Neli eestlast osales Soomes Jyväskyläs toimunud Motonet GP-l

Neli eestlast võttis osa eile Jyväskyläs toimunud Motonet GP-st. Võistlustules olid tõkkesprinterid Karl Erik Nazarov, Johannes Treiel, Keiso Pedriks ning vasaraheitja Kati Ojaloo.

Säravaima tulemuse sai kirja Karl Erik Nazarov, kes püstitas vihmases Jyväskyläs 400 meetri tõkkejooksus isikliku rekordi 51.32.

Liivi Eriku õpilane parandas senist tippmarki 16 sajandikuga. Sellega tõusis Karl Erik Eesti kõigi aegade 400 m tõkkejooksu edetabelis 10. kohale.

Pedriksi ja Treieli kaks jooksu

Tõkkesprinterid Keiso Pedriks ja Johannes Treiel said Soomes kahel korral oma meelisalal end proovile panna. Esimeses jooksus olid meeste ajad vastavalt 14.60 ja 14.38.

Teisel korral näitasid mõlemad mehed 110 m tõkkedistantsil veelgi väledamat aega. Keiso Pedriks lõpetas teise jooksu kolmanda koha ja tulemusega 14.25. Johannes Treieli ajaks märgiti 14.32.

Kati Ojaloo teine tulemusega 67.66

Eesti naiste vasaraheite endine rekordiomanik Kati Ojaloo alustas hooaega Soomes eelmisel nädalal kahe täpselt 68 meetri pikkuse heitega. Jyväskyläs piirdus ambitsioonikas sportlane 67.66ga, mille heitis viimases voorus.

Naiste vasaraheite võitis põhjanaabrite edetabelijuht Krista Tervo 68.43ga, kes on heitnud sel aastal 71.93.

Ojaloo seeria:

66.81

66.32

64.66

65.31

X

67.66

Kõiki tulemusi näeb SIIT

Mitmevõistluse karikavõistlustel Rakveres püstitas Taavi Tšernjavski kümnevõistluses uue isikliku rekordi ning tõusis maailma hooaja edetabeli üldliidriks.

25-aastane mitmevõistleja kogus Rakveres 8086 punkti. Kaheksa tuhande punkti meeste klubiga liitunud Art Arvisto õpilane parandas oma varasemat, kaks aastat tagasi Itaalias Firenzes tehtud rekordit 213 punktiga.

Avapäeval kogus Tšernjavski 4141 punkti. 100 meetri jooksus sai Taavi kirja aja 10.98, kaugust hüppas 7.22, kuulitõukes viis isikliku tippmargi 15.13 meetrini, kõrgust hüppas 1.96 ning 400 meetrit läbis ajaga 49.35.

Teisel võistluspäeval läbis kümnevõistleja 110 m tõkkeid ajaga 14.69, heitis ketast 46.16 m, hüppas teivast 4.80, viskas oda 59.86 meetrit ning läbis 1500 m ajaga 4:39.76.

“2015. aastal, kui ma meeste klassi jõudsin, siis tundus 8000 punkti piir nii käega katsutav ja et kohe-kohe tuleb. Kui mitte 2016, siis 2017 kindlalt. 2018 ka ei tulnud ja nii palju jamasid on olnud, et mingi hetk ongi üks ja ainuke unistus, et teeks siis 8000 vähemalt ära. See on kümnevõistlejatele midagi, mida kõik taga ajavad.”

Tšernjavski ERR-ile antud intervjuus

Tšernjavski on 18. Eesti kümnevõistleja, kes on kogunud 8000 või enam punkti. Ta tõusis 15. kohale, Margus Kasearu (8077) ette ja Karel Tilga (8101) järele.

Teise koha sai Risto Lillemets, kelle kontole kogunes lõpuks 6384 silma. Kolmanda koha saavutas lätlane Niks Samauskis 6343 silmaga.

Podcast “Staadionijutud”, 6. osa | Magnus Kirt: kõige suuremat arenguruumi näen endas just tiitlivõistlustel

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külas Berliini Euroopa meistrivõistluste pronks- ja Doha maailmameistrivõistluste hõbemedalist, Eesti odaviske rekordiomanik Magnus Kirt.

30-aastase tõrvalasega tuleb pooleteise tunni jooksul palju juttu odaviske spetsiifikast. Kirt on maailma üks kiirema ja tehniliselt parema hoojooksuga atleete, samas ütleb ta, et jõusaalis on enamik tippe temast oluliselt tugevamad.

“Ma arvan, et ma olen kindlasti üks nõrgemaid odaviskajaid. Mu rekord on rinnalevõtus 135 kilo, lamades surumises 150 kilo, sügavkükis 165 kilo ja üleveos 105 kilo. Mul areneb üldse jõud väga raskelt, aga see ei peagi olema eesmärk omaette. Kui vise toimib ja meetrid on olemas, siis on kõik hästi,” räägib Kirt.

Kirt on kerkinud kahe viimase hooaja jooksul nii oma rekordi kui ka stabiilsusega maailma absoluutsesse tippu, kust palju kõrgemale ei näi olevat võimalik enam ronida. Kirt ise usub siiski, et arenguruumi teatud nüanssides veel jagub.

“Kõige suuremat arenguruumi näen ma just suurvõistlustel. Näiteks kahel viimasel tiitlivõistlusel on esimestel katsetel mänginud palju rolli närvipinge. Need katsed pole olnud tehniliselt head, vaid on läinud rohkem võimu peale. Ma loodan, et mul tekib see võimalus ja aeg, kus ma suudan tiitlivõistluste finaalis endast tehniliselt rohkem kätte saada.”

Kirt tunneb rõõmu, et eelmise aasta Doha MM-il tekkinud õlavigastusest on ta prognoositust kiiremini ja paremini taastunud ning saab täna juba korralikke visketrenne teha.

“Edasiminek on olnud väga suur kasvõi viimase kuuga. Kui sees suudan ma vastu seina visata juba lõdvalt ja saan rakendada palju jõudu, siis väljas on veel kerge kartus kaugele viskamise ees. Ka Indrek (Tustit) ütleb, et ma pean olema enne võistlema hakkamist treeningutel 100 protsenti valmis. Ma pean saama jälle stabiilseks ja viskama ilusti, siis on aeg võistlema hakata. Kas see juhtub augustis, septembris või jääb järgmisse aastasse, seda näitab aeg. Füüsiliselt oleksin ma hooajaks valmis juba praegu,” lisas Kirt.

Lisaks sportlikule poolele keskendume saates Kirdi lähedastele inimestele, tema perele ehk isale, emale ja õele ning Läti seitsmevõistlejast elukaaslasele Laura Ikauniecele, aga ka heale sõbrale Rasmus Mägile ja olulistele abimeestele spordis. Ühtlasi kuuleme, kelle kiidusõnad valmistasid Kirdile isegi rohkem rõõmu kui esmakordselt 90 meetri alistamine.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 6. osa: Soundcloud | Spotify

Teisipäeval Rakveres toimunud Eesti staadionijooksusarja avaetapi 1500 m distantsil viisid esikohakarikad koju naistest lätlanna Invida Maurina ja meestest Kaur Kivistik.

Avaetapp tõi kohale suure osa meie jooksuparemikust, paljude jaoks oli tegemist sel aastal esimese staadionivõistlusega.

Konkurentsitiheda meeste taktikajooksu pööras lõpusirgel enda kasuks Kaur Kivistik, võidutsedes ajaga 3:56.42. Teise koha võttis Olavi Allase, kaotust Kaurile poole sekundi jagu (3:56.91) ja kolmandana lõpetas lõunanaaber Alberts Blajs (3:57.68).

Head minekut näitas selle distantsi Eesti rekordi omanik Tiidrek Nurme (3:58.61), kes lõpetas jooksu neljandana. Maratoonar teritab vormi 19. juulil Tallinnas toimuvateks 10 000 m Eesti meistrivõistlusteks.

U18 vanuseklassis oli parim Jan Jorke Ellam (4:40.52), U20 vanuseklassis Läti jooksja Kalvis Kilups (4:21.22) ja U23 vanuseklassis Deniss Šalkauskas (4:02.39).

Mehi oli kahe jooksu peale stardirivis 29.

Tugevama meeste 1500m jooksu video:

Naistest viis staadionijooksusarja avaetapi võidu koju üllatuslikult 16-aastane lätlanna Invida Maurina (4:39.80), kes parandas isiklikku rekordit ligi 25 sekundiga. Kogu distantsi vedanud aga lõpusirgel lätlannale alla vanduma pidanud Kelly Nevolihhin leppis teise kohaga (4:39.94). 

Kolmandaks jooksis end Katrin Zaitseva (4:41.85). Neljas koht kuulus Katrina Stepanovale (4:46.25), viies Kaisa Kukele (4:47.83).

U18 vanuseklassis oli parim Invida Maurina (4:39.80) ja naiste U20 vanuseklassi kiireim Birgit Veldi (5:12.47).

Naiste 1500m jooksu video:

U14 ja U16 vanuseklassi 1500m jooks:

1500 m jooksu protokollidega saab tutvuda SIIN

Eesti staadionijooksusari saab jätku 19. juulil Kadriorus toimuvate Eesti 10 000 meetri jooksu meistrivõistlustega.

Järgmiste etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere
☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Eesti kergejõustikuliidu eestvedamisel algab täna Eesti staadionijooksusari, mille eesmärgiks anda meie parematele sportlastele väljund tugevatasemelise võistluse näol.

Etappidel on lubanud osaleda kõik meie paremad staadionijooksjad, teiste hulgas Rasmus Kisel, Kaur Kivistik, Kelly Nevolihhin, Liina Tšernov, Mark Abner, Tiidrek Nurme jpt. ning võib loota, et mõnel etapil rünnatakse ka mõnd Eesti rekordit. Osalema on oodata ka välisvõistlejaid. 

Sari koosneb seitsmest etapist, igal etapil on kavas erinev distants. Üldarvestusse lähevad nelja etapi kohapunktid. Igal etapil saavad kohapunkte 20 paremat: 1. koht 21, 2. koht 19, 3. koht 18, 4. koht 17, 5. koht 16, 6. koht 15, 7. koht 14, 8. koht 13, 9. koht 12, 10. koht 11 jne.

Auhinnaraha pälvivad iga etapi kolm paremat meest ja naist: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot. Sarja kokkuvõttes pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist: 1. koht 500, 2. koht 350, 3. koht 250, 4. koht 150, 5. koht 100, 6. koht 50 eurot. Loe rohkem

Möödunud aasta võitjad Kelly Nevolihhin ja Olavi Allase

Keskmaajooksja Olavi Allase ütles Eesti Kergejõustikuliidule, et kõikidel etappidel ta kindlasti ei osale. “Ettevalmistus on olnud keeruline ja pigem tuleb vaheaasta, kuid plaanin startida
staadionijooksusarjas vähemalt neljal etapil, et kokkuvõttes tulemust kirja saada.” lubas Allase.

Eelmise kahe hooaja staadionisarja naiste arvestuse üldvõitja Kelly Nevolihhinil on heameel, et staadionjooksusari ka see aasta toimub. “Sari toob kokku tugeva konkurentsi, millesarnaseid Eesti kuigipalju ei ole ning lisamotsivatsiooniks on rahalised auhinnad. Meeldib ka selle aastane muudatus, et etappe on rohkem ja distantside valik on laiem, kus kohustuseks ei ole pandud ühtegi pikemat distantsi” lausus Nevolihhin.

Etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere
☞19. juuli – 10000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Rakvere linna lahtiste meistrivõistluste raames peetav Staadionijooksusari saab täna Kastani puiesteel avapaugu 1500m jooksudega kell 18.00.

Hooaja avastardi teeb Kaur Kivistik, konkurentsi tulevad pakkuma Olavi Allase, Karel-Sander Kljuzin, Mark Abner, Karel Hussar, Leonid Latsepov ning tugevast lõunanaabrist on kohal Alberts Blajs.

Naistest on Kelly Nevolihhinile konkurentsi pakkumas Katrin Zaitseva, Katrina Stepanova, Kaisa Kukk ja mitmed teised tugevad jooksjad.

26.-28. juunil toimus Pärnus kiir- ja tõkkejooksu ning hüppajate alarühma hooaja eelne kogunemine, kus osales ligi 40 sportlast ja treenerit.

Kolm aktiivset päeva Pärnus pakkusid sportlastele nii iseseisvaid kui ka ühistreeninguid, jooksu-, hüppe- ja üldkehalisi teste, lisaks veidi teooriat, huvitavaid külalisi ja ühistegevusi.

Sportlaskomisjoni team buildingu viis läbi värske EOK sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias ning EKJL sportlaskomisjoni liige Jaak-Heinrich Jagor. Erinevate sportlike mängude peamiseks eesmärgiks oli üksteise tundma õppimine ja ühtekuuluvustunde suurendamine.

Laupäev oli laagri kõige pikem ja tihedam päev. Tehti üldkehalised testid (30m jooks lendlähtest koos sammuanalüüsiga, paigalt kaugus, paigalt viisik, kuuliheide ette). Peale lõunat mindi Pärnu lahele jahiga sõitma ning õhtul toimus Rauno Kirschbaumi eestvedamisel vestlusring sportlastega, kus sõna said meie Eesti parimad tõkkejooksjad Karl Erik Nazarov, Diana Suumann ja Keiso Pedriks.

Üldkehaliste testide tulemused:

30m TEST sammuanalüüsiga
MEHED – üldkehalised TESTID (paigalt kaugus, paigalt viisik, hüppetestid, kuuliheide ette, rippes kõhulihased)
NAISED – üldkehalised TESTID (paigalt kaugus, paigalt viisik, hüppetestid, kuuliheide ette, rippes kõhulihased)

Pühapäeva hommikul tuli külla enda sportlasteest rääkima jalgrattur Tanel Kangert.

Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juhi Kristel Brendseni hinnangul läks laager igati korda: “Suvepealinn kostitas sportlasi kolme päeva vältel aktiivsete tegevuste ning hea ilmaga!”

“Staadionijutud”, 5. osa | Johannes Erm: ma ei unista 9000, vaid 9200 punktist

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” viiendas osas räägib Manta Maja stuudios oma elust ja sportlaskarjäärist kolmekordne omaealiste tiitlivõistluste medalist ja Tokyo olümpiamängude normi juba mullu alistanud kümnevõistleja Johannes Erm.

“Ma olen tegelikult inimene, kellele meeldib unistada väga suurelt. Ma ei unista 9000 punktist, vaid 9200 punktist. See pole veel käegakatsutav summa, aga selle suunas saab pürgida. Mul on kusagilt meelde jäänud ütlus: sea endale nii kõrged eesmärgid, et sul pole nende täitumisel enam midagi teha,” räägib 22-aastane tallinlane, kes kerkis mullu 8445 punktiga Eesti kõigi aegade viiendaks kümnevõistlejaks.

Ermil tuli teha senise elu üks keerulisemaid valikuid 2017. aastal, kui ta otsustas oma pikaaegse treeneri Holger Peeli käe alt minna treenima ja õppima Ameerika Ühendriikidesse Georgia ülikooli, kus olid eestlastest uuele tasemele jõudnud juba nii Maicel Uibo kui ka Karl Robert Saluri.

“Ega see lihtne otsus polnud, kuid nägin, et finantsiliselt on USA-s lihtsam. USA-s ootas mind ees ka tugev treeninggrupp, mis surus mind iga päev rohkem pingutama. Aga Holgerile polnud kerge sellest otsusest rääkida. See võttis aega mitu kuud. Alguses vihjad natuke, siis vihjad rohkem ja lõpuks ütled ära,” meenutab Erm.

Seekordses saates teeme läbi ka oma “kümnevõistluse”, kus võtame ükshaaval osadeks Ermi kõik alad ja analüüsime neid. Ent juttu tuleb saates ka kell viis hommikul trenni tegemisest, väga noores eas täiskasvanute klassis tippu kerkimisest, eeloleval sügisel USA-sse tekkivast Eesti kümnevõistlejate supergrupist ja paljust muust.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo. 

“Staadionijutud”, 5. osa:

Valgas toimuvatel Hea Lootuse mängude neljandal etapil jooksis Laura Maasik uueks naiste 2000 m takistusjooksu Eesti rekordiks 6:45.60.

Maasik näitas aega 6:45.60 ning ületas varasema tippmargi rohkem kui kolme sekundiga. Eelmine Eesti rekord (6:48.80) oli Kelly Nevolihhini nimel ja joostud 2013. aastal.

Maasik läbis vihmamärjal staadionil ringe uhkes üksinduses, edestades lähimat konkurenti rohkem kui 50 sekundiga. Teise koha teenis lätlanna Alina Sokuleva (7:36.51), kolmas oli  Merlyn Valma (8:16.33).

Tiitlivõistlustel joostakse takistusjooksus 3000 meetrit ning see Eesti rekord (9:50.15) kuulub Jekaterina Patjukile.

Eesti Kergejõustikuliit viib Audentese spordigümnaasiumis ellu uut süsteemi, moodustades kooliga koostöös kompaktsema ja universaalsema treenerite tiimi. Sellele sammule leidub ka kriitikuid.

Audentese spordigümnaasiumi esimene, 20 aasta pikkune riigihankeleping lõppes sel aastal, uus kontraht sõlmiti 15 aastaks ning sisaldab mitmeid uuendusi. Paremaks peaks muutuma toitlustus ja meditsiiniliste teenuste kättesaadavuses.

Paljudel aladel vahetusid uue konkursi tulemusena kas kõik või osad treenerid, teiste seas kergejõustikus.

Kergejõustiklasi hakkavad uuest õppeaastast juhendama Tõnu Kaukis, Andrei Nazarov ja Mikk- Mihkel Arro. Kaukis on Audenteses noori juhendanud aastakümneid, Nazarov on seal varasemalt töötanud, Arro täiesti uus tulija. Seejuures on mitmevõistluse taustaga kolmiku noorim liige Arro sportlasena treeninud nii Kaukise kui Nazarovi käe all.

Seni juhendasid kergejõustiklasi täisajaga Kaukis, Heiko Väät ja Valter Espe, lisaks olid tööl osalise koormusega nii-öelda spetsialist-treenerid Hennit Küppas (teivashüpe), Toivo Ruut (vasaraheide), Liivi Eerik (naiste mitmevõistlus) ja Ants Kiisa (kuulitõuge, kettaheide). Seni ongi tihti kooli sisseastujate soovidele vastu tuldud ja võimaldatud treenida nende soovitud treeneri juures.

Ammune plaan saab teoks

Alaliit on aga aastaid tahtnud, et koolis oleksid konkreetsemad treeninggrupid, kes treeniksid koos ja toimiksid ühtsemalt. Et tekiksid universaalsed ja mitmekülgsed treeningrühmad, mis on eelkõige mitmevõistluse suunaga, võimaldades samal ajal ka erandeid.

Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe ütleb, et üritatakse luua uut süsteemi, mis toetaks noorte sportlaste mitmekülgset arengut. «Meie nägemuses moodustavad treenerid ühtselt toimiva meeskonna, kes teeb asju koos. Kool ootab samuti, et treenerid oleksid osa nende kollektiivist, mitte ei toimetaks igaüks eraldi. Seoses uue hankega toimuvad Audenteses mitmed muutused ja meiegi oleme püüdnud samal ajal oma ala süsteemi selle sees paremaks teha. 20 aastat on olnud üks tee, usume, et sealset treeningprotsessi saab koostöös õppimisega paremini korraldada. Individuaalaladel ongi keeruline teha ideaalset süsteemi, millega kõik rahul oleksid,» sõnas Lippe.

Kandideerijatel pidi muude kriteeriumide seas olema minimaalselt treeneri 6. kategooria, mis seadis otsustamisel teatud piirangud, eriti nooremate juhendajate puhul. Kandideerimine toimus läbi avaliku konkursi, nii said kõik sobiva kategooria omanikud seda teha.

«Kindlasti on neid, kes otsusega rahul pole, aga Audentese ja Eesti Olümpiakomiteega tegime konsensusliku otsuse. Meie tahaksime uutmoodi edasi minna. Valituks osutunud kolmikul on hea omavaheline klapp, tahame luua olukorra, et noore sportlase ja ka lapsevanema jaoks oleks Audentes privileeg, koht, kuhu soovitakse ise tulla,» jätkas alaliidu juht.

Mitmevõistluse suunitlus

Kogenud Kaukis, mitmeid tippe juhendanud Nazarov ja nooremat generatsiooni esindav perspketiivikas Arro on liidu silmis hea kooslus, kellega soovitakse muutusi kinnistama asuda.

Seni Audenteses heitjaid treeninud Ants Kiisa kandideeris samuti uueks perioodiks. Tema pole liidu uue suunaga päri ning leiab, et edasi tulnuks minna vanamoodi.

«Kaheldava väärtusega on see uus süsteem. Kuna tegu on riigi raha eest õppivate noorte tippudega, on riigil ka eeldusid, et sealt tuleb parim kvaliteet ehk et oleks alaspetsiiXlisem trenn. Tahame ju lõpuks ka riigile medaleid tuua. Aga kui on kolm sellist üldtreenerit, siis ma ei tea, mis see tulemus olema saab.

Eks paar-kolm esimest aastat näitavad, kas see end õigustab,» leiab Kiisa.

Heitetreeneri sõnul tunneb ta heitjate pärast muret, sest neil pole spetsiaalse treeneri puudumisel soovi Audentesesse õppima ja treenima minna. «Kui vaatame, mis aladel Eesti tiitlivõistlustelt medaleid on saanud, siis on selleks heitealad ja mitmevõistlus, teistel aladel on olnud üksikud sähvatused. Kui noor heitja näeb, et Audenteses pole spetsiaalset treenerit, siis mks ta peaks sinna minema? Või kes hakkab noori heitjaid Audentesesse kutsuma?» viskab Kiisa õhku mitu küsimust.

Kiisa on nõus, et mitmevõistlus on kergejõustikus küll kõige alus, ent heitealade sportlaste ettevalmistus on tema sõnul väga spetsiiXline treening ja ühe korralikul tasemel heitja ette valmistame võtab tavaliselt aega kaks-kolm aastat. «Usun, et seda oskavad heitetreenerid hästi. Minu teada tuleb nüüd kaks heitjat kooli juurde ja kaks treenivad seal varasemast, see on juba arvestatav number,» lisab Kiisa.

Uus treenerite kolmik on öelnud, et nad sooviksid vajadusel ka teisi spetsialiste protsessi kaasata, milleks koolil ka vahendid on.

Andrei Nazarov ütleb, et tema on sarnase süsteemi järgi Audenteses ka varem töötanud (aasatel 2003-2009) ja see toimis hästi. «Ka toona olid konkreetsed treenerid ja grupid, vahepeal läks see süsteem laialivalguvaks. Kergejõustik on suur ala ja arvamusi on palju, kuidas peaks asju tegema. Meie ülesanne on siin teha pühendunult head tööd, usun, et siis tuleb ka loodetud tulemus. Kõigil oli ju võrdne võimalus kandideerida ja oma tugevusi esitleda. Kui me tunneme, et jääme kellegi treenimisel hätta, siis muidugi küsime me abi, see võimalus on alati olemas ja seda kavatseme ka kasutada,» kinnitas Nazarov.

Kaukisega on Nazarov varasemalt koos töötanud ja asjad sujusid toona hästi. «Usun, et saame ka kolmekesi ilusti hakkama, olen Mikku varasemalt ju treeninud ja tean teda inimesena hästi.»

Audentes vaatab tulevikku

Audentese direktor Priit Ilver toonitab treenerite omavahelise koostöö olulisust ja ütleb, et kõige tähtsam on noorsportlaste areng pikas perspektiivis.

«Liit soovis ammu süsteemi parandada ja selle uue lähenemise järgi on ka treenerid valitud. Kool võttis otsustamisel arvesse treenerite pädevusi ja tausta, kas nad on noortega töötanud ja milliseid väärtusi nad endas kannavad. Saan öelda, et koostöö nende kolme vahel on tugevam, kui varasemalt treenerite vahel on olnud. Treenerid ei peaks omavahel konkureerima, vaid grupis olevate sportlaste vahel peaks tekkima edasiviiv konkurents. See loob pinnase arenguks,» selgitab Ilver enda nägemust.

Kooli jaoks on tähtis, et noored sportlased oleksid hästi treenitud ja igas mõttes hoitud. Ja peamine on kaugem eesmärk, mitte see, et keegi U16 arvestuses Eesti meistrivõistlustel või ka noorte tiitlivõistlustel medaleid võidab.

«Tähtis on pikaajaline areng, et pärast keskkooli lõppu jääksid nad spordi juurde ja lõpuks esindaksid Eestit täiskasvanute koondise tasemel,» lisab Ilver. «Need kolm treenerit on mitmevõistluse suunitlusega, aga kui peaks olema selliseid sportlasi koolis, kelle puhul nad vajavad abi, siis kaasatakse ka spetsialiste.»

Allikas: Postimees/Mariel Gregor https://leht.postimees.ee/7004770/kergejoustikuliit-puuab-audenteses-muutuste-tuules-uut-susteemi-juurutada?_ga=2.162830523.627300938.1594012977-556982048.1591861453

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu juunikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

Täna tähistab 50. juubelit olümpiavõitja Erki Nool!⁣

Lõpetanud 1989. aastal Tallinna Spordiinternaatkool (TSIK). Kergejõustikutreeninguid alustas 5. klassis Heini Allikvee suunamisel. Pärast 6. klassi lõpetamist treenis TSIK-is Tiiu Jurkatamme, 9. klassist alates Rein Soku juhendamisel. 1989–1993. aastal oli tema treener Sven Andresoo, 1995–1997 taas Rein Sokk, 1998 Ants Kiisa, 1999–2000 Greg Richards ja Daley Thompson, 2001–03 Andrei Nazarov ja 2004 Josef Schmidl.

Püstitas 1988. aastal Eesti noorterekordeid ning täitis samal aastal teivashüppes ja 1989. aastal kümnevõistluses meistersportlase normi. Võitis 1990. aastal seitsmevõistluses Nõukogude Liidu juunioride meistrivõistlustel hõbeda.

Kümnevõistlejana võitis 2000 Sydney OM-il kulla, 1996 Atlanta OM-il oli 6. ja 2004 Ateena OM-il 8., 1992 Barcelona OM-il katkestas.

Maailmameistrivõistustel saanud 2001. aastal hõbeda, 1995. aastal oli 4., 1997. aastal 6. ja Sevilla MM-il 1999. aastal 14.
Euroopa meistrivõistlustelt ette näidata 1998. aasta kuld (Budapest), Münchenis 2002. aastal hõbe ja 1994. aastal 10. koht.

Seitsmevõistluses saanud sise-MM-il 1997 ja 1999 hõbeda, 2001 ja 2004 5. ning 1995. aastal ette näidata 7. koht. Euroopa sisemeistrivõistlustel 1996. aastal Stockholmis kuld, 2000 ja 2002 pronks, 1994. aastal 5. koht ning 2005. aastal ette näidata 12. koht.

Võitnud maineka Götzise mitmevõistluse kahel korral 1995. ja 1998. aastal. 1998. ja 2000. aastal võitnud kümnevõistlejate maailma sarivõistluse (IAAF Combined Events Challenge)

Tulnud aastatel 1989–2004 individuaalselt 19 korral Eesti meistriks. Püstitanud aastatel 1995–2001 13 Eesti rekordit. Kuulunud 1991–2005 Eesti koondisse.

Eesti parim meessportlane 1996–98 ja 2000 ning Eesti parima võistkonna liige 1997. Meedia valituna aasta inimene 1998 ja 2000. Euroopa aasta parimate kergejõustiklaste valimisel sai 1998 ja 2000 5. koha. Asutanud 1997. aastal Erki Noole SK ning on korraldanud 1998–2009 seitsmevõistluses rahvusvahelist võistlust (Erki Nool Reval Cup, aastast 2001 Reval Hotels Cup).

Kergejõustikutreeneri 7. kutsetase (2019). Aastast 2001 EOK liige, 2008–12 EOK esindajate kogu liige ning 2008–12 ja 2016–20 EOK täitevkomitee ja tippspordi komisjoni liige. 2005–17 Euroopa olümpiakomitee (EOC) sportlaskomisjoni aseesimees ja meditsiinikomisjoni liige. 2007–11 Euroopa Kergejõustikuliidu arengukomitee ja 2011–15 Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu liige ning 2014–16 Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige. Aastast 2015 MTÜ Olümpiavõitjate Kogu president. Olnud 2007–15 Riigikogu liige ja 2015–17 Tallinna linnavolikogu liige. ÜRO Lastefondi (UNICEF) hea tahte saadik (1999). Riikliku spordipreemia (1998 ja 2000). Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (2001). EOK teenetemärk (2006), EOK auliige (2020). Kergejõustikuliidu auliige (2007). Leedu Olümpiakomitee ausa mängu (fair play) auhind (2019). 

Mis tunne on? Erki Nool meenutab Sydney olümpia dramaatilisi hetki ja kuldmedali võitu:

Sügisel möödub Eesti olümpiasangari suurest triumfist juba 20 aastat.

Eesti kergejõustikuliit soovib kirglikule ja karismaatilisele spordihingele ümmarguse tähtpäeva puhul õnne ning rõõmu!

“Staadionijutud”, 4. osa | Liina Tšernov: vahel oleks mulle meeldinud kaotada, aga joosta hea aeg

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” neljandas osas vestleb Manta Maja stuudios tippspordist, treeneritööst ja mänedžeriametist 1500 meetri jooksu Eesti rekordiomanik ning paljukordne Eesti meister ja rahvajooksude võitja Liina Tšernov.

“Hooaja alguses on ärevus alati suurem,” tunnistab Sakus jooksjate Aleksander ja Piia Tšernovi peres üles kasvanud Liina Tšernov. “Mida start edasi, seda vähem ärevust on. Samas, kui närvi sees üldse pole, siis ei tule ka jooksust midagi välja. Ja uskuge mind, mina pabistan igal jooksul, isegi siis, kui tean, et olen favoriit.”

32-aastane Tšernov on jooksnud nii treeningutel kui ka võistlustel palju üksinda. See aga on eeldanud tugevat enesedistsipliini.

“Ma olen olukorraga kohanenud. Eestis võtsin ma ühel hetkel sellise hoiaku, et kui ma tahan joosta, siis jooksen kiiresti. Muidugi võiksin ma jääda (Eesti võistlustel) alguses teiste taha passima, aga sel poleks mõtet. Kui tagasi vaadata staadionijooksude peale, siis kindlasti oleks mulle meeldinud vahel kaotada, aga joosta seejuures väga hea aeg,” sõnab Tšernov.

2015. aastal alustas Tšernov tööd mänedžer Aivar Karotamme abilisena. 

“Eks ma alguses natuke kartsin, sest polnud täiesti selge, mida ma tegema pean. Ent olen väga palju Aivari kõrval õppinud ja näinud. Ma arvan, et minu üks hea omadus on see, et ma õpin suhteliselt kiiresti – nii elus kui ka trennis. Aivar on otsekohene, kui selleks on põhjust, aga tegelikult on ta väga hea südamega inimene,” ütleb Tšernov, kes plaanib tänavuse hooajaga oma staadionikarjäärile joone alla tõmmata.

Tšernov räägib saates muuhulgas hoovispordist, oma pikaaegsest treenerist Endel Pärnast ja Eesti ühe vanema rekordi murdmisest, aga ka realiseerimata jäänud eesmärkidest ja vigastustest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 4. osa:

Täna, 21. juunil tähistab 70. juubelit kergejõustikutreener Tiina Torop

Lõpetas 1968. aastal Tartu 1. keskkooli, 1972 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja 1980 TRÜ aspirantuuri. Alustas kergejõustikutreeninguid 1960 Tartu Tartu rajooni Laste- ja Noorte Spordikoolis (LNSK).

Tulnud 1971 ja 1973 100 m jooksus ning 1971, 1974 ja 1980 kaugushüppes Eesti meistriks, võitnud sisemeistrivõistlustel 1971, 1973 ja 1979 60 m jooksus ning 1971 ja 1972 kaugushüppes kulla. Aastatel 1969–1975 tulnud 4 korral Eesti meistriks 4 × 100 m teatejooksus.

Isiklikke rekordeid: 60 m 7,63 (Eesti sisetipptulemus, 1979), 100 m 12,1 (1973), kaugus 6.10 (1979). Võistelnud 13 korda Eesti koondises.

Õpilasi: Taimi Kõnn, Ene Jürisma, Virge Viss, Liivi Kukk, Annely Ojastu, Sergei Ivanov, Urmas Treiel, Rene Oruman, Diana Suumann, Õilme Võro jpt.

Kuulunud Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi ja Kalevi treenerite nõukogu eestseisusse, olnud 2005–09 Kergejõustikuliidu kutsekomisjoni esimees ja 2009–17 EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liige. Koostanud õppevahendeid, avaldanud teadusartikleid ning teinud kaastööd Kehakultuurile ja Sporditähele. Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2012). 

Soovime juubilarile edu ja jaksu noorte kergejõustiklaste kasvatamisel!

Täna hommikul suri 74 aasta vanuselt märtsis insuldi saanud Euroopa kergejõustikuliidu president Svein Arne Hansen.

Hansen on varasemalt juhtinud Bisletti mängude direktori ametit, seejärel olnud Norra kergejõustikuliidu juht.

2015. aastal sai temast 1969. aastal loodud Euroopa kergejõustikuliidu ajaloo viies president. Samuti oli Svein Arne Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige.

Eelmisel aastal valiti Hansen uuesti neljaks aastaks Euroopa Kergejõustikuliidu presidendiks. Seal võttis ta endale eesmärgi külastada kõiki liikmesriike.

Hansen oli muu hulgas tuntud ka dopinguvastase võitluse edendajana, kes pooldas eluaegseid võistluskeelde.

Podcast “Staadionijutud”, 3. osa | Ksenija Balta: ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” kolmandas osas on Manta Maja stuudios külas kahel korral Eesti parimaks naissportlaseks valitud kaugushüppaja Ksenija Balta (33).

2006. aastal, olles toona vaid 19, võttis Nissist pärit naine ühe suve jooksul Eesti rekordi enda nimele nii 100 ja 200 meetri jooksus kui ka kaugushüppes, kerkides hoobilt meie tuntumate naissportlaste hulka. Kolm aastat hiljem krooniti ta juba Euroopa sisemeistriks.

“Ütleme nii, et mingil hetkel noorena sattus n-ö staarihaigus peale küll,” naerab Balta nüüd, aastaid hiljem. “Aga mul on väga palju vedanud nende inimestega, kes on minu ümber – ema, isa ja Andrei (Nazarov). Ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla. Ta ütles, et need on küll head tulemused, aga tõeline sport algab kusagilt mujalt ja ma pean kõvasti tööd edasi tegema.”

Olgugi et Balta hakkas varakult kergejõustiklasena noorteklassides silmapaistvaid tulemusi näitama, ei teinud ta lapsena sugugi igapäevaselt trenni, nagu eeldada võinuks.

“Ka selline aeg on ette tulnud, kus näiteks sõbrannadega väljas tolgendamine tundus jube põnev ja tähtis tegevus. Kogu selle asja suur pluss oli muidugi see, et me vähemalt liikusime kogu aeg. Keegi ei läinud kellegi koju lihtsalt istuma või telefonis olema. Tol ajal polnudki kellelgi personaalseid telefone ja arvuteid kodudes. Õnneks möödus mul puberteet üsna ladusalt. Kuni üheksanda klassini tegin ma ainult kaks korda nädalas trenni. Tänapäeval tehakse selles eas oluliselt rohkem trenni, aga mul oli siis palju vaba aega.”

Balta ei tunne sisimas veel sugugi, et on jõudnud tippsportlase mõistes soliidsesse ikka.

“Kui vahel keegi minu käest küsib, kui vana ma olen, siis ma jään mõtlema, sest mulle tundub siiani, et olen umbes 21-aastane. Ma arvan, et nii peabki olema. Vanus on kõigest number, aga see, kui vana sa tegelikult oled, sõltub sinu enda lähenemisest,” räägib Balta.

Värskes saates tuleb muuhulgas juttu Balta sportlastee raskematest hetkedest, sotsiaalmeedia rollist tänapäeva tippspordis, soovist seitsmevõistluses end veel korra proovile panna ja tänavusest välishooajast.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 3. osa:

Koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaeg ei kulmineeru järgmisel nädalal mitmevõistluse finaaliga Kuressaares, vaid septembris Tartus. Tavapärasest hiljem toimuvad ka maakondades ja linnades peetavad eelvõistlused.

Koroonaviirusest tingitud paus venitab juba novembris alanud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaja tavapärasest kolm kuud pikemaks.

Märtsis ja mais toimuma pidanud üksikalade vabariiklikud etapid ootavad noori nüüd 30. augustil Võrus ja 6. septembil Rakveres. Järgmiseks nädalaks Saaremaale planeeritud mitmevõistluse finaal viiakse läbi aga 19.-20. septembril Tartus.

Nendele vabariiklikel etappidele peale pääsemiseks peetakse pika suve jooksul linnades ja maakondades eelvõistlusi ja iga paik otsustab ise, millises järjekorras noored TV 10 norme püüda saavad.

“Tallinnas on asjad tehtud nii, et mitmevõistluse norme püüdsime praegu. Juuli alguses on kolmas-neljas etapp ühisvõistlusena ja siis üritame kõik normid ära püüda, et siis sügisel saaksime rahulikult juba finaalvõistlusele peale minna,” ütles treener Kädy Tänav (Tänak) ERR-ile.

TV 10 Olümpiastarti sarja Tallinna linna mitmevõistluse etapil osalenud pingutasid nädala sees Kadrioru staadionil. Spordiklubi Fortise eestvedamisel korraldatud mitmevõistluse tegid läbi kuni 12-aastased ja kuni 14-aastased noored – vanusegrupp, kes peaks treener Kädy Tänav (Tänaku) sõnul olema võistlusvormis iga päev.

“Nad ikkagi on saanud praegu tavatreeninguid teha,” lausus ta. “Eks nad ikka natukene toored on mõnel alal, aga siis ongi sügisel olukord natuke parem. On küpsemad ja ehk tulevad ka natuke suuremad rekordid.”

Õige mitut sarja rekordit jahib sügisel Kädy Tänav (Tänaku) õpilastest Tristjan Jaanson, kes võitis Tallinna linna etapil kuni 12-aastaste poiste üheksavõistluse (6252 punkti), näidates eriti kiiret minekut sprindis.

“Parandasin oma 60 meetri aega päris palju,” lausus Pelgulinna Gümnaasiumi õpilane. “Eelmine aeg oli 8,24 sekundit, mille ma tegin talvel Lasnamäe hallis Eesti meistrivõistlustel ja praegune aeg on 7,97.”

Kui kaheksa sekundi alla sprinti õnnestub näidata ka sügisel finaalis, kerkib Jaanson TV 10 sarjas ala rekordiomanikuks.

Meeleolukalt kulmineerunud Tallinna linna poiste üheksavõistlus näitas, et septembris on ohus ka tõkkesprindi sarja rekord ja seetõttu kavatseb Jaanson kogu suve trenni teha.

“Ma arvan, et ma ikka treenin,” lausus ta. “Ma tahaks kuhugi jõuda sellega, sest kuna mul pole midagi muud teha elus, siis keskendun kergejõustikule ja lähen sellega edasi.”

Kuni 12-aastaste tüdrukute kuuevõistluse võitis 4595 punktiga Tallinna linna etapil samuti treener Kädy Tänav (Tänaku) õpilane Ellen Ingrid Aadamsoo, kes läbis viimase ala 600 meetrit ühe minuti ja 48,63 sekundiga.

“Ma olin väga rahul 600-ga. Seal tuli isiklik rekord. Üks sekund olin kiirem,” lausus Prantsuse Lütseumi õpilane. “Palliga olen ka arenenud. Varem oli halvem, nüüd on juba paremaks läinud ja jäin ka väga rahule kaugushüppega, kuigi talvel oli parem, aga nüüd on see ikka väga hea.”

Ellen oli üks neist, kes tegi kahe päeva jooksul Kadriorus kaasa nii TV 10 Olümpiastarti sarja Tallinna linna mitmevõistluse kui juba 63. korda toimunud Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistlused, mida Nõmme Kergejõustikuklubi on pikalt vedanud.

Keerulisel ajal ühendati kaks noorte jõuproovi ja huvilisi oli nii palju, et mitte kõik soovijad ei pääsenud kehtiva 100 osaleja limiidi tõttu starti.

Individuaalvõistlejad peavad TV 10 vabariiklikel etappidel osalemiseks tulema vastaval alal maakonnavõistluse võitjaks või täitma osavõtunormi. Juhend.

Juba homme, 15. juuni toimuvad maakondlikud eelvõistlused algusega kell 13.00 Valga staadionil ja kell 14.00 Tartus, Tamme staadionil.

Allikas: https://sport.err.ee/1101994/tv-10-olumpiastardi-hooaeg-venib-pikemaks

1.-2. juulil toimub Kadrioru staadionil fotofiniši täiendkoolitus, mis lõppeb fotofiniši kohtunikueksamiga. Programm algab 1. juulil kell 18.00 ja 2. juulil kell 9.00.

Koolitajateks on Soome eksperdid Esa Mikkonen ja Ville Aho, kes kuulus 2016-2020 Euroopa VDM (video kaugusmõõtmise) kohtunike paneeli.

Koolitusele on oodatud kõik, kellel on varasem kogemus fotofiniši kasutamisega. Registreerimiseks saata meil kaupo@ekjl.ee.

Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas abitreeneri EKR 3 kergejõustiku erialase tasemekoolituse praktiline osa. Koolitusel on võimalik osaleda ka treeneritel, kellel on EKR 3 või kõrgem kutse.

Koolituse hind: 1 päev 25€, 2 päeva 40€

Registreerimiseks kirjuta berit@ekjl.ee

Koolituse programm

Lisainfo:
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
524 2000

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” teises osas on külas Karl Erik Nazarov, kes kerkis talvel Eesti kõigi aegade kiireimaks 60 meetri sprinteriks.

21-aastane Nazarov tunnistab värskes saates, et ei osanud ka ise Argo Golbergi nimel olnud Eesti rekordi 6​.​71 alistamist veel oodata.

“See oli kirjeldamatu tunne, kui sain teada oma aja 6​.​68. Kui sa vaatad, kuidas profid head tulemust tähistavad, siis nad vist oskavad seda juba teha. Aga kui mina olen tagantjärele vaadanud, mida ma pärast jooksu tegin, siis ma ei osanud kuidagi reageerida. Viskasin käed õnnest õhku, põlvitasin korra, lõin teistele võistlejatele plaksu ja otsisin treeneri üles,” meenutab Nazarov oma senise karjääri tipphetke muigega.

Seekordse saatekülalise onu on Eesti kõigi aegade paremate kümnevõistlejate hulka kuuluv Andrei Nazarov, kellel oli suur roll selles, et ka Karl Erikust kergejõustiklane sai.

“2009. aasta suvel võttis Andrei mu oma trenni kaasa. Mäletan, et ma jooksin esimeses trennis staadionil koos kümnevõistleja Indrek Turiga. Sellest ajast peale käisin ma alati treeningutel ja võistlustel kaasas. Andrei oli väga positiivse suhtumisega. Ta tegi mulle trennis võistlusi, et pingutaksin näiteks jäätise või pitsa nimel. Just tema õpetas mulle pingutamist,” ütleb Karl Erik, kes on tänaseks liikunud onu käe alt jooksutreeneri Liivi Eeriku treeningrühma.

Olgugi et Nazarov tegi eelmistel aastatel tõsiselt kümnevõistlust ja jooksis talvel Eesti rekordi 60 meetri distantsil, on ta otsustanud rahvusvahelisel tasemel tippu pürgida 400 meetri tõkkejooksus.

“Sprindis on paratamatult mustanahalistel sportlastel kiirust ja plahvatuslikkust rohkem. Ma arvan seetõttu, et 400 meetri tõkkejooks on minu jaoks sobilikum. Valge mees võib sel alal suure tööga palju saavutada,” selgitab Nazarov, kes loodab neljanda eestlasena juba sel hooajal 50 sekundi piiri alistada.

Tallinnast pärit Nazarov räägib saates tööst Estonia teatri garderoobis, suurest huvist olümpiaraamatute vastu, sportlasteega kaasnevatest ohtudest ja pingetest, aga ka kohtumisest Ashton Eatoniga ja paljust muust.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 2. osa:

Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud EOK presidendivalimistel nimetati järgmiseks neljaks aastaks ametisse senine president Urmas Sõõrumaa.

Alates 2016. aastast EOK presidendi ametit pidav Sõõrumaa osutus valituks esimeses voorus, kogudes 83 häält. Sõõrumaa vastaskandidaat, senine asepresident Tõnu Tõniste sai 38 häält.

Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendile valiti täna ka uus täitevkomitee koosseis.

EOK asepresidentideks nimetati Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi (106 häält), kes saab hoolitsema eelkõige tippspordiga seotud valdkondade eest ning Toomas Tõnise (105 häält), kes hoiab korda organisatsioonis ja liikumisharrastajate seas.

Lisaks otsustas täiskogu nimetada Eesti Olümpiakomitee auliikmeteks olümpiavõitjad Gerd Kanter ja Erki Nool.

EOK täitevkomitee liikmeteks valiti Remo Holsmer (93 häält), Jaanus Karilaid (85), Oliver Kruuda (85), Mihhail Kõlvart (107), Allar Levandi (109), Hanno Pevkur (96), Raivo Rand (96), Anne Rei (100), Indrek Saar (99), Helle-Moonika Helme (76), Lauri Luik (100), Kristjan Port (108), Helir-Valdor Seeder (88) ja Sven Sester (87).

Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjon valis oma esimesel koosolekul komisjoni esimeheks  olümpiavõitja Gerd Kanteri. EOK esindajate kogusse volitasid sportlaskomisjoni liikmed ennast esindama uisutaja Saskia Alusalu ja sõudja Allar Raja.

Teist järjestikust ametiaega sportlaskomisjoni esimeheks valitud Gerd Kanter tänas sportlaskomisjoni eelmist koosseisu tehtud töö eest ning avaldas rõõmu uue koosseisu teotahtelisuse ja entusiasmi üle.

„Sportlaste hääl peaks kogu Eesti spordis otsuste tegemisel rohkem kõlama. Nelja aasta pärast tahaksime oma ametiaja lõpuks näha, et suuremates alaliitudes on oma sportlaskomisjon, väiksemate alaliitude puhul juhatuses esindaja tegevsportlase näol. Teine suur eesmärk on sportlasfoorumi korraldamine. Meie värsked liikmed lisasid, et väga olulisel kohal on kommunikatsiooni tõhustamine alaliitude ja sportlaste vahel,“ ütles Kanter. 

EOK sportlaskomisjoni koosseis:

• Gerd Kanter (kergejõustik)

• Allar Raja (sõudmine)

• Saskia Alusalu (uisutamine)

• Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)

• Johanna Talihärm (laskesuusatamine)

• Kert Toobal (võrkpall)

• Matz Topkin (paraujumine)

• Liis Kullerkann (võrkpall)

• Annika Sakkarias (kergejõustik)

EOK sportlaskomisjoni said kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. Kokku esitati 22 kandidaati 18 spordialalt. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmistel valimistel 2016. aastal, mil kandideeris sportlaskomisjoni vaid 14 sportlast ja hääletas 17 sportlast. 

EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega.

Allikas: https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/eok-sportlaskomisjoni-esimeheks-valiti-gerd-kanter

Eesti läbi aegade suurimaks virtuaalseks rahvaspordisündmuseks tõusnud Tallink Maijooksu virtuaaljooksul osales 4474 liikumisharrastajat. Osavõtjate abil koguti 4500 eurot heategevusliku panusena Eesti Vähiliidu toetuseks.

Maijooks toimus sel kevadel 23.-31. maini esmakordselt virtuaalse sündmusena. Eesti läbi aegade kõige osavõturohkeimast virtuaaljooksust võttis osa 4474 harrastajat. Seitsme kilomeetri pikkusel raja läbis kas joostes, käies või kepikõndi tehes 3644 sportlikku naist ning virtuaalse lastejooksu rajal lõi kaasa 830 väikest spordisõpra. 

Virtuaaljooksu kiirem läbija oli Eesti parim keskmaajooksja ja viiekordne Maijooksu võitja Liina Tšernov, kes suutis Rocca al Mare kergliiklusteedel seitse kilomeetrit joosta ajaga 25 minutit ja 6 sekundit.

Tallink Maijooksu virtuaaljooksul olid esindatud kõik Eesti maakonnad. Maijooksul löödi kaasa ka kaheteistkümnes välisriigis: Soomes, Ameerika Ühendriikides, Austrias, Belgias, Iirimaal, Lätis, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Šveitsis ja Inglismaal.

“Meil on siiralt hea meel, et Maijooksu traditsioon sai jätkuda ka sel aastal ja nii paljud naised ja lapsed virtuaaljooksul osalemise võimalust kasutasid. Koos tegime pärast kõigi jaoks keerulist aega sporti, hoidsime olulist traditsiooni elus ja tegime head meie Eesti naiste tuleviku ja tervise nimel, ” lausus Tallink Grupi brändi- ja turundusjuht Kristi Männik. 

Tallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtjad kogusid heategevusliku eesmärgina 4500 eurot, mis annetatakse Eesti Vähiliidule mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostmiseks, et kaasa aidata rinnavähi varajasele avastamisele Eestis.

“Kümne aasta jooksul on Vähiliidu bussis käinud  üle 70 000 naise, rinnavähk on avastatud 298-l. Neist 85% juhtudest on olnud haigus avastamise momendil varases staadiumis, kus see on väljaravitav. Suur tänu kõigile Tallinki Maijooksu korraldajatele ja osalejatele, kes toetasid Eesti Vähiliitu, et osta uus 3D mammograaf,  mis aitab avastada rinnavähki igas eas naistel.” ütles Maie Egipt Eesti Vähiliidu juhatuse esimees.

Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kahe aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.

Lisainfo:
Kadi Möller
Tallink Maijooksu sekretariaadijuht
5693 9393

Maailma Kergejõustikuliit (WA) jätkab omapärasete jõuproovide korraldamist. Sedapuhku peavad The Ultimate Garden Clash sarja raames maha isemoodi heitluse kümnevõistluse maailmarekordimees Kevin Mayer, valitsev maailmameister Niklas Kaul ja MM- hõbemedalist Maicel Uibo.

Jõuproov koosneb kolmest alast. Võistlus algab teivashüppega, kus sportlastel tuleb 10 minuti jooksul võimalikult palju kordi alistada kõrgus 4.00. Seejärel liiguvad mehed kuulitõuke ringi, kus on eesmärk tõugata 7,26 kilost raudmuna 10 minuti vältel võimalikult palju kordi 12 meetri joone taha. Tunniajane “triatlon” lõppeb joonejooksuga, kus kaks koonust asetatakse üksteisest 20 meetri kaugusele ja neid puudutades tuleb edasi-tagasi sprintida. Võidab see, kes viie minuti jooksul enim tiire läbib. 

Omapärase triatloni võitjaks kroonitakse kolme alaga enim punkte teeninud sportlane.

Kümnevõistlejad asuvad võistlustulle igaüks oma treeningkeskustes. Maicel Uibo võistleb USA-s Florida osariigis asuvas Clermonti võistluskeskuses. Prantslasest kümnevõistluse maailmarekordimees Kevin Mayer võistleb kodumaal Montpellier’s ning sakslane Kaul otsustas kodumaal Mainzis oleva treeningbaasi kasuks.

“Ma olen ilmselt nii-öelda tagaajaja rollis. Kindlasti tuleb see aga lõbus võistlus. See meenutab meie igapäevatööd, kus me jookseme, hüppame ja tõukame, aga antud juhul on see vimkaga võistlus, sest loeb korduste arv. Ma ei tea üldse, mida oodata, sest ma pole sarnaselt Kaulile kolm kuud teivast hüpanud ega ole ka kuuli tõuganud,” 

Maicel Uibo

Võistlus algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 18 õhtul. Otseülekannet näeb erinevates Maailma Kergejõustikuliidu sotsiaalmeedia kanalites kui ka meie Kergejõustiku facebooki lehel!

Vabariigi Valitsuse 16. mai korraldusega nr 172 lubatakse (muudetud: Vabariigi Valitsuse 21. mai 2020. a korraldusega nr 182 ning Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega nr 190.):

1. alates 1. juunist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100.
2. alates 1. juunist 2020 siseruumides spordivõistluste korraldamine pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100.
3. alates 1. juulist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui korraldaja tagab osalejate arvu kuni 1000 inimest.
4. alates 1. juulist 2020 siseruumides spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 500 inimest.

Spordivõistluste korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ning 2+2 reegli järgmise. 2+2 reegel on Vabariigi Valituse korralduses sätestatud järgmiselt:

1. avalikus kohas võib viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, välja arvatud koos viibiv ja liikuv perekond või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda mõistlikult võimalik tagada;
2. siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikus kohas tuleb hoida teiste isikutegavähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos viibival ja liikuval perekonnal, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda mõistlikult võimalik tagada.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika (vajaduse korral koostöös turvateenuse pakkujaga) ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta juunis ning 500 osalejat juulist.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika ka pealtvaatajad, aga korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajate arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta juunis ning 1000 isikut alates 1. juulist.
4. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
5. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit.
6. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
7. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
8. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega kahemeetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik.
9. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
10. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
11. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseametisoovitusi
12. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.
13. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste jakrooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
14. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada niiregistreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
15. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
16.  Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, välja arvatud punktid, mis puudutavad siseruumides pealtvaatajateta võistluste korraldamist kuni 30.06.2020. Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit: https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja- kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.

• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Esimese eestikeelse kergejõustiku taskuhäälingusaate avaosas meenutab oma senise karjääri eredamaid hetki, räägib treeningute ülesehitusest ja vaatab tulevikule otsa Eesti kõigi aegade üks silmapaistvamaid jooksjaid, 400 meetri tõkkedistantsile keskendunud Rasmus Mägi.

“Ma ei ole kunagi valinud ühte konkreetset sportlast, kelle järgi joonduda. Ma arvan, et see on ka üsna ohtlik. Kellelgi ei maksa oma orignaalseid iseloomuomadusi ära kaotada, et lihtsalt jäljendada mõnda teist sportlast. Tegelikult on meil kõigil piisavalt originaalsust. Kedagi jäljendades võime aga kaotada just selle, mis meid aitaks läbimurdele,” rääkis tartlane uues saates.

Kuna igas saates võetakse meie kergejõustiklaste karjäär lahti erinevate märksõnade kaudu, jutustab Mägi näiteks eeskujudest rääkides loo, kuidas ta väikese kergejõustikusõbrana sakslasest OM-hõbeda Frank Busemanni süles võistlustele sõitis, kui suur pettumus oli vigastuse tõttu Londoni MM-ilt eemale jäämine ja mil moel saab isegi rasket lõigutreeningut nautida.

“Praegu on noorte puhul üsna populaarne Ameerika Ühendriikidesse minemine. Mina aga uskusin ja lootsin, et suudan endale Eestis luua paremad tingimused. See polnud ohverdus, vaid teadlik valik,” selgitas Mägi, miks ta pole kunagi välismaale õppima ega treenima läinud.

Avasaate küsimusmängus puudutasime Rasmuse lapsepõlve ja TV 10 Olümpiastarti sarjas näidatud tulemusi.

Eesti kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni kaudu ellu kutsutud saade hakkab eetris olema kolmel suvekuul iga nädala kolmapäeval. Saadet juhib Karl Rinaldo, vaheklipid loeb sisse legendaarne kohtunik Peeter Randaru.

“Staadionijutud”, 1. osa:

STAADIONIJOOKSUSARJA KUUE ETAPI PUNKTIARVESTUS:

Mehed

Naised-1

SARJA EESMÄRK

Sarja põhieesmärk on Eesti keskmaajooksu arendamine. Eesmärk on tuua starti kõik meie paremad kestusjooksjad ja pakkuda neile võimalust võistelda heas konkurentsis. Konkurentsi suurendamiseks kutsutakse osalejaid ka lähematest välisriikidest.

Isiklike rekordite püüdmine ja tasavägine esikohaheitlus loovad eelduse, et Eesti Staadionijooksu sari aitab sportlastel tõusta kõrgemale tasemele ja pakub pealtvaatajatele põnevust.

ETAPID

7. juuli – Rakvere lahtised MV mitmevõistluses, 1500m, Rakvere staadion

• U14, U16 1500m
• U18 – Täiskasvanud 1500m
  Algus 18:00

19. juuli – Eesti Meistrivõistlused 10000m, Tallinn, Kadrioru staadion

• Täiskasvanud – 1000m
  Algus –  info EKJL

28. juuli – Olav Karikose II mälestusvõistlused, 1000m, Tallinn Kalevi staadion

• Lapsed kuni 10 aastased – 400m
• Noored 11-18 aastased – 1000m
• Veteranid – 1000m
• Eliit – 1000m
  Algus 18:00

5. august – Staadionisari 3000m, Viljandi linnastaadion

• U14, U16 – 600m
• Lastejooks – 400m
• U18, U20 – 3000m
• Täiskasvanud – 3000m 
  Algus 18:30
  

Eesti Staadionijooksu sarja IV etapi registreerimisleht.

9. august – Eesti Meistrivõistlused 5000m, Tallinn Kadriorg

• U20 – 5000m
• Täiskasvanud – 5000m
  Algus – info EKJL

19. august – Kohila pikamaajooksude sari 8. etapp, Miil (1609m), Kohila staadion

• U14, U16 – miil
• U20 – miil
• Täiskasvanud – miil 
  Algus 18:30

Eesti Staadionijooksu sarja IV etapi registreerimisleht.

22. august – Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu 800m, Pärnu

• U14, U16 – 800m
• U18 – 800m
• Täiskasvanud – 800m
• Staadionijooksu sarja koondautasustamine
  Algus – info SÜKK

PUNKTIARVESTUS JA PAREMUSJÄRJESTUS

Igal etapil saavad kohapunkte 20 paremat: 1. koht 21, 2. koht 19, 3. koht 18, 4. koht 17, 5. koht 16, 6. koht 15, 7. koht 14, 8. koht 13, 9. koht 12, 10. koht 11, 11. koht 10, 12. koht 9, 13. koht 8, 14. koht 7, 15. koht 6, 16. koht 5, 17. koht 4, 18. koht 3, 19. koht 2, 20. koht 1 punkt.

Selleks et saada kokkuvõtlikku paremusjärjestusse, on vaja osaleda vähemalt neljal etapil. Igal osalejal lähevad üldarvestusse nelja etapi kohapunktid.

Osalejad seatakse sarja kokkuvõttes paremusjärjestusse kohapunktide järgi. Juhul kui punktisummad on võrdsed, saab kõrgema koha jooksja, kes on saavutanud etappidel rohkem kõrgemaid kohti.

Välisvõistlejad saavad konkureerida punktide ja auhindade eest nii igal etapil kui ka sarja kokkuvõtlikus paremusjärjestuses.

AUTASUSTAMINE

Auhinnaraha pälvivad iga etapi kolm paremat meest ja naist: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot.

Auhinnatud (kolm paremat) saavad ka erivanuseklassid kui on vastav distants võistluskavas.

Sarja kokkuvõttes pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist: 1. koht 500, 2. koht 350, 3. koht 250, 4. koht 150, 5. koht 100, 6. koht 50 eurot.

Sarja kokkuvõttes teenivad auhinna kuni U20 vanuseklassi kolm paremat meest ja naist: 1. koht 150, 2. koht 100, 3. koht 50 eurot.

250 euro suurune eriauhind antakse Eesti Vabariigi meesjooksjale ja naisjooksjale, kelle tulemus annab Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu punktitabeli järgi kõige rohkem punkte.

Iga etapi tulemused avaldatakse Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel www.ekjl.ee, ajakirja Jooksja jooksuportaalis www.jooksja.ee, sarja korraldavate spordiklubide Facebooki lehtedel.

1. augustil startiva ümber Viljandi järve jooksu stardinimekiri pannakse lukku kui kirja on ennast pannud 2000 osalejat. 2. juuniseisuga on jooksule veel sadakond vaba kohta.

Suurjooksu korraldustoimkond töötab võistlust ettevalmistades teadmises, et kehtivad reeglid lubavad vabas õhus läbi viia kuni 1000 osalejaga üritusi. Seega on juuni hakul paika pandud plaani järgi kavas anda 1. augustil jooksule kolm starti, et osalejaid hajutada.

«Praeguse kava järgi võiksid esimesed jooksjad startida kell 11 ning järgmised stardid oleks lõuna ajal ja pärastlõunal,» pakkus ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. «Ma rõhutan, et see kõik on plaan, mis arvestab praegu kehtivaid reegleid. Kui riik peaks kitsendusi leevendama või karmistama, peame oma plaani ümber vaatama.»

Korraldustoimkond ei ole jooksu juhendit veel ümber teinud ning see loodetakse paika saada juuli alguseks. «Kindlasti järgime valitsuse reegleid ja Terviseameti soovitusi,» kinnitas Jürisson.

Jooksu korraldamine kolme erineva stardiga annab võimaluse jooksjaid hajutada. Selleks ajaks kui üks grupp stardib, on teised juba lõpetanud või lõpetamas ning osalejate teineteisega kokku puutumine on viidud võimalikult minimaalseks. «Palume ka lõpetanud sportlastel pärast finišeerimist võimalikult kiiresti võistlusalalt lahkuda ning publikut staadionile ei lubata,» selgitas Jürisson praegu paika pandud reegleid.

Jooksu ajal ei pakuta trassi peal juua ning võistluse järel ei ole staadionil toitlustamist. Autasustatakse vaid jooksu üldarvestuse parimaid mehi ja naisi, vanusegruppide parimatele tänavu karikaid ei ulatata. Iga lõpetaja saab aga meenemedali. Päev enne suurjooksu lastevõistluseid staadionil ei peeta ning ära jääb ka teatejooks.

Jooksu toimkond arvestab edasisi plaane seades pidevalt nii võimalusega, et praegu kehitvaid reegleid leevendatakse ning jooksjatele saab anda kell 12 ikkagi ühisstardi ja avada ka vähemalt ühe joogipunkti. Samas ollakse ka valmis, et 1. augustiks on reegleid karmistatud ning jooksule starti anda pole võimalik.

«Et koroonaviiruse levikule mitte hoogu anda, oleme juba teinud jooksu korralduses väga palju muutuseid ja loodame siiralt, et 91. jooks saab 1. augustil peetud,» selgitas Jürisson. Korraldajad ei välista ka võimalust, et kui reegleid leevendatakse ja korraga lubatakse starti rohkem kui 1000 inimest, siis avatakse juulis jooksule registreerimine uuesti ning 1. augustil pääseb ümber Viljandi järve jooksma ja kõndima rohkem kui 2000 osalejat.

Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti vanim traditsiooniline rahvaspordivõistlus, mida peeti esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole jooks ühelgi aastal ära jäänud. Tavapäraselt mai algul olev jooks on tänavu lükatud koroonaviiruse puhangu ja viiruse leviku takistamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu 1. augustile.

Lisainfo
Mati Jürisson
Ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht
520 0454

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu maikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaja edasi lükatud etapid toimuvad augustis-septembris.

Talvel ja kevadel koroona tõttu edasi lükatud TV 10 Olümpiastarti sarja etapid toimuvad uue kooliaasta alguses Võrus ja Rakveres ning finaal nagu mullugi Tartus.

• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja III etapp – 30. august , Võru
• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja IV etapp – 6. september, Rakvere
• TV 10 Olümpiastarti  49. hooaja finaal – 19.-20. september, Tamme staadion, Tartu

“Augusti lõpus kolmas etapp, septembri alguses neljas etapp ja praeguse kalenderplaani kohaselt 19.-20. septembril Tartus Tamme staadionil toimub TV 10 Olümpiastardi 49. hooaja finaaletapp,”

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Sarja maakondlikud eelvõistlusted on juba saanud rohelise tule ja ühisel vabariiklikul üksikalade etapil kohtutakse 30. augustil Võrus.

Eesti kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi kommentaarid kogu 2020. aasta hooaja kalendrile:

Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös Eesti Kergejõustikuliiduga korraldab juunikuus uue võistlussarja – HEA LOOTUSE MÄNGUD! Andmaks kergejõustiklastele võistlemisvõimalusi käesoleva aasta juunikuus, mil kehtivad veel ulatuslikud viirusetõrje piirangud.

Ajakava:

Noorte võistlused (U14 ja U16 vanuserühmad) algavad kell 16.00 ja täiskasvanute võistlused (sh U18 ja U20 vanuserühmad) algavad kell 18.00.

Osavõtt ja registreerimine. 

Spordivõistlustele kehtestatud piirangute (100 inimese nõue) täitmiseks lubatakse osalema igal alal kuni 15 noort (U14 ja U16 kokku) ja kuni 15 täiskasvanut (sh U18 ja U20 vanuserühmade võistlejad). Igal alal reserveeritakse 5 kohta võistluste toimumispaiga valla, linna või klubi sportlastele. Kõik osavõtjad peavad omama EKJL-i kehtivat litsentsi. Osa võtta soovijad tuleb hiljemalt kolm päeva enne võistlust, s.t. 1., 9., 15. ja 27. juuniks (k.a.), registreerida E-posti aadressil taavi@kuldliiga.ee.  Osavõtukinnitused saadetakse võistlejatele hiljemalt võistluseelsel päeval. Juhul, kui alale on soovijaid rohkem kui 15, kutsutakse eelisjärgus osalema kõrgematel edetabelikohtadel (2019.a väli- ja 2020.a sise- ning väliedetabeli põhjal) olijad ning kohalikud sportlased. Kohapeal registreeritakse võistlejaid ainult siis, kui võistlusalal on vabu kohti. Osavõtutasu ei ole.

Võistluskorraldus. 

• Paremusjärjestus selgitatakse U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanute arvestuses. Aladel, kus ei kasutata erineva raskusega võistlusvahendeid või tõkkekõrgusi, osalevad U18 ja U20 võistlejad ka täiskasvanute arvestuses.
• Kasutatakse Eesti meistrivõistluste üldjuhendiga kehtestatud kaaluga võistlusvahendeid, tõkkevahesid ja -kõrgusi.
• 100 m ja 200 m jooksus ning tõkkejooksudes peetakse eeljooksud ja finaal.  Ülejäänud jooksud toimuvad aegadele.
• Kaugus- ja kolmikhüppes ning heitealadel antakse kõigile võistlejatele kolm eelvõistluste katset ning 6-le paremale veel kolm finaalkatset. 
• Algkõrgused määrab võistluste peakohtunik. Lisavõistlusi esikoha selgitamiseks ei peeta.

Autasustamine.

• Toetajate auhindadega autasustatakse iga vanuserühma võitjat.
• Klubile, kes toob võistlusele vähemalt 5 sportlast, hüvitatakse kütusekulu kuni 50 € ulatuses.

Erinõuded koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

• Kõik võistlejad, treenerid, kohtunikud ja muud isikud, kellel on vajadus ja õigus staadionil viibida, peavad rangelt järgima Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Kergejõustikuliidu ja staadioni valdajate poolt kehtestatud asjakohaseid nõudeid ja eeskirju.
• Pealtvaatajaid, sh lapsevanemaid; staadionidele ei lubata.

Võistlussarja peakohtunik on Peeter Randaru. 

Kose etapi peakohtunik on Valdur Kalme

Kuusalu, Karksi-Nuia ja Valga ajakavad ning peakohtunikud anname teada lähiajal.

Korraldajad jäävad ootama kiiret ja aktiivset registreerimist. 

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
Eesti Kergejõustikuliit
+372 5289062
kristel@ekjl.ee

Eesti kergejõustikuliidu juhatus kinnitas erinevate vanuseklasside Eesti meistrivõistluste ajad ja kohad.

JUULI 2020

• Eesti MV teatejooksudes (U16, U18, U20, T) – 11. juuli, Pärnu
• Eesti U20 ja T karikavõistlused ja 10 000 m EMV – 19. juuli, Kadrioru staadion, Tallinn
• Eesti MV (U14, U16) – 21.-22. juuli, Rakvere
• Eesti MV (U18, U20, U23) – 23.-24. juuli, Rakvere
• Balti võistkondlikud meistrivõistlused (U16) – 28. juuli, Ogre, Läti

AUGUST 2020

• Balti võistkondlikud meistrivõistlused (U18, U20) – 1.-2. august, Pärnu
• Eesti MV (koos mitmevõistlusega) – 8.-9. august, Tallinn
• Eesti mitmevõistluse MV (U14, U16, U18, U20 , U23) – 12.-13. august, Tamme staadion, Tartu
• Balti võistkondlikud meistrivõistlused (T) ja Presidendi Cup – 14.-15. august, Ogre, Läti
• Pärnu Rannastaadioni kergejõustikuõhtu – 22. august, Pärnu
• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja III etapp – 30. august , Võru

SEPTEMBER 2020

• Balti võistkondlikud MV  mitmevõistluses (U16, U18, U20) – 4.-5. septmeber, Rakvere
• Balti võistkondlikud meistrivõistlused käimises (U16, U18, U20) – 5. september, Birštonas, Leedu
• TV 10 olümpiastarti 49. hooaja IV etapp – 6. september, Rakvere
• Eesti MV 10 km maanteejooksus (T) – EDASI LÜKATUD 6. september, Pärnu
• Tallinna poolmaraton (WA Bronze Label) – 12. september, Tallinn
• Eesti MV maratonijooksus/Tallinna Maraton(WA Bronze Label) – 13. september, Tallinn
• Eesti MV 20 km maanteekäimises/EAPermit Meeting – 18. september, Alytus, Leedu
• TV 10 Olümpiastarti  49. hooaja finaal – 19.-20. september, Tamme staadion, Tartu
•  Eesti KV käimises (U14, U16, U18, U20, T) – 26. september, Sillamäe

OKTOOBER 2020

• Tartu Linnamaraton – 3. oktoober, Tartu
• Eesti MV poolmaratonis (T)/ Narva Energiajooks – 10. oktoober, Narva
• Eesti murdmaajooksu MV  (U14, U16, U18, U20) – 11. oktoober, Järvakandi
• Eesti murdmaajooksu MV  (U23, T) – 31. oktoober, koht täpsustamisel

DETSEMBER 2020

• TV 10 olümpiastarti 50. hooaja I etapp – 5. detsember, Võru

Kogu 2020. aasta võistluskalender

Kalender

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi usutlus ERR-ile:

———————————————————————————————————————————————————————-

———————————————————————————————————————————————————————-

Tiitlivõistlused ja rahvusvahelised võistlussarjad

• Tokyo 2020, Olümpiamängud (24.07-09.08.2021 Tokyo, Jaapan) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 23.07-08.08.2021

• Paraolümpiamängud peetakse Jaapani pealinnas Tokyos 24. augustist 5. septembrini.

• Euroopa meistrivõistlused (25.- 30. august 2020, Pariis, Prantsusmaa) – TÜHISTATUD!

• Sise-maailmameistrivõistlused (13.-15. märts 2020, Nanjing, Hiina) –  EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 19.-21.03. 2021

• XVIII kergejõustiku maailmameistrivõistlused (6.-15. august 2021, Oregon, USA) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 15-24.07.2022

• Euroopa U18 meistrivõistlused (16.- 19. juuli 2020 Rieti, Itaalia) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 26.-29.08.2021

• U20 maailmameistrivõistlused (7.-12. juuli 2020 Nairobi, Keenia) – EDASI LÜKATUD!

• Euroopa talvised heitealade karikavõistlused (21.-22. märts 2020 Leiria, Portugal) – TÜHISTATUD!

• Poolmaratoni MM (29.03.2020 Gdynia, Poola) – EDASI LÜKATUD! UUS KUUPÄEV 17.10.2020

• Käimise võistkondlik MM (2.-3. mai 2020 Minsk, Valgevene) EDASI LÜKATUD!

• Götzis Hypomeeting 2020 (30.-31.mai 2020) – TÜHISTATUD!

Eesti suurim naiste liikumissündmus Maijooks ei saa tänavu suurtele avalikele üritustele kehtestatud piirangute tõttu traditsioonilisel kujul toimuda, aga igakevadist traditsiooni saab au sees hoida ning korraldajate jätkusuutlikkust toetada osaledes 23.-31. maini esmakordselt toimuval Tallink Maijooksu virtuaaljooksul.

Maijooksu virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud seitsmekilomeetri pikkusel rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne liikumissündmus. Väljakutsele lisab kaalu asjaolu, et seda tiitlit minnakse püüdma traditsioonikohaselt üksnes naiste kaasabil. Seni suurima osalejate arvuga virtuaalne rahvaspordisündmus oli Tartu Maastikumaratoni virtuaaljooks, mille erinevatel distantsidel ja lastejooksudel lõi kaasa 3964 liikumisharrastajat. Hetkeseisuga on virtuaalse Maijooksu stardiprotokollis juba üle nelja tuhande osavõtja ja registreerijaid lisandub iga tunniga.

Maijooksu virtuaaljooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab Terviseameti kehtestatud reegleid järgides seitsmekilomeetri pikkuse distantsi läbida enda poolt väljavalitud marsruudil omale sobival kellaajal. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse posti teel kuldne maijooksu medal ning elektrooniliste kanalite kaudu E-diplom. Nagu maijooksudel tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning ahvatlevaid loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.

Lapsed saavad oma eale jõukohastel radadel kaasa lüüa Maijooksu virtuaalsel lastejooksul, kuhu saab registreerida internetilehel www.jooks.ee. Ka kõigile lastejooksul osalejatele saadetakse postiga koju kuldne osavõtumedal.

Tallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtutasudega toetatakse tänavu Eesti Vähiliidu mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostu, millega saavad kõik osalejad omalt poolt kaasa aidata rinnavähi ennetamisele ja varajasele avastamisele Eestis.

Esimene Tallink Maijooksu virtuaaljooks toimub 23.-31. maini 2020. Virtuaaljooksule saab registreerida internetilehel www.jooks.ee
Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kahe aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) avalikustas järgmiseks neljaks aastaks valitud EOK sportlaskomisjoni liikmed. Üheksaliikmelise komisjoni koosseisu valiti ka kaks kergejõustiklast – Annika Sakkarias ja Gerd Kanter.

EOK sportlaskomisjoni koosseis 2020-2024 on:

• Gerd Kanter (kergejõustik)
• Allar Raja (sõudmine)
• Saskia Alusalu (uisutamine)
• Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)
• Johanna Talihärm (laskesuusatamine)
• Kert Toobal (võrkpall)
• Matz Topkin (paraujumine)
• Liis Kullerkann (võrkpall)
• Annika Sakkarias (kergejõustik)

EOK president Urmas Sõõrumaa tänab sportlaskomisjoni eelmist koosseisu tehtud töö eest ning soovis uuele koosseisule jõudu tööle. „On oluline, et sportlaste esindajad komisjonis oleksid sportlaste endi poolt valitud, mitte määratud. Tahame, et sportlaste hääl kõlaks otsuste tegemisel kõvemini. EOK- s on sportlaste hääl olnud aastaid otsustamise juures ning meie ootus on, et ka iga alaliit peaks selle mudeli üle võtma ja kaasama sportlased otsustamisesse. Sportlaskomisjon on selleks suurepärane võimalus,“ ütles Sõõrumaa.

EOK sportlaskomisjoni said kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. Kokku esitati 22 kandidaati 18 spordialalt. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmistel valimistel 2016. aastal, mil kandideeris sportlaskomisjoni vaid 14 sportlast ja hääletas 17 sportlast.

Komisjoni koosseisu valisid alaliitude poolt üles antud 26 erineva ala sportlased, kellest igaüks sai anda oma toetushääle seitsmele kuni üheksale kandidaadile. Esimest korda toimus hääletus elektrooniliselt.

EOK sportlaskomisjoni liikmed valitakse neljaks aastaks. Sportlaskomisjoni esimees kuulub ex officio EOK täitevkomiteesse ning sportlaskomisjon on esindatud ka EOK esindajatekogus kahe endi poolt valitud hääleõigusliku liikmega. Sportlaskomisjoni esimene korraline koosolek toimub 5. juunil.

EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega. EOK sportlaskomisjon loob ja hoiab sidemeid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ning Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoniga, samuti teeb ettepanekud kohtunike esitamisel Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži Kohtusse. 

EOK sportlaskomisjoni 2016-2020 koosseisu kuulusid esimees Gerd Kanter (kergejõustik), Allar Raja (sõudmine), Johanna Allik (uisutamine), Karl-Martin Rammo (purjetamine), Keit Jaanimägi (paraujumine), Kert Toobal (võrkpall), Ott Kiivikas (kulturism ja fitness) ja Raio Piiroja (jalgpall).

Kolmapäevast on ERR-i voogedastuskeskkonnas Jupiter jupiter.err.ee võimalik vaadata ERR-i sporditoimetuse originaalsarja “Mis tunne on?!”.

ERR taaselustab Eesti suured spordihetked, millele hinge kinni pidades on kaasa elanud sajad tuhanded eestimaalased. Käesoleval kevadel valminud sarjas on rohkelt kasutatud materjali ERR-i spordiarhiivist, mis koos peategelaste kommentaaridega, viib vaataja tagasi nende eriliste sündmuste keskele.

Eriti magus on see kergejõustikusõpradele, sest kuuest esimesest osast on esindatud kolm kergejõustiklast! ERR viib vaataja tagasi Gerd Kanteri ja Erki Noole olümpiakuldadeni ning Andrus Värniku dramaatilise odaviske maailmameistritiitli teekonnale.

Mis Tunne on? Gerd Kanter
12 aastat tagasi tuli Gerd Kanter kettaheites olümpiavõitjaks Pekingis. See on seni Eesti viimane kuldmedal olümpialt. Milline oli see päev ja teekond olümpiakullani tagantjärele vaadatuna. Koos Gerd Kanteriga vaatab ajas tagasi Tarmo Tiisler.

Mis tunne on? Erki Nool
20 aastat tagasi pakkus Erki Nool igale Eesti spordihuvilisele unustamatu elamuse. Hinge kinni pidades jälgisid Sydney olümpiamängude kümnevõistlust sajad tuhanded eestlased. Koos olümpiavõitja Erki Noolega juhib meid ajas tagasi Helar Osila ning meenutame toonase võistluse kulgu samm-sammult. Nii mõnedki eesmärgid jäid Sydney olümpiastaadionil saavutamata, kuid oma eluunistuse täitis Nool just seal.

Mis tunne on? Andrus Värnik
15 aastat tagasi viskas Andrus Värnik end Helsingi paduvihmas odaviske maailmameistriks. Seda päeva, nagu ka dramaatilisi sündmusi MM-tiitli eel ja järel, meenutab Andrus Värnik koos Tarmo Tiisleriga. Miks küll on kuldmedalile järgnev tee vahel nii käänuline?

Kolmveerand tunniste saadete autorid on ERR-i spordiajakirjanikud Tarmo Tiisler, Aet Süvari, Kristjan Kalkun, Anu Säärits, Alvar Tiisler ja Helar Osila.

ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna soovitab sarja vaadata kõigil, kes neid suursündmusi mäletavad aga kindlasti ka neil, kes enam või veel ei mäleta. “Need on erilised lood Eesti spordi kangelastest. Oli nauditav pühkida tolm meie spordiajaloo olulisematelt arhiivimaterjalidelt, et koos värskete intervjuudega, jagada neid erilisi teekondi kõigi spordisõpradega taas,” sõnas Saarna. 

Sarja saab vaadata ERR-i Jupiteri keskkonnas.

Käesolev juhend rakendub tingimusteta kõigile kergejõustikuvõistlustel osalevatele sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja abipersonalile.

1. Staadionile või võistluste toimumise kohta lubatakse ainult võistlusel osalevaid sportlasi ja nende treenereid, kohtunikke ja vajalikku abipersonali. Üheaegselt staadionil või võistluste toimumise kohas viibivate sportlaste, treenerite, kohtunike ja vajaliku abipersonali arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta. 
   
   Märkus 1: Võistluste toimumispaiga all mõeldakse väljaspool staadionit toimuva jooksu- või käimisvõistluse stardi-finišiala ning väljaspool staadionit paiknevat üksikala võistluspaika (nt kuulitõukesektor).
   
   Märkus 2: Abipersonali all mõeldakse staadioni töötajaid, kes võistluste toimumise ajal tegelevad võistluste läbiviimiseks hädavajaliku tegevusega, nt võistluspaikade hooldus, sektorite ja inventari ümberpaigutamine.
   
2. Võistluste eel ja järel, proovikatsete tegemisel ning võistluste ajal oma starti või katsejärjekorda oodates järgitakse 2+2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
   
3. Treenerid ning hetkel võistlusvabad sportlased ja kohtunikud tohivad 2+2 reeglit järgides viibida võistluspaikadest võistlusmäärustega kehtestatud kaugusel (staadionil väljaspool ringrada).
   
4. Kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte tuleb vältida (sh autasustamistel).
   
5. Heitealadel peab võistleja enne iga katset oma käed desinfitseerima. Katseks valmistumise aega seetõttu ei pikendata. Desinfitseerimata kätega võistlejat katsele ei lubata. Keelatud on võistlusvahendi süljega niisutamine.
   
6. Võistlusvahendi (kuul, ketas, oda, vasar) väljakult ära toonud isik (sportlane või kohtunik) peab selle enne teiste võistlusvahendite juurde asetamist desinfitseerima.
   
7. Käesoleva juhendi nõuete eiramist sportlaste ja/või nende treenerite poolt, käsitletakse ebasportliku käitumisena ja karistatakse WA määruse TR7 kohaselt suulise märkuse, hoiatuse või diskvalifitseerimisega.
   
8. Vastutus käesoleva juhendi nõuete täimise, sh desinfitseerimisvahendite olemasolu ja kättesaadavuse ning hügieeninõuete täitmise vajaduse selgitamise eest lasub võistlusi korraldaval organisatsioonil, kes peab selleks määrama konkreetse isiku.
   
9. WC-de, duši- ja riietusruumide jms kasutamise korra kehtestab staadioni valdaja. Võistluste korraldaja peab tagama kehtestatud korra täitmise.
   
10. Käesolevat juhendit peavad vanemkohtunikud enne iga võistlusala algust kõigile osavõtjatele tutvustama.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti
Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19
pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.

Vabariigi Valitsuse 14. mai korraldusega lubatakse alates 18. maist 2020 siseruumides toimuvad
sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest täituvusest. Kui treening toimub grupis, siis selle suurus
ei tohi ületada 10 inimest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet.

Alates 1. juunist on lubatud siseruumides toimuvad sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest
täituvusest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet. Grupi suurusele ei
kehti enam kuni 10 inimese nõue.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka
saastunud pindadelt.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides

• Siseruumides on lubatud üksnes treeningtegevus (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud. 
• Treening- riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet. 
• Grupitreeningute puhul võib olla grupis kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt ning grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet. 
• Mitme treeningrühma üheaegsel tegutsemisel tuleb treeningpaigas korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist (nt saabumine, lahkumine, tegevused treeningpaigas). 
• Avatud on ujulad, kus on võimalik läbi viia sporditreeninguid, st raja pikkus on vähemalt 25 meetrit ja basseinis on eraldatud 2-2,5m laiused ujumisrajad. 
• Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja. 
• Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis). 
• Spordiklubi pileti eest välditakse sularahas tasumist ning enne spordiklubisse sisenemist on kohustuslik käsi desinfitseerida. 
• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata. 
• Ühiseid riietus- ja pesuruume tohib kasutada järgmistel tingimustel: kasutuses olevad kapid/dušid on teineteisest vähemalt 2 m kaugusel. Kliendid kasutavad isiklikke hügieenitarbeid, riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik. 
• Tavasaunade kasutamine pärast treeninguid on lubatud kui sauna temperatuur on vähemalt 70 kraadi ning järgitakse kõrgendatud ruumi puhastamise reegleid. Erinevad muud liiki saunad ei ole lubatud (aurusaunad, aroomisaunad jne). 
• Treening tuleb korraldada viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega. 
• Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist. 
• Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid. 
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte. 
• Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik, kaitsemaskide kasutamine spordi tegemise ajal ei ole soovitatav. 
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks peale tegevusi territooriumile. 
• Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. 

Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt. 

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit). 
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit, käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit. 
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed. 

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele. 

Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.