“Staadionijutud” | Aivar Karotamm: maksin peale umbes kolm miljonit krooni, et Eestis võistlusi korraldada

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on seekord külalise rollis Eesti staažikaim mänedžer Aivar Karotamm.

Tatjana Lebedeva, Juri Sedõhh, Jüri Tamm, Bohdan Bondarenko, Virgilijus Alekna, Aleksander Tammert, Erki Nool, Andrus Värnik, Magnus Kirt, Rasmus Mägi – need on vaid mõned nimed Karotamme tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlaste nimekirjast.

„Ma ei tea, kui suur on minu roll nende sportlaste karjääris olnud. Mänedžer on üks osa taustajõududest. Mina olen teinud treenerite ja sportlastega koostööd. Me teeme koos hooaegade eel plaanid ja otsime võistlused, arvestades seda, mida sportlastel vaja on,“ ütleb Karotamm, kes tegeles ise nooruses kümnevõistluse ja odaviskega.

63-aastase Karotamme sõnul leiab maailmast täna paarkümmend igapäevaselt kergejõustiku mänedžerina töötavat inimest. „Üldiselt aetakse mänedžeride seas asju viisakalt, aga eks ka meil toimub võitlusi nagu igal teisel ärialal. Näiteks ülerääkimised. Ühe kuulusa Hollandi mänedžeri, ka Haile Gebrselassiega koostööd teinud Jos Hermensi hüüdnimi on „Snake“ (tõlge: uss). Tema on käinud teiste mänedžeride sportlastega rääkimas jutuga, et tal on pakkuda paremad tingimused. Aga see pole eetiline ja viisakas,“ räägib Karotamm.

Karotamm aitas Eestis korraldada aastate jooksul palju erinevaid kõrgetasemelisi kommertsvõistlusi. Tihe toetajate otsimine tegi selle töö tema hinnangul mänedžeriametist keerulisemakski.

„Ma ei ole ühtegi penni nende võistluste korraldamise eest saanud. Maksin peale kokku umbes kolm miljonit krooni, et Eestis õhtumiitinguid korraldada. Ja oma sportlastele ütlesin alati, et tulge võistlema ja aidake. Nad said vahel ainult boonust, muud midagi. Me ei leidnud kunagi nii palju sponsoreid, et suurt võistlust teha. Kui kutsusime võistlema Stefan Holmi, siis pidime ju ka konkurendid talle tooma. Samamoodi pidi Marko Aleksejevil konkurente olema, et ta ei peaks üksi hüppama enne Holmi ja teisi. Võistlust pidi tervikuna vaatama,“ selgitab Karotamm.

Viimastel aastatel pole Eestis enam kõrgel tasemel kommertsvõistlusi toimunud. Kas head ajad võiksid selles osas veel tagasi tulla? „Ma ei oska öelda. Oleme Mati Lilliallikuga arutanud, et Jumping Galat võiks uuesti korraldada. Idee oli isegi Saku suurhallis seda kunagi teha, aga juba üksnes vastava põranda maha panemine oleks maksnud miljon krooni. Oleme arutanud seda võistluste teemat, sest igas riigis peaks olema aastas vähemalt üks mõnus rahvusvaheline sise- ja välivõistlus. See oleks alale puhas reklaam,“ arvab Karotamm.

Saates tuleb muuhulgas juttu ka Karotamme tuntumatest hoolealustest, teiste seas Magnus Kirdist ja Rasmus Mägist, mänedžeritöö ülesannetest, suhtlusest võistluste korraldajatega, stardirahadest, maailma kergejõustiku hetkeseisust, närvidest ja armastusest spordi vastu.

Saate lõpus selgub eelmise küsimusmängu võitja ja paneme uue küsimusega auhinnaks välja taas „Staadionijuttude“ erilahendusega spordisärgi. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 18. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Täna, 3. novembril algas registreerimine populaarse noortesarja 50. hooaja võistlustele ja starti on oodatud kõik Eesti koolid oma võistkondadega. Erinevatel kergejõustikualadel võtavad mõõtu 10 – 14 aastased noored. Koolitiimid koguvad punkte 31-l üksikalal ja mitmevõistluse finaalis näidatud summade eest. Võistkonna suurus võib hooaja jooksul varieeruda 4 kuni 20 ja enama õpilaseni. Tiitlit kaitsevad Tartu Tamme Kool ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond. 

50. hooaja vanusegrupid: 

• vanem vanuseklass (PV ja TV) 2007/2008 sündinud poisid ja tüdrukud
• noorem vanuseklass (PN ja TN) 2009 ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud 

Võistkondlik arvestus toimub kahes grupis:

• I grupp: koolid, kus põhiastmes õpib 251 või enam õpilast
• II grupp: koolid, kus põhiastmes õpib 250 või vähem õpilast ja selles grupis võivad koolid moodustada ka ühendvõistkondi

Võistkonda võib kuuluda igas vanuseklassis igal alal maksimaalselt kaks võistlejat. Koolide paremusjärjestus selgub nelja vabariikliku etapi ja mitmevõistluse kokkuvõttes. 

50. hooaja vabariiklikud etapid:

• 5.detsember Võru Spordikeskus (peaalaks on 60 meetri jooks)
• 24. jaanuar Tallinn Lasnamäe Kergejõustikuhall
• 27. märts Tartu Ülikooli Spordihoone
• 30. mai Tartu Tamme staadion
• 14.-16. juuni Kuressaare (mitmevõistluse finaal)

Näiteks Gerd Kanter võistles sarjas osaledes Vana-Vigala Põhikooli, Maicel Uibo Põlva Kooli, Magnus Kirt Tõrva Gümnaasiumi, Ksenija Balta Nissi Põhikooli, Janek Õiglane ja Tanel Kangert Vändra Gümnaasiumi, Marek Niit ja Keith Pupart Kuressaare Gümnaasiumi, Mari Klaup ja Martin Järveoja Elva Gümnaasiumi, Kaarel Nurmsalu Tamsalu Gümnaasiumi, Liis Kullerkann Keila Gümnaasiumi, Ralf Tribuntsov Rakvere Reaalgümnaasiumi eest.

“Sellised võistkondlikud asjad, kus on vaja üksteisega arvestada ja tiimitööd arendada, need sobivad noortele ja mulle tundub, et see aitab ka õppetööle kaasa, sest ühiskond on ikka kooselu teistega, arvestamine ja iseenda rolli mõistmine meeskonnas,” usub tiitlit kaitsma asuva Tartu Tamme Kooli direktor Vallo Reimaa.

Koolivõistkonna osalemissoovist tuleb teavitada Kergejõustikuliitu hiljemalt 20. novembriks (reg@ekjl.ee) ja koolitiim registreerida SIIN

TV 10 Olümpiastarti on 1971.aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv noortesari, millest on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Sari katab kogu Eesti sest hooaja jooksul toimub üle poolesaja eelvõistluse maakondades ja viis vabariiklikku mõõduvõttu. Paremus selgub nii võistkondlikus kui individuaalarvestuses. 

Vaata sarja norme, rekordeid, juhendeid SIIT ja sarja uudiseid, saated SIIT

TV 10 Olümpiastarti peasponsor on Kalev, toetajad Nike, Acme, Super Skypark, Sportland, Orbit, Värska Vesi, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Eesti Olümpiakomitee.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327

Anu Säärits
ERR, spordisaadete toimetaja
anu.saarits@err.ee
5150829

Ilmus Eesti Kergejõustikuliidu oktoobrikuu Infokiri. Infokiri kajastab tähtsamaid uudiseid võistlusest, rekorditest, koolitustest ja teistest sündmustest, mida alaliit korraldab.

Infokirja saab lugeda SIIN

Infokirjaga saab liituda SIIN

ERGO Insurance SE annab viiendat aastat järjest välja noorte sportlase stipendiume, jagades sel aastal välja 25 000 eurot. Tänavu määrati stipendium üheksale individuaalala sportlasele ja ühele paarile. Saajate seas oli ka kaks kergejõustiklast – Lilian Turban ja Karl Erik Nazarov.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on kõigil valituks osutunud sportlastel potentsiaali lüüa läbi tipptasemel. „On tähelepanuväärne, et need noorsportlased on teinud tegusid juba täiskasvanute konkurentsis, kuid tippu jõudmiseks vajavad nad täiendavat tuge, tunnustamist ja tähelepanu. ERGO noorsportlase stipendium aitab kaasa sellele, et meie andekamate noorte üleminek täiskasvanute sporti kulgeks võimalikult sujuvalt,“ ütles ta. 

Tänavu pälvisid 2500 euro suuruse stipendiumi: 

• Karl Erik Nazarov – kergejõustik 
• Regina Oja – laskesuusatamine 
• Lilian Turban – kergejõustik 
• Kregor Zirk – ujumine 
• Tormis Laine – mäesuusatamine 
• Henri Roos – murdmaasuusatamine
• Eva-Lotta Kiibus – iluuisutamine 
• Greta Jaanson – sõudmine
• Heleene Hollas ja Liisa Soomets – rannavõrkpall
• Taavi Valter Taveter – purjetamine 

Kandidaatide hulgas oli mitmeid, kelle eesmärk on esindada Eestit olümpiamängudel. Meie omakorda soovime toetada talentide ettevalmistust, osalemist võistlustel ning ka taastumis- ja ettevalmistusprotsessi,“ lisas ERGO esindaja.

Hindamiskomisjoni töös osalesid pika tippsportlase karjääriga spordiekspert Allar Levandi ja EOK spordidirektor Martti Raju ning ERGO esindajad Marek Ratnik, Alo Alunurm ja Erko Makienko.  

Viiendat aastat väljaantav ERGO noorte sportlaste stipendium on suunatud pühendunud noorte sporditee jätkamise toetuseks ning mõeldud treening- ja võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks. Tänavu laekus enim avaldusi järgmiste spordialade esindajatelt: jalgrattasport, ujumine, kergejõustik, suusatamine, sõudmine ja aerutamine.

Eesti kergejõustikuliidu juhatus kinnitas 29. oktoobril toimunud koosolekul 2021. aasta võistluskalendri.

Eesti kergejõustiku kalenderplaan sisaldab 2021. aastal olulisemaid Eestis korraldatavaid kergejõustikuvõistlusi ning koondise lähetustega seotud rahvusvahelisi võistlusi.

Klubid saavad saata oma täiendused kohalike ja klubide võistluste osas aadressile reg@ekjl.ee. 
Võistluste registreerimisel EKJLi võistluskalendris loodab Eesti Kergejõustikuliit võistluste korraldajate mõistvale suhtumisele, et kõik traditsioonilised ja ka uued võistlused mahutatakse võistluskalendrisse selliselt, et nende toimumisajad ei kattu sama võistlejaskonda hõlmavate üleriigiliste võistlustega.

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Sportlane Rasmus Mägi viib saates “Minu Eestimaa” televaatajad Käärikule Seinamäge vallutama.

“Kääriku kogu tervikuna on olnud kogu mu perele alati südamelähedane koht. Vanemad omal ajal, kui nemad sporti tegid, siis nad käisid siin laagerdamas. Nüüd on nad toonud meid siia juba varasest lapsepõlvst, käime siin sügisel, suvel ja kevadel. Just Seinamägi on üks neid legendaarseid kohti, kust me iga kord siin olles läbi tuleme. Saavad ka kõik noored proovida siit üles joosta või kõndida või mis parasjagu kellelegi jõukohane on. Nüüd hiljem, tippsportlasena on seda mäge võimalik kasutada nii treeningute osana kui ka lihtsalt tulla siia kosutust otsima või matkama,” rääkis Mägi.

Ta lisas, et iga kord, kui ta Seinamäge näeb, tekib tal tunne, nagu viibiks seal esimest korda. Kui mäest on vaja üles joosta tekivad tal ka ärevad mõtted.

“Ei arvaks, et see ülesronimine nii raske on. Võib olla väiksema ja nooremana oli isegi kergem, sest seda lihasmassi oli natuke vähem, mida siit üles vinnata. Praegu see on aga üsna sarnane minu põhiala pingutusele ehk 400 meetri tõkkejooksule nii ajaliselt kui ka füüsilise valu poolest, mida seal üleval tunda saab – päris sarnane tunne sellega, mida tavaliselt finišis tunda saab,” kirjeldas Mägi ja lisas, et mäe tippu jõuab ta umbes 45 sekundiga.

Kõige paremini tunneb end Mägi just siis, kui ta ümber on rohelust ja mägesid. “Võib olla see on natuke mu nimesse sisse kirjutatud, et mägede vahel tunnen ennast paremini ja Lõuna-Eesti on ju Eestis selleks ideaalne koht. Siin on nii rohelust, natuke ka mägesid – nii palju kui meil neid on. Kindlasti on see kosutav igas mõttes ja laadiv ja pakub kõike, mida hingele tarvis,” rääkis Mägi.

Ta lisas, et loodus on inimesele kõige loomuomasem keskkond. “Eestimaa aastaajad pakuvad meile vaheldust, mida mujalt ei saa ja ma arvan, et see ongi meie kõige suurem tugevus, mida tasub hoida ja väärtustada,” sõnas Mägi.

“Minu Eestimaa” on eetris kolmapäeviti kell 20.00.

Tekst on refereeritud rahvusringhäälingu meelelahutusportaalist (ERR Menu).

16. oktoobril kinnitas juhatus EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni uue koosseisu. Täna toimus esimene koosolek, kus tutvustati komisjoni liikmetele kutsekomisjoni tegutsemis- ja töökorda ning arutati koolituskalendrit ja tulevikuplaane. Koosoleku üheks eesmärgiks oli ka valida endi hulgast esimees ja aseesimees.

Kutsekomisjonis jätkavad tööd Harry Lemberg, Eva Kuningas ja Liisa Roos. Uueks esimeheks valiti Heiki Tuul ja aseesimeheks Anu Kaljurand. Kutsekomisjoni tööd koordineerib Berit Kivisaar.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on sedapuhku külas kaugushüppelegend Tõnu Lepik, kes võitis tiitlivõistlustel kolm medalit ja tuli ajaloolisel Mehhiko olümpia finaalvõistlusel viiendaks.

Üheks saate põhiteemaks kujunebki just too 1968. aasta olümpia, kus ameeriklane, Lepiku eakaaslane Bob Beamon parandas maailmarekordit uskumatuna näiva 55 sentimeetri võrra. Küsime Lepikult, mis tegi “sajandi hüppe” autorist erilise mehe ja kas tema õhulend ikka kindlasti sedavõrd pikk oli.

“Juba visuaalselt oli näha, et see hüpe oli väga pikk. Kui käisime sama aasta talvel USA-s võistlemas, astus ta napilt sama pika hüppe üle. Beamon oli looduslaps. Kui võrrelda mind ja teda, siis ta oli minust pea kakskümmend kilo kergem. Tema reielihas oli sama suur nagu minu säärelihas. Aga ta oli äärmiselt kerge ja plahvatuslik,” meenutab 74-aastane Lepik.

Lepiku enda Mehhikos hüpatud 8.09 püsis Eesti rekordina kauem kui Beamoni maailmarekord, ent lõpuks sai seegi Erki Noole poolt ühe sentimeetriga löödud. Lepiku siserekord 8.05, mis tõi talle 1970. aasta esimestel Euroopa sisemeistrivõistlustel kulla, on aga tänaseni vanim Eesti siserekord.

“Kaugushüpe tundub kõige lihtsam ala kergejõustikus ja osalejaid on sel alal tõesti tihti kordades rohkem kui pikamaajooksus. Tegelikult on see aga väga peen ja tunnetuslik ala. Hoojooks, rütm, viimased sammud, õhulend – kõik peab paigas olema. Minu 100 meetri jooksu rekord oli käsiajaga 11,2, aga viimased neli sammu olid mul sama kiired nagu 10,4 meestel. Just minu viimased sammud – neid loeti maailma parimaks. Ma pole siiani näinud kedagi, kes nii hästi suudaks hüppest välja lennata. Kehaasend, väljalend, võimas pöiatöö ja rütmitunnetus – need olid minu trumbid,” ütleb Lepik.

Äsja armastatud spordiarsti Muza Lepikuga 51. pulma-aastapäeva tähistanud Tõnu Lepik räägib saates muuhulgas, millise nüansi lihvimisega ta nägi tippsportlasena enim vaeva, kuidas õnnestus elu pikimad hüpped teha just tiitlivõistlustel, miks Nõukogude Liidu treenerid teda alati hea meelega koondisse võtsid ning mida arvab ta maailma ja Eesti parematest hüppajatest. Seejuures ütleb Lepik välja nime, kes peaks tema hinnangul juba eeloleval talvel olema võimeline Eesti siserekordi 8.05 ületama.

Saate lõpus esitame kuulajatele taas küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 17. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Alates 2009. aastast TTÜ spordiklubisse kuulunud Magnus Kirt alustab uue hooaja ettevalmistust Audentese spordiklubi nimekirjas. Kirdi sõnul olid muudatuse peamisteks põhjusteks tipptasemel treeningutingimused ja Audentese toetav süsteem.

Kodulinnast Tõrvast 2009. aastal pealinna siirdunud Kirt asus ülikooli õppima ärindust ning liitus samal aastal ka TTÜ spordiklubiga. Viimastel aastatel oli Eesti odaviskerekordi omanik aga spordiklubi ainukene kergejõustiklane. ,,Võrreldes minu eelmise koduklubiga on Audentes rohkem kergejõustikule suunatud ning siinne süsteem toetab ala harrastamist,’’ selgitas Magnus. ,,Audentese spordikeskuses olen treeninud juba pikalt, kuid spordiklubiga liitumine võimaldab mulle veelgi paremaid tingimusi tipptasemel treenimiseks: saan aastaringselt visata oda, joosta, ujuda ja akrobaatikat teha. Audentese spordiklubi on uuendustele avatud ning käib ajaga kaasas, et pakkuda tasemel tingimusi ka kodumaal. Uueks hooajaks loodan siin teha väga hea ettevalmistuse ning soovin võistlusperioodil jälle konkurentsivõimeline olla,’’ lisas Magnus.

Lisaks Doha maailmameistrivõistluste teise koha omanikule kuuluvad viimaste aastate edukaimasse kergejõustikuklubisse ka Rio OM-i 4. koht Martin Kupper, Londoni MM-i 4. koht Janek Õiglane, Eesti rekordiomanikud Liina Laasma ja Karl Erik Nazarov ning paljud teised praegused Eesti tipud. ,,Magnuse liitumine Audentese spordiklubiga on meie jaoks väga suur rõõm. Ta on aastaid Audentese spordikeskuses treeninud ja spordiklubiga liitumine on tore jätk meie koostööle. Soovime spordiklubina pakkuda parimaid treeningutingimusi nii lastele, noortele kui ka tipptasemel sportlastele nagu Magnus. Kindlasti innustab tema eeskuju noori usinamalt treenima ja lisab väärtust meie klubile,’’ lisas Audentese spordiklubi juhataja Peeter Tishler.

Täna, 19. oktoobril tähistab 60. juubelit kergejõustikutreener Taivo Mägi.

Taivo Mägi on lõpetanud 1979. aastal Tartu 7. Keskkooli ja 1987. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Alustas treeninguid 1970. aastal Tartu kergejõustikukoolis Andres Nirgi juhendamisel.

Võitnud aastatel 1980-1986 Eesti meistrivõistlustel 400 ja 800 meetri jooksus ning tõkke- ja teatejooksudes kokku 19 medalit, sealjuures 800 meetris kaks ja teatejooksus kuus kulda. 1983. aastal kuulus ta Eesti rekordi 3:09.0 jooksnud 4×400 meetri teatenelikusse.

Isiklikke rekordeid: 400 m 48.2 (1983), 800 m 1:47.9 (1985), 400 m tõkkejooks 53.36 (1984).

Aastakümneid treenerileiba maitsnud Taivo Mägi valiti 2014. aastal koos abikaasa Anne Mägiga aasta treeneriks. Kuulsaimaks õpilaseks on poeg Rasmus Mägi, lisaks pojale on juhendanud tütar Maris Mägit, mitmevõistlejat Grit Šadeikot ning jooksjaid Henno Haavat ja Aarne Nirki.

Soovime juubilarile jätkuvat tegutsemislusti ja jaksu noorte kergejõustiklaste kasvatamisel!

Poolas Gdynias toimunud poolmaratoni maailmameistrivõistlustel näitasid eestlased head vormi. Tiidrek Nurme jooksis uue Eesti rekordi, Jekaterina Patjuk ja Roman Fosti parandasid isiklikke tippmarke.

Tiidrek Nurme püstitas uue poolmaratoni maanteejooksu Eesti rekordi – 1:02.20. Selle võimsa tulemusega saavutas Nurme maailmameistrivõistlustel 41. koha ning alistas varasema Eesti maanteejooksu rekordi täpselt 40 sekundiga, mida hoidis 2001. aastast Pavel Loskutov.⁣⁣

“Viimase kilomeetri võinuks veel kiiremini joosta, jõudu jäi sisse”, mainis Nurme peale etteastet. “Tunne oli hea ja kõik läks plaanipäraselt, järgmiseks eesmärgiks on poolmaraton 60 minutiga joosta”, jätkas sihikindel maratoonar.

Varasemale, 19 aastat Pavel Loskutovi käes olnud poolmaratoni Eesti rekordi ületamisele oli väga lähedal ka Roman Fosti, kes läbis distantsi ajaga 1:03.03. Selle tulemusega saavutas staier 114 lõpetaja seas 59. koha.

“Esimesed 2,5 ringi oli enesetunne väga hea, neljandal ringil hakkas piimhape jalgades võimust võtma”, lausus Fosti, kes enda varasemat poolmaratoni tippmarki kärpis 42 sekundiga.⁣

Meeste jooksus võidutses 19-aastane ugandalane Jacob Kiplimo ajaga 58.49. Hõbedasele kohale tulnud Kibiwott Kandie kaotas võitjale 5 ja kolmandaks jäänud Amedework Walelegn 19 sekundiga.

Naiste poolmaratoni distantsil pälvis Jekaterina Patjuk uue isikliku rekordi 1:13.08-ga 63. koha. Jekaterina andis peale jooksu mõista, et viimasel ringil läksid jalad raskeks, ” Õnneks esimesed 15 km olin head tööd teinud, seepärast ka hea lõpuaeg”.

Aeg tähistab Eesti kõigi aegade kolmandat tulemust. Temast jäävad nüüd ettepoole ainult rekordiomanik Jane Salumäe (1:10.10) ja Liina Luik (1:12.44).

Naiste seas krooniti maailmamesitriks teist korda Keenia pikamaajooksja Peres Jepchirchir, kes ületas finišijoone uue maailmarekordi 1:05.16-ga. Hõbemedali pälvis uue Saksamaa rahvusrekordiga Etioopia päritolu Melat Yisak Kejeta (1:05.18) ja pronksmedali võitis kaasmaalanna Ababel Yeshaneh ajaga 1:05.19.

Kõik tulemused

Võistlus järgi vaadatav:

https://www.youtube.com/watch?v=P1jZmqfwoRk

Pühapäeval, 1. novembril esineb Tallinna Spordihallis Soome tõkkesprinter Annimari Korte.

Annimari Korte on Soome rekordiomanik 100 meetri tõkkejooksus ajaga 12.72. Ta on osalenud 2018. aastal Euroopa Meistrivõistlustel, 2019. aastal Doha Maailmameistrivõistlustel poolfinaalis ning samuti on ta täitnud Tokyo Olümpiamängude normi.

Koolitus on mõeldud nii treeneritele, sportlastele kui ka kõigile huvilistele. Koolituse hind on 25 eurot. Tasumine toimub enne koolitust arve alusel ning arved väljastatakse eelregistreerimise põhjal. 

REGISTREERIMINE

Koolitus kestab orienteeruvalt 11.00-13.00 ning see annab 3 täiendkoolitustundi. Koolitusele saab registreerida 26. oktoobrini.

Koolitus toimub inglise keeles!

Lisainfo
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
+372 524 2000

Eesti kergejõustik tähistab tänavu 100. aastapäeva ning sel puhul on meie atleetide saavutused luubi alla võtnud ka Rahvusvaheline Kergejõustikuliit. World Athletics (WA) kirjutab oma koduleheküljel, et ehkki Eesti on väikeriik, oleme saavutanud suuri tulemusi.

Kui kergejõustiku alaliidule pandi alus 1920. aasta 21. jaanuaril, siis tegelikult tegeleti Eestis kergejõustikuga juba umbes 40 aastat enne organisatsiooni loomist, “Ajalugu näitab, et 19. sajandi viimasel veerandil toimusid näiteks jooksuvõistlused. Mitmed eestlased osalesid 1912. aasta Stockholmi olümpial, kuid keegi ei naasnud medaliga.”

Eesti kergejõustiku üks varajasi kangelasi oli Jüri Lossmann. Ta alustas jalgpalliga, kuid liitus 1913. aastal 22-aastaselt kergejõustikuklubiga ning võitis mitu Venemaa tiitlit ja püstitas rekordeid, ehkki ta sai I maailmasõjas haavata.

1920. aasta Antwerpeni olümpial võitis Lossmann maratonis hõbeda, kaotades kulla kaela saanud soomlasele Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. Ta on Eesti esimene olümpiamedalist kergejõustikus.

Meie esimene maailmarekordimees oli Aleksander Klumberg, kelle kümnevõistluse tippmark tehti ametlikuks maailmarekordiks 1922. aastal. Kaks aastat hiljem võitis ta samal alal Pariisi olümpialt pronksi.

Eesti spordiajaloos on selge roll ka Arnold Viidingul – temast sai 1934. aastal Euroopa esimene tšempion kuulitõukes. Kaks aastat hiljem oli ta Berliini olümpial medalisoosik, kuid võistlus läks nässu ja lõpp-protokolli kanti kaheksas koht. Samal suvel tõukas ta Eesti uueks tippmargiks 16.06, mis toonuks olümpial medali.

1938. aasta EMiks oli Viiding Eesti teine number. Esimest viiulit mängis Aleksander Kreek, kes võitis Pariisis ka kuldmedali. Kreek unistas ka suurepärasest tulemusest olümpial, ent II maailmasõda tõmbas sellele lootusele vee peale. Küll on tema suguvõsas üks olümpiavõitja olemas, sest tema lapselaps Adam võitis 2008. aastal Pekingis Kanada särgis sõudmises kulla. Ta on ka kolmekordne maailmameister.

Rahvusvahelise alaliidu koduleht jätkab, et kergejõustikus võinuks Eestile esimese kulla tuua kümnevõistleja Heino Lipp. Nõukogude Liit ei lubanud tal aga reisida, sest kardeti, et mees võib põgeneda. Olümpiamängudel ei jäänud Lipul siiski käimata, sest 1992. aastal kandis ta Barcelonas avatseremoonial Eesti lippu.

Kui praegu pole Eesti käimisel just parimad ajad, siis 1950ndatel tõi eestlane Bruno Junk Nõukogude Liidule kaks pronksmedalit. Esimene neist tuli 1952. aastal Helsingis 10 km käimises, teine neli aastat hiljem poole pikemal distantsil.

Junk püstitas 1951. aastal 15 km käimises maailmarekordi ning pärast 1959. aastal lõppenud karjääri tegeles ta treeneri ja spordijuhina. Vahemikus 1979-87 oli ta Eesti Kergejõustikuliidu president.

Häid tulemusi tegid ka naised. Virve Roolaid tuli 1954. aasta EMil odaviskes teiseks ning ta on seni ainus eestlanna, kes on võitnud välitingimustes tiitlivõistluste medali.

Iga spordisõber teab, et Eestil on mitmevõistluses pikad traditsioonid. 1960ndatel säras Rein Aun, kes oli 1964. aasta olümpial kümnevõistluses teine, jäädes kullast 45 punkti kaugusele.

Eesti kergejõustiku esimene olümpiakuld tuli 1972. aastal Münchenist, kus Jüri Tarmak oli parim kõrgushüppes. Kaheksa aastat hiljem tõusis poodiumi kõrgeimale astmele kolmikhüppaja Jaak Uudmäe.

Mitmevõistlus ja heitealad on toonud kulda ja karda

Meie kergejõustiku esimene staar pärast taasiseseisvumist oli mitmevõistleja Erki Nool. Ta võitis karjääri jooksul kamaluga tiitlivõistluste medaleid, millest magusaim tuli 2000. aastal Sydneys, kus ta krooniti kümnevõistluse olümpiavõitjaks.

Austraaliasse minnes polnud Nool favoriit, ehkki ta kuulus medalipretendentide hulka. Ehkki oma trumpalal teivashüppes ei õnnestunud meie mehel särada, korvas ta selle isiklike rekorditega kuulitõukes ja 1500 m jooksus.

Medalisära pole Eesti kergejõustikust kadunud ka viimasel 15 aastal. Meie lippu on kõige kõrgemal hoidnud heitealad. On ju kettaheitja Gerd Kanter nii maailmameister kui ka olümpiavõitja ning ta on Bruno Junki ja Jüri Tamme kõrval kolmas kergejõustiklane, kel on olümpiamängudelt ette näidata kaks medalit. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis ta 2008. aastal Pekingis, neli aastat hiljem Londonis oli vägilane kolmas.

Odaviskes on meile kuulsust toonud nii 2005. aasta maailmameister Andrus Värnik kui ka Eesti rekordi üle maagilise 90 meetri piiri nihutanud Magnus Kirt, kes võitis mullu Doha MMilt hõbemedali. Sama värvi autasu riputati ka mitmevõistleja Maicel Uibo kaela.

Oma põhjaliku ülevaate lõpetuseks tabab Rahvusvaheline Kergejõustikuliit naelapea
pihta: “Eestlased on 21. sajandil näidanud, et veidi enam kui 1,3 miljoni elanikuga riik suudab kergejõustikus hüpata üle oma varju.”

17. oktoobril toimuvad Poolas Gdynias poolmaratoni maailmameistrivõistlused, kus Eestit esindavad Jekaterina Patjuk, Tiidrek Nurme ja Roman Fosti.

Lõplike arvude põhjal on Gdynias toimuvatele maanteejooksu maailmameistrivõistlustele, mis on ainus kergejõustiku tiitlivõistlus 2020. kalendriaastal, registreeritud 157 meest ja 126 naist 62 riigist. Nende hulgas kolm Maarjamaa staierit.

Gdynia poolmaratoni MM on esimene kergejõustiku tiitlivõistlus alates COVID-19 pandeemia algusest, seetõttu hindab Nurme seda võimalust väga kõrgelt: “See sündmus ei puuduta mitte ainult jooksumaailma, vaid rahvusvahelisi spordivõistlusi üleüldse.” Nurme on seadnud selle oma võistluskalendris olulisele kohale. “Olen selleks paar kuud valmistunud ning tänaseks küllaltki heas füüsilises seisundis, et üks hea etteaste teha,” lisas maratoonar.

Eesti rekordi 10 km maanteejooksus kuu aega tagasi jooksnud Nurme peamiseks eesmärgiks on targalt ja keskendunult võistelda. “Hinnates oma hetkeseisu, siis julgen loota Eesti rekordi ületamisele poolmaratoni distantsil. Ajalugu on näidanud, et poolmaratoni maailmameistrivõistluste kõrged kohad jagatakse kiirete aegadega. Võimalik, et tegemist on läbi aegade kõige konkurentsitihedama tiitlivõistlusega jooksumaailmas, sest mitmed riigid on välja pannud lausa kuus jooksjat. Sellist võimalust ei ole näiteks olümpiamängude maratonijooksus,” lisas Nurme, kes ootab põnevusega laupäevast jooksu.

Roman Fosti läheb MM-ile otse Keenia treeninglaagrist ning mehe eesmärgiks on parandada isiklikku rekordit. “Raske on seada kindlat sihti, kuna rada ja ilm võivad mängida olulist rolli. Sellegipoolest soovin ma joosta isikliku rekordi.” Fosti poolmaratoni tippmark 1:03.45 pärineb kahe aasta taguselt poolmaratoni MM-ilt. “Mulle sobivad tugevas konkurentsis jooksud, seega ootan ka sellelt võistluselt head tagasisidet, kuidas on seis võrreldes naaberriikide või siis teiste konkurentidega,” jätkas maratoonar.

Kevadel Valencias Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse maratonis jooksnud (2:12.49) Fosti on saanud viimased poolteist kuud segamatult treenida ning ootab laupäevaselt mõõduvõtult head resultaati.

Harry Lembergi hoolealune Jekaterina Patjuk andis mõista, et on käinud mitmetel linnamaratonidel, kuid maanteejooksu tiitlivõistlusel osalemine on esmakordne kogemus. “Vorm on hea ja tervis korras, ootan võistlust juba huviga,” sõnas tänavune 10 000 m jooksu Eesti meister.

• Stardinimekirjad – mehed/naised
• Stardinimekirjad riikide kaupa

Stardipauk naiste poolmaratonile antakse kell 12.00 ja meeste jooksu algus on kell 13.30.

Ajakava ja rohkem infot leiab võistluste kodulehelt: https://worldathleticshalfmarathon.com/gdynia2020/

Otselink:

https://www.youtube.com/watch?v=P1jZmqfwoRk&feature=emb_title

Lisainfo:
Kristel Berendsen
Saavutusspordi juht
528 9062
kristel@ekjl.ee

Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
503 5541
jan@ekjl.ee

EOK ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tippsportlaste haridusstipendiumite konkursile laekus alanud sügissemestril tavapärasest koguni veerandi võrra rohkem taotlusi – kokku 40. Kergejõustiklastest pälvisid haridusstipendiumi Robin Nool, Lembi Vaher, Kätlin Piirimäe ja Henri Sai

Eesti Olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlased kõrgharidust alati väärtustanud. „Tavapärasest veel suuremas huvis haridusstipendiumite vastu on tunda koroonaviiruse poolt meie ellu tehtud korrektiivide mõju. Tippsportlased, kes on tuntud oma sihikindluse poolest eesmärkidele pürgimisel, seadsid endale ajal, kui treening- ja võistlusvõimalused on piiratud ning enamik tiitlivõistlusi edasi lükatud, uued kõrged sihid hariduses,“ rääkis Inno. 

Kolmekümnest stipendiumi pälvinud sportlastest üle poole on korduvtaotlejad, kaheksa on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku rahuldati taotlusi summas 25 711 eurot. Toetatavad sportlased on seekord 22 spordialalt: 

• Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
• Kaidi Elmik (kurling)
• Grete Gaim (laskesuusatamine)
• Mari-Liis Juul (pararattasport)
• Stefan Kaibald (võrkpall)
• Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
• Mihkel Kalja (jalgrattasport)
• Joosep Karlson (aerutamine)
• Kristjan Koll (murdmaasuusatamine)
• Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
• Kristin Kuuba (sulgpall)
• Armin Evert Lelle (ujumine)
• Sander Maasing (jalgrattasport)
• Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
• Robin Nool (kergejõustik)
• Ants Oscar Pertelson (judo)
• Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
• Kätlin Piirimäe (kergejõustik)
• Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
• Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
• Martin Remmelg (laskesuusatamine)
• Henri Sai (kergejõustik)
• Katrin Smirnova (laskmine)
• Anna Sokk (karate)
• Tanel Sokk (korvpall)
• Maria Susi (iluvõimlemine)
• Lembi Vaher (kergejõustik)
• Lise Anette Vaher (mäesuusatamine)
• Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
• Jasmiin Üpraus (veemootorisport)

Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Sisekaitseakadeemia, väljaspool Eestit IMC Fachhoochshule Krems, London South Bank University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks ja University of Memphis. 

Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.

Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.

Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös korraldatav noortesporti propageeriv võistlussari TV 10 Olümpiastarti tähistab juubelit – 5. detsembril alustab Võrus sari juba oma 50. juubelihooaega. 12. oktoobril 1971. aastal jõudis esmakordselt ekraanile TV 10 Olümpiastarti saade.

TV 10 Olümpiastarti sarjast on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi saanud paljude teiste alade koondislased. Võistlussari on olnud näiteks avastardiks olümpiavõitja Gerd Kanteri ja paljude teiste Eesti kergejõustikutippude – nagu Andrus Värnik, Ksenija Balta, Marek Niit, Grit Šadeiko – karjäärile.

Eesti kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe loodab edaspidi rohkem abi kohalikelt omavalitsustelt. “Kuhu tahan järgmisel aastal rõhuasetuse panna – et kohalikud omavalitsused näeksid ja annaksid rohkem panust selle võistlussarja toimumisele ja elluviimisele kohalikul tasandil,” lausus ta ERR-ile.

“Võib-olla arutada oma spordiliitudes, kohalikul tasandil, kuidas oleks lähetatavaid koole võimalik paremini toetada: kooli enda võistkonna varustus, transpordikulude katmine… võib-olla pigem toetust kohalikele üritustele.”

“Alaliidu poole pealt üritame hoida heal ja kõrgel tasemel vabariiklikud etapid,” jätkas Lippe.” Ka siin üritame järjest rohkem ja rohkem tuua sisse rahvusvahelisi teenuseid – telepildi tootmine kohapeal. Et lapsed näeksid võistlust ka kohapeal.”

TV 10 Olümpiastarti on kaheastmeline võistlussari, mis katab ära terve Eesti: eelvõistlused maakondades ja viis üle-eestilist võistlust (ühel hooajal) – neli üksikalade etappi ning üks mitmevõistluse finaaletapp. Võisteldakse võistkondlikus ja individuaalarvestuses. Võistlused toimuvad kahes vanuseklassis: vanem grupp – 13-14-aastased poisid ja tüdrukud ning noorem grupp – 12-aastased ning nooremad poisid ja tüdrukud. Võistkondlikus arvestuses võistlevad koolide võistkonnad. Ühel üleriiklikul etapil oli esindatud keskmiselt 62 kooli ja võistleb 325 last üle Eesti (2015. a. statistika).  

Noorte kergejõustikusari alustab järgmisel kuul maakondlike eelvõistlustega juba oma 50. hooaega:

12. oktoobril 1971. aastal jõudis esmakordselt ekraanile “TV 10 Olümpiastarti” saade. Noorte kergejõustikusari alustab järgmisel kuul maakondlike eelvõistlustega juba oma 50. hooaega.

Telesaated noortesarja etappidest jõuavad 50. hooaega järjest ekraanile ja nii saadete kui võistluste ainsaks ohustajaks on vaid koroonaviirus.

“Kui seal on piirangud, siis ma ei kujuta ette, et kuidas maskis peaks jooksma? See on asi, mida oleks väga raske meil hästi näidata, kui kõik on maskis. Muus osas kõik on väga hästi ja järgmine 50 aastat ootab,” lausus ERR-i juhatuse esimees Erik Roose hooaja avaüritusel.

Juubelihooajale lükkas hoo sisse TV 10 peakorraldajate rahvusringhäälingu ja kergejõustikuliidu ning sarja toetajate vaheline mõttevahetus. Sarja peasponsor Kalev panustab sooviga, et üha rohkem noori Eestis liiguks ja nakatuks spordipisikuga.

“See TV 10 Olümpiastarti on meie spordi rohujuure tasandi platvorm,” lausus Orkla Eesti AS-i juhatuse esimees Kaido Kaare. “Sealt hakkavad need noored arenema, neid treenitakse, mitte kõik ei saa olümpiavõitjaks, mitte kõik ei jõua ka maailma areenile, kuid kindlasti tuleb spordipisik ja tahe sporti teha.”

Noorena spordirajal kogetava pingutuse ja tulemuse vaheline seos aitab hiljem ükskõik millises ametis tööd tehes kergemalt stressi taluda ja toob osalejad ringiga sarja juurde tagasi.

“Paljudest noortest, kes täna võistlevad, saavad tulevikus ettevõtete omanikud ja juhid ning potentsiaalsed sponsorid ka jätkuvaks 50 aastaks,” lausus CoomorLander OÜ tootejuht Gunnar Ploom.

Suurte koolide seas võistkondlikku võitu kaitsma hakkavaid Tartu Tamme Kooli õpilasi otsustasid kooli vilistlased Estiko juhid Neinar ja Kristo Seli premeerida uue spordivarustusega. TV 10 Olümpiastarti sarjas ootab juubelihooajal noori üle poolesaja maakondliku eelvõistluse ja peakorraldajate suurim ootus on, et sponsorite kõrval kasvaks kohalike omavalitsuste aktiivsus, et linnad ja vallad aitaks senisest rohkem koolide võistkondi.

“Arutada oma spordiliitudes, oma kohalikul tasandil, kuidas oleks võimalik lähetatavaid koole parem toetada? Kas see siis on kooli enda varustus, transpordikulude katmine,” ütles kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe.

EOK on saanud viimastel aastatel ROK-ilt erandliku loa viia olümpiapäev läbi just TV 10 finaali ajal, mitte ROK-i ettekirjutatud kuupäeval (23. juunil, kui on ROK-i sünnipäev).

“Tutvustasime ROK-ile, et mis asi on TV 10 Olümpiastarti,” lausus EOK peasekretär Siim Sukles. “Vastus oli väga selge, et vau – selline asi! Tehke, millal tahate, kui saate nendega koostöös teha, siis tehke kasvõi talvel.”

Koolitiimide registreerimine pole ametlikult veel alanud, kuid mitmed koolid on oma osalusoovi kergejõustikuliitu juba ära saatnud. 50. hooaja ootus on suur.

11. oktoobril toimusid Järvakandis Eesti murdmaajooksu meistrivõistlused, kus selgusid parimad alates U14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Täiskasvanud ja U23 klassi naised võistlesid 6 km ja mehed 10 km distantsil, U20 mõlemad vanused 3 km distantsil. U18 noormehed selgitasid meistrid 3 km pikkusel rajal, U18 neiud aga 2 km pikkusel rajal. U16 vanuse poisid jooksid 2 km, U16 tüdrukud 1,5 km. U14 vanuseklassis läbisid nii tüdrukud kui poisid 1 km.

Naistest krooniti Eesti meistriks Laura Maasik (Nõmme KJK), kes juhtis tervet 6 km distantsi algusest lõpuni, võidutsedes ajaga 21:09. Maasiku järel lõpetas teisena Pille Hinn (Sparta SS), kes läbis trassi ajaga 21:18 ja kolmanda koha võitis Maria Veskla (Sparta SS) 22:40-ga

Meeste arvestuses võitis 10 km distantsi Karel Hussar (SK Jooksupartner) ajaga 31:52. Hõbeda teenis möödunud aasta meister Olavi Allase (Tartu SS Kalev) 32:15-ga ning pronksmedal riputati kaela Juri Kovaljovile (Audentese SK), kes läbis distantsi 32:24-ga. Kovaljov oli selle tulemusega ka parim U23 vanuseklassi jooksja.

Meeste U23 arvestuses läks hõbemedal Mark Abnerile (Treeningpartner) 32:40-ga ning pronksine autasu riputati kaela 32:51-ga Andry Soole (Sparta SS). Naiste U23 vanuseklassi meistrikulla võitis Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe) 24:17-ga. Tema järel lõpetas ajaga 24:43 Jelizaveta Ševtsova (KJK Kalev-Sillamäe) ja kolmandana Annika Roosleht (Treeningpartner) 25:53-ga

Noormeeste U20 klassis ei jätnud teistele sõnaõigust Audentese SK sportlane Robelt Telpt, kes võitis 3 km distantsil meistrikulla täpselt 9 minutiga. Talle järgnes 9:16-ga Kalev Hõlpus (Rapla JK) ning pronksi teenis 9.29-ga Johan Tamm (Tartu SS Kalev). Naiste sama vanuse jooksu võitis Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe) tulemusega 10:37. Teise koha saavutas Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK) 11:25-ga ning kolmas oli 11:56-ga Birgit Veldi (Saue KJK). 

Noormeeste U18 3 km murdmaajooksu esikoha teenis tulemusega 9:21 Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi), kellele järgnesid 9:36-ga Raimond Parts (Treeningpartner) ning 9:37-ga Marko Gerassimov (Valga SK Maret-Sport). Neidude U18 vanuses näitas kõige väledamat minekut Mari Mai Ruus (Tartu SS kalev), kes läbis 2 km raja 6:55-ga. Sekundiga kaotas võitjale Anete Randma (SK Fortis), tulemusega 6:56 ja pronksmedal riputati kaela 6:59-ga Triin Eralale (Rapla JK).

Poiste U16 meistriks krooniti Kevin Jõesoo (Rapla JK) ajaga 5:58. Jõesoo järel ületas lõpujoone Gregor Rasva (Audentese SK) ajaga 6:02, kolmas oli Romet Kivi (SK Viraaž) 6:11-ga. Tüdrukute U16 vanuseklassis võidutses Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), kes läbis 1,5 km pikkuse distantsi ajaga 5:31. Hambidge järel teenis hõbeda 5:34-ga Marleen Koll (Audentese SK) ja pronksmedali viis koju Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) tulemusega 5:36

Kõige noorema vanuse ehk U14 poiste arvestuses võitis meistritiitli Romet Ridalaan (UP Sport) 2:59-ga. Hõbemedali teenis 3:02-ga Andre Näppi (SK Lindon) ja kolmandaks tuli Aksel Tähepõld (Saue KJK) 3:03-ga. Kõige nooremate tüdrukute Eesti meistriks krooniti Hedi Andre (SK Elite Sport), kelle võiduajaks märgiti 3:07. Hõbeda võitis Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike) ajaga 3:13 ning pronksile tuli Kristiin Paas (UP Sport) 3:16-ga. 

Tüdrukud U14 vanuseklassi esikolmik (1km):
1. Hedi Andre (SK Elite Sport) – 3:07
2. Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike) – 3:13
3. Kristin Paas (UP Sport) – 3:16

Poisid U14 vanuseklassi medalikolmik (1km):
1. Romet Ridalaan (UP Sport) – 2:59
2. Andre Näppi (SK Lindon) – 3:02
3. Aksel Tähepõld (Saue KJK) – 3:03

Tüdrukud U16 vanuseklassi parimad 1.5 km distantsil:
1. Viola Hambidge (Pärnu SK Altius) – 5:31
2. Marleen Koll (Audentes SK) – 5:34
3. Bianka Uhtjärv (SK Viraaž) – 5:36

Poisid U16 vanuseklassi esikolmik (2 km):
1. Kevin Jõesoo (Rapla JK) – 5:58
2. Gregor Rasva (Audentese SK) – 6:02
3. Romet Kivi (SK Viraaž) – 6:11

Tüdrukud U18 vanuseklassi medalikolmik (2km):
1. Mari Mai Ruus (Tartu SS Kalev) – 6:55
2. Anete Randma (SK Fortis) – 6:56
3. Triin Erala (Rapla JK) – 6:59

Poisid U18 vanuseklassi esikolmik (3 km):
1. Jürgen Joonas (Võru KJK Lõunalõvi) – 9:21
2. Raimond Parts (Treeningpartner) – 9:36
3. Marko Gerassimov (Valga SK Maret-Sport) – 9:37

Neiud U20 vanuseklassi medalikolmik (3km):
1. Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev Sillamäe) – 10:37
2. Stella Sohvi Altmets (Nõmme KJK) – 11:25
3. Birgit Veldi (Saue KJK) – 11:56

Noormehed U20 vanuseklassi esikolmik (3 km):
1. Robert Telpt (Audentese SK) – 9:00
2. Kalev Hõlpus (Rapla JK) – 9:16
3. Johan Tamm (Tartu SS Kalev) – 9:29

Neiud U23 vanuseklassi medalistid (6km):
1. Saina Mamedova (KJK Kalev-Sillamäe) – 24:17
2. Jelizaveta Ševtsova (KJK Kalev-Sillamäe) – 24:43
3. Annika Roosleht (Treeningpartner) – 25:53

Noormehed U23 vanuseklassi medalikolmik (10km):
1. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 32:24
2. Mark Abner (Treeningpartner) – 32:40
3. Andry Soo (Sparta SS) – 32:51

Naiste 6 km distantsi esikolmik:
1. Laura Maasik (Nõmme KJK) – 21:09
2. Pille Hinn (Sparta SS) – 21:18
3. Maria Veskla (Sparta SS) – 22:40

Meeste 10 km murdmaajooksu medalikolmik:
1. Karel Hussar (SK Jooksupartner) – 31:52
2. Olavi Allase (Tartu SS Kalev) – 32:15
3. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 32:24

Kõik tulemused on nähtavad SIIN.  

Pilte võistlusest näeb EKJLi Facebooki lehel!

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Jan Õiglane
Kommunikatsioonispetsialist
5035541
jan@ekjl.ee

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Pühapäeval, 11. oktoobril selguvad Järvakandis Eesti meistrid murdmaajooksus. Võisteldakse U14, U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanute arvestuses, rajale tuleb ligi 300 jooksjat 29 klubist.

Kõigis vanuseklassides peetavatel murdmaajooksu meistrivõistlustel asuvad erinevatel  distantsidel võistlustulle suur osa Eesti esinumbritest. Noorsoo ja täiskasvanute klassi võistlejad stardivad ühes jooksus, mis tähendab, et noorsoo klassi kuuluvatel sportlastel on edu korral võimalus võita kaks medalit.

Erinevate vanuseklasside distantsidel asub starti ligi 300 jooksjat 29 kergejõustikuklubist ning osavõtjate poolest on arvukaimad kõige noorema U14 vanuseklassi jooksud. Noored võtavad mõõtu 1-3 km, täiskasvanud ja noorsooklassi sportlased 6 ja 10 km pikkusel krossirajal.

Nimekaimatest naisjooksjatest asuvad Järvakandis 6 km distantsil võistlustulle tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Kelly Nevolihhin (Rakvere KJK ViKe) ja Laura Maasik (Nõmme KJK). Konkurentsi tulevad pakkuma Pille Hinn (Sparta SS), Bret Schär (Treeningpartner), Olga Andrejeva (Rapla JK) ja Maria Veskla (Sparta SS).

Meeste 10 km jooksus on peamisteks kullafavoriitideks möödunud aasta krossijooksu Eesti meister Olavi Allase (Tartu SS Kalev) ja värske poolmaratoni meister Karel Hussar (Jooksupartner). Medalimõtetega asuvad stardijoonele veel Treeningpartneri sportlased Mark Abner, Dmitri Aristov, Jaanus Kallaste, Janar Juhkov ning Ats Sõnajalg (Sparta SS), Bert Tippi (Jooksupartner), Juri Kovaljov (Audentese SK).

Jooksudistantsid: täiskasvanud ja U23 (M) 10 km; täiskasvanud ja U23 (N) 6 km; U20 (M ja N) 3 km; U18 (P) 3 km; U18 (T) 2 km; U16 (P) 2 km; U16 (T) 1,5 km; U14 (P ja T) 1 km. 

Võistlused algavad pühapäeval kl 13. AJAKAVA

Detailse stardinimekirjadega saab tutvuda SIIN

Tulemusi näeb SIIT

Rajakaart – Kollane 1 km, Punane – 2 km ja Roosa – 2,5 km

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Kakskümmend aastat tagasi, 9. oktoobril 2000. aastal, asutati Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK), mis on kasvanud Eesti suurimate spordisündmuste läbiviijaks.

Populaarsete rahvaspordisündmuste ning kõrgetasemeliste kergejõustikuvõistluste korraldamise poolest tuntuks saanud mittetulundusühing Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK) on kahekümne aastaga läbi viinud üle viiesaja spordiürituse, millest on osa saanud ligi pool miljonit (500 000) sportlast ja liikumisharrastajat. Võistlusi on korraldatud igas Eesti maakonnas ning neid on aidanud organiseerida rohkem kui 25 000 abilist, kohtunikku ja vabatahtlikku. Olulise panuse ürituste läbiviimisse on andnud rohkem kui paarsada sponsorit ja toetajat.

Kahe aastakümne jooksul on SÜKK spordisündmusi külastanud üle 50 000 välisvõistleja kaheksakümnest erinevast riigist. Koos taustajõudude ja kaaslastega on SÜKK väliskülalised Eesti majandust sel perioodil elavdanud hinnanguliselt enam kui viiekümne miljoni euroga.

Alates 2000. aastast igal aastal toimunud Tallinna Sügisjooks ja alates 2010. aastast järjepidevalt korraldatud Tallinna Maraton on seni liikuma pannud veerand miljonit liikumisharrastajat. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist. Tänavu toimus Eesti suurim rahvaspordisündmus olude sunnil virtuaaljooksuna. 1.-30. septembrini toimunud Tallinna Maratoni virtuaaljooks läks ajalukku Eesti suurima virtuaalse spordisündmusena, kuhu registreeriti kõikide kavasolnud distantside peale kokku 11 725 osavõtjat. Registreerijate arvuga võrdse summa, 11 725 eurot, annetasid korraldajad heategevusliku panusena Eesti Jooksmise Toetusfondi.

Baltimaade suurimal naistele suunatud tervise- ja liikumissündmusel Tallink Maijooksul on sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. SÜKK on Maijooksu korraldaja olnud alates 2009. aastast. 

Kultuuriministeeriumi, Eesti Energia, Narva linna ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel kümme aastat tagasi loodud Narva Energiajooksust on kasvanud Ida-Virumaa suurim spordisündmus, mis meelitab kohale arvukalt osalejaid nii Eestist kui kaugemalt. 

Koos mitmete teiste Eesti tuntud jooksudega on SÜKK üheksa aastat korraldanud Eesti suurimat jooksusarja Selver Linnajooksud, kus kahel viimasel hooajal on osalejate koguarv küündinud üle viiekümne tuhande. Rahvaspordisõpradele on SÜKK poolt aegade jooksul korraldatud ka suusa-, triatloni- ning jalgrattavõistlusi, pallimänguturniire, aeroobikaüritusi ja mitmeid teisi sportlikke ettevõtmisi.

Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on osalenud enam kui 50 riigi atleedid. Kergejõustikusõprade seas saadi tuntuks eelkõige tänu BIGBANK Kuldliigale, mis oli aastatel 2006-2012 populaarseim kergejõustiku võistlussari Baltimaades.

Aastatel 2007-2012 korraldati võistlust nimega ERGO Maailmamängud, mis oli unikaalne võistkondlik mõõduvõtt maailma parimate kettaheitjate osalusel.

SÜKK võistluste kaudu on Eestit külastanud maailma nimekamatest kergejõustiklastest kuuekordne sprindidistantside maailmameister Merlene Ottey Jamaikalt, 400 meetri tõkkejooksu olümpiavõitja ja 60 meetri jooksu maailmarekordiomanik Irina Privalova (Venemaa), tõkkesprindi maailmameistrid Sergey Shubenkov (Venemaa) ning David Oliver (USA), kuulitõuke kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister Tomasz Majewski (Poola), sama ala maailmameister Adam Nelson (USA), 100 meetri jooksu maailmameister Kim Collins (St. Kitts &Nevis), odaviske MM-üllatuskuld Julius Yego (Keenia) ning paljud teised suurvõistluste medaliomanikud. Olümpiavõitja ja maailmameister USA sprinter Justin Gatlin tegi 2010. aastal pärast sunnitud võistluspausi oma esimese stardi Rakveres BIGBANK Kuldliiga finaaletapil, mida kajastasid 43 riigi telekanalid. Eestis on mitmel korral olümpiavõitja Gerd Kanteri ja olümpiapronks Aleksander Tammertiga konkureerides võistelnud maailma viimaste kümnendite parimad kettaheitjad: olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Robert Harting (Saksamaa), kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja Virgilijus Alekna (Leedu), Euroopa ja maailmameistrid Piotr Malachowski (Poola) ja Andrius Gudzius (Leedu), valitsev maailmameister Daniel Stahl ja mitmed teised tippkettaheitjad.

2012. ja 2013. aastal toimunud Sillamäe Kõrgushüppe Gala oli omanäoline jõuproov maailma tippude osavõtul endise suletud linna keskväljakul. Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2013 üritas nädal varem Moskvas maailmameistriks kroonitud Bogdan Bondarenko püstitada uut kõrgushüppe maailmarekordit.

Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on püstitatud tervelt 34 Eesti rekordit, samuti Slovakkia, Läti, Leedu, Türgi ning St. Kitts & Nevise rahvusrekordeid.

Kõige rohkem Eesti rekordeid, kuuel korral, on püstitanud Ksenija Balta, seda nii kaugushüppes, sprindis kui tõkkejooksus. Viis korda on rahvusrekordit edasi nihutanud teivashüppaja Lembi Vaher, kolmel korral sprinter Marek Niit ja keskmaa jooksudistantsidel praegune Eesti parim maratoonar Tiidrek Nurme. Kahel korral on BIGBANK Kuldliiga finaalis Eesti rekordiga sarja üldvõitjaks kroonitud kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Viimaste aastate Eesti parim kergejõustiklane odaviskaja Magnus Kirt sai Andrus Värniku tippmargist jagu kaks aastat tagasi SÜKK poolt korraldatud Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus, visates oma esimeseks Eesti rekordiks 88.45. Suurepäraseid sooritusi erinevatel Eestimaa staadionidel on näidanud enamik Eesti parematest kergejõustiklastest. 

Spordiürituste Korraldamise Klubi tänab kõiki sportlasi, liikumisharrastajaid, spordiareenide haldajaid, toetajaid, kohtunikke, kaaskorraldajaid, meediaväljaandeid, ajakirjanikke ja suurepärast Eesti publikut, tänu kellele on suudetud juba kakskümmend aastat pakkuda elamusi tuhandetele spordisõpradele erinevates Eestimaa paikades.

Vaata lisaks:
SÜKK võistlustel püstitatud Eesti kergejõustikurekordid
SÜKK kergejõustikuvõistluste edetabel ja rekordid läbi aegade

Lisainfo:
Mati Lilliallik
Tel. 5213331
E-post: mati@jooks.ee

Hispaanias Valencias toimunud jooksuvõistlus “Rekordite päev” läks korraldajatele igati korda. Kõigepealt püstitas naiste 5000 meetri jooksus uue maailmarekordi 22-aastane etiooplanna Letesenbet Gidey ning pooltundi hiljem kirjutas Uganda staier Joshua Cheptegei 10 000 meetri jooksu maailma tipptulemuse enda nimele.

12 aastat püsinud naiste 5000 m jooksu maailmarekordi ületas eile 22-aastane etiooplanna Letesenbet Gidey pea viie sekundiga, kes läbis distantsi 14:06.62-ga. Isiklikku tippmarki lihvis Gidey aga suisa 16.52 sekundiga. Senine tippmark püsis 2008. aastast (Oslo Teemantliiga) Tirunesh Dibaba nimel 14:11.15-ga.

Meeste 10 000 m distantsil ületas 24-aastane ugandalane Kenenisa Bekele nimel olnud ja 15 aastat püsinud maailmarekordi pea kuue sekundiga, uued rekordnumbrid on eilest 26:11.00! Cheptegei senine isiklik rekord (26:48.36) paranes ligi 37 sekundiga.

14. augustil püstitas Cheptegei Monacos uue 5000 m maailmarekordi, veebruaris langes 5 km ning mullu detsembris 10 km maailmarekord. Talle kuulub ka 15 km maailma tipptulemus. Kümne päeva pärast stardib noor Ugandalane poolmaratoni MM-võistlustel.

Valencias toimunud rekordjooksudel kasutati elektroonilist tempomeistrit ehk nn. Wavelight tehnoloogiat.

Oktoobris alustavad Tallinnas Veerenni meditsiinilinnakus tööd ortopeedia, spordimeditsiini ja -traumatoloogia ning taastusravi ja füsiaatria tipptegijad Eestis. Koondumise tulemusena tekib sünergia, mida võib nimetada ortopeedia, spordimeditsiini ja -traumatoloogia kompetentsikeskuseks.

Valdkonna tippasutused – Spordimeditsiini Sihtasutus, Ortopeedia Arstid ja Füsioteraapia Kliinik – alustavad vastuvõttude ja raviprotseduuridega vastvalminud meditsiinihoones Veerenni kvartalis (Veerenni 51, 2. korrus).

Kõik kolm asutust, oluliselt laienenuna, võimaldavad inimestel saada kõik spordimeditsiiniliste uuringute, spordivigastuste ennetamise, ortopeedilise ravi ja taastusraviga seotud teenused ühest kohast. Lisaks saavad patsiendid sama hoone 3. korrusel asuvas radioloogiaüksuses (röntgen, ultraheli, MRT ja kompuutertomograaf) ja kõrvalhoones meditsiinilaboris teostada vajalikud uuringud ja analüüsid.

Kompetentsikeskuses võtavad vastu Eestis tuntud arstid, sh ortopeedid dr Madis Rahu, dr Armin Heiman, dr Tauno Kalvet, dr Meelis Sula, dr Mihkel Mardna, spordiarstid dr Muza Lepik, dr Virve Vask, dr Leena Annus, dr Pii Metsavas, füsioterapetudid Lauri Rannama, Indrek Tustit, Katre Lust-Mardna jpt. 

Ortopeedia Arstide üks asutajaid ja Spordimeditsiini Sihtasutuse juht dr Mihkel Mardna: „Kui aastaid oli Spordimeditsiini Sihtasutuse põhikliendiks tippsportlane, siis viimased 7 aastat on kasvanud ka tervisesportlaste arv. Inimesed on järjest terviseteadlikumad, spordivad rohkem, millega kaasneb paraku ka vigastusi. Näitena võib tuua käesoleva aasta kevade – kui inimesed hakkasid rohkem kõndima ja jooksma, suurenes Ortopeedia Arstide poole ülekoormusvigastustega pöördunud patsientide arv märkimisväärselt. Oleme uue meditsiinihoone teisele korrusele koondanud umbes 40 tippspetsialisti, mis võimaldab valdkonnaga seotud teenused saada ühest kohast ja muudab nende kättesaadavuse inimesele mugavaks ja kiireks. 

EOK president Urmas Sõõrumaa: „EOK-le on oluline, et sportlane saaks tegeleda oma põhieesmärgiga ja saavutada parimaid tulemusi vigastustevabalt. Spordimeditsiini SA vastutab kogu Team Estonia meditsiiniliste tugiteenuste süsteemi eest. Veerenni koonduv kompetentsikeskus tõstab meditsiinilise tugisüsteemi kvaliteeti ja kiirust.“ 

Enn Veskimägi: „Spordialadest on minule kõige südamelähedasem jalgrattasõit. Selle kõrvale olen oma tervist regulaarselt kontrollinud Spordimeditsiini Sihtasutuses. Usun, et sportlik aktiivsus läbi elu ja regulaarne tervisekontroll, uurimaks kuidas sport organismile tegelikult mõjub, oli oluliseks faktoriks, et tulin COVID-19 haigusest välja. Praegu tegelen tervise ja nii-öelda sportliku vormi taastamisega. Tervitan igati uue kõrgel tasemel kompetentsikeskuse avamist, kuhu koonduvast meditsiinipersonalist olen paljudega tuttav ammustest aegadest.“ 

Spordimeditsiini Sihtasutus pakub spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja konsultatsioone harrastus-, noor- ja tippsportlastele ehk igaühele, kes liigub või plaanib hakata spordiga tegelema. Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas 1998. aastal Eesti Olümpiakomitee, et tagada tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Olümpiasportlastega võrdset kvaliteeti pakutakse noorsportlastele ja harrastajatele. Spordimeditsiini Sihtasutuse tunnustatud ja pikaajalise kogemusega spordiarstid, kardioloogid, toitumisnõustajad ning füsioterapeudid aitavad ennetada vigastusi ja haigusi, ravida traumasid, määrata kehalist töövõimet, edendada tervist ning kiirendada taastumist. 

Ortopeedia Arstid on Eesti üks suuremaid ja pikaajalisema kogemusega erahaiglaid, kel sel aastal täitus 15. tegevusaasta. Haiglas töötavad juhtivad ortopeedid, sh dr Mihkel Mardna, dr Madis Rahu, dr Tauno Kalvet, dr Armin Heiman, dr Meelis Sula jt. Ortopeedia Arstid osutab ortopeedilise ravi täisteenust, alates ambulatoorsetest vastuvõttudest lõpetades puusa- ja põlveliigese endoproteesimisega. 2019. aastal teostati meie haiglas kokku ligi 10 000 ambulatoorset vastuvõttu ja 1400 operatsiooni. Lisaks ortopeedidele saab aega broneerida neurokirurgi, reumatoloogi, laste ortopeedi, füsioterapeudi ning valuraviarsti vastuvõtule.  

Füsioteraapia Kliinik on oma üheksa tegutsemisaasta vältel keskendunud eelkõige spordiga seotud vigastuste riski vähendamisele, ravile ja taastumisele. Kliiniku tegevuse oluliseks osaks on olnud ka koolituste korraldamine sportlastele/treeneritele, kontoritöötajatele ja erialaspetsialistidele. Kümnekonna füsioterapeudi käe all on tänu terapeutilistele harjutustele, manuaalterapeutilistele võtetele, teipimistele ja teistele füsioterapeutilistele sekkumistele saanud abi tuhanded patsiendid. Uues tegevuskohas aitame leida lahenduse alaseljavaludele, probleemidele kaela- ja õlavöötmes, hüppe-, põlve- ja puusaliigestes.

Registratuur:
699 6515
info@sportmed.ee

Spordimeditsiini SA
Veerenni 51, Tallinn 10138
www.sportmed.ee

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 16. osas võtab Manta Maja stuudios istet 11-kordne tiitlivõistluste medalist, Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter.

Nagu meie saates juba tavaks on saanud, jätkub olümpiavõitjatega juttu kauemaks. Sarnaselt Erki Noolele õnnestub ka Kanteriga leida üles teemad, millest ta seni oma kümnetes ja sadades intervjuudes pole veel põhjalikumalt rääkinud. Muuhulgas võtame läbi kettaheitja karjääri raskemad momendid, suuremad vead, Team75+’i rolli ning suhted pere ja ajas muutunud meediaga.

“Meedia tegi minu sportlaskarjääri ajal, 2000-2018, väga suure hüppe. Kirjutavast meediast sai online meedia ja hästi selgelt tuli pilti klikimajandus. Selles mõttes oli see mingil hetkel päris keeruline. Aga meediaga olin ma üldiselt sõber. Tänu Rauli (Rebane) heale taustale ja koolitusele läks see sujuvalt. Aga jah, viimastel aastatel oli ka hetki, kus tekkis teatud pelgus. Häda on nimelt selles, et ka see tänane podcast ei jää ainult siia stuudiosse, vaid sellest tehakse võib-olla kaks-kolm eraldi täiesti kontekstivälist uudist. See on kindlasti tänapäeva klikimajanduse ajastul hästi keeruline, sest palju tiritakse lauseid kontekstist välja,” sõnab Kanter, kes lisab, et on elu jooksul teatud intervjuudest ka loobunud.

Kanter võitis tiitlivõistlustelt esimese medali alles 26-aastasena, kuigi oli juba mitu aastat varem kerkinud üheks maailma tugevamaks kettaheitjaks. Täna usub pea kahemeetrine mees, et jõudis lõpuks nii kaugele just tänu algusaasta õppetundidele.

“Tagasilöök sundis teatud asju ümber vaatama. 2004. aasta Ateena olümpia ebaõnnestumise järel arusaamad ja treeningud muutusid. Sain aru, et mul võib küll tiim ümber olla, aga ringis pean ma suutma ise otsuseid vastu võtma. Seda pinget ja adrenaliini, mis olulisel hetkel kehasse tekib, tuleb osata kontrollida. Sellest tulenevalt muutsime minu tehnika veel lihtsamaks ja riskivabamaks. Ja järgmisel suvel tegime treeningutel üheksa kvalifikatsiooni imitatsiooni. Need asjad kokku aitasid mind läbilöögini. Ma usun, et seda oli vaja. Teisalt olime me surutud ka nii selgelt vastu seina, sest kogu tiim eesotsas Rauliga oli käinud ja rääkinud, et siin on üks andekas kutt, kes kohe-kohe hakkab tegusid tegema. Poleks ka 2005. aasta Helsingi MM-il seda läbilööki tulnud, pidanuks vist küll pillid kotti panema,” tunnistab 41-aastane Kanter.

Eraldi pooltund on täna planeeritud Kanteri tehnika analüüsimisele, alustades heite algfaasis ketta seljataha viimisest ja lõpetades momendiga, mil heitevahend käest lendu läheb. Olümpiavõitja jagab siinkohal enda näitel soovitusi, kuidas kõige tavapärasemaid vigu vältida.

Veel tuleb saates juttu Kanteri 6-aastase poja Kristjani olemusest, Armin Karu karile sõitnud jahist, väga hilja kettaheitele spetsialiseerumisest, maailmarekordi jahtimisest, meeletutest jõunäitajatest, oma endisest hoolealusest Martin Kupperist, praegustest juhendatavatest, poolakatest Robert Urbanekist ja Piotr Malachowskist ning värskest tööalasest väljakutsest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 16. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Koolinoorte võistlussarja TV 10 olümpiastarti 49. hooaeg alles lõppes, aga juba novembris peaks algama juubelihooaeg. Praegu on koolidel õige aeg reeglitega tutvumiseks ja võistkonna moodustamiseks.

Tartu Tamme Kooli kergejõustikutiim edestas TV 10 Olümpiastarti sarja 49. hooaega võites Rakvere Reaalgümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli. Tamme Kooli direktori Vallo Reimaa sõnul on hetkelisest tähesärast tähtsam põlvkondlik järjepidevus.

“Meie kooli vilistlane on Ille Kukk [Eesti rekordinaine 3000 ja 5000 m jooksus]. Tema poeg on Aigar Kukk, kes veab meie tiimi ja on ise sarja varasem võitja. Tema meeskond ja õpilased ja treeningrühma õpilased liiguvad väga heade tulemuste poole,” rääkis ERR-ile Reimaa.

“See TV 10 fenomen on meil Tamme koolis väga-väga suuresti käima läinud. Kõik teavad, millega tegu on ja kõik tahavad osaleda,” rääkis Kukk. “Maakondlikel etappidel on üle 40 võistleja Tamme Koolist. Kõik tahavad ja saavad oma võimaluse.”

Kodustaadionil võidu saanud Tamme Kooli tiimi moodustasid TV 10 sarjas lisaks kergejõustiklastele ka teiste spordialade treeningutel käivad noored, kes said hooaja jooksul proovida oma võimeid erinevatel kergejõustikualadel ja tunda üheskoos tegutsemise rõõmu. Selleks, et leida talente ja neid siis mitte üksi jätta, viib kool oma õpilasi võimalikult paljude alade jõuproovidele.

“Tartu linna noorte mitmesugustel võistlustel on ikkagi väga märgatav osa just Tamme koolist ja see ongi meie eesmärk, vedada kandepind laiaks,” tõdes Reimaa.

Tamme Koolil on ujula, alamõõduline võimla ja väike jõusaal, mille ühes otsas saab harjutada laskmist. Kolme aasta eest pandi koridori üles ka popp ronimissein.

“Nii kui ta üles panime, oli väike hirm, et äkki keegi kukub ja ei julgenud väga reklaamidagi, aga kuna ta läks kohe sotsiaalmeediasse, tulid juba paari päeva pärast telefonikõned: direktorid üle Eesti küsisid, et kus sa said ja palju maksis? Ja nüüd on praktiliselt igas koolimajas ronimisseinad juba sisse projekteeritud,” sõnas Reimaa.

Liikuma julgustav keskkond koos tahtega innustab võistlema ja nii tulevad erinevatel aladel hiljem ka tulemused. Seega pole põhjust imestada, et kergejõustikusarja võitis kool, kus õppinud maanteeratturist olümpiavõitja Aavo Pikkuus ja kus koolitundi vändatakse sadade ratastega.

Kultuuriministeerium kinnitas 2020. aasta II poolaasta spordistipendiumid. Stipendiaatide seas on ka neli kergejõustiklast. Kergejõustiklastest pälvisid toetuse Kati Ojaloo, Mari Klaup, Ksenija Balta ja Roman Fosti.

Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas.

2020. aasta teiseks poolaastaks eraldati riiklik spordistipendium 72 sportlasele kogusummas 60 480 eurot. Ühe stipendiumi suurus on 840 eurot poolaastas.

Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord

Eesti läbi aegade suurimale virtuaalsele spordisündmusele Tallinna Maratoni virtuaaljooksule registreeris 11 725 osavõtjat 53 riigist. Registreerijate arvuga võrdne summa, 11 725 eurot, annetatakse heategevuseks Eesti Jooksmise Toetusfondi.

1.-30. septembrini toimunud Tallinna maratoni virtuaaljooksul olid esindatud kõik Eesti maakonnad. Väljaspool Eestit oli kirja pannud üle tuhande viiesaja osaleja 53 riigist.

Täispikale maratonile registreerus 835, poolmaratonile 1053, kümnele kilomeetrile 2127 ning viie kilomeetri pikkusele distantsile 854 jooksusõpra. Laste virtuaaljooksu tegid kaasa 4235 väikest jooksjat.

Ülimenukaks osutus kombineeritud maraton ehk “maratoni kombo” 2621 registreeritud liikumisharrastajaga. Täispikk maratonidistants (42,195 km) tuli septembrikuu jooksul läbida kas joostes või käies osade kaupa, kuni vajalik kilometraaž täis saab. Ühekorraga tuli läbida minimaalselt kümnendik maratonist ehk 4,2 kilomeetrit. “Maratoni kombo” läbisid kõige kiiremini Eesti parimad pikamaajooksjad Tiidrek Nurme  (2:15.45) ja Roman Fosti (2:22.19). Naistest oli nobedaim Jekaterina Patjuk ajaga 2:38.06. Hea tulemuse jooksid välja ka Liina Luik (2:41.31) ja Leila Luik (2:53.27).

Eesti suurimal virtuaaljooksul lõid koos Eesti paremate jooksjate ja tuhandete harrastajatega kaasa ka olümpiavõitja Gerd Kanter, Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ning mitmed teised tuntud inimesed, kes olid paljudele eeskujuks ning motiveerijaks.

Kõige arvukam kollektiiv Tallinna maratoni virtuaaljooksul oli Põhja Eesti regionaalhaigla 211 osalejaga.

Üle poole registreeritutest olid naised ning osavõtjate keskmine vanus oli 38 aastat. Eesti kõrval olid enim esindatud Soome 381, Saksamaa 213, Läti 147, Inglismaa 105, Venemaa 94, Rootsi 56 ja Ameerika Ühendriigid 47 virtuaaljooksjaga. Kaasa löödi ka Portugalis, Mehhikos, Austraalias, Brasiilias, Indias, Jaapanis, Marokos, Malaisias, Ecuadoris ja mitmes teises eksootilises riigis. Kõik osalejad kokku läbisid ligi 200 000 kilomeetrit ehk viis tiiru ümber maakera.

Registreerijate arvuga võrdse summa ehk 11 725 eurot annetasid korraldajad heategevusliku panusena Eesti Jooksmise Toetusfondi.

Legendaarse maratonijooksja Jüri Lossmanni Antwerpeni olümpia hõbemedalivõidu sajandal aastapäeval asutatud heategevusliku fondi eesmärgiks on Eesti jooksmise jätkusuutlikkuse tagamine läbi noorte talentide toetamise, tippupürgivate jooksjate ja treenerite motiveerimise ning traditsiooniliste jooksusündmuste hoidmise.

ERGO Insurance SE (edaspidi – ERGO) toetab tublide Eestimaa inimeste tervislikke eluviise ja annab oma panuse noorte spordiharrastuse toetuseks. 2020. aastal annab ERGO välja noorte sportlaste (vanuses 18 kuni 25 aastat) stipendiumi, et toetada sportlaskarjääri jätkamist iseseisva elu alustamise hetkel.

1. Stipendiumi eesmärk on toetada lootustandvate noorte sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Stipendium on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude või spordivahendite soetamise katteks.

2. Stipendiaatide valikul jälgib ERGO üldisi sponsorluse põhimõtteid. ERGO ei toeta:

• inimestele, loomadele või keskkonnale kahju põhjustavate spordialadega tegelevaid sportlasi (näiteks: motosport);
• sportlasi, kes on seotud või keda võidakse seostada poliitilise partei või poliitilise kandidaadi valimiskampaaniaga või poliitilise ametniku toetamisega;
• hasartmängudega tegelejaid.

3. Stipendiumit võib taotleda sportlane või sportlase jaoks sportlase nõusolekul ka treener, juhendaja, kool, spordiklubi või spordialaliit.

4. Stipendiumit antakse 18- kuni 25-aastastele (k.a) sportlastele.

5. Stipendiumi taotlemiseks peab esitama:

• Kuni 3 minutit pika videotutvustuse, kus sportlane ütleb oma nime ja vanuse, tutvustab mis alaga ta tegeleb, nimetab oma suuremad kordaminekud, seletab lahti oma eesmärgi, räägib, kui suurt stipendiumi ta vajab ning milleks ta kasutaks ERGO stipendiumit (näiteks: võistlusel osalemine, spordivahendi soetamine, asjassepuutuvas programmis osalemine või sportlastee kirjeldus). Võimalusel lisada videosse ka lõik oma treeningpaigast, treeningust enesest ja/või võistlusolukorrast.
• Kirjaliku avalduse koos isikuandmetega. 
• Foto.
• Nimekirja senistest ja olemasolevatest toetajatest.
• Eelarve, kus märgitud ka ERGO toetuse kasutus.
• Soovituskirja treenerilt, spordiklubilt või alaliidult.
• Andmed oma pangakonto kohta.

 6. Stipendiumi saamise eelduseks on sportlase nõusolek oma nime ja loo avalikustamiseks ERGO valitud kommunikatsioonikanalites, näiteks: ERGO siseveeb, ERGO veebilehekülg www.ergo.ee, ERGO sotsiaalmeedia (Facebooki ja Instagrami leheküljed), ERGO reklaamikampaania materjalid, ERGO poolt koostatud pressiteated.

7. Stipendiumi saaja jagab stipendiumi saamise järel aasta jooksul ERGOga oma sportlaskarjääri arengut. Lisaks võib ERGO vajadusel paluda lühikesi videolugusid stipendiumi kasutamisest, intervjuusid ning fotomaterjale.
 
8. Kõik stipendiumi taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata e-posti aadressile: sportlane@ergo.ee.

9. Taotluste esitamise tähtaeg: 9. oktoober 2020

10. Stipendiumifondi maht on 25 000 eurot (brutos). Stipendium kantakse ühekordse maksena taotluses märgitud pangakontole.

11. Stipendium võidakse määrata ja jagada mitme noore sportlase vahel.

12. Lõpliku otsuse stipendiumi määramise kohta teeb ERGO poolt kokku kutsutud hindamiskomisjon.

13. ERGO-l on õigus nõuda stipendiumi saajalt dokumente stipendiumi sihtotstarbekohase kasutamise kohta. Näiteks kui stipendium on antud võistluse osalustasu makseks, on stipendiumi kasutamise tõestuseks osalustasu maksmist tõendav dokument.

15. Kui sportlase osas saab teatavaks ebaväärikas käitumine, mis on vastuolus Euroopa spordieetika koodeksiga, sh dopinguainete kasutamine, ühe aasta jooksul alates stipendiumi välja maksmisest, on ERGO-l õigus stipendium tagasi nõuda.

16. Stipendiumi saajad kuulutatakse välja 30. oktoobril 2020. Stipendiumi saajate nimed avalikustatakse www.ergo.ee veebilehel ja nendega võetakse isiklikult ühendust.

Kergejõustilastest on varasemalt ERGO noorsportlase stipendiumi pävinud Anna Maria Orel, Kreete Verlin, Egert Jõesaar, Robin Nool, Kristjan Rosenberg, Eerik Haamer, Janek Õiglane ja Johannes Erm.

Tartu Linnamaratoni raames peeti täna Eesti meistrivõistlused poolmaratonis, kus naistest triumfeeris Liina Luik (TÜ/ASK) ja meestest Karel Hussar (Jooksupartner).

9. Tartu Linnamaratoni võitis keenialane Ibrahim Mukunga Wachira ajaga 1:05.58. Poolmaratoni kiireim eestlane oli Mukunga järel finišeerunud Karel Hussar, kes läbis distantsi ajaga 1:08.19 ning võitis ühtlasi Eesti meistritiitli. Kolmandana ületas finišijoone 1:08.56-ga Juri Kovaljov (Audentese SK) ja teenis Eesti meistrivõistluste arvestuses hõbemedali. Eesti meistrivõistluste pronksine autasu riputati kaela 1:09.41-ga üldarvestuses viiendana lõpendanud Dmitri Aristovile (Treeningpartner). Viimase kahe vahele mahtus veel meistrivõistluste arvestuses mitte startinud Ilja Nikolajev (1:09.31).

Esimese kuue sekka Eesti meistrivõistluste arvestuses jooksid veel Jaanus Kallaste (Treeningpartner) 1:11.47, Bert Tippi (Jooksupartner) 1:12.02 ja Rauno Jallai (KJK Võru Lõunalõvi) 1:12.12.

Eesti meistrivõistlused poolmaratonis mehed:
1. Karel Hussar (Jooksupartner) – 1:08.19
2. Juri Kovaljov (Audentese SK) – 1:08.56
3. Dmitri Aristov (Treeningpartner) – 1:09.41

Naistest kaitses möödunud aasta poolmaratoni tiitlit Liina Luik (TÜ ASK), kes võitis kuldmedali ajaga 1:16.48. Hõbedale jooksis end 1:18.38-ga Laura Maasik (KJK Nõmme) ning pronksmedali võitis värske Eesti maratonimeister Marion Tibar (Individuaal.) 1:20-07-ga.

Esikuuikusse mahtusid veel Kelly Nevolihhin (KJK Vike) 1:21.05, Kaisa Kukk (Individuaal.) 1:21.08 ja Pille Hinn (Sparta SS) 1:22.24.

Eesti meistrivõistlused poolmaratonis naised:
1. Liina Luik (TÜ ASK) – 1:16.48
2. Laura Maasik (KJK Nõmme) – 1:18.38
3. Marion Tibar (Individuaal.) – 1:20.07

Kõik poolmaratoni TULEMUSED

EOK ning Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus kuulutavad välja treenerite järelkasvu edendamiseks stipendiumi, mis on suunatud bakalaureusekraadi omandavatele ja treeneriametist unistavatele noortele. 

Tulevase treeneri stipendiumi eesmärk on luua noortele soodsamad tingimused täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks valmistumisel treeneriametiks. Stipendiumitele on oodatud kandideerima üliõpilased, kes õpivad treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel Eesti või välisriigi avalik-õiguslikus või eraülikoolis bakalaureuse taseme vähemalt teisel õppeaastal. Oluline on sealjuures, et stipendiaadid plaaniksid rakendada omandatud teadmisi ning oskusi treeneritöös.  

Stipendiumikonkursil osalev üliõpilane peab vastama järgmistele tingimustele:

• omab sportimiskogemust treenerikutset taotletaval spordialal ning seda peab kinnitama vastav spordialaliit;
• on bakalaureusetaseme vähemalt teise õppeaasta või magistriõppe üliõpilane ja õpib treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel täiskoormusega ning keskmise kaalutud hindega vähemalt 3,0 ja seda peab kinnitama vastav ülikool;
• ta esitab stipendiumikomisjonile essee* treenerikutseks valmistumisest ja ootustest tegutsemisele treenerina;
• järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks teistele. 

Stipendiumikonkursil osalemisel annab eelise, kui üliõpilasel on kehtiv treenerikutse või ta on asunud treenerikutset taotlema ning nii ülikool kui ka vastav spordialaliit annab tema kui (tulevase) treeneri kohta arvamuse.

Stipendiumi suurus on 300 eurot kuus, kokku 3600 eurot eelolevaks 12 kuuks. Stipendium makstakse välja kahes osas, kolme kuu stipendium 2020.a oktoobris ja ülejäänud stipendiumi osa 2020.a detsembris juhul, kui stipendiaat vastab jätkuvalt stipendiumikonkursi tingimustele.

Avaldused stipendiumikonkursil osalemiseks tuleb koos ülikooli ja spordialaliidu poolt antud kinnituste ja arvamusega ning lisatud esseega saata digitaalselt allkirjastatuna Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutusele hiljemalt 5. oktoobriks 2020 e-posti aadressile: stipendium@spordiinfo.ee  

Avalduses tuleb ära märkida ka isikuandmed, kontaktandmed, spordiala, ülikool ja õpitav eriala.

*Stipendiaatide esseesid on Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutusel ning Eesti Olümpiakomiteel õigus täismahus või osalises mahus avaldada oma kodulehtedel, sotsiaalmeediakanalites või kasutada teistes meedia-, teavitus- ja õppetegevustes. 

Lisainfo: 
Liisa Roos
Tel: 5180 769
liisa@spordiinfo.ee 

28. septembril möödus 20 aastat Erki Noole olümpiavõidust. Eesti Rahvusringhääling koondas olümpiavõitja tegemistest saated kahest aastakümnest voogedastusplatvormile Jupiter, mis käsitlevad nii ajaloolist võitu Sydneys, kui ka sportlasteed laiemalt.

TULEB KÕVA MEES OLLA ⎪ Vahur Kersna intervjuu Erki Noolega 1998. aastal pärast kullavõitu kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel:

ERKI NOOL – OLÜMPIAVÕITJA ⎮ Saates näete kirevat ülevaadet Noole olulistest võistlustest, alates 1990. kuni 2000. aastani ehk kuldse hetkeni Sydney olümpial.

GÖTZISES REKORDJAHIL ⎮ Erki Nool ja maailma kümnevõistluse paremik Austria väikelinnas.

AUGUSTIVALGUS ⎮ 2003. aasta augustis möödus kaksteist aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Sel puhul valmis Urmas Otil intervjuudesari, mis käsitles nende kaheteistkümne aasta olulisi inimesi, sündmusi ja mentaliteete. Sarja viimaseks külaliseks oli olümpiavõitja Erki Nool.

TÄHELAEV ⎮ Erki alustas oma karjääri 13-aastaselt abitu “pallipoisina”, et Sidney olümpiamängudel tõusta kergejõustiku kuningalal Olümposele. Ta on ausa ütlemisega kolme lapse isa, kes ajanud sama liini ka riigikogus. Tähelaevas oli 2010. aastal külas kümnevõistlejast olümpiavõitja Erki Nool.

SUURMEISTRID ⎮ Erki Noole dramaatiline kuldmedali teekond 2000. aasta Sydney olümpiamängudel. Üheksa tiitlivõistluse medalit pälvinud kümnevõistleja elab vaimusilmas veel kord läbi närvesöövad hetked kettaheiteringis ja analüüsib kriisiolukorrast väljamurdmise põhjuseid. Ühtlasi otsib 100 000 pealtvaataja silme all oma lapsepõlve unistuse teostanud Nool õnnelikult lõppenud võistluse sõnumit praegusele sportlaspõlvkonnale.

MIS TUNNE ON? ⎮ 20 aastat tagasi pakkus Erki Nool igale Eesti spordihuvilisele unustamatu elamuse. Hinge kinni pidades jälgised Sydney olümpiamängude kümnevõistlust sajad tuhanded eestlased. Koos olümpiavõitja Erki Noolega juhib meid ajas tagasi Helar Osila ning meenutame toonase võistluse kulgu samm-sammult. Nii mõnedki eesmärgid jäid Sydney lümpiastaadionil saavutamata, kuid oma eluunistuse täitis Nool just seal.

Kõik vided ja saated on võetud voogedastusplatvormilt Jupiter: https://jupiter.err.ee/video

Kolmapäeval, 30. septembril algab kergejõustiku erialane tasemekoolitus, kuhu on oodatud kõik tulevased ja ka praegused treenerid!

Teoreetiline osa toimub elektrooniliselt 30.09-1.10 ning praktiline osa juba nädalavahetusel, 3.10-4.10 Tallinna Spordihallis.

Koolituse programm ja registreerimislink

Lisainfo:
Berit Kivisaar
berit@ekjl.ee
524 2000

Laupäeval, 3. oktoobril selgitatakse 9. Tartu Linnamaratonil Eesti meistrid poolmaratonis. Meistrimedaleid lähevad jahtima 15 naist ja 40 meest.

Naiste poolmaratoni distantsil on peamisteks favoriitideks tänavu erinevatel distantsidel Eesti meistriteks tulnud Marion Tibar (Individuaalsportlane), Kelly Nevolihhin (KJK Vike), Laura Maasik (KJK Nõmme) ning möödunud aastal Narvas toimunud poolmaratoni Eesti meistrivõistlustel kaks kiiremat naist Liina Luik (TÜ ASK) ja Kaisa Kukk (Individuaalsportlane).

Tiidrek Nurme ja Roman Fosti puudumisel on meeste poolmaratoni meistrikulla troon vaba. Peamisteks medalinõudlejateks laupäeval toimuval 21,1 km trassil on Karel Hussar (SK Jooksupartner), Dmitri Aristov, Janar Juhkov (mõlemad Treeningpartner), värske maratonimeister Rauno Jallai (Võru KJK Lõunalõvi), viimastel rahvajooksudel head minekut näidanud Bert Tippi (SK Jooksupartner) ja Jaanus Kallaste (Treeningpartner).

Pavel Loskutovi nimel on poolmaratoni Eesti rekord ajaga 1:03.00 (aastast 2001). Naiste Eesti rekordit 21,1 km distantsil ajaga 1:10.10 hoiab Jane Salumäe 1994. aastast.

Vaata osalejate nimekirja.

2019. aastal Narvas toimunud poolmaratoni Eesti meistriteks tulid Liina Luik ja Tiidrek Nurme.

2019. aasta poolmaratoni TULEMUSED

EMV poolmaratonile antakse start kell 11.00.

„Kuna mitmed jooksuüritused on ära jäänud või toimuvad virtuaalselt, on meil väga suur soov viia Tartu Linnamaraton jooksusõprade jaoks läbi reaalselt Tartu tänavatel ühiselt joostes. See tähendab, et päris tavapärasel kujul praeguses olukorras üritust läbi viia ei saa ja vajalik on viia sisse mitmed muudatused“

Tartu Linnamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk

Ajakava:
7.30       Avatud on võistlus- ja messikeskus Tartu kesklinnas Raekoja platsil: stardinumbrite väljastamine, spordikaupade müük.
9.20       MyFitness soojendusvõimlemine
9.30       9. TARTU LINNAMARATONI 42 km start Vabaduse puiesteel
10.50     MyFitness soojendusvõimlemine
11.00     9. TARTU LINNAMARATONI 21 km start Vabaduse puiesteel
               Eesti meistrivõistlused poolmaratonis
11.55     42 km võitja finiš Raekoja platsil
12.10     21 km võitja finiš Raekoja platsil
13.00     9. Tartu Linnamaratoni 42 km ja 21 km autasustamine ja pressikonverents Raekoja platsil
               Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste autasustamine
13.15     42 km vanusegruppide võitjate autasustamine
13.50     MyFitness soojendusvõimlemine
14.00     9. TARTU LINNAMARATONI 10 km start Vabaduse puiesteel:
               10 km jooks ja kõnd
14.30     10 km võitja finiš Raekoja platsil
15.00     9. Tartu Linnamaratoni 10 km autasustamine Raekoja platsil 
15.15     42 km vanusegruppide võitjate autasustamine
16.00     Finiš suletakse

Tulemusi näeb ekjl.ee või tartumaraton.ee

Loe lisaks: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/linnamaraton/9/

Hea hinnaga saad Tartu Linnamaratonile end kirja panna veel kuni 2. oktoobri, kella 17-ni : http://bit.ly/LM2020registreerimine

Lisainfo: 
Silvi Kask
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 66 77 993, 51 78 327
E-mail: silvi@ekjl.ee

Jan Õiglane
Eesti Kergejõustikuliit
Tel: 5035541
E-mail: jan@ekjl.ee

Kõige enam oodatud kuldmedal
Andrus Nilk
Ilmunud raamatus Sydney 2000. XXVII olümpiamängud

100 meetris annab ajaga 10,48 tähise 10,22-mees Chris Huffins, teda soosib kerge taganttuul. Viimases jooksus ajastab Nool stardi ainult murdosa sekundit enne püstolikõmakat. Teise lähtekäskluse tabab ta korralikult, poolel maal rebib ette ja võidab hooaja tippajaga 10,68. Britt Dean Macey sprindib 10,81, ukrainlane Aleksandr Jurkov 10,89, Atlanta olümpiahõbe Frank Busemann 10,91, Tomaš Dvorak 10,91 ja Roman Šebrle 10,92. Tšehhide kevadine vorm on küsimärk, eriti loovutab punkte maailmarekordi sees 10,54 jooksnud Dvorak. 

Kaugushüppes ponnistab Nool esimese katse paku tagant (7.42). Teisel üritusel jookseb ta võimsalt, kuid maandub sirgetel jalgadel ja hoogu jääb üle – 7.76. Kolmandal katsel tõuseb punane lipp, kuid Nool tõttab pakku uurima. “Fännid naitasid kohtuniku suunas, mõtlesin vaadata üle,” selgitab ta. “Esimesel kahel alal segasid unisus ja närvilisus. Kuigi olen kogenud sportlane, kartsin.”

Isiklik tippmark 7.77 annab alavõidu Maceyle. Huffins ponnistab 7.71, Busemann 7.64. Šebrle seletab 7.62 järel kohtunikule, et maandumisjälg asub eespool. Ainult ühe katse kirja saanud Dvoraki (7.50) nägu on viril. “Olin täiesti pehme, ei jaksanud pakule joosta,” tunnistab ta. Pappas loovutab punkte (7.41), Magnusson venitab avakatsel reie tagakülge. “Jõudsin heasse vormi, kahjuks vedas keha jälle alt,” kurdab islandlane. “Enamiku katsete ajal puhus vastutul, see tegi hüppamise keeruliseks,” leiab Nool. “Varajane ärkamine, vihmasadu. 100 meetrit ei andnud positiivset laengut.” 

Kuulitõuke eel parandab päike atleetide enesetunnet. Nool tõukab avavoorus 14.72, olles silmanähtavalt rahul. Teisel katsel järgib ta taas hoolsalt tehnikat, 15.11 päästab emotsioonid valla. Ta rebib võistlustrikoo ülakehalt, tõstab käed taeva poole ja näitab muskleid. “Kontrollitud, kindlad tõuked,” sõnab ta. “Jälgisin hoolsalt keskendumist. Viimastel treeningutel sain tehnika korda.”
Teiste tavapärased kuulikaared tulevad visalt. Dvorak tõukab parimana 15.91, Lev Lobodin 15.75 ja Huffins 12.27. Kõik jäävad tippmargile alla, Noole põhikonkurendid ligi meetriga. Šebrle vihastab – 15.22.

Esimest korda ei lange Nool kuulitõukega paremusreas, hoides isikliku rekordi graafikus upsides teist kohta. “Konkurendid pidi aru saama, et mind on raske lüüa,” lausub ta. Macey (14.62) jääb kolmandaks, Dvorak möödub Šebrlest. Magnusson tõukab 15.48 ja katkestab.

Kõrgust hüppab Nool kahe meetrini kindlalt, seegi kõrgus alistub kolmandal katsel. “Mõtlesin, et kulda tahtes pean alistama kaks meetrit,” nendib ta. Ka 2.03 annab korra lootust.
Dvoraki kehv vorm ja vaevused saavad tõeks. Ta teibib põlve, vangutab pead ja lepib 1.97-ga. Publiku kaasaelamisest innustuv Busemann kordab isiklikku tippmarki 2.09. Sama suudavad Macey ja Huffins. 2.12 alistav Šebrle jagab õhusuudlusi ja tõuseb kolmandaks. Isikliku tippmargi 2.21 kordamine kergitab Pappase teiseks. Macey langeb neljandaks ja Nool viiendaks.

400 m tugevamas jooksus pingutavad Nool ja Macey võrdses rütmis, tagakurvs annab eestlane korraks järele ega jaksa tasa teha kaotatut. Macey ületab ennast 46,41-ga, Nool vastab 46,71-ga. “Tegin taktikalise vea,” sõnab Nool. “Tagakurvis pidanuksin pingutama nagu jaksan, kuid jäin Maceyt jälgides tema rütmi. Jõudu jäi järele.”

Mis tunne on? Erki Nool

Puhkama minnes on Noole seis paljulubav. Huffins 4554, Macey 4546, Nool 4505, Pappas 4477, Šebrle 4460, Busemann 4361, Dvorak 4294. Rekordigraafiku kordamine teasel päeval annab Noolele võimaluse püüda 8800 – 8850 punkti, olümpiarekord (8847) kuulub 1984. Aastast tema treenerile Daley Thompsonile. 
“Kui suudan teha oma tavapäraseid tulemusi, võin võita kuldmedali,” arvab Nool. “Kõige tähtsam on hoida pea selge. Kui üks ala läheb untsu, tuleb järgmisel maksimum võtta, mitte lasta end rivist lüüa.”

Teda vaevavad 100 meetrit ja kaugushüpe. “Kui needki korda läinuks, võinuks koguda 4600 punkti, millest rääkimine tekitas pressikonverentsisaalis kahinaid.” Lehemehi lühiintervjuuga leppima paluv doktor Alexander Jontschew lausub: “Erki on uskumatult hea, ta keskendus fantastiliselt. Homme tuleb Eesti presidendil talle ilmselt siia helistada nagu Euroopa meistrivõistlustele Budapesti.”

Jontschewi taastumisprotseduurid ja viis unetundi säilitavad Nooles kindluse, ta püsib 110 m tõkkejooksu ajaga 14,48 võidukursil. Šebrle võidab 13,87 ja Huffins jälitab 13,91-ga. Lünklikult harjutanud Busemannis pole võimu (14,16), Dvorak võitleb valudega (14,34), Macey liigub kangelt (14,53). “Õhtul ei suutnud uinuda, hommikul oli raske ärgata,” räägib Nool. “Mõtlesin korralikult tõkkeid joosta ja ketast heita ning siis tunnikese puhkeruumis magada, et puhanuna alustada kolmandat, otsustavat tsüklit.”

Balletitants kettaheiteringis

Väge täis Nool läheb avakatsel võimukalt püüdma tuult ja virutab ketta vastu piirdeaeda. Ka teine heide jääb poolikuks, ketas koliseb metallvõrgus. Kolmanda katse eel hoiavad mõne meetri kaugusel istuvad paarkümmend fänni hinge kinni.

Pööre, tõmme, ketas lendab üle 40 meetri. Ent oh häda ja viletsust, hoogu jääb üle – Nool keksib nagu balletitantsija ringi ääres, tald ohtlikult serva kohal. Ta astub sektorist, tõuseb punane lipp.
Nool tormab kohtunikku ümber veenma. Viiv hiljem tõuseb valgel ipp, tulemus mõõdetakse – 43.66. “Heide oli korralik, olin kindel, et ma ei rikkunud reeglit,” lausub ta. Sooritust erilise tähelepanuga jälginud Dvorak selgitab kohtunikule oma seisukohti. “Minu meelest Nool eksis kahel puhu,” leiab ta. “Ta astus ringi servale ja väljus ringist enne ketta maandumist.”

Noole nimi ja tulemus ilmuvad ekraanile, ent järgmisel korral on sealt kadunud. Ta tammub närviliselt edasi-tagasi. Dvorak (47.15) ja Pappas (41.42) lahkuvad areenilt teadmisega, et peamine kullataotleja on põrunud. Esimeses grupis heitnud Huffins (49.55), Šebrle (44.39) ja Macey (43.37) tõmbavad samal ajal puhkeruumis hinge.

Nool vestleb põgusalt fännidega. Kas mõõdetud tulemus kehtib või tuleb Eestil selle kehtestamiseks esitada protest? Keegi kirub Dvorakit kohtuniku mõjutamise pärast.

Kergejõustiklaste esindaja Harry Lemberg ja treener Greg Richards ruttavad kohe pärast Noole vastuolulist heidet staadioni alla tehnilise informatsiooni keskusesse (TIC). Nad teevad järelepärimise, kas mõõdetud katse jääb jõusse. Kergejõustikuvõistluste peakohtunik palub ala vanemkohtunikul anda selgitust. Saabuvad ka ärevil Eesti Olümpiakomitee juhid Tiit Nuudi ja Rein Haljand, olukorda uurivad tsehhide ja sakslaste esindajad.
Kell 13.06 väljastatud protokollis seisab Noole nime taga kolm risti – null. “paarkümne minuti päarst saabunud ala vanemkohtunik kinnitas, et Noole tulemus kehtib,” ütles Lemberg. “Jäime ootama, et suusõnaliselt öeldu ka kirjalikult kinnitataks.” Kell 13.53 tuleb parandatud protokoll, 43.66 on kirjas. 

Tšehhimaa, Suurbritannia ja USA protestivad, leides, et Nool astub ringi servale. Suurbritannia esindaja kirjutab avalduse Dean Macey nimel, väite, set on temalt saandu nõusoleku. Macey allkiri pole vajalik. “Olin elupaigas söömas,” ütleb Suurbritannia atleet kodumaa ajakirjanikele. “Inimesed, kes minu eest hoolt kannavad, tegid minu nimel protesti.”

Kell 14.40 teatab seitsmeliikmelise žürii esindaja: proteste ei rahuldata. “Ta selgitas, et videosalvestusi uurides ei leidnud nad Noole heites midagi reeglitevastast;” jutustab Lemberg. Tšsehhid tahavad vastust ka protesti teisele punktile, et Nool väljus ringist enne ketta maandumist. Paarikümne minuti pärast teatab žürii kirjalikult – protesti ei rahuldata.

“Ma ei teadnud aruteludest midagi,” märgib Nool. “Käisin puhkeruumis ringi, kohtusin lippu tõstnud kohtunikuga. Ta kordas tuhandeid kordi räägitut: serva ei tohi puudutada. Aga kuna heitesussid on jäigemad kui varem, siis ei pruukinud viga olla. Ta lisas: talla alla ei näe, ja kui tekib kahtlus, langetatakse otsus sportlase kasuks. Kui ta teadnuks võistluse hetkeseisu, poleks ta punast lippu tõstnud.”

Nool teeb konkurentidele kingitusi

Ometi kõnnib Nool poolteist tundi nagu sütel. “Vahepeal tundus, et pean närviarsti juurde minema,” ütleb ta. “Kuni Nuudi tuli teatega, et kõik on okei.”

Daley Thompson veenab Noolt, et tema töö on keskenduda järgmiseks alaks, ega puuduta möödunut. “Ta püüdis hoida mind liinil ja vaimu tugevdada,” ütleb Nool. “Ta on mu sõber.”Teivashüppes ületab Nool avakatsel 5.00. Kuid järgmisel kõrgusel 5.20 lendab nagu Sevilla MM-il nulli teeninuna vastu latti. “Kõige keerulisem ala, olin üleelatu järel täiesti tühi,” tunnistab ta. “Alustasin jäigema teibaga kui tavaliselt, ikka jäi see 5.20-l pehmeks. Halb unenägu, arvestasin 5.60-ga.”

Huffins ületab 4.70, Šebrle ja isikliku rekordi püstitav Macey kümme sentimeetrit enamgi. Nool tõuseb teiseks.
Treener Richards julgustab Noolt odaviske avakatsel 70 meetrit ründama. Ta virutab piigi taevasse, see langeb nagu kivi – 57.39. Teisel katsel lendab oda 68 meetrini, kuid hoog viib mehe jala üle joone. “Närvid olid niigi pingul, nüüd tabas justkui šokk,” nendib Richards.

https://www.youtube.com/watch?v=8IluImBon9c&feature=emb_err_woyt

Kolmanda katse sooritab Nool kindlalt, 65.82 säilitab põhirivaali Šebrle (64.04) ees teise koha. Ta vaatab fänne ja asetab mõlemad käed meelekohtadele. Märk, et ta on iseennast leidnud. “Alles odaviske teisel katsel tuli võistlustunne tagasi;” kinnitab ta.

Huffins kaotab 56.62-ga oma Sevilla tulemusele kaheksa meetriga. Ka küünarnukivalu trotsiv Macey loovutab punkte (60.38).  Enne 1500 meetrit patsutab Thompson lamavale Noolele rinnale ja lausub: “Mees, nüüd saad täita oma unistuse. Mine ja jookse!” Macey lausub stardijoonel: “Erki, see on sinu olümpia, minu oma tuleb nelja aasta pärast.”

Nool jookseb oma tempos, juhib Šebrle ees lõviosa distantsist ja lõpetab isikliku tippmargiga 4.29,48. Ta võtab abikaasalt Kadri Kiviselt sinimustvalge lipu ja sörgib auringile. Hõiskamiseks pole enam jaksu.

https://www.youtube.com/watch?v=Ad-Kj9Ru9t4&feature=emb_err_woyt

TV 10 Olümpiastarti kergejõustikusarja erakordne hooaeg kulmineerus Tartus, kus selgusid mitmevõistluse võitjad.

Tänavu on püstitatud hulga sarja rekordeid ja talendikaid noori jagub üle Eesti. Vaata ja ennusta, kelles on talenti, et kasvada uueks Kanteriks, Kirdiks, Baltaks, Uiboks või Kangertiks, Veneks, Täheks?

Finaaliga koos toimus ka värvikas olümpiapäev, mille patrooniks oli maailmameister Kelly Sildaru, kes pani end proovile suusahüpetes, sumos, korvpallis, rattakrossis ja veel paljudel teistel aladel.

Saate toimetaja ja režissöör Anu Säärits.

Sillamäel toimunud Eesti meistrivõistlustel 20 km maanteekäimises krooniti meistriks naistest Anna Šubina (KJK Kalev-Sillamäe) ja meestest Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi). 

Jekaterina Mirotvorteva haigestumise tõttu tuli esmakordselt Eesti meistriks naiste maantekäimises KJK Kalev-Sillamäe sportlane Alla Šubina. 18-aastane neiu läbis 20 km distantsi 2:09.51-ga.

Meeste arvestuses kaitses tiitlit Bruno Junki käimisklubi sportlane Virgo Adusoo, kes läbis 20 km trassi ajaga 1:43.28. Hõbeda teenis ajaga 1:51.00 Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) ning pronksile tuli 1:56.25-ga Jaroslav Stupnikov (KJK Kalev-Sillamäe).

M-20km-EMV käimine
N-20km-EMV käimine

Eesti meistrivõistlustega üheselt selgitati ka Eesti karikavõistluste parimad:
Tüdrukud U14 2 km käimine:
1. Arina Burgova ( KJK Kalev-Sillamäe) – 11.59
2. Evelina Novikova (NPSK Narvic) – 11.59
3. Natalija Vinookradova (KJK Kalev-Sillamäe – 13.35

Poisid U14 2 km käimine:
1. Kirill Jegorov (KJK Kalev Sillamäe) – 12.40

Türukud U16 3 km käimine:
1. Polina Simonenko (KJK Atleetika) – 16.22
2. Maria Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) – 17.14
3. Alina Demidovitš (KJK Kalev-Sillamäe) – 18.33

Poisid U16 3 km käimine:
1. Ivan Titov (KJK Kalev-Sillamäe) – 16.46
2. Richard Viks (Tartu SS Kalev) – 17.46
3. Nikita Ljahhov (NPSK Narvic) – 18.50

Neiud U18 5 km käimine:
1. Anna Ivanova (KJK Kalev-Sillamäe) – 34.12

Noormehed U18 5 km käimine:
1. Artur Djatšuk (KJK Kalev-Sillamäe) – 25.45
2. Dmitri Butsenko (KJK Kalev-Sillamäe) – 29.36

Naised U20 5 km käimine:
1. Alla Šubina (KJK Kalev-Sillamäe) – 30.34

Vaata kõiki tulemusi

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.

Laupäeval, 26. septembril toimuvad Sillamäel Eesti meistrivõistlused ja karikavõistlused 20 km maanteekäimises. Eesti meistrimedalite eest 20 km maanteekäimise distantsil lähevad heitlema 6 sportlast, neli meest ja kaks naist ning Eesti karikavõistluste nimekirjast leiame 25 osalejat.

Nii meestele kui naistele antakse Eesti meistrivõistluste start kell 13.00.

Ajakava

Naistest on kindlaks favoriidiks KJK Kalev Sillamäe sportlane Jekaterina Mirotvortseva. Lisaks Mirotvortsevale on naiste arvestuses stardis veel ka Alla Šubina (KJK Kalev-Sillamäe).

Meeste meistritiitli nimel asub võistlustulle neli sportlast. Tiitlikaitsjana läheb starti Virgo Adusoo (B. Junk Käimisklubi). Medalite eest lähevad võitlema veel kolm sportlast: Jaroslav Stupnikov, Artur Djatšuk (mõlemad KJK Kalev-Sillamäe) ning Aleksei Tereštšenkov (EKVA).

Vaata osalejate nimekirju

Tulemusi näeb EKJLi kodulehel: www.ekjl.ee 

Lisainfo: 
Silvi Kask
Võistluste korraldaja
E-mail: silvi@ekjl.ee
Tel: 667 7993; 517 8327

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.