Spordivõistluste korraldamine vabas õhus alates 18. maist COVID-19 perioodil

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.

Vabariigi Valitsuse 14. mai otsusega lubatakse alates 18. maist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100.

Lubatud on traditsiooniliste välispordialade võistluste korraldamine. Spordivõistluste korraldamine kontaktsetel spordialadel, mis toimuvad traditsiooniliselt siseruumides ei ole lubatud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht, osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tulev avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks vabas õhus

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Võistluspaika lubatakse (vajaduse korral koostöös turvateenuse pakkujaga) ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta.
3. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
4. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2- meetrist vahet).
5. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
6. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
7. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2 meetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik.
8. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
9. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
10. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseametisoovitusi
11. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil egajääks pärast võistlust territooriumile.
12. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste jakrooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
13. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
14. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluse korraldamise ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Kümnevõistleja Karl Robert Saluri, kes Eestit esindanud nii Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel on otsutanud sportlaskarjäärile joone alla tõmmata.

Viimastel aastatel vigastustega kimpus olnud Kuimetsast pärit mitmevõistleja isiklikuks rekordiks kümnevõistluses jäi 2018. aasta USA üliõpilaste meistrivõistlustel Eugene’is saavutatud 8137 punkti (Eesti kõigi aegade 11. tulemus) ning seitsmevõistluses 6051 punkti (Eesti kõigi aegade 10. tulemus). 

• 7-võistlus –  6051 (6.79/ 7.58/ 14.41/ 1.86/ 8.33/ 4.96/ 2.36,92) – 2017 NCAA College Station, Texas
• 10-võistlus – 8137 (10.50/ 7.70/ 14.41/ 1.83/ 48.14/ 15.25/ 42.95/ 4.81/ 56.91/ 4.24,49) – 2018 Eugene, Oregon

Eesti Kergejõustikuliit tänab Robit ilusate emotsioonide ja Eesti koondise esindamise eest ning soovib tulevikuks palju edu!

Seoses kujunenud olukorraga pikeneb ka üheksast tuntud jooksust koosneva Selver Eesti Linnajooksud sarja ühisregistreerimise tähtaeg 30. juunini.

Ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia tõttu on Eesti Vabariigis määramata ajaks keelatud suurte avalike ürituste korraldamine. Seetõttu on 13. juunil toimuma pidanud Ida-Virumaa suurim spordisündmus juba kümnendat korda toimuv Narva Energiajooks edasi lükatud sügisesse ja toimub piirangute leevenedes laupäeval, 10. oktoobril.

Narva Energiajooksu programmi kuuluvad traditsiooniliselt 21,1 kilomeetri pikkune poolmaraton ning kuuekilomeetrine distants jooksjatele ja käijatele ning lastejooksud. 
Koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga toimuvad Narvas juba traditsiooniliselt ka Eesti meistrivõistlused poolmaratonis. 

Ida-Virumaa suurima spordisündmuse stardi-finišipaik asub jõeäärse promenaadi alguses rannahoone juures. Vaheldusrikas rada viib osalejad ajaloolise Kreenholmi Manufaktuuri territooriumile, läbib mitmeid Narva linna tänavaid ja kergliiklusteid ning teeb põike Äkkekülas võimsa arenguhüppe teinud Pähklimäe terviseradadele. Kõik kümnendal Narva Energiajooksul osalejad saavad kaela unikaalse juubelimedali. 

Narva Energiajooks on Eesti Energia, Narva Linna, Kultuuriministeeriumi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel loodud sündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul. Narva Energiajooks on Eesti suurima rahvaspordisarja Selver Eesti Linnajooksud etapp.

Linnajooksude võistlussari algab praeguse prognoosi järgi 1. augustil toimuva suurjooksuga ümber Viljandi järve ja lõpeb 10. oktoobril toimuva Narva Energiajooksuga. Korraldajad ei saa välistada täiendavaid muudatusi seoses võimaliku muutuva olukorraga ning sellest tulenevate avalikele üritustele ja suursündmustele kehtestavate piirangutega.

Seoses muutunud kalendriga pikeneb linnajooksude sarja ühisregistreerimine 30. juunini. 

Selver Eesti Linnajooksud 2020. aastal:

Suurjooks ümber Viljandi järve Viljandi, 1. august 2020

Viking Line Eesti Ööjooks Rakvere, 15. august 2020

Kuressaare Linnajooks  Kuressaare, 30. august 2020

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks Pärnu, 5. – 6. september 2020

Tallinna Maraton Tallinn, 12.-13. september 2020

Rapla Selveri Suurjooks  Rapla, 19. september 2020

Viking Window Paide-Türi Rahvajooks Paide-Türi, 27. september 2020

Tartu Linnamaraton Tartu, 3. oktoober 2020

Narva Energiajooks Narva, 10. oktoober 2020

Eesti suurima rahvaspordisarjas osales eelmisel aastal kokku 56 732 liikumisharrastajat. 

Eesti suurimale jooksusarjale saab kirja panna veebilehel www.linnajooksud.ee
Narva Energiajooksule on võimalik registreerida aadressil www.jooks.ee

Lisainfo:
Mati Lilliallik
521 3331 
mati@jooks.ee

Kergejõustikuliidu juhatus pidas videosilla vahendusel koosoleku ja arutas eriolukorra leevendamisega spordielu puudutavaid teemasid.
Peamise päevakorrapunktina arutati käesoleva aasta võistluskalendri muudatusi ning otsustati järgmiste meistrivõistluste toimumise ajad:

• Eesti Meistrivõistlused 8.-9. august
• Eesti poolmaratoni meistrivõistlused koostöös Narva Energiajooksu korraldava Spordiürituste Korraldamise Klubiga 10. oktoober
• Eesti Murdmaajooksu meistrivõistlused 11. oktoober

Teiste Eesti Kergejõustikuliidu poolt läbiviidavate võistluste kalender avalikustatakse hiljemalt 1. juuniks ja EKJL-i korraldatavate võistlustega otsustatakse alustada mitte varem kui 1.juulil.

“Soovime rõhutada, et kergejõustikuliidu juhatus kutsub klubisid ja teisi võistluste organiseerijaid korraldama väiksemaid võistlusi juba mais ja juunis ning nende läbiviimise kohta infot jagama.”

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. 

Paneme südamele, et kuigi järgmisest nädalast leevenevad mitmed seni kehtinud eriolukorra piirangud, siis tuletame meelde, et uue viirusepuhangu takistamiseks saame kõik oma panuse anda.

Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi intervjuu Rahvusringhäälingule (Spordiuudised 14.05)

Koroonapandeemia tõttu saab rahvusvaheline kergejõustikuhooaeg tänavusel aastal alguse 11. augustil Soomes ja lõppeb Teemantliiga etapiga oktoobris Hiinas.

Rahvusvaheline kergejõustikuliit avaldas võimaliku ajakava, mis positiivsete arengute korral 2020. aastal käiku läheb. Ehkki juulisse on planeeritud mõned võistlused on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu sõnul tõenäoline, et hooaeg saab jätkuda pärast kohalike meistrivõistluste ajaakent 8. ja 9. augustil.
Hetke seisuga oleks esimeseks rahvusvaheliseks võistluseks kontinentaaltuuri raames peetavad Paavo Nurmi mängud Soomes Turus 11. augustil.

Augustis saavad toimuma veel neli võistlust: Teemantliiga etapid Monacos, Gatesheadis ja Stockholmis ning kontinentaaltuuri raames peetav Szekesfehervari etapp.

Septembrisse on planeeritud üheksa mõõduvõttu – viis Teemantliiga etappi ja neli kontinentaaltuuri võistlust.

Oktoobris on kavas kolm Teemantliiga etappi ja poolmaratoni maailmameistrivõistlused.

Olenevalt koroonaviiruse levikust võib kalendrisse tulla muutusi.

2020. aasta rahvusvahelise kergejõustikuhooaja võistluskalender

August:
11. august Turku (Soome) – Kontinentaaltuur
14. august Monaco – Teemantliiga
16. august Gateshead (Suurbritannia) – Teemantliiga
20. august Szekesfehervar (Ungari) – Kontinentaaltuur
23. august Stockholm (Rootsi) – Teemantliiga

September:
2. september Lausanne (Šveits) – Teemantliiga
4. september Brüssel (Belgia) – Teemantliiga
6. september Pariis (kinnitatakse hiljem) – Teemantliiga
6. september Silesia (Poola) – Kontinentaaltuur
8. september Ostrava (Tšehhi) – Kontinentaaltuur
15. september Zagreb (Horvaatia) – Kontinentaaltuur
17. september Rome/Naples (Itaalia) – Teemantliiga
19. september Shanghai (Hiina) – Teemantliiga
26. september Nairobi (Keenia) – Kontinentaaltuur

Oktoober:
4. oktoober Eugene (USA) – Teemantliiga
9. oktoober Doha (Katar) – Teemantliiga
17. oktoober Gdynia (Poola) – Poolmaratoni maailmameistrivõistlused
17. oktoober Hiina (asukoht kinnitatakse hiljem) – Teemantliiga

Teemantliiga etappidest jäävad ära kindlasti Rabati (esialgu plaanitud 31. maiks), Londoni (4. juuli) and Zürichi (9.-11. september) etapid. 

Võrreldes eelnevate aastatega ei kogu sportlased Teemantliiga etappidel tänavu punkte, mille alusel selgusid varasemalt finaalvõistlustele pääsejad. Korraldajate sõnul on sportlastel riigiti erinevad tingimused, mistõttu ei võistelda võrdsetel alustel. 

“Mul on hea meel, et suudame pakkuda augustist oktoobrini kindlat rahvusvahelist võistlushooaega, kus sportlased saavad järgmise aasta olümpiamängude ettevalmistamisel auhinnaraha teenida ja oma treeningu ning vormi edenemist hinnata. Paratamatult mõjutavad rahvusvahelised reisipiirangud paljude sportlase võimet osaleda mõnel võistlusel, kuid loodame, et suve edenedes piirangud leevenevad kõikjal.”

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (WA) president Sebastian Coe

Hetke plaani järgi peavad võistluste korraldajad kaks kuud enne võistluse toimumist teada andma, kas nad saavad etapi läbi viia, millised alad on kavas ja keda võistlema oodatakse. Seda kõike selleks, et tagada ohutus sportlaste suhtes.

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kuulutavad välja kandidaatide esitamise treenerite uude koolitusprogrammi „Motiveeriv treener“.

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kuulutavad välja kandidaatide esitamise treenerite uude koolitusprogrammi „Motiveeriv treener“.

„Motiveeriv treener“ keskendub oskustele, mis on treeneri jaoks olnud alati võtmetähtsusega ning eriolukorras muutunud eriti aktuaalseks: treenitavate motivatsiooni loomine ja säilitamine, motiveeriv eesmärgistamine ning arendav tagasiside ja refleksiooni toetamine. Lisaks sisaldub koolitusprogrammis moodul täiskasvanute koolitamise põhimõtetest virtuaalkeskkonnas. 

Koolitusprogrammi valitakse kõigi spordialade peale kokku 12 Eesti treenerit, kellel avaneb võimalus kursusel tasuta osaleda. Osalemisega võtab iga treener kohustuse viia koolituste põhjal edaspidi läbi vähemalt 3 online-koolitust erinevate spordialade treeneritele, oma koolituse väljatöötamiseks tehakse ettevalmistusi ka koolitusprogrammis (koolitused viivad läbi koolitusel osalenud treenerid, koolituste tehnilise korralduspoolega aitab Spordikoolituse ja –Teabe SA). 

Pakume:

• Unikaalset koolitusprogrammi, mis on loodud treenerite aktuaalsetest vajadustest lähtuvalt
• Võimalust koolitada end Eesti tippkoolitajate juhendamisel
• Võimalikult individuaalset lähenemist, sealhulgas tagasisidet koolituse raames välja töötatavale oma koolituskavale
• Võimalust luua uusi koostöökontakte koolitusel osalevate teiste alade treeneritega
• Võimalust saada uut laadi koolitajakogemust
• Kokku 20 koolitustundi, mida on võimalik arvestada treenerikutse täiendkoolitusena
• Tasuta osalemist 

Koolitusprogrammi viivad läbi Kristel Jalak (täiskasvanute koolitaja EKR kutsetase 8, Aasta Koolitaja 2019) ja Mari-Liis Järg (täiskasvanute koolitaja EKR kutsetase 7). 

Kursuse tutvustus

Kursuse eesmärk on arendada osalejate täiskasvanute koolitamise oskusi, nende oskuste rakendamist virtuaalkoolitustel ning motivatsiooni- ja tagasiside teemaliste koolituste läbiviimisel.

Kursuse tulemusena osaleja teab:

• Millised on täiskasvanud õppija eripärad ja täiskasvanuõppe printsiibid
• Kuidas toimub õppimine ja kuidas koolitaja saab oma tegevusega soodustada teadmise loomist
• Millised on teadmiste loomist soodustavad koolitusmeetodite klastrid ja kuidas neid rakendada virtuaalkeskkonnas
• Kuidas üles ehitada koolitusprogrammi nii, et see oleks motiveeriv, kaasav ning teadmisi ja oskusi kinnistav
• Kuidas õpetada sporditreeneritele motiveerimise ja tagasisidestamise põhimõtteid ja tehnikaid.
• Kursuse lõpuks valmivad osalejatel koheselt rakendatavad koolitusprogrammis motiveerimise ja tagasisidestamise teemade koolitamiseks virtuaalkeskkonnas.

Moodulid

I moodul. Täiskasvanute koolitamise põhimõtted virtuaalkeskkonnas (21. mai kl 9.00-12.15)

• Sissejuhatus, mooduli tutvustus
• Täiskasvanukoolituse põhiprintsiibid
• Teadmiste tekkimise neurofüsioloogilised alused
• Õppimist soodustavate koolitusmeetodite 6 gruppi
• Põhiprintsiipide rakendamine e-õppes. Enamlevinud vead ja ohukohad
• Õppimist võimaldavate koolitusprogrammide koostamine 4C mudeli abil

II moodul. Motivatsiooni loomine ja säilitamine. Motiveeriv eesmärgistamine (25. mai kl 9.00-12.15)

• Sissejuhatus, mooduli tutvustus
• Motivatsiooni olemus. Motiveerivad ja demotiveerivad faktorid, motivatsioonifaktorite paljusus
• Motiveeriv eesmärgistmine GROW coachingumudeli näitel
• Treenitavate teadlikkuse ja vastutuse võtmise toetamine eesmärgistamisel
• Aktiivse kuulamise tehnikad, nende rakendamine motiveerimisel ja eesmärgistamisel

III moodul. Arendav tagasiside ja refleksiooni toetamine (29. mai kl 9.00-12.15)

• Sissejuhatus, mooduli tutvustus
• Tagasiside olemus ja liigid
• Erineva tagasiside funktsioonid treeningul. Grupiviisiline vs. individuaalne tagasiside
• Arendava tagasiside tunnused
• Tagasiside ja reflektsiooni etapid arendustsüklis. Tagasisidesõnumi koostamine
• Vastupanu tagasisidele, selle märgid ja põhjused
• Vastupanu ületamine aktiivse kuulamise tehnikate abil

Individuaalne kodutöö

• III ja IV mooduli vahelisel perioodil koostavad kursusel osalejad ise koolitusprogrammid, mida nad hakkavad edaspidi läbi viima ning valmistuvad mingi oma programmi alaosa demonstreerimiseks kursusel.

IV moodul. Osalejate koostatud koolitusprogrammide tagasiside ja refleksioon (11. juuni kl 9.00-12.15)

• Koolitusprogrammide esitlus, tagasiside ja reflekteeriv arutelu
• Koolitusprogrammidest näidislõikude läbi viimine
• Kursuse kokkuvõtted ja lõpetamine

Meetodid

Koolitusmoodulid viiakse läbi virtuaalkoolitusena Zoom keskkonnas eesti keeles, kahe koolitaja üheaegsel juhendamisel.

Õppehommikud on intensiivsed. Koolitajad tutvustavad teooriaid ja meetodeid interaktiivsete lühiloengutega; enamuse ajast tegutsevad osalejad, nii gruppides kui individuaalselt, lahendades erinevaid ülesandeid ja osaledes rollimängudes ning aruteludes.

Iga osaleja saab eelnevalt e-kirja koolituse kutsega ning osalemiseks vajalike tehniliste tingimuste loeteluga; samuti elektroonse õpimapi tööks vajalike töölehtede ja teooriakonspektiga.

Kandideerimine

Kandideerimiseks on vajalik:

• EKR kehtiva treenerikutse olemasolu, vähemalt tase 5
• Treenerite eetikakoodeksi, maailma dopinguvastase koodeksi ja ausa mängu reeglite järgimine
• Huvi enese arendamise vastu
• Osalemine „Motiveeriva treeneri“ koolitusprogrammis täismahus 21. mail, 25. mail, 29. mail ja 11. juunil kell 9.00-12.15
• Kursuse raames kodutöö tegemine ja esitamine
• Valmisolek viia läbitud materjali põhjal läbi vähemalt 3 online-koolitust erinevate alade treeneritele 

Kandideerimiseks palume treeneril saata: treeneri nimi, spordiorganisatsioon, spordiala, EKR tase, lühike motivatsioonikiri põhjendamaks soovi programmis osaleda koos kinnitusega, et on võimalik osaleda programmis täismahus ning viia pärast ise läbi vähemalt kolm online-koolitust.

Ootame kandideerimisavaldusi kolmapäeva, 13. mai keskpäeval kl 12.00-ks aadressile liisa@spordiinfo.ee. 

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu aprillikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

VLADIMIR STEPANIŠIN

27.IX 1946 – 5.V 2020

Teatame kurvastusega, et 5. mail lahkus meie seast kergejõustikutreener ja spordipedagoog Vladimir Stepanišin.

Stepanišin lõpetas 1965. aastal Tallinna 15. keskkooli ja 1969. aastal Leningradis Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli ning 1975. aastal Pedagoogika osakonna.

Kuulunud aastatel 1994–1996 hüppealade vanemtreenerina Kergejõustikuliidu treenerite nõukokku. Olnud Kalevi kesknõukogu ja Tallinna linnanõukogu presiidiumi liige. Aastast 1973 TPI/TTÜ kehalise kasvatuse kateedri õppejõud, dotsent (1976). Tegutsenud aastatel 1976–86 Tallinna Polütehnilise Instituudi esimehena ja aastatel 1975–2010 Tallinna Kalevi kergejõustikukooli treenerina.

Õpilasi: Valeri Bukrejev, Andres Õunap, Margit Randver, Irina Saks, Jelizaveta Agafonova.

Kalevi auliige (2006). Aastast 2009 Irina Kikkase Võimlemisklubi juhatuse liige.

Eesti Kergejõustikuliit avaldab Vladimir Stepanišini lähedastele sügavat kaastunnet.

———————————————————————————————————————————————————————–

Vladimir Stepanišini ärasaatmine toimub reedel 15.05 kell 12.00 siselinna kalmistul (Kalevi juures).

Vabariigi Valitsuse 5. mai korraldusega nr 143 lubatakse alates 5. maist 2020 siseruumides treenimine Kultuuriministeeriumi nõusolekul sportlastele, kes on vähemalt Eesti täiskasvanute koondise kandidaadid, kui on täidetud minimaalsed nõuded treeningute korraldamiseks. Täpsem info on antud järgnevas juhises.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Tippsportlase treeningtegevuse (edaspidi tegevus) korraldamise siseruumides kooskõlastab spordialaliit Kultuuriministeeriumiga. Selleks spordialaliit:

1.     koostab nimekirja sportlastest, nende treeneritest ja taustajõududest, kellele soovitakse siseruumides treenimine tagada;

2.     valib koos sportlaste, nende treenerite ja spordiklubidega välja maksimaalselt kaks spordiobjekti Eestis, kus siseruumides treenida;

3.     lepib spordiobjekti omaniku või valdajaga kokku spordiobjekti kasutamise tingimused, et oleks tagatud allpool esitatud nõuete täitmine;

4.     esitab sportlaste (alla 18-aastaste sportlaste puhul ka lapsevanema nõusoleku), nende treenerite ja taustajõudude nimekirja koos spordiobjekti omaniku nõusolekuga Kultuuriministeeriumile ja Eesti Olümpiakomiteele heaks kiitmiseks.

Minimaalsed nõuded tippsportlaste treeningute korraldamiseks siseruumides:

• Tippsportlase all mõeldakse sportlast, kes on vähemalt Eesti täiskasvanute rahvuskoondise kandidaat.
• Kui täiskasvanute koondise kandidaat on alaealine, on tema tegevuses osalemine lubatud üksnes lapsevanema kirjalikul loal.
• Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, sh treener, abipersonal jt ning soovituslik on järgida 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Võistkonnaaladel võib grupi suurus olla rahvusvaheliste reeglite järgi suurem kui 10 inimest.
• Siseruumides peab tegevuse käigus olema ruumi suurus vähemalt 10 m² inimese kohta.
• Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul (nt lõikude jooksmine) on inimestevaheline soovituslik distants 20 meetrit.
• Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil ja siseruumides korraldada tegevused ja liikumine nii, et rühmade omavahelist kokkupuutumist maksimaalselt vältida. Tuleb jälgida, et lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
• Tegevusi tuleb korraldada viisil, mis aitab lähikontakte vältida.
• Isikukaitsevahendid peavad olema kättesaadavad. Sportlased kasutavad neid vajaduse korral eelkõige treeninguvälisel ajal, treenerid ja abipersonal vajaduse korral ka treeningu ajal.
• Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja nende pideva kasutamise ühiskasutatavatel treeningvahenditel tagab tegevuse korraldaja või rajatise haldaja.
• Ühiseid riietus- ja pesuruume kasutatakse Terviseameti soovituste järgi piiratult (v.a tualettruumid). Täpsemat teavet leiab siit.
• Praktilise tegevuse käigus kasutatakse võimaluse korral isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel tuleb need enne desinfitseerida.
• Ruumides peab olema tagatud ventilatsioon üldiste tingimuste järgi.
• Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada piisknakkuse võimalikku edasikandumist.
• Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
• Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata territooriumilt.
• Ka kõige tagasihoidlikumate haigusnähtude ilmnemisel ja/või olulise väsimuse puhul tuleb püsida kodus ja jälgida 2–3 päeva enda tervist (mõõta kehatemperatuuri) ning vajaduse korral konsulteerida perearstiga (kui seisund püsib, või halveneb).
• Tegevuse korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta lasub vastutus ürituse korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse
• § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, suurus on hädaolukorra seaduse
• § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed:

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
• Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) tuleb hoiustada teistest jäätmetest eraldi ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

 Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni

Koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorraga jäävad sel aastal 4. juunil planeeritud Gustav Sule mälestusvõistlused ära.

Meil on väga kahju, et selline otsus tuli teha, kuid usume, et hetkel on see mõistlik otsus. 56. Gustav Sule mälestusvõistlused on planeeritud toimuma aasta pärast

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Gert Prants

1958. aastal alguse saanud Gustav Sule mälestusvõistlused on ainulaadne ettevõtmine – tegemist on pikima traditsiooniga staadionil peetava kergejõustikuvõistlusega Eestis (kui mitte arvestada erinevaid tiitlivõistlusi ja matškohtumisi).

Gustav Sule võistluse võitjate nimekirjast leiame Janis Lusise, Valeri Brumeli, Dainis Kula, Virgilijus Alekna, Kenenisa Bekele, Tatjana Lebedeva, Osleidys Menendeze, Robert Fazekase jt maailmanimesid. 

Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni kandideerib 22 sportlast 18 spordialalt. Sportlaskomisjoni liikmeid valivad alaliitude poolt hääletama volitatud 26 sportlast, kes langetavad oma otsuse 20. maiks.

EOK projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlaskomisjoni eesmärk rääkida kaasa sportlasi puudutavates küsimustes ja otsustes. „Ka sportlaskomisjoni kandideerijad tõid välja erinevaid enda jaoks olulisi küsimusi, sealhulgas ausa ja puhta spordi põhimõtete väärtustamist ning soolist tasakaalustatust ja võrdsust spordis näiteks tasustamisel ja auhinnarahade jaotamisel. EOK sportlaskomisjon on toiminud efektiivselt ning ootus on, et sportlaskomisjon peaks olema ka igas alaliidus,“ ütles Inno. 

Sportlaskomisjoni liikmed valitakse neljaks aastaks. Sportlaskomisjoni esimees kuulub ex officio EOK täitevkomiteesse ning sportlaskomisjon on esindatud ka EOK esindajatekogus kahe endi poolt valitud hääleõigusliku liikmega.

EOK sportlaskomisjoni 2020-2024 koosseisu kandideerivad:

• Saskia Alusalu (uisutamine)
• Viktoria Bogdanova (võimlemine)
• Rasmus Haugasmägi (veemootorisport)
• Kristjan Kangur (korvpall)
• Gerd Kanter (kergejõustik)
• Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)
• Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
• Liis Kullerkann (võrkpall)
• Harri Lill (kurling)
• Nikolai Novosjolov (vehklemine)
• Janeli Patrail (käsipall)
• Raido Peedomaa (käsipall)
• Reena Pärnat (vibusport)
• Allar Raja (sõudmine) 
• Juuso Roihu (purjetamine)
• Mihkel Räim (jalgrattasport)
• Annika Sakkarias (kergejõustik)
• Kregor Zirk (ujumine)
• Johanna Talihärm (laskesuusatamine)
• Kert Toobal (võrkpall)
• Matz Topkin (parasport)
• Janelle Uibokand (jalgrattasport)

EOK sportlaskomisjoni saavad kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. 

Sportlaskomisjon liikmed valivad alaliitude poolt hääletama volitatud sportlased, sportlaste esindaja andsid üles 26 alaliitu. Hääletavad: Saskia Alusalu (Eesti Uisuliit), Pavel Artamonov (Eesti Karate Föderatsioon), Viktoria Bogdanova (Eesti Võimlemisliit), Rasmus Haugasmägi (Eesti Veemoto Liit), Eliise Hollas (Eesti Võrkpalli Liit), Keit Jaanimägi (Eesti Paralümpiakomitee), Alo Jakin (Eesti Jalgratturite Liit), Klen-Kristofer Kaljulaid (Eesti Judoliit), Gerd Kanter (Eesti Kergejõustikuliit), Kristjan Koll (Eesti Suusaliit), Kristin Kuuba (Eesti Sulgpalliliit), Martin Liivamägi (Eesti Ujumisliit), Ramil Lipp (Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit), Kristo Merilain (Eesti Maadlusliit), Nikolai Novosjolov (Eesti Vehklemisliit), Peeter Olesk (Eesti Laskurliit), Märt Oona (Eesti Vibuliit), Janeli Patrail (Eesti Käsipalliliit), Mailis Pokk (Eesti Korvpalliliit), Allar Raja (Eesti Sõudeliit), Juuso Roihu (Eesti Jahtklubide Liit), Robert Rooba (Eesti Jäähokiliit), Merike Rõtova (Eesti Kirimaleühing), Kristo Siimer (Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon), Urmas Treier (Eesti Tõstespordiliit), Marie Turmann (Eesti Curlingu Liit). 

Hääletuse tähtaeg on 20. mai. Sõltuvalt hääletamistulemustest nimetatakse sportlaskomisjoni 5-9 liiget. Enam kui pooled sportlaskomisjoni kuuluvatest sportlastest peavad esindama olümpiaprogrammi kuuluvaid spordialasid, sealjuures peavad esindatud olema suvealad, talialad ja võistkondlikud pallimängualad. 

EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega. EOK sportlaskomisjon loob ja hoiab sidemeid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ning Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoniga, samuti teeb ettepanekud kohtunike esitamisel Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži Kohtusse. 

EOK sportlaskomisjoni 2016-2020 koosseisu kuulusid esimees Gerd Kanter (kergejõustik), Allar Raja (sõudmine), Johanna Allik (uisutamine), Karl-Martin Rammo (purjetamine), Keit Jaanimägi (paraujumine), Kert Toobal (võrkpall), Ott Kiivikas (kulturism ja fitness) ja Raio Piiroja (jalgpall). Kanter, Raja, Toobal ja Kiivikas kandideerivad ka uude koosseisu.

Eesti suurim naiste liikumissündmus Tallink Maijooks toimub sel aastal 23.-31. maini virtuaalsündmusena. Kõik osavõtjad, kes toetavad tänavu maijooksu traditsiooni jätkumist, aitavad osavõtutasu kaudu ka Eesti Vähiliitu rinnavähi ennetamiseks mõeldud uue kaasaegse 3D mammograafi soetamisel.

Esmakordselt 23.-31. maini toimuval Tallink Maijooksu virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud seitsmekilomeetri pikkusel rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne liikumissündmus. Väljakutset minnakse püüdma traditsioonikohaselt üksnes naiste kaasabil.

Tallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtjad panustavad ka heategevusse. Osalustasudega toetatakse sel aastal Eesti Vähiliidu mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostu, millega saavad kõik osalejad omalt poolt kaasa aidata rinnavähi ennetamisele ja varajasele avastamisele Eestis.

“Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 10 aasta jooksul uuritud  üle  70 000 naise. Rinnavähk on avastatud  298-l.  Nendest 85%-l  naistest on haigus olnud varases staadiumis, kus rinnavähk on väljaravitav. Uus 3D mammograaf aitab tuvastada varajast  rinnavähki igas eas naistel. Oleme tänulikud igaühele, kes aitavad meil päästa naiste elusid,” ütles Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.

 ”Meil on heameel, et Tallink Maijooks ka sel aastal siiski toimub ja saame kõik üheskoos ka naiste tervise tuleviku heaks midagi ära teha. Me ei saa küll seda olulist spordiaasta sündmust sel korral koos nautida, kuid meil on siiski võimalik vähemalt üks kallis sõbranna või ema, tütar, tädi või keegi muu lähedane kampa võtta ja koos üks 7-kilomeetrine tervisering 2+2 reeglit rangelt järgides ette võtta.Aitame nõnda üheskoos Eesti naiste tervist hoida täna ja ka tulevikus,” lisas Tallink Grupi brändi- ja turundusjuht Kristi Männik.

Kõik Tallink Maijooksu virtuaaljooksul osalejad saavad posti teel kuldse maijooksu medali ning nende meilile saadetakse E-diplom. Osavõtjatele on välja pandud hulgaliselt osavõtuboonuseid ning loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.

Esimene Tallink Maijooksu virtuaaljooks toimub 23.-31. maini 2020. Virtuaaljooksule saab registreerida internetilehel www.jooks.ee 
3D mammogrammi kampaania ja toetusvõimaluste kohta leiab rohkem infot siit:  https://cancer.ee/3d-mammograaf/

Kampaania toetuseks saab annetusi teha ka telefoni teel Vähiliidu annetustelefonidel:
900 1004 – 5€
900 1040 – 10€

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallink Maijooksu peakorraldaja
521 3331
mati@jooks.ee

Esmaspäeval, 27. aprillil toimus esimene kergejõustikutreenerite online-kovisioon, kus osales 13 treenerit üle Eesti.

Kovisiooni viis läbi juhtimistreener ja psühholoog Tiit Kõnnussaar. Videosilla vahedusel tehtud koolitusel selgus, et kuigi treeneritöö on muutunud, saab sportlasi edukalt juhendada ka kaugjuhtimise teel. Paljud treenerid tõid välja, et eriolukorra tõttu on suurenenud nende IT-alased teadmised ning võimekus. Suurima murekohana toodi välja, et treenerid ootaksid sportlastelt rohkem tagasisidet.

Palju tähelepanu pöörati otsekontakti olulisusele nii sportlase kui ka nooremate laste puhul nende vanematega. Lisaks mängib treeningutel suurt rolli grupivaim, mille puudumine võib kaasa tuua motivatsioonilanguse. Samas tõid treenerid välja, et iseseisev treenimine kasvatab sportlast vaimselt tugevamaks ning õpetab järjepidevuse ja kohanemisvõime olulisust.

Spordi- ja liikumisürituste korraldamine õues 2. maist COVID-19 perioodil

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.

Korralduse muudatusega lubatakse alates 02.05.2020 õues toimuvad spordi- ja liikumisüritused, kui nendes tegevustes osalejaid on maksimaalselt kümme ning kui järgitakse 2 + 2 reeglit (koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet).

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Minimaalsed nõuded spordiürituste korraldamisele õues

• Spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse vabas õhus treeningtegevust (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud.
• Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, seal hulgas treener, abipersonal jt ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
• Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on soovituslik distants isikute vahel 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms).
• Alaealiste puhul peab olema (iga rühma) tegevus juhendatud täiskasvanud treeneri või juhendaja poolt.
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata.
• Ühiseid riietus- ja pesuruume ei tohi kasutada.
• Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist. Jälgida, et lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
• Arvestades 2 meetri distantsi nõuet peab olema ruumi vähemalt 4 m2/isiku kohta. Ka siis, kui samal spordiplatsil või –väljakul soovib treenida kaks või enam gruppi.
• Kasutada tuleb võimalusel isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: välijõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
• Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuseedasikandumist.
• Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik.
• Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks peale tegevusiterritooriumile.
• Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõigevanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
• Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus ürituse korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse §47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

•  Juhul, kui tegevuse läbiviimiseks on lühiajaliselt vajalik siseruumide kasutamine (tualettruumid, vahendite hoiustamine ja rentimine, teenuste eest tasumine jms) tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit) ja tagatakse 2+2 nõude täitmine.
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit; käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.
• Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) hoiustada teistest jäätmetest eraldatuna suletud kotis ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisel. Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.

Tradehouse tervisejooks ja -kõnd sarja proloogil osalenud 560 tervisesportlast püstitasid Eesti rekordi.

Esimest korda sarja 18 aastase ajaloo jooksul soojenduse ja tutvustusena mõeldud proloog toimus Eestis kehtiva eriolukorra tõttu kaugetapina ja kestis 20.aprillist kuni 26.aprillini.

Kui tavaliselt toimuvad sarja etapid Tallinnas, siis kaugosalusega toimunud proloogil joosti ja kõnniti veel Raplas, Rakvere, Pärnu, Haapsalu, Tartu ja mujalgi. 
Nädala jooksul toimunud proloogil sai 4 km pikkuse osaluse kirja 560 sarjaga liitunut, mis tähistab Eesti osavõturohkeimat virtuaaljooksu.

Proloogi tulemused

Stamina Spordiklubi poolt korraldatava Tradehouse tervisejooks ja -kõnd sarja 1.etapp toimub samuti kaugetapina ja etapi osaluse saab joosta või kõndida käesoleval nädalal ehk 27.aprillist kuni 3.maini. Kaug- ehk virtuaaletapil saab osaluse läbida erinevatel Eesti terviseradadel , aga osaluse saab joosta või kõndida ka enda poolt vabalt valitud kohas. Läbitud vahemaa peab olema vähemalt 4 km. 

Kaugetapid toimuvad seni kuni kehtib eriolukord ning kehtiv liikumiskord ei muutu ehk siis kaugetapi läbimisel tuleb kindlasti järgida väljas liikumise 2 + 2 reeglit
Kaugosaluse arvestamine toimub portaali GoAndRun.eu kaudu. Kõik sarjale (nii tiimid kui individuaalosalejad) registreerunud on automaatselt olemas ka GoAndRun.eu keskkonnas ja saavad seal oma proloogi ja etappide kaugosalusi üles laadida. 

Sarja Facebooki lehel on üleval ka soovituslike radade album , kuhu lisatakse eelmiste aastate tuttavaid radasid ja ka uusi radasid, kus võimalik 2 + 2 reeglit järgides joosta ja kõndida oma osaluskorrad kaugetapina.

Tradehouse tervisejooks ja -kõnd sari on mõeldud liikumisharrastuse motiveerimiseks ja propageerimiseks. Kokku on sarjas 21 etappi, mis toimuvad septembri lõpuni vähemalt seitsmeteistkümnel Tallinna tervise- ja liikumisrajal. Sel aastal toimuvad kuni eriolukorra lõpuni etapid kaugetappidena. Sari pakub võimaluse kord nädalas sörkjooksu või -kõndi tehes kolleegide ja sõprade seltsis tööst puhata ja oma tervise eest hoolt kanda. Osalemiseks on vaja moodustada nelja- või viieliikmeline tiim ning registreerida see sarja kodulehel. 
Sarja lõpus ootavad osalejaid ka väärt auhinnad. Parimat tiimi pärjatakse reisikinkekaardiga, mille väärtus on 3000 eurot. Sellele auhinnale pretendeerivad tiimid, kellel on kõige rohkem punkte ehk kes on aktiivsemalt osalenud. Peale selle on osalemise motiveerimiseks ka erinevad loosiauhinnad sarja partneritelt.

Sarja info ja registreerimine www.stamina.ee/tervisejooks

Eesti suurim naiste liikumissündmus Maijooks traditsioonilisel kujul tänavu ei toimu. 

Kõik tervisest lugupidavad ja liikumist armastavad inimesed saavad igakevadist traditsiooni au sees hoida ning korraldajate jätkusuutlikkust toetada osaledes 23.-31. maini esmakordselt toimuval Tallink Maijooksu virtuaaljooksul.

Ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtib Eesti Vabariigis endiselt eriolukord ning määramata ajaks on keelatud suurte avalike ürituste korraldamine.

Tallinna Lauluväljakul, 23. mail, juba kolmekümne kolmandat korda toimuma pidanud Eesti suurim kevadine liikumissündmus Maijooks sel aastal traditsioonilisel kujul kahjuks toimuda ei saa ja ürituse kuvandit arvestades ei tule kõne alla ka selle hilisemaks lükkamine.

Kõigil jooksusõpradel ja liikumisharrastajatel, kes olid tänavusele suursündmusele ennast juba kirja pannud, on võimalik oma osalus üle viia 2021. aastasse või soovi korral osaleda esmakordselt toimuval Tallink Maijooksu virtuaaljooksul, aidates selle kaudu panustada maijooksu korraldamise jätkusuutlikusse ka järgmistel aastatel.

Esmakordselt 23.-31. maini toimuval virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud seitsmekilomeetri pikkusel rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne liikumissündmus. Väljakutsele lisab kaalu asjaolu, et seda tiitlit minnakse püüdma traditsioonikohaselt üksnes naiste kaasabil.

Virtuaalsel Maijooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab Terviseameti kehtestatud reegleid järgides seitsmekilomeetri pikkuse distantsi läbida enda poolt väljavalitud marsruudil omale sobival kellaajal. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse posti teel kuldne maijooksu medal ning elektrooniliste kanalite kaudu E-diplom. Nagu maijooksudel tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning ahvatlevaid loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.

Esimene Tallink Maijooksu virtuaaljooks toimub 23.-31. maini 2020. Virtuaaljooksule saab registreerida internetilehel www.jooks.ee 

Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kahe aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallink Maijooksu peakorraldaja
521 3331
mati@jooks.ee

Täna möödub 105 aastat Aleksander Tšikini sünnist, keda paremini tuntakse nime all Tšika (1915-2006).

Tšikin oli kergejõustiklane ja treener. Lõpetanud Narva tööstuskooli, Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja Leningradis Lesgafti nimelise kehakultuuriinstituudi.

Sportima hakkas koolipõlves, süstemaatilist treeningut alustas sõjapäevil Nõukogude Liidu tagalas eesti laskurkorpuses pärast seda, kui sõjaväe jooksukrossil oli ilmnenud tema jooksuanne. Treenis Fred Kudu juhendamisel. Sai Nõukogude Liidu auühingute esivõistlustel 1944. aastal 800 m jooksus 2. ja 400 m jooksus 3. koha ning Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Eesti teatejooksumeeskonna liikmena 1945 hõbeda ja 1946 pronksi. Tuli aastatel 1947–1949 400 ja 800 m jooksus kolmel korral Eesti meistriks. 

Isiklikke rekordeid: 400 m 51,1 (1949), 800 m 1.55,9 (1945), 1000 m 2.31,7 (1946). 14 korda võistles Eesti koondise eest. Nõukogude Liidu teeneline treener (1965). Töötas üle 60 aasta Kalevi kergejõustikutreenerina, juhendas nii lapsi, noorukeid kui ka meistreid. Sagedane treenerite konkursside võitja.

Õpilasi: Vladimir Kuts, Mart Vilt, Tõnu Lepik, Tõnu Kaukis, Pavel Rambak, Vello Lumi, Raivo Mägi, Mati Uusmaa, Endel Pärn, Marko Metsala, Ants Savest, Salme Tornius, Ellen Külvand jpt.

Kalevi auliige (1963). Tallinna aukodanik (1997). Valgetähe medaliklassi teenetemärk (1997). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1996). Aastast 2007 korraldatakse Tallinnas tema mälestusvõistlust.

“Ma ei ole kedagi ära ajanud, kes on tahtnud harjutada. Mulle meeldivad noored. Tahan aidata neil spordis teed leida, mis veelgi tähtsam – elus. Kasvatada, tahet karastada, õpetada ennastsalgavalt pingutama.”

Aleksander Tšikin

Veel vanuses 85+ oli Tsika üks tuntumaid treenereid noorte kergejõustiklaste hulgas. Oma elu viimaste aastateni välja võis teda pea iga päev kohata Kalevi spordiväljakul noortele näpunäiteid ning energiat jagamas ja ka ennast sportlikus vormis hoidmas. Tema treeningstrateegia põhines inimeses huvi tekitamises ning õpilase endasse uskuma/endast “seda” leidma panemises. Tänu ainult positiivsete võtete kasutamisele oli Tšika õpilaste arv tohutult suur, aktsepteeritud oli iga sportliku huviga aktivist. Kõik isikud, kelle ellu on ta midagi jätnud (keda on üle kolme põlvkonna) nõustuvad, et ta elas täisväärtuslikku elu ning seda lõpuni välja:

*Allikad: ESBL, Vikipeedia
*Video: SportERR/Suurmeistrid

Pariisi 2020 EM-i korraldajad ja Prantsusmaa Kergejõustikuliit otsustas tühistada 25. Euroopa meistrivõistlused, mis toimunuks algse plaani kohaselt 25.–30. augustini Pariisis. 

Tühistamisotsuse ajendiks oli jätkuv koroonaviiruse pandeemia ja sellega seotud riskid, mida pole kontrolli alla saadud. Arvesse võeti ka Prantsuse Kergejõustikuliidu meditsiinikomisjoni hoiatust, et võistlused võivad kujutada ohtu kõikidele akrediteeritud sportlastele, taustajõududele ja pealtvaatajatele.

“Kuigi me kahetseme kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste tühistamist, tasub korrata, et sellel raskel ajal on kõige tähtsam sportlaste, fännide, ametnike, partnerite ja teiste spordiga seotud inimeste tervis ja turvalisus. Teeme seda, mis on parim meie kergejõustikupere liikmetele ja laiemale avalikkusele”

Euroopa Kergejõustikuliidu ajutine president Dobromir Karamarinov

Välishooaeg Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu arutab tänavuse aasta kergejõustiku võistluskalendriga seotud küsimusi 7.-8. mail toimuval videokohtumisel.

Eesti kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul on kahju, et tänavu ühtegi suuremat kergejõustiku tiitlivõistlust läbi ei viida, sarnase hoobi on kogu maailmas levinud viirus andnud mitmete spordialade tiitlivõistluste toimumisele.

“Eesti kergejõustikuliidu võistluskalendris on maikuu võistlused “edasi lükatud” staatuses. Loodan, et saame lähinädalatel otsustada, kas suve teises pooles on võimalik olulised suvehooaja võistlused siiski läbi viia.”

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi

Pariisi kergejõustiku EM-ile soetatud piletid ostetakse korraldajate poolt tagasi. Tagasimaksest teatatakse veebisaidil www.athle2020.paris

Euroopa Kergejõustikuliidu pressiteade Pariisi EM-i tühistamisest

Eesti tippsportlased ja treenerid jagavad Eesti Rahvusringhäälingu kanalites ilmuvate videoklippide vahendusel nõu, kuidas kodustes oludes lihtsate harjutustega ja vahenditega vormis püsida.

TV 10 Olümpiastarti noortesarja lavalaudadelt läbi käinud Eesti sportlased näitavad lihtsaid harjutusi, mida võiksid teha eelkõige kodus kehalise kasvatuse tunde tegevad kooliõpilased, kuid mis sobivad ka igas vanuses kriisi ajal ja hiljem vormi hoida soovijatele.

Ksenija Balta

Gerd Kanter

Liis Kullerkann – Võrkpallur

Karl-Martin Rammo – Olümpiapurjetaja

Ardo Kreek – Võrkpallur

Raul Must – Sulgpallur

Püsime terved, treenime üksi ja hoiame tuju!

Viiruse leviku tõkestamiseks ja ise haigestumise vältimiseks soovitame:

• vältida rahvarohkeid kohti ja grupiviisiliselt (mitte enam kui 2 inim) liikumist (sh trenni tehes)
• mitte kasutada avalikus kasutuses olevaid trenažööre, mänguväljakuid
• mitte jagama kaaslasega joogipudelit
• hoida inimestega suheldes turvalist distantsi (ca 2m)
• pesta või desinfitseerida käsi päevajooksul korduvalt (sh pärast väljast tulekut)
• köhides katta suu käsivarrega mitte peopesaga
• haigussümptomite ilmnemisel (köha, nohu, palavik jms) hoiduda teiste inimestega kontaktist ja teavitada sellest koheselt oma vanemaid
•  järgida ise antud juhiseid ja suunama seda tegema ka oma kaaslasi

Eesti tippsportlased ja treenerid jagavad Eesti Rahvusringhäälingu kanalites ilmuvate videoklippide vahendusel nõu, kuidas kodustes oludes lihtsate harjutustega ja vahenditega vormis püsida.

TV 10 Olümpiastarti noortesarja lavalaudadelt läbi käinud Eesti sportlased näitavad lihtsaid harjutusi, mida võiksid teha eelkõige kodus kehalise kasvatuse tunde tegevad kooliõpilased, kuid mis sobivad ka igas vanuses kriisi ajal ja hiljem vormi hoida soovijatele.

Ksenija Balta

Gerd Kanter

Liis Kullerkann – Võrkpallur

Karl-Martin Rammo – Olümpiapurjetaja

Ardo Kreek – Võrkpallur

Raul Must – Sulgpallur

Püsime terved, treenime üksi ja hoiame tuju!

Viiruse leviku tõkestamiseks ja ise haigestumise vältimiseks soovitame:

• vältida rahvarohkeid kohti ja grupiviisiliselt (mitte enam kui 2 inim) liikumist (sh trenni tehes)
• mitte kasutada avalikus kasutuses olevaid trenažööre, mänguväljakuid
• mitte jagama kaaslasega joogipudelit
• hoida inimestega suheldes turvalist distantsi (ca 2m)
• pesta või desinfitseerida käsi päevajooksul korduvalt (sh pärast väljast tulekut)
• köhides katta suu käsivarrega mitte peopesaga
• haigussümptomite ilmnemisel (köha, nohu, palavik jms) hoiduda teiste inimestega kontaktist ja teavitada sellest koheselt oma vanemaid
•  järgida ise antud juhiseid ja suunama seda tegema ka oma kaaslasi

Eriolukorra tõttu on muutused toimunud ka treeneritöös. Soovime teile omalt poolt pakkuda tuge ja värskeid mõtteid, samuti võimalust kohtuda veebi teel tuttavate inimestega, kellel on sarnased mured-rõõmud.

Kergejõustikuliit korraldab järgmisel nädalal treeneritele online-kovisiooni (kovisioon – aktiivne arutelu, samasisulist tööd tegevate inimeste kohtumine, kus üksteise kogemuste ja teadmiste koondamisel leitakse lahendusi oma tööalastele olukordadele):

• E, 27.04 kl 09.00-13.00 online-kovisioon treeneritele

Räägime treeneritööst eriolukorras, tekkinud väljakutsetest. Jagame parimaid praktikaid ning kuulame, kuidas teistel eriolukorras läinud on ning kuidas maandada ka iseenda pingeid.

Kovisiooni viib läbi juhtimistreener ja psühholoog Tiit Kõnnussaar.

Kovisioonil osalemine on vabatahtlik ja tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Osalemiseks on vajalik internetiühenduse ja veebikaameraga arvuti, telefon või tahvelseade.

Registreerimiseks saata kiri berit@ekjl.ee sisuga Soovin osaleda kovisioonil. Osalemise kohta saadame kinnituse ja juhendi meilile.

29. märtsiks kavandatud poolmaratoni maailmameistrivõistlused lükati Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (World Athletics) otsusel edasi.  Uueks toimumisajaks määrati 17. oktoober.

Poolmaratoni MM-võistlustel on võimalik osa võtta ka tavalistel harrastussportlastel. Tänavustele võistlustele Poolas Gdynias oli lisaks tippjooksjatele registreerunud ka 25 000 rahvajooksjat.

Oleme veendunud, et edasilükkamise otsus võimaldab meil korraldada suur jooksufestival ja korraldada maailma parim poolmaratoni MM läbi aegade – nii rahvuskoondiste, amatöörjooksjate, nende perede kui ka kohaliku kogukonna jaoks. Meie peamine prioriteet on, et kõik asjaosalised tunneksid end turvaliselt ja naudiksid sündmust täiel rinnal, kartmata oma tervise ja turvalisusega seotud hirme.

Gydnia poolmaratoni MM-i korraldajad

Esimene poolmaratoni MM toimus 1992. a Tyneside’is Inglismaal. Kuni 2010. aastani toimus poolmaratoni MM igal aastal ning siis hakkas toimuma üle aasta ehk igal paarisaastal. Eesti jooksjad on kokku osalnud üheksal poolmaratoni MMil. Senise parima koha on saavutanud Jane Salumäe 1993. aastal Brüsselis toimunud jooksul, kui teenis ajaga 1:12.30 17. koha.

Audentes annab teada, et riigis kehtestatud eriolukorra tõttu ei toimu 21. aprillil spordigümnaasiumi vastuvõtuvestlusi ja teste Tallinnas ja Otepääl.

Uus vastuvõtuaeg teatatakse, kui olukord riigis normaliseerub ja koolimajad on taas avatud.

Jätkuvalt on võimalik esitada vastuvõtuavaldusi Audentese kliendikeskkonnas. Avaldusi võetakse vastu kuni sisseastumiskatsete päevani.

Küsimuste korral olete saate ühendust võtta e-posti aadressil spordigumnaasium@audentes.ee või otepaa@audentes.ee.

Abitreeneri EKR 3 kergejõustiku erialase tasemekoolituse teoreetiline osa toimub elektrooniliselt 21.-22. aprillil 2020. Treeneritel, kellel on EKR 3 või kõrgem kutse, on võimalik koolitusel osalemise eest saada koolitustunde.

Koolituse programm ja registreerimislink

Lisainfo:
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
524 2000

Täna tähistab 80. juubelit kergejõustikutreener Tiit Aru.

Tiit Aru on teenekas kergejõustiku edendaja ja treener. Aastakümneid pühendunult tegelenud Viljandimaale sportimisvõimaluste loomise ja nende parendamisega, leides vahendeid ja sponsoreid ning olles ise abiks nii nõu kui ka jõuga.

Lõpetanud 1958. aastal Jõgeva keskooli ja 1962 TRÜ KKT. Alustas sportimist Jõgeva SK-s Valdur Rajalo juhendamisel. Tulnud 1960. aastal Tartu meistriks kõrgushüppes. Töötanud 1962–72 Võru 1. keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Võru SK-s kergejõustikutreenerina.

Olnud 1972. aastast Viljandi spordikooli kergejõustikutreener, aastast 1989 kergejõustikuseltsi Sakala treener (6. kutsetase, 2005–17). Kuulunud Jõu ja Sakala liikmeskonda. Aastast 1989 kergejõustikuseltsi Sakala juhatuse liige ja 1995. aastast esimees.

Kergejõustikuliidu volikogu liige. Tegutsenud spordikohtunikuna (1982 vab kat). Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2014). Viljandimaa vapimärk (2017).

Eesti Kergejõustikuliit soovib Tiidule palju-palju õnne sünnipäevaks!

Ootame kõigi alade sportlasi kandideerima EOK sportlaskomisjoni! Kandideerimine toimub läbi alaliidu kuni 20. aprillini.

Komisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine. Komisjon kohtub regulaarselt oma seisukohtade kujundamiseks, EOK-le soovituste esitamiseks ning tegeleb sportlaskonnale suunatud projektide algatamisega. Lisaks on sportlaskomisjoni pädevuses ettepanekute tegemine kohtunike esitamisel Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži Kohtusse. 

Sportlaskomisjoni esimees kuulub ex-officio EOK täitevkomiteesse. 

Sportlaskomisjoni valitakse 5-9 liiget. Sportlaskomisjoni liikmeks kandideerimise kriteeriumid:

• vähemalt 16-aastane,
• Eesti Vabariigi kodakondsus,
• järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele,
• ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid ning ei ole kunagi karistatud Maailma Antidopingu Koodeksi rikkumise eest,
• on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondisesse,
• motivatsioon esindada Eesti sportlaskonda,
• võimalus regulaarselt osaleda EOK sportlaskomisjoni töös. 

Sportlaskomisjoni valitavatest sportlastest peavad rohkem kui pooled esindama OM-programmi kuuluvaid spordialasid, kusjuures esindatud peavad olema nii suvealade kui talialade sportlased kui ka võistkondlikud sportmängud, samuti peavad esindatud olema nii nais- kui meessportlased. Sportlaskomisjoni ühe koosseisu ametiaeg on neli aastat. 

Sportlaskomisjoni kandidaatide esitamine 

Igal EOK liikmeks oleval alaliidul on võimalik sportlaskomisjoni valimistele esitada kuni kaks kandidaati. Kahe kandidaadi esitamisel peab üks kandidaat olema naissoost, teine meessoost. Soovitame alaliitudel sobivate kandidaatide leidmiseks pidada nõu oma sportlaskonnaga. 

Kandidaadi ülesandmiseks tuleb alaliidul täita elektrooniline vorm aadressil https://forms.gle/1Fj9gCQuhS2Qnhog7 

Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada kandideerija motivatsioonikiri ja/või link motivatsioonivideole, kus tuleb välja tuua peamised eesmärgid, mida soovitakse nelja aasta vältel sportlaskomisjoni liikmena ellu viia. Motivatsioonikiri ja/või –video avalikustatakse ning selle põhjal saavad sportlaskomisjoni valimiskomisjoni liikmed oma eelistused kujundada.

Valimiskomisjoni liikmete esitamine

Sportlaskomisjoni valimistel saab anda hääle iga alaliidu poolt määratud hääleõiguslik sportlane. Palume esitada hiljemalt 20.aprilliks oma alaliitu esindav sportlane, kes annab hääle sportlaskomisjoni liikmete valimisel. Esitamiseks palun täita elektrooniline vorm aadressil: https://forms.gle/SdpwQDESbsG44uUj7.

Nii sportlaskomisjoni kandidaatide kui ka valimiskomisjoni liikmete esitamise tähtaeg on 20. aprill 2020.

Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ja Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST koostöös on valminud 12 treeningvideot, kus saate tutvuda mitmekülgse harjutusvaraga.

• BAAS I

• BAAS  II

• LIIKUVUS I

• LIIKUVUS II

• VASTUPIDAVUS I

• VASTUPIDAVUS II

• LIIKUVUS JA JÕUD

• KOGU KEHA KAVA

• KOGU KEHA JA LIIKUVUST ARENDAV KAVA

• KERELIHASTE KAVA I

• KERELIHASTE KAVA II

• ALAKEHA

Täna, 11. aprillil tähistab 70. juubelit kergejõustikutreener Sven Andresoo.

Sven Andresoo on lõpetanud 1968. aastal Tallinna 2. keskkooli ja 1972. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse teaduskonna. Mängis spordikoolis Juhan Kalamäe juhendamisel võrkpalli.

Töötanud aastatel 1973–85 Tallinna 7. ja 43. keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana, 1985–94 Kalevi kergejõustikutreenerina, 1994–2000 ESG treeneri-õpetajana ja aastast 1999 Audentese SK treenerina.

Tema tuntumad õpilased: Andrei Nazarov, Erki Nool, Valeri Bukrejev, Marko Turban, Aivar Haller, Virge Naeris, Kertu Tiitso, Liina Põldots, Kärt Siilats, Marko Aleksejev, Lauri Leis, Indrek Turi, Viktoria Leks, Lembi Vaher, Rainer Piirimets, Ilja Tumorin, Janek Õiglane.

Olnud mitmevõistluse ja hüpete vanemtreenerina tegev Kergejõustikuliidu treenerite nõukogus. Kuulus 1996. aastal Atlantas treenerina Eesti olümpiadelegatsiooni. Eesti parim kergejõustikutreener 2001. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2017). Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2017).

Eesti Kergejõustikuliit soovib juubilarile edu ja jaksu noorte kergejõustiklaste kasvatamisel!

EOK kuulutas täna välja järelkasvutiimi „Märka järgnevat põlvkonda“ tänavuse koosseisu, kuhu kuulub täiskasvanute seas tulemusi näidanud 31 noorsportlast ja 27 treenerit 23 spordialalt. Tänavused stipendiumid moodustavad kokku 83 000 eurot. 

Eesti Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno avaldas tunnustust noortele talentidele ja nende treeneritele, kes EOK järelkasvutiimi tänavusse koosseisu valiti. „Eesti spordi järelkasvu väärtustamine ning noorte sportlaste tugi- ja toetussüsteemi arendamine on EOK üks prioriteete. Meil on väga hea meel, et mõned sportlased on juba kindlustanud pääsme tulevastele olümpiamängudele ja nii mõnelgi on veel reaalne võimalus Tokyosse pääsemiseks,“ ütles Inno.

EOK järelkasvuprojekti 2020. aasta põhikoosseisu kuuluvad 1997-2000 sündinud sportlased, kes on edukalt võistelnud täiskasvanute tiitlivõistlustel ning on näidanud eelmisel hooajal silmapaistvaid tulemusi. Täiendavalt on kaasatud nooremad talendid, eristipendiumina kaitseväe ja üliõpilassportlased ning nende treenerid. 

Olümpiaaladelt:

• Artti Aigro (suusahüpped), treener Jaan Jüris
• Daniel Zaitsev (ujumine), treener Dmitri Kapelin
• Johannes Erm (kergejõustik), treenerid Petros Kyprianou, Holger Peel
• Helina Rüütel (sulgpall), treener Mart Siliksaar 
• Kati-Kreet Marran (sulgpall), treener Mart Siliksaar
• Kevin Maltsev (suusahüpped), treener Tambet Pikkor
• Kregor Zirk (ujumine), treener Kaja Haljaste
• Kristin Kuuba (sulgpall), treener Mart Siliksaar
• Kristo Siimer (laskesuusatamine), treener Tõnu Pääsuke
• Laurabell Kabrits (iluvõimlemine), treener Natalja Bestšastnaja
• Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine), treener Tanel Ojaste
• Pavel Kamanin (poks), treener Artur Sinilill
• Tormis Laine (mäesuusatamine), treener Anton Trenkwalder

Võistkonnaaladelt:

• Edith Pärnik (saalihoki), treener Pavel Semeno
• Janne Pulk (korvpall), treenerid Andra Viirpalu, Marko Parkonen
• Kertu Laak (võrkpall), treener Ingrid Kangur
• Mathias Rebane (käsipall), treener Kalmer Musting
• Rasmus Kiik (jäähoki), treener Sergei Novikov
• Jalgpall – esitatakse detsembris 2020

Mitte-olümpiaaladelt:

• Hannes Soomer (motoringrada)
• Jasmiin Üpraus (veemoto), treener Egon Üpraus
• Kevin Saar (motosport)
• Lisell Jäätma (vibusport), treener Maarika Jäätma
• Mai Narva (male)

Noor talent (sünniaasta 2000 või hilisem):

• Eva-Lotta Kiibus (iluuisutamine), treener Anna Levandi
• Grete Olde (male), treener Hendrik Olde
• Kelly Sildaru (freestyle-suusatamine), treener Mihkel Ustav
• Stefan Arand (veemoto), treener Aivar Arand 
• Viktoria Vesso (naistemaadlus), treener Arvi Aavik

Eristipendiumid:

• Kaitseväesportlane – Helary Mägisalu (kreeka-rooma maadlus), treener Ivar Kotkas
• Parasportlane – Susannah Kaul (ujumine), treener Kaire Indrikson 
• Üliõpilassportlane – Liisu Mitt (sõudmine), treener Ingrid Võsu

Järelkasvutiimi põhikoosseisu stipendiumid on 2000 eurot, pallimängualade 1000 eurot. Treenerite toetused on 1000 eurot. Sportlaste stipendiumeid rahastab EOK, treenerite stipendiume Eesti Kultuurkapital. Üliõpilas- ja kaitseväesportlase stipendiume rahastab toetaja Estiko. 

Eesti Olümpiakomitee käivitas „Märka järgnevat põlvkonda“ järelkasvuprojekti 2013. aastal. Kaheksa aastaga on andekaid noorsportlasi ja nende treenereid projekti kaudu toetatud kokku üle poole miljoni euroga.

Eesti Olümpiakomitee

Seoses Eesti Vabariigi valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorraga toimub EKJL kevadvolikogu elektrooniliselt ning lähtudes EKJL põhikirja punktist 23 viiakse läbi kuupäevadel 17.-30. aprill 2020.

Kevadvolikogule registreerimiseks tuleb saata kevadvolikogul osaleva allkirjaõigusliku isiku nimi, isikukood ja e-maili aadress. Nimetatud isikute aadressidele saadetakse elektroonilise keskkonna link 17. aprill 2020.

Registreerimise tähtaeg on 14. aprill 2020 aadressil reg@ekjl.ee.

Koosoleku päevakord:

• Ülevaade 2019. aasta tegevustest
• EKJL 2019. aasta majandusaasta aruanne, audiitori järeldusotsus
• EKJL revisjonikomisjoni aruanne
• EKJL 2019. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine
• EKJL 2020. aasta eelarve. Kinnitamine vastavalt seletuskirjale
• Ülevaade alaliidu tegevusest 2020. aastal

Kevadvolikogu materjalid saadetakse klubidele 15. aprill 2020 ja hääletamist vajavad otsuste ettepanekud laetakse vastavasse hääletuskeskkonda 17. aprill 2020.

Kevadvolikogu materjalide kohta saab täiendavaid küsimusi esitada kuni 22. aprill 2020 aadressile sirje@ekjl.ee ja kõikidele tähtajaks esitatud asjakohastele küsimustele vastatakse kirjalikult ja saadetakse klubidele 27. aprill 2020.

Eesti Kergejõustikuliidu juhatus

XVIII kergejõustiku maailmameistrivõistlused Oregonis toimuvad 15.-24. juulil 2022

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas täna, et kergejõustiku maailmameistrivõistlused lükatakse aasta võrra edasi. Algse plaani kohaselt toimunuks Oregoni maailmameistrivõistlused 2021. aastal 6. augustist kuni 15. augustini, kuid kuna Tokyo olümpiamängud lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu tänavuselt suvel 2021. aastasse, otsustas rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) ka kergejõustiku maailmameistrivõistlused aasta võrra edasi lükata.

Lisaks toimuvad 2022. aastal Euroopa meistrivõistlused (11.-21. august) Münchenis ning 2022. aasta suvel veel ka Briti Rahvaste Ühenduse mängud (27. juuli-7. august).

„Kergejõustikusõpradele saab see olema väga tihe suvi. Lühikese aja jooksul toimub kolm väga suurt võistlust, kuue nädala jooksul näeb tõeliselt esmaklassilist kergejõustikku. See on tõeline maiuspala kõikidele kergejõustikufännidele.”

WA president Sebastian Coe

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu pressikiri

Rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) kuulutas täna välja, et 2021. aasta suvesse planeeritud Tokyo olümpiamängude kvalifitseerimine on peatatud kuni 1. detsembrini 2020.

WA kirjutas enda pressiteates, et selle perioodi tulemused sealhulgas püstitatud maailmarekordid lähevad küll statistikana kirja, kuid sellel perioodil tehtud tulemused ei võeta arvesse olümpianormi täitmisena.

WA presidendi Sebastian Coe peamiseks sõnumiks oli, et suudetaks kõikidele sportlastele võrdseid tingimusi pakkuda. Liikumispiirangutega maailmas on seda briti sõnul võimatu teha.

Kvalifikatsiooniperioodi kogukestus:

Kui ülemaailmne olukord on selleks ajaks paranenud, jätkub kvalifikatsiooniperiood 1. detsembrist ja kestab vastavalt rahvusvahelise olümpiakomitee paika pandud kuupäevadeni.

2019. aasta lõpus kuulutas Audentese spordigümnaasium koostöös spordialaliitudega välja konkursi treenerite leidmiseks alates 2020/2021. õppeaastast spordigümnaasiumi Tallinna ja Otepää üksusesse.

Kandidatuuri esitamise tähtaeg oli 10. jaanuar 2020. Hindamiskomisjon viis kõikide spordialade kandidaatidega läbi personaalse vestluse, arutas vestluste tulemusena iga kandidaadi arengupotentsiaali ja tugevusi konkursi lõppeesmärki silmas pidades ning tegi koos vastava spordialaliidu esindajatega oma otsused.

Alates 2020/2021. õppeaastast on Audentese spordigümnaasiumi treenerid Tallinnas:

• kergejõustikutreenerid Andrei Nazarov, Tõnu Kaukis ja Mikk-Mihkel Arro;*
• tüdrukute korvpallitreener Marko Parkonen;
• poiste korvpallitreenerid Aivar Kuusmaa ja Martin Rausberg;
• poiste võrkpallitreener Raul Reiter;
• käsipallitreener Martin Noodla;
• laskmistreener Ain Muru;
• maadlustreener Ivar Kotkas;
• tennisetreener Andrei Luzgin;
• ujumistreener Peter Mankoč.

*Lisaks kolmele põhikohaga kergejõustikutreenerile, komplekteeritakse eriala spetsialistide poolt üks lisa treenerikoht.

Alates 2020/2021. õppeaastast on Audentese spordigümnaasiumi treenerid Otepääl:

• murdmaasuusatamise treenerid Kalju Ojaste ja Margus Uibo;
• kahevõistluse ja suusahüppetreenerid Tambet Pikkor ja Andrus Ilves;
• mäesuusatamise treener Kaarel Grünberg;
• laskesuusatamise treener Karel Viigipuu;
• jalgrattatreener Andri Lebedev;
• orienteerumistreener Kenny Kivikas.

Tüdrukute võrkpallitreeneri ja judotreeneri konkurss veel kestab ning tulemused selguvad lähiajal.

Täna tähistab 50. juubelit Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. 

Teigamägi on lõpetanud 1988. aastal Kuressaare 1. keskkooli ja 1998. aastal majandusinformaatika erialal TTÜ-s

Olnud aastatel 2001-2004 Kergejõustikuliidu juhatuse liige ja aastast 2006 Eesti kergejõustikuliidu president.

Kuulunud aastatel 2006–08 EOK esindajate kogusse ja 2008–2016 EOK täitevkomiteesse.

Aastast 2011 Euroopa Kergejõustikuliidu arengukomitee ja 2015. aastast nõukogu liige. 

Juhtinud 2004. aasta Ateena olümpiamängude Eesti kergejõustikudelegatsiooni.

Pälvinud Eesti Kultuurkapitali riikliku spordipreemia olulise panuse eest 21. Euroopa juunioride kergejõustiku meistrivõistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel Tallinnas 2011. aastal.

Kuidas sai Erichist spordifänn?

“Lapsepõlves meeldis väga spordivõistlusi telekast vaadata. Võrreldes tänapäeva infoühiskonnaga olid võimalused tookord kindlasti väiksemad ning seda hinnalisemad need hetked tundusid. Eriti eredalt mäletan oma esimest olümpiamängude vaatamist – 1976. a Innsbrucki mänge, 1978. a jalgpalli maailmameistrivõistlusi ja 1983. a Helsingi kergejõustiku maailmameistrivõistlusi. Helsingi võib olla ka üks neid võistlusi, mis kallutasid hiljem minu huvi kergejõustiku kasuks.”

Soovime kirglikule spordihingele ja ettevõtjale ümmarguse tähtpäeva puhul tervist ning jaksu kõikides uutes ettevõtmistes.

Eesti Kergejõustikuliit

Swedbank kuulutas välja taotlusvooru, kuhu oodatakse 23. aprilliks laste ja noorte liikumis-ning spordiprogrammide rahastustaotlusi.

„Praegune eriolukord on pannud ümber mõtestama ka sportimise võimalusi ning spordiklubid pakuvad erinevaid virtuaalseid lahendusi trenni jätkamiseks. Käesolevasse taotlusvooru on oodatud nii uuenduslikud ideed kui ka traditsioonilised laste ja noorte liikumisharjumust edendavad projektid. Viimased saab ellu viia siis, kui oleme eriolukorra seljatanud,“ rääkis Swedbanki toetustegevuste ja koostöösuhete juht Merje Klopets.

Toetusfondi suuruseks on kuni 25 000 eurot ja selle jagamise otsustab komisjon tähtajaks laekunud tingimustele vastavate taotluste vahel. Swedbank korraldab taotlusvooru juba viiendat aastat.

Rahastusele on oodatud kandideerima Eesti laste ning noorte liikumisharjumuste ja spordi edendamisega tegelevad organisatsioonid ja nende juba toimivad või uued programmid ja algatused. Oluline on, et algatusel oleks sihtrühmale senise või tulevikus planeeritud tegevuse tulemusena võimalikult suur mõju. Võimalusel võiksid olla kaasatud erinevad regioonid. Taotlusvoorus ei jagata üldist tegevustoetust.

Rahastusotsustes ollakse paindlikud, lähtutakse reaalsetest vajadustest ning arvestatakse laekuvate taotluste eripäradega. Sellest tulenevalt võib toetust taotleda konkreetsele programmile täies mahus või osaliselt, suurema eelarvega tegevuse mingile osale. Seejuures on oluline, et eelarve oleks võimalikult selgelt esitatud, kulude lõikes hästi arusaadav.

Taotlusankeeti oodatakse täidetud kujul hiljemalt 23. aprilli õhtuks aadressile spordiklubi@swedbank.ee. Samal aadressil saab lisainfot. Toetusotsused teeb Swedbanki töötajatest koosnev komisjon hiljemalt 14. maiks.

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu märtsikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN