Tallinna Maratoni medalid on sel aastal ajendatud lootuse, sihikindluse ja tahtejõu sümbolist Põhjanaelast. Eesmärgiks on korraldada Eesti läbi aegade suurim virtuaalne spordisündmus, millest võtab osa üle kümne tuhande liikumisharrastaja üle maailma.
Tallinna Maratoni seekordne medal kujutab põhjapoolkera heledaimat tähte, Põhjanaela (kasutatakse ka nimetust Põhjatäht). Põhjanael on olnud teenäitajaks aastasadu, sümboliseerides edumeelsust, tahtejõudu ja sihikindlust eesmärgi poole pürgimisel. Tänavusel erakordsel aastal vajavad paljud inimesed üle maailma inspiratsiooni. Tallinna Maratoni virtuaaljooksust osavõtjad on siin suunanäitajateks. Uhket sümbolit kujutav medal saadetakse posti teel kõikidele osavõtjatele üle maailma.
Esmakordselt 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad lastejooksud, viie- ja kümnekilomeetrised Sügisjooksu distantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).
Tallinna Maratoni virtuaaljooksul on kavas ka kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbijad saavad posti teel sama uhke Tallinna Maratoni medali ja jooksusärgi nagu klassikalise maratonidistantsi läbijadki. Korraldajad on veendunud, et “maratoni kombo” kujuneb sel sügisel Tallinna Maratoni kõige populaarsemaks virtuaalseks distantsiks.
Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. Nagu tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.
Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.
Lisainfo:
Kadi Möller
Tallinna Maratoni sekretariaadijuht
56939393
kadi@jooks.ee
Kadrioru staadionil toimunud Eesti meistrivõistluste teine päev tõi mitmeid säravaid tulemusi ja pakkus ka mõne üllatuse. Risto Lillemets võitis kümnevõistluse ja Mari Klaup seitsmevõistluse. Tähti Alver alistas Ksenija Balta. Sprinterid Henri Sai ja Ann Marii Kivikas näitasid kiireid aegu. Jander Heili ja Hans-Christian Hausenbergi sooritused Eesti kõigi aegade kümne hulka.
Kümnevõistlus
Üksinda staadionil kümnevõistlust teinud Risto Lillemets (KJS Saare) püstitas võimsa isikliku rekordi, saades kirja 8133 punkti. Selle tulemusega tõusis Lillemets ka maailma edetabelis kolmandale kohale. Kui avapäeva järel ei jäänud Lillemets rahule kõrgushüppe ja 400 m jooksuga, siis teine päev möödus tagasilöökideta.
Eesti kõigi aegade edetabelis kerkis Lillemets praeguselt 24. kohalt 13. positsioonile Karl Robert Saluri (8137) ja Indrek Turi (8122) vahele.
Lillemetsa rekordseeria: 10.94/7.22/14.96/1.99/50.30/14.69/46.39/4.85/63.84/4:42.18.
Seitsmevõistlus
Seitsmevõistluses pani ilusa võistluse kokku Mari Klaup (TÜ ASK), kes viis isikliku rekordi 6080 punktini ja tõusis Eesti kõigi aegade pingereas kuuendaks. Enamat on suutnud vaid Grit Šadeiko (6280), Larissa Netšeporuk (6215), Ksenija Balta (6180), Virge Naeris (6155) ja Anu Kaljurand (6142).
Klaupi seeria: 13.69/1.77/13.51/25.63/5.76/53.54/2:20.36.
Esmaskordselt Eesti meistrivõistlustel seitsmevõistlusel kaasa teinud Pippi-Lotta Enok (KJK Visa) võitis 5220 punktiga hõbemedali
Teivashüpe
Naiste teivashüppes kaitses möödunud aasta tiitlit Marleen Mülla (KJK Vike), kes ületas 3.75. Hõbemedali võitis Marianne Kivi (TÜ ASK) tulemusega 3.70, pronksi noppis Laure Kiivit (TÜ ASK) 3.50-ga.
10 000 m käimine
Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe) krooniti 10 000 m käimises neljandat korda Eesti meistriks ajaga 50:11.22. Hõbemedali teenis Anna Šubina (KJK Kalev-Sillamäe) ajaga 56:17.18 ja pronksi Anna Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) tulemusega 1:04:45.05.
Meestest võitis samal distantsil ja kaitses kuldmedalit Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi) 48:26.54-ga, teisena lõpetas KJK Kalev-Sillamäe sportlane Artur Djatšuk 54:48.00. Proksmedal riputati kaela Igor Jakovlevile (NPSK Narvic) tulemusega 56:27.12.
Kettaheide
Meeste kettaheites võidutses ainsana 60 meetri joonest jagu saanud Martin Kupper (Audentese SK) 61.82-ga. Olümpiavõitja Gerd Kanteri (Tallinna SS Kalev) avavoorus heidetud 58.62 andis talle hõbemedali. Pronksi teenis Priidu Niit (Audentese SK) 57.93-ga.
400 m tõkkejooks
Naiste 400 m tõkkejooksu võitis ülipõnevas finišiheitluses uue isikliku rekordi 59.90-ga Marielle Kleemeier (Tartu SS Klaev), kes noppis eile võidu tõketeta staadioniringil. Hõbemedal riputati kaela Annika Sakkariasele (Nõmme KJK) 59.94-ga ning pronksmedali võitis 1:01:77-ga Liis Roose (TÜ ASK).
Meeste 400 m tõkkejooksu võitis ootuspäraselt Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), kelle võiduajaks 50.76. Hõbeda teenis Sten Ander Sepp (Audentese SK) 53.12-ga ja pronksi Karl-Oskar Pajus (SK Elite Sport) 54.73-ga.
Kõrgushüpe
Meeste kõrgushüppe võitis Kristjan Tafenau (KJS Sakala) kolmandal katsel ületatud 2.10-ga. Teine oli Deniss Tšernobajev (Tallinna SS Kalev) 2.05-ga ja kolmas Karl Lumi (Inividuaalvõistleja) 2.05-ga.
Esmakordselt Eesti täiskasvanute meistriks tulnud Lilian Turban (SK Elite Sport) võidutses naiste kõrgushüppes tulemusega 1.79. Hõbemedal riputati kaela 1.73-ga Grete Udrasele (Audentese SK) ning kolmanda koha teenis 1.73-ga Leanne Siimumäe (Kose 2000).
Kuulitõuge
Naiste kuulitõukes tuli Eesti meistriks Valeria Radajeva (Audentese SK) 13.93-ga, hõbemedali võitis 13.66-ga Monica Vainola (KJK Nõmme) ja 13.48-ga võitis pronksmedali Niidupargi KJK sportlane Gertu Küttmann.
Meeste kuulitõuke võitis uue isikliku rekordi 19.70-ga Jander Heil (KJS Sakala). Kuulitõukaja parandas 31 sentimeetriga senist tippmarki ja ning tõusis Eesti kõigi aegade 7. kuulitõukajaks. Hõbemedali võitis 16.46-ga Karl Koha (Audentese SK). Kolmas oli ka kettaheites pronksi teeninud Priidu Niit (Audentese SK) 15.88-ga.
Kaugushüpe
Naiste kaugushüppes tuli Eesti meistriks 6.54 hüpanud Tähti Alver (Nõmme KJK), kes alistas vaid sentimeetriga valitseva meistri ja Eesti rekordinaise Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev). Alver hüppas esimesel katsel isiklikuks rekordiks 6.33, kolmandal 6.40 ja neljandal võidutulemuse 6.54. Viiendal katsel sai ta kirja veel 6.50. Alver tõusis 6.54-ga Eesti kõigi aegade edetabelis 5. positsioonile.
Balta tegi täna vaid kaks katset ning loobus seejärel põlvehäda tõttu edasi võistlemisest. Pronksmedali võitis viimase katsega Kreete Verlin (SK Fortis), tulemuseks 6.40. Ka neljanda koha tulemus oli kõrgest klassist, Lishanna Ilves (KJK Vike) püstitas 6.35-ga isikliku rekordi.
Meeste kaugushüppes triumfeeris vägeva isikliku rekordiga 7.91 Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Selle sooritusega tõusis noormees Eesti kõigi aegade kaugushüppe edetabelis 7. kohale. Hõbemedali teenis Rain Kask (Tallinna SS Kalev) 7.56-ga ja pronksmedal riputati kaela Henrik Kutbergile (Audentese SK) tulemusega 7.53. Vaid sentimeetriga jäi Kutbergist maha klubikaaslane ja eile kolmikhüppe meistritiitli võitnud Jaak Joonas Uudmäe.
800 m
Kuldse duubli tegi nädalavahetusel keskmaajooksja Kelly Nevolihhin (KJK Vike), kes võitis eile 1500 m jooksu ning täna lisas kuldse medali 800 m distsntsil. Väino Kondoja õpilane läbis kaks staadioniringi 2:11.54-ga, edestades Helin Meierit (Nõmme KJK; 2:11.81) ja triatleeti Katrin Zaitsevat (Tartu SS Kalev; 2:12.59).
Meeste 800 m distantsil näitas kõige värskemat minekut finišisirgel Karel-Sander Kljuzin (TÜ ASK), kes võidutses ajaga 1:52.13. Talle järgnesid Rasmus Kisel (Audentese SK) 1:52.58-ga ja Enari Tõnström (KJS Sakala) 1:52.95-ga.
5000 m
Meeste 5000 m jooksus võidutses ja kaitses mullust tiitlit Tiidrek Nurme (TÜ ASK), edestades natuke vähem kui 10 sekundiga Roman Fostit (Sparta SS). Nurme triumfeeris ajaga 14:36.84, Fosti võttis 14:46.39-ga hõbemedali ning pronksi teenis Leonid Latsepov (Sparta SS) 14:56.33-ga.
Naiste kaksteist ja pool ringi kattis kõige kiiremini Jekaterina Patjuk (TÜ ASK), kellele oli see Eesti meistrivõistluste 74. kuldmedaliks! Patjuk triumfeeris ajaga 16:41.26. Hõbemedali võitis klubikaaslane Liina Luik 17:05.23-ga ning pronksmedal riputati kaela laupäeval 3000 m takistusjooksu võitnud Laura Maasikule (Nõmme KJK) 17:16.99-ga.
200 m
Naiste 200 m sprindis näitas kiireimat minekut 17-aastane Ann Marii Kivikas (SK Altius), kes sai ainsana aja alla 24 sekundi. Kivikas jooksis 23.96, mis on uus Eesti U20 neidude vanuseklassi rekord. Varasem tippmark kuulus Ksenija Balta nimele (24.02).
Hõbemedalile jooksis Kristin Saua (KJK Lõunalõvi) 24.49-ga ning pronksi teenis Anna Maria Millend (Audentese SK) 24.77-ga.
Meeste pool staadioniringi kattis kõige väledamalt pärnakas Henri Sai. Noormehele Eesti meistritiitli toonud aeg 21.08 tõstis ta Eesti kõigi aegade pingerivis kolmandaks. Kiiremat aega 200 m jooksus on suutnud ette näidata vaid Marek Niit (20.43) ja Martin Vihmann (21.05).
Vanameister Marek Niit (KJK Saare) sai 21.27-ga hõbeda ja Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) 21.56ga pronksi.
EMV teine võistluspäev videopildis
Vaata EMV kahe päeva galeriisid Kergejõustiku Facebooki lehelt
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
8.-9. augustil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 300 sportlast ja esindatud 37 klubi.
Esimese võistluspäeva tulemused:
Kümnevõistlus:
Esimene võistlupäev juhatati sisse meeste kümevõistlusega, kus ainsana kaasa tegev Risto Lillemets (KJS Saare) alustas 100 meetri jooksu uue isikliku rekordi 10.94-ga. Art Arvisto õpilane sai kaugushüppes kolmandal katsel kirja 7.22. 7-kilost kuuli tõukas saarlane 14.96 ning läbis staadioniringi 50.32ga. Isikliku rekordi (7853 punkti) graafikut edestab Lillemets avapäeva järel 134 punktiga.
Seitsmevõistlus:
Seitsmevõistluses on võistlustules kaks naist, avapäeva järel on Mari Klaup (TÜ ASK) 3555 punktiga kindel liider, edestades enda rekordigraafikut (Klaupi rekord on 6032 punkti) 55 punktiga. Pippi-Lotta Enok (KJK Visa) kogus nelja alaga 3039 punkti.
Klaup jooksis 100 m tõkkeid ajaga 13.69, kõrgushüppes ületas ta 1.77, kuuli tõukas 13.51 ja 200 m läbis ajaga 25.63. Enok sai tõkkejooksus kirja 14.46, kõrgust hüppas ta 1.59, kuuli tõukas 10.83 ja 200 m finišeeris ajaga 25.78.
Meeste seas tuli Eesti meistriks Henri Sai (SK Altius), kes jooksis isikliku rekordi 10.53. Hõbeda võitis Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) ajaga 10.66 ja pronksi Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) 10.73-ga.
Naiste arvestuses võidutses sprindis Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev) ajaga 11.66, Õilme Võro (KJK Lõunalõvi) oli 11.79-ga teine ja kolmanda koha sai Ann Marii Kivikas (SK Altius) 11.87-ga.
400 m jooksud:
Meeste 400 m võttis kindla võidu Rasmus Mägi (TÜ ASK) isikliku rekordi 46.26-ga. Hõbemedali võitis Sten Ander Sepp (Audentese SK) ajaga 48.33 ja pronksi Rivar Tipp (TÜ ASK) 49.00-ga.
Naiste meistritiitli võitis Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), kes võidutses ajaga 54.97. Hõbeda sai 55.98-ga Annika Sakkarias (Nõmme KJK) ja pronks riputati kaela 56.25-ga Helin Meierile (Nõmme KJK).
Takistusjooks:
Meeste 3000 m takistusjooksus krooniti Eesti meistriks Kaur Kivistik, kes läbis distantsi ajaga 9:19.12. Teiseks tuli Taavi Kilki (KJK Vike) 9:20.72-ga, kolmandaks Ats Sõnajalg (Sparta SS) 9:37.60-ga.
Kolme osalejaga naiste takistusjooksus võidutses Laura Maasik (Nõmme KJK) 10:24.71-ga, järgnesid Saina Mamedova (KJK Sillamäe) 12:09.70-ga ja kolmandana ületas finišijoone Merlyn Valma (Treeningpartner) 12:21.40-ga.
Naiste kettaheide:
Naiste kettaheites sai pikima kettakaare kirja Kätlin Tõllasson (Audentese SK) avakatsel heidetud 53.37-ga. Hõbemedali võitis Hanna-Maria Kupper (Audentese SK) 51.47-ga, kolmas oli Kelly Heinpõld (KJS Sakala) 42.58-ga.
1500 m:
Meeste 1500 m jooksus võidutses täna enda teise kuldmedali teeninud Kaur Kivstik (Tartu SS Kalev) ajaga 3:54.56. Teisena ületab finišijoone maratoonar Tiidrek Nurme (TÜ ASK) 3:54.97-ga ning pronksile jookseb Olavi Allase (Tartu SS Kalev) 3:56.33-ga.
Naiste konkurentsis tuleb Eesti meistriks Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 4:34.72. Järgnevad Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalev) 4:35.72-ga ja Jekaterina Patjuk (TÜ ASK) 4:37.07.
Tõkkejooksud:
Meeste 110 m tõkkejooksus võitis Eesti meistritiitli Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes finišeeris ajaga 14.12. Teise koha võitis Johannes Treiel (KJS Saare) uue isikliku rekordi 14.18-ga ja pronksine autasu riputati kaela Martin Tähele, tema ajaks 14.38 (SK Fortis).
Naiste 100 m tõkkejooksus võidutses Kreete Verlin (SK Fortis) isikliku rekordi 13.47-ga, paraku puhus jooksu ajal lubatust suurem taganttuul ja edetabelitesse see ei lähe. Teise koha sai Diana Suumann (TÜ ASK) 13.58-ga ja kolmanda koha Anna Maria Millend (Audentese SK) 14.17-ga.
Odavise:
Naiste seas võttis esikoha teisel katsel 55.81 visanud Gerli Israel (Tallinna SS Kalev), hõbeda võitis Mirell Luik 53.84-ga ja kolmanda koha võitis Gedly Tugi 52.84-ga (mõlemad Audentese SK).
Meeste odaviskes võidutses 69.08-ga Ranno Koorep (TÜ ASK). Favoriit Tanel Laanmäe (SK Viraaž) sai tulemuse kirja alles kolmandal katsel ja pidi lõpuks leppima 68.53 ja hõbemedaliga. Pronksi võitis Ergo Tamm 65.76-ga (TÜ ASK).
Vasaraheide:
Meeste vasaraheites sai kindla võidu väliseestlane Adam Kelly (Audentese SK) 66.97-ga, hõbemedali võitis Toomas Tankler (Niidupargi KJK) 62.14-ga ja kolmanda koha sai Mart Olman (Audentese SK) 61.36-ga.
Naiste seas tuli neljandat aastat järjest Eesti meistriks Anna Maria Orel (Tallinna SS Klaev), kes heitis 63.29. Hõbemedali võitis Annika Emily Kelly (Audentese SK) 53.54-ga ja pronksimedal riputati kaela Rael Kaldale, (Audentese SK) avakatsel heidetud 47.21-ga.
Kolmikhüpe:
Meeste kolmikhüppes triumfeeris isikliku rekordi 16.36-ga Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK). Tema senine tippmark oli 15.95. Sellega tõusis noormees Eesti kõigi aegade kolmikhüppe edetabelis seitmendale kohale. Hõbedamedali võitis 16.15-ga Igor Sjunin (TÜ ASK) ja pronksi 15.04-ga Dmitri Mosendz (Tallinna SS Kalev).
Samasse perekonda tuli Eesti meistritiitel ka naiste arvestuses, kui 13.32-ga võitis kuldmedali Jaak Joonas Uudmäe õde Merilyn Uudmäe (Audentese SK). Hõbeda võitis 12.57-ga Johanna Soover (Audentese SK) ja 12.37-ga sai pronksi Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev).
Teivashüpe:
Meeste teivashüppes tuli Eesti meistriks 19-aastane Eerik Haamer (TÜ ASK), kes ületas 5.20. Hõbemedali võitis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) 5.15-ga. Pronksi pälvis 4.60 ületanud Tony Ats Tamm (Audentese SK).
JÄRELVAADATAV ⟩ Kergejõustiku meistrivõistluste avapäev: https://www.facebook.com/watch/?v=320005775701089
Homne võistluspäev algab kell 14.00 naiste teivashüppega Loe võistluste eelvaadet
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Päevapilet maksab 10 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Pileteid saab osta kohapealt. Kuni 7-aastased lapsed (k.a.), puudega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Viljandi linnastaadionil 5. augustil toimunud staadionijooksusarja 4. etapi 3000 meetri jooksu võitsid Kaisa Kukk ja Roman Fosti.
Naiste 3000 m distantsil näitas parimat minekut Kaisa Kukk (Indiv.), kes triumfeeris Viljandi linnastaadionil ajaga 10:06.68.
Hõbedane tasu riputati kaela isikliku rekordi 10:13.44 jooksnud Pille Hinnile. (Sparta SS). Kolmanda koha võitis enamuse jooksust vedanud Johanna Ardel (Indiv.), kelle lõpuajaks märgiti 10:19.77.
Naiste 3000 m jooks:
Meeste sama pikal trassil ei olnud vastast Roman Fostile (Sparta SS), kes kattis seitse ja pool ringi ajaga 8:29.07. Nagu neli päeva tagasi ümber Viljandi järve jooksulgi, lõpetas Fosti järel teisena Karel Hussar (Jooksupartner), kelle lõpuajaks märgiti 8:34.87. Pronksise autasu võitis Leonid Latsepov (Sparta SS), kelle lõpuajaks märgiti 8:40.63.
Neljandana lõpetas KJK Vike sportlane Taavi Kilki (8:46.40). Esikuuiku lõpetasid U20 vanuseklassi noormehed Johannes Laur 9:43.39ga (KJK Järvala) ja Sparta spordiklubi esindaja Kert Kask (9:58.70)
Meeste 3000 m jooks:
Kõikide 3000 m jooksu protokollidega saab tutvuda SIIN
Nooremate U16 poiste ja tüdrukute tulemused:
Eesti staadionijooksusarja selgroog on Viljandi etapiga murtud, jäänud on veel joosta kolm distantsi. Järgmine saab jätku 9. augustil Kadrioru staadionil, kus Eesti meistrivõistluste raames joostakse 5000m.
Järgmiste etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere ☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
8.-9. augustil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 300 sportlast ja esindatud 37 klubi. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Ksenija Balta, Kaur Kivistik, Rasmus Mägi, Martin Kupper, Adam Kelly, Jekaterina Patjuk, Õilme Võro, Kreete Verlin, Keiso Pedriks jt.
Meeste 100 m distantsil tasub jälgida Henri Saia (SK Altius), Ken-Mark Minkovskit (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev). 200 m tuleb Saia ja Minkovskiga tiitli nimel võitlema Eesti rekordimees Marek Niit (KJK Saare). Silma tasub peal hoida ka mitmevõistlejal Kristjan Rosenbergil (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal jooksnud 100 m 10.81 ja viinud 200 m isikliku rekordi 21.78 peale.
Rasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal end võistlusrajal proovile pannud vaid teatejooksude koosseisus, tuleb nädalalõpul starti 400 m distantsil. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on möödunud aasta Eesti meister ja klubikaaslane Rivar Tipp ning Audentese SK sportlased Sten Ander Sepp ja Rasmus Kisel.
400 m tõkkejooksus läheb tiitlit kaitsma Jaak Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi pakuvad tema noorem vend Erik Jagor ning Sten Ander Sepp (mõlemad Audentese SK).
Põnevaid jookse võime oodata naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel, kus rajale tulevad Eesti rekordinaine Ksenija Balta ja möödunud aastal nendel distantsidel kuldse duubli teinud Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi). Neile tulevad konkurentsi pakkuma Marit Kutman (TÜ ASK), Karoli Käärt (Audentese SK) ja Kreete Verlin (SK Fortis).
Veerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), Annika Sakkarias (KJK Nõmme) ning Liis Roose (TÜ ASK) on heitlemas 400 m distantsil Eesti meistrimedalite eest. Tõketega sama distantsi peamisteks medalipretendentideks on samuti Kleemeier, Sakkarias ning Roose.
Selle nädalavahetuse üks põnevamaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus üles on antud Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist läheb kullafavoriidina starti naiste kolmikhüppes.
Meeste kaugushüppes leiame Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Henrik Kutbergi (Audentese SK), Rain Kase (Tallinna SS Kalev), Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK), Igor Syunini (Tartu Ü. ASK) ja Dmitri Mosendzi (Tallinna SS Kalev) nimed. Kolmikhüppes läheb mullust tiitlit kaitsma Jaak Joonas Uudmäe.
Huvitavaid duelle võime näha tõketega staadionisirgel. Võistlustulle on tulemas Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes sel suvel 110 m tõkkejooksus isikliku rekordi viinud 14.01 peale. Peamiseks konkurendiks on talle mullune Eesti meister Johannes Treiel (KJK Saare). Naiste 100 m tõkkejooksu eeldatav favoriit on Diana Suumann (TÜ ASK).
Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) läheb tiitleid kaitsma esimesel päeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. Kelly Nevolihhin on peafavoriidiks kuldmedalitele naiste 800 m ja 1500 m jooksudes.
Mullu kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas õlga vigastanud odaviskaja Magnus Kirt sel nädalavahetusel peetavatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale, kullafavoriidiks on Tanel Laanmäe (SK Viraaž). Naiste poolelt läheb Eesti meistritiitlit kaitsma Gedly Tugi (Audentese SK), kes eelmine nädalalõpp võitis noorte Balti meistrivõistlused 51.33ga.
Meeste teivashüppes tõotab tulla põnev duell Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes äsja suvepealinnas ületas kõrguse 4.10.
Meeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes sel hooajal on koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.07. Hooaja edetabelijuht on Kristjan Tafenau (KJS Sakala) 2.10ga. Naiste kõrgushüppes lähevad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport) ja Grete Udras (Audentese SK).
Naiste kuulitõuke viimaste aastate valitseja Kätlin Piirimäe on trooni vabaks jätnud. Kulmedali nõudlejateks on Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Leanne Siimumäe (Kose 2000). Meeste kuulitõukes tuleb kullasoosikuna heiteringi Kristo Galeta puudumisel Jander Heil (KJS Sakala), kes tänavu suvel tõuganud 19.25.
Sel nädalalõpul toimuvatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel tuleb meeste kettaheites starti ka olümpiavõitja Gerd Kanter (Tallinna SS Kalev). Tänavu on eestlastest üle 60 meetri heitnud Martin Kupper (60.35), väga kaugele pole temast jäänud ka Priidu Niit, kes 2 kilose heitevahendi 58.17 meetri kaugusele saatnud (mõlemad Audentese SK).
Üks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiame kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurme. Temale tulevad konkurentsi pakkuma Roman Fosti, Mark Abner, Karel Hussar, Dmitri Aristov jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja 5. etapi punkte.
Laupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Naiste ja meeste nimekirjad on hõredad, aga Mari Klaup (TÜ ASK) ja Risto Lillemets (KJK Saare) püüdlevad uute isiklike rekordite suunas.
Võistluste stardinimekirjad on siin
Võistluse AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Päevapilet maksab 10 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Pileteid saab osta kohapealt. Kuni 7-aastased lapsed (k.a.), puudega inimesed ja nende saatjad pääsevad võistlusele tasuta.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna linn. Kergejõustikuliidu meediapartneriks Eesti meistrivõistlustel on Postimees Grupp
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on kätte jõudnud juubeliosa, mis eristub kõigist eelnevatest täielikult, sest Manta Maja stuudios võtab istet legendaarne kohtunik ja staadioniteadustaja Peeter Randaru.
67-aastase Randaru võib liigitada vaieldamatult meie läbi aegade tunnustatumate kohtunike hulka, kellel on märgatav osa selles, et Eesti kergejõustikuliit kuulub võistluste korraldamises Euroopa absoluutsesse tippu ja saab välismaalastelt alatihti kiita. Pealegi on Randaru kasvatanud suureks neli rahvuskategooria kohtunikust poega-tütart.
“Tore on vaadata, kuidas pisikestest poistest-tüdrukutest saavad mitte ainult olümpiavõitjad ja tippatleedid, vaid ka väga head treenerid. Olen nüüd ka seda juba näinud. Selline protsess on kõrvalt vaadates maruhuvitav. Kohtunik ei tohi küll väga välja näidata, mida ta tunneb, aga teinekord on tulnud ette ka seda, et pühid silmanurgast pisara ära või hääl läheb ilusa hetke ajal teise tämbrisse,” tunnistab Randaru, kes on staadionil tuntud oma otsekohesuse ja aususe poolest.
55 aastat poleks võimalik kohtunikuametit pidada, kui see endale ei meeldiks, ütleb Randaru, kes jutustab saates mitmeid humoorikaid ja liigutavaid lugusid meie selle ala korüfeedest. Muuhulgas toob ta näite paljukordsest Gruusia kergejõustikumeistrist ja kümneid eestlasi tippu viinud Martin Kutmanist.
“Tore mees oli Martin Kutman. See võis olla Tartus Tamme staadionil, kui ta tegi ühe tiiru ja siis teise tiiru ümber kettaheiteringi. Ma küsisin talt, et mis ta otsib? Kutman vastas: “Kõik räägivad, et vorm on kadunud. Ma mõtlesin, et otsin selle siis üles!””
Seekordses saates saame muuhulgas teada, millise Eesti tippkergejõustiklase tegemisi jälgib Randaru tänu tolle noorpõlve võistlemisega seotud liigutavale momendile erilise tähelepanuga, miks Magnus Kirt Randaru hinnangul tegelikult Dohas toimunud MM-il õlga vigastada võis, millised on kohtunikuameti töötasud ja kuidas Märt Israelile aastate eest kogemata ebareaalselt pikk kettakaar mõõdeti.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 10. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes
1.-2. augustil toimusid Pärnu staadionil U18 ja U20 vanuseklassi Balti riikide meistrivõistlused. U20 noortekoondis võitis Balti meistrivõistlused, U18 koondis oli teine. Lisaks sündis kolm noorteklassi Eesti rekordit.
Mõlema vanuseklassi lõpptulemused otsustati viimase segateatejooksu alaga! Eesti U20 koondis tuli lahingust võidukalt välja, ülipõnevas heitluses esikoha nimel edestas noortekoondis vaid ühe punktiga Läti eakaaslasi. Eesti teenis 271 punkti, Läti teisena 270 ning 201 punktiga oli kolmas Leedu noortekoondis.
Nooremate, U18 vanuseklassi koondisele riputati kaela hõbemedal. Kõigest kolme punktiga jäädi alla lõunanaabritele. Võistkondliku esikoha teenis Läti kogudes 260 punkti, eestlastele teine koht 270 punktiga ning Leedu kogus 227 silma.
Sündis kolm noorteklassi Eesti rekordit
Eesti neidude U18 noortekoondis püstitas avapäeva viimasel alal rahvusrekordi 4 x 100 meetri jooksus. Eesti teatenelikusse, kes staadioniringi 46.90ga läbisid, kuulusid Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend ja ankruvahetust jooksnud Marit Kutman. Varasem habemega rekord 47.33 oli ületamatuna püsinud 1985. aastast.
Teine noortekoondise rekord sündis U18 vanuseklassi 100 meetri tõkkejooksus, kus Anna Maria Millend läbis distantsi 13.72ga. Senist tippmarki, mis nüüd kuue sajandiku võrra parandust sai, oli ta jaganud Triin Vaimaga. Ühtlasi tuli Sven Andresoo õpilane Balti meistriks.
Ilusa punkti pani Balti meistrivõistlustele U20 vanuseklassi 4×400 m segateatevõistkond koosseisus Mark Heidmets, Ann Marii Kivikas, Liis Grete Atonen ja Karl-Oskar Pajus, kes läbisid distantsi 3:34.92ga. See tähendas üle 3 sekundilist Eesti rekordiparandust (3:38.18). Võistlusel andis see Läti järel teise koha.
Balti meistrid U18 vanuseklassis:
200m Marit Kutman – 25.16
100m tj Anna Maria Millend – 13.72
400m tj Juliana Demeštšenko – 1:02.16
Teivashüpe Marten Roasto – 4.45
Teivashüpe Marianne Kivi – 3.75
Kaugushüpe Liisa-Maria Lusti – 5.80
Kuulitõuge Berit Saar – 15.04
Kettaheide Hannes Remmelgas – 52.38
Vasaraheide Alar Reiljan – 59.57
Vasaraheide Kelly Heinpõld – 63.16
4x100m teatejooks: Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend, Marit Kutman – 46.90
4x100m teatejooks: Markus Post, Madis Kaare, Hanno Tamm, Pert-Emil Raun – 43.11
Balti meistrid U20 vanuseklassis:
100m/200m Ann Marii Kivikas – 12.07/24.19
100m/200m Ken Mark Minkovski – 10.84/21.64
3000m Robert Telpt – 8:51.55
Kõrgushüpe Lilian Turban – 1.81
Teivashüpe Marleen Mülla – 4.10
Teivashüpe Eerik Haamer – 5.10
Kuulitõuge Gertu Küttmann – 13.28
Vasaraheide Annika Emily Kelly – 53.02
Odavise Gedly Tugi – 51.33
Odavise Rasmus Roosleht – 65.39
4x100m teatejooks: Eliise Anijalg, Liisa-Maria Truupõld, Triine-Marie Land, Carina-Renne Valdek – 47.38
4x100m teatejooks: Mark Heidmets, Robin Sapar, Eerik Haamr, Ken-Mark Minkovski – 41.10
Vaata võistkondlikku punktiarvestust
Avapäeva galeriid Marko Mumm ja Raul Mee
Teise päeva albumid Marko Mumm ja Raul Mee
Mõlemad võstluspäevad on järele vaadatavad Kergejõustiku Facebooki lehel või YouTube vahendusel.
Avapäev (1. august): https://www.youtube.com/watch?v=ujuVkrUi1KE
Teine päev (2. august): https://www.youtube.com/watch?v=iYiUy-1Fu9o
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
91. korda peetud ümber Viljandi järve jooks peeti tänavu erakorraliselt 1. augustil ning koroonaennetusreeglite järgimiseks lähetati jooksjad rajale kahes jaos. Ümber Viljandi järve jooksu võitis kolmandat korda Roman Fosti, naistest sai oma teise esikoha Liina Luik.
Varem 2014. ja 2015. aastal võitnud Fosti võiduaeg oli 37.34 ning see andis talle kolmanda ümber Viljandi järve jooksu võidu. Karel Hussar sai ajaga 37.38 teise koha ning Ilja Nikolajev oli ajaga 38.10 kolmas.
Kuue hulka mahtusid veel Raido Mitt, lätlane Reinis Hartmanis ja Ülari Kais.
Naistest sai oma teise esikoha Liina Luik, kes lõpetas täpselt 43 minutiga. Üldarvestuses andis see 13. koha. Teise koha jooksis ajaga 44.37 välja Marion Tibar ja kolmas oli 46.27-ga Kadiliis Kuiv.
1. augustil peetud ümber Viljandi järve jooksu lõpetas 1405 osalejat, mis korraldajate hinnangul on kõiki eelnevad katsumusi ja ümberkorraldusi arvestades hea tulemus.
“Korraldajad jäid rahule ja tundub, et ka jooksjad jäid rahule,” sõnas ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. “Täname kõiki osalejaid ning tuletame meelde, et augusti lõpuni saab osaleda virtuaaljooksul, mis läheb samuti 91. suurjooksu arvestusse.”
Mitmed 1. augustiks registreerunud jooksjad ja kõndijad otsustasid mitte osaleda suurel jooksupäeval sadade teiste osalejatega, vaid viisid oma registreeringu üle virtuaaljooksule, et eesseisva kuu jooksul teha ring ümber Viljandi järve.
Laupäeval 1. augustil antakse Viljandi staadionilt kaks korda start ümber Viljandi järve jooksule. Kui laupäeval stardib ligi 2000 jooksjat ja kepikõndijat, siis virtuaaljooksuna kestab Eesti vanim rahvaspordivõistlus augusti lõpuni.
Tänavu ei ole stardis järvejooksu neljakordset võitjat Ibrahim Mukungat Keeniast ning Eesti jooksjatel on suurepärane võimalus võit koju jätta. Favoriidiks võib pidada maratoonar Roman Fostit, kes on ainus jooksja läbi aegade, kes on Viljandi järvejooksu rajal suutnud Mukungat edestada. 2015. aastal võitnud Fostile võib eeskätt konkurentsi pakkuda Tiidrek Nurme, kes alles otsustab, kas laupäeval Viljandis startida, sest soovib oma vormi realiseerida nädala pärast peetavatel Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus.
91. ümber Viljandi järve jooks on tavalisest erinev, sest see peetakse kevadise eriolukorra tõttu erandkorras kesksuvel. Võistlusele antakse kaks starti ning see jätkub virtuaaljooksuna augusti lõpuni. Suurel jooksupäeval ei lubata staadionile publikut ning autasustatakse vaid kolme parimat meest, kolme kiireimat naist, parimat noort, parimat veterani ja parimaid viljandlasi. Lisaks saab auhinna veel teise ehk kell 15 startiva jooksu parim ning teises jooksus osalejatel on võimalik püüda a Viljandis tegutseva vooditootja Bed Factor Swedeni välja pandud auhinda, milleks on suur ja uhke voodi.
Jooksu toomine kevadest kesksuvesse tingis ka vajaduse teha ümberkorraldusi rajal. Kui tavaliselt on ümber Viljandi järve jooksu üheks tunnuseks võimalus ise rada valida, siis seekord on viimase kilomeetri trass pandud korraldajate poolt paika ning osalejad peavad jooksma või kõndima järveäärsetel tänavatel. Distantsi see oluliselt pikemaks ei muuda.
Jooksu korraldustoimkonna juhi Mati Jürissoni sõnul ei saa seekord lubada jooksjaid harjumuspäraselt Tartu tänavale, sest seda teelõiku ei saa kahe erineval ajal oleva stardi ja kesklinnas olevate suurte teetööde tõttu kogu päevaks autoliiklusele sulgeda.
Ülejäänud osa trassist saab iga osaleja ise valida, kuid soovitatav on kasutada korraldajate pakutud rada, sest see on niidetud ja jooksuks ettevalmistatud. Korraldajad ja põllumehed paluvad mitte joosta kasvava vilja sees ning kasutada viljapõllule etteniidetud trassi.
Augustini kehtivate koroonaennetusreeglite järgi korraldatud suurjooksule lubati tänavu vaid 2000 osalejat. Selleks, et oma tulemuse saaksid kirja ja nime protokolli ka kõik need, kes registreerunute hulka ei mahtunud, pakuvad suurjooksu korraldajad välja virtuaaljooksu, mis kestab 5. augustist 30. augustini.
Jooksul osalemiseks tuleb end registreerida jooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee ning joosta 25 päeva jooksul endale sobival ajal ümber Viljandi järve. Jooksu järel tuleb sisestada oma tulemus järvejooksu kodulehele.
Kõik virtuaaljooksul osalejad on 91. ümber Viljandi järve jooksu lõpetajad. Nad saavad tulemuse protokolli, neile saadetakse osalejamedal koju, nad saavad diplomi ja stardinumbri, mida võib ise välja trükkida.
Joosta saab suures osas mööda tavalist ümber Viljandi järve jooksu trassi, vaid Sammuli hobusekoplisse virtuaaljooksul osalejad ei pääse. Jooksu kindel nõue on, et läbida tuleb ring ümber Viljandi järve.
Suurjooks ümber Viljandi järve stardib 1. augustil Viljandi staadionilt kell 12 ja 15. Esimeses jooksus stardivad need, kelle stardinumber jääb 1 ja 1000 vahele. Teises jooksus stardivad numbrid 1001-2100.
Ümber Viljandi järve jooksu korraldati esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole ühtegi aastat vahele jäänud ning sellega on ümber Viljandi järve jooks Eesti vanim traditsiooniliselt peetav rahvaspordivõistlus. Ümber Viljandi järve jooks on ka Eesti Linnajooksude sarja avavõistlus.
Lisainfo:
Mati Jürisson
Ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht
520 0454
Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu juulikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.
Infokirja saab lugeda SIIN
Infokirjaga saab liituda SIIN
Täpselt täna, juulikuu viimasel päeval 40 aastat tagasi võitis Jüri Tamm Moskva olümpiamängudel vasaraheites pronksmedali.
Parimal katsel sai Jüri Tamm kirja 78.96. Nõukogude Liidu vasaramehed said Lužnikis kolmikvõidu, sest Juri Sedõhh heitis maailmarekordiks 81.80 ning Sergei Litvinov oli 80.64-ga teine.
Pronksmedali toonud Moskva olümpiavõistlus oli Tamme hinnangul kahvatu. Lõppvõistlusel püstitas Sedõhh juba avakatsel maailmarekordi 81.80. “Mina pole suurvõistlustel peaaegu kunagi kuldmedalit jahtinud,” sõnas Tamm peale võistlust. “Kurb tõdemus, samas leian, et see oli minu pluss. Tasa liikudes jõudsin tihti pjedestaalile. Võimete ülehindamine sai paljudele saatuslikuks, koondise uks sulgus.”
Jüri Tamme pronksine heide + poodium:
Kahekordse olümpiamedalimehe auhinnakapist võib leida veel MM-i hõbemedali (1987. a.) ja Universiaadil kuldmedali 1983. aastal ning hõbeda 1981. aastal.
Saanud 1986. aastal Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) grand prix‘ sarja kokkuvõttes 3. koha. Tulnud aastatel 1987 ja 1988. aastal Nõukogude Liidu meistriks ning kolmel korral Eesti meistriks (1991,1993 ja 1994).
Jüri Tamm on hoidnud enda nimel ka maailmarekordit
16. mail 1980. aastal püstitas Tamm Leselidzes toimunud võistlustel maailmarekordi, mis püsis paraku küll vaid 20 minutit. Aga ajalugu oli tehtud. Üldse on Eesti kergjõustiklased püsitatnud kaks maailmarekordit – Aleksander Klumberg-Kolmpere kümnevõistluses ja Jüri Tamm vasaraheites.
1.-2. augustil peetakse Pärnus U18 ja U20 vanuseklasside Balti võistkondlikud meistrivõistlused.
U18 ja U20 Balti koondiste peale on oodata kokku 325 sportlast. Eestlasi on kahe vanuseklassi peale nimekirjas 102.
U18 vanuseklassi stardinimekirjadest leiame sprinterid Anna Maria Millendi ja Marit Kutmani, noormeeste hulgas teeb mitmel distantsil kaasa Karl August Kalamees ja Pert-Emil Raun. Tugevamadest tõuke- ja heitealade tegijatest on Eestit esindamas Kelly Heinpõld, Berit Saar ja Hannes Remmelgas. Keskmaa distantsidel teeb kahel ala kaasa Ralf Rupert Nigul. Kõrgushüppesektorist leiame U18 vanuseklassi siserekordit korranud Elisabeth Pihela.
Balti meistrivõistluste U20 vanuseklassis teevad nimekamatest sprinteritest kaasa Ken-Mark Minkovski, Ann Marii Kivikas ja Robin Sapar. Teivashüppes lähevad esikohta noolima Marleen Mülla ja Eerik Haamer. Gedly Tugi teeb kaasa odaviskes ja kettaheites. Kõrgushüppes on Eesti koondise liidriteks Lilian Turban ja Markus Anvelt. Kuulitõukes lähevad kõrgeid punkte noppima Gertu Küttmann, Rasmus Roosleht ja Enrico Hänilene. Kahel alal teevad veel kaasa Igor Andrejev (kaugus- ja kolmikhüpe) ja Kalev Hõlpus (1500 m ja 800 m ).
Vaata Eesti koondise täielikku koosseisu!
U18 ja U20 vanuseklasside sportlased selgitavad Baltimaade parimad välja järgmistel aladel: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m ja 3000 m; 100 m/110 m ning 400 m tõkkejooksus; 2000 m takistusjooks; kaugus-, kolmik-, kõrgus-, ja teivashüppes; kuulitõukes, vasaraheites, odaviskes ja kettaheites ning 4×100 ja 4×400 m segateatejooksus.
Stardinimekirjad:
Võistluse AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad YouTube või Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.
Laupäev: https://www.youtube.com/watch?v=ujuVkrUi1KE
Pühapäev: https://www.youtube.com/watch?v=iYiUy-1Fu9o
U18 koondise juht: Heiko Väät (tel: 516 7125)
U20 koondise juht: Tõnu Kaukis (tel: 528 6104)
Koondise füsio: Risto Jamnes
Alaliidu esindaja: Kristel Berendsen (tel: 5289 062)
Koondise treenerid: Ille Kukk, Sander Prits, Tiit Aru, Harry Lemberg, Anneli Taul, Riho Meri, Raimond Luts, Marika Manglus, Aleksandr Hvorõhh, Enrico Hendrikson, Kersti Viru, Ingrid Reiljan, Liivi Eerik, Piret Tamm, Erki Nool, Mikk-Mihkel Arro, Hennit Küppas, Kädy Tänav(Tänak), Erik Horn, Andres Laide, Mairo Tänav(Tänak), Svetlana Košeleva.
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) eesotsas presidendi Sebastian Coega muutis Tokyo olümpiamängude kvalifikatsiooniperioodi maratonis ja käimises.
Kevadel peatas Rahvusvaheline kergejõustikuliit koroonaviiruse tõttu OM-i kvalifikatsiooniperioodi. See pidi kehtima kuni 30. novembrini, siis nüüd tehti maratoonaritele ja kiirkõndijatele erand.
Uue süsteemi järgi võib maratonis ja käimisdistantsidel teatud kaliibriga võistlustel olümpianormi püüda juba alates 1. septembrist, ehk staadionialade tegijatega võrreldes saavad kolm kuud OM-normi täitmiseks lisaks.
“Pandeemia areng teeb ennustamise keeruliseks ning enamus suurtest maratonidest on juba tühistatud või edasi lükatud. Ning kui lisada praegusele olukorrale fakt, et maratoonarid ja kiirkõndijad saavad oma spordiala iseärasuse tõttu teha aastas vaid piiratud koguse kõrge kvaliteediga esitusi, siis oleks neil ilma selle muudatuseta väga kitsas kvalifitseerumisperiood”
WA president Sebastian Coe
Rahvusvaheline alaliit selgitas, et otsus tehti, kuna tunti muret, et staadioniväliste alade tegijatel pole muidu piisavalt võimalusi Tokyo olümpiapileti püüdmiseks. Kvalifikatsiooniperiood läheb lukku 2021. aasta 31. mail.
Eesti jooksjatest on olümpianorm täidetud Tiidrek Nurmel.
Teisipäeval, 28. juunil Tallinnas Kalevi staadionil peetud treener Olav Karikose mälestusvõistlustel ja Eesti Staadionijooksu sarja kolmandal etapil joosti silmapaistavaid aegu. Kohal oli kogu Eesti jooksuparemik, joonele pandi 1000 m distantsil.
Naistest võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ajaga 2:49.4, kes oli parim ka Eesti Staadionijooksu sarja avaetapil 1500 meetris. Järgnesid Tartu Kalevi triatleet Katrin Zaitseva 2:50.3ga ja Nõmme KJK esindaja Helin Meier 2:51.9-ga. Eelmainitud kaks naisterahvast jooksid mõlemad võimsad isiklikud rekordid ning tõusid nende tulemustega naiste 1000 m distantsil Eesti kõigi aegade TOP10-sse.
Kuue hulka mahtusid veel 10 000 m Eesti meister Jekaterina Patjuk (2:54.7), Katrina Stepanova (2:55.2) ja isikliku rekordi jooksnud Laura Maasik (2:55.9).
Naised 1000 m:
Meestest näitas lõpusirgel kõige värskemat minekut Olavi Allase (Tartu SS Kalev), kes võidutses uue isikliku rekordi 2:25.2ga. Teiseks tuli samuti uue isikliku rekordi püstitanud Tiidrek Nurme (Tartu Ü. ASK) ajaga 2:25.5. ning pronksine autasu riputati kaela möödunud aasta võitjale Kaur Kivistikule (Tartu SS Kalev) ajaga 2:25.9.
Neljandat aega näitas Audentese SK mailer Rasmus Kisel (2:26.2), viiendat Roman Fosti (Sparta) ning esikuuiku lõpetas uue isikliku rekordi 2:27.3ga Enari Tõnström (KJK Sakala).
Mehed 1000 m :
Juuli keskel Keeniast koju saabunud maratonijooksja Roman Fosti tegi kahenädalase karantiini järel esimese võistluse. Teeneka kergejõustikutreeneri Olav Karikose mälestusvõistlustel sai Fosti 1000 meetri jooksus viienda koha. Kuula maratoonari mõtteid ERR-ile peale jooksu:
Olav Karikose 2. mälestusjooksu vanuseklasside parimad 1000 m distantsil:
N40: Kristiina Nurk – 3:14.4
N50: Lilian Torn – 3:22.2
NU20: Birgit Veldi – 3:06.5
NU18: Anete Randma – 3:02.9
NU16: Anna Maria Raspel – 3:19.4
NU14: Annika Märtin – 3:27.5
M40: Indrek Tobreluts – 2:349
M50: Raido Raspel – 2:54.7
MU20: Johannes Laur – 2:437
MU18: Ralph Rupert Nigul – 2:40.4
MU16: Geron Vidder – 2:52.5
MU14: Romet Ridalaan – 3:04.9
Kõikide 1000 m jooksu protokollidega saab tutvuda SIIN
Eesti staadionijooksusari saab jätku 5. augustil Viljandis toimuvate 3000 m jooksudega
Järgmiste etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere ☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” võtab seekord saatejuhi vastas koha sisse Eesti läbi aegade parim 3000 meetri takistusjooksja Kaur Kivistik.
29-aastast Kivistikku on raske kellegagi segamini ajada. Tartumaalt pärit pikka ja heledapäiset meest tunnevad sõbrad-tuttavad kui ülimalt professionaalselt sporditegemisse suhtuvat inimest, kes teeb iga jooksu eel põhjaliku analüüsi nii enda kui ka konkurentide kohta, et võistlusrajal enam midagi juhuse hooleks ei jääks. Spordivälisel ajal on Kivistik aga suurepärane kokk, armastav abikaasa ja kahe lapse isa.
“Viis-kuus aastat tagasi tõrjusin ma enne jooksu kõik inimesed enda ümbert ära. Nüüd, kahe lapse isana, on see keerulisem, kuna näen, et lapsed nõuavad oma tähelepanu ja nemad veel ei mõista, et mul on tähtis võistlus ees ootamas. Samas suudan tänu aastatega tekkinud kogemustele ikkagi ka väikeste vahelepõigetega säilitada fookuse,” ütleb Kivistik, kes on võistlusreiside ajal enne tähtsaid starte abikaasa Lindaga isegi eraldi toa võtnud.
Kivistiku karjääris on olnud mitmeid suuri õnnestumisi, muuhulgas 2015. aasta universiaadil hõbemedali võitmine ja mitmel korral Euroopa meistrivõistlustel esikümnesse pääsemine, kuid üks keerulisemaid perioode jäi tal seljataha just tänavu, mil saabus koroonaviirus ja suri isa.
“Tänavune kevad oli igatepidi hästi keeruline ja tagantjärgi saan seda veel praegugi tunda. Eks aeg näitab, kuidas mina sellest kõigest kosun ja kuidas maailmal minema hakkab. Võib-olla kogu selle asja juures on kõige huvitavam see, et ma kogesin kolme nädala jooksul lähedase inimese sündi ja surma. Elu üle mõtlemine muutus minu jaoks totaalselt. Sain hoopis teistmoodi aru, kui habras kõik on. Seepärast mulle meeldibki teha seda, mida teen, sest kunagi ei tea, mis juhtub homme,” teab jooksja.
Sportlase ja pikamaajooksjana eristub Kivistik enda sõnul paljudest konkurentidest lisaks pikkusele ka treeningute ülesehituselt, sest jõusaalis rassib ta rohkem kui sel alal kombeks on.
“Võin väita, et olen selles suhtes väga suur erand. Nägin mingil hetkel, et mu loomulik kiirus polnud piisavalt hea teistele meestele kandade näitamiseks. Kaotasin paratamatult tuliseid duelle. Kehakultuuri õppimine andis mulle aga teadmise, et kui sa suudad endale jõu taha hankida, siis tuleb ka kiirus. Hakkasin jõutreeninguid usinalt tegema ja ma ei tea praegu maailmas enda kõrval vist ühtegi takistusjooksjat, kes 160 kilo turjale võtaks,” ütleb Kivistik.
Pikamaajooksjale iseloomulikus pikas saates tuleb juttu takistusjooksu spetsiifikast, veetakistusest, Keenias laagerdamisest, mustade edust jooksudistantsidel, aga ka söögitegemisest, jalgpallist ja laskesuusatamisest.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 9. osa: Soundcloud | Spotify
Eesti meistrid maratonijooksus selguvad laupäeval, 12. septembril Tallinnas. Kuueringiline eksklusiivne jooksutrass kulgeb mereäärsel promenaadil, olles inspireeritud möödunud aasta Doha maailmameistrivõistluste maratonirajast.
Eesti Kergejõustikuliidu ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös läbiviidava maratoni starti on 12. septembri hommikul kell 9 oodata paarisadat Eesti paremat pikamaajooksjat.
Eesti meistrid selguvad sel aastal välisjooksjate konkurentsita ja ilma rahvasportlasteta, sest koroonaviiruse ohu tõttu toimub Eesti osavõturohkeim rahvusvaheline spordisündmus Tallinna Maraton 1.-30. septembrini virtuaaljooksuna.
Maratoni Eesti meistrivõistlustel saavad osaleda ainult Eesti jooksjad, kes on täitnud osavõtunormi ja omavad Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) kehtivat litsentsi. Jooksjad, kes ei oma EKJL litsentsi, aga on täitnud osavõtunormi ja on registreeritud 2020. a. Tallinna Maratonile, saavad samuti ilma lisatasuta kandideerida Eesti meistrivõistlustele. Kandideerimiseks tuleb ilma litsentsita normitäitjail ennast Tallinna Maratonile registreerida hiljemalt 24. augustiks. Jooksjad või mõne muu ala (nt. triatlon) harrastajad, kellel ei ole kahel viimasel hooajal täidetud normi aga on eeldatavasti EMV tasemega sportlased, lubatakse võistlema sooviavalduse põhjal EKJL ja SÜKK ühisotsusena.
Tulles vastu jooksjate ja jooksutreenerite ettepanekule, kehtestas EKJL saavutusspordikomisjon 2020. aastaks maratoni meistrivõistlustel osalemiseks tavapärasest madalamad osavõtunormid:
Mehed: maraton 3:20.00 või poolmaraton 1:30.00 (joostud 2019 või 2020)
Naised: maraton 3:45.00 või poolmaraton 1:45.00 (joostud 2019 või 2020)
Kõik 2020. aastal maratoni Eesti meistrivõistlustest osavõtjad lähevad nii Tallinna Maratoni virtuaaljooksu kui Selver Eesti Linnajooksud arvestusse. Tallinna Maratoni korraldajad motiveerivad Eesti meistrivõistluste kiiremaid hea soorituse eest ka rahaliste boonustega.
Jooksutrass kulgeb Tallinnas Reidi tee ja Pirita tee kergliiklusteedel ning Pirita tee ühistranspordirajal. Nagu aastatagustel maailmameistrivõistlustel Katari pealinnas Dohas, läbivad jooksjad kuuel korral seitsmekilomeetrise ringi ning finišeerivad seejärel 195 meetrisel lõpusirgel. Stardi-finišipaik asub Russalka mälestussamba juures uhiuuel mereäärsel promenaadil. Samas toimub ka võistluste pidulik autasustamine.
Korraldajad tagavad maratoniraja vastavuse ja kõik võistluse läbiviimisega seonduva vastavalt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu World Athletics ja EKJL nõuetele. Samuti tagatakse kõigi ohutusreeglite ja nõuete täitmine, mis septembrikuu spordivõistlustele ning avalikele üritustele Eesti Vabariigi valitsuse, Tallinna linna ja Terviseameti poolt kehtestatakse.
Vaata osavõtutingimusi ja rajainfot siit
Lisainfo:
Eesti Kergejõustikuliit: Sirje Lippe, Tel. 5062390, E-post: sirje@ekjl.ee
Spordiürituste Korraldamise Klubi: Mati Lilliallik, Tel. 5213331, E-post: mati@jooks.ee
Teisipäeval Lätis, Ogres peetud U16 vanuseklassi Balti maavõistluse võitis Eesti kergejõustiku noortekoondis.
Möödunud aasta teine koht sai Eesti noortekoondise poolt domineerival kujul ümber lükatud ning võidukarikas taas aastase vaheajal järel tagasi võidetud. Ülekaal oli nõnda võimas, et eestlased tõid 33 alalt 18 võitu.
Eesti koondis kogus 279 punkti, lätlased olid 223 punktiga teised ja Leedu noortekoondis 182 punktiga kolmas.
Balti maavõistlusel võisteldi 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses: 100m , 200m , 400m, 800m, 2000m, 100/110m tõkkejooks, 300m tõkkejooks, 1500m takistusjooks, kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja väike Rootsi segateatejooks (100m+200m+300m+400m)
Balti meistrid U16 vanuseklassis:
200m Markus Munski – 23.52
400m Anna Theresa Gustavson – 59.58
400m Romet Kivi – 50.89
2000m Kevin Jõesoo – 6:21.86
110m tkj. Kristjan Kari – 15.12
300m tkj. Hege-Lee Pielberg – 45.45
Kaugushüpe Mirtel Klaar – 5.68
Kolmikhüpe Anna Panenko – 11.92
Kõrgushüpe Karmen Bruus – 1.74
Teivashüpe Timo Kaarus – 3.90
Kuulitõuge Manfred Männamaa – 16.74
Kettaheide Manfred Männama – 53.39
Odavise Greete-Liis Krapp – 45.90
Odavise TristanAik Sild – 51.82
Vasaraheide Kaspar Kõplas – 55.11
1500m takistusjooks Viola Hambidge – 5:28.21
1500m takistusjooks Rasmus Randoja – 4:38.05
Väike Rootsi segateatejooks (Uku Nurk, Romet Kivi, Sandra Rumask, Hege-Lee Pielberg) – 2:08.21! Uus U16 vanuseklassi segateatejooksu Eesti rekord!
Balti meistrivõistluste hõbemedalid:
100m Sandra Rumask – 12.54
100m/200m Uku Nurk – 11.57/23.53
200m Anna Theresa Gustavson – 26.41
800m Merili Tiik – 2:22.03
100m tkj Mari-Silvia Lauri – 15.30
300m tkj Ronaldo Kaljo – 41.49
Kaugushüpe Robert Kompus – 6.16
Kaugushüpe Sandra Rumask – 5.51
Kõrgushüpe Aivar Ellam – 1.83
Teivashüpe Emma-Kathrina Hein – 3.20
Teivashüpe Harry-Richard Jääger – 3.80
Kuulitõuge Greete Liisa Krapp – 12.93
Kettaheide Noora Liisa Ader – 37.00
Vasaraheide Anastassija Belaja – 49.05
1500m takistusjooks Christa-Liza Schuster – 5:34.87
Balti meistrivõistluste pronksmedalid:
200m Marie Randala – 26.53
400m Erik Loorand – 54.30
800m Alexander Kapp – 2:08.80
100m/300m tkj Mia-Lisett Meringo – 15.38/46.65
110m tkj Harry-Richard Jääger – 15.46
300m tkj – Karl Kristjan Pohlak – 41.51
Kolmikhüpe Savva Novikov – 12.68
Kõrgushüpe Mirtel Klaar – 1.63
Teivashüpe Iiris Jõgi – 2.80
Kettaheide Lauri Lennart Koch – 45.39
Vasaraheide Kevin Reinberg – 42.70
1500m takistusjooks Alex Ojava – 4:42.78
Koondise juht: Erik Horn
Alaliidu esindaja: Kristel Berendsen
Koondise treenerid: Heini Allikvee, Erki Nool, Mairo Tänav(Tänak), Romet Mihkels, Mihkel Lembit, Kirke Aitsen, Kersti Viru, Ingrid Reiljan, Maris Mägi, Viktor Predbannikov, Ants Kuusik, Eva Kuningas, Marika Manglus, Viljo Grauding
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
28. juulil toimuvad Lätis, Ogres U16 vanuse Balti võistkondlikud meistrivõistlused. Võisteldakse 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses.
Koondises on 23 noormeest ning 25 tütarlast. Nimekamatest noortest kergejõustiklastest asuvad Ogres starti Harry Richard Jääger, Romet Kivi, Hege-Lee Pielberg, Manfred Männama, Mirtel Kaar ja Viola Hambidge, kes võidutsesid eelmisel nädalal Rakveres toimunud omavanuste Eesti meitrivõistlustelt mitmel korral.
Möödunud aastal Võrus toimunud Balti võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti U16 koondis teise koha. Esikoha teenis Läti, kogudes 176 punkti. Eesti jäi vaid ühepunktilise kaotusega teiseks, Leedu kogus 133 silma.
Tulemusi näeb Läti Kergejõustikuliidu KODULEHELT
Koondise nimekirjaga saab tutvuda SIIN
Koondise juht: Erik Horn, tel: 526 6376
Alaliidu esindaja: Kristel Berendsen, tel: 528 9062
Koondise treenerid: Heini Allikvee, Erki Nool, Mairo Tänav, Romet Mihkels, Mihkel Lembit, Kirke Aitsen, Kersti Viru, Ingrid Reiljan, Maris Mägi, Viktor Predbannikov, Ants Kuusik, Eva Kuningas, Marika Manglus
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Teisipäeval, 28. juulil toimub Kalevi Staadionil Olav Karikose mälestusvõistlus, mis on ühtlasi Eesti Staadionijooksu sarja kolmas etapp. Joonele pannakse 1000 m jooksu distantsil.
Kirja on pannud kogu Eesti meeste jooksuparemik: Kaur Kivistik, Tiidrek Nurme, Roman Fosti, Olavi Allase, Rasmus Kisel, Mark Abner, Enari Tõnström, Karel-Sander Kljuzin jpt. Lõunanaabritest tuleb konkurentsi pakkuma Armis Ozolins ja Aigars Feteris.
Naistest asuvad stardijoonele Kelly Nevolihhin, Jekaterina Patjuk, Liina Luik, Laura Maasik, Helin Meier, laskesuustaja Tuuli Toomingas jpt.
Ajakava:
17.00 Registreerimine
17.55 Avamine
18.00 Kadarbiku lastejooks 400 m
18.15 Eviko noortejooks, tüdrukud ja poisid U14
18.30 Eviko noortejooks, neiud ja noormehed U16
18.45 Eviko noortejooks, neiud ja noormehed U18
19.00 Dectona veteranidejooks N40, M40, N50 ja M50
19.20 Sportlandi ja Treeningpartneri eliitjooks, naised, U20
19.30 Sportlandi ja Treeningpartneri eliitjooks, mehed, U20
20.00 Autasutamine
Staadionijooksusarja kahe etapi kokkuvõte:
Staadionijooksusari-2020 Staadionijooksusari-2020-NaisedKõigi võistlusklasside kolme paremat jooksjat autasustatakse Karikose mälestuskarikaga. Nii meeste kui naiste esikolmik teenib Eesti Staadionijooksu sarja auhinna: 1. koht 150, 2. koht 100 ja 3. koht 50 eurot.
5. juunil möödus 101. aastat spordipedagoog ja kergejõustikutreener Olav Karikose sünnist. Karikose käe all harjutasid olümpiamängudel osalenud Rein Tölp ja Raissa Ruus, universiaadi kuldmedalimees Toomas Turb, Eesti rekordi püstitasid ka Peeter Varrak, Toomas Kitsing, Erik Maasik, Ilmar Ruus, Ants Palmar ja Ain Mõnjam. Viis õpilast võitsid NSV Liidu ja 32 Eesti meistrivõistluste medaleid.
Loe staadionijooksu sarja kohta rohkem SIIT.
Täna täpselt 40 aastat tagasi tuli Jaak Uudmäe Moskva olümpiavõitjaks kolmikhüppes.
25. juulil 1980. aastal Moskva olümpial võitis Uudmäe kolmikhüppes esikoha tulemusega 17.35, edestades koondisekaaslast Viktor Sanejevit (17.24) ja brasiillast Joao Carlos de Oliveirat (17.22).
Moskva võidutulemus kehtib Eesti rekordina tänini.
Kuldne hüpe:
Moskva olümpiamängude kolmikhüppevõistlus on üks neid märgilisi jõuproove, mille lahendus kütab aastakümneid hiljemgi kirgi paljudes maailma paigus: Eestis, Gruusias, Venemaal, Austraalias, Brasiilias jne
Jaak Uudmäe esimene intervjuu pärast hüpet 25. juuli 1980. a. Moskva olümpiamängudel. Intervjueerib Tiit Karuks. http://arhiiv.err.ee/guid/122490
Lisaks olümpiakullale tuli Uudmäe 1981. aastal Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Saanud sise-EM-il 1977. ja 1980. aastal hõbeda, 1979. aastal võitnud pronksmedali. 1979. aasta Universiaadilt ette näidata hõbemedal.
Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati olümpiasangar Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus.
21. ja 22. juulil toimusid Rakvere staadionil Eesti meistrivõistlused U14 ja U16 vanuseklassis. Medalite ja meistritiitlite eest läks võistlustulle ligi 540 noort sportlast 41 klubist.
U14 vanuseklass
Neljal individuaalalal osalenud Katarina Verst (Tartu Ü. ASK) tegi puhta töö ning viis heade mõtete linna neli kuldmedalit. Esimesel võistluspäeval ei leidunud neiule vastast teivashüppes (3.30) ning kettaheites. Viimases heitevoorus kulla toonud heitel oli pikkust 37.83. Teise päeva juhatas sportlane sisse kuldse 5.08 meetrise kaugushüppe katsega ning neljanda kulla võitis Harry Lembergi õpilane 400 grammise odaga, võidu tulemuseks 38.35.
Hedi Andre (SK Elite Sport) säras teistel jooksudistantsidel ning võitis kolm meistrikulda. Esimese päeva saldoks võidud 200 m tõkkejooksus (29.38) ja 400 m jooksus (1:00.71) ning Elite Spordi võistkonnaga hõbemedal 4×100 m teatejooksus (53.73). Teisel päeval ülekaalukas võit 600 m distantsil (1:39.30) ning pronksise autasu sprintis välja 200 m jooksus (27.64).
Tüdrukute U14 arvestuses tuli kahel korral meistriks Pia Lauren Matsalu (Audentese SK), kes võitis kolmikhüppe 10.29ga ning kuulus ka Audentese SK teatenelikusse, kes triumfeeris 4×100 m teatejooksus ajaga 53.21. Neliku ülejäänud liikmed olid Marta Saare, Mia Mireia Uusorg ja Sofia-Sabina Leis.
Kolm meistrikulda riputati kaela ka Miia Ottile (UP Sport), kes näitas individuaalselt kõigile kandu 100 m (12.53) ning 200 m (26.87) jooksus. Kolmas kuldmedal riputati väledale neiule kaela väike Rootsi teatejooksus (100 m + 200 m +300 m +400 m), võidukasse nelikusse kuulusid veel Mimi Lauren Palutaja, Rainer Ahi ja Romet Ridalaan.
Sama vanade poiste edukaim sportlane oli Tristjan Jaanson (SK Elite Sport). Kahe päevaga kogus noormees 5 medalit, neist 4 kulda. Kuldmedalid riputati kaela 100 m sprindis (12.21), 4x100m teatejooksus, 80 m tõkkejooksus (11.38) ning 200 m sprindis. Andre Näppi (SK Lindon) paremust pidi Jaanson tunnistama esimesel päeval 400 m distantsil, tasuks hõbemedal tulemusega 1:01.96.
Kolm meistrikulda riputati kaela Sten Erik Iirele (Tartu SS Kalev). Noormees võidutses kolmikhüppes (10.71), kettaheites (45.88) ning odaviskes (40.97). Lisaks võitis kaugushüppes 4.89ga pronksmedali.
Poiste U14 vanusegrupi keskmaa distantsidel võitis UP Sport klubi välejalg Romet Ridalaan kolm medalit. Teisipäeval võitis 1500 m jooksu ajaga 4:51.48, pühapäeval lisas hõbemedali 800 m distantsil tulemusega 2:19.48 ning päeva lõpus võideti UP Sport ühendvõistkonnaga väike Rootsi teatejooks.
4×100 m tüdrukute teatejooksus oli võidukas Audentese spordiklubi nelik koosseisus Marta Saare, Mia Mireia Uusorg, Pia Lauren Matsalu ja Sofia-Sabina Leis, läbides staadioniringi ajaga 53.21.
Sama vanade poiste hulgas võitis teatejooksu SK Elite Sport võistkond (Sebastian Nuutmann, Tristjan Jaanson, Henri Apri, Kaspar Isand) ajaga 52.34.
U16 vanuseklass
Viis meistrikulda riputati kaela Romet Kivile (SK Viraaž), kes võitis teisipäeval noormeeste U16 vanusegrupis 100 m jooksu 11.39ga ning 400 m jooksu ajaga 51.50. Teisel päeval lisas medalikukrusse juurde veel kolm meistritiitlit: 200 m sprindis (23.46), 800m jooksus (2.04.61) ning odaviskes (53.89).
Suure medalihunnikuga läks koju ka U16 poiste vanuseklassi sportlane Harry Richard Jääger (SK Elite Sport). Kuldmedali võitis Jääger teivas- ja kaugushüppes, tulemused vastavalt 4 meetrit ja 6.10. Pronksise autasu võitis esimese päeva viimaselt alalt 400 m jooksus (54.65). Teise päeva juhatas noormees sisse võitudega 110 m tõkkejooksus (15.06) ning kõrgushüppes (1.86). Päevale pani punkti kolmanda kohaga 1500 m takistusjooksus (5:00.97). Jooksu võitis Rasmus Randoja (Tartu Ü. ASK) tulemusega 4:41.29.
Heitealadel näitas ülemvõimu Manfred Männama (Audentese SK), kes võidutses poiste kettaheites (53.29), kuulitõukes (15.62) ning teisel päeval lisas kolmanda kulla vasaraheites tulemusega 59.08.
Rapla jooksuklubi sportlane Kevin Jõesoo võitis esimesel võistluspäeval meistritiitli 2000 m distantsil (6.01.53), teisel päeval lisas hõbedase tasu 800 m jooksus (2:07.49).
Rae kergejõustiku sportlane Hege-Lee Pielberg võidutses 400 m ajaga 59.17ga Teisel päeval krooniti neiu meistriks veel ka 300 m tõkkejooksus, võites jooksu silmapaistva aja 45.54ga.
Audentese spordiklubi neiu Mirtel Kaar viis koju kogu medalikomplekti. Klaarile ei leidnud vastast U16 vanuseklassi 200 m distantsil (25.91) ning kaugushüppesektoris (5.65). Kõrgushüppes näitas neiu 1.68ga hõbemedali väärilist tulemust ning pronksise autasu viis pealinlane koju 100 m sprindis (12.56)
3 individuaalset medalit võitis U16 tüdrukute vanusegrupis Sandra Rumask (KJK Lõunalõvi). Rumask krooniti Eesti meistriks 100 m jooksus, poodiumi teisel astus neiu 100 m tõkkejooksus ajaga 12.42ga ning kaugushüppes, neljandas hüppevoorus kirja saadud 5.50ga.
Keskmaadistantsidel tegi U16 vanusklassides kuldse duubli Viola Hambidge (SK Altius). Hambidge triumfeeris esimesel päeval 1500 m distantsil ajaga 5:05.88. Teisel päeval lisas kuldmedali sama distantsi takistustega trassil, kus võiduajaks märgiti 5:39.25.
Vaata avapäeva galeriid – Marko Mumm & Raul Mee
Vaata teise päeva galeriid – Marko Mumm & Raul Mee
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
28. juulil U16 Balti meistrivõistlustele (Läti, Ogre) lähetatud sportlased
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Reedel, 24. juulil 2020 pidanuks Tokyos läidetama olümpiatuli. Ülemaailmse koroonapandeemia tõttu otsustati aga XXXII suveolümpiamängud edasi lükata. Seega peetakse Tokyo suveolümpiamängud 23. juulist 8. augustini 2021. aastal endiselt “Tokyo 2020” nime all.
Kunagi varem pole olümpiamängude 124-aastase ajaloo jooksul võistlusi edasi lükatud. Kolmel korral on mängud ära jäetud – seda 1916., 1940. ja 1944. aastal – ning Külma sõja boikottidest tulenevalt olid häiritud Moskva (1980) ja Los Angelese (1984) olümpiamängud.
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on sel nädalal külalise rollis Eesti läbi aegade kiireim jooksja Marek Niit, kes teeb vahepealsetest mõõnadest hoolimata sporti siiani täie tõsidusega.
“Kevadel, enne koroonaviirusest tingitud kriisi, tundsin end väga hästi. Olin 400 meetris Eesti rekordi vormis, kuigi see on nüüd spekulatsioon. Tundsin end nooremana. Kevadiste treeningute tulemused olid kaks sekundit paremad kui eelmisel aastal. Aga see, kui treeninglaagris enam staadionile ei lastud, tõmbas motivatsiooni alla. Ma ei ole ka selline vend, kes suudaks taolises olukorras edasi suruda,” tunnistab 32-aastane Niit, kes selgitab saates ka põhjalikumalt, tänu millele treeningutel heale tasemele jõudis.
Niidu põhimõte on olnud alati see, et treeningut, võistlemist ja sporti laiemalt tuleb osata nautida, vastasel juhul ei tule ka tulemusi.
“Sprint on väga nauditav ala. Ja sprindi puhul tuleb meeles pidada, et seda tehes ei tohi kiirustada, kuigi see kõlab naljakalt. Lisaks tuleb kiiresti jooksmise puhul riske võtta, barjääre lõhkuda. Kui oled neli-viis aastat põhja ära teinud, oma esimesed vigastused saanud ja lõpuks heasse toonusesse jõudnud, siis on jooksmine tõesti puhas lust. Isegi 400 meetris ei saa jooksu ajal arugi, et oleksid kõvasti pingutanud, aga nauding on suur,” selgitab saarlane.
2006. aastal 200 meetri jooksus juunioride maailmameistriks kroonitud Niit on kaudselt kokku puutunud maailma läbi aegade kiireima mehe, jamaikalase Usain Boltiga, kes saatis ühel aastal talle sünnipäeva puhul lausa õnnitlusvideo, mille tänagi veel Niidu Instagrami kontolt leiab.
“Ta on suur eeskuju olnud ka minule. Usain on sündinud sprinteriks. Temas oli noorest saati vaba olek. Ta sobib sprinteri rolli ideaalselt. Noorena vaatasin ma pigem selliseid tõsiseid kujusid nagu Linford Christie, aga mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et jooksjas peab ka mängulisust olema. Ta suutis oma suure raami hästi liikuma panna ja seetõttu kerkiski maailma parimaks,” hindab Niit.
Saates tuleb muuhulgas juttu erinevate sprindialade tehnikast ja taktikast, aga ka tehtud vigadest, USA ülikooliaastatest, kunstist, arhitektuurist, Saaremaast ja Ott Tänakust.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 7. osa: Soundcloud | Spotify
Kodune kergejõustikuhooaeg jätkus Eesti karikavõistlustega Tallinnas. Kadrioru staadionil toimunud võistlustel näitasid häid tulemusi mitmed meie tipud ja tulevikulootused. Võistkondlikuks karikavõitjaks nii meeste kui ka naiste arvestuses tuli Audentese Spordiklubi.
Karikavõistlus juhatati sisse meeste ja naiste kolmikhüppega. Igor Syunin tuli võidukalt võistluskarussellile tagasi, saades kolmandas hüppevoorus kirja 15.86. Naiste hüppesektoris näitas pikimaid õhulende Merilyn Uudmäe (Audentese SK), kes parimal katsel hüppas 13.05.
Meeste 110 m tõkkejooksus tuli karikavõitjaks Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) uue isikliku rekordiga 14.06. Selle tulemusega tõusis Andrei Nazarovi õpilane kõigi aegade edetabelis kuuendale kohale. Teise koha sai Johannes Treiel (KJK Saare) ajaga 14.30 ning kolmanda mitmevõistleja Risto Lillemets (KJK Saare) uue isikliku rekordiga 14.32.
Diana Suumann (Tartu Ü. ASK) näitas 13.81ga kiireimat aega naiste tõketega sprindidistantsil.
Naiste 100 m jooksus näitas head minekut Ksenija Balta, tuues ajaga 11.62 karikavõidu Tallinna SS Kalevile. Oma põhialal, kaugushüppes kavatseb Balta hooaja avastardi teha kolme nädala pärast Eesti meistrivõistlustel. Meestest näitas staadionisirgel parimat aega Henri Sai (SK Altius), võidutsedes ajaga 10.89.
Meeste 200 meetri jooksus kaitses möödunud aasta karikavõitu Marek Niit ajaga 21.49. 100 meetri võitja Henri Sai kaotas talle ühe sajandikuga. Kahekordseks karikavõitjaks tuli Kreete Verlin, kes võitis 200 m jooksu ajaga 24.38 ning kaugushüppe tulemusega 6.22.
Naiste 400 m distantsil võitis ajaga 56.84 karika Helin Meier (Nõmme KJK). Meeste samal distantsil võidutses ajaga 47.98 Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev).
Põnev duell peeti maha naiste 400 m tõkkejooksus, kus karikavõitja tuli välja selgitada fotofiniši abil. Kiireimat aega näitas Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) 1:00.82ga. Kolme sajandikuga kaotas talle Nõmme Spordiklubi esindaja Annika Sakkarias (1:00.85). Meeste tõketega distantsi võitis Mikk Talpsepp 1:02.89ga.
Keskmaa distantsil tulid karikavõitjateks Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja Enari Tõnström (KJS Sakala). Meeste jooksus isikliku rekordi ja Eesti tänavuse hooaja teise tulemusega üllatanud Tõnström pani paremuse maksma viimasel 200 m, triumfeerides ajaga 3:56.46. Naiste 1500 m ei jätnud teistele sõnaõigust Kelly Nevolihhin, kes distantsi algusest kuni lõpuni jooksu juhtis ning lõpetas ajaga 4:29.14.
Meeste teivashüppe võitis Robin Nool (SK Elite Sport), ületades kõrguse 5.20. U20 vanuseklassi noormeeste teivashüppe parim oli 5.05ga Eerik Haamer (Tartu Ü. ASK). Naiste karikavõitjaks tuli individuaalvõistleja Maria Kytölä 3.60ga.
Vasaraheites tulid karikavõitjateks Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev) 64.83ga ja Adam Kelly (Audentese SK) 64.87ga.
Meeste kõrgushüppes tuli karika jagamiseks kasutusele võtta ümberhüpped. Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Karl Lumi (Individuaalvõistleja) ja Hendrik Lillemets (KJK Saare) said kõik üle kõrgusest 2.07, kuid kõrgust 2.10 kellelgi ületada ei õnnestunud. Seejärel latile pandud 2.08 suutis ainsana üle hüpata Kristjan Tafenau. Naiste kõrgushüppe võitis 1.73ga Annika Teska (Tallinna SS Kalev). Noorte vanuseklassi karikavõitjad vastavalt Markus Anvelt (KSK Alem) 1.98ga ja Lilian Turban 1.80ga (SK Elite Sport).
Karikavõistluste üks paremaid tulemusi sündis meeste kuulitõukes. Kahel järjestikusel päeval võistelnud Jander Heil (KJS Sakala) lisas hooaja tippmargile täpselt pool meetrit, tõugates 19.25. Talvisel sisehooajal püstitatud isiklikust rekordist jäi lahutama vaid 14 sentimeetrit. 4-kilost kuulimuna tõukas naistest enim Valeria Radajeva (Audentese SK), kes sai parimal katsel kirja 13.53.
Noorte arvestuses tuli kolmekordseks karikavõitjaks Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), kes võitis noormeeste 100 m ajaga 10.90, 200 m 21.54ga ning 4x100m teatejooksu (42.48). Võidukasse teatenelikusse kuulusid veel Kristjan Markus Eelmaa, Tony Ats Tamm ja Oliver Kruuspan.
Kõik tulemused SIIN või Sportity mobiilirakenduses
Karikavõistluste GALERII
Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Sel nädalal, 21.-24. juulil peetakse Rakvere staadionil Eesti meistrivõistlused U23, U20, U18, U16 ja U14 vanuseklassidele. Starti on tulemas üle tuhande noore kergejõustiklase.
U14 ja U16 vanuseklasside registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN
U18, U20 ja U23 vanuseklasside registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN
U14 ja U16 – AJAKAVA / U18, U20 ja U23 – AJAKAVA
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu.
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) sportlaskomisjon on loodud EKJL juurde vastavalt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (WA) poolt kinnitatud sportlaskomisjonide moodustamise nõuetele. Komisjoni eesmärgiks on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine Eesti Kergejõustikuliidule ja Eesti Olümpiakomiteele.
EKJL Sportlaskomisjon on Eestis esimene alaliitude poolt loodud sportlaskomisjon. Esimestel sportlaskomisjoni valimistel osales 12 kandidaati, kelle hulgast said valituks Gerd Kanter (esimees), Annika Sakkarias, Liina Tšernov, Jaak-Heinrich Jagor ja Henrik Kutberg. Sportlaskomisjon alustas tööd 28. märtsil 2018.
Sportlaskomisjon on korraldanud sportlastele töötubasid erinevatel teemadel nagu toitumine, spordipsühholoogia, basseinitreening jpm. Lisaks kuvatakse tänu sportlaskomisjoni ettepanekutele veelgi enam võistlustulemusi reaalajas internetis ning Eesti meistrivõistlustel on vasaraheide toodud publikule nähtavamaks tänu lisatribüünidele ning otseülekandega peaareeni ekraanil.
Sportlaskomisjoni ootame kandideerima (või kandidaate esitama) kõiki, kes tunnevad, et neis on soov ja tahe esindada sportlasi alaliidus ja teha oma hääl kuuldavaks. Kandideerida võivad kõik vähemalt 18-aastased tegevkergejõustiklased või hiljuti sportlaskarjääri lõpetanud. Sportlaskomisjoni liikme kandidaate võivad kandidaadi nõusolekul esitada EKJL-i liikmesklubid, litsentseeritud sportlased ja kutsega kergejõustikutreenerid.
Kuidas toimub valimisprotsess?
Valimised toimuvad Eesti meistrivõistlustel (08.-09.08.2020). Kandidaate saab esitada kuni 02.08.2020. Kandideerimiseks palume saata vabas vormis avaldus EKJL-i üldmeilile ekjl@ekjl.ee. Avaldusse lisada pilt ning umbes 1000 tähemärki pikk tekst, miks peaksid just Sina saama valituks. Eelmise aasta kandidaatide avaldustega saab tutvuda SIIN.
EKJL sportlaskomisjoni koosseis ja moodustamine
- Sportlaskomisjoni kuulub 5 liiget, kes on vähemalt 18 aastat vanad Eesti Vabariigi kodanikud ning keda ei ole kunagi karistatud Maailma Antidopingu Koodeksi rikkumise eest.
- Soolise tasakaalu tagamiseks peavad vähemalt 2 sportlaskomisjoni liiget olema naissoost ja vähemalt 2 meessoost.
- 4 sportlaskomisjoni liiget valitakse iga kahe aasta järel Eesti meistrivõistlustel osalevate sportlaste poolt salajasel hääletusel lihthäälte enamuse teel. Ühe sportlaskomisjoni liikme määrab EKJL juhatus.
- Sportlaskomisjon valitakse kaheks aastaks.
- Sportlaskomisjoni liikmeks saavad kandideerida tegevkergejõustiklased või hiljuti spordi lõpetanud kergejõustiklased, kes on karjääri jooksul vähemalt korra kuulunud Eesti koondisesse ning viimati võistelnud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel mitte enam kui kaks aastat tagasi.
- Sportlaskomisjoni liikme kandidaate võivad kandidaadi nõusolekul esitada EKJL-i liikmesklubid, litsentseeritud sportlased ja kutsega kergejõustikutreenerid.
- Kandidaatide esitamise tähtaeg on kaks nädalat enne Eesti meistrivõistlusi.
- Võrdse arvu hääli kogunud kandidaatide puhul valib sportlaskomisjoni liikme EKJL-i juhatus.
- Üks komisjoni liige saab olla tagasi valitud kolm korda.
- Komisjoni loomise esimesel perioodil on esimeheks määratud Euroopa Olümpiakomiteede ja EOK sportlaskomisjoni esimees ja EKJL juhatuse liige Gerd Kanter. Edaspidi valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe.
EKJL sportlaskomisjoni koosolekud
- Sportlaskomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas.
- Koosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui kohal viibib vähemalt kolm liiget.
Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
E-mail: kristel@ekjl.ee
Tel: +372 528 9062
Kadrioru staadionil toimunud Staadionijooksusarja teisel etapil jagati välja Eesti meistrivõistluste medalid 10 000 meetri jooksus. Kindlad meistritiitlid viisid koju Jekaterina Patjuk ja Kaur Kivistik.
Jekaterina Patjuk (Tartu Ü. ASK) võitis eile õhtul Tallinnas Kadrioru staadionil 10 000 m jooksus Eesti meistritiitli uue isikliku rekordiga 34:28.02. Möödunud aasta tiitlit kaitsnud Harry Lembergi hoolealune parandas isiklikku rekordit enam kui 40 sekundiga. Selle tulemusega tõusis Patjuk Eesti naiste kõigi aegade edetabelis neljandale kohale, möödudes Heleene Tambetist.
Naiste 10 000 m jooksu VIDEO:
Hõbemedali võitis kasvavas tempos jooksnud ning uue isikliku rekordi püstitanud Laura Maasik (Nõmme KJK) tulemusega 35:21.94. Pronksmedal riputati kaela Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi esindanud Liina Luigele, kelle tulemus oli 35:35.87.
Meeste arvestuses krooniti Eesti meistriks Kaur Kivistik. Esmakordselt sellel distantsil kaasa teinud Eesti takistusjooksu rekordiomaniku võiduajaks märgiti 30:19.19. Lähima konkurendi jättis Kivistik otsustavalt selja taha viimase ringi alguses.
Meeste 10 000 m jooksu VIDEO:
Meistrivõistluste hõbemedali võitis uue isikliku rekordi püstitanud Leonid Latsepov (Sparta SS) 30:23.53ga. Jooksumees parandas omas senist rekordit pea minutiga. Targalt ja ühtlases tempos distantsi läbinud Dmitri Aristov (Treeningpartner) jooksis end pronksmedalile tulemusega 30:53.41.
Kaur Kivistiku emotsioonid peale meistritiitlivõitu ERR-le:
Staadionijooksusarja etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere ☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti karikavõistlustel peetakse pühapäeval Staadionijooksusarja teine etapp, kus jagatakse Eesti meistrivõistluste medalid 10 000 m jooksus. Stardijoonele on oodata 17 meest ja 9 naist.
Eesti meistritiitleid 10 000 m distantsil tulevad kaitsma Harry Lembergi hoolealused Jekaterina Patjuk ja Tiidrek Nurme (mõlemad Tartu Ü. ASK).
Naiste start 10 000 m distantsile antakse kell 18.00. Jekaterina Patjukile tulevad konkurentsi pakkuma hiljuti Soomes 3000 m takistusjooksus Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse jooksnud Laura Maasik (Nõmme KJK), 2019. aasta poolmaratoni Eesti meister Liina Luik (Tartu Ü. ASK) ning möödunud aastal 10 000 m distantsil hõbemedali võitnud Kaisa Kukk (Individuaalsportlane).
Stardijoonel võime veel näha 2019. aasta Eesti maratonijooksu meistrit Marion Tibarit (Individuaalsportlane) ja pikalt vigastuspausilt naasvat Olga Andrejevat (Täppsportlased).
Meeste 10 000 m jooksule antakse stardipauk kell 18.40. Eesti meistritiitlit läheb kaitsma Tiidrek Nurme, kes võidutses möödunud aastal Rakveres tulemusega 30:41.90. Peamisteks konkurentideks Nurmele on Eesti 3000 m takistusjooksu rekordiomanik Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) ning möödunud aasta 10 000 m distantsil pronksmedalile jooksnud Mark Abner (Treeningpartner).
Meeste stardinimekirjast leiame konkurentsi pakkumas veel Karel Hussari (Jooksupartner), Dmitri Aristovi (Treeningpartner), Kristo Reinsalu (Prorunner), Ülari Kaisi (Jooksupartner) ja Leonid Latsepovi (Sparta SS).
Registreeritud sportlastega saab tutvuda SIIN
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu
Staadionijooksusarja etappide toimumisajad:
☞7. juuli – 1500m, Rakvere
☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Laupäeval peeti Viimsi vallas Randvere kooli staadionil heitjate seeriavõistluse kolmas etapp, kus oli kohal suur osa Eesti tõukajate-heitjate koorekihist.
Heitjate seeriavõistluse kolmanda etapi meeste kettaheite võitis MM-pronks Robert Urbanek, kes sai kirja tulemuse 62.58. Teiseks tuli hooaja esimese võistluse teinud Martin Kupper, kes parimal katsel saatis ketta 60.35 meetri kaugusele. Meeste esikolmikusse mahtus veel Priidu Niit tulemusega 58.17.
Martin Kupperi intervjuu ERR-le:
Naiste kettaheites ei leidunud vastast leedulannale Ieva Zarankaitele, kes parimal katsel heitis 61.60, teiseks tuli Hanna-Maria Kupper 53.37ga ja kolmanda pjedestaalikoha võttis Vilma Paakkala 52.94ga.
Meeste kuulitõukes pakkus Jander Heil südikalt vastupanu jamaikalasele Ashinia Millerile. Eestlane pidi küll üheksa sentimeetriga tunnistama Milleri (18.84) paremust, kuid viljandlane suutis tõugata hooaja tippmargi. Heili parimaks jäi esimeses voorus tõugatud 18.75. Pronksise autasu võttis Karl Koha 16.78ga.
Naiste 4-kilost muna tõukas kõige kaugemale leedulanna Zarankaite, võidutsedes tulemusega 15.90. Teise koha võitis kõrvalalana Kati Ojaloo 13.81ga ja kolmandat tulemust näitas Valeria Radajeva (13.05).
Esimese alana täna kavas olnud naiste vasaraheite võistluse võitis Kati Ojaloo tulemusega 67.41. Stabiilselt heitnud Ojaloole tõi esikoha kolmandas voorus heidetud tulemus 67.41, veel neli tema katset lendasid üle 66 meetri joone. Anna Maria Orelile tõi teise koha kolmanda vooru 66.24. Poodiumi kolmandale astmele heitis end Annika Emily Kelly tulemusega 55.15.
Kati Ojaloo mõtted peale võistlust ERR-le:
Põneva meeste vasaraheite võitis Adam Kelly tulemusega 64.74. Teisele kohale tuli Toomas Tankler, kelle heitevahend kandus parimal katsel 63.73 peale. Kolmanda koha võttis soomlane Joni Syrjälä, kelle parimaks tulemuseks mõõdeti 63.55.
Lätlane Gatis Cakss ei jätnud teistele sõnaõigust meeste odaviskes, võidutsedes tulemusega 81.67. Teise koha saavutas Erki Mitman, kes viskas oda parimal katsel täpselt 66 meetrit. Kolmanda koha võttis Kristjan Maripuu resultaadiga 58.05.
Naiste odaviskes näitas parimat viskekaart Gerli Israel, kelle tulemuseks mõõdeti 49.92. Mirell Luik võitis teise koha tulemusega 48.12 ja kolmanda koha saavutas Linda Katariina Grents 38.34ga.
Heitjate Seeriavõistluse III etapi tulemused:
Naiste vasaraheide 4kg
M Vasaraheide 7.26kg
M Kuulitõuge 7.26kg
N Kuulitõuge 4kg
M Odavise 800g
N Odavise 600g
N Kettaheide 1kg
M Kettaheide 1.5kg
M Kettaheide 2kg
Pühapäeval, 19. juulil peetakse Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti karikavõistlused täiskasvanute ja noorte arvestuses. Stardis on mitmed meie tipud ja tulevikulootused nagu Rasmus Mägi, Ksenija Balta, Martin Kupper, Karl Erik Nazarov, Kreete Verlin, Õilme Võro jt. Kokku on starti oodata ligi 420 võistlejat 35 klubist.
Tihedat konkurentsi võib oodata sprindidistantsidel. Meeste 110 m tõkkejooksus on starti oodata sel hooajal häid tulemusi näidanud Keiso Pedriksit (Tallinna SS Kalev), Johannes Treielit (KJK Saare) ja Jakob Ristimetsa (Tartu Ü. ASK). Naiste tõkkedistantsil on põnevat duelli oodata Diana Suumanni (Tartu Ü. ASK) ja Kreete Verlini vahel (SK Fortis).
Tõketeta staadionisirgel on naistest stardipakkudel Eesti selle distantsi rekordiomanik Ksenija Balta, konkurentsi pakuvad Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi) ja Karoli Käärt (Audentese SK). Meeste 100 m jooksus võib põnevat heitlust oodata Karl Erik Nazarovi (Audentese SK), Henri Saia (SK Altius) ja mitmevõistleja Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Klaev) vahel. Möödunud aasta 100 m jooksu karikavõitja Marek Niit (KJK Saare) teeb kaasa poole pikemal distantsil.
Silma tasub peal hoida ka meeste kaugushüppel, kus võidukarikat lähevad jahtima Henrik Kutberg, Jaak Joonas Uudmäe (mõlemad Audentese SK), Igor Syunin (Tartu Ü. ASK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) ning eelmise aasta karikavõitja Dmitri Mosendz (Tallinna SS Kalev).
Merilyn Uudmäe (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Kreete Verlin (SK Fortis) tulevad favoriitidena starti naiste kaugushüppes.
Meeste kuulitõukes läheb head tulemust jahtima Jander Heil (KJK Sakala), meeste kettaheites Martin Kupper (Audentese SK) ning vasaraheites on oodata pikki õhukaari Adam Kelly (Audentese SK) esituses.
Tugevamatest staieritest paneb jala joonele Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ning meestest Deniss Šalkauskas (Tartu Ü. ASK).
Mitmevõistlejatest panevad end üksikaladel proovile Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev), kes võistleb 200 m ja 4×100 m teatejooksus. Karel Tilga (Tartu SS Kalev) paneb end proovile kettaheites ja kuulitõukes, Risto Lillemets (KJK Saare) testib vormi 110 m tõkkejooksus ja teivashüppes. Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) on üles antud 100 m jooksus, kaugushüppes, odaviskes, teivashüppes ning 4x100m teatejooksus.
Võistluste avamine on pühapäeval, 19. juulil kell 11.30.
Ajakava on nähtav EKJL-i kodulehel.
Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu
Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
22. augustil 1920. aastal möödub Jüri Lossmanni Antwerpeni olümpiamängude hõbemedalivõidust 100. aastat. Maratoonari nime on au sees hoitud Viljandis toimuva Lossmanni jooksuga, tänavu kolmekümnendat korda toimunud võistlus oli seega mitmeti märgilise tähtsusega.
Kolmapäeval õhtul toimunud 6,5 kilomeetri pikkuse distantsi võitis meestest Olavi Allase, teise koha viis koju viljandlane Keio Kits (21:00) ja kolmanda Ilja Nikolajev (21:17).
Kiireim naine rajal oli üldarvestuses 36-ndana lõpetanud Sille Puhu (27:20.4). Teise koha sai Greete-Liisa Toom (27:34.8) ning kolmandana ületas finišijoone Anette Peltser (28.12)
Kokku oli rajal 139 jooksjat.
30. Jüri Lossmanni mälestusjooksu Tulemused
Lossmanni jooksu korraldaja ja spordiklubi Jooksupartner eestvedaja Einar Kaigase jutu järgi hoitakse selle jooksuga mälestust äärmiselt visast ja sihikindlast jooksutalendist, kelle elutee sai alguse Viljandimaalt Kõo vallast.
Laupäeval, 18. juulil toimub Viimsis Randvere kooli staadionil Heitjate seeriavõistluste III etapp.
Kõrgetasemelisele võistlusele on oodata kogu Eesti paremikku. Põnevat duelli on oodata kahe naisvasaraheitja Anna Maria Oreli ja Kati Ojaloo vahel, meestest on heiteringis Adam Kelly ja Toomas Tankler. Martin Kupper teeb hooaja avavõistluse kettaheites ning Jander Heil asub pikk kaari püüdma kuulitõukesektoris.
Välismaalt on Eesti võistlema tulemas kettaheitja ja Gerd Kanteri poolakast õpilane Robert Urbanek ning Jamaica sportlane Ashinia Miller on kuuli tõukamas.
AJAKAVA:
12:00 vasaraheide (naised)
13:00 vasaraheide (mehed)
14:00 odavise (naised & mehed)
14:00 kuulitõuge (naised & mehed)
15:00 kettaheide (naised)
16:00 kettaheide (mehed)
Võistlus on kõigile tasuta!
LISAINFO:
Peakorraldaja Ants Kiisa
56640851
“Staadionijutud”, 7. osa | Taavi Tšernjavski: arvasin aastaid, et saan trennis tugevate treeningkaaslasteta hästi hakkama
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” räägib seekord oma loo 8000 punkti meheks sirgumisest kümnevõistleja Taavi Tšernjavski.
25-aastane Harjumaalt Kolgakülast pärit Tšernjavski, kes kogus eelmisel nädalal Rakveres peetud võistlusel 17. eestlasena üle 8000 punkti (8086), peab suurimaks eeskujuks vanaisa Heinot, meie tippudest elas ta lapsepõlves kaasa aga enim Gerd Kanterile.
“Kanter oli see, kes tõi mind 2007. aastal Osaka MM-i ja 2008. aastal Pekingi OM-i ajal ka öösiti teleka ette. Tunnen tema mõjutust rohkem kui Erki (Noole) oma, sest olin alles viieaastane, kui Erki Sydney’s olümpiakulla võitis,” räägib Tšernjavski, kes keskendus ka ise esialgu tõsisemalt kettaheitele.
“Nii kaua, kui ma olin 7800 punkti mees, tavatsesin ütelda, et mul on kõik alad ühtemoodi kehvad. Aga nüüd, 8000 punkti kogununa, võin vast öelda, et mul on kõik alad ühtemoodi head,” sõnab Tšernjavski värske tulemuse valguses.
Tšernjavski arengu üheks põhjuseks võib pidada tugevat treeningrühma, sest ta harjutab Art Arvisto käe all igapäevaselt sarnasel tasemel kümnevõistlust tegevate Risto Lillemetsa ja Kristjan Rosenbergiga.
“Treenisin varasemalt aastaid üksinda ja arvasin, et polegi vajadust teistega koos treenida, aga nüüd, mil meil on pundis Risto (Lillemets) ja Kristjan (Rosenberg), on pingutamine treeningutel hoopis teistsugune,” tunnistab Tšernjavski.
8000 punkti piiri ületamine oli Tšernjavskil eesmärgiks juba aastaid, ent nüüd, mil see lõpuks realiseerida õnnestus, andis keha veel mitu päeva pärast võistlust tunda.
“Tunne on hea. Täna on esimene päev, kui kõndida on täiesti okei. Käisin esmaspäeval vanatädile Maxima poest asju ostmas ja üks pensionär palus, et ma eest ära tuleksin, sest liigun nii aeglaselt. Mu jalad olid nii kinni, et käisin ringi nagu puujalg,” muigab Tšernjavski.
Tšernjavskiga tuleb saates muuhulgas juttu ohtratest vigastustest ja nendega toimetulemisest, väga populaarseks saanud kergejõustikumeemidest, toetajate leidmisest ning kümnevõistluse spetsiifikast, treeningute ülesehitusest ja üksikaladest.
Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.
“Staadionijutud”, 7. osa: Soundcloud | Spotify
Pärnu Rannastaadionil toimusid laupäeval, 11. juulil Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Võistlustel osales üle 450 sportlase 20 klubist, meistritiitlid jagati välja U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassides.
Võisteldi 4×100m ja 4×110 m tõkketeatejooksus, 4×400 m teatejooksus, 4×100 m teatejooksus, 3×800 m teatejooksus, 4×1500 m teatejooksus ning 100+200+300+400 m (väike Rootsi) teatejooksus.
Suvepealinn kostitas sportlasi vihmahoogude ja tugeva tuulega, ent see ei seganud kergejõustikuhooaja esimesi Eesti meistreid välja selgitamast.
Meeste tasavägise 4×100m teatejooksu võitis Tallinna SS Kalev (Rain Kask, Dmitri Mosendz, Keiso Pedriks, Kristjan Rosenberg), kelle võiduajaks oli 42.28. Naiste samal distantsil triumfeeris ajaga 47.87 Tartu Ülikooli ASK naiskond koosseisus Kadi Kaart, Diana Suumann, Liis Roose ja Marit Kutman.
Meeste 4x1500m teatejooksus viis teist aastat järjest oma meeskonna võidukalt üle finišijoone Kaur Kivistik. Lisaks takistusjooksjale kuulus Tartu SS Kalevi meeskonda ka Johan Tamm, Henry Räppo ja Olavi Allase. Meeste võiduaeg oli eelmise aastaga võrreldes 5 sekundit kiirem (16:16.45).
Nii 4x400m kui ka väike Rootsi teatejooksu täiskasvanute meistritiitlid läksid heade mõtete linna. Tartu Ülikooli ASK-i meeskond (Rivar Tipp, Sten Ütsmüts, Karl August Kalamees, Rasmus Mägi) võitis 4x400m jooksu ajaga 3:22.46 ning väike Rootsi teatejooksu ajaga 1:58.14 (Teet Meerits, Jakob Ristimets, Kristen Petolai, Karel-Sander Kljuzin).
Tugevaim naiskond oli mõlemal distantsil Tartu SS Kalev, võites 4x400m jooksu ajaga 4:10.52 (Kätriin Kivimets, Elina Leis, Kristel Luik, Marielle Kleemeier) ning väike Rootsi teatejooksu ajaga 2:14.22 (Eliise Anijalg, Anna-Liisa Saks, Margit Kalk, Marielle Kleemeier).
Edukaim klubi oli teatejooksude meistrivõistlustel Tartu Ülikooli ASK, kes viis koju 6 meistritiitlit (P U18 4×100m, M 4×400m, M väike Rootsi, N 4×100m, T U18 4×100m, T U16 4×100m tõkkejooks). Tartu Ülikooli Akadeemilisele Spordiklubile järgnesid võrdselt 5 Eesti meistrivõistluste kuldmedaliga SK Elite Sport (P U16 4×100m, P U16 3x800m, M U20 väike Rootsi, P U16 väike Rootsi, T U16 3x800m) ja Tallinna SS Kalev (M 4x100m, T U16 4x100m, T U18 3x800m, T U18 väike Rootsi, T U16 väike Rootsi).
Vaata kõiki tulemusi SIIT või Sportity mobiilirakenduse kaudu
Vaata suurt galeriid meie facebookis!
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.
Jooksusõbrad ja liikumisharrastajad saavad Eesti populaarseima jooksu traditsiooni au sees hoida ning selle jätkusuutlikkust toetada osaledes 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul, kus on kavas ka igaühele jõukohane kombineeritud maraton.
Seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga on suurürituste korraldajad sattunud keerulisse seisu. Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtivad enamikes riikides endiselt ulatuslikud piirangud ning keelud avalike ürituste ja rahvusvaheliste suursündmuste korraldamiseks. Ohuallikana nähakse ka suurt rahvahulka kaasavaid rahvusvahelisi maratone ja mitmeid teisi spordisündmusi.
Seetõttu jäävad sel sügisel toimumata mitmed pika traditsiooniga kuulsad jooksusündmused nagu New Yorki, Londoni, Bostoni, Berliini, Frankfurdi, Praha, Stockholmi maratonid, samuti paljud väiksemad rahvusvahelised jooksud.
„Anname endale aru, et tuhandeid väliskülalisi kokku toov suursündmus võib olla otseseks ohuks ka Eestis,“ tõdeb Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. “Sellise mastaabiga ürituse ettevalmistamise minimaalseim aeg on kaks kuud, et tagada piisav tehniline tugi, osavõtjate ohutu ja tasemel teenindamine ning ürituse turvalisus vastavalt rahvusvahelistele kriteeriumitele. Kui täna oleks sada protsenti selge, et saab lubada piiranguteta korraldamist septembris, siis jõuaksime veel valmistuda täismahuliseks rahvusvaheliseks suurjooksuks. Kahjuks ei ole kestva viiruseohu, erinevate riikide reisipiirangute ja karantiinireeglite tõttu selline prognoos kuigi realistlik. Sellest lähtuvalt ei ole ürituse korraldamine tavapärasel kujul vastutustundlik osavõtjate, korraldustiimi liikmete ega Eesti elanike tervise suhtes. Langetasime koos Tallinna linna ja toetajatega põhjalikult kaalutletud otsuse korraldada sel aastal Tallinna Maraton virtuaaljooksuna,” lausus Eesti suurima jooksu peakorraldaja.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on väga kurb, et sel aastal pealinna suurim rahvaspordisündmus oma tavapärases formaadis ei toimu. Samas mainis ta, et ajutine formaadi muutmine on igati tark otsus.
“Tegemist on Baltimaade suurima traditsioonilise rahvusvahelise spordisündmusega, mis on toonud igal aastal Tallinna külalisi üle maalima enam kui kuuekümnest riigist. Hetke olustikku ja sündmuse mastaapi arvestades on igati põhjendatud olla ettevaatlik. Üle maailma on enamus selle sügise suurmaratonide korraldajad hinnanud riske sarnaselt, muudetud on sündmuste formaate või maratonid üldse ära jäetud. On hea meel, et võimalus 2020. a Tallinna Maratonil ja Tallinna Sügisjooksul osaleda korraldaja poolt harrastajatele siiski tagatakse ja üritus päris ära ei jää. Kui tavaliselt on septembri teine nädalavahetus olnud Tallinnas maratoni ja jooksmise nädalavahetus, siis nüüd, tavapärasest erinevas ehk virtuaalses formaadis toimuva sündmuse puhul võib nimetada suisa terve septembrikuu jooksu- või maratonikuuks. Loodan, et virtuaalse jooksu formaat võetakse jooksjate poolt positiivselt vastu ja see toob jooksmise juurde ka uusi harrastajaid. Vaadates ka uude aastasse, loodan väga, et 2021. aasta Tallinna Maraton toimub taaskord tavapärasel kujul.“, rääkis Belobrovtsev
Kõigil jooksusõpradel ja liikumisharrastajatel, kes olid tänavusele suursündmusele ennast juba kirja pannud, on võimalik oma osalus üle viia 2021. aastasse või soovi korral osaleda esmakordselt toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul, aidates selle kaudu panustada Eesti suurima rahvaspordisündmuse korraldamise jätkusuutlikusse ka järgmistel aastatel.
Esmakordselt 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad viie- ja kümnekilomeetrised sügisjooksu distantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km). Eesmärk on korraldada läbi aegade Eesti suurim virtuaalne spordisündmus, kus osaleb vähemalt kümme tuhat jooksusõpra nii Eestist kui kaugemalt.
Tallinna Maratoni virtuaaljooksul on kavas ka kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbijad saavad posti teel sama uhke Tallinna Maratoni medali ja jooksusärgi nagu klassikalise maratonidistantsi läbijadki. Korraldajad on veendunud, et “maratoni kombo” kujuneb sel sügisel Tallinna Maratoni kõige populaarsemaks virtuaalseks distantsiks.
Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Virtuaalsel jooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu E-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. Nagu tavaks on kõikidele osavõtjatele välja pandud hulgaliselt väärtuslikke osavõtuboonuseid ning loosiauhindu arvukatelt koostööpartneritelt.
Spordiürituste Korraldamise Klubi poolt alates 2000. aastast igal aastal toimunud Tallinna Sügisjooksud ja alates 2010. aastast järjepidevalt korraldatud Tallinna Maratonid on seni liikuma pannud veerand miljonit liikumisharrastajat. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis aga Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist.
Traditsioonilisel kujul toimub järgmine rahvusvaheline Tallinna Maraton 10.-12. septembril 2021. aastal.
Laupäeval, 11. juunil toimuvad Pärnu Rannastaadionil Eesti meistrivõistlused teatejooksudes. Meistritiitlite nimel asuvad starti 20 kergejõustikuklubi võistkonnad ning jagatakse välja 30 medalikomplekti.
Kergejõustikuklubidest osalevad võistlustel: SK Altius, SK Elite Sport, SK Fortis, KJK Harta, SK Jooksupartner, Tallinna SS Kalev, KJK Kose 2000, SK Lindon, Nõmme KJK, Pärnu Kalevi KJK, Rapla JK, KJK Kalev-Sillamäe, Sparta SS, Tartu SS Kalev, Treeningpartner, Tartu Ülikooli Akadeemiline SK, UP Sport, SK Maret-Sport, Rakvere KJK Vike, Võru KJK Lõunalõvi.
Meistritiitlid jagatakse välja U16, U18, U20 ja täiskasvanute klassides. Kõikides klassides on kavas viis ala.
U16, U18, U20 neiud – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
U16, U18, U20 noormehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks
Naised – 4×100 m, 4×100 m tõkkejooks, 4×400 m, 3×800 m ja väike-rootsi teatejooks.
Mehed – 4×100 m, 4×110 m tõkkejooks, 4×400 m, 4×1500 m ja väike-rootsi teatejooks
Võistluste Ajakava
Registreeritud võistkondade ja sportlastega saab tutvuda SIIN
Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu
Lisainfo:
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee
Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Kalev, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Kergejõustikuliidu meediapartneriks on Eesti Rahvusringhääling.
EKJL Instagram
