Lasnamäe kergejõustikuhallis võistles nädalavahetusel ligi 140 noort kergejõustiklast, et selgitada Eesti parimad mitmevõistlejad U14, U16, U18 ja U20 vanuseklassides.
U14 tüdrukute viievõistluse Eesti meistriks krooniti Alina Ionova (KJK Kalev Sillamäe). Jevgeni Terentjevi õpilane kogus lõppsummaks 3929 punkti. Hõbemedal riputati kaela Lisandra Hälingule (Saue KJK) 3866 punktiga ning pronksmedali võitis Mirtel Kase (VAK Staier) 3832 punktiga.
- Alina Ionova – 3929 punkti
- Lisandra Häling – 3866 punkti
- Mirtel Kase – 3832 punkti
Poiste U14 vanuseklassi seitsmevõistluses triumfeeris ligi 800 punktise eduga teiste ees Hank-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Karin Hausenbergi hoolealune kogus võidusummaks 5188 punkti. Hõbemedali võitis Aleksander Metsmaaker (KJK Vike) 4418 punktiga ja pronksise autasu teenis Kaur-Mattias Kuuskme (6562 punkti, Audentese SK).
- Hank-Christian Hausenberg – 5188 punkti
- Aleksander Metsmaaker – 4418 punkti
- Kaur-Mattias Kuuskme – 4277 punkti
Tüdrukute U16 vanuseklassi Eesti meistritiitli võitis Marta Ründva (Audentese SK). Sven Andressoo hoolealune kogus viievõistluses 3246 punkti. Hõbemedali teenis SK Maret Sport mitmevõistleja Kristella Tiri 3239 punktiga ning pronksmedal riputati kaela Pia Lauren Matsalule (Audentese SK) 3180 punktiga.
- Marta Ründva – 3246 punkti
- Kristella Tiri – 3239 punkti
- Pia Lauren Matsaku – 3180 punkti
U16 poiste seitsmevõistluses triumfeeris KJK Saare esindaja Ron Sebastian Puiestee. Andres Laide õpilane kogus seitsme alaga 4457 punkti. Hõbemedali läks KJK Vike spordiklubisse, kui Tristan Konso teenis 4151 punktiga teise koha. Pronksise autasu pälvis Kaspar Isand (SK Elite Sport) 3863 punktiga.
- Ron Sebastian Puiestee – 4457 punkti
- Tristan Konso – 4151 punkti
- Kaspar Isand – 3863 punkti
Neidude U18 viievõistluse Eesti meistriks krooniti Karmen Bruus (Tartu SS Kalev), kes võttis juhtohjad enda kätte kohe avaalaga. Kersti Viru hoolealune kogus viie alaga 3719 punkti. Mirtel Klaar (Audentese SK) oli 3635 punktiga teine ja võimsa viimase ala 800m jooksuga kuuendalt kohalt medalile jooksnud Viola Hambidge 3624 punktiga teenis pronksi.
- Karmen Bruus – 3719
- Mirtel Klaar – 3635
- Viola Hambidge – 3624
Noormeeste U18 vanuseklassis astus poodiumi kõrgeimale astmele Harry Richard Jääger (SK Elite Sport). Mairo Tänav(Tänaku) hoolealusele tõi esikoha 5513 punkti. Noormees täitis lisaks kõrgus- ja teivashüppes 4.-7. juulil Jeruusalemmas toimuva U18 Europa meistrivõistluste normatiivid (2.05, 4.62). Hõbemedali võitis KJK Vike klubi värve esindav Aivar Ellam, kes seitsme alaga kogus 5216 punkti. Eesti meistrivõistluste pronksmedali teenis 4973 punktiga Timo Kaarus (Saue KJK). Mitmevõistluses neljanda koha teeninud Robert Kompus ületas teivashüppes treeningkaaslasele Jäägerile sarnaselt 4.62, millega täitis U18 EMi normatiivi.
- Harry Richard Jääger – 5513 punkti
- Aivar Ellam – 5216 punkti
- Timo Kaarus – 4973 punkti
Neidude U20 vanuseklassi viievõistluse võitis Laura Lokotar (KJK Kose 2000). Sander Pritsi õpilane võidutses 3515 punktiga. Lokotarile järgnesid 3308 punktiga Edlin Lisbeth Laur (Audentese SK) ning 3184 punktiga Anna Lensment (Tartu SS Kalev).
- Laura Lokotar – 3515 punkti
- Edlin Lisbeth Laur – 3184 punkti
- Anna Lensment – 3184 punkti
Noormeeste U20 vanuseklassis tõusis poodiumi kõrgeimale astmele Andreas Hantson (VAK Staier), kellele tõi esikoha võimas mitmevõistluse viimane ala – 1000m jooks. Tõnu Kaukise hoolealune teenis seitsme alaga 5182 punkti. Hõbemedali teenis 5164 punktiga Marten Roasto (KJS Sakala) ning pronksmedal riputati kaela Valter Eric Viiselile (Tallinna SS Kalev) 5091 punktiga.
- Andreas Hantson – 5182 punkti
- Marten Roasto – 5164 punkti
- Valter Eric Viisel – 5091 punkti
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Originaal, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
51 78 327
silvi@ekjl.ee
Teine päev
Esimene päev
22. ja 23. jaanuaril toimuvad Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti U14-, U16-, U18 ja U20-vanuserühmade talvised mitmevõistluse meistrivõistlused. Võistlustules on ligi 160 kergejõustiklast 26 spordiklubist.
22. jaanuaril kell 11.50 on võistluste avamine, kell 12.00 antakse esimesed stardid, kui algust tehakse U14 vanuseklassi poiste 60 m jooksudega. Teine võistluspäev algab kell 11.00.
U20 vanuses on naisi stardis 11. Kõrgete kohtade eest hakkavad eeldatavalt võitlema Laura Lokotar (KJK Kose 2000), Meelika Toom (SK Elite Sport) ja Kaireen Penek (Rakvere KJK Vike).
Noormeeste U20 vanuseklassis on peamisteks medalinõudlejateks Jaroslav Sivuha (Audentese SK) ja Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev). Võistlustulle asub täpselt kahe käe jagu U20 vanuseklassi noormehi.
U18 neidudest asuvad viievõistluse medalite eest eeldatavalt võitlema Mirtel Klaar (Audentese SK), Elsa Puu (Tartu Ü. ASK) ja esimest aastat U18 vanuses võistlevad Viola Hambidge (SK Altius) ja Ruth Mary Onga (SK Fortis). Võistlejaterivist leiame 15. neiu nimed.
U18 vanuses on noormehi stardis 13. Kõrgete kohtade eest asuvad heitlema Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Aivar Hellam (Rakvere KJK Vike), Timo Kaarus (Saue KJK) ja esimest aastat U18 vanuses võistlev Savva Novikov (KJK Visa).
U16 ja U14 vanuses konkureerivad omavahel TV 10 Olümpiastarti sarjas säranud ja häid tulemusi näidanud tüdrukud ja poisid. Tüdrukuid osaleb U16 vanuses ligi 30 ja poisse 26. Kõige nooremas vanuseklassis ehk U14 arvestuses on tüdrukuid osalemas 42 ja poisse 17.
U16 vanuseklassi sportlastest näeme stardijoonel 2021. aasta TV10 Olümpiastarti mitmevõistluse võitjaid Marta Ründvat (Audentese SK) ja Ron Sebastian Puiesteed (KJK Saare).
Väljaspool arvestust tulevad 60m jooksus ja kaugushüppes vormi testima Art Arvisto hoolealused Risto Lillemets (KJK Saare), Taavi Tšernjavaki (SK Elite Sport) ja Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev). Naistest asub viievõistluses võistlustulle Reena Koll (SK Leksi 44).
U20 ja U18 vanuseklassi kergejõustiklased selgitavad nädalavahetusel välja ka Balti meistrivõistluse koondise, mis toimub 12.-13. märtsil Leedus. Esikoht kindlustab automaatselt pääsu koondisesse!
NB! Tulemused lisatakse pärast iga ala lõppu EKJLi kodulehele – www.ekjl.ee. Märge selle kohta ilmub võistluste alguses avalehele.
OLULINE INFO SEOSES KEHTIVATE PIIRANGUTEGA:
- COVID-tõendit ei pea esitama 12 aasta ja 3 kuu kuni 18-aastased (kaasa arvatud) või kes saavad 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks (koolis käivad õpilased), kuid palume kaasa võtta õpilaspilet!
- Täisealised (18 ja vanemad, kes ei käi koolis) peavad esitama COVID-tõendi koos isikut tõendava dokumendiga
- Maskikandmise kohustus kehtib kõigile (välja arvatud sportlastele, kes on areenil võistlemas/soojendust tegemas)
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
tel: 517 8327
e-post: silvi@ekjl.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
3.–4. veebruaril 2022 toimub Audentese spordigümnaasiumis kahepäevane tutvumisprogramm, mis on mõeldud noortele kergejõustiklastele, kus tutvustatakse Audentese õppimis- ja sportimisvõimalusi.
Lisaks on treeneritel ja lapsevanematel võimalus osa võtta treeningutest ja tulla kooli tingimustega tutvuma.
Kõigil, kes soovivad tulla kooli- ja sporditingimustega tutvuma, palume täita allolev registreerimisvorm hiljemalt reedeks, 28. jaanuariks.
REGISTREERIMISVORM
Programm:
Neljapäev, 3. veebruar:
12:00 – 13:00 saabumine ja õpilaskodusse registreerimine
13:00 – 13:30 lõunasöök
14:00 – 15:30 kooli tutvustus (võimalus lapsevanemal osaleda)
16:00 – 18:00 treening ja treeneritega kohtumine (võimalus isiklikul treeneril osaleda)
19:00 – 19:30 õhtusöök
20:00 tutvumisõhtu
23:00 öörahu
Reede, 4. veebruar:
7:00 – 8:00 hommikusöök
9:00 – 10:00 füsioteenuse tutvustamine
11:20 – 13:30 treening + ujumise võimalus (võimalus isiklikul treeneril osaleda)
13:30 – 14:00 lõunasöök ja kojusõit
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
Eesti Kergejõustikuliit
kristel@ekjl.ee
+372 5289062
EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2021/2022. õppeaasta kevadsemestril.
Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:
- on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
- on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
- järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
- ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid
Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:
- avalik-õiguslikus ülikoolis
- eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
- erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
- riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
- Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
- või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes
Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.
Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 31. jaanuariks 2022. Taotlus on leitav siin: https://forms.gle/HiKQDUFJRb1gn6NW9
Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Lisainfo:
Jaanika Eilat
53 858 353
jaanika@eok.ee
Alates 2020. aastast sai kergejõustiku Teemantliigas näha vastuolulist reeglit, kus võistluse võitis sportlane, kes näitas viimases voorus parimat tulemust. Tänavuseks aastaks on see reegel kadunud.
2020. aastal katsetati uut reeglit ainult kaugushüppes. See tähendas, et viie katse põhjal selgitati välja kolm paremat sportlast, kes asusid kuunedale katsele nö nullist võistlust otsustama. Uus reegel ei meeldinud kohe alguses sportlastele, ent Teemantliiga juhid astusid 2021. aasta hooajal veel järgmise sammu – kergejõustikumaailma sai vihatuimat reeglit näha nii hüppe- kui ka viskealadel.
15. detsemberil tegid Teemantliiga juhid siiski reeglis korrektuure. Enam ei lähe võitja selgitamisel arvesse ainult viimase vooru tulemused, ent kuuendat katset saab jätkuvalt sooritama minna ainult kolm parimat sportlast. võimalik pärast igat vooru viimasena enda sooritus teha. Lisaks otsustati muuta võistlusjärjestust. Seni oli tavapärane, et kolmel viimasel katsel võisteldakse paremusjärjestuses, kus liider teeb oma katse viimasena. Nüüd muudeti järjestust ehk liider hoopis alustab vooru, talle järgneb teisel kohal asuv sportlane jne.
Loe Teemantliiga uutest reeglitest lähemalt SIIN
Teemantliiga uus hooaeg algab 13. mail ning esimene osavõistlus peetakse Dohas.
Teivashüppaja Marleen Mülla kordas USAs Iowas toimunud Hawkeye Invitational võistlusel Eesti U23 vanuseklassi ja absoluutklassi siserekordit, ületades kõrguse 4.31.
Lõuna-Dakota ülikoolis tudeeriv eestlanna võitis 4.31-ga võistluse ning tõusis antud tulemusega ühele pulgale Reena Kolliga, kes 2016. aastal hüppas sama kõrgele. Sellega parandas 20-aastane Mülla enda hooaja tippmarki kuue sentimeetriga.
Meeste teivahüppes võidutes Eerik Haamer tulemusega 5.35, mis on Hawkeye Invitational võistluse uus rekord. 21-aastase Haameri nimel olev U23 vanuseklassi rahvusrekord on 5.61.
Kolmanda eestlasena oli võistlustules Ken-Mark Minkovski, kes tegi kaasa 60 m sprindis ja kaugushüppes. Sprindis saavutas sportlane 7.04-ga 22. koha ning kaugushüppes sai parimal katsel kirja 6.93, mis andis kaheksanda koha.
Reedel, 13. jaanuaril toimus Kuressaare Kultuurikeskuses Kultuuriaasta 2021 pidulik lõpetamine, mille raames tunnustati oma valdkonna parimaid. Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp andis üle Kultuuripärli 2021, mille pälvis kergejõustikutreener Andres Laide.
Andres Laidet saab iseloomustada kui oma ala põhjalikku ja professionaalset tundjat. Ligi 30 aastat on ta järjekindlalt suunanud meie lapsi ja noori spordirajale, õpetades neile sporditarkusi ja inimlikke väärtusi. Teda on kaheksal korral valitud Saare maakonna parimaks treeneriks. Ta on Saaremaa Spordikooli kergejõustikutreener ja Kergejõustikuklubi Saare tegevjuht.
30. detsembril toimunud Saare maakonna 2021 aasta tunnustusüritusel pälvis Andres Laide Saare maakonna Aasta noortetreener auhinna
Andres Laide on juba 27 aastat andnud oma panuse Saare maakonna kergejõustikusse, treeninud lapsi ja noori, viies läbi Saare maakonna MV ja olnud ka paljudel kordadel kohtuniku rollis. Saare maakonna aasta treeneri tiitli on Andes pälvinud juba seitsmel korral.
Andres on öelnud, et niikaua jätkab ta treenerina, kui temas jagub rõõmu ja positiivset emotsiooni, pole põhjust ametit vahetada.
Andres Laide juhendite järgi treeniv Ron Sebastian Puiestee valiti Eesti Kergejõustikuliidu poolt 2020. aasta U14 klassi parimaks noorsportlaseks. TV 10 Olümpiastarti 2020/2021 hooajal saavutas Ron vanemate poiste 9-võistluses 1. koha.
Eesti koondisesse kuuluvad Romet Vahter ja Eerik Oolup on toonud märkimisväärseid kohti rahvusvahelistelt võistlustel. Andrese kasvandikud Risto Lillemets, Johannes Treiel ja Hendrik Lillemets kuuluvad Eesti koondisesse.
13. jaanuari õhtul kogunesid pärast treeninguid kokku Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi möödunud aasta säravaimad sporditähed ja klubi esindajad, et teha tagasivaade möödunud aastale ja tunnustada parimaid. Tunnustuse pälvisid 13 sportlast ja nende treenerid
Tokyo olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus 7. koha saavutanud Rasmus Mägi valiti 2021. aasta klubi parimaks meeskergejõustiklaseks ja parimaks meessportlaseks. “Klubi tunnustus tuleb tihtipeale ajaliselt kõige hiljem, aga kokkuvõttes on see ka kõige tähendusrikkam. Just hiljaaegu mõtlesin, kui suur tähtsus oli tegelikult sellel, et 2008. aastal valmis kergejõustikuhall. Teades, mis vanuses mina olin, millised uued võimalused see kõik avas… Ma arvan, et tingimused on Tartus väga head. Tartu linn ja Ülikooli spordiklubi on seda näidanud tegelikult, et sporti investeerimine lühiajaliselt võib-olla ei anna alati seda efekti, mida tahaks, aga samas pikaajaliselt, kasvõi rahva tervise seisukohalt, on sellel ikkagi tohutu väärtus ja soovin spordiklubile julgust jätkuvalt selles vallas sportlaste eest seista ja sporti investeerida. Tänan kogu spordiklubi,” sõnas Mägi tunnustust kätte saades.
Parimaks naiskergejõustiklaseks ja klubi aasta naissportlaseks valiti samuti tõkkejooksja Diana Suumann, kes saavutas Balti meistrivõistlustel 100m tõkkejooksus 2. koha, Eesti meistrivõistlusetel 100 m ja 60m tõkkejooksus esimesed kohad. Maailma edetabelis on ta 81. ja Euroopa edetabelis 40.
TÜASKi 2021. aasta parim naisnoorsportlane on jõutõstja Eliise Mikomägi, kelle nimel on muuhulgas noorte maailmarekord jõutõmbes ja Euroopa noorte kogusumma rekord. Parim meesnoorsportlane on jalgrattur Madis Mihkels, kes sai MM-il meesjuunioride grupisõidus pronksmedali ja meie klubi esimene profilepinguga jalgrattur. Parimaks noortetreeneriks nimetati jõutõstmise treener Peep Päll, kelle õpilane Mikomägi tegi 2021. aastal silmapaistvaid tulemusi. Muuhulgas kasvatas Päll jõutõstmisõpilaste arvu sajaprotsendiliselt. Parimaks üliõpilassportlaseks valiti kergejõustiklane Deniss Šalkauskas.
Aasta treeneri tiitli pälvisid Anne ja Taivo Mägi. “Oleme ülikooli spordiklubiga nii harjunud, et see on nagu teine kodu. Me veedame rohkem aega tegelikult siin, kui oma päris kodus. Siin on hea olla… hea on teha tööd, kui sa oled otsapidi kodus – kodukontor,” rääkis Anne Mägi.
Rasmus Mägi tegi ka klubile omalt poolt kingituse: “Kui sportlastele on auhinnad jagatud, siis mul on klubile tegelikult Tokyo olümpialt maskott. Loodan, et see kett jätkub, et järgnevatelt olümpiatelt toovad meie klubi sportlased klubile midagi tänutäheks,” ütles Mägi meenet üle andes.
TÜASK spordiklubi parimad aastal 2021:
Parim treener – Anne Mägi ja Taivo Mägi
Parim noortetreener – Peep Päll
Parim meessportlane – tõkkejooksja Rasmus Mägi
Parim naissportlane – tõkkesprinter Diana Suumann
Parim noorsportlane (N) – jõutõstja Eliise Mikomägi
Parim noorsportlane (M) – jalgrattur Madis Mihkels
Parim üliõpilassportlane – keskmaajooksja Deniss Šalkauskas
TÜASK spordialade parimad aastal 2021:
Parim meeskergejõustiklane – Rasmus Mägi
Parim naiskergejõustiklane – Diana Suumann
Parim poksija – Hendrik Kont
Parim meessulgpallur – Raul Käsner
Parim naissulgpallur – Ramona Üprus
Parim sõudja – Mark Theodor Jalakas
Parim jalgrattur – Madis Mihkels
Parim meeskorvpallur – Märt Rosenthal
Parim naiskorvpallur – Anna Gret Asi
Parim meesjõutõstja – Kristo Krõlov
Parim naisjõutõstja – Eliise Mikomägi
Parim käsipallur – Rando Sein
Parim võrkpallur – Annabel Huik
Algas registreerimine uue peasponsori saanud Eesti linnajooksude tänavusele hooajale. Eesti suurima jooksusarja eesmärgiks on liikuma panna 50 000 inimest.
Eesti Linnajooksude sarja korraldajad ja Rimi Eesti Food AS sõlmisid koostöölepingu, millega jätkatakse alates 2012. aastast tuhandetele harrastajatele liikumisrõõmu pakkunud Eesti suurima jooksusarja traditsiooni. Rahvaspordisari kannab alates käesolevast aastast nime RIMI Eesti Linnajooksud.
Eestis üheks suuremaks tervise- ja liikumissündmuste toetajaks tõusnud Rimi Eesti tegevjuhi Vaido Padumäe sõnul pole tervisliku elustiili toetamine olnud kunagi nii oluline, kui praegu. “Tervisliku elustiili üks väga tähtis komponent on lisaks tasakaalustatud toitumisele ka füüsiline aktiivsus. Seepärast on meie jaoks puhas rõõm toetada üle Eesti toimuvat Linnajooksude sarja, millest kogenud korraldajad on teinud ühe parema rahvaspordisündmuse. Kohtumiseni rajal!” kutsus Rimi juht liikumisharrastajaid osalema, lubades ka ise aktiivselt jooksusündmustel kaasa lüüa.
RIMI Eesti Linnajooksude sarja kuulub 2022. aastal kaheksa sündmust:
- Suurjooks ümber Viljandi järve – 1. mai
- Kuressaare Linnajooks – 7. mai
- RIMI Eesti Ööjooks – Rakvere – 4. juuni
- Narva Energiajooks – 11. juuni
- Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks – 3.-4. september
- Tallinna Maraton – 10.-11. september
- Viking Window Paide-Türi Rahvajooks – 25. september
- Tartu Linnamaraton – 1. oktoober
Linnajooksude sarja raames selgitatakse välja paremusjärjestus “100+ rajal”. 100+ arvestuses tuleb koguda vabalt valitud osavõistlustel kokku 100 või enam kilomeetrit.
Kõikidel etappidel osalevad jooksusõbrad ja 100+ arvestusse läinud võistlejad saavad ainulaadse medali ning auhindu toetajatelt.
RIMI Eesti Linnajooksud sarja ühtne registreerimine on avatud alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini internetilehel www.linnajooksud.ee. Jooksusarja osavõtutasu sõltub valitud distantsidest. Soodsaim registreerimine kestab kuni 14. veebruarini.
Korraldajad soovivad erinevates Eestimaa linnades 2022. aastal liikuma panna 50 000 harrastajat.
Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee
Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
mati@jooks.ee
5213331
Tartu Spordiselts Kalev ja Endel Pärna ning Andres Nirgi õpilased kutsusid ellu legendaarsete treenerite mälestuseks jooksuvõistluse. Endel Pärna ja Andres Nirgi mälestusvõistlusega soovitakse edasi kanda tuntud jooksutreenerite pärandit.
Andres Nirk oli pikaaegne Tartu Kalev Kergejõustikukooli direktor ning kergejõustikutreener. Tema tuntumad õpilased olid Aivar Tsarski, Taivo Mägi, Ille Kukk, Katrin Rehemaa, Veljo Lamp, Marko Metsala, Katrin Lemsalu, Kadri Kelve, Kerli Karu.
Endel Pärn oli pikamaajooksja ja kergejõustikutreener. Tema parimad õpilased olid Andi Noot, Kaur Kivistik, Liina Tšernov, Raivo ja Rein Puurits, Lilja Nevvonen, Ille Kukk, Sergei Ustintsev, Harri Uustalu, Enn Sellik, Tiidrek Nurme.
Endel Pärn ja Andres Nirk olid pühendunud treenerid ja suurepärased inimesed. Oma õpilaste ja jooksu arengu nimel olid nad valmis ennast ohverdama ja kõike tegema.
Aeg: 16 jaanuar 2022
Kell 13.00, Tartu Ülikooli Spordihoone (Ujula 4)
2020. aasta jaanuarist alates on kohustuslik kõigil U18, U20, U23 ja täiskasvanud sportlastel “I Run Clean” õppeprogramm läbida, kes soovivad võistelda Eesti meistrivõistlustel ja Balti meistrivõistlustel.
Programmi läbimisel saab sportlane tunnistuse, mis kehtib 2 aastat. Seega, kõik need sportlased, kes juba läbisid e-õppe 2021 aastal, ei pea sellel aastal seda uuesti tegema.
Õppeprogrammi on võimalik teha SIIN
Interaktiivne „Spordin puhtalt™“ programm koosneb kaheksast osast ja algab peatükiga „Väärtused ja otsuse langetamine“ ning põhjaliku teadmistebaasiga, mis sisaldab reegleid, protseduure ja muud informatsiooni, mida nad vajavad, et mõista oma vastutust ja rolli dopinguvastases võitluses.
I RUN CLEAN™ on Euroopa Kergejõustikuliidu anti-dopingu teemaline õppeprogramm. See tipptasemel e-õppe keskkond aitab sportlastel olla teadlikumad ja käituda vastavalt reeglitele dopinguvastases võitluses. Läbides e-õppe programmi saab sportlane sertifikaadi, mis kehtib 2 aastat. Sertifikaadi olemasolu on vajalik, et osaleda ükskõik millise vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel alates 01.01.2020.
Eesti Kergejõustikuliidu meeskonnaga liitus Mariliis Merisalu, kes asub alaliidus tööle bürooassistendina.
Mariliis on 2015. aastast töötanud Arigato spordiklubi rühmatreeningute koordinaatori ja administraatorina. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse erialal. Tegelenud ujumisega ning on ette näidata ujumistreenerite EKR 3 taseme kutsetunnistus.
Bürooassistendi tööülesanneteks on ürituste planeerimine ja korraldamine koostöös teiste alaliidu töötajatega, kirjavahetuse ja dokumendihalduse korraldamine, süstematiseerimine ja arhiveerimine. Lisaks infoliikumise korraldamine (telefon, e-post, koduleht) ja alaliidu töötajate abistamine.
“Soovime uuele kolleegile palju edu ja jõudu kergejõustikumaastiku kujundamisel,” sõnas Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe.
Kergejõustikuaasta toob kolm täiskasvanute tiitlivõistlust – kõigepealt märtsikuise sise MM-i, aga suvel nii USA-s peetavad maailmameistrivõistlused kui Münchenis toimuvad Euroopa meistrivõistlused.
“Arvestades seda, millised on viimased paar aastat olnud – mõned tiitlivõistlused on ära jäänud -, siis on kindlasti eelvaade erilisem kui paaril viimasel aastal,” lausus Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi intervjuus ERR-i saatele “Spordipühapäev”. “Meil on suvel kaks tiitlivõistlust – olümpia-aastatel 2012 ja 2016 olid suvel Euroopa meistrivõistlused ja olümpiamängud. Seekord on kõigepealt juulis Oregonis kergejõustiku maailmameistrivõistlused ja augustis Münchenis Euroopa meistrivõistlused. Ja enne seda on Belgradis sisemaailmameistrivõistlused. Kui nende võistluste läbiviimine õnnestub, siis on see kergejõustiku jaoks väga oluline.”
Viis aastat tagasi olid Euroopa meistrivõistlused enne Rio olümpiamänge. Nüüd on Euroopa meistrivõistlused augustis ja MM enne. Kas see muudab kuidagi EM-i tähtsust? On ju sportlasi, kelle jaoks on MM üldse kaartides ja neidki, kes saavadki panustada ainult MM-ile.
Järjekord tuleneb kalendrist. Kui hakati võistlusi kokku leppima, siis München on olnud varasemalt 2022. aasta kalendris, aga Oregoni MM on 2021. aasta võistlus, mis on lükatud edasi. Siin oli palju asjaolusid, millest nad sõltusid. Üks oli Commonwealth Games, mis ka seal vahepeal toimub ja mis Briti Ühenduse riikidele on väga oluline võistlus. Kui vaadata sportlaste seisukohast, siis on kindlasti sportlasi, kes valivad neist ühe. On alasid, kus ei saagi võib-olla kahte valida. Meie maratonijooksu paremik soovib kindlasti osaleda Euroopa meistrivõistlustel, kus on kõrgema koha saamise ootus. Sama otsustab võib-olla mõni kümnevõistleja, kuigi enamik on vaadanud seni pilguga, et kui pääseb võistlusele, siis teeb mõlemad. Mis puudutab rahvusvahelist taset, siis kindlasti on sportlasi, kes on maailmameistrivõistlustel edukad, võivad teha valiku Euroopa meistrivõistluste asemel mõne teemantliiga või muu sarnase võistluse kasuks. Puhata, teha septembris Teemantliiga finaalis edukaid tulemusi. See selgub kõik hooaja käigus.”
Kas Euroopa meistrivõistlusi ootab üldsus eriti, kui Pariis 2020 tuli koroonapandeemia tõttu ära jätta?
Ma arvan küll. Eelvaade on selline, et München korraldas teadupärast 2002. aastal väga edukad Euroopa meistrivõistlused ja ootus nende võistluste edukaks läbiviimiseks on suur. Loomulikult sportlaskonnal, kel on võistlusi vahele jäänud ja Pariisis 2020 EM eriti… Minu hinnangul tuleb üks ilus ja suurejooneline spordipidu.
Räägime natuke ka talvisest hooajast. Sise-MM Belgradis. Sprindimehed Karl Erik Nazarov ja Keiso Pedriks – nende minekus kahtlema ei pea. Eks nad on ka varem öelnud, et panevad sisehooajale päris korralikult rõhku. Kellelt mida veel võiks oodata?
Keisole ja Karl Erikule võiks kindlasti lisanduda mitmevõistleja Karel Tilga, kui mingil hetkel tuleb rahvusvahelisest kergejõustikuliidust kutse ning Karel Tilga on välishooaja põhjal kutse saajate hulgas. Hetkel ta ka valmistub selleks võistluseks. Lisaks on meil lootused, et keegi Eesti mitmevõistlejatest teeb vastava tulemuse, et saada sisehooajal kutset. Kindlasti on pilk sellel või teisel alal veel, aga hetkel suuri ennustusi teha ei tahaks. Sisehooaeg on esimeste võistlustega käima läinud. Vaatame, kuidas ta kulgeb.
Kas USA-s harjutavatega Eesti sportlastega mingitel tingimustel saab arvestada tiitlivõistlusele mõeldes? Näiteks Lishanna Ilvese nimi hüppab pähe.
Ma arvan, et ei saa. USA ülikoolide võistluskalender ja nende eelistused on sellised, et tal on kindlasti kohustus teha oma kooli eest kaasa USA üliõpilasmeistrivõistlustel või neile eelnevatel võistlustel. Tulla hooaja-siseselt Euroopasse võistlema – esiteks tema kool ei ole sellest huvitatud ja teiseks ei pruugi see hästi mõjuda tema võistlusvormile.
Me ei hakka aasta esimeses kergejõustiku-teemalises intervjuus medaleid jagama, kohti paika panema, aga kas alaliidule ette vaadates ja Eesti koondislastele mõeldes lootusrikas? Kas või selle nurga alt, kuidas eelmisel aastal eelkõige Eesti noored naiskergejõustiklased esile tõusid ja näitasid, et seal on midagi tulemas.
Üks võistlus jäi meil arutamata. Suvel toimuvad järjekordselt ka alla 20-aastaste maailmameistrivõistlused. Seekord Kolumbias Calis. Vaadates 2021. aasta tulemustele, siis kindlasti ootaks neilt sportlastelt, kes olid edukad eelmisel aastal, pürgimist sellele võistlusele ja edukat esinemist. Aga mis puudutab maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi, siis meil on potentsiaalikaid noori, kes eriti Euroopa meistrivõistlustele vaadates võiksid seada eesmärgiks kõigepealt võistluse normide täitmise ja seal enda võimetekohase eduka esinemise. Vaatame hooajale väga positiivselt.
Eesti Kergejõustikuliidu presidenti intervjueeris Juhan Kilumets
“Spordipühapäev” – Eesti Rahvusringhääling
Tokyo suveolümpiamängudel vapustas kõiki norralase Karsten Warholmi maailmarekord 400 m tõkkejooksus. Ühes kõigi aegade vägevaimas finaalis, jooksis ka Rasmus Mägi, kes parandas oma karjääri teises olümpiafinaalis Eesti rekordit ja sai seitsmenda koha. Kolmandat korda aasta meessportlaseks valitud Mägi vaatas lõppenud hooajale tagasi ERR-i saates “Aasta tipphetked 2021: sport”.
“Kui seda jooksu iseloomustada, siis, jah, võime teha seda läbi statistika või läbi mingisuguste numbrite, aga päris ilmekas minu enda jaoks on ka see formatsioon, kuidas me üle finišijoone tulime,” rääkis Mägi. “Kui vaadata mingisuguseid kaadreid ülaltvaates, siis see jooks moodustas sellise ilusa V-tähe. Ja pannes sinna juurde need numbrid ja selle statistika, minu meelest see peegeldabki seda kõige paremini. Kaheksa sportlast, mees-mehe vastu joostes, nihutati inimvõimete piire, aga iga sportlane oli tollel konkreetsel hetkel oma võimete absoluutses tipus. Sellist asja lihtsalt ei näe tihti jooksualadel. Ja see on see, mis selle minu jaoks ka eriliseks teeb.”
“Tegelikult ju oli maailmarekordit 400 m tõkkejooksus juba suve alguses nihutatud, tase oli üles läinud, ootusärevus oli suur – endal ka,” jätkas Mägi. “Lisaks veel selline teistmoodi olümpia, ilma publikuta. Me kõik teame, mis viimase paari aasta jooksul on olnud – edasilükatud olümpia. Kõik see suurendas ootusärevust selle suhtes ja teistpidi tegi ka erilisemaks. Arvan, et suutsin seda enda jaoks päris hästi ära kasutada, sellises justkui nagu katastroofi- või kriisiseisus veelgi paremini oma võimeid mobiliseerida ja need veelgi paremini välja tuua. Ma ütleks küll, et see isegi andis võib-olla natukene juurde.”
“Ma arvan, et üleüldse, et kogu see tase on viimastel aastatel üles läinud, ühest küljest on pidevalt selline tunne, et see rong sõidab eest ära ja ise pead meeletult taga ajama seda, samas võib-olla jääd natuke järjest kaugemale,” arutles Mägi. “Teisest küljest on see ikkagi võimalus teha ka enda asju paremini. Arvan, et sellel on tohutu väärtus. Kas nüüd otseselt Karsten Warholmi persoonil, aga sellel, et tema on seda ala teinud atraktiivsemaks, on seda viinud edasi, kogu keskmine tase on kaasa tulnud. See on ka minu jaoks olnud selline avardav kogemus. Põhjuseid jätta see teekond katki on viimaste aastate jooksul olnud omajagu, aga just kogu selline üleüldine huvi ala vastu ja kas või see sama ootusärevus selle ala suhtes on ka mind ikkagi omal teel hoidnud ja pannud otsima veel mingisuguseid lähenemisi, kuidas veel paremaks saada.”
“Kui vaadata paberi peal neid tulemusi terve hooaja vältel, siis justkui kõik oli ilus. Aga loomulikult ka hooaja sees on erinevaid kõikumisi ja kriitilisi hetki,” nentis Mägi. “Tagantjärele, kõik need keerulisemad aastad on ikkagi olnud õpetlikud. Ja minu jaoks ikkagi on sümboolne ja ma ei vahetaks seda millegi vastu – kui Rios olin siserajal finaalis, jooksin Eesti rekordi, siis viis aastat hiljem Tokyos üheksandalt rajalt. Ma ei nuta ühtegi ebaõnnestumist taga. Selles kõiges tuleb mu enda jaoks see tähenduslikkus üha enam välja.”
“Üks lähedane isik pärast Tokyot saatis sõnumi: “Sa saad nüüd lõpuks rahulikult hingata!” Seal oli tegelikult päris suur tõetera sees,” tunnistas Mägi. “Ega igat hingetõmmet me ei teadvusta endale. Aga need üksikud ohked, kui tõesti miski on õnnestunud, on väga vabastavad ja jäävad kuidagi teistmoodi, eriliselt meelde. Nende abil on kindlasti võimalik seda protsessi endale hoopis lihtsamaks teha.”
“Jooksmine kui tegevus tervikuna ongi see kõige inspireerivam mu enda jaoks. Lõpuks ikkagi ka kõige demotiveerivamatel aegadel tulen ikkagi jooksmise juurde tagasi,” lausus Mägi. “See on see, mis on huvitav. See on see, mispärast seda kõike teha. Ei ole keeruline leida motivatsiooni ja jooksmine on see väljendusviis, läbi mille ennast väljendada. Pariisi olümpia on juba kolme aasta pärast, veidike veel vähem – seda jõudu mul kindlasti on, et vähemalt üks olümpiatsükkel veel vastu pidada.”
Saade “Aasta tipphetked”
Aasta meessportlast intervjueeris Juhan Kilumets
Saate Režissöör Margit Rand, produtsent Tiina-Mari Koljak.
Kõik neli osa: https://jupiter.err.ee/1608437489/aasta-tipphetked-2021
Võistlusprotokollide avaldamine Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel ja protokollides toodud tulemuste arvestamine edetabelite koostamisel
Alates 2022. aastast ei avaldata EKJL kodulehel enam EKJL-i juhatuse poolt 5. veebruaril 2020.a. kinnitatud Kergejõustikuvõistluste korraldamise reglemendi lisas 5 toodud võistluste koondprotokollile esitatavatele nõuetele mittevastavaid võistlusprotokolle. Säärastes protokollides esitatud võistlustulemusi edetabelite koostamisel ei arvestata. Protokollid peavad sisaldama KÕIGI võistlejate KÕIGI katsete tulemusi väljakualadel (sh kõrgus- ja teivashüpe), mitmevooruliste jooksualade puhul kõigi voorude tulemusi. Protokollis peab olema märgitud peakohtuniku nimi ning fotofiniši kasutamisel ka fotofinišikohtuniku nimi!
EKJLi korraldatavate võistluste juhendid:
- Eesti meistrivõistluste juhend
- Eesti karikavõistluste juhend
- Rukkilillemängude juhend
- Eesti MV osavõtunormid talvel
- Eesti MV osavõtunormid suvel
Eesti meistrivõistluste üldjuhendi lisa nr.1 – Klubide punktiarvestus
Kergejõustikuvõistluste korraldamise reglement
Võistlusjuhendite muutmise kord
Välismaal toimuvate võistluste juhendid:
- Balti meistrivõistluste tehniline juhend
- Balti noorte meistrivõistlused(U18; U20)
- Balti noorte meistrivõistlused(U16)
- Balti täiskasvanute võistkondlikud meistrivõistlused
- Balti noorte MV mitmevõistluses (U16;U18;U20)
- Balti noorte MV sisemitmevõistluses (U18;U20)
- Balti noorte sisemeistrivõistlused (U18;U20)
- Balti võistkondlikud meistrivõistlused murdmaa jooksus(U16;U18;U20;T)
WADA (Maailma dopinguvastane agentuur) avaldas oma kodulehel juhised seoses muudatustega glükokortikoidide manustamise lubatavuse osas. Glükokortikoidid on meditsiinilised ravimid, mida kasutatakse sagedasti mitmesuguste haigusseisundite korral. Ravimina on nendel põletikuvastane, valuvaigistav, allergiavastane ning immuunsüsteemi pärssiv toime. Glükokortikoidid on hõlpsasti kättesaadavad mitmetes preparaatides ning neid manustatakse erinevatel viisidel nii lokaalselt (nt nahakaudne, ninna, silma, kõrva) kui ka süsteemselt.
Glükokortikoididel on oma kataboolse (lagundava) toime tõttu anaboolsete steroididega sarnane keemiline struktuur, kuid sellest olenemata ei tekita nad androgeensetele anaboolsetele steroididele omaseid füsioloogilisi efekte inimese organismis. Glükokortikoidide manustamisel, nagu ka iga teise ravimi puhul, võivad kaasneda teatud kõrvaltoimed ja võimalikud riskid ning seda ennekõike pikaajalise tarvitamise tagajärjel. Võttes arvesse selle kasutamisega kaasnevaid riske, peaksid kõik arstid sportlasi võimalikest ohtudest eelnevalt teavitama ning tegema glükokortikoidide kasutamise otsuse läbimõeldult.
Sportlased on osa laiemast ühiskonnast ning neil on tahes tahtmata samasugused terviseprobleemid või vigastused, mille raviks võib glükokortikoidide tarvitamine olla sageli sobivaim variant. 30 eri riigis 603 spordiarsti seas läbi viidud uuringust ilmnes, et enam kui 85% sportlase meditsiinipersonalist oli harjumuslikult manustanud sportlastele glükokortikoide või soovitanud nende kasutamist.
Glükokortikoidid ja WADA keelatud ainete ja meetodite nimekiri
Alates 1. jaanuarist 2022 on võistlussiseselt keelatud kasutada kõiki süstitavaid glükokortikoidide, sh ka paikseid süste näiteks liigesesse, naha alla jm. Samuti on keelatud suukaudne manustamine, näiteks oromukosaalne (ravimi manustamine suuõõnde), bukaalne (ravimi manustamine põseõõnde süsteemse toime saavutamiseks), gingivaalne (ravimi manustamine igemetele) ja sublingvaalne (ravimi manustamine keele alla süsteemse toime saavutamiseks). Loe täpsemalt siit. Glükokortikoidide kasutamine mis tahes viisil võistlusväliselt on ja jääb lubatuks. Küll aga võib võistlussisene dopinguproov sisaldada jälgi glükokortikoidide manustamisest (halb analüütiline leid – AAF), isegi juhul, kui neid on tegelikkuses tarvitatud võistlusvälisel perioodil. Juhul, kui sportlane manustab oma tervisliku seisundi parandamise eesmärgil glükokortikoide ning muud ravialternatiivi ei ole, on eriloa TUE taotluse esitamine ainuõige samm. Glükokortikoidide kasutatakse tihti ettenägematute krooniliste haiguste raviks ning skeletilihaskonna akuutse (ägeda, terava) vigastuse korral.
Lubatud on inhaleeritavad glükokortikoidid, samuti intranasaalsed pihustid, oftalmoloogilised tilgad, perinaalne (päraku kaudu) ja dermaalne (naha kaudu) manustamine, hambaravis intrakraniaalne manustamine ning nimetatud viisidel glükokortikoidide kasutamine ei vaja TUE-t.
Kui sportlane esitab TUE taotluse (koos raviarsti poolt kinnitatud, põhjalikuhaiguslooga) glükokortikoidide manustamise kohta vaid meditsiinilistel eesmärkidel, võidakse TUE taotlus rahuldada ka tagasiulatuvalt. Kui TUE-t ei rahuldata, võib halb analüütiline leid (AAF) kaasa tuua karistuse. Kõik spordiarstid peaksid tutvuma glükokortikoidide organismist elimineerumise perioodiga, mida on kirjeldatud WADA 2022 keelatud ainete ja meetodite nimekirja selgitavates märkustes. TUE taotlemisest (seoses glükokortikoididega) saab rohkem lugeda SIIT.
Glükokortikoidide organismist elimineerumise periood
Jälgi glükokortikoidide kasutamisest on võimalik uriiniproovis tuvastada olenevalt manustamisviisist ja -annusest päevi kuni nädalaid peale tarvitamist. Seega peaksid sportlased järgima minimaalset glükokortikoidide organismist elimineerumise perioodi.
Järgnevas tabelis tähendab glükokortikoidide organismist elimineerumise periood aega, mil ravimit viimati manustati kuni võistlussisese perioodi alguseni:
WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekiri 2022:
Laupäeval, 1. jaanuaril tähistas 65. sünnipäeva Eesti staažikaim mänedžer Aivar Karotamm.
Lõpetanud 1975. aastal TSIK-i ja 1979. aastal Tallinna Pedagoogilises kehakultuuriteaduskonna. Sportima hakkas Pootsi kaheksandas klassis koolis Lembi Nõmme õpilasena. Eesti noorterekordi püstitajaid tõkketeatejooksus, harrastanud ka kümnevõistlust (6379p.) ja odaviset (66.40).
Töötas aastatel 1979–1993 Kalevi kergejõustikukooli treenerina, sealhulgas aastatel 1987–1992 odaviskajate üleliidulise rühma (Heino Puuste, Marek Kaleta, Sulev Lepik, Donald-Aik Sild jt) vanemtreenerina. Olnud aastatel 1991–1997 Tallinna kergejõustikuklubi Kalev esimees. Tegutsenud aastast 1988 mänedžerina, aaastast 1992 Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) mänedžeride liidu litsents.
Karotamme hoolealusteks on olnud paljud tiitlivõistlustel medaleid võitnud kergejõustiklased. Tatjana Lebedeva, Juri Sedõhh, Jüri Tamm, Bohdan Bondarenko, Virgilijus Alekna, Aleksander Tammert, Erki Nool, Andrus Värnik, Magnus Kirt, Rasmus Mägi – need on vaid mõned nimed Karotamme tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlaste nimekirjast.
Kuulunud aastatel 1992–1995 ja 2000–2006 Eesti Kergejõustikuliidu juhatusse, 1988–1991 ja 1996–2004 olnud tegev treenerite nõukogus. Korraldanud aastast 1993 Tallinna kergejõustikuvõistlusi: 1997–2001 Gustav Sule mälestusvõistlust, 2003–2006 Rahvusvahelist hüppevõistlust Tallinn Jumping Gala, aastast 2006 IAAF-i grand prix’ võistlust.
Eesti Kergejõustikuliit soovib Aivarile õnne, tervist ja jätkuvat tegutsemislusti!
Eesti Olümpiakomitee pidulikul auhinnagalal „Spordiaasta Tähed 2021“ Alexela kontserdimajas kuulutati aasta sportlase auhinna laureaatideks tõkkejooksja Rasmus Mägi ja epeevehkleja Katrina Lehis. Eesti Kergejõustikuliit pälvis Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2021. aasta aastapreemia.
2021. aasta meessportlaseks valiti 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes pälvis selle tiitli kolmandat korda, millega tõusis tartlane ühele pulgale Gerd Kanteriga. 2014. kui ka 2016. aastal aasta meessportlaseks valitud 29-aastane Mägi sai Tokyo olümpial 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordi 48.11-ga seitsmenda koha. Lisaks sai Mägi Teemantliiga üldarvestuses neljanda koha.
“Mul on hea meel, et Eestis on peale kasvamas põlvkond noori, ambitsioonikaid sportlasi, kes ei lähtu oma tegemistes tingivas kõneviisis. Meil on optimismiks põhjust küll. Soovin kõigile teekonda alustavatele noortele omal rajal püsimiseks kanget kaela,” sõnas Mägi Kristjanit vastu võttes.
“Mul on olnud eriline privileeg olla nii Mägi, aga samal ajal ka mäge vallutada. Soovin tänada kõiki, kes on mind sel teekonnal saatnud ja abistanud, sest tagasivaade ka praeguselt platoolt on minu jaoks juba märkimisväärne.”
Rasmus Mägi
Lisaks Mägile olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel ujuja Kregor Zirk ja jalgrattur Rein Taaramäe.
Aasta meessportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel 66 200 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 66 spordiorganisatsiooni ning 43 spordiajakirjanikku.
Pidulikul auhinnagalal kuulutati välja ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2021. aasta aastapreemiate laureaadid. Aastapreemia pälvisid kuus spordivaldkonnas tegutsevat inimest ja organisatsiooni. Nende seas pälvis auhinna Eesti Kegejõustikuliit, kes tegi tänavu suvel Tallinnas kergejõustikuajalugu – võõrustastades juulis kahel järjestikusel nädalal U23 ja U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustusi.
Aasta naistsportlaseks tunnustati epeevehkleja Katrina Lehis, aasta treeneri Kristjani võitis vehklemistreener Kaido Kaaberma ning aasta võistkonna tiitli teenis Tokyo olümpiavõitjaks tulnud epeenaiskond.
Aasta parasportlasteks valiti ujuja Susannah Kaul ja kergejõustiklane Tanel Visnap, kes krooniti suvel Poolas Lublinis toimuvatel 4. kurtide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kahekordseks maailmameistriks (100 ja 200 meetri jooks). Aasta noorsportlaseks kuulutati ujuja Eneli Jefimova, kes võitis tänavu lühiraja EMil täiskasvanute seas hõbemedali ning juunioride EMil täiskomplekti medaleid. Aasta veteransportlase tiitli sai tänavu naiste N45 klassis orienteerumise maailmameistriks tulnud Merike Vanjuk.
Eestimaa Spordihing 2021 tunnustuse pälvis Saaremaa Kolme Päeva jooksu eestvedaja Tõnu Vaher. Galal selgus ka sportliku kohaliku omavalitsuse konkursi võitja, kelleks rahvahääletusel valiti Tartu vald ning aasta kõige spordisõbralikuma õpetaja auhinna pälvis Ants Kuusik. See auhind anti välja esmakordselt.
Auhinnagalal tunnustati ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud. Tunnustuse teeninud spordiklubid on:
- Discgolfiklubi Hole-in-One, Pärnumaa
- Jahtklubi Dago, Hiiumaa
- Jalgrattaklubi Paralepa, Läänemaa
- Järvamaa Maadlusklubi Matimehed, Järvamaa
- Korvpalliklubi Valgamaa, Valgamaa
- Kuningamäe Spordiklubi MTÜ, Jõgevamaa
- MTÜ Korvpalliklubi Viimsi, Harjumaa
- MTÜ Viljandi maadlusklubi TULEVIK, Viljandimaa
- Põlva Käsipalliklubi, Põlvamaa
- Rahvaspordiklubi Jõhvikas, Ida-Virumaa
- Rapla Sulgpalliklubi Valge Hani, Raplamaa
- Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Tartumaa
- Võimlemisklubi Pärl, Saaremaa
- Võru Suusaklubi, Võrumaa
- Wiru Swim, Lääne-Virumaa
Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2021. aasta aastapreemiate laureaadid:
- Jürgen Zopp, noortetreener ja endine tipptennisist
- Martti Raju, EOK spordidirektor ja delegatsioonijuht Tokyo 2020 olümpiamängudel
- Ingrid Muuga, kauaagne liikumisharrastuse ja koolispordi edendaja Põlvamaal
- Lembe Laas ja Kai Esna, üle-eestilise võimlemispeo „Kingitus“ korraldajad
- Helen Veermäe ja Robin Ristmäe, Tallinnas toimunud võrkpalli EMi alagrupiturniiri korraldajad
- Eesti Kergejõustikuliit, Tallinnas toimunud U20 ja U23 EMi korraldaja
„Spordiaasta Tähed 2021″ auhinnagalat korraldab Eesti Olümpiakomitee ning toetavad Eesti Kultuurkapital ja Postimees Grupp.
Koondtulemused
Rahvahääletuse tulemused
Alaliitude hääletustulemused
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles avaldas tänu kõigile, kes aasta sportlaste valimisel osalesid.
“Oli medaliterohke spordiaasta, mis lõi positiivset ühtsustunnet. Rahvahääletusel osalemine andis igale fännile võimaluse anda osa aasta jooksul saadud emotsioonist tagasi. Kahjuks ei saanud me piirangute tõttu kõiki Alexela kontserdimajja kutsuda, kuid seda enam on hea võimalus kõigil kaasa elada aasta pidulikumale spordigalale Postimehe ja Kanal 2 vahendusel.”
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Aasta noorsportlase valivad ajakirjanikud ja organisatsioonid. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel 66 200 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 67 spordiorganisatsiooni ning 43 spordiajakirjanikku.
Aasta meessportlane 2021 nominendid on:
- Kregor Zirk
- Rasmus Mägi
- Rein Taaramäe
Aasta naissportlane 2021 nominendid on:
- Anett Kontaveit
- Epp Mäe
- Katrina Lehis
Aasta võistkond 2021 nominendid on:
- Epeenaiskond – Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich
- Rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja
- Paarisaeruline neljapaat – Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Jüri-Mikk Udam
Aasta treener 2021 nominendid on:
- Dmitry Tursunov
- Kaido Kaaberma
- Nikolai Novosjolov
Samuti kuulutatakse “Spordiaasta Tähed 2021” galal välja Aasta noorsportlane 2021, Aasta veteransportlane 2021, Eestimaa Spordihing 2021, selguvad Eesti aasta sportlik omavalitsus ning maakondade parimad spordiklubid. Lisaks antakse galal üle ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali tänavused aastapreemiad ning aasta parasportlaste auhinnad.
Otseülekanne algab Postimees.ee vahendusel kell 19.00 ning Kanal2-s kell 20.00.
„Spordiaasta Tähed 2021″ auhinnagalat korraldab Eesti Olümpiakomitee ning toetavad Eesti Kultuurkapital, Postimees Grupp ja Sportland.
Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda. EOK toetajad on Paf, FORUS, JCDecaux, Nike, Olympic Casino, Salomon, Sportland, SYNLAB ja Toyota.
Täna, 26. detsembril Pärnu kergejõustikuhallis toimunud 13. Karel Leetsari mälestusvõistlusel jooksis Keiso Pedriks 60 meetri tõkkejooksus välja uue Eesti siserekordi 7.66 ning täitis sellega ka sisemaailmameistrivõistluste normi.
27-aastane Andrei Nazarovi hoolealune juhatas sisehooaja vägevalt sisse – kärpis isiklikust rekordist maha kümnendiku, kaheksa sajandikuga parandas Karl Erik Nazarovile kuulnud Eesti tõkkejooksu rekordit ning tagatipuks täitis märtsis Belgradis toimuva sise-MMi normatiivi (7.72).
“Tehniliselt polnud sooritus kõige parem, aga kiirus on praegu hea, selle pealt rekord tuligi,“ sõnas päevakangelane.
60 meetri tõkkejooksus teenis Pedriksi järel teise koha Jakob Ristimets (8.33), kolmas oli Gert Valdsalu (8.37).
Võistluse ülekanne:
Maailma Kergejõustikuliit kinnitas uued spordijalatsite egulatsioonid. Alates 2024. aasta novembrist peab kõigil kergejõustikualadel kasutatavate jalanõude talla paksus olema 20 millimeetrit.
Praeguste reeglite järgi võib kergejõustikujalatsite talla paksus olla 20-25 millimeetrit, maanteejooksudes isegi kuni 40 millimeetrit. Lisaks otsustas Maailma Kergejõustikuliit, et spordijalatsid ei tohi praegu ega tulevikus sisaldada niinimetatud isemõtlevat, intelligentset tehnoloogiat.
“Pärast WA töörühma moodustamist 2020. aasta juunis oleme jalatsireeglite raames teinud palju taustatööd ning koosolekuid,” sõnas Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu tegevdirektor Jon Ridgeon. “Ülesandeid on veel palju, aga soovin tänada nii töörühma, maailma spordikaubatööstuse föderatsiooni kui jalatsifirmasid nende koostöö eest.”
Dokumendid:
• Reegel C2.1 tehniline reegel (sisaldab 22.12.2021 kinnitatud jalatsite muudatusi, mis jõustuvad 01.01.2022)
• Reegel C2.1A – kergejõustikujalatsite eeskiri (kehtib alates 1. jaanuarist 2022)
Kinnitati 2022. aasta Teemantliiga kalender, mil kavas 13 etappi. Esimest korda pärast koroonapandeemia algust jõuavad sportlased taas Hiina pinnale.
Teemantliiga hooaeg saab alguse 13. mail Dohas ja lõppeb 7.-8. septembril Zürichis peetava finaaliga. Kokku on kalendris kirjas 13 tavaetappi ja lisaks kahepäevane finaal.
Koroonaepideemia tõttu jäeti Hiinas tänavu kaks Teemantliiga etappi ära, 2022. aastal on suurriiki planeeritud samuti kaks Wanda Diamond League nimelist kergejõustikuvõistlust – 30. juulil ja 6. augustil.
Teemantliiga 2022. aasta kalender:
- Doha (13. mai)
- Birmingham / London (21. mai)
- Eugene (28. mai)
- Rabat (5. juuni)
- Rooma (9. juuni)
- Oslo (16. juuni)
- Pariis (18. juuni)
- Stockholm (30. juuni)
- Shanghai (30. juuli)
- Hiina (6. august)
- Monaco (10. august)
- Lausanne (26. august)
- Brüssel (2. september)
- Zürich (7.-8. september)
EOK Täitevkomitee kinnitas Rahvusvahelise Antidopingu Agentuuri WADA koodeksi muutustega seoses uued Eestis kehtivad dopinguvastased reeglid.
WADA 2021 koodeksi põhilised uuendused:
- senisele kümnele dopingureegli rikkumisele lisandus veel üks – 11. reegel, mis kaitseb teavitajaid/vilepuhujaid
- raskendavate asjaolude ilmnemisel (nt mitme keelatud aine kasutamine) võib võistluskeeld pikeneda veel 2 aasta võrra
- võltsitud andmete esitamist peale dopingureegli rikkumise kahtlustust võidakse käsitleda eraldi rikkumisena ja määrata täiendav võistluskeeld
- võistlussisesel testimisel teatud keelatud ainerühmade ainete tuvastamine, mida on tarvitatud võistlusväliselt – võõrutusprogrammi läbimisel võidakse lühendada karistusaega
Dopinguvastaste reeglite uuendamise eesmärk on rakendada dopinguvastaseid reegleid üle maailma ühtsel viisil – nad ei peaks alluma riiklikele nõuetele ja kriminaal- või tsiviilmenetlustes rakendatavatele õigusnormidele.
Koodeksi järgimist Eestis korraldab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. WADA ettekirjutusel on EADSE-l vajalik pädevus ja kohustus olla oma otsustes ja tegevuses spordialadest ja valitsusest sõltumatu. See hõlmab piiranguteta keeldu, mille kohaselt ei tohi EADSE otsustesse või tegevusse sekkuda ükski isik, kes on samal ajal kaasatud mis tahes rahvusvahelise alaliidu, rahvusliku spordialaliidu, suurürituse korraldaja, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või spordi või dopinguvastase tegevuse eest vastutava valitsusasutuse juhtimisse või tegevusse.
WADA koodeksis ning käesolevates reeglites on toodud uued mõisted nagu tervisesportlane ja kaitstud isik. Tervisesportlane tegeleb spordi või kehakultuuriga või osaleb sportlikus või kehakultuuriga seotud tegevuses hobi korras ning üldjuhul ei võistle. Kaitstud isikuks loetakse üldjuhul kas alaealist või piiratud teovõimega isikut. Mõlemale sihtrühmale kohaldatakse uusi reegleid koodeksis sätestatud erisustega.
Eestikeelsete dopinguvastaste reeglitega saab tutvuda SIIN.
Iirimaal Dublinis toimunud Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel sai eestlastest parima tulemuse meeste põhiklassis startinud Leonid Latsepov. Norra koondisele täiskasvanute klassis kaks kulda.
Eesti koondisel oli meeste absoluutklassis väljas kaks staierit – Leonid Latsepov ja Karel Hussar. Pool distantsi maksapistega võidelnud Hussar lõpetas 10 km trassi 35.14-ga, millega saavutas 77. koha. Saksamaal tudeeriv ja treeniv Latsepov läbis võistlusmaa 33 minuti ja 20 sekundiga, teenides 85 mehe seas 64. koha. Meestest näitas Iiirimaa pealinnas võimu Tokyo 1500m jooksu olümpiavõitja Jakob Ingebrigtsen, kes läheb ajalukku kui noorim absoluutklassi võitja. 21-aastasele norrakale oli see Euroopa krossijooksu meistrivõistlustelt kuues kuldmedal.
Ingebrigtsen avaldas hiljem suurt tänu fännidele, kuna kohale oli tulnud Euroopa krossijooksu meistrivõistluste ajaloo üks suurim pealtvaatajaskond, osales ligikaudu 7000 fänni. “Rahvas oli heasmõttes hull ja nad tõesti aitasid mind ja kõiki teisi jooksjaid, mul on väga hea meel, et pealtvaatajaid oli palju.”
Ainsa Eesti naisjooksjana oli Dublinis võistlusrajal Laura Maasik. Sügisel kõrvapõletikuga kimpus olnud staierile märgiti 8 km lõpuajaks 32.10, millega teenis 72. koha. Naistest võidutses viimasel viiel Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel poodiumile tõusnud norralanna Karoline Bjerkeli Grovdal. Pärast nelja pronksmedalit ja ühte hõbedat, võitis norralanna Dublinis lõpuks kuldmedali.
Noormeeste U23 vanuseklassis oli sini-must-valges vormis võistlustules Juri Kovaljov. Euroopa krossijooksu debüüdil saavutas noormees 8 km võisltusmaal 73. koha ajaga 27.29. Jooksu võitis britt Charles Hickes, kelle meistritiitli ajaks fikseeriti 24.29.
Neiude U23 vanuseklassis näitas kõigile kandu itaallanna Nadia Battocletti, kes võitis 2018. kui ka 2019. aastal peetud U20 Euroopa krossijooksu meistrivõistlused. Tänavu suvel lisas neiu oma CV-sse ka Tallinnas peetud U23 EMi 5000 m jooksu kuldmedali.
Euroopa krossijooksu meistrivõistluste kõige nooremas U20 vanuseklassis oli eestlastest stardijoonel Jürgen Joonas. Debütandina liiga tugeva tempoga peale läinud noorsportlane pidi lõpus lõivu maksma, kuid teenis tulemusega 20.44 91. koha. Noormeeste vanuseklassis võidutses kindlalt alles 17-aastane taanlane Axel Vang Christensen, kes läbis pehme rajaprofiiliga 6 kilomeetrise võistlusmaa 17.53-ga.
Neidude U20 Euroopa krossijooksu kuldmedali võitis britt Megan Keith, kes saavutas suvel Tallinnas peetud U20 Euroopa meistrivõistlustel 3000m jooksul 4. koha.
Suurbritannia koondis kaitses Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel segateatejooksu tiitlit, kosseisus Hannah Nuttall, Luke Duffy, Alex Bell ja Ben West. Nelik läbis 6 km trassi 18 minuti ja 1 sekundiga, edestades veidi vähem kui nelja sekundiga Prantsusmaa segateatevõistkonda.
“Eesti koondise esinemisele saab täna hindeks rahuldava panna. Viieliikmelisel koondisel kahjuks eneseületust ei olnud, kuid polnud ka suurt põrumist – hetkevõimed on paraku sellised. Euroopa kesktasemele on kõige lähemal Leonid Latsepov, teistel koondislastel olid kaotussekundid esimestele natuke suuremad,” lausus Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade vastutav treener Toomas Tarm. “Peame tõstma krossijooksu mainet ja taset meie jooksjate hulgas, eks detsember on ka raske aeg tippvormis olemiseks.” lisas Tarm.
Kõik Euroopa krossijooksu meistrivõistluste tulemused leiab SIIT
Lisainfo:
Toomas Tarm
Koondise juht
Tel: 5078 820
Jan Õiglane
Alaliidu esindaja
5035541
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Pühapäeval, 12. detsembril Iirimaal Dublinis toimuvatel Euroopa murdmaajooksu meistrivõistlustel esindab Eestit viis jooksjat.
Meeste 10 km trassil panevad jala joonele Leonid Latsepov ja Karel Hussar, naiste 6 km murdmaarajal näeme Laura Maasikut, noormeeste U23 vanuseklassis on stardis Juri Kovaljov (8km) ning kõige nooremas U20 vanuseklassis asub eakaaslastega võistlustulle Jürgen Joonas (6km).
“Koondise esinemist võib pidada õnnestunuks, kui keegi jooksjatest lõpetab võistlejaterivi keskel,“ sõnas koondise juhina Dublinisse sõitev Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade vastutav treener Toomas Tarm.
Ajaloo 27. Euroopa murdmajooksu meistrivõistlused toovad Iirimaa pealinna starti üle 600 sportlase 38 riigist. Jooksuvõistlus viiakse läbi Sport Ireland Campuses ehk riiklikus spordilinnakus, kuhu on selleks otstarbeks ehitatud murdmaajooksu krossirada. Kogu kompleksil olevad rajatised töötasid välja Iirimaa Riikliku spordilinnaku arendusamet koostöös Iirimaa Kergejõustikuliiduga.
Eesti koondis:
Mehed: Leonid Latsepov (Sparta SS), Karel Hussar (SK Jooksupartner)
Naised: Laura Maasik (Nõmme KJK)
U23 noormehed: Juri Kovaljov (Audentese SK)
U20 noormehed: Jürgen Joonas (Võru Lõunalõvi)
Koondise juht: Toomas Tarm
Programm (Eesti aeg):
U20 mehed 6 km – kell 12.00
U20 naised 4 km – kell 12.28
U23 mehed 8 km – kell 12.50
U23 naised 6 km – kell 13.23
Segateatevõistkond 4 x 1 ring (umbes 1.5 km) – kell 14.21
Mehed 10 km – kell 15.13
Naised 8 km – kell 15.53
Võistluste kodulehekülg: https://fingal-dublin2021.ie/
Stardinimekirjad
Ajakava + Tulemused
Euroopa murdmaajooksu meistrivõistlused on otseülekandena Euroopa kergejõustikuliidu veebisaidil alates kella 11.30st
Lisainfo:
Toomas Tarm
Koondise juht
Tel: 5078 820
Jan Õiglane
Alaliidu esindaja
5035541
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliit kuulutas reedel, 10. detsembril toimunud „Eesti Kergejõustikuauhinnad 2021“ galaõhtul välja aasta parimad sportlased. Aasta kergejõustiklasteks valiti kaugushüppaja Lishanna Ilves ja tõkkesprinter Rasmus Mägi.
AASTA KERGEJÕUSTIKLASED JA TREENERID
Aasta naiskergejõustiklane: kaugushüppaja Lishanna Ilves (treener Gary Pepin, Mikk Joorits)
Aasta meeskergejõustiklane: 400m tõkkejooksja Rasmus Mägi (treenerid Anne ja Taivo Mägi)
Aasta sooritajad: Anna Maria Millend ja Karl Erik Nazarov
U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kaugushüppaja Lishanna Ilves (treener Mikk Joorits, Gary Pepin) ja sprinter Karl Erik Nazarov (treener Liivi Erik)
U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Pippi Lotta Enok (treener Liivi Eerik ) ja mitmevõistleja Rasmus Roosleht (treenerid Mihkel Lembit)
U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (treenerid Heiko Väät ja Sven Andresoo) ja kolmikhüppaja Viktor Morozov (treener Aleksandr Hvorõhh)
U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Viola Hambidge (treener Romet Mihkels) ja Karl Kristjan Pohlak (treener Kady Tänav (Tänak))
U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Ellen Ingrid Aadamsoo (treener Kady Tänav (Tänak)) ja Tristjan Jaanson (treener Kady Tänav (Tänak))
Parim täiskasvanute klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U23 klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U20 klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U18 klubi: Audentese Spordiklubi
Parim U16 klubi: Spordiklubi Elite Sport
Parim U14 klubi: Spordiklubi Elite Sport
Aasta kergejõustikuveteranid: Kersti Lepik ja Juhan Tennasilm
Aasta kohtunik: Hanna-Lisett Lubi
Aasta noorkohtunik: Kertu Luik
Tänavu suvel Tallinnas korraldatud kergejõustiku U23 ja U20 Euroopa meistrivõistlused oli Euroopa selle hooaja üks suurimaid kergejõustikuvõistlusi. Erilise tunnustuse said kõik korraldusmeeskonna esindajad.
Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Kristella Jurkatamm, Annika Sakkarias, Jaak-Heinrich Jagor, Kristo Galeta, Rauno Künnapuu, Jaanus Suvi ja Erik Jagor.
EKJLi tunnustuse ja tänu pälvisid veel mitmed kergejõustikku suure panuse andnud toetajad, klubid, koostööpartnerid jt.
Ei ole just tavapärane, et Eesti sportlasel on kodus oma heitestaadion, eriti, kui tegemist on alles 14-aastase noormehega. Just selline erandlik noor on Sten Erik Iir, kes heidab Otepääl oma kodustaadionil ketast ka nüüd, kui väljas on suured lumehanged. Talle kuuluvad TV 10 sarja rekordid ja paljud küsivad: kas Eesti on juba leidnud uue Gerd Kanteri?
Avasaates näeb ka eriti väledate jalgadega Tristjan Jaansoni Pelgulinna Gümnaasimist, kes on oluliselt kiirem, kui olid sarjas võisteldes Karl-Erik Nazarov, Rasmus Mägi või Marek Niit.
Lisandra Häling Saue Gümnaasiumist, keda juhendab vanaisa Allan Elerand, näitab kõrgemat põrget kui sama vanalt sarjas hüppeid teinud Elisabeth Pihela ja Lilan Turban.
Melliste Kooli võistkonna tõi esmakordselt tiimiga võistlema selle hooaja Eesti 200 meetri esinumber Kristin Saua, kes võitis sarjas esikoha üheksa aasta eest.
Iluuisutamise kergejõustiku vastu vahetanud Rahel Mäe Nõo Põhikoolist võitis kuulitõuke ja teda juhendab varasem kõrgushüppaja Margit Aidla.
Võistlejanumbri 1 sai kogu hooajaks Laura Tõemets koolitiimide seas võitu kaitsvast Rakvere Reaalgümnaasiumist.
Vaata, kuidas olümpiavõitja Erki Nool hüppas 1998. aastal publikust tulvil Kadrioru staadionil teivast 5.60 ja juhendab nüüd oma kergejõustikukooli poisse.
Saatejuht ja režissöör Anu Säärits.
Avaetapi pildigalerii kergejõustiku Facebooki lehel
Võru etapi kõik Tulemused
Koolide arvestus peale esimest etappi
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Ettevõtjate poolt loodud Sihtasutus Noored Olümpiale valis 1. detsembril välja uued stipendiaadid, kelleks osutusid maadleja Viktoria Vesso, moodne viievõistleja Johanna Maria Jõgisu, odaviskaja Gedly Tugi ja laskesuusataja Mehis Udam.
Sportlased saavad stipendiumi suurusega 10 000 eurot aastas, kogu olümpiatsükliks.
2024. aasta Pariisi olümpiaks valmistuvate suvealade sportlaste puhul tähendab see 30 000 euro suurust stipendiumi ja 2026. aasta Milano olümpiaks valmistuva taliala sportlase puhul 45 000 euro suuruse stipendiumi. Seega kokku jagati sportlastele 135 000 euro väärtuses stipendiume. Stipendiumist kolmandik suunatakse vaimse treeningu, taastuprotseduuridesse, meediaga suhtlemise, meeskonnajuhtimise ja toetajate leidmise koolitustesse.
“Noored Olümpiale täidab Eesti spordimaastikul väga olulise tühimiku, toetades sellises vanuses sportlasi (18-23-aastased), kellel pole alati veel kõige rohkem ette näidata, kuid kellel on väga suur potentsiaal jõuda spordimaailma tipp,” lausus sithasutuse kaasasutaja Paavo Pauklin. “Proovime märgata talenti, kes jõuab kõige kaugemale, kuid on ilmselge, et iga meie panus on väga riskantne, sest noore sportlase karjääris võib väga palju äpardusi juhtuda. Alati sooviksime, et suudaksime koguda toetajatelt suurema stipendiumifondi, et toetada rohkemaid noori talente, sest neid, kes seda vääriksid, on kindlasti rohkem.”
“Kandidaatide hindamisel üritame aru saada, milline on sportlase isiklik võimekus jõuda spordimaailma tippu, milline on tugimeeskonna professionaalsus ja meie stipendiumiprogrammi mõju sportlase karjäärile. Meie stipendiumi puhul ei ole määrav, kui kaugele mõni kandidaat tänaseks jõudnud on, vaid pigem see, kuidas keegi on jõudnud tänasele tasemele ning kui palju on sportlases veel kasutamata ressursse tippu jõudmiseks,” sõnas Noored Olümpiale kaasasutaja Valdur Jaht.
Tänavusele Noored Olümpiale stipendiumikonkursile kandideeris 17 sportlast 15 erinevalt olümpiamängude individuaalalalt. Lõppvaliku tegi kuue intervjuu-vooru pääsenud sportlase seast komisjon peale tulist arutelu, sest häid kandidaate oli palju ning konkurents suur.
Viktoria Vesso (20) võistleb maadluses -65 kg kaaluklassis. Selle aasta U-20 MM-il ja EM-il tuli Vesso pronksmedalile ning lisaks on ta kolmekordne täiskasvanute ja kümnekordne noorteklasside Eesti meister. Vesso puhul hindas komisjon kõrgelt tema sihikindlust ja pühendumust oma eesmärkide saavutamisele. Sportlasel ja tema meeskonnal oli väga selge arusaam, milliseid tegevusi on vaja teha, et jõuda oma arengus edasi, spordimaailma absoluutsesse tippu.
“Noored Olümpiale stipendium aitab mul treenida välismaal ning see on järgmise sammu astumiseks oluline, sest Eestis puuduvad hetkel võrdväärsed vastased,” lisas Viktoria Vesso.
Moodne viievõistleja Johanna Maria Jõgisu (19) on saavutanud 2021. aastal kuldmedali juunioride vanuseklassis laskejooksu (eraldi viievõistluse ala) MM-il. Jõgisu on tugeva eneseanalüüsivõimega tasakaalukas ja mitmekülgne sportlane, kelles Noored Olümpiale näeb potentsiaali tõsta Eesti viievõistlus uuesti maailma tippu.
“Soovin Eestit väärikalt esitada ning moodne viievõistlus on põnev ala, mida järjest enam jälgitakse. Noored Olümpiale stipendium annab mulle võimaluse seda kõrgemal tasemel teha,” lisas Johanna Maria Jõgisu.
Odaviskaja Gedly Tugi (20) on jõudnud U18 ja U20 Euoopa meistrivõistlustel pronksmedalile. Tugis nägime sihikindlat ja pühendunud sportlastm kelle on väga hea viskekäsi. Samas on varasemad treeningud ja tehniline tase jätnud sportlasesse veel väga suure varu oma tulemusi parandada.
“Noored Olümpiale stipendium aitab mul jõuda 2024 Pariisi olümpiale ning võita sealt medal”
Gedly Tugi
Mehis Udam (18) saavutas selle aasta alguses toimunud laskesuusatamise noorte MM-il kuuenda koha kaks aastat vanemate poiste seas (veebruar 2021) ja seda kõige pikemal ehk individuaaldistantsil. Seejuures sõitis ta viimasel ringil päeva parima aja. Udami puhul avaldas komisjonile muljet tema mitmekülgsus, mis on andnud talle nii väga hea vastupidavuse kui ka kiiruse. Muljetavaldav on ka tema kiire areng laskesuusatamises, sest noormees on laskesuusatamisega tegelenud ainult mõned aastad.
“Laskesuusatamine on väga nõudlik ala nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Noored Olümpiale stipendium aitab mul just vaimset poolt tugevdada, et jääksin lasketiirus rahulikuks ja suudaksin enda eesmärgid saavutada,” lisas Mehis Udam.
Stipendiumikomisjoni kuulusid olümpiavõtija Gerd Kanter, spordipsühholoog Aave Hannus, treener Marko Albert, spordimanager Kadri Kallas, ettevõtja ja endine tippsportlane Tiit Rahkema ning Noored Olümpiale asutajad Valdur Jaht ja Paavo Pauklin.
Tänavu anti stipendium välja viiendat korda. Eelnevalt on pälvinud toetuse Katrina Lehis (epeevehklemine), Marten Liiv (kiiruisutamine), Reena Pärnat (vibulaskmine), Kristjan Ilves (kahevõistlus), Joosep Karlson (aerutamine), Mattias Kuusik (judo), Helary Mägisalu (maadlus), Anna Maria Orel (vasaraheide), Li Lirisman (karate) ja Susannah Kaul (para-ujumine). Koos 2021. aasta stipendiaatidega toetab Sihtasutus Noored Olümpiale täna paralleelslet viit noorsportlast. Järgmine stipendiumikonkurss toimub tõenäoliselt peale 2022. aasta taliolümpiamänge.
Olümpiavõitja ja Noored Olümpiale stipendiaat 2018-2021 Katrina Lehis: “Kui ma 2018. aastal Noored Olümpiale stipendiumi sain, siis olin ma just pärast emaks saamist tippsporti naasmas ning nii mõnigi kahtles, kas suudan veel tippu jõuda. Ma ei kuulunud epeenaiskonda ega polnud võitnud veel Euroopa meistri tiitlit. Noored Olümpiale stipendiumi saamine kogu olümpiatsükliks andis nii palju positiivsest energiat, sest keegi uskus minusse. See pani rohkem pingutama ja süvendas ka endas usku, et ma suudan jõuda tippu.”
Sihtasutus Noored Olümpiale on ettevõtjate Paavo Pauklini ja Valdur Jahti poolt asutatud noorte tippspordi tugisüsteem, mille eesmärgiks on aidata Eesti sporditalentidel oma unistustele lähemale jõuda ja võimaldada neil kasvada rahvuslikeks eeskujudeks nii spordis kui selle väliselt.
Eesti Kergejõustikuliidu 2021. aasta sügisvolikogu toimus 7. detsembril hotellis Hotell L’embitu.
President Erich Teigamägi andis ülevaate 2021. aasta alaliidu peamistest tegevustest, vaatamata COVID-19 tõttu valitsevale olukorrale.
Peasekretär Sirje Lippe andis ülevaate 2021. aasta eelarve täitmisest võistluste kuludest ja lähetustest ning saavutusspordi eelarvest. Lisaks tutvustas peasekretär treenerite EOK kutsekomisjoni uuenenud süsteemi ning põhjalikult rääkis suvel Tallinnas korraldatud U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlustest.
Volikogule tutvustati 2022. aasta eelarve märksõnu ja prognoosi.
Päevakord:
- Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu 2021. aasta tegevustest
- U23 ja U20 Euroopa meistrivõistluste kokkuvõte
- Eesti Kergejõustikuliidu majandusseis 31.10.2021
- Eesti Kergejõustikuliidu 2021. aasta lisaeelarve
- EKJL 2022. aasta eelarve prognoos
- Muudatused treenerikutse andmise korras
- Muudatused võistluste juhendites
- Muud küsimused
7. detsembril toimunud EOK Esindajate kogu kinnitas Eesti spordi katusorganisatsiooni 2022. aasta eelarveks rekordilised ligi 14,7 miljonit eurot. Ühtlasi anti Eesti koondise esinemisele Tokyo suveolümpiamängudel hinnanguks „väga hea“.
EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni juhi Erich Teigamägi sõnul seadis EOK tippspordikomisjon enne olümpiamänge konkreetsed eesmärgid oodatavate tulemuste näol ning need realiseeriti. „Üle hulga aja on meil rohkelt sportlasi TOP20 hulgas, täpsemalt 58% sportlastest. Saime üle 13 aasta juurde neli olümpiavõitjat, lisaks võitis Katrina Lehis pronksmedali. Seega on tippspordikomisjoni ettepanek hinnata Eesti koondise osalemist Tokyo olümpial väga heaks,“ ütles Teigamägi.
EOK Esindajate kogu kinnitas ühehäälselt 2022. aastaks rekordilise eelarve 14,7 miljonit eurot (võrdluseks: 2021. aasta eelarve oli 14,4 miljonit eurot).
Suurima osa EOK 2022. aasta eelarvest moodustab 7 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, sealhulgas Team Estonia programm. Toetus spordiorganisatsioonidele moodustab üle 5 miljoni euro. Lisaks läheb liikumisharrastuse edendamisele 776 500 eurot ning noorteprojektidele 469 000 eurot.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa märkis Esindajate kogul, et Eesti spordil on keerulistes oludes väga hästi läinud. „Tänu tublidele spordiinimestele ja entusiastidele hoiame oma taset, kuid unistuste realiseerimiseks on vaja veelgi enamat ning seda kajastab ka eelarve,” sõnas Sõõrumaa.
2022 on erakordne aasta, sest EOK-l seisab ees koondiste lähetamine kolmele suurvõistlusele – juba 58 päeva pärast algavad Pekingis taliolümpiamängud, lisaks toimub märtsis Soomes Vuokattis talvine Euroopa noorte olümpiafestival ning juulis Slovakkias Banska Bystricas suvine noorte olümpiafestival.
Nimeline ülesandmine Pekingi olümpiamängudele peab olema tehtud hiljemalt 24. jaanuaril. Hetkel on Eesti taganud Pekingi olümpiamängudele kohad iluuisutamises, freestyle-suusatamises, kahevõistluses, laskesuusatamises, murdmaasuusatamises, mäesuusatamises, suusahüpetes. EOK spordidirektor Martti Raju prognoosib delegatsiooni suuruseks 20 sportlast.
Koolinoorte kergejõustikusari TV10 Olümpiastarti alustas 4. detsembril Võru spordihallis juba oma 51. hooaega. Koolivõistkondade vahelist mõõduvõttu asusid juhtima Kuusalu Keskkool ja Parksepa Keskkool. Võrus oli stardis 300 last 72 koolist.
Pikalt kestnud koroonapandeemia on kasvatanud noortes võistlusnälga. Kui kahel eelmisel aastal olid detsembris noorte jaoks saalid lukus ja etapid algasid alles kevadel, siis nüüd, kui käsil on TV 10 Olümpiastarti sarja 51. hooaeg, saab võistlus sammuda taas loogilist rada.
Avaetapil Võrus olid hoos 10–14-aastased noored ja hallis pingutas üle 300 osaleja enam kui 70 koolist.
Esimeses grupis on Kuusalu Keskkoolil liidrina 5631 punkti. Teisel kohal paikneb avaetapi järel 5358 punktiga Saue Gümnaasium ja kolmas on Ülenurme Gümnaasium 5339 punktiga.
Esikümnesse mahuvad veel Paikuse Kool (5212 punkti), Rakvere Reaalgümnaasium (5194 p), Tallinna 21. Keskkool (5146 p), Viljandi Jakobsoni Kool (5036 p), Tartu Tamme Kool (4982 p), Vanalinna Hariduskolleegium (4861 p) ja Valga Põhikool (4786 p).
Teises grupis hoiab liidrikohta Parksepa Keskkool, kel on esimese etapi järel 4748 punkti. Teine on Orissaare Gümnaasiumi/Tornimäe Põhikool, kel on 4694 punkti ning kolmandal positsioonil paikneb 4330 punktiga Uulu Põhikooli ja Tahkuranna Kooli ühendvõistkond
Esimese grupi moodustavad koolid, kus põhiastmes õpib 251 ja rohkem õpilast, teises grupis osalevad koolid, kus õpib vähem kui 250 õpilast.
ERR spordiuudised:
Erilist tahet näitas 11-aastane Loore-Liis Viidik Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumist, kes vaatamata kipsis käele võitis noorema vanuseklassi 60 meetri sprindi 8.68 sekundiga.
“Mulle meeldis väga see aeg, sest see on mu rekord ja mulle meeldib väga joosta ja sellepärast tahtsin,” ütles Viidik. Küsimusele, mis käega juhtus, vastas neiu: “Mängisin kehalise kasvatuse tunnis korvpalli ja mul läks näpp tagurpidi.”
Kuni 14-aastaste poiste teivashüppes tegid puhta töö Erki Nool Kergejõustikukooli poisid. Kümnevõistluse olümpiavõitja ise nii kõrgele – võitja ületas Võrus 3.31 – selles vanuses ei hüpanud.
“Üks eelis on tänapäeva noortel, et teibad on niivõrd palju peenemad, et sul on mugavam teivastest kinni hoida. Sellises vanuses nagu need poisid hüppavad, hüppavad juba ilusti painetega ja saavad oma kehaliste võimete järgi valida õige teiba. Sellepärast hüppavad ka tehniliselt oluliselt paremini kui lapsed 40 aastat tagasi,” arutles Nool.
Esimese etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil neljapäeval, 9. detsembril kell 19.30.
Avaetapi pildigalerii kergejõustiku Facebooki lehel
Võru etapi Tulemused
Koolide arvestus peale esimest etappi
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
Tradehouse avalikustas seitse noorsportlast, kelle vahel jagatakse juba üheksas Tradehouse’i stipendiumifond. Konkursile laekunud 88 taotluse seast valiti stipendiaatideks sprinter Karl Erik Nazarov (3000 eurot), sulgpallur Kristin Kuuba (3000 eurot), laskesuusataja Regina Oja (3000 eurot), lumelaudur Marten Kikas (3000 eurot), motosportlane Keity Meier (3000 eurot) ning purjetajatest vennad Henri ja Juuso Roihu (5000 eurot).
Tradehouse Ilukaubamaja tegevjuht Laura Kuldkepp nentis, et sport ja ilu käivad käsikäes, ning vaadates Tradehouse’i tulevikuplaane ja -arenguid on noortespordi ja sportliku eluviisi toetamine ettevõtte jätkuv ja kindel suund. Järgmine, 2022. aasta, on ettevõttele murranguline, sest tegemist on Tradehouse’i 20. juubeliaastaga ning soov on hoida ja tuua selle raames pilti kõik senised stipendiaadid.
Mitmed selle aasta stipendiaadid toovad välja, et stipendium panustatakse tugisüsteemi ja ettevalmistuse tõhustamiseks, et olla järgmistel olümpiamängudel elu parimas vormis. Eesti hetke kiireim mees Karl Erik Nazarov sõnab: „Kasutan stipendiumi välismaatreenerite töötasude ja välisreiside/-laagritega seotud kulude katmiseks. Näen, et Noorsportlase Stipendiumi abistab mind ning toetab potentsiaalse arengu realiseerumist.“
Sel korral pälvisid stipendiumi ka kaks hulljulgemat ekstreemsema spordivaldkonna esindajat: motosportlane Keity Meier ja lumelaudur Marten Kikas. Noori ühendab üllatusliku ühise joonena elamine ja reisimine üha populaarsust koguvas busskodus. Lumelaudur Marten Kikas toob välja, et selline elustiil aitab tal olla treeningpaikadele lähemal, kuid nõuab ka nutikust. „Bussielu on lahe, majake on alati kaasas. Saan hommikul esimesena oodata tõstuki ukse taga, et minna lumelauda sõitma. Elamistingimustesse tuleb loovalt suhtuda, sest tuleb ette päevi, kus pesta saab ainult avalikus tualettruumis või külmas jões. Nüüdseks olen üsna hea taliujumises.“
Väga konkreetse stipendiumi kasutusplaaniga silma jäänud Kirstin Kuuba on seadnud silmad Aasiasse. „Tradehouse OÜ stipendiumit sooviksin kasutada just Aasias toimuvatel turniiridel võistlemiseks, kuid hetkel eelarves nende jaoks raha pole ning vajadusel peame need asendama nõrgema taseme turniiridega Euroopas. Olles tõusnud maailma edetabelis 46. kohale on oluline osaleda tugevama tasemega turniiridel, kus on võimalik koguda kõrgemaid maailmaedetabelipunkte ning võistelda maailma paremiku vastu.“
Stipendiumi jagati järjestikku juba üheksandat aastat ning projekti raames jagatud toetused ulatuvad kokku 180 000 euroni. Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba tänaseks tõestanud sportlased, kaasa arvatud ka sel aastal Eestile olümpiakulla toonud epeenaiskonna vehklejad Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Erika Kirpu. Lisaks veel paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees.
Tradehouse Ilukaubamaja on Põhjamaade suurim professionaalsete ilutoodete maaletooja ja edasimüüja, mis tegutseb juba 2002. aastast.
Lisainfo:
Laura Kuldkepp
Tradehouse Ilukaubamaja tegevjuht
+372 50 311 30
laura@tradehouse.ee
www.tradehouse.ee
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit jagas kolmapäeval pidulikul galal aasta parimate tiitleid. Aasta naissportlaseks valiti Elaine Thompson-Herah ning parimaks meessportlasteks Karsten Warholm
Tokyo olümpiamängudel kolm kuldmedalit võitnud Jamaika sprinter Elaine Thompson-Herah valiti parimaks naissportlaseks. 29-aastane jamaikalanna võitis olümpiamängudel 100 meetri, 200 meetri ja 4×100 meetri jooksus kuldmedali. Thompson-Herah edestas pikamaajooksjat Sifan Hassani, keskmaajooksjat Faith Kipyegoni, tõkkejooksjat Sidney McLaughlini ja kaugushüppajat Yulimar Rojast.
„Võtan aasta korraga,“ kommenteeris Thompson-Herah. „Jõudsin maailmarekorditele väga lähedale, seega kõik on võimalik. Naelikuid ma niipea varna ei riputa!“ Jamaicalanna lubas, et järgmine aasta tahab ta Eugene’is toimuval MMil oma edu korrata. „See on mu kodu lähedal ja seega tulevad nii sõbrad kui pere kohale. Loodetavasti lastakse publik tribüünile, kahjuks Tokyos ei lubatud.”
Tokyo olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksu võitnud ja finaaljooksuga uue maailmarekordi püstitanud norralane Karsten Warholm valiti Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu pool aasta parimaks meessportlaseks. Warholm edestas pikamaajooksjat Joshua Cheptegeit, kuulitõukajat Ryan Crouseri, teivashüppajat Armand Duplantist ja maratoonarit Eliud Kipchoget.
„Ma olen väga õnnelik,“ tunnistas 45.94 uuteks rekordnumbriteks jooksnud norralane galal. „Kui ma Tokyos esimest korda seda aega nägin, siis arvasin, et see on mingi eksitus. Ma tõesti ei uskunud seda. Enda võidus ei olnud ma enne finišijoone ületamist sugugi kindel, see oli väga pingeline. Ma annan endast alati maksimumi ja ei tea täpselt, mis minu selja taga toimub. Kui sain aru, et 45.94 on õige aeg, siis mõtlesin, et „see pole üldse halb, võtan vastu!“.
Naiste tõusva tähe tiitli teenis keskmaajooksja Athing Mu. Ameeriklanna võitis Tokyo olümpiamängudel nii 800 meetri kui ka 4×400 meetri jooksus kuldmedali.
Tõusva tähe kategoorias võidutses meeste seas USA sprinter Erriyon Knighton, kes sai Tokyo olümpiamängudel 200 meetri finaalis neljanda koha ning püstitas U20 vanuseklassis 200 meetri distantsil maailmarekordi.
Teised auhinnad:
Inspiratsiooni autasu – Gianmarco Tamberi ja Mutaz Essa Barshim (kõrgushüppes olümpiakulda jaganud mehed)
Parim treener – Bobby Kersee (Allyson Felixi ja Sidney McLaughlini treener)
Aasta naise auhind: Anju Bobby George
Liikmesföderatsioonide auhind: Kuuba Kergejõustikuliit
Aasta kergejõustikufoto: Ryan Pierse
Auhinnagala ülekanne:
TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 51. hooaja avaetapp jätkub Kalev mesikäpa toetamisel 4. detsembril Võrus. Starti on oodata üle 300 võistleja 70 koolist.
Esimese etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil neljapäeval, 9. detsembril kell 19.30.
Sarja mitmevõistluse finaaletapp peetakse Rakveres linnastaadionil 14.-15. juunil.
Eelmisel aastal võitis koolide arvestuses I grupis esikoha Rakvere Reaalgümnaasium, Jõgeva Põhikooli ja Ülenurme Gümnaasiumi ees. Teises grupis triumfeeris Heimtali Põhikooli ja Holstre Kooli ühendvõistkond, teise koha teenis Parksepa Keskkool ja pjedestaali kolmandale astmele tuli Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli.
Vaata sarja norme, rekordeid, juhendeid SIIT ja sarja uudiseid, saated SIIT
NB! COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse korraldamiseks
Võru spordihallis on müügipunktiga kohal Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike. Saab esitada tellimusi ning maksta nii sularahas kui ka kaardiga.
TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.
TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327
Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829
EKJL Instagram
