Tartus rünnatakse täna õhtul 5000 meetri jooksu siserekordeid

Tiidrek Nurme ja Jekaterina Patjuk võtavad täna õhtul Tartus sihikule 5000 meetri jooksu Eesti siserekordid. Rekordjookse minnakse üritama uute reeglitega lubatud elektroonilise tempomeistri ehk „valgusjänese“ abil. 

5000 meetri jooksu ajavõistlus algab Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis 1. septembri õhtul kell 19.00. Võistlus on mõeldud kõigile staadionijooksuhuvilistele. Toimuvad erinevate tempodega jooksud, kus kindla jooksutempo hoidmiseks kasutatakse Eestis toimuval võistlusel esmakordselt elektroonilist tempomeistrit ehk “valgusjänest”.

Eesti Kergejõustikuliidu tehnilise komisjoni esimehe ja staažika kergejõustikukohtuniku Peeter Randaru sõnul on Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu võistlusmääruste 2019.a. novembris jõustunud redaktsioonis võistlejate lubatud ja keelatud abistamist käsitlevat määrust TR 6 täiendatud punktiga 6.4.8. Kõnealuse täiendusega lubatakse kasutada eesmärgiks seatud jooksuajale vastavat jooksutempot tähistavaid valgusseadmeid. Seega on nüüd legaliseeritud seni keelu all olnud “valgusjänese” kasutamine võistlustel, seda ka rekordiürituste puhul, kinnitas Randaru.

Kehtiv meeste 5000 meetri jooksu Eesti siserekord 13:54.2 kuulub juba 45 aastat Enn Selliku nimele, kes jooksis selle 1975. aastal tollases Leningradis.

Eesti hetke parim maratonijooksja Tiidrek Nurme pole varem 5000 meetri distantsil sisetingimustes võistelnud. Välistaadionil on Nurme tippmargiks kümme aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Walnutis joostud 13:31.87.

Tänase võistlusega ka Tallinna Maratoni virtuaaljooksu “maratoni kombot” alustav Nurme on rekordi püüdmise suhtes optimistlik: “Minu suvine staadionihooaeg on võtnud huvitavaid pöördeid. Suve lõpuks sain niivõrd heasse vormi, et mõtlesin sellest mingi märgi maha jätta. Nii sai plaani võetud osaleda 5000 m jooksu Eesti siserekordi üritusel. Konkurendiks on Mukunga ning tempotegijaks Kaarel Lilleoja. Lisaks aitab tempot hoida elektrooniline tempomeister, mis on reeglipärane abivahend,” kinnitas Eesti hetke parim pikamaajooksja, kes soovib rekordjooksuga panna hea aluse virtuaalselt joostava Tallinna Maratoni “kombo” kiirele ajale, et alistada seal oma pearivaal Roman Fosti.

Naiste 5000 meetri jooksu Eesti rekord on ajaga 17:11.8 Kadri Kelve nimel ja on püstitatud Ameerika Ühendriikides Lincolnis 2003. aastal. Rekordipretendent Jekaterina Patjuk pole sisehallis sellel distantsil varem võistelnud. Välitingimustes on tema isiklik rekord kuus aastat tagasi Tallinnas joostud 15:54.94.

Eesti parim naispikamaajooksja kinnitas, et võtab rekordiüritust tõsiselt: „Kiire tempoga 5000 meetri jooks käesoleval perioodil on väga sobilikuks pingutuseks valmistumisel Eesti kümne kilomeetri maanteejooksu meistrivõistlusteks ja oktoobris toimuvateks poolmaratoni maailmameistrivõistlusteks. Ja lisaks meeldib mulle väga treenida ja võistelda ülikooli kergejõustikuhallis,“ sõnas Jekaterina Patjuk.

Täna kell 19.00 algavatest rekordiüritustest saab otsereportaaži jälgida siit.

https://www.youtube.com/watch?v=RNIYdCbGz-8&feature=emb_title

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
5213331
mati@jooks.ee

Harry Lemberg
511 6941
Harry.Lemberg@ut.ee

Homme algab Eesti suurim virtuaalne spordisündmus, mis paneb septembris liikuma tuhandeid spordisõpru ja -harrastajaid. Oma osalemisega annavad eeskuju mitmed tuntud inimesed.

Tallinna linna ja RIMI Eesti toel esmakordselt 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad lastejooksud, viie- ja kümnekilomeetrised jooksudistantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).

Tallinna Maratoni virtuaaljooksu populaarseim distants on kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit.  

Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. 

Tallinna Maratoni medalid on sel aastal ajendatud lootuse, sihikindluse ja tahtejõu sümbolist, meie taeva heledaimast tähest Põhjanaelast.  Kõik maratonidistantsi ja „maratoni kombo“ läbijad saavad endale auhinnaks ka sümpaatse T-särgi, mille kujundamisel saadi inspiratsiooni omal ajal kuus Oscarit ja kolm Kuldgloobust pälvinud südamlikust filmist „Forrest Gump“. 

Esmakordselt toimuvale Tallinna Maratoni virtuaaljooksule on tänase seisuga registreeritud juba ligi seitse tuhat osalejat. Kõige menukamateks on ettearvatult osutunud „maratoni kombo“ ja kümne kilomeetri distants, kus mõlemal on hetkeseisuga starti minemas pea kaks tuhat spordisõpra. Poolmaratonile on kirja pannud 976, maratonile 855 ja viiekilomeetri pikkusele distantsile 724 jooksjat. Laste virtuaaljooksul on registreerituid üle kuuesaja. 

Esindatud on kõik Eesti maakonnad. Väljaspool Eestit on kaasa löömas üle 1200 osaleja tervelt 49 riigist. Tunnustamist vääriv on fakt, et tervelt 55% osalejatest on naised.

Ligi pooled osalejatest on Eesti pealinnast. Neile ja kõigile teistele annavad oma osalemisega head eeskuju Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kes on otsustanud ennast proovile panna „maratoni kombos“. Sama suure eesmärgi on endale püstitanud olümpiavõitja Gerd Kanter, personaaltreener Polina Mattisen koos lauljast abikaasa Mihkel Mattiseniga, raadio Sky Plus saatejuhid Kristjan Hirmo, Andi Raig ja Brigitte Susanne Hunt, liikumisentusiast Sandra Raju ning mitmed teised. Kõrge sihi on endale seadnud ka Tallinna Maratoni virtuaaljooksu peasponsori RIMI Eesti tegevjuht Vaido Padumäe, kes läheb virtuaalselt läbima täispikka maratoni.

Hea meelega löövad kaasa ka Eesti paremad maratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti ning kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik, kes peavad „maratoni kombot“ suurepäraseks vahelduseks rutiinseks kippuvatele treeningutele.

Eesti suurimale virtuaalsele spordisündmusele oodatakse vähemalt kümmet tuhandet jooksusõpra. Osavõtutasudega toetatakse Eesti Jooksmise Toetusfondi, et aidata Eesti jooksmisel särada ka tulevikus.

Eesti suurimale virtuaaljooksule saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.

Lisainfo:
Kadi Möller
Tallinna Maratoni sekretariaadijuht
56939393
kadi@jooks.ee

Eesti Olümpiakomitee avaldas noorte saavutusspordi toetussüsteemi nimekirja, kuhu kuulub 12 kergejõustiklast.

EOK käivitas 2017. aasta märtsis noorte saavutusspordi toetussüsteemi, mille raames toetatakse 14-22-aasta vanuseid valitud noorsportlasi. Tegu on Eestis ainsa sihtsuunitlusega nimelise toetusega noorsportlastele. 

Toetatavad kergejõustiklased

• Eerik Haamer 
• Margit Kalk
• Ann Marii Kivikas
• Anna-Maria Millend 
• Jekaterina Mirotvortseva 
• Marleen Mülla
• Karl Erik Nazarov
• Elisabeth Pihela 
• Henri Sai
• Kevin Sakson
• Gedly Tugi
• Lilian Turban

Toetatavad kergejõustikutreenerid

• Liivi Eerik 
• Hennit Küppas
• Erki Nool
• Romet Mihkels
• Jevgeni Terentjev 
• Anti Veermaa
• Heiko Väät / Sven Andresoo

Toetussüsteemi eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. 

Kõikide Noorsportlaste saavutusspordi toetuse saajate nimekirjaga saab tutvuda siin: https://www.eok.ee/noortesport/saavutusspordi-toetussusteem/suvealad

Hetkel rahastab Eesti Olümpiakomitee noorte saavutusspordi toetussüsteemi Rahvusvahelise Olümpiakomitee Solidaarsusfondi toetustest ja hasartmängumaksu vahenditega.

Lisainfo:
Martti Raju
Spordidirektor
martti@eok.ee
508 6032

EOK tippspordikomisjon kinnitas olümpiaettevalmistuse programmist ning noorte saavutusspordi toetussüsteemist toetust saavate suvealade sportlaste ja treenerite uued nimekirjad, mis hakkavad kehtima 1. septembrist.

Kergejõustiklased, kes toetust saama hakkavad:

• Magnus Kirt A 
• Maicel Uibo A 
• Janek Õiglane B
• Rasmus Mägi C+
• Johannes Erm C 
• Kaur Kivistik C 
• Martin Kupper C 
• Tiidrek Nurme C 
• Tähti Alver / Ksenija Balta C 
• Roman Fosti /  Jaak-Heinrich Jagor C 
• Jander Heil / Keiso Pedriks C
• Anna Maria Orel / Kätlin Tõllasson C
• Risto Lillemets / Kristjan Rosenberg / Taavi Tšernjavski 2xC 

Treenerid, kes toetust saama hakkavad:

• Magnus Kirdi treener A
• Petros Kyprianou A+B
• Art Arvisto C 
• Mark Misch C 
• Taivo Mägi C 

Kõikide Olümpiaettevalmistusprogrammi kuuluvate sportlaste ja treenerite nimekirjad leiate siit: https://www.eok.ee/tippsport/olumpiaettevalmistus/suvealade-toetusprogramm  

Eesti Olümpiakomitee rahastab olümpiaettevalmistustoetusi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja Eesti Olümpiakomitee omavahenditest ning hasartmängumaksust laekuvate vahendite ja riigieelarveliste toetuste abil. 

Lisainfo:
Martti Raju
Spordidirektor
martti@eok.ee
508 6032

30. augustil Võrus toimunud TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja 3. etapil sündis kaks sarja rekordit. Frank Vali Nõmme Gümnaasiumist püsitas nooremate poiste kuulitõukes sarja rekordi ja Tristjan Jaanson kaugushüppes. Liidrikohal jätkavad Tartu Tamme Kool ja Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooli ühendvõistkond.

3. etapil Võrus panid noosportlased end proovile teivashüppes, kaugushüppes, kuulitõukes ja kõrgushüppes.

Sarja rekord sündis nooremate poiste kuulitõukes, kus Frank Vali (Nõmme Gümnaasium) tõukas 2-kilost kuulimuna 15.06. Varasemat rekordit hoidis Sten Erik Iir (Otepää G.) 12.56-ga.

Teine sarja rekord sündis nooremate poiste kaugushüppes, kus Tristjan Jaanson hüppas 5.62. Sellega ületas Pelgulinna Gümnaasiumi õpilane Hans-Christian Hausenbergile kuulunud kümne aasta vanuse sarja rekordi 16 sentimeetriga.

Tüdrukud nooremad teivashüpe
1. Felicia Viitkin (Tartu Tamme Kool) – 2.51
2. Marietta Verst (Luunja Keskkool) – 2.51
3. Simona Ladva (Haapsalu Põhikool) – 2.41

Poisid nooremad kaugushüpe
1. Tristjan Jaanson (Pelgulinna Gümnaasium – 5.62
2. Jan Joonas Pohlak (Tallinna Inglise Kolledž) – 5.04
3. Georg Litvinov (Rakvere Reaalgümnaasium) – 4.91

Poisid nooremad kuulitõuge
1. Frank Vali (Nõmme Gümnaasium) – 15.06
2. Kevin Matteus (Kullamaa Keskkool) – 13.50
3. Tristjan Jaanson (Pelgulinna Gümnaasium) – 12.13

Tüdrukud vanemad kaugushüpe
1. Maia Toomsalu (Tartu Keskklinna Kool) – 5.26
2. Katarina Verst (Luunja Keskkool) – 5.23
3. Miia Ott (Jüri Gümnaasium) – 5.13

Tüdrukud vanemad kõrgushüpe
1. Kati-Ly Randviir (Väike-Maarja Gümnaasium) – 1.65
2. Ruth Mary Onga (Tallinna 21. Keskkool) – 1.62
3. Alina Tamp (Valga Põhikool) – 1.62

Poisid vanemad kõrgushüpe
1. Savva Novikov (Jõhvi Põhikool) – 1.83
2. Egert Tohvre (Tartu Kivilinna Keskkool) – 1.74
3. Kristen Robin Mast (Puiga Põhikool) – 1.68

Poisid vanemad kuulitõuge
1. Theodor Krull (Parksepa Keskkool) – 14.11
2. Savva Novikov (Jõhvi Põhikool) – 13.90
3. Ragnar Maripuu (Tallinna Ühisgümnaasium) – 13.18

Koolide arvestus

Liidrikohal on esimeses grupis peale kolme etappi Tartu Tamme Kool, kes kogunud 15769 punkti. Järgnevad 15717 punktiga Rakvere Reaalgümnaasium ja 15183 punkti kogunud Tallinna 21. Keskkool. Esikümnesse mahuvad ka Kuressaare Gümnaasium (1475 punkti), Tallinn Inglise Kolledž (13883 p), Viljandi Jakobsoni Keskkool (13356 p), Saue Gümnaasium (13276 p), Luunja Keskkool (13268 p), Peetri Kool (13222 p) ja Valga Põhikool (13148 p).

Teises grupis jätkab liidrikohal Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooli ühendvõistkond, kel on kolme etapiga koos 12804 punkti. Teisel kohal paikneb Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooliühend võistkond 11379 punktiga ning kolmandal positsioonil on Parksepa Keskkool 11078 punktiga

Esimese grupi moodustavad koolid, kus põhiastmes õpib 251 ja rohkem õpilast, teises grupis osalevad koolid, kus õpib vähem kui 250 õpilast.

ERR-i uudistelõik:

Kolmanda etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil teisipäeval, 1. septembril kell 19.30.

III etapi galeriid näeb Eesti Kergejõustikuliidu Facebooki lehel.

III etapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu.

Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: https://www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/tulemused/

Noori sportlasi ergutas 3. etapil Eesti meister kaugushüppes Hans-Christian Hausenberg.

Kevadel koroonaviiruse tõttu edasi lükatud noorte kergejõustikusarja TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja vabariiklikud etapid toimuvad paari nädala jooksul, 6. septembril on noored tulevikutähed juba stardis Rakvere staadionil.

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on  sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.                            

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
jan@ekjl.ee
5035541

Teisipäeval, 1. septembril, saab kell 19.30 ETV2 vahendusel tutvuda saatesarja TV 10 Olümpiastarti kolmanda etapi tegemistega.

Jaanson on Eesti spordis kõva nimi. Kaks olümpiahõbedat võitnud sõudesaurust Jüri Jaansoni teavad kõik. Nüüd on aeg tutvust teha Tristjan Jaansoniga, kes lõi üle Hans-Christian Hausenbergile kuulunud sarja rekordi kaugushüppes ja jättis tabelis seljataha ka Rasmus Mägi, Maicel Uibo, Karl Erik Nazarovi.

Sel suvel 8000 punkti meeste klubisse jõudnud kümnevõistleja Taavi Tšernjavski pääses esmakordselt pildile kolmteist aastat tagasi, kui sai TV 10 Olümpiastarti sarjas kuulitõukes kolmanda koha ning surus kätt Margus Hundiga. Saame teada, millised on Taavi uued sihid, miks ta mudilasi treenib ja kuidas veab Kolgakülas heitjate mitmevõistlust?

Kõrguses-ja kauguses pjedestaalile jõudnud Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased harjutavad põrget üle kännu hüpates. Milllal Lurichi kandi noored saavad endale staadioni?

Eesti meistrivõistlustel tänavu kuulitõukes neljanda koha saanud Fred Vali on edukalt ringis pöörlema õpetanud ka oma kaksikutest pojad.

Kuni 14-aastaste poiste kõrgushüppe sarja rekord püsib hirmkõva 1.93-ga Valter Külveti nimel juba 1978. aastast. Jõhvi uus talent Savva Novikov võitis nüüd Võrus etapi 1.83-ga.

Kõlab saatesarja uus tunnusmuusika, mille autor on Tiit Kikas ja uue graafika on loonud Renee Kelomees. Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

Eesti vasaraheitja Kati Ojaloo püstitas Soomes uue Eesti rekordi 71.50.

Isiklikku tippmarki parandas Soomes elav 30-aastane sportlane enam kui kahe meetriga. Eestlanna senine rekord oli 2019. aastal Randveres heidetud 68.16. Täna suutis neiu selle ületada suisa kahel korral, võistluse teine katse kandus 68.48. peale ning viimases heitevoorus saatis neiu vasara rahvusrekordit tähistava 71.50. peale.

Võistlusel tuli teiseks värske Soome meister Silja Kosonen 68.70-ga.

Eesti rekord kuulus tänaseni Anna Maria Oreli käes, kes 2019. aastal Splitis 4-kilost heitevahendit 69 meetri ja 85 sentimeetri kaugusele heitis.

Ojaloost sai esimene eestlanna, kes ületanud vasaraheites 70 meetri piiri. Selle tulemusega tõusis sportlane maailma edetabelis 14. positsioonile ning naiste vasaraheite kõigi aegade edetabelis 91. kohale.

Naiste vasaraheite tulemused:

Värsket rekordnaist näeb Eestis võitlemas 5. septembril Kohilas toimuval heitjate seeriavõistlusel.

TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 49. hooaja III etapp saab jätku 30. augustil Võrus. Starti on oodata ligi 240 võistlejat 64. koolist: 31 kooli I grupist ja 9 kooli II grupist, lisaks 24 ind. kooli. 

Koroonaviirusest tingitud paus on venitanud novembris alanud koolinoorte TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaja tavapärasest pikemaks. Märtsis ja mais toimuma pidanud üksikalade vabariiklikud etapid ootavad noori nüüd 30. augustil Võrus ja 6. septembil Rakveres. Mitmevõistluse finaal viiakse läbi aga 19.-20. septembril Tartus.

Noored sportlased asuvad kolmandal etapil Võrus võistlustulle tehnilistel aladel: kõrgushüppes, kuulitõukes, teivashüppes ja kaugushüppes.

III etapi AJAKAVA

Tartu Tamme Kool on esimeses grupis kahe etapiga kogunud 11300 punkti. Teisel kohal on 11173 punktiga Rakvere Reaalgümnaasium ning kolmas 10930 punkti kogunud Kuressaare Gümnaasium.

Esikümnesse mahuvad ka Tallinna 21. keskkool (10365 punkti), Tallinna Inglise Kolledž (9910 p), Võru Kreutzwaldi Kool (9582 p), Ülenurme Gümnaasium (9528 p), Saaremaa Ühisgümnaasium (9461 p), Saue Gümnaasium (9272 p), ning Viljandi Jakobsoni Kool (9237 p).

Väiksemate koolide arvestuses ehk teises grupis on liidrikohal Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooliühendvõistkond, kel on kahe etapiga koos 9238 punkti. Neile järgnevad Parksepa Keskkool 8146 punktiga ning Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooli ühendvõistkond 7940 punktiga.

Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: https://www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/tulemused/

III etapi tulemusi saab vaadata Sportity mobiilirakenduse kaudu:

Kolmanda etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil teisipäeval, 1. septembril kell 19.30.

Noori sportlasi ergutab 3. etapil mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg.

Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike ei ole müügipunktiga Võrus kohal, kuid kuni septembri lõpuni ehk TV10 finaalini on kõik naelikud veebist ostes -20% soodustusega.

Otselink naelikutele: https://www.teamsport.ee/ee/sport/track-field
SOODUSKOOD: TV10NIKE
Kehtivusaeg: 24.08 – 30.09
Allahindlus rakendub ostukorvis soodukoodi sisestamisel ja ainult naelikutele.

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on  sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.                            

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
jan@ekjl.ee
5035541

20. augustist saab Google Play ja App Store’i kaudu telefoni laadida mobiilirakenduse HOIA, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata koroonaviiruse levikut. Rakendus teavitab kasutajat, kui ta on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli.

Kui mõni rakenduse kasutaja haigestub, märgib ta end (st oma anonüümse koodi) rakenduses haigestunuks ning teistele kasutajatele saadetakse teavitus võimalikust lähikontaktist nakatunuga. Rakendus teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele nakkusohtlikul perioodil lähemal kui 2 meetrit vähemalt 15 minutit. Samuti annab rakendus esmased suunised, kuidas edasi käituda. Nii suudab rakendus teavitada ka inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teada ega mäletada, võimaldades neil astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Rakenduse arendamisel on erilist tähelepanu pööratud privaatsusele ja turvalisusele. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades koode, mis ei ütle rakenduse kasutajate kohta midagi. Rakenduse kaudu riigile mingit infot nakatunute või nende lähikontaktsete identiteedi kohta ei laeku.

„Rakenduse peamine funktsioon on kasutajat teavitada, kui ta võis olla lähikontaktis COVID-19 nakatunuga. Samas on info inimese nakatumise ja tema lähikontaktide kohta privaatne ning seda ei saa levitada. Seega võib öelda, et rakenduse arendamisega lahendasime omamoodi vastuolu,” ütles Icefire’i tarkvaraarhitekt Aleksei Bljahhin. „Lahendasime selle vastuolu tänu kaasaegsele krüptograafiale, mida rakendus kasutab.”

Esialgu saab Hoia rakendust kasutada Eestis. Järgmise sammuna on kavas hakata vahetama lähikontaktsete kohta anonüümseid koode ka piiriüleselt, et rakendust saaks kasutada nt reisides ja välislähetustel. 

Eesti ametlik koroonaviiruse äpp

Kuidas HOIA töötab? 

1️⃣ Sinu telefon, kus on HOIA äpp, registreerib läheduses asuvate teiste HOIA äpi kasutajate bluetoothi signaali ning vahetab sellega anonüümseid koode. 

2️⃣ Kui signaal on lähemal kui 2 meetrit ja selle kestvus vähemalt 15 minutit, salvestub telefoni lähikontakti anonüümne kood.

3️⃣ Kui inimene annab positiivse proovi ja kinnitab selle HOIA äpis, siis kasutaja telefon võrdleb, kas haigestunu anonüümne kood ühtib mõne teise anonüümse koodiga, kellega ta on olnud lähikontaktis. 

4️⃣ Kui jah, siis lähikontaktne saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. 

PS. Anonüümse koodi põhjal ei ole võimalik kedagi tuvastada ning kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus.

Laadi äpp alla Google Playst või App Storest ja jaga seda postitust, sest mida rohkem inimesi seda rakendust kasutab, seda efektiivsem see on!

Lisainfo ja korduma kippuvad küsimused: www.hoia.me

Pühapäeval, 6. septembril toimuvad Tartu Tamme Staadionil Eesti Paralümpiakomitee kergejõustiku meistrivõistlused.

Sel aastal on Eesti Paralümpiakomitee meistrivõistlustel kergejõustikus avatud võistlusaladeks kettaheide, 100m ja kaugushüpe, kuhu oodatakse kõiki kergejõutiklasi.

Esimest korda saab ennast võistlustele registreerida läbi Sportos süsteemi. Registreerimiseks vajuta siia. Teine võimalus registreerimiseks on saata vormikohane ülesandmine e-kirja teel aadressile info@paralympic.ee hiljemalt 31. augustiks. Registreerimislehe saab siit.

Täpne ajakava koostatakse peale eelregistreerimist.

“Puudega inimeste maailm ei oota, et neid oleks kaasatud, vaid püüame igati ka ise alla avatud ja kaasata enda võistlustele terveid sportlasi. Usume, et selline avatud mõtlemine annab igale osalejale palju!“

Kaia Kollo, EPK Liikumisharrastuse juht

Osavõtumaks on 5 EUR, mis tuleb tasuda ülekandega Eesti Paralümpiakomitee arveldusarvele hiljemalt 1. september 2020.

Tutvu kindlasti võistluste juhendiga, mille leiad siit.

Lisainfo:
Kaia Kollo
Liikumisharrastuse juht
kaia@paralympic.ee
+372 5263 683

Eesti Paralümpiakomitee koordineerib erivajadustega inimeste saavutussporti ning läbi oma liikmete kõikide erivajadustega inimeste sportlikku tegevust.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külas Eesti kõigi aegade seitsmes kümnevõistleja Janek Õiglane.

26-aastane vändralane on jõudnud kahel viimasel MM-il kuue parema sekka. Kõige erilisemaks võistluseks peab Õiglane just 2017. aasta Londoni MM-i, kus ta täiesti tundmatu mehena isikliku rekordi 8371 punktini viis ja kõigile üllatuslikult neljanda koha teenis.

“See oli välk selgest taevast! Ma ei osanud isegi ette kujutada, mida tähendab võistelda 60 000 pealtvaataja ees. Ma olin vist osalejatest paremuselt 23. isikliku rekordiga. Ütlesin enne võistlust intervjuus, et tahaksin oma Pekingi MM-i tulemuse üle lüüa ja 15 parema hulka tulla. Aga seal juhtus midagi muud. Ja see emotsioon, mis ma sealt sain, oli täiesti eriline. Sellel võistlusel läks kõik kuidagi väga ladusalt. Vaid teise päeva alguses tekkis Londonis emotsionaalselt raske hetk, kui ma hakkasin mõtlema, et kas tõesti õnnestubki ülihea võistlus teha. Olin seetõttu kettaheites ebakindel, aga kui sellest üle sain, siis oli okei,” meenutab Õiglane.

Kui Londoni MM-il jäi Õiglane spordisõpradele meelde emotsionaalse võistlejana, siis tavaelus on ta enda sõnul vastupidine isiksus.

“Ma olen kindlasti introvert. Mulle meeldib pigem üksinda kodus olla kui rahva seas lobiseda. Aga võistlustel oli noorest saati nii, et küsisin publikult plaksu ja kütsin end sedasi üles. Andrenaliin, mis ma publikult saan, on väga suur. Võistlustel olengi täiesti teine inimene, kus suudan end tavaolekust välja lülitada,” ütleb Õiglane.

Sügisest Ameerika Ühendriikidesse treenima siirduv Õiglane meenutab saates oma esimest kokkupuudet endise maailmarekordimehe Ashton Eatoniga.

“See oli 2015. aasta Pekingi MM-il. Olin tol hetkel väga halvas vormis ja me läksime pärast kuulitõuget koos teiste võistlejatega puhkeruumi. Ma olin kehva ja Ashton vaatas, et Eesti poiss on kuidagi nukker. Ta tuli minu juurde ja küsis, kuidas mul läheb ja millise tulemuse ma tänavu teinud olen. See andis mulle väga positiivse emotsiooni. Võin öelda, et tänu temale läks kogu mu võistlus mõnusamaks. Lisaks tegi ta ise tollel võistlusel maailmarekordi,” räägib Õiglane.

Seekordses saates tuleb muuhulgas juttu veel uuest maailmarekordimehest Kevin Mayerist, kes on sarnaselt Õiglasele suur NBA-huviline, treenerile raske otsuse teatamisest, oma suurematest toetajatest, USA-s treenimise maksumusest, Erki Noolest, Magnus Kirdist ja Ksenija Baltast, pidutsemisest, odaviskest, jõunäitajatest ning treeningute ülesehitusest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 13. osa:  Soundcloud | Spotify | iTunes

EOK ja Haridus- ja Teadusministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2020/2021. õppeaasta sügissemestril.

Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:

• on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
  
• on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
  
•  järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
  
• ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid 

Stipendium eraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:

• avalik-õiguslikus ülikoolis
• eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
• erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
• Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
• või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes

Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot. 

Konkursil osalemiseks tuleb täita elekrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 10.septembriks 2020.  Taotlus on leitav siin: https://forms.gle/SemNdv6XbUkiuXJaA

Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada käesoleval semestril väljastatud tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Korduvtaotlejatel lisada juurde viimase semestri akadeemiline õiend. 

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, Eesti Olümpiakomitee kodulehel ja sotsiaalmeedias. 

Lisainfo: 
Natalja Inno
555 66 404
natalja@eok.ee

Kergejõustiku Teemantliiga etapil Stockholmis sai Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus neljanda koha.

Mägi ajaks mõõdeti 49.40, mis märgib tõkkesprinteri hooaja paremuselt teist tulemust. 14. augustil Monaco Teemantliiga etapil jooksis Mägi välja aja 49.23.

Tõketega staadioniringil võidutses norralane Karsten Warholm uue Euroopa- ja Teemantliiga rekordiga 46.87. Mehe varasem rekord oli 46.92. Warholmi tulemusest on ajaloos kiiremini läbinud vaid Kevin Young, kes 1992. aastal läbis tõketega staadioniringi 46.78-ga

Teise ja kolmanda koha võitsid prantslased Wilfred Happio (49.14) ja Ludvy Vaillanti (49.18).

Teemantliiga stardis oli teinegi eestlane, Mari Klaup osales 100 m tõkkejooksus. Jooksu seitsmendana lõpetanud mitmevõistleja lõpuajaks märgiti 13.98 (isiklik rekord 13.81). Tõkkejooksu võitis itallanna Lumionas Bogliolo 12.88-ga.

Laupäeval Pärnu Rannastaadionil toimunud kergejõustikuvõistlustel selgusid Eesti staadionijooksusarja tänavused võitjad. Sarja viimasel, seitsmendaks etapil oli kavas 800 meetri jooks ning võistlustest võttis kogu Eesti paremik.

Naistest võttis järjekordse võidu Kelly Nevolihhin (KJK Vike) 2:09.43-ga. Kelly kogus sarja seitsmelt etapilt kolm esikohta, millele lisandusid sarja avaetapilt saadud teise koha punktid, mis tõstsid ta ka sarja üldvõitjaks.

Pärnus Rannastaadionil Helin Meieri (KJK Nõmme, 2:10.04) järel kolmandana lõpetanud Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalel, 2:11.53) tõusis sarja üldarvestuses teisele kohale (74 punkti).

Seni sarjas liidripositsiooni hoidnud Kaisa Kukk (Indivuaal) sai kolmanda koha (70 punkti), talle järgnesid võrdse arvu punkte (68) kogunud Laura Maasik (KJK Nõmme) ja Katrina Stepanova (Sparta SS) ning Bret Schär (Täppsportlased, 62 punkti).

Kuna staadionijooksusarja statuut näeb ette, et osaleda tuleb vähemalt neljal etapil, said üldarvestuses seitsmenda ja kaheksanda koha Pille Hinn ja Triin Gede (mõlemad Spart SS).

VII etapi naiste 800 m jooks:

Meestest teenis sarja üldvõidu Kaur Kivistik 79-punktiga, kes edestas Tiidrek Nurmet lõpuks vaid ühe silmaga (78 punkti). 800 meetri distantsil Pärnus Kauril ja Tiidrekul esimese kolme sekka asja ei olnud, nad lõpetasid vastavalt seitsmenda ja kuuendana. Kahe leedulase vahel sai eestlastest parima koha teisena lõpetanud Rasmus Kisel (Audentese SK) 1:50.18-ga. Enari Tõnström (KJS Sakala) oli neljas 1:52.40-ga, Sten Ütsmüts (TÜ ASK) viies 1:52.55 ning Tiidrek Nurme (TÜ ASK) kuues 1:53.06).

Eesti staadionijooksusarjas mahtusid esimese kuue hulka veel Roman Fosti (Sparta SS, 73 punkti), Olavi Allase (Tartu SS Kalev, 72 punkti), Leonid Latsepov (Sparta SS, 67 punkti) ning Mark Abner (Treeningpartner, 64 punkti).

VII etapi meeste 800 m jooks:

Eesti staadionijooksusarjas pälvivad auhinnaraha kuus paremat meest ja naist, lisaks premeeriti sarjas Rahvusvahelise kergejõustikuliidu punktiarvestuse järgi parima tulemuse saanud mees- ja naisjooksjat.

Eesti staadionijooksusarja viimase etapi TULEMUSED

Eesti staadionisarja 2020 hooaja VIDEOD

Suvepealinnas toimunud kergejõustikuõhtu säravaima tulemuse eest hoolitses Keiso Pedriks, kes tõusis Eesti kõigi aegade teiseks tõkkesprinteriks. 26-aastane Pedriks läbis tõketega staadionisirge ajaga 13.83.

Pedriksi (Tallinna SS Kalev) varasem tippmark oli püstitatud nädal tagasi Balti võistkondlikel meistrivõistlustel (13.91), kuid eilse tulemusega möödus ta nii Andres Rajast (13.84), Rene Orumanist (13.88) kui ka treenerist Andrei Nazarovist (13.88). 110 m tõkkejooksu Eesti rekordit hoiab 2006. aastat Tarmo Jallai tulemusega 13.62.

Pedriksi järel tuli Pärnus teiseks soomlane Valtteri Kallokulju 14.17-ga ja kolmandaks 14.37-ga Johannes Treiel (KJS Saare).

Naiste 100 m tõkkejooksus võidutses Kreete Verlin uue isikliku rekordi 13.46-ga. Eesti meistrivõistlustel joostud rekordit parandas SK Fortis neiu seitsme sajandiku võrra, selle tulemusega hoiab Verlin Eesti kõigi aegade pingereas seitmendat kohta. Teisena ületas finišijoone lätlanna Marta Marska 14.04-ga ja kolmas oli Kristi Pappel (Tallinna SS Kalev) 14.46-ga

Pärnu Rannastaadionil püstitasid Eliise Anijalg, Liisa- Maria Truupõld, Triine Marie Land, Ann Marii Kivikas 4 x 100 meetri teatesprindis uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi – 46.80. Varasem aeg 46.90, mis samuti oli joostud Pärnu Rannastaadionil, püsis rekordina 22 päeva (koosseis: Matilda Vitsut, Grette-Ly Mäesalu, Anna Maria Millend, Marit Kutman).

400 meetri tõkkejooksus näitas hooaja parimat tulemust Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), kes lõpetas jooksu teisena ajaga 50.70. Lõunanaaber Maksims Sincukovs võitis jooksu 49.97-ga. Kolmandana ületas lõpujoone Mikk Talpsepp (Nõmme KJK) 59.98-ga.

Naiste tõketega staadioniringil näitas kõige nobedamat lõppu Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) 1:00.09-ga, kes oli pool tundi tagasi võitnud 57.37-ga ka 400 m distantsi. Tõketega staadioniringil järgenesid Kleemeierile Annika Sakkarias (Nõmme KJk) 1:00.41 ja Liis Roose (TÜ ASK) 1:01.14-ga. 400 m jooksus võtsid teise ja kolmanda koha vastavalt Jekaterina Gnutova (Tallinna SS Kalev) 1:01.01-ga ja Anete Siman (SK Altius) 1:02.59-ga.

Tähti Alver (Nõmme KJK), kes kaugushüppes tänavu Eesti meistriks tulles hüppas isikliku rekordi 6.54, võidutses Pärnus tulemusega 6.41. Aet Laurik (KJK TIPP) näitas 6.20-ga paremuselt teist hüppekaart ning Merilyn Uudmäe (Audentese SK) võitis 5.96-ga kolmanda koha. Tunnike varem oli Merilyn Uudmäe naiste kolmikhüppes võidutsenud tulemusega 12.88. Johanna Soover (Audentese SK) näitas 12.36-ga hõbemedali väärilist hüpet ning kolmas oli Eliise Anijälg (Tartu SS Kalev) 12.25-ga.

Meeste kaugushüppe võitis Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) avavorus hüpatud 7.45-ga. Tanel Visnap (SK Maret Sport) oli 7.06-ga teine ja 6.66-ga oli kolmas pärnumaalane Jakob Ristimets (TÜ ASK).

Viimastel nädalatel heas hoos olnud kuulitõukaja Jander Heil (KJS Sakala) tõukas täna vihmast libedas ringis parimal katsel 19.11. 16.66-ga oli teine Karl Koha (Audentese SK) ja kolmandat tulemust näitas Enrico Hänilene (KJS Sakala) 15.16-ga.

Meeste 100 meetri sprindis oli kõige teravam tänavuse Eesti meistri Henri Saia (SK Altius) lõpp, ajaks 10.65. Järgnesid Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) 10.74, Tanel Visnap (SK Maret Sport) 10.75. Neljandana ületas finišijoone vigastuspausilt tagasi olev Karl Erik Nazarov (Audentese SK) 10.76.

Naiste staadionisirgel näitas kõige väledamat aega 12.09 sekundiga Kristin Saua (KJK Lõunalõvi), Marit Kutman (TÜ ASK) oli 12.21-ga teine aega ning kolmas oli SK Altius sportlane Anete Siman 12.32-ga.

Kergejõustikuklubi Vike sportlasele Marleen Müllale ei leidunud vastast naiste teivashüppes. Keerulistes ilmaoludes peetud võistlusel jäi sportlase tulemuseks 3.83, Marianne Kivi (TÜ ASK) oli 3.63-ga teine ja Carlyn Pukk (SK Altius) 3.51-ga kolmas.

Meeste teivashüppe võidu viis koju Läti rekordiomanik Mareks Arents 5.11-ga, teine oli kaugushüppe võitnud Hans-Christian Hausenberg 5.01-ga ja kolmanda koha võttis leedukas Osvaldas Gedrimas 4.91-ga.

Vasaraheite võitis möödunud Doha maailmameistrivõistluste viies mees ukrainlane Myhaylo Kokhan 76.42-ga. Adam Kelly (Audentese SK) sai avavoorus heidetud 66.15-ga teise koha ja kolmas oli Niidupardi KJK esindaja Toomas Tankler 62.02-ga.

Naiste vasaraheites ei jätnud teistele sõnaõigust 64.44-ga Kati Ojaloo, Annika Emily Kelly (Audentese SK) võitis 54.10-ga teise koha ja Gertu Küttmann (Niidupargi KJK) oli kolmas tulemusega 52.78.

Meeste odaviskes triumfeeris 66.85-ga Ergo Tamm (TÜ ASK), Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK) oli 63.21-ga teine ja kolmandat tulemust näitas 58.29-ga KJS Sakala sportlane Enrico Hänilene.

Naiste 600 grammist oda viskas kõige kaugemale soomlanna Saara Lipsanen (52.06), teine oli Mirell Luik (Audentese SK) 50.43-ga ja kolmas Marcella Liiv (TÜ ASK) 46.04-ga.

Pärnu Rannastaadionil toimunud kergejõustikuõhtu raames peetud Eesti staadionijooksusarja viimase etapina kavas olnud 800 m jooksu võitsid naistest Kelly Nevolihhin (KJK Vike) ja meestest leedulane Benediktas Mickus.

Kelly Nevolihhin võidutses ajaga 2:09.43, teisena lõpetas finišijoone Nõmme KJK esindaja Helin Meier 2:10.04-ga ja kolmas oli Katrin Zaitseva (Tartu SS Kalev) 2:11.53-ga. Meeste kaks staadionirngi läbi kõige kiiremini Benediktas Mickus ajaga 1:49.84. Parima eestlasena sai Rasmus Kisel (Audentese SK9 1:50.18-ga teise koha. Kolmas oli võidumehe treeningpartner Eduardas Rimas Survilas ajaga 1:51.12.

Tüdrukute 800 m võitis Viola Hambidge (SK Altius) 2:23.51-ga ja poistest domineeris algusest lõpuni Rapla jooksuklubi noorsportlane Kevin Jõesoo 2.04.27-ga.

Kõiki tulemusi näeb jooks.ee kodulehel või Sportity mobiilirakenduse kaudu.

Päevakangelaste intervjuud ERR kanalis: https://sport.err.ee/1126492/parnus-joosti-eesti-koigi-aegade-teine-tokkesprindi-tulemus

Jüri Lossmanni olümpiamedalivõidu 100. aastapäeval loodi Eesti Jooksmise Toetusfond.

Sada aastat tagasi, 22. augustil 1920. aastal, võitis eestlane Jüri Lossmann Antverpeni olümpiamängudel maratonijooksus ajaga 2:32.48,6 hõbemedali. See oli Eesti Vabariigile esimeseks olümpiamedaliks! Kuldmedal ja maailma tipptulemus jäid kõigest 12,8 sekundi kaugusele! Antverpenis Lossmanni poolt joostud tulemus püsis Eesti rekordina tervelt 38 aastat ja annaks Eesti maratonidel kõrgeid kohti veel tänapäevalgi.

Jüri Lossmanni hõbemedal on siiani Eesti ainus jooksualade olümpiamedal.

Eesti suurima jooksusündmuse Tallinna Maratoni korraldajad asutasid Eesti Vabariigi esimese olümpiamedalivõidu sajandal aastapäeval Eesti Jooksmise Toetusfondi. Heategevusliku fondi eesmärgiks on Eesti jooksmise jätkusuutlikkuse tagamine läbi noorte talentide toetamise, tippupürgivate jooksjate ja treenerite motiveerimise ning traditsiooniliste jooksusündmuste hoidmise. Uue algatusega soovivad fondi loojad, et jooksmine tooks väikesele Eestile au ja tuntust ka järgmisel sajal aastal.

Eesti Jooksmise Toetusfondi annetusi saavad teha nii eraisikud kui ettevõtted. Annetada saab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi arvelduskontole:

SEB: EE611010220039029013 

Swedbank: EE962200221016630913 

Märksõna: Eesti Jooksmise Toetusfond

Eesti Jooksmise Toetusfondi esimese arvestatava panuse annavad 1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul osalejad. Eesti suurimale virtuaalsele spordisündmusele oodatakse vähemalt kümmet tuhandet jooksusõpra. Iga osavõtja eest annetatakse 1 euro toetusfondi heaks, et aidata Eesti jooksmisel särada ka tulevikus.

Esmakordselt toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuuluvad lastejooksud, viie- ja kümnekilomeetrised jooksudistantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).

Tallinna Maratoni virtuaaljooksul on kavas ka kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, mis on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbijad saavad posti teel sama uhke Tallinna Maratoni medali ja jooksusärgi nagu klassikalise maratonidistantsi läbijadki. 

Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal ja kohas septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. 

Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee.

Lisainfo:
Mati Lilliallik
5213331
mati@jooks.ee

Täna, 100 aastat tagasi, 22. augustil 1920. aastal, pälvis noor Eesti riik oma esimese tiitlivõistluste medali. Selle võitis Jüri Lossman, kes lõpetas Antwerpeni olümpial maratonijooksu teisena ajaga 2:32.48,6.

Esikoha saanud soomlane Hannes Kolehmainen edestas meie meest vaid 12.8 sekundiga. Olümpiamaratonide ajaloo esimese sajandi vältel ühtki teist nõnda tasavägist maratonijooksu lõppvaatust polnudki. Ehkki Antwerpeni maratonitrass oli olümpiaajaloo pikim, 42 750 m, ületasid mõlemad mehed ka senise maailma tipptulemuse.

Kergejõustiku juurde jõudis Lossmann noorte spordipoiste vabatahtliku „düünapoiste” ühenduse kaudu ja oli ka aktiivne jalgpallimängija. Jooksmises mitu Eesti meistritiitlit võitnud ja rekordit püstitanud Jüri Lossmann töötas tavaelus kullassepa ja juveliirina.

Lisaks aktiivseks sportlaseks olemisele oli ta Eesti esimeste spordikalendrite ja -käsiraamatute koostaja, Tallinna Poiste Spordiliidu üks asutajaid ja juhtis II maailmasõja ajal Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis Eesti sporti. Sõja lõpus läks ta Rootsi, kus töötas edasi juveliirina. Lossmann suri Stockholmis 1984. aastal.

Tekst: Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum

Kolmapäeval, 19. augustil toimus Kohilas staadionijooksusarja eelviimane etapp. Kavas oli miilijooks ning stardis oli kogu Maarjamaa paremik.

Meeste miilijooksus triumfeeris Tiidrek Nurme (TÜ ASK), kes läbis Kohila staadionil distantsi 4:05.62-ga. Viimati joosti sellest ajast Eestis kiiremini 2015. aastal.

Teisena ületas finišijoone 3000 m takistusjooksu rekordiomanik Kaur Kivistik (Tartu SS Kalev) 4:10.97-ga ning pronksine autasu riputati kaela Enn Selliku hoolealusele Olavi Allasele (Tartu SS Kalev) 4:11.19-ga.

Neljandat aega näitas Sparta spordiklubi maratoonar Roman Fosti (4:13.63), viiendat klubikaaslane Roman Hvalõnski (4:17.33) ning esikuuiku lõpetas 4:18.60-ga Mark Abner (Treeningpartner).

Mehed miilijooksu tulemused:
1. Tiidrek NURME (TÜ ASK) – 4.05,62
2. Kaur KIVISTIK (Tartu SS Kalev) – 4.10,97
3. Olavi ALLASE (Tartu SS Kalev) –  4.11,19
4. Roman FOSTI (Sparta SS) –  4.13,63
5. Roman HVALÕNSKI (Sparta SS) – 4.17,33
6. Mark ABNER (Treeningpartner) –  4.18,60
7. Juri KOVALJOV (Audentese SK) – 4.24,46
8. Leonid LATSEPOV (Sparta SS) –  4.26,81
9. Kaarel TREPP (KJK VIKE) – 4.39,31
10. Igor SKATšKO (JK Tempo) – 4.40,17
11. Peep JALAKAS (Sparta SS) – 4.40,50
12. Tarvi TAMERI (Jooksurullid) – 4.45,22
13. Mart KIVI (Jooksupartner) – 4.55,73
14. Kristo IVASK (Sparta SS) –  4.57,15
15. Marco KAHU (Sparta SS) – 5.16,14
16. Kristjan ÕÕPIK (Täppsportlased) –  5.18,26
17. Leonid HOMIN (Sparta SS) – 5.18,53
18. Aimur KÜTT – 6.19,96
Sten ÜTSMÜTS (TÜ ASK) –  DNF
Taavi KILKI (KJK VIKE) – DNF

Mehed miil video:

Keskmaajooksude valitsev Eesti meister Kelly Nevolihhin ei jätnud teistele sõnaõigust ka Kohila miilijooksus. Kergejõustikuklubi Vike esindaja võidutses ajaga 5:05.80, edestades ligi 1.5 sekundiga triatleeti Katrin Zaitsevat (Tartu SS Kalev), kellele märgiti lõpuajaks 5:07.29. 

Kolmandana ületas finišijoone Katrina Stepanova (Sparta SS) 5:09.17-ga. Bret Schär (Täppsportlased) oli neljas 5:12.50-ga, viiendana lõpetas enamuse jooksu vedanud Anete Randma (SK Fortis) 5:12.88-ga ning kuues oli Sparta esindaja Triin Gege 5:14.12-ga.

Naised miilijooksu tulemused
1. Kelly NEVOLIHHIN (KJK VIKE) – 5.05,80
2. Katrin ZAITSEVA (Tartu Kalev) – 5.07,29
3. Katrina STEPANOVA (Sparta SS) – 5.09,17
4. Bret SCHÄR (Täppsportlased) – 5.12,50
5. Anete RANDMA (SK Fortis) – 5.12,88
6. Triin GEDE (Sparta SS) – 5.14,12
7. Pille HINN (Sparta SS) – 5.14,73
8. Jekaterina MIROTVORTSEVA (KJK Kalev Sillamäe) – 5.15,11
9. Annika KOITMAA (Sparta SS) – 5.32,01
10. Birgit VELDI (Saue KJK) – 5.32,63
11. Brit RAMMUL (Sparta SS) – 5.33,74
12. Liliana TORN (Täppsportlased) – 5.38,65
13. Jelizaveta ŠEVTSOVA (KJK Kalev Sillamäe) – 5.40,11
14. Karina JAUNMUKTANE (Täppsportlased) -5.42,27
15. Kristin PAAS (UP Sport) – 5.43,67
16. Adele TAMBERG (SK Jooksupartner) – 5.44,50
17. Aljona DAVÕDOVA (Audentese SK) – 5.46,70
18. Karmen LANGI (SK Fortis) – 5.54,15
19. Anna Maria RASPEL (Audentese SK) – 5.58,00
20. Kirte Katrin SAREVET 13.11.1998 SK Sinimäe 6.05,24
21. Mia Lii KAIGAS 19.11.2008 Staier 6.10,58
22. Viktoria KÜTT 06.12.1988 6.21,66
23. Mimi Lauren PALUTAJA 28.04.2007 UP Sport 6.27,70
24. Lisbeth SOONE 01.01.2005 UP Sport 6.46,44

Naised miil video:

Kohila staadionijooksusarja VI etapi TULEMUSED

Eesti staadionijooksusarja viimane etapp toimub 22. augustil Pärnus

Etappide toimumisajad:

☞7. juuli – 1500m, Rakvere 
☞19. juuli – 10 000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞28. juuli – 1000m, Tallinn Kalevi staadion
☞5. august – 3000m, Viljandi linnastaadion
☞9. august – 5000m, Tallinn, Kadrioru staadion
☞19. august – Miil, Kohila staadion
☞22. august – 800m, Pärnu Rannastaadion

Ungaris Székesfehérváris toimunud István Gyulai mälestusvõistlustel kergejõustikus sai Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus 50.18-ga teise koha.

Neljandal rajal jooksnud 28-aastane Mägi kaotas tuulistes oludes võidutsenud ameeriklasele David Kendzierale 18 sajandikuga. Kolmas oli ungarlane Mate Koroknai 50.59-ga.

Rasmus Mägi tänavune kiireim jooks sündis mõne päeva eest Monacos Teemantliiga etapil, kus ta sai ajaga 49.23 kolmanda koha. Esikolmikusse jõudis ta ka oma esimeses tänavuses 400 meetri tõkkejooksus, kui finišeeris 11. augustil Soomes Paavo Nurmi mängudel teisena.

Järgmisena võime Eesti rekordiomanikku näha Stockholmi Teemantliiga etapil 23. augustil.

Eesti paremad kergejõustiklased ja naaberriikide sportlased osalevad sel laupäeval Pärnu Rannastaadionil toimuval kõrgetasemelisel kergejõustikuõhtul. 

Pärnu linna initsiatiivil ellu kutsutud kergejõustikuõhtu  toob pärnakate ette arvukalt Eesti meistrivõistluste medaliomanikke. Sihikule võetakse mitmed Pärnu Rannastaadioni rekordid.

Meeste 100 meetri jooksus tuleb hooaja marki püüdma talvel 60 meetri distantsil Eesti rekordi püstitanud Karl Erik Nazarov (isiklik rekord 10.61). Eesti tänavuse hooaja parim aeg on Henri Sai poolt Eesti meistrivõistlustel joostud 10.53 sekundit. Stardis on ka kiire lätlane Janis Mezitis (isiklik rekord 10,55) Staadioni rekord on 10.40 sekundiga ukrainlase Aleksandr Sokolovi nimel. Naiste 100 meetri sprindis on favoriidiks Eesti juunioride 200 meetri rekordiomanik Ann Marii Kivikas. Pärnu Rannastaadioni rekord (11.63) kuulub eelmise aasta samalt võistluselt lätlanna Sindija Bukša nimele.

800 meetri jooksus lähevad kiiret jooksu tegema Eesti meistrivõistluste neli paremat meest: Karel-Sander Kljuzin, Rasmus Kisel, Enari Tõnström ja Sten Ütsmüts. Esikohamõtetega on stardis ka takistusjooksu rekordimees Kaur Kivistik ning Leedu meister Benedictas Mickus. Pärnu staadioni kiireima aja sellel distantsil (1:48.8) jooksis Rein Tölp juba 55 aastat tagasi.

Naistest on esikohapretendentideks Helin Meier ja Laura Maasik. Pärnus selguvad ka Eesti Kergejõustikuliidu algatatud Eesti Staadionijooksu sarja tänavused üldvõitjad.

110 meetri tõkkejooksus on eeldatavad kiiremad Keiso Pedriks (isiklik rekord 13.91), Johannes Treiel (14.11) ja soomlane Valtteri Kallokulju (14.16). Meeste eesmärgiks on ka staadioni rekordi (13.94) alistamine. Naiste tõkkesprindis läheb kiiret aega jahtima Kreete Verlin.

Meeste 400 meetri tõkkejooksus on Pärnust pärit Eesti meistri Jaak-Heinrich Jagori (isiklik mark 49.37) tugevaimaks vastaseks lätlane Maksims Sincukovs (49.83), kes on seadnud sihiks Viktors Lacise 2001. aastal püstitatud Läti rekordi (49.60) ületamise. Hetkel kehtiva Pärnu staadioni rekordi (50.54) jooksis Marek Helinurm juba 1992. aastal.

Noorte sportlaste palvel kavva võetud 4×100 meetri teatejooksus lähevad Eesti juunioride koondislased Ann Marii Kivikas, Triine-Marie Land, Eliise Anijalg ja Liisa-Maria Truupõld püüdma Eesti juunioride rekordit (47.12). Pole võimatu, et ühes juunioride margiga langeb ka kolm aastat tagasi Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi naiskonna poolt joostud Pärnu Rannastaadioni rekord (46.49).

Tuline võistlus tõotab tulla kaugushüppes. Meeste seas on Hans-Christian Hausenberg (isiklik rekord 7.91) tahtmist täis, et kaheksa meetri klubisse jõuda. Ukrainlase Sergei Nikiforovi Pärnu staadioni rekord (7.84) on samuti ohus. Naiste seas on publiku ootused üles kruvinud tänavu Eesti meistriks tulnud ja Ksenija Balta ühe sentimeetriga alistanud Tähti Alver (isiklik rekord 6.54). Head tulemust jahivad ka Aet Laurik (6.43) ja Merilyn Uudmäe (6.28).

Teivashüppes on esikohapretendendiks meestest Mareks Arents Lätist ja naistest tänavu Pärnu Rannastaadioni rekordiomanikuks tõusnud Marleen Mülla. Kolmikhüppes näeb Pärnu publik Soome rekordimehe Simo Lipsaneni (rekord 17.14) sooritusi.

Kuulitõukes on Eesti meistrilt Jander Heililt oodata 20 meetri piiri alistamist. Ootusteks on alust, sest noormees viis äsja isikliku margi 19 meetri ja 81 sentimeetrini. 

Staadioni kõrval asuval heiteväljakul saab vasaraheites näha Doha maailmameistrivõistluste viienda mehe Mykhailo Kokhani (isiklik rekord 77.62) duelli Eesti meistri Adam Kellyga (71.92). Naistest on favoriidiks Eesti eksrekordiomanik Kati Ojaloo (68.16). 

Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu pileteid saab osta laupäeval staadioni väravast. Pilet täiskasvanule maksab 10 eurot, pensionäridele, õpilastele ja tudengitele 5 eurot. “Allameetrimehed” pääsevad staadionile tasuta. 

Kergejõustikuõhtu avatseremoonia on laupäeval, 22. augustil, kell 15.45.

Lisainfo:
Mati Lilliallik
52 13331

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on sel korral külas kümnevõistleja Erki Nool, kelle olümpiavõidust möödub septembris 20 aastat.

Olgugi et juunis 50. sünnipäeva tähistanud Noolega on aastate jooksul palju erinevaid intervjuusid tehtud, tulevad seekordses jutuajamises välja mitmed huvitavad seigad, mida seni avalikkuses palju käsitletud pole.

“Minu järgmine eesmärk oli pärast olümpiavõitu 9000 punkti kogumine. Ja olla esimene inimene, kes seda teeks. Aga (Roman) Šebrle tegi selle 2001. aasta kevadel ära. Pagan, ma mäletan seda tunnet, mis mul Götzises 1500 meetri jooksus 150 meetrit enne lõppu tekkis, kui ma sain aru, et ta teeb 9000 punkti täis. Pinge läks sellega maha ja motivatsioon polnud enam sama. See eesmärk polnud enam see, kuigi Eesti rekordi 9000 punktini viimine olnuks ikkagi ilus asi.”

Noole isiklikuks rekordiks jäi lõpuks 8815 punkti, mis sündis kuldsele olümpiahooajale järgnenud aastal Edmontoni MM-il tihedas konkurentsis Tomaš Dvorakiga.

“Minu sportlaskarjääri üks rumalamaid vigu oli see, et ma ei läinud Edmontonis Eesti rekordit püstitades 1500 meetrit täiega jooksma. Ma põdesin seda kolm kuud pärast võistlust. Jooksin küll rekordilähedase aja 4.29, kuid olnuks viimase pikamaajooksu trenni põhjal 4.15-4.18 vormis. Ma ei jälginud aga kunagi oma punktisummat, vaid mängisin võidu peale. Dvorak oli enne viimast ala minust 100 punkti ees ja (Dean) Macey 200 punkti maas ning ma arvasin, et mul pole võimalik enam teiselt kohalt kõrgemale tõusta ega madalamale langeda. Tegelikult olin ma aga 1500 meetri jooksuks kaks aastat nii kõvasti harjutanud, et võinuks Daley Thompsoni ja Dan O’Brieni rekordi (vastavalt 8847 ja 8891 punkti) üle teha. Aga ma läksin lihtsalt jooksma seda jooksu. See oli mu elu üks lihtsamaid 1500 meetreid. Õudne! Ja see on kõige häirivam asi, mis on minuga rajal juhtunud. Sportlane peab alati pingutama sel hetkel, kui ta on staadionil. Sel hetkel ei saa mõelda tulevikule. Kõige traagilisema rumaluse tegi selles osas kusjuures Dvorak,” meenutab Nool, kelle näidet pikaaegse konkurendi eksimusest saab kuulata juba saatest.

Mõistagi ei tule Noolega juttu pelgalt tema enda võistlustest, vaid me otsime ka võrdlusmomente mineviku ja oleviku vahel, et mõista, miks tehti toona asju üht- ja tänapäeval teistmoodi.

“Ma arvan, et pingutamise soov, oskus või vajadus on olnud alati inimestes samasugune, ka tänapäeva ühiskonnas. Võib-olla tänapäeval on sportlaste jaoks takistuseks hoopis see, et neil on spordi kõrval palju muid tegevusi ja asju – Instagrami postitused, aktsiaportfellid ja nii edasi. Aga spordis peab olema võimalus, oskus ja aeg lihtsalt mõelda. Näiteks mitmevõistleja peab olema suuteline vabadel hetkedel tehniliste alade sooritusi läbi mõtlema, sest ta ei jõua kahjuks igal nädalal kõiki alasid kolm korda trennis teha. Tänapäeva ühiskonnas aga hajub inimeste tähelepanu. Meil pole mõtet võrrelda seda, et mul polnud noorena (samu häid) naelkingu võtta nagu tänapäeval. Ei, selles pole mingit vahet! Sada kilo on kangi peal ikka sada kilo, olgu sul jalas Puma, Adidase või Nike jalanõu,” ütleb Nool.

Et Noolel on aastaid maailma tippu kuulunud mehena palju väga huvitavaid ja kohati lausa uskumatuid lugusid rääkida, ei pannud me seekord saatele ajalist piiri, vaid rääkisime nii palju, kui teemasid jagus. Muuhulgas tuleb juttu Erki pere rollist tema edus, elulooraamatust, YouTube’is üle 300 000 vaatamise kogunud “Rooside Sõja” klipist, vanadest konkurentidest, erinevatest treeningmudelitest, korda saadetud rumalustest ja suurtest triumfidest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 12. osa:  Soundcloud | Spotify | iTunes

Laupäeval, 22. augustil toimub traditsiooniline Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu. Võistluste algus on kell 14.30.

Hea uudis kõigile sportlastele! Põhiprogrammis olevate alade esikolmikule on Spordiürituste Korraldamise Klubi välja pannud rahalised auhinnad:
I koht 300€
II koht 200€
III koht 100€

Klubi, kes toob võistlema vähemalt 5 sportlast, saab transpordi kompensatsiooni kuni 100€ (kontaktisik Mati Lilliallik)!

Registreerimisleht saata taavi@kuldliiga.ee. Ootame aktiivset osavõttu!

Võistluste koduleht

Rasmus Mägi võistleb täna õhtul Ungaris World Athletics Continental Tour 2020 raames peetaval Gylai Memoriaalil 400m tõkkejooksus. Stardipauk antakse Eesti aja järgi kell 18.05.

Tänane võistlus on Rasmusele sel hooajal neljas. Eesti meistrivõistlustel startis Mägi 400m jooksus, saavutades esikoha tulemusega 46.26. Nimetatud aeg tähistab ühtlasi sellel distantsil ka tõkkejooksja isiklikku rekordit.

Paavo Nurmi mängudel Turus saavutas Eesti rekordiomanik 400m tõkkejooksus ajaga 50.01 teise koha. Möödunud nädalal püstitas Rasmus Teemantliiga etapil Monacos ajaga 49.23 hooaja tippmargi, mis andis talle kolmanda koha.

Täna on Rasmus Mägi stardis parima hooaja tippmargiga. Ka isiklike rekordite võrdluses on Rasmusest parem vaid David Greene (GBR), kellel on ette näidata 2012. aastast aeg 47.84. Rasmuse isiklik rekord 48.40 pärineb 2016. aastast, kui ta saavutas Rio olümpial 6. koha ning parandas Eesti rekordit.

Võistluste ajakava SIIN

Võistluse otselink YouTube

Kolmapäeval, 18. augustil toimus Audentese staadionil heitjate seeriavõistluse IV etapp. Säravaima tulemuse eest hoolitses Jander Heil, kes viis isikliku rekordi 19 meetri ja 81 sentimeetri peale.

Eesti meistrivõistlustel tubli rekordiparandusega Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendaks kerkinud Jander Heil lisas eile Audentese staadionil oma rekordile 11 sentimeetrit lisaks. Heili senine parim tulemus oli 9. augustil Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel tõugatud 19.70.

“Täna oli oluliselt parem seeria. Ma alustasin kohe julgemalt ja tehniliselt paremini. Hooaja eesmärk oli 20 meetrit ületada, täna ma seda veel täitnud ei ole ja tuleb loota järgmistele võistlustele,” kommenteeris Heil ERR-ile.

Naiste kuulitõuke võitis 13.70-ga Gertu Küttmann, teine oli Kati Ojaloo 12.91 ja kolmas Emely Karhu 12.52-ga

Naiste kettaheites viis Kätlin Tõllasson Eesti hooaja tippmargi 55.37-ni. Teine oli 48.38-ga Hanna-Maria Kupper ja kolmas Gertu Küttmann 39.79-ga. Aprillis põlveoperatsioonil käinud Tõllasson tegi esimese võistluse alles kümme päeva tagasi Eesti meistriks tulles.

“Põlv peab vastu. Saan heita, saan võistelda ja mul on selle üle ainult hea meel. Iga võistlus annab enesekindlust juurde ja ma loodan, et see läheb aina edasi. Siis ma olen äkki selle hooaja lõpuks oma varasema taseme juures tagasi,” loodab Tõllasson.

Meeste kettaheite võitis Martin Kupper oma hooaja parimast üheksa sentimeetrit kehvema tulemusega 61.73.

Naiste odaviske võitis uue isikliku rekordi ja Eesti kõigi aegade 7. tulemusega Mirell Luik. Neiu viskas kuuendal katsel 600 grammise oda 55 meetri ja 71 sentimeetri kaugusele.

Meeste vasaraheite võitis 68.01-ga Adam Kelly, teine Adam Tankler 64.70 ja kolmas Indrek Teras 56.13-ga

Naiste neljakilose raudmuna heitis kõige kaugemale Kati Ojaloo, võidutses tulemusega 66.32. Teine oli 52.25 Gertu Küttmann ja kolmas Annika Emily Kelly 52.07-ga.

Jander Heil 19.81

Kaksteist aastat tagasi olümpiavõitjaks tulnud Gerd Kanter püstitas endale järgmiseks sportlikuks eesmärgiks läbida tänavu septembris maraton.

Täna, täpselt kaksteist aastat tagasi, 19. augustil 2008, võitis Gerd Kanter Pekingi olümpiamängudel kettaheites kuldmedali. Kahe aasta eest tippspordist loobunud mees püstitas olümpiavõidu aastapäeval endale uue sportliku eesmärgi, lubades tänavuse Tallinna Maratoni raames läbida 42,195 kilomeetri pikkuse maratonidistantsi.

“Mulle meeldib endale väljakutseid esitada ning müüte murda. Laialt on levinud arvamus, et suured tugevad mehed reeglina ei jõua joosta ega viitsi kuigi pikalt liikuda. Vastupidavus on nii iga spordiala kui kogu elutegevuse üks olulisemaid alustalasid, mida on võimalik arendada terve elu jooksul. Põhjaladumiseks, motivatsiooniks ning tervisekilomeetrite kogumiseks on korraldajate poolt väljapakutud “maratoni kombo” idee suurepärane võimalus igaühele. Tänavust aastat iseloomustav Tallinna Maratoni vastutustundlik üleskutse, “Seekord liigume eraldi, aga siiski koos!”,  liigutas mind samuti. Nii otsustasingi osaleda ja läbida septembrikuus 42,2 kilomeetrit. Olümpiavõitjana saan olla eeskujuks ja innustada inimesi tervislikult liikuma. Septembris on kõigil võimalik minuga koos Tallinna Maratoni virtuaaljooksul osaleda ja mulle ära teha. Seda iga päev ei juhtu ja võimalust tuleb kasutada.” lausus olümpiavõitja Gerd Kanter, kutsudes inimesi Eesti suurimast virtuaaljooksust osa võtma.

1.-30. septembrini toimuva Tallinna Maratoni virtuaaljooksu populaarseim distants kombineeritud maraton, ehk “maratoni kombo”, on jõukohane igale jooksusõbrale ja liikumisharrastajale. Täispikk maratonidistants tuleb septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuleb läbida minimaalselt kümnendik maratonist, ehk 4,2 kilomeetrit.  

Peale „maratoni kombo“ on kavas viie- ja kümnekilomeetrised distantsid, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).

Osalema oodatakse nii neid, kel see juba traditsiooniks saanud, samuti neid, kes alles alustada plaanivad. Jõukohaseid jooksu- ja käimisdistantse leidub kõigile. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides enda poolt registreeritud distantsi läbida väljavalitud marsruudil omale sobival ajal septembrikuu jooksul. Pärast distantsi läbimist tuleb osalejal seda kinnitada ning oma jooksu tõestus korraldajatele virtuaalkeskkonda üles laadida. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse elektrooniliste kanalite kaudu e-diplom ning posti teel unikaalne medal vastavalt läbitud distantsile. 

Tallinna Maratoni medalid on sel aastal ajendatud lootuse, sihikindluse ja tahtejõu sümbolist, meie taeva heledaimast tähest Põhjanaelast.  Kõik maratonidistantsi ja „maratoni kombo“ läbijad saavad endale auhinnaks ka sümpaatse T-särgi, mille kujundamisel saadi inspiratsiooni omal ajal kuus Oscarit ja kolm Kuldgloobust pälvinud ja Ameerikas kultuuriliselt oluliste rahvusfilmide registrisse kantud südamlikust filmist „Forrest Gump“. 

Vaata ka kuulsa filmi põhjal tehtud tänavust Tallinna Maratoni iseloomustavat klippi.

Lisainfo:
Kadi Möller
Tallinna Maratoni sekretariaadijuht
5693 9393
kadi@jooks.ee

23.-30. septembril tähistatakse nii Eestis kui kõikjal Euroopas järjekordset spordinädalat. Selle eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumisharrastuse, spordi- ja tervisealast teadlikkust.

Eesti Olümpiakomitee kutsub kõiki Eesti lasteaedu, koole ja spordiklubisid üles tähistama spordinädalat ning korraldama vahvaid üritusi, aktiivseid lõunapause, spordi-, tervise- ja matkapäevi, terviseradade ühiskülastusi, avatuid treeninguid ja muid sportlikke tegevusi. Oma üritust saab registreerida veebiaadressil www.spordinadal.ee.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on Spordinädala peamisteks sihtgruppideks haridusasutused, ettevõtted ja spordiklubid. 

„Nädala üheks sisuliseks väljakutseks on kaasata liikumisharrastuse edendamisse aktiivsemalt ka tööandjaid. Regulaarselt kehaliselt aktiivne inimene jõuab rohkem ja paremini, on rõõmsam ja õnnelikum, mis tähendab ühtlasi, et lisaks inimese isiklikule kasule võidavad tema kehalisest aktiivsusest ka kõik, kes on tema ümber,” rääkis Lusmägi.

Käesoleval aastal on Spordinädala hüüdlauseks „Liikudes võidad alati!“. „Loodan, et anname positiivse impulsi ka neile kaasmaalastele, kes korrapäraselt liikumisharrastusega veel ei tegele,“ lisas Lusmägi.

Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, liikumisentusiast ja suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land. 

Oma sündmust saab Spordinädal 2020 sündmuste kalendrisse SIIN. Kõiki kampaaniaga liituvaid koole ja lasteaedu, kes registreerivad oma sündmuse enne 10. septembrit, tunnustab EOK erinevate auhindadega. 

Ka sel aastal on spordinädala suurtoetajaks tarbijate ühistuid koondav suurim kodumaine kaubandusgrupp Coop Eesti ning koostööpartneriks Eesti Olümpia- ja Spordimuuseum. Lisaks jõuab osalejateni Eesti Olümpiakomitee poolt liikuva ja sportliku organisatsiooni tunnistus. Kõikide liitunud ettevõtete vahel loosib EOK välja viis kutset kahele Spordiaasta Tähtede Galale ning kümme Tartu Suusamaratoni osavõtutasu kinkekaarti. 

Spordinädala 2020 tegevustesse on kaasatud suur arv erinevas vanuses osalejaid paljudest eluvaldkondadest. Eelmisel aastal registreeriti spordinädalal Eestis 193 840 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis. 

Spordinädal 2020 raames on kõigil huvilistel asutusesiseste tegevuste läbiviimisel ja kommunikatsioonis kasutada ka Spordinädala sümboolikat.

14.-15. augustil toimusid Lätis Ogres Balti võistkondlikud meistrivõistlused, kus Eestit esindanud 70-liikmeline koondis kaitses võidukarikat. Ülipõnevas heitluses esikoha nimel edestas Eesti kergejõustikukoondis vaid ühe punktiga Leedu koondist. Eesti teenis 276 punkti, Leedu teisena 275 ja võõrustaja Läti oli kolmas 247 punktiga. Kahepäevasel katsumusel võitsid eestlased üksteist esikohta.

Teisel võistluspäeval teenis Eesti seitse esikohta

Teise päeva säravaim tulemus sündis meeste 110 m tõkkejooksus, kus Keiso Pedriks tuli Balti meistriks Eesti kõigi aegade viienda tulemuse 13.91-ga. Johannes Treiel oli 14.44-ga neljas. Eestlastest on kiiremini jooksnud vaid Tarmo Jallai (13.62), Andres Raja (13.84), Rene Oruman (13.88) ja Andrei Nazarov (13.88).

Naiste 100 m tõkkedistantsil ei leidunud vastast Kreete Verlinile, kes tuli Balti meistriks tulemusega 13.63. Kristella Jurkatamm tõi koondisele kolmanda koha punktid 14.05-ga

Anna Maria Orel ja Adam Kelly võidutsesid vasaraheites. Anna Maria Orel saatis parimal katsel kuulimuna 62.70 meetri kaugusele ning lisas tänavusele Eesti meistritiitlile juurde Balti meistrikulla. Kaksikvõidu kindlustas Eestile naiste vasaraheites Annika Emily Kelly 55.57-ga. Meeste vasaraheites näitas ülemvõimu 69.18-ga Adam Kelly, Toomas Tankler oli 63.25-ga viies.

Naiste teivashüppes võtsid eestlannad koguni kolmikvõidu – Marleen Mülla ületas täpselt neli meetrit, väljaspool arvestust võistelnud Laure Kiivit 3.75 ja Marianne Kivi 3.65.

Kelly Nevolihhin tõi koondisele alavõidu ja tuli Balti meistriks 1500 m jooksus. Pika lõpuspurdiga lõunanaabreid edestanud keskmaajooksja sai kirja aja 4:30.65. Katrin Zaitseva oli 4:41.77-ga viies.

Päeva seitsmenda esikoha tõi Eestile Jander Heil. Kuulitõukes 19.32 kirja saanud Heil jäi alla väljaspool arvestust võistelnud jamaikalasele Ashinia Millerile, kuid edestas lõunanaabreid meetriga. Karl Koha oli 16.27-ga kolmas.

Teise päeva Balti meistrid
Vasaraheide Anna Maria Orel – 62.70
110 m tõkkejooks Keiso Pedriks -13.91
Vasaraheide Adam Kelly – 69.18
100 m tõkkejooks Kreete Verlin – 13.63
Teivashüpe Marleen Mülla – 4.00
Kuulitõuge Jander Heil -19.32
1500 m Kelly Nevolihhin – 4:30.65

Teise päeva Balti meistrivõistluste hõbemedalid
Teivashüpe Marianne Kivi – 3.65
Vasaraheide Annika Emily Kelly – 55.57
Kettaheide Martin Kupper – 61.77
400 m tõkkejooks Jaak-Heinrich Jagor – 52.35
400 m tõkkejooks Marielle Kleemeier – 1:00.24
5000 m Jekaterina Patjuk – 16:17.94
Kõrgushüpe Karl Lumi – 2.11
200 m Ken-Mark Minkovski – 21.79
3000 m takistusjooks Taavi Kilki – 9:21.08
4×400 m teatejooks (Sten Ander Sepp, Rivar Tipp, Karl August Kalamees, Kristjan Rosenberg) – 3:14.31
Kaugushüpe Tähti Alver – 6.34

Teise päeva Balti meistrivõistluste pronksmedalid
400 m tõkkejooks Annika Sakkarias – 1:00.71
Kuulitõuge Karl Koha – 16.27
100 m tõkkejooks Kristella Jurkatamm – 14.05
Kõrgushüpe Kristjan Tafenau – 2.11
200 m Ann Marii Kivikas – 24.35
4×400 m teatejooks (Helin Meier, Liis Roose, Kristel Luik, Dane Must) – 3:48.99

Kõiki tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel

Mõlemad võistluspäevad on järelevaadatavad Kergejõustiku Facebooki lehe või YouTube vahendusel
1. päev: https://youtu.be/Kvw_nYrT2Uo
2. päev: https://youtu.be/mOjqyqURs6k

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Tel: +372 5289062
E-mail: kristel@ekjl.ee

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541

Eesti koondis jagab Ogres toimuvatel Balti võistkondlikel meistrivõistlustel avapäeva järel Lätiga esikohta 114 punktiga, Leedul on kolmandana kirjas 106 silma. Avapäeval võeti mõõtu seitsmeteistkümnel alal, millest Eesti võitis neli.

Kõik neli alavõitu tuli Eesti kergejõustikukoondisele avapäeval jooksudes. Sprindi Eesti rekordinaine ja hiljuti sajas meetris ka Eesti meistriks tulnud Balta võitis Ogre staadionil esikoha 11.68 sekundiga.

Laura Maasik ei jätnud lõunanaabritele sõnaõigust 3000 meetri takistusjooksus. Jooksu algusest lõpuni juhtinud Maasik võitis tulemusega 10:25.42.

Esimaratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti tõid Eesti koondisel meeste 5000 m jooksus kaksikvõidu. Nurme võiduaeg 14:21.52, Fosti tulemuseks 14:24.06.

Päeva viimase alana tõi esikohapunktid Eestile naiste 4×100 m teatenelik koosseisus: Kristin Saua, Kreete Verlin, Liis Roose ja Ann Marii Kivikas. Teanelik kattis staadioniringi 46.19-ga, lõunanaabrit Lätit edestati kõigest kolme sekundikümnendikuga.

Balti meistrid

100 m Ksenija Balta – 11.68
3000 m tkj Laura Maasik – 10:25.42
5000 m Tiidrek Nurme – 14:21.52
4×100 m teatenelik (Kristin Saua, Kreete Verlin, Liis Roose, Ann Marii Kivikas) – 46.19

Balti meistrivõistluste hõbemedalid

100 m Henri Sai – 10.62
Teivashüpe Eerik Haamer – 5.25
1500 m Olavi Allase – 3:56.56
Kaugushüpe Hans-Christian Hausenberg – 7.39
5000 m Roman Fosti – 14:24.06
Kõrgushüpe Lilian Turban – 1.79

Balti meistrivõistluste pronksmedalid

Kettaheide Kätlin Tõllasson – 55.11
Kolmikhüpe Merilyn Uudmäe – 13.12
1500 m Mark Abner – 3:56.68
800 m Helin Meier – 2:07.64
400 m Marielle Kleemeier – 55.66

Teise päeva ajakava:

Vaata Eesti koondise koosseisu

Tänane võistluspäev on otsepildis nähtav Kergejõustiku Facebooki lehe või YouTube vahendusel
2. päev: https://youtu.be/mOjqyqURs6k

Tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel

Koondise juht: Kristel Berendsen (tel +372 528 9062)
Alaliidu esindajad: Sirje Lippe, Berit Kivisaar
Füsioterapeut: Henriette Marie Porila (tel +3725022112)
Kohtunike esindaja: Peeter Randaru
Ülekande kommentaator: Timo Tarve
Koondise treenerid: Rauno Kirschbaum, Ants Kiisa, Harry Lemberg, Mehis Viru, Heiko Väät, Liivi Eerik, Epp Maasik, Krista Valgepea, Romet Mihkels, Enn Sellik, Karin Hausenberg, Harry Seinberg, Hennit Küppas, Anne Mägi, Jevgeni Terentjev, Aleksandr Hvorõh, Andrei Nazarov, Erki Nool, Jaak Uudmäe, Jüri Tamm, Rein Zaitsev

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Tel: +372 5289062
E-mail: kristel@ekjl.ee

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541

Kergejõustiku Teemantliiga etapil Monacos sai Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus kolmanda koha.

Mägi ajaks mõõdeti 49.23, mis märgib tõkkesprinteri hooaja isiklikku tippmarki. Teisipäeval Paavo Nurmi mängudel jooksis Mägi välja aja 50.01.

Tõketega staadioniringil võidutses norralane Karsten Warholm 47.10-ga, teise koha võitis Türgit esindav Yasmani Copello 49.04-ga. Neljas oli Ludvy Vaillant Prantsusmaalt (49.35) ja viies sakslane Conatantin Preis (49.49).

Warholmi tulemusest 47.10 on ajaloos kiiremini läbinud lisaks norralasele veel vaid viis meest. Warholmi enda isiklik rekord on 46.92.

Eesti vasaraheitja Kati Ojaloo osales täna Soome meistrivõistlustel, kus võitis 67.16-ga hõbemedali.

Meistriks tuli Silja Kosonen, kes heitis 68.40, kolmanda koha teenis 65.17ga Suvi Koskinen.

30-aastase Ojaloo hooaja tippmark on 68.00, mille ta on saavutanud kahel korral, isiklik rekord aga eelmisest aastast 68.16.

https://www.instagram.com/p/CD5huR9J9PR/?utm_source=ig_web_copy_link

Täna õhtul võistleb Rasmus Mägi 400m tõkkejooksus Monacos. Tegemist on tema esimese Teemantliiga etapiga sel aastal. Viimase nädala jooksul on ta startinud Eesti Meistrivõistlustel 400m jooksus ja Turus Paavo Nurmi mälestusvõistlustel. Kergejõustiku Teemantliiga Monaco etappi kannab üle voogedastusteenus Go3.tv 14. augustil kella 21.00-st.

„Enesetunne on hea ning olen võistlemiseks valmis, olgugi et selle hooaja võistlused on teistsuguse kaaluga. Esimestest startidest pakkus rohkem rahuldust eestikate 400m jooks, mille põhjal julgen loota ka korralikku aega tõkkedistantsil,“ ütles värske 400m jooksu Eesti meister Rasmus Mägi.

Kuna tõkketreeninguid on Rasmus koroonaviirusest tingitud pausi ning mandlioperatsiooni tõttu tavapärasest oluliselt vähem teinud, siis vajab ta enda sõnul veel mõnda jooksu, et end 400m tõkkejooksus realiseerida. „Samas usun, et Monacos on head tingimused ja väga tugev konkurents ründamaks paremat aega,“ lisas Mägi.

Mägi rääkis Go3-le, et võistluskarussellilt maas olek on tema jaoks ühest küljest olnud värskendav. Teisalt on Teemantliiga etappidel ning teistel kõrgetasemelistel võistlustel osalemine niivõrd eriline kogemus ning väheste privileeg, et sportlase ootusärevus hooaja alguses on suur.

„Korraldajad on teinud suuri pingutusi, et võistlus saaks toimuda ning ma usun, et antud Teemantliiga etapp saab heaks näiteks, kuidas praeguses olukorras on võimalik võistlustest osa võtta,“ loodab Mägi. Sportlased peavad tema sõnul jälgima rangeid eeskirju.

Millistest Teemantliiga etappidest Mägi sel hooajal osa võtab, selles osas tal veel täit kindlust pole: „Kuna olukord maailmas on pidevas muutumises, ei ole ka ükski järelejäänud etappidest kivisse raiutud. Loodan siiski, et Teemantliiga hooaeg saab jätku ning soovin ka ise vastavalt võimalustele järgnevatel etappidel kaasa lüüa.“

Isikliku rekordi 48.40 järgi on Mägi stardinimekirja sportlastest hetkel neljas norralase Karsten Warholmi (46.92), türklase Yasmani Copello (47.81) ja prantslane Ludvy Vaillanti (48.30) järel. Viimane pole aga sel hooajal veel nii head minekut näidanud ning jääb hooaja parima tulemusega 50.37 Mägi 50.01 alla. Noor sakslane Constantin Preis on samas isikliku rekordi järgi tabeli viimane, kuid hooaja tippmargiga 49.49 Mägist ees.

Teemantliiga Monaco etappi näeb 14. augustil 21.00-23.00 voogedastusplatvormi Go3.tv eristriimist:https://go3.tv/live_tv/tv3-sport-4,live-1258574/wanda-diamond-league-2020-monaco,programme-1914183

Tartus selgusid mitmevõistluse Eesti meistrid U14, U16, U18, U20 ja U23 vanuseklassides. Romet Kivi püstitas U16 vanuseklassis uue Eesti noorte mitmevõistluse rekordi.

U14 tüdrukute seitsmevõistluse parim oli Katarina Verst (TÜ ASK, treener Harry Lemberg), kes võttis juhtohjad enda kätte kohe avaalaga, kogudes lõppsummaks 6773 punkti. Hõbemedali võitis Marta Ründva (Saue KJK) 6498 punktiga ning pronksmedali sai kaela Hedi Andre (SK Elite Sport) 6126 punktiga.

U14 poiste seitsmevõistluses triumfeeris üle 300 punktise eduga teiste ees Ron Sebastian Puiestee (KJK Saare, treener Andres Laide), kogudes üheksa alaga 7336 punkti. Hõbemedal riputati kaela Theodor Krullile (KJK Lõunalõvi) 6997 punktiga ja pronksise autasu teenis Tristjan Jaanson (SK Elite Sport) 6079 punktiga. 

Neidude U16 mitmevõistluse parim oli Mirtel Klaar (Audentese SK, treener Heiko Väät), kes kogus seitsme alaga 4646 punkti. Hõbedase autasu võitis talvisel mitmevõistlusel triumfeerinud Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK) 4447 punktiga ning pronksmedali riputati kaela Greete-Liis Krappil (SK Altius) 4342 punktiga.

U16 noormeestest krooniti võistluses Eesti meistriks Romet Kivi (SK Viraaž, treener Viljo Grauding), kelle võidusumma 6582 punkti tähistab uut Eesti U16 vanuseklassi rekordit.

Kivi seeria: 11.28 / 6.59 / 12.78 / 1.68 / 51.16 / 15.62 / 37.79 / 3.10 / 51.68 / 4:32.02⁣

Varasem rekord 6227 punkti, mis püsis veidi enam kui aasta Valter Eric Viiseli käes, sai löödud ka hõbemedaliomaniku Harry Richard Jäägeri poolt, kes kogus kümne alaga 6514 punkti. Pronksise autasu võitis Timo Kaarus (Saue KJK) 5698 punktiga.

Neidude U18 vanuseklassis võitis seitsmevõistluses esikoha Laura Lokotar (KJK Kose 2000, treener Sander Prits) 5284 punktiga, järgnesid 4993 punktiga Mona Linda Sikkala (SK Leksi 44) ning 4953 punktiga Kaireen Penek (KJK Vike).

Noormeeste U18 vanuseklassis tõusis poodiumi kõrgeimale astmele Madis Kaare (SK Altius, treener Rauno Kirschbaum), kellele tõi esikoha 6811 punkti. Hõbemedali teenis 6480 punktiga Jaroslav Sivuha (Audentese SK) ning pronksi võitis Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev) 6463 punktiga.

Neidude U20 arvestuses läks seitsmevõistluse esikoht Johanna Sooverile (Audentese SK, treener Mikk-Mihkel Arro), kes kogus kahe päevaga 4573 punkti. Hõbemedali võitis klubikaaslane võitis Heidy Bergšrein 3999 punktiga ja pronksmedal riputati kaela Hanna Otsmanile (SK Leksi 44) 3340 punktiga.

U20 noormeste arvestuse ei leidunud vastast Igor Andrejevile (Audentese SK, treener Andrei Nazarov), kes kogus kümne alaga 6717 punkti. Hõbedase autasu võitis Steven Sepp (Niidupargi KJK) 6523 punktiga ning pronksi pälvis 6467 punktiga Karl-Hendrik Palu (Audentese SK). 

Kõige vanemas, U23 vanuseklassis võidutses neidude hulgas Katre Sofia Palm (Audentese SK, treener Sven Andresoo), kes kogus seitsme alaga 5001 punkti. Johanna Ilves (KJK Vike) oli 4830 punktiga teine ning kolmanda koha võitis 4742 punktiga Pärl Eelma (Audentese SK)

Meeste U23 vanuseklassis võidutses vaatamata kahele nullile Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, treener Karin Hausenberg). 8000 piiri sihtinud sportlane tuli Eesti meistriks tulemusega 6330 punkti. Teise koha võitis 5300 punkti kogunud Deniss Šalkauskas (TÜ ASK), kes ei saanud samuti teivashüppes algkõrgusest jagu. Martin Kivimaa (SK Leksi 44) oli 5081 punktiga kolmas.

Usutlus Eesti Rahvusringhäälingule:

Vaata kõiki tulemusi

Fotod: Marko Mumm/EKJL

Lisainfo: 
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541

14.-15. augustil toimuvad Lätis Ogres täiskasvanute Balti võistkondlikud meistrivõistlused ehk Presidendi karikavõistlused. Eesti eest on väljas mitmed meie tipud – Tähti Alver, Ksenija Balta, Anna Maria Orel, Martin Kupper, Henri Sai, Marek Niit, Jander Heil, Kreete Verlin, Tiidrek Nurme, Jekaterina Mirotvortseva, Eerik Haamer jt. Võistlustulle läheb 70-liikmeline Eesti koondis.

Heite-, tõuke- ja viskealad

Meeste kettaheites on meie esinumbriks Martin Kupper, kes asub möödunud aasta Balti meistritiitlit kaitsma. Teise numbrina on võistlustulle minemas Priidu Niit. Naiste kilogrammist ketast asuvad heitma Kätlin Tõllasson ja Hanna-Maria Kupper.

Kuulitõukes läheb head tulemust jahtima Jander Heil, kes möödunud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel viis isikliku rekordi 19.70 peale. Kuulitõukes esindavad Eestit veel Karl Koha, Valeria Radajeva ja Monica Vainola.

Naiste vasaraheites on kohal Eesti rekordinaine Anna Maria Orel ja Annika Emily Kelly, meeste arvestuses lähevad kõrgeid punkte koondisele tooma Adam Kelly ja Toomas Tankler.

Odaviskes asuvad Eesti koondist esindama Gerli Israel, Mirell Luik, Ranno Koorep ja Ergo Tamm.

Jooksualad

Eesti meistrivõistlustel kuldse duubli teinud Henri Sai paneb koos Tanel Visnapuga joonele 100 m jooksus, naiste poolelt on pakkudel Eesti kiireim naine Ksenija Balta ja Ann Marii Kivikas, viimane neist on ka stardis 200 m jooksus koos Kristin Sauaga. Eesti rekordimees Marek Niit koos Ken-Mark Minkovskiga on meeste 200 m jooksus Eesti koondist esindamas.

400 m jooksus tulevad Balti meistrimedalite eest heitlema Marielle Kleemeier, Annika Sakkarias, Sten Ander Sepp ja Kristjan Rosneberg. Tõketega 400 m distantsil on naistest esindatud sama duo, kes pakkusid ühe vaatemängulisema esituse möödunud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel. Meestest on staadioniringil 10 tõket jooksma asumas Jaak-Heinrich Jagor ja Karl-Oskar Pajus.

Meeste ja naiste tõkkejooksus panevad koondise dressi selga Kreete Verlin, Kristella Jurkatamm, Johannes Treiel ja Keiso Pedriks.

Eesti meistrivõistlustel kuldse duubli teinud Kelly Nevolihhin, teeb kaasa mõlemal keskmaa distantsil. 800 m hõbeda võitnud Helin Meier ja 1500m teine olnud Katrin Zaitseva lähevad peale teise numbrina. Meeste 1500 m jooksus on esindatud Olavi Allase ja Mark Abner ning kahte staadioniringi on väisama minemas Rasmus Kisel ja Karl-Sander Kljuzin.

5000 m distantsil on esindatud meie esimaratoonarid. Meestes lähevad kõrgeid punkte jahtima Tiidrek Nurme ja Roman Fosti, naistest Jekaterina Patjuk ning Liina Luik​.​

Käijatest on kohal möödunud aasta Balti meistrivõistlustel 5000 m distantsil Eesti rekordi püstitanud Jekaterina Mirotvortseva ja Alla Šubina. Meeste poole pikemal käimisalal on Eestit esindamas Virgo Adusoo ja Artur Djadšuk.

4×100 m teatejooksu Eesti koondises on naistest Ann Marii Kivikas, Ksenija Balta, Kreete Verlin, Kristin Saua ja meestest Hans-Christian Hausenberg, Henri Sai, Marek Niit ja Ken-Mark Minkovski

4×400 m naiste teatejooksu kuuluvad: Helin Meier, Kristel Luik, Dane Must ja Liis Roose, meestest Sten Ander Sepp, Karl August Kalamees, Rivar Tipp ja Kristjan Rosenberg.

Hüppealad

Naiste teivashüppes asuvad möödunud aasta Eesti koondise kaksikvõitu kaitsma Marleen Mülla ja Marianne Kivi. Meestest on esindatud Eerik Haamer ja Hans Christian Hausenberg.

Kõrgushüppes on rivis tänavused Eesti meistrid Lilian Turban ja Kristjan Tafenau, teise numbrina asuvad võistlustulle Marite Ennuste ja Karl Lumi.

Kaugushüppes ootame pikki õhulende Tähti Alveri, Kreete Verlini, Hans-Christian Hausenbergi ja Rain Kase esituses.

Kolmikhüppes asuvad Balti meistrimedalite eest heitlema Merilyn Uudmäe, Johanna Soover, Grigori Velikanov ja Viktor Morozov.

Vaata Eesti koondise koosseisu

Ajakava:

Mõlemad võistluspäevad on otsepildis nähtavad Kergejõustiku Facebooki lehe või YouTube vahendusel
1. päev: https://youtu.be/Kvw_nYrT2Uo
2. päev: https://youtu.be/mOjqyqURs6k

Tulemusi näeb Läti kergejõustikuliidu kodulehel

Koondise juht: Kristel Berendsen (tel +372 528 9062)
Alaliidu esindajad: Sirje Lippe, Berit Kivisaar
Füsioterapeut: Henriette Marie Porila (tel +3725022112)
Kohtunike esindaja: Peeter Randaru
Ülekande kommentaator: Timo Tarve
Koondise treenerid: Rauno Kirschbaum, Ants Kiisa, Harry Lemberg, Mehis Viru, Heiko Väät, Liivi Eerik, Epp Maasik, Krista Valgepea, Romet Mihkels, Enn Sellik, Karin Hausenberg, Harry Seinberg, Hennit Küppas, Anne Mägi, Jevgeni Terentjev, Aleksandr Hvorõh, Andrei Nazarov, Erki Nool, Jaak Uudmäe, Jüri Tamm, Rein Zaitsev

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Tel: +372 5289062
E-mail: kristel@ekjl.ee

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5035541

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 11. osas on külalise rollis kaugus- ja kolmikhüppaja Tähti Alver, kes kerkis möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel rambivalgusse.

Tallinnast tugeva majandustaustaga perest pärit Alver parandas oma kõrvalal isiklikku rekordit mitmekümne sentimeetriga, viies tippmargi 6.54-ni. Ühtlasi tõi see kogu võistluse ühel oodatumal ja põnevamal alal täpselt ühesentimeetrise võidu Ksenija Balta ees, kes oli viimati Eesti meistrivõistlustel oma põhialal võisteldes kullata jäänud 2007. aastal.

“Esmaspäeval tööle minnes oli küll eriline tunne. Kolleegid tulid juurde ja õnnitlesid,” ütleb SEB pangas arendusjuhina töötav Alver. “Ka pühapäev oli muidugi väga emotsionaalne päev isikliku rekordi tõttu. Uni ei tahtnud kergelt tulla, kuna telefon oli õnnesoovidest umbes. Mul on tõesti hea meel, kui paljudele inimestele see tulemus korda läks.”

Olgugi et Alver säras juba TV 10 olümpiastarti sarjas ja ta meenutab tänaseni, kuivõrd oluline oli talle toona selle võistlussarja kaudu esimese päris oma ratta võitmine, kerkis ta täiskasvanute klassis Eesti tippu oodatust mõnevõrra hiljem, pärast pikka vigastuspausi ja mitut operatsiooni 19-20aastasena.

“Mul oli väga raske vaadata eemalt noorte tiitlivõistlusi, kuna teadsin, et minu koht pidanuks ka seal olema. Ma arvan, et mul on selline sisemine jõud, mis aitas pikast vigastuspausist üle saada. Mõned imestavad tänaseni, et kuidas ma sellest kõigest välja tulin,” sõnab 25-aastane Alver.

Sel suvel on Alver jaganud aega töö, kergejõustiku ja disc-golfi (eesti k. kettagolf) vahel. Neist viimase juurde on sportlase toonud tema elukaaslane ja ühtlasi oluline abijõud, kes on käinud Alverile viimastel aastatel kaasa elamas suisa kõigil välisvõistlustel.

“Isegi pühapäeval enne kaugushüppevõistlust käisime natuke disc-golfi mängimas. Mängin disc-golfi tihti ka pärast õhtusööki, et end natuke liigutada ja mitte liiga laisaks muutuda,” räägib Alver.

Nagu selgub, mängivad Alveri tulemustes kindlasti rolli ka treeningutes tehtud muudatused.

“Võtsin sel suvel kaugushüppes hoojooksu kaks sammu pikemaks. Ma arvan, et see on tulnud kevadistest jooksutrennidest, tänu millele on kiirust juurde tekkinud ja ma ei mahu enam 16 sammu sisse hästi ära,” ütleb hiljutise vigastuse tõttu ettevalmistusperioodil tänavu varasemast hoopis vähem hüppeid ja rohkem jooksu teinud Alver, kes peab oma raskeimateks trennideks jõusaalis toimuvaid harjutuskordi.

Seekordses saates kuuleme muuhulgas ka Alveri tööst panganduses, treeningmahtudest, erinevatest rekorditest, konkurentsist ning kolmik- ja kaugushüppe tehnilistest nüanssidest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 11. osa:  Soundcloud | Spotify | iTunes

Lisainfo:
Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541

Teisipäeval, 11. augustil võistlesid kaks eestlast Soomes peetavatel Paavo Nurmi mängudel. 400 m tõkkejooksus tegi avastardi Rasmus Mägi ning 3000 m takistusjooksus tegi kaasa Kaur Kivistik.

Rasmus Mägi tegi Soomes Turus hooaja avastardi oma põhialal, 400 meetri tõkkejooksus. Aeg 50.01 andis Eesti rekordiomanikule teise koha. Jooksu võitnud hollandlasele Nick Smidtile kaotas Mägi 17 sajandikuga. Kolmanda tulemuse sai kirja prantslane Ludvy Vaillant ajaga 50.37. Aeg 50.01 märgib Eesti hooaja tippmarki.

Mägi plaanib järgmisena võistelda 14. augustil Monacos toimuval Teemantliiga etapil. Reedel kell 21.42 algaval võistlusel näeb jooksmas teiste seas Karsten Warholmi ja Yasmani Copellot.

Meeste 3000 m takistusjooksus sai Kaur Kivistik ajaga 8:52.79 üheksanda koha. Jooksu võitis hooaja tippmargi 8:22.45-ga soomlane Topi Raitanen, järgnesid britt Phil Norman (8:23.60) ja prantslane Alexis Phelut (8:32.12).

Sel kolmapäeval ja neljapäeval, 12. ja 13. augustil peetakse Tartu Tamme staadionil Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused U23, U20, U18, U16 ja U14 vanuseklassidele. Starti on tulemas ligi 130 noort kergejõustiklast ja esindatud on 25 klubi.

Võistlused algavad Tartus kolmapäeval kell 11:00 poiste U14 100 m startidega ja neljapäeval kell 10:00 tüdrukute U14 vanuseklassi kaugushüppega.

U23 vanuseklass

U23 vanuseklassi 10-võistluses asub favoriidina meistritiitlit püüdma Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Hausenbergile pakuvad konkurentsi kõrgushüppaja Hendrik Lillemets (KJK Saare), Martin Kivimaa (SK Leksi 44) ja rohkem jooksuradadelt tuntud Deniss Šalkauskas (TÜ ASK).

Neidude U23 vanuseklassis asub peamise kullapretendendina starti möödunud aasta U20 vanuseklassi seitsmevõistluses võidutsenud Katre Sofia Palm (Audentese SK). Konkurentsi tulevad pakkuma Pärl Eelma (Audentese SK), Leanne Siimumäe (KJK Kose), Johanna Ilves (KJK Vike) ja Kristin Lass (TÜ ASK).

U20 vanuseklass

Neidude U20 seitsmevõistluses on võistlustulle asumas 5 sportlast: Johanna Soover (Audentese SK), Heidy Bergštein (Audentese SK), Emely Karhu (Niidupargi KJK), Hanna Otsman (SK Leksi 44) ja Anete Hantson (Viljandi VAK Staier).

Sama vanade noormeeste seas tuleb tiitlit kaitsma Igor Andrejev (Audentese SK), kes mullu Rakveres toimunud Eesti meistrivõistlustel võidutses 10-võistluses tulemusega 6248 punkti. Tugevamateks konkurentideks on klubikaaslane Tony Ats Tamm, Karl-Oskar Pajus (SK Elite Sport), Rasmus Roosleht (Niidupargi KJK) ja Karl-Uljas Mölder (SK Leksi 44).

U18 vanuseklass

U18 seitsmevõistluses on võistlustulle asumas 18 neidu. Peamisteks medalinõudlejateks on möödunud aasta Eesti meister Laura Lokotar (KJK Kose 2000), kellele pakuvad konkurentsi Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44), Kaireen Penek (KJK Vike) ja Maily Märss (KJK Haapsalu).

Noormeeste U18 kümnevõistluses on nimekamatest sportlastest stardijoonel Oliver Kruuspan, Jaroslav Sivuha (mõlemad Audentese SK), Madis Kaare (SK Altius), Roman Litvinov (KJK Vike) ja möödunud aasta U16 vanuselassi esikolmik Valter Eric Viisel (Tallinna SS Kalev), Dan Šemeljov (SK Maret Sport) ja Marten Roasto (KJS Sakala).

U16 vanuseklass

Poiste U16 vanuseklassis on peamisteks medalinõudlejateks Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Romet Kivi (SK Viraaž), Savva Novikov (KJK Visa), Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport) ja Andreas Trumm (TÜ ASK).

U16 seitsmevõistluses on stardijoonele astumas 16 tüdrukut. Eesti talviste meistrivõistluste viievõistluse medaliomanikud Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK), Mari Silvia Lauri (SK Altius) ja Mirtel Klaar (Audentese SK) on favoriidid ka seitsmevõistluses Tartus.

U14 vanuseklass

Kõige nooremas ja osavõturohkemas, U14 vanuseklassis tulevad starti mitmed TV 10 Olümpiastarti sarjas häid tulemusi näidanud sportlased. Poistest on kullafavoriidina starti asumas Ron Sebatian Puiestee (KJK Saare). Noorematest tüdrukutest asuvad medalite nimel võistlustulle Katarina Verst (TÜ ASK), Marta Ründva (Saue KJK), Johanna Lokotar (KJK Kose 2000), Hedi Andre ja Ellen Ingrid Aadamsoo (mõlemad SK Elite Sport).

Vaata osalejate nimekirja!

Ajakavas on toodud iga vanuserühma esimeste alade algus mõlemal võistluspäeval. Järgmised alad algavad vastavalt peakohtuniku korraldustele. U14 vanuserühma alad toimuvad määrustepärases järjekorras.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
E-mail: jan@ekjl.ee
Tel: 5045541