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit)
• Remo Holsmer (esitaja: Eesti Korvpalliliit)
• Toomas Tõnise (esitajad: Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, Harjumaa Spordiliit)

Täitevkomitee liikmete kandidaadid

Valitakse 14 täitevkomitee liiget, neist 9 peavad olema olümpiaalaliitude esindajad. EOK liikmed esitasid 41 kandidaati, kellest nõusoleku kandideerimiseks andsid 39. Täitevkomitee liikmete kandidaadid on:

• Ago Markvardt (esitaja: Kristina Šmigun-Vähi)
• Allar Levandi (esitaja: Eesti Suusaliit)
• Anne Rei (esitaja: Eesti Jalgpalli Liit)
• Ergo Metsla (esitaja: Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit)
• Erich Teigamägi (esitajad: Gerd Kanter, Eesti Ragbi Liit)
• Erki Nool (esitaja: Eesti Kergejõustikuliit)
• Even Tudeberg (esitaja: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
• Gerd Kanter (esitaja: Pärnu Spordiliit)
• Hanno Pevkur (esitaja: Eesti Võrkpalli Liit)
• Heino Märks (esitaja: Eesti Budo Föderatsioon)
• Helir-Valdor Seeder (esitajad: Valgamaa Spordiliit, Spordiliit JÕUD, Eesti Käsipalliliit, Viljandimaa Spordiliit)
• Helle-Moonika Helme (esitajad: Eesti Discgolfi Liit, Eesti Tantsuspordi Liit)
• Indrek Saar (esitajad: Raplamaa Spordiliit, Eesti Triatloni Liit, Eesti Maadlusliit)
• Jaanus Karilaid (esitaja: Eesti Poksiliit)
• Jaanus Kriisk (esitajad: Saaremaa Spordiliit, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela)
• Jaanus Rahumägi (esitaja: Eesti Karate Föderatsioon)         
• Janek Mäggi (esitaja: Eesti Kabeliit)
• Jüri Jaanson (esitaja: Eesti Sõudeliit)
• Kaido Höövelson (esitaja: Lääne-Virumaa Spordiliit)
• Kairis Ulp (esitaja: Eesti Akadeemiline Spordiliit)
• Karol Kovanen (esitajad: Eesti Ujumisliit, Eesti Sulgpalliliit)
• Ken Koort (esitaja: Eesti Maleliit)
• Kristjan Port (esitajad: Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, Eesti Rulluisuliit, Toomas Tõnise)
• Lauri Luik (esitajad: Eesti Koolispordi Liit, Eesti Kepikõnni Liit)
• Maire Arm (esitaja: Eesti Uisuliit)
• Margus Hanson (esitaja: Eesti Vehklemisliit)
• Merike Kull (esitaja: Tartumaa Spordiliit)
• Mihhail Kõlvart (esitajad: Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon, Eesti Taekwondo Föderatsioon, Eesti Taekwondo Liit)
• Monika Haukanõmm (esitaja: Eesti Paralümpiakomitee)
• Oliver Kruuda (esitajad: Eesti Käsipalliliit, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Veeremängude Liit)
• Priit Ilver (esitaja: Eesti Veemoto Liit)
• Raivo Rand (esitaja: Eesti Jalgratturite Liit)
• Rauno Parras (esitaja: Eesti Jäähokiliit)
• Reet Hääl (esitajad: Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Tennise Liit)
• Remo Holsmer (esitaja: Eesti Korvpalliliit)
• Riho Terras (esitaja: Eesti Laskurliit)
• Sven Sester (esitaja: Eesti Turniiribrižiliit)
• Toomas Kruusimägi (esitaja: Urmas Sõõrumaa)
• Toomas Tõnise (esitajad: Eesti Autospordi Liit, Eesti Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Piljardiliit, Eesti Tuletõrjespordiliit, Harjumaa Spordiliit)

Käimas on veel EOK esindajate kogu liikmekandidaatide esitamine, mille tähtaeg on 1. aprill. 

EOK juhtorganite valimised viiakse läbi EOK täiskogul, kus valitakse president, kaks asepresidenti, 14 täitevkomitee ning 63 esindajate kogu liiget. Järgmine korraline täitevkomitee koosolek toimub 6. aprillil ning siis kinnitatakse valimiste toimumise kuupäev.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorra rangete piirangute tingimustes ning soovist aidata treeneritel ohutult ning katkematult hoida oma treenerikutset, sätestas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, et kuni eriolukorra peatamiseni tuleb treenerite kutsekomisjonidel menetleda ainult treenerikutsete taastõendamist, komisjoni koosolekut kokku kutsumata elektroonsesse keskkonda esitatud dokumentide alusel. 

Erandkorras on kutse taastõendamisel võimalik anda treenerile ajapikendust piisavas mahus täienduskoolituste ning esmaabi koolituse läbimiseks kuni 31.12.2020 treeneri sellekohase kirjaliku kinnituse alusel.

Kogu info treenerikutsetest

Lisainfo:
Liisa Roos
Treenerikutsete peaspetsialist
liisa@spordiinfo.ee 

Sirje Lippe
Alaliidu tegevjuht
sirje@ekjl.ee 

Seoses olümpiamängudeks valmistumisega tegi valitsus oma otsusega erandi Eesti tippsportlastele, kes saavad Audenteses ja Pärnu sõudebaasis treeninguid jätkata.

Eesti Olümpiakomitee poolt eraldati kergejõustiklastele ja abipersonalile 20 kohta Audentese spordihallis treenimiseks. 13 kohta sportlastele ning 7 abipersonali liikmetele.

Treeningutele lubatakse ainult need liikmed, kes on Spordimeditsiini sihtasutuse inimeste poolt kontrollitud ning terveteks tunnistatud. EOK poolt hoiti treeningutele lubatavate sportlaste nimekiri minimaalsena.

„Treenida saavad need sportlased, kes on Eesti Olümpiakomitee (EOK) poolt kantud vastavasse nimekirja. Praegu kuulub sinna umbes 80 sportlast, treenerit ja sparringupartnerit,” selgitas EOK peasekretär Siim Sukles.

Kergejõustiklased, kes on nimekirjas:

1)      Magnus Kirt
2)      Janek Õiglane
3)      Rasmus Mägi
4)      Martin Kupper
5)      Anna Maria Orel
6)      Ksenija Balta
7)      Kätlin Tõllasson
8)      Liina Laasma
9)      Risto Lillemets
10)  Kristjan Rosenberg
11)  Taavi Tšernjavski
12)  Kristo Galeta
13)  Jaak-Heinrich Jagor

Abipersonali nimekiri:

1)      Marek Vister
2)      Andrei Nazarov
3)      Taivo Mägi
4)      Ants Kiisa
5)      Heiko Väät
6)      Art Arvisto
7)      Risto Jamnes

PS. Kõik inimesed, kes on tulnud hiljuti laagrist või välisreisilt, neile kehtib reegel – 2 nädalat karantiini enne Audentesesse tulekut.

Soovime vastutustundlikku käitumist ja mõistvat suhtumist! 

Lisainfo:
Martti Raju
EOK Spordidirektor  
E-mail: martti@eok.ee   

Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
E-mail: kristel@ekjl.ee

Liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld avalikuks kasutamiseks mõeldud spordikeskustes ei kehti ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja abipersonali suhtes, kes valmistuvad Tokyo olümpiamängudeks.

„Selleks, et meie spordikuulsustel säiliksid võimalused edukaks esinemiseks olümpiamängudel, on vajalik tagada turvalised tingimused treeninguteks, ka eriolukorras. Tippsportlased on harjunud elama režiimis, mis minimeerib haigestumise võimalused ka tavaolukorras ning seetõttu ei kujuta erisuse kehtestamine suurt ohtu viiruse laiemaks levikuks,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.  

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor ja Eesti olümpiadelegatsiooni juht Martti Raju avaldas tänu selle väga vajaliku erandi eest Eesti tippsportlastele. „Spordielu on peatunud, aga meie absoluutsed tipud vajavad erandit, sest Tokyo olümpiamängud toimuvad praeguse seisuga plaanikohaselt ning pikk paus ettevalmistuses mõjutaks kriitiliselt sooritusvõimekust olümpial. Täname eriolukorra juhti, kultuuriministrit ja spordibaase vastutuleku eest eriolukorras ning omalt poolt võtame kasutusele ranged ettevaatusabinõud, et tagada treenivate tippsportlaste, nende tugipersonali ning kaasatud spordibaaside töötajate tervena püsimine,“ ütles Raju. 

Raju sõnul saavad võimaluse Audentese Spordikeskuses ja Pärnu Kalevi sõudebaasis treenida valitud tippsportlased, kes on juba taganud pääsu olümpiamängudele või on tugevad kandidaadid kvalifitseerumiseks. „Tegeleme nimekirja koostamisega nendest sportlastest, kes olümpiat silmas pidades nendes kahes spordibaasis treenida saavad, ning paneme paika nende spordirajatiste kasutamise täpse korraldusliku poole. Konkreetsed Audentese spordikeskuse ja Pärnu Kalevi sõudebaasi kasutamise tingimused lepitakse kokku spordikeskuste valdajatega. Kõiki sportlasi, kes selle võimaluse saavad, teavitab EOK lähipäevil läbi vastava alaliidu personaalselt. Spordirajatises võivad viibida ka sportlaste treenerid ning valitud meditsiini- ja tugipersonal, kellest teeme samuti täpse nimekirja. Kõigile teistele jäävad uksed suletuks,“ ütles Raju. 

Spordimeditsiini SA juhatuse liige ja Eesti olümpiadelegatsiooni arst dr. Mihkel Mardna ütles, et Audentese Spordikeskuses, Pärnu Kalevi sõudebaasis ning Spordimeditsiini SA-s viiakse läbi täiemahuline ruumide ja pindade desinfitseerimine. „Iga spordirajatisse sisenev sportlane, treener ja tugipersonali liige peab olema täielikult haigussümptomiteta, samamoodi kohapealne spordirajatise personal. Sisenemisel ja väljumisel peab olema võimalus käte desinfitseerimiseks. Need sportlased, kes on karantiinis, peavad oma karantiiniaja lõpuni olema. Kui mõni sportlane tuleb karantiinist või on kasvõi mõne haigussümptomiga, tuleb iga juhtum enne spordirajatisse sisenemist eraldi kooskõlastada Spordimeditsiini SA-s, et tagada treenivate sportlaste ohutus. Sisse lubatakse ainult EOK poolt kinnitatud nimekirjas olevaid isikuid ja ei ühtegi teist inimest,“ tõi dr. Mardna näiteid ettevaatusabinõudest.

Eriolukorra juhi korralduse täpsema infoga leiate siit.

Kallid sportlased, treenerid ja lapsevanemad!

Vabariigi Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. 

Tuginedes valitsuse otsustele, peatatakse tulevased kergejõustikuvõistlused ja -üritused.

Kutsume üles kõiki kergejõustikuhuvilisi mõistvusele ja vastutustundlikule käitumisele, et aidata ennetada Eestis viiruse levikut. Selline käitumine on kõigi huvides ja aitab loodetavasti kiiremini jõuda tagasi tavapärase elurütmi ja korralduse juurde. Viiruse levikuga seotud arengud näitavad selgelt, et olukord võib veel mõnda aega halveneda ja seetõttu on kõigi ühiskonna liikmete panus ennetustegevuses olulise tähtsusega.

Koroonaviirushaiguse COVID-19 ennetamiseks ja võimaliku leviku takistamiseks on oluline mõista kolme põhimõtet.

1) Viirused ei liigu ise, neid liigutavad inimesed. Seega – mida vähem inimeste liikumist, seda vähem viiruste levimist.
2) Viiruste ülekandumist inimeselt inimesele soodustab inimeste tihe kokkupuude ruumis.
3) Koroonaviiruse nakkamise vältimiseks on kõige tähtsam see, mida inimene ise teeb või ei tee; ei tasu lootma jääda sellele, mida teised teevad.

Kõige operatiivsemat infot saab Terviseameti kodulehelt

Edasiste otsuste osas jälgige infot Eesti Kergejõustiku kodulehel või pöörduge küsimustega ekjl@ekjl.ee

Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini SA soovitused spordirahvale Covid-19 viiruse tõkestamisel.

Hea spordirahvas, 

Eesti Vabariigi valitsus esitas täna käitumissoovitused, mis puudutavad otseselt ka spordirahvast. Need on antud soovituslikus vormis, aga peame endale aru andma, mida tähendab demokraatlikus ühiskonnas valitsuse soovitus – see on palju enamat kui lihtsalt soovitus. 

Rahvusvahelise Olümpiakomitee arstid, kes on maailma parimad, hindavad, et sportlastele ei ole Covid-19 koroonaviirus ohtlikum kui tavaline viirushaigus. Igasuguste viirushaiguste vältimine on sportlastele oluline, aga me peame silmas pidama suuremat eesmärki – tõkestada viiruse levimist. Covid-19 võib olla väga ohtlik eakatele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. 

Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini Sihtasutus kutsuvad sportlasi, sporditöötajaid ja spordiorganisatsioone üles järgima järgmisi soovitusi: 

1.     Järgida väga hoolikalt rangeid hügieeninõudeid. Infot leiab Terviseameti kodulehelt ja EOK kodulehelt siin.

2.     Kaaluda tungivalt nii välisreiside kui ka Eestis korraldatavate võistluste ja koosolekute korraldamise hädavajalikkust. 

3.      Lükata edasi võistluste ja muude avalike ürituste korraldamine ja nendel osalemine vähemalt kaks kuud, olenemata osalejate arvust ja toimumise kohast.

4.     Reisides jälgida Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kodulehelt jooksvalt täienevaid käitumis- ja reisisoovitusi. Samuti tuleb reisides järgida riikide kohalike omavalitsuste poolt antud liikumispiiranguid.

5.     Haigusnähtude ilmnemisel – palavik, nohu, köha, muud nähud – tuleb end koheselt isoleerida. Ei tohi väljuda elukohast, minna trenni ega võistlema ning tuleb limiteerida kokkupuuteid inimestega. Samuti tuleb võtta ühendust asukoha meditsiinitelefoniga – Eestis perearstiga, terviseameti infonumbriga, perearsti infoliiniga 1220 või helistada hiljemalt 16. märtsist avatavale koroonaviiruse kriisitelefonile numbriga 1247. 

Reiside ja võistluste edasilükkamine on meile harjumatu ja ebatavaline olukord, aga me peame valdkonnana tajuma oma vastutust. Meie jaoks on oluline nii sportlaste, nende lähedaste kui ka spordist muul moel osa saavate inimeste tervis. Tegu on force majeure’iga ning meie kõigi ja igaühe panus on oluline – on see ärajäänud võistlussooritus või korraldatud võistluse ärajätmine. Inimeste tervis kaalub üles kõik muu. 

Urmas Sõõrumaa, Eesti Olümpiakomitee president
Dr. Mihkel Mardna, Spordimeditsiini Sihtasutuse juhatuse liige ja Eesti olümpiadelegatsiooni arst

Eesti kergejõustikuliit otsustas 28. märtsil Tartus toimuma pidanud  TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja III etapi ära jätta, seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskidega ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga.

Maakondlike etapi korraldajatel palume samuti lähtuda Terviseameti soovitustest ning kõigil võistlustel osalejatel, nendest punktidest kinni pidada.

Lisainfo: 
Sirje Lippe 
Peasekretär
sirje@ekjl.ee 
Tel: 5062390

Koroonaviirus COVID-19

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi.
• Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine.
• Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta kohe ühendust arstiga.
• Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt

Eesti kergejõustikuliit teatab, et 14.-15. märtsil Tallinnas toimuma pidanud U18 ja U20 Balti mitmevõistluse meistrivõistlused jäävad koroonaviiruse tõttu ära.

Eesti, Läti ja Leedu kergejõustikuliitude juhid arutavad lähitulevikus  võimalikke asendamise kuupäevi.

Järgime Eesti Vabariigi Valituse ja terviseameti viimaseid nõuandeid koroonaviiruse puhangu kohta (COVID-19).

“Hetkel on kõigi sportlaste, kohtunike ja pealtvaatajate tervis ning heaolu prioriteet number üks.”

kinnitas Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe

Lisainfo: 
Sirje Lippe 
Peasekretär
sirje@ekjl.ee 
Tel: 5062390

Koroonaviirus COVID-19

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi.
• Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine.
• Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta kohe ühendust arstiga.
• Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!

Euroopa kergejõustikuliit teatas, et 21. – 22. märtsil Portugalis Leirias toimuma pidanud Euroopa talvised heitealade karikavõistlused jäetakse ära.

Järgitakse viimaseid nõuandeid, mis on saadud Portugali riiklikelt- ja kohalikelt tervishoiuasutustelt koroonaviiruse puhangu kohta (COVID-19).

Euroopa talvistel heitealade karikavõistlustel pidanuks Eestit esindama 9-liikmeline koondis.

Eesti Olümpiakomitee kuulutas välja konkursi EOK järelkasvutiimi „Märka järgnevat põlvkonda 2020″. Kandideerida saavad suve- ja taliolümpiaalade, pallimängualade ning mitteolümpialaade noorsportlased sünniaastaga 1997-2000.

Eesti Olümpiakomitee kuulutab välja järelkasvutiimi „Märka järgnevat põlvkonda 2020“ konkursi.

EOK “Märka järgnevat põlvkonda” järelkasvutiimi stipendiumi taotlemise kriteeriumid:

• sportlase sünniaasta 1997-2000
• sportlasel on Eesti Vabariigi kodakondsus
• sportlane ja treener järgivad oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
• sportlane ega treener ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid

– suve- ja taliolümpialad: 2019.a. täiskasvanute tiitlivõistluste silmapaistvad tulemused (OM, MM, EM, MK-etapid, suurvõistlused)

– mitteolümpiaalad: 2019.a. täiskasvanute tiitlivõistluste silmapaistvad tulemused (MM, EM, MK-etapid, suurvõistlused)

– pallimängud (Eesti Korvpalliliit, Eesti Jalgpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Jäähokiliit, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Saalihoki Liit): 2019.a. tulemuste alusel palume igal alaliidul esitada 1 stipendiaat. 

Kandideerida saavad ka väga noored sportlased (nooremad kui sünniaastaga 2000), kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi täiskasvanute tiitlivõistlustel. Selleks palun teha ankeeti vastav märge. 

Konkursil osalemiseks palume täita elektrooniline vorm https://forms.gle/e4ZQPvpsvbTKRxbq8 
Loe rohkem SIIT!

Taotluste esitamise tähtaeg on 31.märts 2020. 

Sportlase stipendiumi suurus on kuni 2000 eurot, pallimängualadel 1000 eurot. Treeneri stipendium kuni 1000 EUR. 

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi ja spordiala) avalikustatakse EOK järelkasvutiimiga seotud meediakommunikatsioonis ja Eesti Olümpiakomitee kodulehel ning sotsiaalmeedias. 

Lisainfo:
Natalja Inno
tel 55 56 6404
natalja@eok.ee

Täna Leedus, Klaipedas peetud U18 vanuseklassi Balti maavõistluse võitis Eesti kergejõustiku noortekoondis.

Põnevas heitluses esikoha nimel edestas Eesti noortekoondis vaid kahe punktiga Läti eakaaslasi (151 punkti). Kolmandaks tulid Leedu noored 135 punktiga.

Balti maavõistlusel võisteldi 11 alal: 60m, 300m, 800m ja 3000m jooksus, 60 m tõkkejooksus, kõrgushüppes, teivashüppes, kaugushüppes, kolmikhüppes, kuulitõukes ja 4x200m teatejooksus nii neidude kui noormeeste arvestuses.

Eesti koondis sai kokku 9 alavõitu

Säravaima tulemuse eest hoolitses Anna Maria Millend, kes võitis veenvalt 60 m tõkkejooksu 8.55-ga. Ühtlasi kordas Millend selle tulemusega enda nimel olevat U18 vanuseklassi rekordit. Vähem kui pool tundi enne võidukat tõkkerekordi jooksu, võitis Millend pronksmedali ilma tõketeta 60 m sprindidistantsil (7.78)

Liisa-Maria Lusti tõi Eestile kolmanda koha punktid 60 m tõkkejooksus tulemusega 8.75.  Triumfeeris aga kaugushüppesektoris, pikima lennukaare pikkuseks mõõdeti 5.95.

Oliver Kruuspan näitas kõigile kandu noormeeste 60 m tõkkejooksus, võidutsedes ajaga 8.29. Kolmanda koha punktid individuaalselt tõi Eesti koondisele veel Kruuspan 60 m sprindidistantsil (7.24).

Kaksikvõit Eestile neidude teivashüppes ja kuulitõukes.

Marianne Kivi võitis teivashüppe uue isikliku rekordi 3.80-ga, Laure Kiivet oli tulemusega 3.30 teine. Väljaspool arvestust kaasa teinud Mona Linda Sikkal võinuks tulemusega 3.60 samuti hõivata poodiumikoha. Noormeeste teivashüppes võidutses Madis Kaare tulemusega 4.50.

Teise kaksikvõidu tõid Eestile neiud kuulitõukajad. Kelly Heinpõld võidutses uue tippmargi 15.58-ga ning hõbemedal riputati kaela 15.23-ga Berit Saarele. Meie neiud näitasid kuulitõukes niivõrd suurt ülemvõimu, et järgevad konkurendid jäid ligi pooleteise meetri kaugusele. Meeste kuulitõukes võitis Hannes Remmelgas uue isikliku tippmargi 16.25-ga teise koha.

Alavõidud tõid koondisele veel Karl August Kalamees 300 m distantsil 35.86-ga ning Elisabeth Pihela neiude kõrgushüppes 1.75-ga. 1.68 ületusega tõi Eestile pronksmedali Laura Lokotar.

Viimane alavõit tuli Eesti koondisele neidude 4×200 m teateneliku poolt (1:43.6), koosseisus Liisa-Maria Lusti, Anna Maria Millend, Marit Kutman ja Juliana Demeštšenko. 4×200 m noormeeste teatevõistkond tõi koondisele teise koha punktid. (Erko Räiss, Kristofer Vilhem Viet, Märten Tropp, Oliver Kruuspan)

Medalid tõid Eestile veel Marit Kutman (60 m  – 7.77), Roman Litvinov (kaugushüpe – 6.79), Juliana Demeštšenko (300 m – 41.79), Andreas Hantson (kolmikhüpe – 12.96) ja Anne-Riin Peep (3000m – 11:14.79).

Kõiki tulemusi näeb SIIT

Võistlust saab järgi vaadata:

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Eerik Haamer püstitas Tartus peetud Üliõpilaste sise-MV teivashüppes Eesti uue U20 ja U23 teivashüppe siserekordi, alistades kõrguse 5.42
⁣
Noormehe isiklik rekord 5.40 pärines eelmisest aastast, millega hoidis ka U20 vanuseklassi varasemat rekordit.⁣
⁣
Ületatud sai ka U23 vanuseklassi rekord 5.41, mida jagasid Valeri Bukrejev ja Erki Nool.

Vaata videot:

7. märtsil toimuvad Leedus, Klaipedas U18 vanuse Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Võisteldakse 11 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses.

Koondises on 18 noormeest ning 17 tütarlast. Nimekamatest noortest kergejõustiklastest asuvad Klaipedas starti Anna Maria Millend, Liisa-Maria Lusti, Elisabeth Pihela ja Oliver Kruuspan.

Möödunud aastal võitis Eesti noortekoondis Lätis, Kuldigas toimunud U18 vanuse Balti võistkondlikel meistrivõistlustel 6 kuldmedalit ja sai kokkuvõttes 129 punktiga 3. koha. Võitis 160 punkti kogunud Läti, Leedu oli 149 punktiga teine.

Koondise nimekirjaga saab tutvuda SIIN.

Võistlused algavad 7. märtsil kell 13:10. Detailne ajakava.

Otsepilti näeb: 

Koondise juht: Heiko Väät – tel: 5167125

Treenerid: Sven Andresoo, Harry Lemberg, Alar Maidilainen, Hennit Küppas, Rauno Kirshbaum, Erik Horn

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Sportlaskomisjon korraldab tõstmistrenni ja koolituse, kus kaetakse kõik vajalikud tõsteharjutused näiteks rebimine, rinnalevõtt jms. Alustatakse harjutustest, mis lihvivad tehnikat, et saaks treeningust maksimaalset kasu.

Treeneriks on maailma hõbedamehe Mart Seimi isa ja treener Alar Seim, kes on ka ise mitmeid kordi tulnud tõstmises Eesti meistriks. Ühte gruppi on oodatud 8 kergejõustiklast ja kõrvaltvaatajateks piiramatu arv treenereid. 

Aeg: Laupäev, 14. märts
1. grupp 15:00 – 16:30 (8 sportlast)
2. grupp 16:30 – 18:00 (8 sportlast)

Registreerimine hiljemalt 12. märtsiks aadressil: https://forms.gle/GPZVjb4id5ZYBg4o7

Treening ja koolitus on sportlastele tasuta. Treeneritel, kes soovivad koolitust vaatama tulla, palume samuti lingi kaudu end registreerida ja tasuda kassas sissepääsupilet 3.50 €.

Klassikalist tõstmist peetakse enamuse spordialadele üldfüüsilise (jõu)ettevalmistuse alustalaks. Vigastuste vältimiseks ja parima tulemuse saavutamiseks on väga tähtis omada tõsteharjutuste sooritamisel õiget tehnikat. 

Alar Seim on tulnud neli korda kahevõistluses ning kuus korda üksiktõstetes Eesti meistriks. Tema isiklikuks rekordiks jäi 392,5 kg (rebimises 165kg, tõukamises 227,5 kg). Paralleelselt personaaltreeneri tööga tegutseb Seim Spartas enda poja Mart Seimi treenerina. Mart Seim on 2015. aasta MM-i hõbemedalist üliraskekalus ning EM-i pronksmedalist 2016. aastal.

EKJL Sportlaskomisjoni Facebooki leht

Eesti Kergejõustikuliidul on heameel tervitada Teid oma uuel kodulehel, mis on moodne, kasutajasõbralik ning sisaldab palju kasulikku informatsiooni. 

Kõige suurem erinevus võrreldes varasemaga on see, et uus koduleht on nüüdsest ka mobiilisõbralik. See teeb kodulehe mugavalt sirvitavaks nii nutitelefonide- kui tahvelarvutitega.

Kodulehe tegemine on Artmedia.ee tehtud.

Üheksa aastat püsinud vana koduleht ( http://vanaweb.ekjl.ee/ ) jääb paralleelselt avatuks veel vähemalt 3 kuuks, kuid seal me infot enam ei uuenda. Selle aja jooksul tõstame kogu puuduva info vanalt üle uuele ning sulgeme vana lehe. Vanale kodulehele pääseb ka jalusel olevast nupust „Vanale kodulehele“.

Oleme lehekülje alles äsja avalikuks teinud, kuid jätkame veel viimistlemist – selle käigus oleme väga tänulikud kõigi tähelepanekute ja soovituste eest. 

Teie tagasiside on oodatud e-maili aadressil ekjl@ekjl.ee

Toredaid kergejõustikuelamusi koos Kergejõustikuliidu uue lehega ja mõistvat suhtumist arendustööde ajal.

Eestit külastas endine Jamaika tippsprinter Kerron Stewart, kes jagas Eesti sportlastele ja treeneritele kasulikke nõuandeid kahepäevasel koolitusel.

Paar aastat tagasi pika ja eduka sportlaskarjääri lõpetanud Kerron Stewart töötab treenerina ja soovib oma koolitustel edasi anda kõike, mida tippsprinteri elu talle õpetas. Stewarti sõnul on ka Eestis sihikindla tööga võimalik jõuda nii kaugele, et meil oleks rohkem vähemalt Euroopa tasemel arvestatavad sprintereid.

“Jamaikal pöörasime pikalt tähelepanu ainult sprindile, aga nüüd on meil head 400 m ja 800 m jooksjad ja ehitame üles ka pikamaajooksusüsteemi,” lausus Stewart ERR-ile.

“Nagu nägime viimastel maailmameistrivõistlustel, läheb ka meie väljakualade sportlastel hästi. Kui Eesti tahab kergejõustikus olla konkurentsivõimeline, tuleb arendada kogu spordiala, mitte ainult kergejõustiku ühte külge.”

Alla kolme miljoni elanikuga Jamaika ei ole suur riik, aga ometi tuleb sealt pidevalt väga palju häid sprintereid. Kerron Stewarti sõnul on edu võti arenguprogramm, mille välja töötamine võttis väga palju aega.

“Arenguprogramm teeb üleminekuperioodi sportlasele palju kergemaks,” lausus ta. “Laps läheb algkooli, sealt edasi põhikooli, keskkooli ja ülikooli ning seejärel alustab täiskasvanuna soovi korral profisportlase teed.”

“Vahepeal ei teki ühtegi auku, kuhu sportlane võiks kaduma minna. Üleminek ühelt astmelt teisele on sujuv. Alustame arenguprogrammiga juba rohujuuretasandilt ja liigume sealt edasi.”

Kerron Stewarti enda tegemised jäid küll tihti nimekamate kaasmaalaste saavutuste varju, aga ta kuulus pikalt maailma absoluutsesse tippu. Stewarti karjääri tipphetkeks jäi 2008. aasta Pekingi olümpia, kus ta võitis 100 m jooksus hõbemedali ja 200 m jooksus pronksi. Jamaika neliku koosseisus tuli ta 4×100 m teatejooksu kolmekordseks maailmameistriks.

“Olen üks nendest, kelle raske töö tasus end ära. Tean, et suurte sprinterite nimede seas tuuakse välja ka minu oma,” ütles Stewart. “Ma ei kahetse midagi ja olen lihtsalt väga tänulik ja õnnelik, et mul on võimalik selline pärand endast maha jätta.”

Kuulake spordipühapäeva saatelõiku, kus eksmaailmameistrit küsitles ERR-i reporter Juhan Kilumets:

Rohkem pilte Kergejõustiku facebooki lehel

1. märtsil 2020 jõustus uus spordiseadus koos seotud muudatustega tulumaksuseaduses, halduskoostöö seaduses, maksukorralduse seaduses ja karistusseadustikus. Loe lähemalt, mida on oluline teada uue spordiseaduse kohta!

1. Sportlasele tohib stipendiumi maksta kuni 12-kordse kuu alammäära ulatuses aastas ehk 2020. aastal kuni 7008 eurot.
2. Loodi uus maksuvaba toetuse liik – sportlasetoetus, mida võib sportlasele maksta kuni 2-kordse kuu alammäära ulatuses kuus kui sportlasega on sõlmitud töö või võlaõiguslik leping ja sportlasele makstakse tasu vähemalt kuu alamäära ulatuses.
3. Sportlasele ei tohi samal ajal maksta stipendiumi ja sportlasetoetust.
4. Sportlastele luuakse erisusi võrreldes töölepingu seadusega.
5. Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemist koordineerib Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus.
6. Dopingukuriteo koosseis muutus detailsemaks ja karistused karmimaks.
7. Luuakse sporditulemuste andmebaas.
8. Teatud juhtudel võib sporditulemusi avalikustada ilma sportlase nõusolekuta.

Loe kõigest lähemalt Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Sealt leiab ka kontaktid, kelle poole küsimustega pöörduda.

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu veebruarikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

Ajakirja Jooksja ja Eesti Koolispordi Liidu koostöös jätkub ka käesoleval aastal projekt, mille raames jõuab ajakiri tasuta sportlikumate koolide lugemislauale.

Koolide suure huvi tõttu otsustati eelmisel aastal suurendada koolide arvu esialgselt 200-lt 300-le. Eesti Koolispordi Liidu tegevjuhi Madis Pettai sõnutsi pole Jooksja lugemine õpilaste jaoks mitte ainult hariv ja inspireeriv, vaid annab ka tõhuse panuse laste osalushuvi tõstmiseks spordivõistlustel. Ajakirja Jooksja väljaandja Donatas Narmonti sõnul pöörab ajakiri järjest rohkem tähelepanu noorte ja lastespordi teemadele ning avaldas mitmeid selleteemalisi artikleid ka eelmisel aastal ilmunud Jooksja numbrites.

Jooksja on toetanud ka Eesti Koolispordi Liidu poolt korraldatavat koolide spordisarja “Tähelepanu, start” jagades seal osalevatele noortele lugemiseks ajakirja ning pannes parimatele välja erinevaid auhindu. Sellealane koostöö jätkub ka käesoleval aastal. Sarja finaal peetakse kevadel aprillikuus.

Sel aastal toetasid lisaks Eesti Koolispordi Liidule ja Jooksjale projekti Eesti Suusaliit, Spordiürituste Korraldamise Klubi ja Eesti Kergejõustikuliit.

Eelmisel nädalavahetusel kuulitõukes Eesti meistriks kroonitud Jander Heil parandas Norras Ulsteinvikis toimunud sisekergejõustikuvõistlusel taas isiklikku rekordit.

Alles eelmise suvehooaja lõpus esimest korda kuulitõukes 19 meetri joone ületanud Heil võitis Eesti meistrivõistlused tulemusega 19.17. Norras mõõdeti tema tulemuseks viiendal katsel 19.39, mis andis talle võistlusel kolmanda koha. Esikoha teenis Marcus Thomsen 20.57-ga ning teise koha Ashinia Miller 19.93 meetriga.

Heili seeria: 18.55; 18.83; 18.69; 18.94; 19.39; 19.21⁣.

Eesti kõigi aegade sisekergejõustiku edetabelis kerkis Heil samuti kolmandaks. Esikohta hoiab selles pingereas 1979. aastast Heino Sild 19.87 meetriga ning teist kohta Taavi Peetre, kes 2006. aastal tõukas kuuli 19.81 meetri kaugusele.

25.-26. veebruaril toimunud rahvusvahelisel maavõistlusel võitsid Eesti U20 koondise sportlased ühe kuldmedali, kaks hõbe- ja kolm pronksmedalit. Sündis ka kaks Eesti siserekordit. Riikide arvestuses sai Eesti 7. koha.

Valgevene pealinnas Minskis teisipäeval alanud juunioride vanuseklassi rahvusvahelise maavõistluse avapäeva parimate tulemuste eest hoolitsesid teivashüppajad Eerik Haamer ja Marleen Mülla ning käija Jekaterina Mirotvortseva.

Ainsa kuldmedali tõi Eestile rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel Eerik Haamer, kes kaitses eelmise aasta võitu meeste teivashüppes tulemusega 5.20.

Neidude teivashüppes võitis Marleen Mülla hõbemedali ning viis isikliku rekordi 4.20 peale. 18-aastase Mülla enda nimel olnud eelmine rekord püsis kõigest kaks päeva, Eesti meistrivõistlustel kuldmedalit võites oli tulemuseks 4.10. Eesti kõigi aegade siseedetabelis on Müllast eespool rekordinaine Reena Koll (4.31) ja Lembi Vaher (4.23). Esikoha võitis kodupubliku ees võistlenud Valgevene konkurent Krystsina Kantsavenka, kelle võidutulemus oli 4.30.

Esimesele võistluspäevale pani ilusa punkti 17-aastane Jekaterina Mirotvortseva, kes uuendas 5000 m käimises Eesti U20, U23 ja täiskasvanute siserekordit, saades ajaga 23.30,66 viienda koha. Alavõidu teenis türklanna Emir Demir (22:39.71). Ka eelmine Eesti rekord kuulus Mirotvortseva nimele, täpselt aasta tagasi samal võistlusel kattis Jevgeni Terentjevi õpilane selle distantsi 24:06.28-ga.

Sama distantsi noormeeste 5000 m käimises saavutas Artur Djatšuk uue isikliku rekordiga 9. koha.

Teine päev tõi juurde neli medalit ning teise Eesti U20 siserekordi

4×200 m segateatejooksu võistkond (Triine-Marie Land, Ann Marii Kivikas, Robin Sapar ja Ken-Mark Minkovski) jooksis Eesti U20 vanuseklassi rekordi, võidutulemuseks 1:34.09 ning III koht. Möödunud aasta Eesti 4×200 m teatejooksu nelik jooksis välja aja 1:34.80. 
Kuldmedal riputati kaela võistluste rekordi 1:32.14-ga Itaalia segateatevõistkonnale.

Avapäeva kolmandal kohal lõpetanud seitsmevõistleja Tony Ats Tamm näitas teisel päeval head minekut 60 m tõkkejooksus, võttis alavõidu teivashüppes ning lõpetas teise ajaga 1000 m jooksu – kogusummaks 5165 punkti ning tasuks hõbemedal. Tamme üksikalade tulemused: 60 m 7.20 – kaugushüpe 6.46 – kuulitõuge 11.51 – kõrgushüpe 1.98 – 60 m tj 8.44 – teivashüpe 4.25 – 1000 m 2:52.48. Võistluse võitis lõunanaaber Udris Ralfs tulemusega 5232 punkti. 

Lilian Turban saavutas neidude viievõistluses 3458 punktiga 8. koha. Turbani üksikalade tulemused: 60 m tj 9.69 – kõrgushüpe 1.78 – kuulitõuge 11.65 – kaugushüpe 5.07 – 800 m 2:44.81. Maavõistluse teisel päeval tegi Turban kaasa väljaspool arvestust ka kõrgushüppes, kus ületas 1.75.

Mihkel Lembitu õpilane Gertu Küttmann tõi Eestile viienda medali. Parimal katsel saatis Küttmann kuulimuna 13.32 peale ning võitis kuulitõukes pronksmedali. Esikoha võitis kodupubliku ees võistelnud Valgevene konkurent Yelizaveta Dorts 14.54-ga.

Ühe medali sai Eesti veel, kui Robert Telpt võitis noormeeste 2000 m takistusjooksus 5:51.73-ga pronksmedali. Telpt parandas samal võistlusel aasta tagasi joostud tippmarki ligi 14 sekundiga. Vähem kui kolme sekundi kaugusele jäi 1987. aastal Richard Jürgensoni poolt joostud 2000 m takistusjooksu U20 vanuseklassi siserekord (5:48.8). Jooksu võitis poolakas Adam Kołodziej 5:49.71-ga. 

Neidude 2000 m takistusjooksus tuli Stella Reinumägi ajaga 8:33.66-ga 12. kohale.

Teiste koondislaste tulemused

Ken-Mark Minkovski jäi esimesena medalita noormeeste 60 m jooksus, saades finaalis ajaga 6.89 neljanda koha. Ann Marii Kivikasel jäi finaalist lahutama kaks sajandikku, tema ajaks 7.76 ning 10. koht.

Noormeeste 400 meetri jooksudistantsil näitas Robin Sapar nelja eeljooksu peale tulemusega 50.59 11. aega. Sama distantsi neidude hulgas jooksis Liis Grete Atonen välja 12. koha ajaga 1:00.20.

Meeste 1500 m jooksus sai Kalev Hõlpus uue sisetippmargi 4:06.68-ga 9. koha. Naiste distantsil tuli Merili-Mai Kivimets 5:01.65-ga 10. kohale. 

Kaugus- ja kolmikhüppes esindasid meie koondist Johanna Soover ning Igor Andrejev. Kaugushüppesektoris sai Andrejev 6.85-ga 9. koha, kolmikhüppes piirdus 13.92-ga (11. koht). Sooveri lõpetas mõlemad võistlusalad 7. kohal. Paremat tulemust näitas neiu teisel päeval kaugushüppes, kus viimase vooru õhulennu pikkuseks mõõdeti 5.72, mis tähistab neiu isikliku rekordi kordust. Kolmikhüppes sai kirja 12.47.

Meeste 60 m tõkkejooksus jäi esimesena finaali ukse taha Steven Sepp. Eeljooksu ajaks märgiti 8.36 (9. koht). Naiste arvestuses jooksis Triine-Marie Land end finaali ja sai 8.91-ga 7. koha.

Rahvusvahelise maavõistluse lõpetas meeste kõrgushüpe, kus Eesti esindaja Markus Anvelt hüppas täpselt kaks meetrit ning tõi koondisel kaheksanda koha punktid. Naiste kõrgushüppes ületas Eliis-Maria Koit 1.65, mis andis 13. koha.

Kõik tulemused

Minski U20 maavõistluse video

12 riigi konkurentsis saavutas Eesti koondis 157 punktiga 7. koha. Võitis Itaalia, kes kogus 241 punkti. Teise koha sai korraldajariik Valgevene 220 punktiga ja kolmas oli 218 punktiga Poola.

Täna algab Valgevenes Minskis U20 vanuseklassi rahvusvaheline maavõistlus, 12 riigi võistkondade osavõtul. Eestit esindab 22-liikmeline koondis.

Lisaks Eestile ja korraldajamaa Valgevenele osalevad Aserbaidžaani, Poola, Läti, Leedu, Iisraeli, Türgi, Ukraina, Hispaania, Itaalia ning Kasahstani koondised.

Möödunud aastal Minskis toimunud rahvusvahelisel maavõistlusel saavutas Eesti koondis ühe kuld- ning kaks pronksmedalit. Riikide arvestuses võitsime 7. koha.

Eesti koondise esinumbrideks rahvusvahelisel maavõistlusel on teivashüppajad Eerik Haamer ja Marleen Mülla ning käija Jekaterina Mirotvortseva ja sprinter Ken-Mark Minkovski.

Möödunud aastal toimunud rahvusvahelisel maavõistlusel tõi ainsa alavõidu ja kuldmedali Eestile Eerik Haamer, teivashüppes tulemusega 5.30. Tänavu sisehooajal on noormees isikliku tippmargi viinud 5.37 peale. Isikliku rekordi lähedase tulemusega on tiitli kaitsmine väga reaalne.

Üleeile teivashüppes uue isikliku rekordi 4.10-ga Eesti meistriks tulnud Marleen Müllalt võib oodata ka Minskis kõrgeid õhulende. Aasta tagasi toimunud maavõistlusel oli viies tulemusega 3.80. 

17-aastane Sillamäe käija Jekaterina Mirotvortseva läheb täna Minsksis starti 5000 m distantsil. Eelmine aasta uuendas sellel võistlusel Mirotvortseva naiste absoluutklassi käimise Eesti siserekordit, saades ajaga 24.06,28 neljanda koha. 

Ken-Mark Minkovski on sisehooajal näidanud kiireid sprindiaegu ning kindlasti soovib möödunud aasta maavõistluse pronksi kirkama medali vastu vahetada. Nädalavahetusel toimunud Eesti talvistel meistrivõistlustel viis 60 m jooksus isikliku rekordi 6.84. peale.

Medaleid võivad sihtida veel mitmed teised Eesti sportlased. Kiireid aegu ja kõrgeid kohti võib oodata sprinteritelt – Ann Marii Kivikaselt ja Steven Sepalt. Kolmik- ja kaugushüppajatelt Igor Andrejevilt ning Johanna Sooverilt. Mitmevõistlejatest on starti minemas medalimõtetega Lilian Turban ning Tony Ats Tamm.

Eesti koondis rahvusvahelisel maavõistlusel

Võistluspäev algab täna (25.01) Eesti aja järgi kell 13.50 meeste seitsmevõistlejate 60 m jooksudega ning homme (26.02) kell 10.00.

Kogu ajakava

Otseülekanne 1.päev ja 2.päev

Uudised korraldajate Facebooki ja Valgevene Kergejõustikuliidu lehel

Koondise juht: Harry Lemberg / Tel: 5116941

Koondise füsio: Andrei Stepanov

Koondise kohtunik: Lauri Puolokkainen

Koondise treenerid: Erki Nool, Tõnu Kaukis, Mihkel Lembit, Hennit Küppas

Tiidrek Nurme jooksis täna Hispaanias Sevilla maratoni, mille lõpetas 20. kohal Eesti kõigi aegade teise tulemusega 2:10.02. Ühtlasi täitis ta Tokyo olümpiamängude normi, milleks on 2:11.30.

Nurme jooksis kilomeetreid täna stabiilselt vahemikus 3.04-3.07, kusjuures lõpus suutis viimased kaks kilomeetrit joosta kiirusega 3.04. Tiidrek Nurme vaheajad Sevilla maratonil: 5 km – 15.13, 10 km – 30.52, 15 km – 46.26, 21,1 km – 1:05.26, 25 km – 1:17.21, 35 km – 1:47.53, 40 km –  2:03.26. Nurme positsioon paranes just maratoni teises pooles. Kui poolel maal asus ta 54. kohal, siis 35. kilomeetril 31. kohal ja 40. kilomeetril 27. kohal. Viimasel kahel kilomeetril tõusis Nurme koguni 7 kohta ettepoole, lõpetades maratoni 20. kohal.

Tänane tulemus tähendab ka Tiidrek Nurme uut võimsat isiklikku rekordit, mis paranes üle kolme minuti. Tema varasem tippmark oli 2:13.40, mille jooksis möödunud aastal.

Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti täiskasvanute meistrivõistluste teise päeva tipphetkedeks olid tõkkesprindid, kus Keiso Pedriks ja Diana Suumann jooksisid Eesti kõigi aegade teised tulemused. Võro, Hausenberg, Abner ja Minkovski tegid kuldsed duublid.

Naiste tõkkesprindis näitas suurepärast minekut Diana Suumann (TÜ ASK). Eeljooksus sai esmalt kirja 8.25, finaalis leidis veel kuus sajandikku ning jõudis finišisse ajaga 8.19. Isiklik rekord tõstis Suumanni Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale. Ksenija Balta Eesti siserekordist jäi puudu kolm sajandikku. Kristella Jurkatamm (Tallinna SS Kalev) oli 8.73-ga teine ja Triin-Marie Land (SK Fortis) 8.88-ga kolmas.

Meeste tõkkesprindis näitas parimat minekut 25-aastane Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev). Andrei Nazarovi õpilane viis eeljooksus isikliku rekordi 7.86-ni ja finaalis parandas veelgi ning sai ajaks 7.78 (7.93 oli Pedriksi varasem tippmark)! Tarmo Jallai Eesti rekordist jäi lahutama kõigest kaks sajandikku. Hiljuti sileda 60 meetri sprindi Eesti rekordi enda nimele võtnud Karl Erik Nazarov komistas täna nii eeljooksus kui ka finaalis, ent võitis 8.08-ga hõbedamedali, pronksmedal riputati 8.18-ga kaela Martin Tähele (SK Fortis).

Kuldse duubli tegi Õilme Võro (KJK Lõunalõvi), eilse 60 m jooksu kuldmedalile lisandus täna võit 200 m sprindis. Võiduajaks märgitud 23.89 tähistab Eesti sisemeistrivõistluste rekordit. Võro senine rekord oli 24.07, kiiremini on eestlannadest halliringi läbinud vaid Katrin Käärt, kelle nimel olev rahvusrekord on 23.61. Katrin Käärti tütar Karoli (Audentese SK) oli täna 24.73-ga teine ja Kristin Saua (KJK Lõunalõvi) 25.18-ga kolmas.

Meeste 200 meetri sprindis tehti samuti võimas jooks. Ken-Mark Minkovski nihutas oma tippmargi 21.47-ni ning võitis kuldmedali, võttes revanši Henri Saia käest, kes oli eile parem lühemal 60 m sprindidistantsil. Henri teenis uue isikliku rekordi 21.58-ga hõbemedali. Varem olid meeste rekorditeks 21.72 ja 21.80. Minkovski tõusis selle jooksuga Eesti kõigi aegade pingereas viiendaks. Pronksmedali võitis 22.30-ga Robin Sapar (KJK Vike).

Naiste kaugushüppes tegi sisehooaja avavõistluse Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev). Eesti rekordinaine sai avakatsel kirja 6.40, mis jäi ka tema võistluse parimaks. Tokyo olümpianormist jäi eestlanna 42 sentimeetri kaugusele. Aet Laurik (KJK Tipp) tuli 6.30-ga teiseks ning kolmanda koha võitis värske U18 vanuseklassi kaugushüppemeister Liisa-Maria Lusti (Audentese SK), hüpates uueks isiklikuks rekordiks 6.17.

Kahe kuldmedaliga nädavahetuselt läks koju ka Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Kui eile viis uue isikliku tippmargiga koju teivashüppe kulla, siis täna favoriidina võidutses kaugushüppes. Hõbemedal riputati kaela Rain Kasele (Tallinna SS Kalev) tulemusega 7.17 ning pronksmedali teenis täpselt seitsme meetrise kaugushüppekatsega Igor Andrejev (Audentese SK). Hausenbergi nädalavahetuse saldoks kolm medalit: kaugushüppes ja teivashüppes kullad ja 60 m sprindis pronksmedal.

Kuldse duubliga sai Eesti talvistel meistrivõistlustel hakkama ka keskmaajooksja Mark Abner (Treeningpartner). Lisaks eilsele 1500 m jooksule võitis täna ka meeste 3000 m jooksu, isikliku rekordi ja Eesti tänavuse hooaja tippmargi 8.28,14-ga. Olavi Allasele (Tartu SS Kalev) tulemusega 8.33,05 hõbemedal ja pronksmedali teenis 8.34,42-ga Leonid Latsepov (Sparta SS).

Naiste 3000 m distantsil ei olnud vastast Jekaterina Patjukile (TÜ ASK), kelle võidutulemus oli 9.49,56. Teise koha teenis Laura Maasik (Nõmme KJK) 10.10,20 ning pronksmedali Kaisa Kukk (Ind) ajaga 10.29,88.

Teise võistlususpäeva avaalal, naiste 3000 m käimises tuli kindla võiduga Eesti meistriks Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe). Eesti rekordit küll sedapuhku ei sündinud, kuna veel mõned päevad tagasi oli Mirotvortseva haige. Hõbedale tuli Anna Tipukina (KJK Atleetika) ajaga 14.55,46 ning pronksi võitis Jekaterina Tsõpina (KJK Kalev-Sillamäe) 16.09,03-ga.

Meeste 5000 m käimise võitis Virgo Adusoo (B.Junki käimisklubi), kes läbis distantsi ajaga 22.20,01. Teiseks tuli Artur Djatšuk (KJK Kalev Sillamäe) 25.03,88-ga ja kolmandaks Sergei Sannikov (NPSK Narvic) 25.10,13-ga.

Meeste kõrgushüppes kaitses mullust tiitlit Karl Lumi (IND), hüpates 2.13. Teise koha teenis 2.05-ga Deniss Tšernobajev (Tallinna SS Kalev) ning kolmas oli kahe meetrise õhulennuga Kristjan Tafenau (KJS Sakala). Väljaspool arvestust võistles kaasa jaapanlane Naoto Tobe, kes pakkus publikule kõrgetasemelist tulemust 2.31 näol.

Marleen Mülla (KJK Vike) võidutses uue isikliku rekordiga naiste teivashüppes. Kuldmedali tõi tulemus 4.10. Teise koha võitis 3.70-ga Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44) ja pronksmedali sama tulemusega Marin Lõo (TÜ ASK).

Helin Meier (Nõmme KJK) võitis naiste 800 m jooksu ajaga 2.13,38. Hõbe riputati kaela Katrina Stepanovale (Sparta SS), kes sai ajaks 2.15,25 ja pronksile jooksis end Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalev) ajaga 2.19,80. 

Meeste samal distantsil ei jätnud Eesti selle distantsi esinumber Rasmus Kisel (Audentese SK) konkurentidele lõpusirgel võimalust, võidutsedes taktikajooksus ajaga 1.58,15. Talle järgnesid Deniss Šalkauskas (TÜ ASK) 1.58,55-ga ja Karel-Sander Kluzin (TÜ ASK) ajaga 1.58,91.

Päeva lõpetasid 4 x 400 meetri teatejooksud. Eesti meistriks naiste hulgas tuli Audentes SK (4.06,43), koosseisus Liis Grete Atonen, Katre Sofia Palm, Karoli Käärt ja Liisa-Maria Lusti. Teine oli Nõmme KJK (4.13,70), pronksmedalid jäid välja jagamata. 

Meeste teatejooksus triumfeeris ajaga 3.16,12 Audentese võistkond (Sten Ander Sepp, Rasmus Kisel, Ken-Mark Minkovski, Karl Erik Nazarov). Hõbemedalid riputati SK Elite Sport klubi liikmetele ajaga 3.18,72, ning pronksmedalid läksid Audentes II võistkonnale 3.42,54-ga.

Esimese päeva kokkuvõte SIIN

Kõiki tulemusi näeb SIIT

Kahe päeva galeriid: 1.päev ja 2.päev

Mõlemad võistluspäevad on järelevaadatavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriteks on Postimees Grupp

Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541

22.-23. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel Eesti täiskasvanute meistrivõistluste avapäeval jagati välja 12 medalikomplekti.

Avapäeval hoolitsesid kõige säravamate tulemuste eest Õilme Võro, Hans-Christian Hausenberg ja Jander Heil. 

Võistluspäev lõppes naiste ja meeste 60 meetri jooksudega, kus mõlemad meistrikullad võideti isiklike rekorditega. Naiste kuld läks Õilme Võrole (Võru KJK Lõunalõvi), kes jooksis isikliku rekordi 7.34. Karoli Käärt (Audentese SK) oli teine ajaga 7.63 ning pronksmedali võitis Marit Kutman (TÜ ASK) 7.73-ga.

Ksenija Balta nimel olevast Eesti rekordist jäi Võrot lahutama vaid viis sajandikku.

Meeste samal distantsil võidutses Henri Sai (SK Altius), kellele tõi esikoha samuti isiklik rekord 6.79. Hõbe kuulub Ken-Mark Minkovskile (Audentese SK) ajaga 6.84 ja pronks Hans-Christian Hausenbergile (Tartu SS Kalev) 6.85-ga.

Kolmikhüppes noppis mõlemad meistrikullad Uudmäede pere – Merilyni võidutulemuseks oli 12.80 ning Jaak-Joonase viimases voorus hüpatud 15.18.  Mõlemad kuuluvad Audentese Spordiklubi ridadesse. Kahvatumad medalid riputati kaela Johanna Sooverile (Audentese SK) tulemusega 12.40 ning Annabel Luukile (TÜ ASK) 12.23-ga. Meestest võitis hõbemedali värske U18 vanuseklassi kolmikhüppe Eesti meister Viktor Morozov (KJK Atleetika) tulemusega 14.52 ning pronkmedali eelmise nädalavahetuse U20 vanuseklassi kolmikhüppe Eesti meister Igor Andrejev (Audentese SK), resultaadiga 14.19.

Põnev duell peeti maha meeste 400 meetri jooksus, kus esikoha nimel heitlesid vanameister Marek Niit (KJK Saare) ning valitsev selle distantsi meister Lukas Lessel (SK Elite Sport). Sprindiiirust suutis lõpuni paremini hoida Marek Niit, edestades teiseks jäänud Lukas Lesselit nelja sajandikuga. Nende ajad olid vastavalt 48.49 ja 48.53. Pronksi teenis Rivar Tipp (TÜ ASK), kelle aeg oli 49.38.

Naiste 400 m Eesti meistriks tuli esmakordselt Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) võimsa uue isikliku rekordi 55.59-ga. Hõbemedali võitis Liis Roose (TÜ/ASK) 56.36-ga ning pronksmedali Kristel Luik (Tartu SS Kalev) 59.27-ga.

Kuulitõukesektoris favoriidid ei vääratanud. Jander Heil (KJK Sakala) viis kuulitõukes isikliku rekordi 19.17-ni, parandades varasemat tippmarki 16 sentimeetriga, millega võttis kindla võidu. 17 meetrit täpselt tõuganud Karl Koha viis koju hõbemedali ja vanameister Raido Kalbach 16.42-ga pronkise autasu.

Kätlin Piirimäe (Koigi KJK) tänase kuldse kuulikaare pikkuseks mõõdeti 14.47. Monica Vainola (Nõmme KJK) võitis hõbemedali tulemusega 14.13 ning pronksise autasu viis koju Valeria Radajeva (Audentese SK) 13.57-ga.

Meeste teivashüppes valmistas üllatuse mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg, kes viis isikliku rekordi 5.30-ni. Seejärel läks ületama ka Erki Noole ja Valeri Bukrejevi nimel olevat Eesti noorsoo vanuseklassi rekordit (5.41). Kõrgus 5.42 käis selgelt üle jõu, kuid esikoha ja uue isiklik rekordiga jäi Hausenberg võistlusega rahule. Teise koha võitis suursoosik Eerik Haamer (TÜ ASK), kes ületas 5.15. Pronksine autasu riputati kaela 5.05 ületanud Risto Lillemetsale (KJK Saare).

Naiste kõrgushüppes pakkus suure üllatuse Lilian Turban (SK Elite Sport) – võidutsedes uue isikliku rekordiga 1.82. Tiitlikaitsja ja peafavoriit Grete Udras (Audentese SK) pidi leppima tulemusega 1.79 teise kohaga. Pronksmedali viis koju Annika Teska (Tallinna SS Kalev) 1.73-ga.

Taktikalised 1500 meetri jooksud võitsid naistest Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja meestest Mark Abner (Treeningpartner). Mullu hõbemedali sellel distantsil võitnud Kelly Nevolihhini ajaks märgiti 4.52,39. Teise koha võitis triatleet Katrina Zaitseva (Tartu SS Kalev) ning pronksile tuli Katrina Stepanova (Sparta Spordiselts) ajaga 4.54,12. Tiitlikaitsja Olavi Allase (Tartu SS Kalev) pidi tänavu Mark Abneri paremust tunnistama. Pronksi võitis noorsoo Eesti meister Karel-Sander Kljuzin (TÜ ASK). Meeste esikolmiku ajad: 3.58,92, 4.00,05 ja 4.00,78.

Kõiki tulemusi näeb SIIT

Pühapäeval tuleb oma põhialal kaugushüppes starti ka Tokyo olümpiamängudeks valmistuv Ksenija Balta. Eesti meistrivõistluste teine päev algab kell 11.00 naiste 3000 meetri käimisega, kus stardis ka äsja Eesti rekordit uuendanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe).

Võistluste ajakava ja info: http://ekjl.ee/kalender/eesti-talvised-mv-607

Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriteks on Postimees Grupp