COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele

Valitsus otsustas koroonaviiruse leviku laienemise tõttu karmistada alates järgmisest teisipäevast avalike koosolekute, avalike ürituste ja spordivõistluste korraldamisele seatud piiranguid ning vähendada siseruumides toimuvatele üritustele lubatud inimeste arvu.

1. alates 19. augustist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui
   korraldaja tagab inimeste hajutatuse ning osalejate arvu kuni 2000 inimest.
2. alates 29. septembrist 2020 siseruumides spordivõistluste korraldamine pealtvaatajatega, kui
   korraldaja tagab siseruumides inimeste hajutamise ning kuni 50% täituvuse, kuid mitte rohkem
   kui 750 inimest.

Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/319082020001. 
Korralduse 342 terviktest on kättesaadav: https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_20324k.pdf

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse alates 29. septembrist võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse
   pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 750 inimest, seejuures ei
   tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
3. Siseruumides on soovituslik ürituste korraldajatel kehtestada pealtvaatajatele ja korraldusega
   seotud inimestele maski kandmise kohustus.
4. Vabas õhus lubatakse alates 19. augustist võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate
   taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 2000 inimest ning tagatud peab olema inimeste
   hajutatus.
5. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus
   ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning
   ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm
   kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende
   taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
6. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse võistlejate seas hajutamise nõuet.
7. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse
   edasikandumist.
8. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
9. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, tuleb järgida hajutatuse nõuet.
10. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
11. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
12. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseametisoovitusi.
13. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil egajääks pärast võistlust territooriumile.
14. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste jakrooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
15. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada niiregistreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
16. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
17. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, välja arvatud punktid, mis puudutavad siseruumides pealtvaatajateta võistluste korraldamist kuni 30.06.2020. Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit: https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja- kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” läheb eetrisse 15. osaga, kus saatekülalise rollis on 2009. aasta Euroopa sisemeister, endine mitmevõistleja Mikk Pahapill.

37-aastane Pahapill püsib tänaseni oma 11 aastat tagasi püstitatud seitsmevõistluse tippmargi 6362 punktiga kõigi aegade edetabelis 12 parema seas, jäädes vaid 12 punktiga alla meie rekordimehele Erki Noolele.

“Ma olen õnnelik, et mul õnnestus selline võistlus teha. Vahel ikka tunned, kasvõi trennis, et kõik lihtsalt tuleb välja. Mul sattus samadel päevadel olema lihtsalt EM. Aga kindlasti oli see tegelikult pikk protsess, 25 aastat. Aga jah, viimased kaks aastat enne EM-i olid märgilised,” ütleb Pahapill.

Pahapilli supertulemus sattus aga aega, mil maailmas oli käsil viimaste kümnendite suurim finantskriis ja uute toetajate leidmine polnud edust hoolimata kerge.

“See oli 2009. aasta märts. Finantskriis oli olnud selleks ajaks pool aastat väga terav ja keegi polnud võimeline võtma riski, et anda kusagile raha. Samas ma ei tundnud ka ennast väga hästi, sest samal ajal, kui mina teenisin Euroopa meistriks tuleku eest mitu tuhat eurot preemiat, kaotasid inimesed oma töökohti, maju ja kortereid. Sain sellisel hetkel aru, et ma olin priviligeeritud olukorras. Dissonants oli kõva,” meenutab Pahapill.

Milliseid tundeid toonane võit aga tekitas? “Ma oleksin võinud tegelikult rohkem “lennata”,” muigab mitmevõistleja oldule tagasi vaadates. “Ma teadsin, et kõige suurema kaif saadakse protsessist. Seda on teaduslikult tõestatud. Näiteks laboris tehtud eksperimendid on näidanud, et hiired saavad kõige suurema dopamiinilaksu enne auhinna kättesaamist. Sama kehtib sportlaste kohta. Kui auhind on käes, siis vaatad, et okei, tore, aga siit peab nüüd edasi minema.”

Pahapill räägib saates veel korvpallilembusest, parematest võistluskaaslastest, treeningmetoodikast, mõõnadest ja suhtlusest meediaga, aga ka oma tänastest tegemistest ehk treeneritööst ja lõbusatest hoolealustest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 15. osa:  Soundcloud | Spotify | iTunes

Täna, 23. septembril antakse start 15. heategevuslikule Teatejooksule, mis toob üle Eesti 28 linnas ja asulas koolinoored parkidesse, staadionitele ja linnakeskustesse. Jooksust võtab osa üle 11 000 last, tegu on Eesti suurima koolinoorte spordiürituse ja üleeuroopalise Spordinädala avaüritusega Eestis.

• Kell 13 avab Pärnu Rannastaadionil Teatejooksu Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid koos Pärnu linnapea Romek Kosenkraniusega
• Kell 13.50 algab Teatejooks Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avasõnadega
• Kõik 28 jooksu on leitavad veebilehelt teatejooks.ee või teate lõpus loetelus

„Teatejooks on kohal igas Eesti maakonnas. Toome noored koolimajadest välja värske õhu kätte liikuma, mis on praegu tervise seisukohast kõige õigem valik. Et kõik õnnestuks, sellele aitavad kaasa kohalikud spordikoordinaatorid,“ ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase. 

„Tänase Teatejooksuga läbitakse kokku 22 000 kilomeetrit ehk sama palju kui pikk on Hiina müür. Nii pikk distants jookstakse Teatejooksul ära igal juhul, sest osavõtjaid on kokku  üle 11 000 ja igaüks neist jookseb vähemalt 200 meetrit. Osa võtavad 5.–9. klasside õpilased – olen kindel, et sel päeval liiguvad nad palju rohkem ja suudaksid kerge vaevaga koos ka maakerale tiiru peale teha,“ ütles Erik Pallase.

Teatejooks kutsub annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise terviseraja loomise toetuseks!

Teatejooksu heategevuslik aktsioon kutsub inimesi üles annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusesse rajatava mängulise terviseraja loomise toetuseks. Sellest tuleb Eesti esimene patsientidele suunatud terviserada haiglas. 

„Uuringud kinnitavad, et keskkonnal on taastumise protsessis täita oluline roll. Haigla võib olla ilus ja mugav, aga sageli mitte piisavalt innustav. Laste jaoks põnevate atraktsioonidega rikastatud keskkond soosib aktiivset tegevust ka erinevate teraapiate vahel ja aitab sellega kaasa laste arenemisele ja paranemisele,“ selgitas Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas.

„Plaanikohaselt pannakse erinevate ülesannete lahendamist nõudev visuaalselt atraktiivne ja värviküllane terviserada püsti Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kõigi korruste koridoridesse ja avalikesse ruumidesse. Rajal on mitmekülgsed ülesanded, mis ärgitavad liikuma, mõtlema, nuputama ning käelist tegevust arendama. Laste jaoks on see mäng ja tore vaba aja tegevus, aga selle taust on tõenduspõhine – korralik terviserada aitab kaasa laste arenemisele ja paranemisele,“ lisas Englas.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse mängulise terviseraja loomist toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot)  või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond.

Teatejooksude toimumisajad 23. septembril üle Eesti (kellaajalises järjekorras):

• Kell 10.00 Aruküla staadion, avab Aruküla Põhikooli direktor Avo Möls, soojenduse teevad Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ja Spordinädala patroon ettevõtja Kristel Kruustük

• Kell 10.00 Haapsalu staadion, avab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas, soojenduse teevad Haapsalu JJ-Sreet noored 

• Kell 11.00 Narva-Jõesuu Hele park, avab Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin     

• Kell 11.00 Tabasalu Ühisgümnaasiumi staadion, avab Allar Levandi, soojenduse teevad 6. klassi õpilased koos õpetajaga

• Kell 12.00 Kohtla-Järvel Järve Kooli staadion, avab Kohtla-Järve Järve Kooli direktor Anne Endjärv    

• Kell 12.00 Kärdla staadion, avab Hiiumaa vallavanem Reili Rand

• Kell 12.00 Toila Oru park, avab Teatejooksu eestvedaja Maarika Raja

• Kell 12.00 Paide tehisjärve ääres, avab Paide  linnapea Priit Värk, soojenduse teevad õpetaja Karin Kitt ja Paide linnameeskonna jalgpallurid

• Kell 13.00  Räpina Puhke- ja virgutusala, avavad Räpina vallavanem Enel Liin ja Põlva Maakonna Spordiliidu juhatuse liige Kurmet Karsna, soojenduse teeb Räpina Ühisgümnaasiumi rahvatantsurühm Kolm Punkti

• Kell 13.00 Pärnu Rannastaadion, avavad Eesti Vabariigi  president Kersti Kaljulaid ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, soojenduse teeb Pärnu Võrkpalliklubi esindusvõistkond

• Kell 13.50 Tallinna Kadrioru staadion, avab Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa

• Kell 14.00 Elva Lauluväljak, avab Teatejooksu eestvedaja Marek Pihlak, soojenduse teeb tantsuõpetaja Rigo Roos

• Kell 14.00 Jõgeva Suur tn 5 – Suur tn 18a, avavad kehalise kasvatuse õpetajad Rainer Võsaste ja Viktor Nõmm

• Kell 14.00 Keila Kooli staadion, avab Spordinädala patroon Ott Kiivikas 

• Kell 14.00 Kuressaare staadion, avab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, soojenduse teeb võrkpallur Keith Puppart

• Kell 14.00 Muhu Liiva asula, avavad Muhu vallavanem Raido Liitmäe ja Muhu volikogu esimees Ain Saaremäel

• Kell 14.00 Otepää keskväljak, avab Otepää vallavanem Jaanus Barkala, soojenduse teevad Audentese noorsportlasted

• Kell 14.00 Peetri kooli staadion, avavad Spordinädala patroonid Sandra Raju ja Tiit Land

• Kell 14.00 Rakvere Kastani puiestee, avab Rakvere linnapea Triin Varek, soojenduse teeb Spordinädala patroon Kait Kall

• Kell 14.00 Rapla Ühisgümnaasiumi staadioni juures, avab COOP nõukogu esimees Väino Sassi, soojenduse teeb endine kergejõustiklane Risto Ütsmüts

• Kell 14.00 Tartu Tamme staadion, avab Mesikäpp, soojenduse teeb kergejõustiklane Kaur Kivistik

• Kell 14.00 Tõrva Gümnaasiumi park, avab noorsportlane Romet Kivi 

• Kell 14.00 Valga linna park, avavad Valga vallavanem Ester Karuse ja abivallavanem Mati Kikkas

• Kell 14.00 Viimsi staadion, avab Viimsi vallavanem Illar Lemetti, soojenduse viib läbi Spordinädala patroon Inger

• Kell 14.00 Viljandi Jakobsoni Kooli juures, avab Jakobsoni Kooli direktor Krista Andreson

• Kell 15.00 Narva Kreenholmi Gümnaasiumi staadion, avab Narva Linnavolikogu esimees Irina Janovitš, soojenduse teevad Narva Paemurru Spordikooli tüdrukud

• Kell 15.00 Sillamäe Viru puiestee 26, avab Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit               

• Kell 16.00 Võru Kesklinna park, avab Võru abilinnapea Sixten Sild

Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetajad Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile ja Delfi, lisaks panustavad Kultuurkapital, Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn ja Eesti Kergejõustikuliit. 

Heategevuslik Teatejooks toimub 23.-30. septembril Eestis tähistatava Spordinädala raames. Spordinädala alguseks on praeguse seisuga registreeritud 1120  üritust, oma sündmust saab lisada aadressil www.spordinadal.ee. Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land, kes levitavad sõnumit „Liikudes võidad alati!“

Lisainfo:
Erik Pallase
Tel: 502 1766                                                              
E-post: info@lapsedtrenni.ee
www.teatejooks.ee

Krista Must, 5156364, krista.must@corpore.ee

Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2020“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: Eesti Kaitsevägi, ERGO, Salvest, Selver, Tradehouse Ilukaubamaja, Verston Ehitus, Wendre, Aivar Tuulberg ja Raivo Rand ehk Rand ja Tuulberg AS ja Heiti Hääl.

Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et aus sport on osa kultuurist, see ühendab rahvast ja seega peaksid spordivõistlused toimuma ka raskete aegade kiuste.

 „Spordivaldkonda on raske ette kujutada ilma erasektori ja ettevõtete toetuseta. See tugi aitab särada meie tippsportlastel ning toetab ka liikumisharrastust ehk pakub meile ülevaid emotsioone ja paneb eestlased trenni tegema ja tervislikumalt elama. Tänan kõiki meie spordisõpru, kellest paljud on sporti toetanud juba alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates ning olnud spordile toeks nii headel kui halbadel aegadel,“ lausus Lukas.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avaldas tänu spordi ja liikumise toetajatele. 

„Elame väga unikaalsel ajal, kus ühtegi päeva ei saa olla tervise peale mõtlemata. See on toonud esile ka mõtlemapanevad numbrid. Sporti ja liikumisse panustab avalik sektor 100 miljonit eurot aastas, inimesed ise klubimaksude ja osalustasudega peaaegu teist sama palju ja siis on umbes 50 miljonit sellist raha, mida panustavad spordi toetajad. Osad paistavad välja, osad mitte, osad ei soovigi välja paista. Suur tänu kõigile, kes panustavad ja selle käitumisega innustavad ka teisi. See raha läheb Eesti inimeste tervisesse, ühtekuuluvustundesse ja riigi kuvandisse. Samas on oluline meeles pidada, et ka raha hakkab alles siis tööle, kui seal on teiesugused inimesed, kes panevad selle raha tööle ja annavad sisu. Koostöö teeb sellest õige, küpsenud vilja. Suur-suur tänu, et te olemas olete!“ ütles Sõõrumaa.  

Spordisõbra laureaatide nimel sõna võtnud Heiti Hääl ütles kõigi laureaatide nimel, et tunnustus tehtu eest on alati meeliülendav.

 “Kindlasti on kõik Spordisõbrad olnud spordi sõbrad juba lapsepõlvest saati ega saa sellest siiani lahti. Spordis saavad meie parimad mõõtu võtta maailma parimatega ning sport on üks väheseid valdkondi üldse, kus selline mõõduvõtt toimub. Olümpiavõitjate saavutused on uhkuseks kogu rahvale ning emotsioonide vitamiinid, mida tippsportlased meile pakuvad, on meie kliimas ja väheses päikeses inimesele väga vajalikud ja sport on üks väheseid kohti, kust neid vitamiine saab. Tippspordi taimelavaks on noortesport ja töövõimelise elanikkonna aluseks tervislikud eluviisid. Spordiobjektide taristu on kõigi sektorite koostöös ühisel toimetamisel uskumatult arenenud ning sport on muutunud kõigile soovijatele oluliselt kättesaadavamaks. Suurim pingutus on tõusta tugitoolist ja minna tossupaelu kinni siduma. Igaühe kohus on panustada ning iga panus on väärtuslik. Täna tunnustuse saanute nimel julgen ka lubada, et kellegi panus ei lõppe siin sellel hetkel. Vastupidi – see tänu on meile kõigile motivatsioon panustada tulevikus veelgi rohkem,” rääkis Hääl.

2019. aastal pälvisid “Spordisõber” tiitli Pafer (Paf.com), Värska Vesi, Est-Trans Kaubaveod, Tallink, Utilitas, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Noored Olümpiale ning eraisikutena Are Altraja, Anti Kalle ja Neinar Seli. 

Spordisõbrad 2020 on:

• Eesti Kaitsevägi (esitaja: Eesti Laskurliit)

Kaitsevägi on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka laiemalt valdkonna ja ühiskonna arengut. Kaitsevägi võimaldab kohustuslikku ajateenistusse kutsutud tippsportlastel jätkata treeningutega ka ajateenistuse läbimise ajal spordirühmas. Lisaks tegutses kuni käesoleva aastani Staabi- ja sidepataljoni koosseisus 15-st tippsportlasest koosnev kaitseväe spordirühm, mis oli väga oluline toetus Eesti spordile. Lisaks tippspordile toetab Kaitsevägi ka erinevate ürituste kaudu rahvasporti ja liikumisharrastust, näiteks iga-aastase Scoutsrännaku matkast võtab osa ligi 2000 inimest ning Sinilillejooksul antakse läbi tervisespordi au neile meestele ja naistele, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud.

• ERGO (esitaja: Eesti Olümpiakomitee) 

ERGO on olnud Eesti Olümpiakomitee toetaja aastast 2010. Läbi toetuse on kaasa aidatud noorte sportlaste arengule, andes välja ERGO noorsportlase stipendiumit ja panustades noorsportlastele suunatud EOK motivatsioonikoolituste sarja “Lase tiiger välja!”.

•  Salvest (esitajad: Eesti Judoliit, Tartu Spordiliit)

 Salvest AS on olnud pikaajaline Eesti Judoliidu, kohalike judoklubide ning teiste spordialade toetaja. Läbi aastate on Salvest AS toetanud lisaks judokoondisele ka noorte Eesti judokate arengut, ulatades abikäe noorte judovõistluste korraldamises näiteks auhindadega. Samuti on AS Salvest pikkade aastate jooksul toetanud Tartu maratoni erinevaid üritusi. Spordialadest on Salvestilt suurimat toetust pälvinud veel võrkpall, sulgpall ja tennis.  

• Selver (esitajad Pärnu Kahe Silla Klubi, Hiiumaa Jalgpall MTÜ)

Selver on Eesti sporti panustanud 25 aastat. Selveri toetatav liikumissari Selver Eesti Linnajooksud koondab Eesti suurimate linnade populaarseimaid liikumisüritusi, olles ühtlasi Baltimaade suurimaks jooksu- ja käimissarjaks: 2019. aastal võttis üheksaetapilisest sarjast osa enam kui 56 tuhat erinevas vanuses harrastajat. Selver on esitajate poolt välja toodud ka kui Hiiumaa jalgpalli tugev ja pikaajaline partner. 

• Tradehouse Ilukaubamaja (esitajad: TTÜ Spordiklubi, Sportlio OÜ, Eesti Kergejõustikuliit, Rally Estonia, Stamina Spordiklubi)

Tradehouse Ilukaubamaja annab tänavu kaheksandat aastat välja Noorsportlase Stipendiumi, olles seniste aastate vältel panustanud noortesse stipendiumi läbi 140 000 eurot. Samuti on Tradehouse Ilukaubamaja 2019. aasta Eesti Karikavõitja TalTech/Tradehouse võrkpallinaiskonna nimisponsor ja meeste Balti Liigas osaleva TalTech võrkpallimeeskonna sponsor. Lisaks kutsuti firma poolt 2019. aastal ellu heategevusliku spordijalatsite kogumise kampaania “Spordihüpe”. Tradehouse on pikaajaline Eesti Kergejõustikuliidu toetaja, aidanud kaasa Baltikumi suurima mootorispordi ürituse Shell Helix Rally Estonia korraldamisel ning asus 2019. aastal populaarse Stamina Spordiklubi Tervisejooks ja -kõnd sarja nimitoetajaks.

• Verston Ehitus (esitajad: Järvamaa Spordiliit, Paide linnavalitsus)

Paidest pärit ettevõte panustab kogukonda, olles Premium Liigas mängiva Paide Linnameeskonna suursponsoriks ning on aidanud meeskonnal laiendada oma tegevust üle Järvamaa – üle 20 treeninggrupi ja ligi 400 noort pallisõpra on tänu Verston Ehitusele saanud igapäevaselt ennast arendada. Auhinnale esitajate hinnangul mõtestab ettevõte spordi toetamist oma panusena, et sportivatest noortest kasvavad head ja edasipürgivad inimesed, kes oskavad keskenduda, teha meeskonnatööd ning olla teistele eeskujuks.

•  Wendre (esitaja: Pärnumaa Spordiliit)

Wendre toetab Pärnumaal suures mahus erinevate spordisündmuste toimumist nii rahaliselt kui ka toodetega. Lisaks on Wendre Eesti firmaspordi Lääne-Eesti nägu, olles spordisõbralik ka oma töötajate jaoks. 

• Aivar Tuulberg ja Raivo Rand ehk Rand ja Tuulberg AS (esitaja: Tartu Spordiliit)

AS Rand ja Tuulberg on aastate jooksul toetanud erinevaid üle-eestilisi spordiüritusi. Sealjuures on nad peatoetajaks Tartu Ülikooli Spordiklubis viljeletavatele spordialadele. Nende toetuse abil lükati käima ka professionaalne rattatiim Cycling Tartu.

• Heiti Hääl (esitajad: Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Triatloni Liit, Spordiklubi Le Glaive)

Heiti Hääl on panustanud märkimisväärselt spordi valdkonda, toetades läbi oma ettevõtete paljusid spordialasid ning on ka eraisikuna paljude sportlaste toetaja. Lisaks aitab Hääl kaasa erinevate võistluste ja ürituste toimumisele. Näiteks on tema ettevõte Alexela Tallinn International Horse Show suurtoetaja, tänu millele on Eesti ratsaspordi tase märgatavalt tõusnud.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt mullu ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

Nädalavahetusel Tartus toimunud noortesarja TV 10 Olümpiastarti finaal näitas, et Eesti kergejõustikul on talendikas tagala.

TV 10 Olümpiastarti sarjast on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja seljataha jäänud finaal näitas, et uusi noori, kel annet, tahet ja suuri sihte Eestis jagub. Vanema vanusegrupi mitmevõistluse võitjaid treeniva Harry Lembergi hinnangul oli finalistide seas nii meie kümnevõistluse väge tulevikus täiendavaid talente kui andeid erinevatele üksikaladele.

“Usun kindlasti ja eriti, kui ma veel mõtlen nooremate poiste peale. Kindlasti seda ainet oli staadionil väga palju, mis on eelduseks selleks, et võivad kuskile jõuda,” lausus Lemberg ERR-ile. “Kõik sõltub juba neist endist. Need tüdrukud, kes siin kaks päeva müttasid – ka seal on neid, kes võivad Grit Šadeikot või Mari Klaupi asendada mõne aasta pärast.”

Oma klubi noori ja nende treenerid Tartus abistanud kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool otsis kahe päeva jooksul staadionil silmadega noori, kel jagub tehnilise oskuse tabamise soont.

“Siin eile oli ka paar poissi, kes ei hüpanud väga kõrgele teivast, aga minu hinnangul on neil väga suur potentsiaal, kuna neil on miski veel, mida peab spordis olema,” lausus Nool. “Nii kõrgus- kui ka kaugushüppes näeme, et kuigi nad hüppavad võitjatest meeter vähem, siis on sooritusel lõtvus ja oskus sooritada tehnilist elementi. Kui treener midagi ütleb, et tõsta jalga siia, siis ta seda ka teeb. Analüüsivõime ja tehnilise oskus on momendid, mida peaks noored õppima.”

Mitmevõistluse läbi tegemine selles vanuses annab Noole sõnul noortele kogu tulevikuks vajaliku kogemuse, kuidas kriitilisel hetkel paanikasse mitte minna. “Kui ma võtan enda karjääri, siis ma teadsin alati, et kui ma teivashüppes teen selle soorituse ära, siis ma hüppan viimasel katsel üle. Pead teadma, et kui teed selle ära: kas eelviimasest sammust kiirendada kõrgushüppes või teivashüppes pead käed üles panema – igaüks peaks leidma, et see alati toimub. See on sporditegemise võti, seda on kogu karjääri ja tulevikus vaja. Kui sul on kriitiline moment, siis sa pead enesega hakkama saama ja seda see võistlus õpetab eriti palju.”

Tartus Tamme staadionil selgusid pühapäeval koolinoorte võistlussarja TV 10 olümpiastarti 49. hooaja võitjad mitmevõistluses.

17-aastase vahe järel võitis TV 10 Olümpiastarti sarjas suuremate koolitiimide vahelise võistluse Tartu Tamme Kooli võistkond, kes sai triumfi nautida kodustaadionil. Võimsad punktid tõid Tamme tiimile kaksikvennad Trummid, kes teenisid kuni 14-aastaste poiste üheksavõistluses kaks kirkamat kohta. Teivast neli meetrit ja kümme sentimeetrit hüpanud Andreas Trumm võitis üheksavõistluse 8286 punktiga ja edestas lõpuks oma kaksikvenda Martinit 144 punktiga.

Suuremate koolide koondarvestus:
1. Tartu Tamme Kool – 48 624 punkti
2. Rakvere Reaalgümnaasium – 44 818 punkti
3. Tallinna 21. kool – 43 002 punkti

“Ma arvan, et eriti teivashüppes ületasin ma end palju, tänu publikule. Vana rekord oli juba päris vana ja viimased võistlused ei olnud lihtsalt välja tulnud. Teadsin, et olen võimeline hüppama neli meetrit, aga mitte nii palju ja veel varuga,” rääkis Andreas Trumm.

Vanemate poiste üheksavõistluse esikolmik:
1. Andreas Trumm (Tartu Tamme K) – 8286 punkti
2. Martin Trumm (Tartu Tamme K) – 8142 punkti
3. Karl Kristjan Pohlak (Tallinna Inglise Kolledž) – 8061 punkti

Vennad Trummid harjutavad Harry Lembergi juhendamisel, kelle nõuannete järgi võisteldes võitis viis meetrit ja 11 sentimeetrit kaugust hüpanud Katarina Verst Luunja Keskoolist kuni 14-aastaste tüdrukute kaheksavõistluse 7761 punktiga.

“Ma ei mäleta, kuna ma kergejõustikutrenni läksin – äkki teises klassis. Trenni teen ma umbes kuus korda nädalas,” kommenteeris Verst.

Tüdrukud vanemad kaheksavõistlus:
1. Katarina Verst (Luunja KK) – 7761 punkti
2. Stella Seim (Tartu Tamme K) – 7679 punkti
3. Marta Ründva (Saue G) – 7193 punkti

Nooremate, kuni 12-aastaste poiste üheksavõistluses tegi supertulemusi Pelgulinna Gümnaasiumis õppiv Tristjan Jaanson, kes võttis teisel päeval oma nimele sarja rekordi 60 meetri tõkkejooksus 8.72 sekundiga ja kogus lõpuks rekordilised 7360 punkti.

Nooremate poiste üheksavõistluse medalikolmik:
1. Tristjan Jaanson (IND, Pelgulinna Gümnaasium) – 7360 punkti
2. Gregor Kiriland (IND, Tarvastu Gümnaasium) – 5919 punkti
3. Kevin Matteus (Kullamaa KK) – 5790 punkti

“Olen kindlasti väga õnnelik. See võit ei tulnud kergelt. Nagu oli näha, tuli 1000 meetrist palju pingutada ja teistel aladel ka,” lausus Jaanson.

Jaanson treenib Kädy Tänav (Tänaku) juures ja tema teine talent Ellen Ingrid Aadamsoo võitis kuni 12-aastaste kuuevõistluse 5032 punktiga. Prantsuse Lütseumis õppiv Aadamsoo viis selle vanuse 60 meetri tõkkejooksu rekordi 9.25 sekundi peale.

Tüdrukud nooremad kuuevõistlus:
1. Ellen Ingrid Aadamsoo (IND, Tallinna Prantsuse Lütseum) – 5032 punkti
2. Kärt Lehtla (IND, Jõgeva Põhikool) – 4691 punkti
3. Mirtel Merimaa (Rakvere Reaalgümnaasium) – 4582 punkti

“Iga ala läks päris hästi ja kaugushüppes tuli päris suur isiklik rekord ja ka tõketes ja 60 meetri jooksus,” rääkis Aadamsoo.

Väikemate koolitiimide seas teenis üldvõidu Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond. Teise koha viis heade mõtete linnast koju Laupa ja Imavere Põhikooli ühendvõistkond ning pjedestaali kolmandale astmele tõusid Uulu Kooli noored sportlased.

Väiksemate koolide kolm paremat ja punktid:
1. Orisaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond – 36 421 punkti
2. Laupa ja Imavere Põhikooli ühendvõistkond – 32 236 punkti
3. Uulu Kool –  29 786 punkti

Finaaletapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu (tv10f2020)

I võistluspäeva galerii SIIN

Mitmevõistluse II päeva galerii SIIN

ERR uudistelõik SIIN

49. hooaja mitmevõistluse lahingut saab näha 26. septembril kell 17.30 ETV ekraanile jõudvas saates.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Uue kooliaasta ning treeninghooaja alguses tuletame meelde, kuidas spordiorganisatsioon, organisatsiooni juhid ning enda töös lastega kokku puutuvad spetsialistid spordivaldkonnas aeg-ajalt esile kerkivate noorte ja laste väärkohtlemise juhtumitel reageerima peaksid. 

Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid. Treenerite eetikakoodeksi järgi peab treener austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata.

Turvaline sport tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.

Usume ja loodame, et sport on kõigi laste, noorte, vanemate, treenerite, kohtunike jt seotud inimeste jaoks rõõmutoov. Tahame laste ja noorte arengut ja heaolu kahjustavaid vaimse, füüsilise, seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid ennetada. Ometi, kui midagi sellist juhtub, on täiskasvanute vastutus ning kohustus reageerida viisil, mis kannatanu ning seotud osapoolte jaoks tekitatud kahjusid vähendab, aitab turvatunnet taastada ning ei taasohvrista neid, kelle jaoks juhtunust rääkimine peab tähendama olukorrast väljapääsu ning väärkohtlemise lõppemist.

• Küllalt sageli kujuneb väärkäitumine aegamisi, selleks sobivat teed rajades, kannatanut mõjutades – see on teadlik vägivalla kasutamine, ka sõnaline, vaimne, psühholoogiline.
• See on võimalik, kui kõrvalseisjad ning märkajad ei sekku, ei reageeri, ei peegelda toimepanijale, et tema käitumine on sobimatu.
• Kannatanule annab sobimatule käitumisele mitte reageerimine sõnumi, et see käitumine kiidetakse heaks teiste täiskasvanute (treenerid, lapsevanemad) või ka laste/noorte (trennikaaslased) poolt. See annab sõnumi, et ta ei ole rohkemat väärt, või suunab ohvrikslangemist enda jaoks ratsionaalselt põhjendama.

Esimesed sammud tegutsemiseks, kui märkad väärkohtlemist
• Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julge ta alati sellest rääkida. 

Väärkohtlemise juhtumite (vt „Väärkohtlemise ennetamine spordis. Käsiraamat“ (2019)) ja kahtluse korral on lastekaitseseadusest tulenevalt kohustus teavitada hädaohus lapsest (alla 18-aastane) hädaabinumbril 112, abivajavast lapsest 116 111 (lisainfo www.lasteabi.ee) või lastekaitsetöötajat. • Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
• Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
• Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
• Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
• Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
• Ära sea lapse ütlusi kahtluse alla: see võib takistada last tõeseid ütlusi andmast, pannes ta arvama, et keegi teda nagunii ei usu.
• Väldi toimepanija halvustamisest lapse ees – see võib olla isik, kellest ohver tõeliselt hoolib. Kuigi väärkohtlemine tuleb hukka mõista, võib lapse ees tema lähedase halvustamine väärkohtlemise mõju veelgi süvendada.
• Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).
• Pöördu vajalike inimeste poole, et laps kiirelt abi saaks! Helista hädaabinumbril 112, teata kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajale või pea nõu helistades 116 111.

Spordiorganisatsiooni tegevused, kui väärkohtlemine on aset leidnud
• Ole teadlik, et lapse ütlustes kahtleva või süüdistava käitumise ning hoiakutega võid põhjustada teisest ohvristumist kannatanule ning tema perele, samuti kannatanu trennikaaslastele. Lähtu teadmisest, et laste väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema arengu ja tervisliku seisundi.
• Kaasa vajadusel lastekaitsespetsialiste või ohvriabi (kriisiabitelefon 116 006). 
• Paku tuge teistele organisatsiooni lastele ja noortele ning lapsevanematele, kes võivad juhtunust mõjutatud olla ning vajavad võimalust olla ärakuulatud, saada psühholoogilist nõustamist ning teadmisi väärkohtlemise mehhanismide kohta.
• Paku organisatsiooniga seotud toimepanijale võimalust enda seisukohta jagada ning olla ära kuulatud (juhtkonna poolt). Jaga infot abivõimaluste kohta vägivaldse käitumise ennetamiseks ning võimalike seksuaalkäitumise probleemide korral abi küsimiseks.
• Taga kõigi organisatsiooniga seotud inimeste – nii laste kui täiskasvanute – turvalisus. Korralda töö nii, et väärkohtlemises kahtlustatav ei seaks ohtu laste ja noorte turvalisust. Vastavad reeglid on organisatsioonis kokkulepitud ning kõigile eelnevalt teada.
• Võimaliku väärkohtlemise toimepanija töölt eemaloleku põhjendamisel ole diskreetne, sest nii kaitsed ohvrite privaatsust. Eemaloleku põhjendamisel võid viidata isiku ajutisele või alalisele piirangule (sh LasteKS § 20 tulenevale keelule) organisatsioonis töötada.

Mida saad teha väärkohtlemise ennetamiseks spordis?

• Koosta asutusepõhised käitumisjuhised väärkohtlemise juhtumi korral käitumiseks, aruta need läbi ning tutvusta kõigile töötajatele.
  o Sõnasta sportlase heaolu ülima väärtusena: kõikidel sportlastel on õigus lugupidavale kohtlemisele ja kaitsele vägivalla eest.
  o Sõnasta kokkulepe ning selgitus, mida loetakse soovimatuks, lubamatuks ning reegleid rikkuvaks käitumiseks ja millised on tagajärjed (nt väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid), detailne reageerimissüsteem (kuidas reageeritakse teatele, kaebusele, edasisuunamise mehhanismid, vahendamine); kes vastutab elluviimise eest.
• Järgi lastekaitseseadusest tulenevat lastega töötamise piirangu nõuet (LasteKS § 20).
• Lepi kokku usaldusisikud, kelle poole väärkohtlemise kahtluse korral nii lapsed, lapsevanemad kui töötajad saaksid pöörduda. Usaldusisiku puudumisel tutvustan teisi abiteenuseid nagu lasteabitelefon 116 111 ja hädaabinumber 112.
• Korralda ise või võimalda treeneritel jt osaleda lastekaitse, laste arengu ja heaolu ning väärkohtlemise ennetamise teemasid käsitlevatel koolitustel. Temaatilise koolituse tellimiseks pöördu info@antidoping.ee. 
• Ole teadlik abivõimalustest: kuhu laste väärkohtlemise kahtluse korral pöörduda, konsulteerida ning nõu küsida.
• Jaga organisatsioonis, sh treeneritele, lastele ja noortele kui ka lapsevanematele teadaolevaid ennetusmaterjale (sh videoklippe) ning hoia abivõimaluste info (nt usaldusisiku kontakttelefon, lasteabitelefoni 116 111 plakat või bänner) nähtaval kohal. 

Tähtsad lingid:

❖ Laste väärkohtlemine spordis – temaatiline veebileht 
❖ Rahvusvahelise koolitusseminari „Terve spordi eest. Väärkohtlemise ennetamine spordis“ ettekannete videosalvestus ning ettekanded
❖ Laste väärkohtlemise ennetamise käsiraamat eesti ja vene keeles
❖ Loe ennetavalt väärkohtlemise märkide kohta.
❖ 2020. aastal liitus Eesti Julge rääkida! („Start To Talk“) liikumisega, mis juhib tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele spordis.
❖ „Julge rääkida!“ Euroopa Nõukogu kampaaniaveeb
❖ „Julge rääkida!“ videoklipp   
❖ „Liikumine ja sport“ nr 18/2019, nr 16/2018 temaatilised artiklid
❖  Lastemaja tutvustus. Lastemaja (asukohaga Tallinnas, Tartus Jõhvis) poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid. Teenus: ärakuulamine (videosalvestus), abivajaduse hindamine, psühholoogiline nõustamine, järelnõustamine lapsesõbralikus ja lapse heaolu arvestavas keskkonnas.   info@lastemaja.ee, + 372 5361 1602.  
❖ Lasteabi.ee: kui vajad lapsega seotud teemal nõu, helista 116 111. Sul on võimalus konsulteerida ka anonüümselt 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
Eesti Olümpiakomitee
Justiitsministeerium
Kultuuriministeerium
SA Noored Olümpiale
Sotsiaalkindlustusamet
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

Tartus algas rekorditesajuga noorte kergejõustikusarja TV10 Olümpiastarti 49. hooaja mitmevõistluse finaal. Ühtlasi toimus ka olümpiapäev, kus noored said proovida erinevaid alasid ja ka spordireporteri ametit.

Rahvusringhäälingu ja Kergejõustikuliidu koostöös juba 49. aastat toimuv noorte kergejõustikusari TV 10 Olümpiastarti kulmineerub teist korda järjest mitmevõistluse finaaliga Tartus. Olümpiakogemusega erinevate alade sporditähti oli laupäeval noori innustamas kümneid ja avapäeval tehti kohe ka palju häid sooritusi. 

Nii püstitas 12-aastane Tristjan Jaanson ülivõimsa sarja rekordi nooremate poiste 60 meetri sprindis 7.73 sekundiga. Selle distantsi Eesti rekord on 6.68 sekundit ja ala Eesti kiireim mees Karl Erik Nazarov oli samas vanuses Jaansonist pea pool sekundit aeglasem.

“Start oli mul küll halb, kuid suutsin keskel hoo sisse saada ja läksin teistest ette. Ma ei arvanud ka ise, et nii kiiresti jooksen,” sõnas Jaanson intervjuus ERR-ile.

Pelgulinna Gümnaasiumi talent haaras üheksavõistluses juhtohjad enda kätte ja kasvatas võimsalt oma edu, kui viis kaugushüppes kuni 12-aastaste poiste sarja rekordi lausa 5 meetri ja 81 sentimeetri peale.

Mitmevõistluse finaali pääses 150 noort, kes jõuavad otsustava finišini pühapäeval. Sarnaselt mullusele toimus finaali avapäeval koostöös Eesti Olümpiakomitee ja paljude alaliitude ning klubidega ka olümpiapäev ning näiteks suusahüppeid tutvustas Eesti parim naiskahevõistleja Annemarii Bendi, kes veel viis aastat tagasi tegi TV 10 sarjas finaalis läbi kaheksavõistluse.

“Osalesin rohkem maakonnaetappidel, aga mul on hästi meeles, kui osalesin 2015. aastal üleriigilisel etapil Saaremaal. Mäletan, et seal oli väga tuuline. Ma ei osanud kettaheidet, aga pidin seda tegema!” naeris Bendi.

Finaaletapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu (tv10f2020)

26. septembri saates näeb uusi spordireportereid ja olümpiapäeva kiiremaid. Pühapäeva õhtul astuvad Tamme staadionil pjedestaalile TV 10 mitmevõistluse võitjad.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Rapla Selveri Suurjooksu raames selgusid täna Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Naistest pälvis meistritiitli Liina Luik ning meestest võidutses uue 10 km maanteejooksu Eesti rekordiga Tiidrek Nurme.

Tuulistes oludes toimunud võistlusel näitas TÜ ASK-i spordiklubi maratoonar Tiidrek Nurme võimast minekut, võidutsedes 10 km jooksudistantsil 29.04-ga. Selle tulemusega alistas Nurme varasema maanteejooksu Eesti rekordi ligi 20 sekundiga, mida hoidis 2005. aastast 29:23-ga Pavel Loskutov.⁣

Hõbemedalile jooksis end Roman Fosti (Sparta SS), kes läbis distantsi 29.37-ga. Kolmandana lõpetas Eesti meistrivõistluste arvestuses möödunud aasta võitja Karel Hussar 30:33-ga (Jooksupartner). Neljandana ületas finišijoone Dmitri Aristov 31.27-ga (Treeningpartner), Jaanus Kallaste oli viies tulemusega 31:36 ja esikuuiku lõpetas Andry Soo 32:13-ga (Sparta SS).

Naistest tuli Eesti meistriks uue isikliku rekordi 34:01-ga Liina Luik (TÜ ASK). Hõbedane autasu riputati kaela klubikaaslasele Jekaterina Patjukile. Kolmandale poodiumiastmele tõusis isikliku rekordi 35:20-ga Laura Maasik (Nõmme KJK). Neljanda koha võitis Kelly Nevolihhin (KJK Vike) 36:41, kellele järgnesid Pille Hinn (Spart SS) 36:47-ga ja Maris Heinaru (Treeningpartner) 39:08-ga.

ERR uudistelõik:

Naiste EMV 10 km maanteejooksu medalistid:⁣

1. Liina Luik (TÜ ASK) – 34:01
2. Jekaterina Patjuk (TÜ ASK) – 34:03
3. Laura Maasik (KJK Nõmme) – 35:20

Meeste esikolmik EMV 10 km maanteejooksus:⁣

1. Tiidrek Nurme (TÜ ASK) – 29:04
2. Roman Fosti (Sparta SS) – 29:37
3. Karel Hussar (Jooksupartner) – 30:33

Laupäeval, 19. septembril selgitatakse Raplas Selveri Suurjooksu raames Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Meistrimedaleid lähevad jahtima 14 naist ja 24 meest.

Naiste 10 km distantsil on peamisteks favoriitideks tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Jekaterina Patjuk (TÜ ASK), Kelly Nevolihhin (KJK Vike), Laura Maasik (KJK Nõmme), samuti on stardijoonel õed Liina ja Lily Luik (mõlemad TÜ ASK).

Meeste 10 km maanteejooksul on oodata põnevat duelli Tiidrek Nurme (TÜ ASK) ja Roman Fosti (Sparta) vahel, samuti on kohal möödunud aasta võitja Karel Hussar (Jooksupartner), hiljuti Eesti maratonimeistriks tulnud Rauno Jallai (Võru KJK Lõunalõvi), Dmitri Aristov, Janar Juhkov (mõlemad Treeningpartner) jt.

Heade ilmaolude korral võib ohus olla nii Ibrahim Wachira Mukunga nimel olev rajarekord 29.41 kui ka Pavel Loskutovi Eesti rekord 10 km maanteejooksus 29.23. Naiste 10 km maanteejooksu Eesti rekordit hoiab 32.44-ga 1995. aastast Jane Salumäe.

2019. aasta 10 km maanteejooksu meistritiitli võitsid Liina Tšernov ja meestest Karel Hussar.

Vaata osalejate nimekirja.

Jooksupäeva ajakava:

9.00 Võistluskeskuse avamine (Rapla Selveri parklas)
10.00 Mamma lastejooksud (Sadolin Spordihoone ees)
10.50 Hepa 5 km jooksu, käimise ja kepikõnni start
12.00 Harvikeri 21,1 km jooksu start
12.10 Atla 10 km jooksu start ja EMV 10 km maanteejooksu start
15.00 Finiši sulgemine

Autasustamised:

11.30 5 km parimate autasustamine 
13.00 10 km parimate autasustamine 
14.00 21,1 km parimate autasustamine 

Loe lisaks: http://raplaselverijooks.ee/

Kergejõustiku Teemantliiga etapil Roomas püstitas Rasmus Mägi meeste 400 meetri tõkkejooksus uue hooaja tippmargi 48.72.

Sellega ületas Mägi oma neli päeva varem Berliinis joostud senise tippmargi lausa poole sekundiga ja teenis kõrgetasemelises konkurentsis kolmanda koha. Viimati jooksis eestlane kiiremini 2018. aastal.

Taas näitas hiilgavat vormi Kevin Youngi maailmarekordit 46.78 püüdev norralane Karsten Warholm, kes jooksis neljapäeval 47.07. Teiseks tuli 48.69-ga prantslane Ludvy Vaillant, kes edestades Mägit vaid kolme sajandikuga.

400 m tulemused:

Rahvusringhäälingu reporter Johannes Vedru võttis Mägiga peale võistlust ühendust, kuula, mida Eesti rekordiomanik peale võimast jooksu pajatas:

Seoses koroonaviirusest tingitud ebakindla olukorraga on suurürituste korraldajad sattunud väga keerulisse seisu. Arvestades Covid-19 viiruse leviku intensiivsuse kasvu Ida-Virumaal ja Eestis laiemalt otsustasid korraldajad koos peatoetaja Eesti Energiaga 10. oktoobril toimuma pidanud Ida-Virumaa suurima spordisündmuse Narva Energiajooksu edasi lükata järgmisse aastasse. Kümnes Narva Energiajooks toimub piirangute leevenedes laupäeval, 12. juunil 2021. aastal.

Narva Energiajooksu programmi kuuluvad traditsiooniliselt 21,1 kilomeetri pikkune poolmaraton ning kuuekilomeetrine distants jooksjatele ja käijatele ning lastejooksud. 

Narvas toimuma pidanud Eesti meistrivõistlused poolmaratonis peetakse Tartu Linnamaratoni raames 3. oktoobril.

Kõigi registreeritud jooksusõprade ja liikumisharrastajate tänavune Energiajooksu osalus viiakse üle 2021. aastasse või soovi korral makstakse osavõtutasu tagasi. 

Narva Energiajooks on Eesti Energia, Narva Linna, Kultuuriministeeriumi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel loodud sündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul. 

Alates 2011. aastast regulaarselt toimunud Narva Energiajooks on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks spordisündmuseks, olles liikuma pannud üle kolmekümne tuhande harrastaja.

Maicel Uibo, Johannes Erm, Janek Õiglane, Karl Robert Saluri, Risto Lillemets, Taavi Tšernjavski ja Kristjan Rosenberg on tegevkümnevõistlejad, kes on saanud ristsed TV 10 Olümpiastarti sarjast. Mõned neist jõudsid juba koolipoisina mitmevõistluses pjedestaalile, teised kogusid oskusi kaugemate kohtadega.

“Mul on meeles see, kuidas igal etapil nägin, et teistel läks alati paremini. Ma mõtlesin, et millal minul see aeg tuleb, kus mul hakkab hästi minema. Kodus vanemate julgustusel tuli see tuhin alati tagasi. Vanemad on põhjus, miks ma ikka sporti teen, sest neil oli alati super hea meel, kui olin ka 20 parema seas. See oli fantastiline toetus koduste poolt! Tahtsin ise ka võita neid tähekesi, šokolaade ja auhindu. See tahe oli minus olemas ja viis edasi,” rääkis oma kogemusest tänavune 10-võistluse Eesti meister ja 8133 punkti mees Risto Lillemets. Kuressaare Gümnaasiumi õpilasena sai ta 2011.​ ​aasta TV 10 finaalis vanemate poiste 9​-​võistluses 15.​ ​koha. Võitis siis Martin Grištsuk, kellest kasvas Eesti käsipallikoondise mängija ja kes hetkel teenib leiba Tšehhi meistriliigas.

Lillemetsa treeningpartner Taavi Tšernjavski võitis 2007. aastal nooremas ja 2009. aastal vanemas vanusegrupis TV10 finaalis 9-võistluses teise koha.

“Edu tõid Loksa kooli ja Aarne Idavainu treeningud. Seltsis oli meil seal Loksal hea trenni teha. Isegi kui vahendid polnud kõige paremad, siis emotsioon oli kogu aeg üleval ja võistlema läksime naeratus näol. Pärast finaali, kui jälle teise koha sain, lohutasid isa ja treener, et suuremad võidud on alles ees. Paljud pidasid mind siis heitjaks, sest olin nendel aladel parim,”​ ​ütles tänavu 8086 punkti meheks sirgunud Tšernjavski oma starte TV 10 Olümpiastarti sarjas meenutades.

Koos Lillemetsa ja Tšernjavskiga harjutav 8033 punkti mees Kristjan Rosenberg võitis noortesarjas 2006​. ​aastal nooremas vanusegrupis 9-võistluse ja oli 2008.​ ​aastal vanemas vanusegrupis finaalis kaheksas. Ka nende treener Art Arvisto sai mitmevõistluse kogemused kätte koolipoisina TV 10 Olümpiastarti sarjast. Ta teenis 1984.​ ​aastal Rakveres toimunud finaalis vanemate poiste 9-võistluses teise koha.

Kahel viimasel MM-il kuue hulka tulnud Janek Õiglane oli noortesarja finaalis 2006. aastal just Rosenbergi järel teine. Õiglane esindas Vändra Gümnaasiumi, kellega sai ka koolitiimide arvestuses teise koha ja kirjeldas hiljem tollaseid emotsioone nii: “Meie kooli jaoks oli see suur saavutus. Kui kooli tagasi jõudsime, siis kõik õpilased vaatasid meile alt üles. Olime seal kõvad tegijad.”

Rio olümpiakogemusega Karl Robert Saluri sai 2007.​ ​aastal Kärdlas toimunud TV 10 sarja finaalis 7.​ ​koha. 

Mullu noorsoo EM-l hõbeda võitnud ja oma margi 8445 punkti peale viinud Johannes Erm osales TV 10 Olümpiastarti sarja maakondlikel võistlustel, sest käis üheksa aastat jalgpalli treeningutel ja alles siis pühendus kergejõustikule. “Pärast TV 10 olümpiastarti tuli mul kasvuhoog. Kuna lihased ei jõudnud pikkusele järele, siis alles nüüd on tulnud jõud peale ja seda on näha ka tulemustes,” ütles Erm peale esimest tiitlivõistluse medalivõitu.

​Doha MM-hõbe Maicel Uibo sai noortesarjas teise koha, seejuures Rasmus Mägi järel, kaugushüppes ja mahtus esiviisikusse veel kõrgushüppes, kuid mitmevõistlejaks sirgus alles hiljem. Põlva koolipoisina sarjas tehtud stardid võttis ta hiljem kokku nii: “Olin teistest alati natukene nõrgem ja väiksem, aga kokkuvõttes oli päris normaalne, sest sai normaalsed kohad saadud ja tulemused tehtud.”

Karjääri lõpetanud 8000 punkti meestest said noortesarjas karastuse Mikk Pahapill ja Andres Raja. Kristjan Rahnu võitis 1991.​ ​aastal nooremate poiste 9-võistluse ja Andrei Nazarov sai 1977.​ ​aasta finaalis teise koha ning kõige rohkem, koguni neljal korral võitis TV 10 Olümpiastarti sarjas 9-võistluse Valter Külvet, kelle endised treeningkaaslased kingivad juba aastaid finaali parimale kahe kilose uue ketta.

www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/

19. septembril algab Tartus sarja 49. hooaja mitmevõistluse finaal (poistele on kavas 9-võistlus ja tüdrukutele 8-võistlus ning 6-võistlus). Suure finaaliga toimub ka ​aktiivne​ olümpiapäev, mille patrooniks on maailmameister Kelly Sildaru.

Rahvusringhäälingu TV10 OS uudised

Laupäeval kell 9.30 algab Tamme staadionil olümpiapäeva lastevõistlus, kell 10.00 avatakse erinevate spordialade telgid, kell 11.00 toimub pidulik avamine ja kell 13.00 alustavad tulevikutähed mitmevõistlusega.

Olümpiapäevast lähemalt

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Teatame kurvastusega, et 14. septembril lahkus meie seast kergejõustikukohtunik ja Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi nõunik Kaido Sikka (12.11.1991 – 14.09.2020).

Mäletame Kaidot kui aktiivset ja tublit spordimeest ning Kadrioru staadioni aldist tabloojuhti. Kõigil EKJL-i võistlustel oli ta alati kohal. Talle polnud kunagi tarvis öelda, mida ekraanile lasta. Kergejõustikku põhjalikult tundes ja informaatorite juttu tähelepanelikult jälgides kuvas ta ekraanile alati hetkel kõige olulisema ja vajalikuma teabe. Oma oskusi rakendas ta ka pikki aastaid talvistel võistlustel Lasnamäe Kergejõustikuhalli videoekraani käideldes.

Peeter Randaru järelehüüe

Eesti Kergejõustikuliit avaldab siirast kaastunnet Katrin ja Olavi Sikka perekonnale.

Ärasaatmine toimub 21. septembril, kell 15.00 Pärnamäe Tallinna Krematooriumis. Omaksed paluvad pärgi mitte tuua.

Laupäeval, 19.septembril toimub Tartus Tamme staadionil TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja finaaletapi raames olümpiapäev. Kell 10 algaval olümpiapäeval saavad igas vanuses huvilised end proovile panna erinevatel spordialadel, kohtuda olümpiasportlastega ning avastada Tokyo suveolümpiamängude telki. Üritus on tasuta.

Olümpiapäeva patrooniks on freestyle-suusatamise maailmameister, noorte olümpiavõitja Kelly Sildaru. Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassi õpilasena kutsub Sildaru spordisõpru proovima erinevaid alasid – suusahüppeid, laskesuusatamist, BMX-rattakrossi, sumomaadlust, karated, kendot, korvpalli, käsipalli ja jalgpalli.

Sildaru sõnul avardab olümpiapäeval pakutavate alade mitmekülgsus silmaringi. “Ise olen hästi palju erinevaid spordialasid proovinud. Olen korvpallitrennis käinud, mulle meeldib lumelauaga sõita ja golfi mängida. Koolis olen tegelenud suusatamisega, kergejõustikuvõistlustel olen osa võtnud 60 meetri jooksus, pikamaajooksus, palliviskes ja kaugushüppes,” ütles Sildaru.

Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseumi alal saab kohtuda erinevate sportlastega, uudistada järgmisel aastal toimuva Tokyo suveolümpiamängude maskotte ja meeneid, mõõta oma reaktsioonikiirust, vaadata harivaid multifilme, lahendada ristsõnu ja mõistatusi. Ühtlasi saab end proovile panna olümpiarõngaste mängus, kõigi osalejate vahel loositakse välja põnevaid olümpiateemalisi auhindu. Paralümpiakomitee pakub võimalust proovida elemente erinevatelt paraspordialadelt – tandemjooksus juhendatakse osalejaid spetsiaalse nööri abil, ratastoolis vigursõidus tuleb sooritada erinevaid manöövreid ning ratastoolikorvpallis

Tamme staadionil toimub lastevõistlus nendele, kes veel TV 10 Olümpiastarti võistlustel osaleda ei saa (sündinud 2010-15). Kaugushüppe ja 60 meetri jooksu tulemuste põhjal saadud punktid liidetakse ja punktide alusel pääsevad kaheksa paremat tüdrukut ja kaheksa paremat poissi võistlema peaareenil toimuvale 60 m jooksule. Iga osaleja stardinumbrit kaunistavad olümpiarõngad ning kõik osavõtjad saavad auhinna. Lastevõistlus algab kell 9.30, võistlusele on vajalik eelregistreerimine SIIN.

Olümpiapäev tugineb kolmele sambale: olümpiaväärtused, aktiivne liikumine ja uute spordialade avastamine. Olümpiapäevaga tähistatakse nüüdisaegse olümpialiikumise algust 1894. aastal, kui Pariisis Sorbonne’is kiideti ühehäälselt heaks Pierre de Coubertini ettepanek hakata taaskorraldama olümpiamänge ja asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

TV10 Olümpiastarti finaaletapi avatseremoonia toimub laupäeval Tamme staadionil kell 11. Liidrikohal on esimeses grupis peale nelja etappi Tartu Tamme Kool, kes kogunud 23687 punkti. Järgnevad 23178 punktiga Rakvere Reaalgümnaasium ja 21253 punkti kogunud Luunja Keskkool. Teises grupis jätkab liidrikohal Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooli ühendvõistkond, kel on nelja etapiga koos 18171 punkti. Teisel kohal paikneb Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooliühend võistkond 16304 punktiga ning kolmandale positsioonile on tõusnud Avinurme Gümnaasium 115431 punktiga.

Tradehouse OÜ annab juba kaheksandat aastat välja 20 000 € suuruse Noorsportlase Stipendiumi.

Tradehouse Noorsportlase Stipendiumi taotlemine 2020. aastaks on avatud ning taotlusi saab esitada kuni 19. oktoobrini. Stipendiumi eesmärk on toetada kuni 26-aastaste noorsportlaste ettevalmistust ja osalemist kohalikel ning rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumifond on ka tänavu kokku 20 000 €. 

“Stipendium on tänavu olulisem kui eales varem, et meie lootustandvad noorsportlased saaksid raske aja kiuste keskenduda eesmärkidele ning saavutada parimaid tulemusi“

Tradehouse asutaja Avo Kivimaa

Kandideerimiseks on noorsportlasel vaja esitada järgmised dokumendid: 

• videotutvustus;
• põhjendama toetuse vajalikkust (sh programm, kulude jaotus, sportlastee ja seniste saavutuste kirjeldus);
• hooldusõigusliku isiku nõusoleku stipendiumi taotlemiseks alla 18-aastase taotlejate puhul;
• vähemalt ühe soovituskirja treenerilt, spordiklubilt või alaliidult. 
• täiendavalt võib esitada lisadokumente (esitlus, treeningkava, trennikaaslase soovitus jms).  

Igal aastal on laekunud enam kui 100 avaldust rohkem kui 30-lt spordialalt. Noorsportlase Stipendiumi ajaloo vältel on Tradehouse stipendiumitena välja andnud 140 000 € summa.

Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba tänaseks tõestanud sportlased: Janek Õiglane, Julia Beljajeva, Rasmus Mägi, Katrina Lehis, Epp Mäe ja Magnus Kirt. Lisaks veel paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees.

Taotlusvorm ja lisainfo kodulehel: www.tradehouse.ee/stipendium

Täpsem info:
Tradehouse turundusosakond
Tel: 680 1601
E-post: turundus@tradehouse.ee

8. septembril peetud EOK täitevkomitee koosolekul võeti vastu viiruse levikut takistavad põhimõtted. Päev varem leppisid nende põhimõtete kasutamise kokku Eesti suuremate võistkonnaalade esindajad. Need on karmimad kui praegu riigi poolt sätestatud kohustused, aga peaksime valdkonnana olema teenäitajad ning vastutustundlikud. 

KOHUSTUSLIK ON TAGADA:

•             Pealtvaatajate kuni 50-protsendiline täitumus ja hajutatus siseruumides. Seejuures peavad istekohad olema märgistatud; 

•             Pealtvaatajatel maski kandmine, korraldajal on selleks variandid: 
    • Võetakse ise kaasa  •  Võimalik osta kohapeal •  Pileti hinna sees ning jagatakse kohapeal 

•             Hajutatud istumine, järgides 2+2 reeglit;

•             Maski kandmine korraldajal (teenindaval personalil, lauakohtunikud jne);

•             Sportlastele eraldi ruumid või sektor, et nad ei puutuks kokku pealtvaatajatega;

•             Pealtvaatajad jm kõrvalised isikud ei pääseks areenile/lavale, seejuures ära jätta publikumängud

SOOVITUSLIK ON TAGADA:

•             Võistluste eelne elektrooniline piletimüük, vältimaks järjekordade tekkimist ja kontakte kohapeal;

•             Võistluste eelne sportlaste kehatemperatuuri mõõtmine.

Õues toimuvatel võistlustel ei ole maski kandmine kohustuslik, ent on tungivalt soovituslik.

Rahvusvaheliste võistluste puhul kehtivad osalevate riikide valitsuste poolt kehtestatud nõuded.

Iga alaliit võib lisada täiendavalt konkreetsemaid nõudeid, mis tulenevad nende rahvusvahelise organisatsioonide nõudmistest või spordiala spetsiifikast.

Lisainfo:
EOK peasekretär Siim Sukles
siim@eok.ee
503 4978

Berliinis toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel näitas taas suurepärast vormi Rasmus Mägi, kes läbis 400 meetri tõketega distantsi hooaja tippmargi 49.22-ga ning saavutas norralase Karsten Warholmi järel teise koha.

Kindla esikoha võitis Berliinis toimunud kergejõustikukohtumisel Internationales Stadionfest norralane Karsten Warholm, kelle seekordseks võiduajaks oli 47.08. Sellega ületas kahekordne maailmameister staadioni- ja ISTAF Berliini võistluserekordi, mis oli püsinud üle 40 aasta Edwin Mosese nimel (47.17). Kolmandana tuli üle finišijoone David Kendziera 50.28-ga.

Kõiki tulemusi saab vaadata SIIN.

Järgmisena võime Eesti rekordiomanikku näha Rooma Teemantliiga “Golden Gala” etapil 17. septembril.

Täna selgitati Tallinnas Eesti meistrid maratonijooksus. Meestest võitis ajaga 2:27.14 meistritiitli Rauno Jallai (Võru KJK Lõunalõvi), naistest triumfeeris Marion Tibar (Individuaalsportlane) ajaga 2:46.59.

Möödunud aastal maratonis kolmanda koha võitnud Rauno Jallai näitas täna viimasel 7 km ringil kõige värskemat minekut, võidutsedes uue isikliku rekordi 2:27.14-ga.

2019. aasta maratonimeistrile Raido Mitile (Individuaalsportlane) riputati kaela hõbemedal tulemusega 2:29.37. Pronksmedalile jooksis 2:31.14-ga Raivo Alla (Individuaalsportlane). 

Neljanda koha teenis uue isikliku rekordi 2:31.14-ga Janar Juhkov (Treeningpartner), kes oli parim Tallinna meistrivõistluste arvestuses. Viiendana lõpetas Aleksander Kulešov (Treeningpartner) ajaga 2:34.09, kuuendana 2:35.15-ga Urmas Peiker (Individuaalsportlane).

Naiste maratonidistantsil ei jätnud kellelegi sõnaõigust Marion Tibar, kes võttis ohjad esimestel kilomeetritel enda kätte ning kaitses möödunud aasta maratonitiitlit. Võiduajaks 2:46.59, uus isiklik rekord ning kuldmedal ka Tallinna meistrivõistluste arvestuses.

Hõbedase autasu pälvis Kaisa Kukk (Individuaalsportlane) 2:53.07-ga ja pronksmedal riputati kaela 2:55.04-ga Kadiliis Kuivale (SK Prorunner). Esikuuikusse mahtusid veel Lilian Jõesaar (Individuaalsportlane) 3:05.27-ga, Klarika Kuusk 3:05.43-ga ja Kristiina Nurk 3:06.09 (mõlemad Treeningpartner).

Eesti maratoni medalistid naised

1. Marion Tibar – 2:46.59
2. Kaisa Kukk – 2:53.07
3. Kadiliis Kuiv – 2:55.04

Eesti maratoni medalistid mehed

1. Rauno Jallai – 2:27.14
2. Raido Mitt – 2:29.37
3. Raivo Alla – 2:31.14

Tallinna meistrivõistlused naised

1. Marion Tibar – 2:46.59
2. Kadiliis Kuiv – 2:55.04
3. Kristel Vallaste – 3:09.00

Tallinna meistrivõistlused mehed

1. Janar Juhkov – 2:31.14
2. Aleksandr Kulešov – 2:34.09
3. Urmas Peiker – 2:35.15

Vaata esialgseid tulemusi

Kogu Galerii – Marko Mumm/EKJL

Maraton järelevaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=SqOt6cWAcx0

Jüri Lossmanni eripreemia 1920 € läks jagamisele nelja mehe ja kuue naise vahel, kes ületasid Eesti meistrivõistlustel 2:32:49 (mehed) ja 3:07:57 (naised).

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
5213331
mati@jooks.ee

Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
5035541
jan@ekjl.ee

Rasmus Mägi võitis Slovakkias Šamorinis toimunud kergejõustikuvõistlusel meeste 400 meetri tõkkejooksu oma hooaja paremuselt teise tulemusega 49.32.

Eestlase esikoht oli kindel, sest teisena lõpetanud britt Efekeme Okoro jäi pea sekundi kaugusele (50.28). Kolmandaks tuli iirlane Thomas Barr (50.30).

400 m tõkkejooksu tulemused:

Teisipäeval jooksis Mägi Itaalias Roveretos 49.79 ja tema hooaja tippmark 49.23 pärineb augustis Monacos toimunud Teemantliiga etapilt.

Vallas Hombres Meeting Rovereto 2020:

https://www.youtube.com/watch?v=CmzcpjPFolM&feature=share&fbclid=IwAR149OB-937Z9PQdVnSbQdbjcgKBvBBONg3SNwYxN3WDgiVAdVL4nVYxDBU

Naiste kaugushüppes lõi kaasa Tähti Alver, kes tuli 6.32-ga teiseks. Ettepoole jäi üksnes valgevenelanna Nastassia Mirontšik-Ivanova (6.70).

Alveri seeria Slovakkias oli 5.70 – 5.93 – 6.32 – 6.13 – X – 6.04. Kuu aega tagasi hüppas ta Eesti meistrivõistlustel isiklikuks rekordiks 6.54.

Naiste kaugushüppe tulemused:

Laupäeval, 12. septembril selgitatakse Tallinnas Eesti meistrid maratonijooksus. Maratonijooksu meistritiitleid tulevad kaitsma Marion Tibar ja Raido Mitt.

Eesti Kergejõustikuliidu ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös läbiviidava maratoni starti on laupäeva hommikul kell 9 oodata ligi 150 Eesti paremat pikamaajooksjat. Kuueringiline eksklusiivne jooksutrass kulgeb mereäärsel promenaadil, olles inspireeritud möödunud aasta Doha maailmameistrivõistluste maratonirajast. Esmakordselt on Eesti meistrivõistluste raames kavas ka Tallinna meistrivõistlused maratonijooksus. 

Meeste maratonimeistrivõistluste ajalugu algas juba aastal 1927 ja saabuvad meistrivõistlused on järjekorras 83-ndad. Senise hooaja põhjal peaks peasoosikuteks meistrimedalitele olema Dmitri Aristov, Raido Mitt, Raivo Alla, Rauno Jallai, Janar Juhkov, Ülari Kais ja Kristo Reinsalu.

Naiste EMV maratoni ajalugu algab 1982. aastal ja käesolevad on 39-ndad meistrivõistlused. Naiste paremikust on mitmesugustel põhjustel rohkem puudujaid, esikoha pärast heitlevad eeldatavalt Kaisa Kukk ja Marion Tibar. Medalite eest lähevad kindlasti heitlema veel Klarika Kuusk, Marika Turb, Kristel Vallaste.

Otseülekande link: https://www.youtube.com/watch?v=SqOt6cWAcx0 

Eesti meistrivõistlustele registreerunute nimekirjadega saab tutvuda SIIN.

Ajakava

7.00 – Võistluskeskus avatud
9.00 – Start 42,195 km
13.00 – Autasustamine

Jooksutrass kulgeb Tallinnas Reidi tee ja Pirita tee kergliiklusteedel ning Pirita tee ühistranspordirajal. Nagu aastatagustel maailmameistrivõistlustel Katari pealinnas Dohas, läbivad jooksjad kuuel korral seitsmekilomeetrise ringi ning finišeerivad seejärel 195 meetrisel lõpusirgel. Stardi-finišipaik asub Russalka mälestussamba juures uhiuuel mereäärsel promenaadil.

Boonussüsteem

Mehed/Naised

I koht	1000 €
II koht	600€
III koht	400€

Eesti jooksmise toetusfondi eripreemia 1920 €

1920. aastal võitis eestlane Jüri Lossmann Antverpeni olümpiamängudel maratonijooksus ajaga 2:32.48,6 hõbemedali. Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu World Athletics punktitabeli järgi on see võrdne 790 punktiga. Naiste samaväärne aeg on 3:07:57.

Nii meeste kui naiste vahel, kes ületavad Eesti meistrivõistlustel 2:32:49 (mehed) ja 3:07:57 (naised) läheb jagamiseks 1920€.

Kõik EMV lõpetajad saavad Tallinna Maratoni osavõtumedali ja T-särgi.

Loe lisaks

Akrediteerimised meediaväljaannetele, fotograafidele tuleb teha e-mailil jooks@jooks.ee.

Laupäeval 12. septembril antakse kõigile akrediteeritud fotograafidele, meediaväljaannetele stardimaterjalide jagamise telgist vest, käepael ja mask millega on võimalik saada finišialasse.

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
5213331
mati@jooks.ee

Kadi Möller
Tallinna Maratoni sekretariaadijuht
56939393
kadi@jooks.ee

Euroopa Kergejõustikuliit kinnitas eile, et 13. detsembril toimuma pidanud Euroopa meistrivõistlused krossijooksus jäetakse ära.

Euroopa Kergejõustikuliidu juhatuse otsustas 8. septembril toimuma pidanud murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlused tühistada. Silmas peeti üldist ebakindlust massispordiürituste korraldamise, Iirimaa sanitaarpiirangute ja Euroopa poolt koronaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud reisipiirangute osas.

Tühistamisotsuse ajendiks oli jätkuv koroonaviiruse pandeemia ja sellega seotud riskid, mida pole kontrolli alla saadud. Arvesse võeti ka Prantsuse Kergejõustikuliidu meditsiinikomisjoni hoiatust, et võistlused võivad kujutada ohtu kõikidele akrediteeritud sportlastele, taustajõududele ja pealtvaatajatele.

“Otsus loobuda Dublinis toimuvale krossijooksu Euroopa meistrivõistlustele oli raske. Tean, et sportlased ja kergejõustikukogukond ootasid seda üritust pikkisilmi, kuid palun jääme sellistes oludes rahulikuks, ”ütles Euroopa Kergejõustikuliidu ajutine president Dobromir Karamarinov.

“Tahaksin avaldada austust nii kohalikule korraldustoimkonnale senise pühendumuse ja töö eest kui ka Iirimaa Kergejõustikuliidule fantastilise toetuse eest” sõnas Karamarinov.

Kolmapäeval, 9. septembril algusega kell 19.30 oli ETV eetris saatesarja TV 10 olümpiastarti neljas etapp Rakveres.

Samal ajal kui koolipoisina TV 10-s võistelnud Martin Järveoja võitis Ott Tänakuga esmakordselt Eestis toimunud autoralli MM-etapi selgusid Rakvere staadionil sarja 49. hooaja üksikalade võitjad kettaheites, palliviskes ning 600 ja 1000 meetri jooksus.

Esmakordselt sai alavõidu varasemate odaviske Eesti meistrite Heiko ja Ruth Väädi tütar Heti Väät, kes unistab olümpiareenile jõudmisest.

Erki Noolega konkureerinud kümnevõistleja Indrek Kaseoru tütar Emma-Maria Kaseorg näitas suurepärast vastupidavust.

Maratonijooksu Eesti rekordimehe Pavel Loskutovi poeg Nikita tunneb end hästi hoopis kuuli-ja kettaringis.

Eesti võrkpallikoondise pommitaja Kristiine Miileni õde Marie jõudis palliviskes esiviisikusse.

TV 10 sarjas osalenud ja hiljem ujumises Eesti rekordeid püstitanud Ralf Tributsovi õpilane Mirtel Merimaa ületas Rakveres Sirje Kiviaru juhendamisel sarja kõigi aegade rekordi palliviskes.

Noori autasustas ja intervjueeris kümnevõistluse Eesti meister Risto Lillemets, kes viis suvel oma rekordi 8133 punkti peale ja tahab pääseda Tokyo olümpiale.

Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

Laupäeval, 19.septembril toimub Tartus Tamme staadionil TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja finaaletapi raames olümpiapäev. Kell 10 algaval olümpiapäeval saavad igas vanuses huvilised end proovile panna erinevatel spordialadel, kohtuda olümpiasportlastega ning avastada Tokyo suveolümpiamängude telki. Üritus on tasuta. 

Olümpiapäeva raames saab tutvust teha erinevate spordialadega – proovida saab oma ala tippude käe all nii suusahüppeid, laskmist, BMX-rattakrossi, sumomaadlust, karated, kendot ning mängida nii käsipalli kui jalgpalli.

Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseumi alal saab kohtuda erinevate sportlastega, uudistada järgmisel aastal toimuva Tokyo suveolümpiamängude maskotte ja meeneid, vaadata harivaid multifilme, lahendada ristsõnu ja mõistatusi. Ühtlasi saab end proovile panna olümpiarõngaste mängus, kõigi osalejate vahel loositakse välja põnevaid olümpiateemalisi auhindu.

Tamme staadionil toimub lastevõistlus nendele, kes veel TV10 Olümpiastarti võistlustel osaleda ei saa (sündinud 2010-2015). Kaugushüppe ja 60 meetri jooksu tulemuste põhjal saadud punktid liidetakse ja punktide alusel pääsevad 8 paremat tüdrukut ja 8 paremat poissi võistlema peaareenil toimuvale 60m jooksule. Iga osaleja stardinumbrit kaunistavad olümpiarõngad ning kõik osavõtjad saavad auhinna! Lastevõistlus algab kell 9.30, võistlusele on vajalik eelregistreerimine SIIN.

Olümpiapäev tugineb kolmele sambale: olümpiaväärtused, aktiivne liikumine ja uute spordialade avastamine. Olümpiapäevaga tähistatakse nüüdisaegse olümpialiikumise algust 1894. aastal, kui Pariisis Sorbonne’s kiideti ühehäälselt heaks Pierre de Coubertini ettepanek hakata taaskorraldama olümpiamänge ja asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 

 TV10 Olümpiastarti finaaletapp algab laupäeval Tamme staadionil kell 11.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külalise rollis legendaarne kettaheitja ja kuulitõukaja Eha Rünne, kes võitis karjääri jooksul rekordilised 68 täiskasvanute Eesti meistritiitlit.

Saates koorub välja nii mõndagi huvitavat eesotsas sellega, et Rünnest poleks tegelikult sugugi pidanud saama heiteala sportlast, sest talle meeldisid rohkem jooksu- ja hüppealad.

“Jooksmine oli mu lemmik. Ma olin käinud vist kahel korral Harry Seinbergi trennis, kui võitsin Tallinna meistrivõistlused ära. Heitealadele sattusin ma täiesti kogemata. Läksin TSIK-i katsetele, kus mind ei tahetud kehva tervise pärast kuidagi vastu võtta. Olin joone all ja mulle öeldi: no olgu, kui sa nii väga tahad, siis hea küll – mine heitjate gruppi. Ma nutsin, sest ega ma ei tahtnud heitjaks saada, aga lõpuks mõtlesin, et olgu, see on parem kui mitte midagi,” meenutab Rünne.

“Kõige õudsem on see, et kettaheide pakub mulle tänaseni naudingut,” naerab 57-aastane Rünne, kes hoolimata sellest, et trenni enam ei tee, on kroonitud veteranide seas viiel korral maailmameistriks ja 12 korral Euroopa meistriks. “Miski nagu tõmbab staadionile ja ma ei saa midagi selle vastu teha. Käisin nüüd Lätis Balti matši vaatamas ja kettaheiteringi kõrval oli nii hea olla.”

Rünne meenutab saates muuhulgas Nõukogude Liidu koondise laagreid, mis jäid ühtpidi meelde tänu toredatele sportlastele ja teisalt rasketele treeningutele.

“Seal tehti nii palju tööd lihtsalt. No ma ei tea, kas tänapäeval keegi on üldse võimeline nii palju tööd tegema. Eks see oli see dopingu võlu. Need, kes olid end dopinguga turgutanud, jõudsid rohkem teha. Mul oli selliste sportlaste kõrval raske olla. Mäletan, et kukkusin heiteringi kõrvale maha. Treener sai aru, et siin polegi midagi teha ja saatis mu puhkama. Heita tuli hommikuti nii kaua, kuni käsi tahtis otsast ära kukkuda, ja jõudu tuli õhtuti teha nii kaua, kuni kang kukkus peale. Täpselt nii oligi. Treenerid ütlesidki, et kuni kukkumiseni tuleb treenida. Kui küsisin, kas see loomulikkust ära ei tapa, siis öeldi, et pole hullu midagi, küll taastun. Söögilaud oli laagrites muidugi lookas – kalamarjad, suured kanad jne. Toidu taha midagi ei jäänud, aga see kõik oli ikkagi väga raske.”

Ent mida arvab Rünne tänapäeva kettaheite kohta? “Tänapäeval lähenetakse ilmselt teisiti heitealadele kui minu ajal. Ja tegelikult arvan ma ka seda, et paljusid asju mõeldakse üle. Asi on tegelikult palju lihtsam. Eks tipptreenerid tahavad end heast küljest näidata ja mõtlevad imekäike, aga nagu me teame, siis kõik teed viivad Rooma. Kui kettaheide on mõeldud välja Vana-Kreekas, siis ega seal tegelikult väga palju uut tulnud pole. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas treeninguid kombineerida. Ka inimesed on erinevad – ühele sobib üks, teisele teine moodus,” ütleb heatujuline Rünne, kes on tänaseks juba pea kakskümmend aastat töötanud Viimsi koolis kehalise kasvatuse õpetajana.

Saates tuleb muuhulgas juttu ka kahest Eha kätt palunud Ukraina sportlasest, viietunnistest treeningutest, kroonilisest hilinemisest, Tammerti ja Kanteri võrdlusest ning paljust muust. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 14. osa:  Soundcloud | Spotify | iTunes

Pühapäeval, 6. septembril Rakveres toimunud TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja 4. etapil tehti säravaid tulemusi jooksudistantsidel ning nähti kõigi aegade pikimat pallikaart. Selgusid 20 kooli, kes pääsevad võistlema sarja finaaletapil Tartus. Liidrikohal jätkavad Tartu Tamme Kool ja Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooli ühendvõistkond.

4. etapil Rakveres panid noosportlased end proovile palliviskes, kettaheites, 600m ja 1000m jooksus.

49-aastase ajalooga sarja kõigi aegade pikima pallikaare sooritas kuni 12-aastaste tüdrukute konkurentsis Mirtel Merimaa. Rakvere Reaalgümnaasiumis õppiv spordipiiga viskas kodustaadionil palli 58 meetri ja 50 sentimeetri kaugusele ning kerkis sarja uueks rekordiomanikuks.

Kuni 12-aastaste tüdrukute 600 meetri jooksus joosti sarja kõigi aegade teine ja kolmas tulemus. Emma-Maria Kaseorg Ülenurme Gümnaasiumist jäi ägedas lõpuduellis ühe sajandikuga alla Prantsuse Lütseumis õppivale ja 1:42.85-ga esikoha teeninud Ellen Ingrid Aadamsoole.

Kuni 12-aastaste poiste 1000 meetri jooksus teenis alavõidu Kiili Gümnaasiumis õppiv Romet Ridalaan ajaga 3:04.46, mis märgib TV10 sarja kõigi aegade neljandat tulemust.

19.-20. septembril Tartus Tamme staadioni peetavale finaalile pääses esimesest grupist 14 ja teisest grupist 6 kooli.

I grupist finaaletapile pääsejad: Tartu Tamme Kool, Rakvere Reaalgümnaasium, Luunja Keskkool, Kuressaare Gümnaasium, Tallinna 21. kool, Valga Põhikool, Saue Gümnaasium, Vanalinna Hariduskollegium, Viljandi Jaksobsoni Kool, Ülenurme Gümnaasium, Peetri LA-Põhikool, Põlva Kool, Viljandi Keskklinna Kool, Tallinna Inglise Kolledž.

II grupist finaaletapile pääsejad: Orissaare Gümnaasium/Tornimõe Põhikool, Laupa Põhikool/Imavere Põhikool, Avinurme Gümnaasium, Parksepa Keskkool, Uulu Kool, Ääsmäe Põhikool.

Tüdrukud nooremad pallivise
1. Mirtel Merimaa (Rakvere Reaalgümnaasium) – 58.50
2. Rahel Mäe (Nõo Põhikool IND) – 56.00
3. Kärt Lehtla (Jõgeva Põhikool) – 55.74

Poisid nooremad pallivise
1. Frank Vali (Nõmme Gümnaasium IND) – 68.98
2. Kermo Kuklase (Põlva Kool) – 62.92
3. Kevin Hilpus (Luunja Keskkool) – 60.07

Tüdrukud vanemad pallivise
1. Heti Väät (Rahumäe Põhikool) – 60.14
2. Martha Ründva (Saue Gümnaasium) – 59.10
3. Merili Käsper (Viljandi Jakobsoni Kool) – 54.48

Poisid vanemad pallivise
1. Ragnar Maripuu (Tallinna Ühisgümnaasium) – 78.21
2. Theodor Krull (Parksepa Keskkool) – 76.31
3. Joonas Rüütel (Vanalinna Hariduskolleegium) – 73.64

Poisid nooremad kettaheide
1. Kermo Kuklase (Põlva Kool) – 34.33
2. Tristjan Jaanson (Pelgulinna Gümnaasium IND) – 33.29
3. Uko Vali (Nõmme Gümnaasium IND) – 32.57

Tüdrukud vanemad kettaheide
1. Katarina Verst (Luunja Keskkool) – 36.68
2. Johanna Elisabeth Võsaste (Jõhvi Põhikool) – 36.37
3. Alina Tamp (Valga Põhikool) – 34.87

Poisid vanemad kettaheide
1. Andreas Trumm (Tartu Tamme Keskkool) – 46.70
2. Sten Erik Iir (Otepää Gümnaasium) – 45.88
3. Ragnar Maripuu (Tallinna Ühisgümnaasium) – 43.00

Tüdrukud nooremad 600 m
1. Ellen Ingrid Aadamsoo (Tallinn Prantsuse Lütseum) – 1:42.85
2. Emma-Maria Kaseorg (Ülenurme Gümnaasium) – 1:42.86
3. Maarja-Liis Nurja (Tartu Tamme Kool) – 1:51.62

Tüdrukud vanemad 600 m
1. Hedi Andre (Vanalinna Hariduskolleegium) – 1:38.45
2. Viola Hambidge (Audru Kool IND) – 1:39.73
3. Livia Filipozzi (Gustav Adolfi Gümnaasium) – 1:40.51

Poisid nooremad 1000 m
1. Romet Ridalaan (Kiili Gümnaasium) – 3:04.46
2. Karl-Erik Ott (Tartu Kesklinna Kool) – 3:08.62
3. Sixten Suppi (Harkujärve Põhikool) – 3:08.63

Poisid vanemad 1000 m
1. Robin Mathias Müür (Tartu Mart Reiniku Kool) – 2:55.49
2. Jesse Lauter (Kuusalu Keskkool) – 2:57.08
3. Karl Kristjan Pohlak (Tallinna Inglise Kolledž) – 2:57.20

Koolide arvestus

Liidrikohal on esimeses grupis peale nelja etappi Tartu Tamme Kool, kes kogunud 23687 punkti. Järgnevad 23178 punktiga Rakvere Reaalgümnaasium ja 21253 punkti kogunud Luunja Keskkool. Esikümnesse mahuvad ka Kuressaare Gümnaasium (20788 punkti), Tallinn 21. Kool (20710 p), Valga Põhikool (20225 p), Saue Gümnaasium (19902 p), Vanalinna Haridusgümnaasium (19813 p), Viljandi Jakobsoni Kool (19675 p) ja Ülenurme Gümnaasium (19656 p).

Teises grupis jätkab liidrikohal Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooli ühendvõistkond, kel on nelja etapiga koos 18171 punkti. Teisel kohal paikneb Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooliühend võistkond 16304 punktiga ning kolmandal positsioonil on tõusnud Avinurme Gümnaasium 115431 punktiga 

Esimese grupi moodustavad koolid, kus põhiastmes õpib 251 ja rohkem õpilast, teises grupis osalevad koolid, kus õpib vähem kui 250 õpilast.

ERR-i uudistelõik

Neljanda etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil teisipäeval, 9. septembril kell 19.30.

IV etapi galeriid näeb Eesti Kergejõustikuliidu Facebooki lehel.

IV etapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu (tv10e4)

Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: https://www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/tulemused/

Noori autasustas sarjast sirgunud kümnevõistluse valitsev Eesti meister – 8133 punkti mees Risto Lillemets.

19. septembril on noored tulevikutähed finaaletapil stardis Tartu Tamme staadionil.

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on  sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.                            

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
jan@ekjl.ee
5035541

Sillamäe terviserajal toimunud 24 tunni jooksul püstitasid Eesti rekordi pealinlane Vladimir Frolov ja Saaremaa esindaja Raili Rüütel.

Elus esimest korda nii pikal ultrajooksul osalenud spordiklubi ETR esindaja Vladimir Frolov läbis ööpäeva jooksul üle 237 kilomeetri. Seda on ligemale viis kilomeetrit rohkem kui viis aastat tagasi Silver Eensaare joostud senine Eesti tipptulemus.

Frolovile järgnes Aivars Bondars Lätist (225,53) ning Eesti kõigi aegade seitsmenda tulemuse jooksnud German Terehhov.

Naiste 24 tunni jooksus on uued Eesti rekordnumbrid tänasest 199,25 km. Raili Rüütel, kes uue tippmargini jõudis, oli väga lähedal ka 200 km piirile, aga võttis kaheaastase vaheaja järel Eesti rekordi taas enda valdusesse.

Naiste arvestuses sai Raili Rüütel teise koha, võistluse võitis Sigita Vace (Läti, 202,95 km). Ulvi Lond sai uue isikliku rekordiga 189,24 kolmanda koha.

ERR Spordiportaali uudis:

Ultrajooksuvõistlust korraldati Sillamäe terviserajal neljandat korda.

EOK ja Haridus- ja Teadusministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2020/2021. õppeaasta sügissemestril.

Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:

• on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
• on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
• järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
• ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid 

Stipendium eraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:

• avalik-õiguslikus ülikoolis
• eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
• erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
• Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
• või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes

Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot. 

Konkursil osalemiseks tuleb täita elekrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 10.septembriks 2020.  Taotlus on leitav siin: https://forms.gle/SemNdv6XbUkiuXJaA

Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada käesoleval semestril väljastatud tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Korduvtaotlejatel lisada juurde viimase semestri akadeemiline õiend. 

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, Eesti Olümpiakomitee kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Lisainfo:
Natalja Inno
555 66 404
natalja@eok.ee

Rakveres toimunud U20, U18 ja U16 mitmevõistluse võistkondlikud Balti meistrivõistlused võitis Eesti noortekoondis.

Eesti koondised võtsid võidud kõikides vanuseklassides nii noormeeste kui neidude arvestuses, kogudes 101 156 punkti. Teiseks tuli 93 013 punkti kogunud Läti ning Leedu oli 24 829 punktiga kolmas, kes tegi võistkondlikus arvestuses kaasa ainult U16 vanuserühmas.

U16 vanuseklass

Neidude U16 Balti mitmevõistluse parim oli Mirtel Klaar, kes kogus seitsme alaga 4779 punkti, parandades 14. augustil Tartus toimunud Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel kogutud tulemust 133 punktiga. Lätlannad Agate Lace (4637p) ja Anna Gabriela Hofmane jagasid kahvatumad medalid (4449p).

Greete Liis Krapp oli võistlusel neljas 4433 punktiga, Emma Kathrina Hein kuues 4358 punktiga ja võitkonna neljas liige Elsa Puu lõpetas võistluse 4227 punkti ja seitmenda kohaga.

U16 vanuseklassi noormehed võitsid kümnevõistluses kolmikvõidu. Balti mitmevõistluse meistriks krooniti Romet Kivi (SK Viraaž, treener Viljo Grauding), kelle võidusumma 6704 punkti tähistab uut Eesti U16 vanuseklassi rekordit. Hõbemedali võitis uue isikliku rekordi teinud Harry Richard Jääger, kes kogus kümne alaga 6615 punkti, pronkmedal riputati kaela samuti isikliku rekordi püsitatnud Timo Kaarusele 5935 punktiga. Koondise neljas liige Tristan Aik Sild kukkus õnnetult teise päeva avaalal, kuid tegi võistluse vigastuste kiuste südikalt lõpuni ja tõi Eestile vajalikud 11. koha punktid.

U18 vanuseklass

Neidude U18 vanuseklassis tuli Balti meistriks Laura Lokotar uut isiklikku rekordit märkiva 5412 punktiga. Kodupubliku ees võistelnud Kaireen Penek võitis uue isikliku rekordi 5189 punktiga hõbemedali. Lätlannale Marta Sivinale riputati kaela pronksine autasu (4989p). Jane Roosimägi oli 4731 punktiga neljas ja Mona Linda Sikkal 4224 punktiga kaheksas.

U18 vanuses tõid noormehed Eestile kaks poodiumikohta. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis Jaroslav Sivuha (Audentese SK), kellele tõi Balti meistrivõistluste meistrikulla 6590 punkti. Hõbemedali teenis 6516 punktiga lätlane Kristians Lauva ning pronksine autasu riputati kaela Valter Eric Viiselile 6293 punktiga. David Jaanson oli 5997 punktiga neljas ning neljas liige Andreas Hantson 5307 punktiga seitsmes.

U20 vanuseklass

U20 vanuseklassi neidudest oli eestlannadest parim ja võitis pronksmedali Johanna Soover, kes kogus seitsme alaga 4774 punkti. Balti meistrikulla ja hõbeda võitsid lätlannad vastavalt Luize Opola (4881p) ja Patricija Ozolina (4871p).

Marilis Remmel oli 4345 punktiga kuues, Heidy Bergštein 4116 punktiga seitmes ja 3987 punktiga oli Kelly-Anete Koik kaheksas.

U20 Eesti noormehed tegid puhta töö – kümnevõistluses nelikvõit! Balti meistrikulla teenis uue isikliku rekordi 7208 punktiga Tony Ats Tamm. Hõbedale võitis Igor Andrejev, kes kogus kümne alaga 6895 punkti ja pronksmedal riputati kaela Karl Oskar Pajusele 6782 punktiga. Steven Sepp oli 6204 punktiga neljas, kes sai teivashüppes nulli.

Balti mitmevõistluse meistrid
U16 Mirtel Klaar – 15.08/ 1.59 /10.47 /25.83/ 5.49/ 28.31 / 2:28.65 – 4779 punkti
U16 Romet Kivi – 11.24 / 6.43 / 13.01 / 1.65 / 50.76 / 15.26 / 38.02 / 3.20 / 55.78 / 4:30.91 – 6704 punkti
U18 Laura Lokotar – 14.47 / 1.74 / 12.00 / 26.15 / 5.67 / 39.18 / 2:25.62 – 5412 punkti
U18 Jaroslav Sivuha – 11.88 / 6.72 / 14.53 / 1.83 / 52.78 / 17.82 / 36.59 / 3.90 / 52.92 / 4:36.62 – 6590 punkti
U20 Tony Ats Tamm – 11.04 / 6.88 / 12.49 / 1.92 / 51.52 / 14.79 / 39.73 / 4.40 / 47.15 / 4:45.52 – 7208 punkti

Kõiki tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Noormeeste koondise juht: Tõnu Kaukis (tel: 528 6104)
Neidude koondise juht: Mikk-Mihkel Arro (tel: 5646 5572)
Koondise füsioterapeut: Henriette Porila
Treenerid: Viljo Grauding, Mairo Tänav (Tänak), Mikk Pahapill, Ester Legonkov, Rauno Kirschbaum, Leonid Brjuhhov, Toomas Suurväli, Holger Peel, Andrei Nazarov, Mihkel Lembit, Tiina Torop, Sander Prits, Riho Meri, Alar Madilainen, Romet Mihkels, Heiko Väät, Sven Andresoo, Erki Nool, Andres Laide, Kaja Ladva

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja IV etapp toimub juba homme, 6. septembril Rakvere staadionil. Võistlustulle asub ligi 400 sportlast 69. koolist.

Võisteldakse palliviskes, kettaheites, 600m ja 1000m jooksus.

IV etapi ajakava

I grupis on jätkuvalt juhtimas Tartu Tamme Kool 15 789 punktiga. Teisel kohal on Rakvere Reaalgümnaasium (15 717 punkti) ja kolmandat kohta hoiab Tallinna 21. kool (15 183 punkti).

II grupis ehk väiksemate koolide arvestuses on pärast kolme etappi esikohal Orissaare Gümnaasiumi/Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond (12 804 punkti). Laupa Põhikooli/Imavere Põhikooli ühendvõistkond hoiab 11 379 punktiga teist kohta. Kolmandal kohal on Parksepa Keskkool 11 078 punktiga.

Kogu tabel ja kõik tulemused on üleval sarja kodulehel: https://www.ekjl.ee/tv-10-olumpiastarti/tulemused/

Noori sportlasi ergutab 4. etapil mitmevõistleja Risto Lillemets.

Neljanda etapi kokkuvõttev saade on ETV2 ekraanil teisipäeval, 9. septembril kell 19.30.

Eesti Kergejõustikuliidu peasponsor ja TV 10 Olümpiastarti koostööpartner Nike ei ole müügipunktiga Rakveres kohal, kuid kuni septembri lõpuni ehk TV10 finaalini on kõik naelikud veebist ostes -20% soodustusega.

Otselink naelikutele: https://www.teamsport.ee/ee/sport/track-field
SOODUSKOOD: TV10NIKE
Kehtivusaeg: 24.08 – 30.09
Allahindlus rakendub ostukorvis soodukoodi sisestamisel ja ainult naelikutele.

TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv sari, millest on  sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased.                            

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
6677993
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
6284429
5150829

Jan Õiglane
Kommikunikatsioonispetsialist
jan@ekjl.ee
5035541

Eesti mitmevõistluse noortekoondis juhib avapäeva järel Balti võistkondlikel meistrivõistlustel Läti ja Leedu eakaaslasi. Rakveres selgitatakse mitmevõistluse Balti meistrid U16, U18 ja U20 vanuseklassis.

U16 vanuseklass

Tüdrukute seitsmevõistluses on kahe lätlanna vahel teisel positsioonil Mirtel Klaar, kes kogus esimese päevaga 2927 punkti.

2. Mirtel Klaar (Audentese SK) – 2927 punkti
4. Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK) – 2690 punkti
5. Greete-Liis Krapp (SK Altius) – 2681 punkti
7. Elsa Puu (TÜ ASK) – 2365 punkti

Sama vanade poiste vanuseklassis on kaksikjuhtimine eestlaste käes. Juhib Romet Kivi 3442 punktiga, kes näitas jooksualadel kiireid aegu. Harry Richard Jääger jääb liidrist avapäeva järel 55 punktiga maha.

1.Romet Kivi (SK Viraaž) – 3442 punkti
2.Harry Richard Jääger (SK Elite Sport) – 3387 punkti
4. Timo Kaarus (Saue KJK) – 2958 punkti
5. Tristan Aik Sild (Treeningpartner) – 2804 punkti

U18 vanuseklass

U20 neidude seitsmevõistluses hoiavad Eesti noored avapäeva järel enda käes kolmikjuhtimist. Liider on Laura Lokotar, kes võitis tõkkesprindi ja kõrgushüppe.

1. Laura Lokotar (KJK Kose 2000) – 3261 punkti
2. Kaireen Penek (KJK Vike) – 3250 punkti
3. Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44) – 3108 punkti
8. Jane Roosimägi (KJS Sakala) – 2713 punkti

Kuni 18-aastaste noormeeste kümnevõistlust juhib avapäeva järel Jaroslav Sivuha 3528 punktiga.

1.Jaroslav Sivuha (Audentese SK) – 3528 punkti
3.Valter Eric Viisel (Tallinn SS Kalev) – 3232 punkti
4. David Jaanson (SK Leksi 44) – 3174 punkti
6. Andreas Hantson (VAK Staier) – 3070 punkti

U20 vanuseklass

Neidude U20 vanuseklassis hoiab eestlannadest parimat kohta Johanna Soover, kes kolme lätlanna järel neljandal kohal, avapäevaga kogutud 2816 punktiga.

4. Johanna Soover (Audentese SK) – 2816 punkti
6. Heidy Bergštein (Audentese SK) – 2592 punkti
8. Kelly-Anete Koik (Valga Maret Sport) – 2377 punkti
9. Marilis Remmel (KJK Saare) – 2356 punkti

U20 noormeeste kümnevõistluses on ülemvõim eestlaste käes. Juhib Tony Ats Tamm, kes kogunud viie alaga 3750 punkti.

1. Tony Ats Tamm (Audentese SK) – 3750 punkti
2. Karl Oskar Pajus (SK Elite Sport) – 3612 punkti
3. Igor Andrejev (Audentese SK) – 3563 punkti
4. Steven Sepp (Niidupargi KJK) – 3557 punkti

Ajakava

Esimese päeva galerii Kergejõustiku Facebooki lehel

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Noormeeste koondise juht: Tõnu Kaukis (tel: 528 6104)
Neidude koondise juht: Mikk-Mihkel Arro (tel: 5646 5572)
Koondise füsioterapeut: Henriette Porila
Treenerid: Viljo Grauding, Mairo Tänav (Tänak), Mikk Pahapill, Ester Legonkov, Rauno Kirschbaum, Leonid Brjuhhov, Toomas Suurväli, Holger Peel, Andrei Nazarov, Mihkel Lembit, Tiina Torop, Sander Prits, Riho Meri, Alar Madilainen, Romet Mihkels, Heiko Väät, Sven Andresoo, Erki Nool, Andres Laide, Kaja Ladva

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Esimene eestikeelne kergejõustiku podcast  “Staadionijutud” jätkub 9. septembril

Tänu kuulajatele ja suurele huvile ei jää ”Staadionijutud” vaid suveprojektiks, niisiis anname rõõmsalt teada, et jätkame podcastiga ka sügisperioodil! Kuulamata jäid paljude treenerite ja sportlaste mõtted, mida on edaspidi Karl Rinaldo juhtimisel oodata igal teisel nädalal.

Kuulake Soundcloud, Spotify või iTunes keskkonnas

Küsimuste, ettepanekute ja 13. podcasti küsimusmängu vastuseid ootame täna hilisõhtuni aadressile ekjl@ekjl.ee.

Kohtume juba järgmisel kolmapäeval!

Kergejõustikusarja 49. hooaeg on üleilmse pandeemia tõttu veninud tavatult pikaks ja Võru etapp toimus lausa viis kuud hiljem. Üksikalade võitjad selgusid kõrgushüppes, kaugushüppes, teivashüppes ja kuulitõukes. Erandina võisteldi nii staadionil kui ka hallis.

III etapil sündis kaks sarja rekordit. Frank Vali Nõmme Gümnaasiumist püsitas nooremate poiste kuulitõukes sarja rekordi ja Tristjan Jaanson kaugushüppes. Liidrikohal jätkavad Tartu Tamme Kool ja Orissaare Gümnaasium/Tornimäe põhikooli ühendvõistkond.

III etapi galeriid näeb Eesti Kergejõustikuliidu Facebooki lehel.

III etapi tulemusi näeb EKJLi kodulehel www.ekjl.ee/TV10 või Sportity mobiilirakenduse kaudu.

Autor ja režissöör Anu Säärits.

19. septembril selgitatakse Raplas Selveri Suurjooksu raames Eesti meistrid 10 km maanteejooksus. Registreerida saab kuni 12. septembrini (k.a).

Registreerimine: https://estonia.opentrack.run/en-gb/x/2020/EST/emv-10km-2020/

Ajakava:

09.00 Võistluskeskuse avamine
10.30 Mamma Lastejooksud
12.00 Soojendusvõimlemine
12.15 21.1 km jooksu start
12.25 Eesti meistrivõistluste 10 km maanteejooksu start / 10 km jooksu start
12.35 5 km jooksu ja kepikõnni start
13.40 Muusikaline meelelahutus
14.14 Autasustamine
15.15 Finiši sulgemine

Loe lisaks: http://raplaselverijooks.ee/

Eesti meistrivõistluste trass:

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

4.-5. septembril toimuvad Rakveres Balti võistkondlikud mitmevõistluse meistrivõistlused U20, U18 ja U16 vanuseklassile.

Mõlemas vanuseklassis on võistkonnas neli noormeest ja neli neidu, arvesse läheb kolme parema sportlase tulemuste summa. Koondisesse lähetati 2 paremat sportlast mitmevõistluse EMV põhjal + 2 sportlast koondise juhi valikul.

U16 koondise koosseis: Mirtel Klaar (Audentese SK), Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK), Greete-Liis Krapp (SK Altius), Elsa Puu (TÜ ASK).
Romet Kivi (SK Viraaž), Harry Richard Jääger (SK Elite Sport), Timo Kaarus (Saue KJK), Tristan Aik Sild (Treeningpartner)

U18 koondise koosseis: Laura Lokotar (KJK Kose 2000), Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44), Kaireen Penek (KJK Vike), Jane Roosimägi (KJS Sakala).
Madis Kaare (SK Altius), Jaroslav Sivuha (Audentese SK), Valter Eric Viisel (Tallinn SS Kalev), David Jaanson (SK Leksi 44).

U20 koondise koosseis: Johanna Soover (Audentese SK), Heidy Bergštein (Audentese SK), Kelly-Anete Koik (Valga Maret Sport), Marilis Remmel (KJK Saare).
Igor Andrejev (Audentese SK), Steven Sepp (Niidupargi KJK), Tony Ats Tamm (Audentese SK), Karl Oskar Pajus (SK Elite Sport).

Majutus, toitlustus ja logistiline INFO

Võistluste AJAKAVA

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee või Sportity mobiilirakenduse kaudu

Noormeeste koondise juht: Tõnu Kaukis (tel: 528 6104)
Neidude koondise juht: Mikk-Mihkel Arro (tel: 5646 5572)
Koondise füsioterapeut: Henriette Porila
Treenerid: Viljo Grauding, Mairo Tänav (Tänak), Mikk Pahapill, Ester Legonkov, Rauno Kirschbaum, Leonid Brjuhhov, Toomas Suurväli, Holger Peel, Andrei Nazarov, Mihkel Lembit, Tiina Torop, Sander Prits, Riho Meri, Alar Madilainen, Romet Mihkels, Heiko Väät, Sven Andresoo, Erki Nool, Andres Laide, Kaja Ladva

Lisainfo:
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee

Tartus peetud 5000 m jooksu ajavõistlusel püstitas Jekaterina Patjuk ajaga 16:45.10 uue Eesti siserekordi.

37-aastane Patjuk, kes võistles sel distantsil sisehallis esimest korda, parandas esmakordselt Eestis toimuval võistlusel kasutatud elektroonilise tempomeistri abil senist Eesti naiste sisekordit enam kui 25 sekundiga. Varasem rekord 17.11,8 oli joostud Kadri Kelve poolt 2003. aastal Ameerika Ühendriikides Lincolnis.

Kehtivat meeste 5000 meetri jooksu Eesti siserekordit 13:54:2, mis on juba 45 aastat Enn Selliku nimele kuulunud sel korral alistada ei suudetud. Meestest rekordit püüdma läinud Tiidrek Nurme jooksis tulemuseks 14:18.38.

Tartu sisehallis toimunud rekordiüritusi saab järgi vaadata siit. 

https://www.youtube.com/watch?v=RNIYdCbGz-8

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tallinna Maratoni peakorraldaja
521 3331
mati@jooks.ee