Juhised kergejõustikutreeningute korraldamiseks alates 28. detsember

Kultuuriministeeriumi juhendi „Sporditreeningute korraldamine alates 28. detsember 2020“ punktist Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele lähtuvalt täpsustame koondislase ja koondisekandidaadi tähenduse kergejõustiku rahvusvahelises võistlussüsteemis (k.a Balti meistrivõistlused).

1. Eesti kergejõustikukoondise liige või koondise kandidaat on vanuseklassides U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanud 2020. aasta Eesti sise- või välishooaja edetabelis esimese kuue hulgas. Nimetatud sportlased võivad treenida grupis koos treeneriga.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Nõuded on kooskõlastatud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kergejõustikuliidu noortespordikomisjoniga.

Edetabel

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 23. detsember 2020 korraldusega nr 462) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud välitingimustes ja sisetingimustes alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a lubatud, kui:

Ida-Virumaal ja Harjumaal:

1)  ei ole siseruumides sportimine ja treenimine lubatud.

2)  välitingimusteson lubatud individuaalne (2+2) sportimine ja treenimine. Samuti onlubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

Ülejäänud Eestis:
3)  sisetingimustes on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgaskoos juhendajaga;

4)  välitingimusteson lubatud individuaalne (2+2) sportimine ja treenimine. Samuti onlubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 10 inimest + juhendaja ning tagatud peabolema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

5)  sisetingimustes võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemaltkahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Välitingimustes toimub inimeste hajutamine;

6)  siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;

7)  ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;

8)  teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt.Alapunktid 1, 2, 3, ja 4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 462 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
• Siseruumides on lubatud üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda kontaktivabalt maksimaalselt kahe isiku vahel vältides omavahelisi kontakte:
  a) sportlane ja treener;
  b) sportlane ja sportlane.
• Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).

• Siseruumides võib treeningu eel, treeningu käigus ja treeningu järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Sellisel juhul on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid asjakohaste juhiste järgi, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut.
• Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
• Välitingimustes peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Lisaks võib rühma juures viibida treener või juhendaja. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Sisetingimustes on lubatud vaid individuaaltegevused. Lähtudes individuaalõppe ja treeningtegevuse põhimõttest on lubatud treening näiteks koos juhendajaga, samuti ka koos treeningpartneriga, kuid sellisel juhul ei tohi olla juures juhendajat. Näiteks reketialadel (tennis, sulgpall, lauatennis ja muu selline) on lubatud, et treener treenib ühte sportlast ja ka treening, kus üks tennisist treenib teise tennisistiga. Rühmatreeningud on sisetingimustes keelatud. Näiteks ujulas, jäähallis või kergejõustikuhallis ei ole lubatud samal juhendajal erinevate isikute juhendamine samas sportimispaigas samal ajal. Individuaaltegevus tähendab, et isik viib tegevust ellu üksi või maksimaalselt ühe lisanduva sportlase või treeneriga.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele. Esiliiga, rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni. Ida-Virumaal ja Harjumaal on keelatud kogu sporditegevus siseruumides ning grupitreening välitingimustes, v.a professionaalsetele sportlastele.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja sportlastest, kellel on õigus Harjumaal ning Ida-Virumaal siseruumides treenida koos infoga, millisel spordiobjektil/objektidel konkreetne sportlane treenib.
• Spordiobjektid peavad olema valmis esitama järelevalvet teostavatele isikutele nimekirja sportlastest, kellel on õigus antud spordiobjektil treenida. Spordiobjektide valdajatel peab olema ka nimekiri puudega isikutest, kes käivad spordiobjektidel treenimas. Puudega isikud saavad infot lahti olevate spordiobjektide kohta KOV-st.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne.
• Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruseleviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
• Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutadaliikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre võisalvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtudtähistatud prügikasti ja pestakse käed.
  Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eesti Olümpiakomitee sõlmis SYNLABiga koostööleppe mahus 2500 testi, orienteeruvalt summas 170 000 eurot, mille raames on EOK programmi Team Estonia kuuluval ca 450 tippsportlasel võimalik teha koroonaviiruse SARS‑CoV‑2 teste SYNLABi koroonatestipunktides üle Eesti.

EOK president Urmas Sõõrumaa märkis, et olukorras, mis on tinginud kogu spordile lisakulusid, on SYNLABi toetusest palju abi. 

 „Ülemaailmne spordielu ei jää seisma, mis tähendab, et meie sportlased reisivad palju Eestist välja ning turvaliste võistluste pidamiseks on vajalik, et nad saaksid end koroonaviiruse suhtes testida.  Mul on hea meel, et nii 2021 suvel planeeritud Tokyo suveolümpiamängudeks, 2022 veebruaris toimuvateks Pekingi taliolümpiamängudeks valmistuvad sportlased saavad muretult reegleid järgida ning omavad oma tervisest paremat ülevaadet. Oleme SYNLABile koostöö eest tänulikud,“ ütles Sõõrumaa. 

SYNLAB Eesti juhatuse liige Rainar Aamisepp: „SYNLABi soov on anda panus Eestis võimalikult aktiivse kultuuri ja spordielu jätkamisse. Nii oleme valmis panustama Eesti sportlaste võimalikult sujuvasse olümpia ettevalmistusse kiire ja nende jaoks tasuta testile pääsemise võimaldamisega. Meie poole on pöördunud paljud sportlased ja alaliidud palvega toetada nende tegevust, otsustasime seda teha koordineeritult koostöös Spordimeditsiini Sihtasutusega ja EOK üleselt.“

Koostöölepingu kohaselt saavad EOK tippspordiprogrammi Team Estonia kuuluvad sportlased teha kuni 2022. aasta veebruari lõpuni kokku 2500 koroonatesti – vastavalt vajadusele test aktiivse koroonaviiruse tuvastamiseks või antikehade analüüs koroonaviiruse läbipõdemise kinnitamiseks. PCR analüüs võimaldab sportlase võimaliku nakatumise varajast avastamist, kohest isoleerimist ning olümpiasportlaste seas viiruse leviku madal hoidmist. Antikehade test võimaldab näha läbipõdemist ning selle analüüsi tulemust küsivad sisenemisel osad riigid, kus meie sportlased treeninglaagrites ja võistlustel käivad.  

Koroonatesti on võimalik põhjendatud juhtudel teha Team Estoniasse kuuluvatel:

• olümpiaettevalmistustoetust saavatel A-, B-, C- kategooria sportlastel; 
• noorte saavutussporditoetust saavatel sportlastel; 
• mitteolümpiaalade sportlastel;
• pallimängualade koondislastel.

Teenuse kättesaadavuse tagamiseks on EOK-l õigus vajadusel piirata ühele sportlasele või koondisele võimaldatavate testide arvu.  

Testile suunamiseks vajaliku saatekirja saamiseks peab sportlane või alaliit ühendust võtma  Spordimeditsiini SA-ga, kes hindab testimise vajadust. Laekunud saatekirja alusel võtab kõnekeskus ühendust ning pakub proovivõtmise aja SYNLABi koroonatestimise punktis Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis või Narvas. Vastuse saab sportlane 24-48 tunni jooksul digilugu.ee keskkonda ja ka testi.me alla laetavasse TESTI mobiilirakendusse. TESTI keskkonnas saavad nad endale genereerida tasuta sertifikaadi, mis võib olla vajalik piiriületamiseks. 

Erandiks on välismaalt Eestisse saabumine – isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb esimene proov anda Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas Confido meedikute abi ajutistes testimispunktis kohapeal vormistatava saatekirja alusel. Teise testi (saab anda mitte enne kui 7 päeva möödudes esimesest testist) saatekiri genereeritakse automaatselt kuuenda päeva õhtul pärast esimese testi andmist. 

Eesti 2020.aasta parimaks meeskergejõustiklaseks valitud Tiidrek Nurme osales täna Taipei maratonil, kus võitis tulemusega 2:16:11 kolmanda koha.

Eestlast edestasid keenialased Paul Longyangata (2:09.18) ja Elisha Rotich (2:13.07), esimesena esikolmikust välja jäänud marokolane Bilal Marhoum kaotas Nurmele 11 sekundiga.

Taipei maratoni tegid Nurme sõnul keeruliseks just eelkõige karantiinireeglid, mille järgi pidi ta kaks nädalat järjest viibima vaid hotellitoas. „Kolmas koht Taipei maratonilt on edukas lõpp sellele uskumatule eksperimendile. Võistlus ei olnud ilmastiku (tuuline ja vihmane) ja karantiinireeglite tõttu lihtne. Mul oli hea lahing ja koostöö marokolasega. Keenialased võtsid kaksikvõidu. Olen tänulik korraldajatele ja kõigile asjaosalistele,“ kirjutas Nurme võistluse järel sotsiaalmeedias.

Korraldajad kutsusid kohale 12 eliitjooksjat 8 erinevast riigist püüdes sellega näidata ühiseid ülemaailmseid võitlusi COVID-19 pandeemia vastu. Riiklike pandeemiaprotokollidega vastavusse viimiseks olid nad sunnitud järgima rangeid piiranguid, mis hõlmasid 15-päevast karantiini alates võistlejate saabumisest Taipei linna 2. ja 3. detsembril. Et aidata jooksjatel karantiinis viibimise ajal oma vormi hoida, lasid korraldajad iga sportlase hotellituppa paigutada jooksulindid. Sportlased pääsesid rajale treenimiseks viimasel kahel päeval enne võistlust.

Kokku osales üritusel 28 000 jooksjat, mis tegi sellest maailma suurima rahvaspordivõistluse pärast selle aasta alguses toimunud ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia puhkemist. 23-miljoniline saareriik tegutses pandeemia puhkemisel kiiresti ja teda on kiidetud viiruse leviku ohjeldamise eest – teatatud on vähem kui 800 juhtumist.

Taipei maratoni TULEMUSED

Mari Klaup, Risto Lillemets ja Taavi Tšernjavski osalesid Reunioni saarel toimunud World Athletics Challenge’i sarja kuuluval mõõduvõtmisel.

Kümnevõistluse võitis maailmarekordimees Kevin Mayer 8552 punktiga. Sel hooajal korra juba 8000 meetrit täis saanud Tšernjavski oli 8030 punktiga teine. Suvel Rakveres püstitatud isiklikust rekordist jäi vajaka 56 silma.

Üksikalade tulemused: 11.15 – 7.33 – 14.96 – 1.88 – 49.46 – 14.55 – 48.15 – 4.75 – 57.70 – 4:34.94.

Risto Lillemets lõpetas võistluse 7993 punkti ning kolmanda kohaga. Lillemetsa isiklik rekord pärineb sellest suvest, kui augustis Kadriorus tegi noormees 8133 punkti.

Üksikalade tulemused: 10.97 – 7.15 – 14.01 – 2.00 – 50.81 – 14.70 – 40.98 – 4.85 – 65.36 – 4:35.06.

Naiste seitsmevõistluse võitis Kolumbia esindaja Evelis Aguilar 6055 punktiga, 6014 silma kogunud Klaup oli teine. Suvel tuli Klaup Eesti meistriks isiklikku rekordit märkiva 6080 punktiga.

Üksikalade tulemused: 13.89 – 1.77 – 13.22 – 25.50 – 5.74 – 53.07 – 2:21.39

Eesti Kergejõustikuliit kuulutas laupäeval, 19.detsembril toimunud „Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020“ galaõhtul välja aasta parimad sportlased. Aasta kergejõustiklasteks valiti vasaraheitja Kati Ojaloo ja maratoonar Tiidrek Nurme.

AASTA KERGEJÕUSTIKLASED JA TREENERID

Aasta naiskergejõustiklane: vasaraheitja Kati Ojaloo (treener Stellan Kjellander, Juha Lahtinen)

Aasta meeskergejõustiklane: maratoonar Tiidrek Nurme (treenerid Mark Misch ja Harry Lemberg)

Aasta sooritaja: Rasmus Mägi

U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Johannes Erm (treener Petros Kyprianou) ja kaugushüppaja Lishanna Ilves (treener Mikk Joorits)

U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: käija Jekaterina Mirotvortseva (treener Jevgeni Terentjev) ja teivashüppaja Eerik Haamer (treenerid Harry Lemberg ja Anne Mägi)

U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (treenerid Heiko Väät ja Sven Andresoo) ja mitmevõistleja Madis Kaare (treener Rauno Kirschbaum)

U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Anna Panenko (treener Aleksander Hvorõhh) ja Romet Kivi (treener Viljo Grauding)

U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Katarina Verst (treener Harry Lemberg) ja Ron Sebastian Puiestee (treener Andres Laide)

Parim täiskasvanute klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U23 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U20 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U18 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U16 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Parim U14 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Aasta kergejõustikuveteranid: Silvi-Mai Eerma ja Jürgen Lamp

Aasta kohtunik: Lauri Puolokkainen

Aasta noorkohtunik: Elisa Annamaa

Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Aleksander Tammert, Liina Tšernov, Igor Syunin, Maarja Kalev ja Genro Paas

EKJLi tunnustuse ja tänu pälvisid veel mitmed kergejõustikku suure panuse andnud toetajad, klubid, koostööpartnerid jt

Täna, 19. detsembril algusega kell 19 toimub Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020 gala.

Sellele aastale iseloomulikult toimub auhinnatseremoonia virtuaalselt. Tunnustame aasta parimaid sportlasi ja treenereid ning viskame pilgu möödunud aastasse. Õhtujuht on Juhan Kilumets ning sportlastega vestleb Karl Rinaldo, kes veab ka kergejõustikuteemalist podcast-i Staadionijutud. Muusikalist vahepala pakub Anett Kulbin. Otseülekanne tehakse PROTO Avastustehase saalist, mida on võimalik jälgida kell 19.00.

1971. aastal esmakordselt Eesti Televisiooni ekraanile jõudnud noorte kergejõustikusari “TV 10 Olümpiastarti” tähistab sel aastal 50. juubelit. Kauem on telesaadetest vastu pidanud vaid “Aktuaalne Kaamera”. Sarjast on sirgunud sisuliselt kogu Eesti kergejõustiku tipp, aga ka mitmete teiste spordialade koondislased ja teistel elualadel kaugele jõudnud inimesed.

Koroonaviiruse leviku tõttu lükkus detsembri alguses toimuma pidanud 50. hooaja vabariiklik etapp jaanuarisse, ent maakondlike etappidega on siiski algust tehtud.

Nii pikalt teleekraanil nähtavat noorte võistlussarja pole teadaolevalt ette näidata ühelgi teisel riigil maailmas. Just enda soorituste telekas nägemine on osalejatele jätnud sügava mälestuse kogu eluks. Olümpiavõitja Gerd Kanter ei saavutanud küll lapsena sarjas uhkeid tulemusi, ent sättis end õigel ajal mikrofoni ette ja sai anda oma esimese intervjuu.

“Marko Kaljuveer tegi teistega intervjuusid ja mul õnnestus ka ennast sinna kõrguhüppematile sättida. Ta küsis ka minu käest paar küsimust ja tol ajal televiisorisse sattumine oli väga suur asi,” meenutas Kanter hiljem sarja mälestusteraamatus. Ksenija Balta on meenutanud, et esimene mälestus sarjast oli kurb, sest ta tegi 60 m jooksu finaalis kaks valestarti. Hiljem sai Baltast üks sarjas enim võite teeninud sportlane.

Saatesarja loojaks võib pidada ETV sporditoimetuse ajakirjanikku Tõnu Tammarut ja Ants Tederit, kes ka sarja punktitabeli leiutas ja sarja pikalt vedas.

Et põhirõhk on eestlaste jaoks erilisel mitmevõistlusel, on TV 10 sari kergejõustiku osas heaks võimaluseks teada saada, milline ala võiks kõige paremini sobida. Sarjast on läbi käinud endiste aegade legendid alates Heino Lipust ja Uno Palust, lõpetades tänaste tippude Maicel Uibo ja Janek Õiglasega.

Teiste elualade tipud

Sarjas on kõrgeid kohti saanud ka teiste elualade tipptegijad. Estonia ooperisolist Aare Saal võitis 1978. aastal vanemate poiste arvestuses teise koha, humorist Erkki Kõlu on 1982. aasta nooremate poiste vanuserühma võitja. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, professor Joel Starkopf saavutas 1978. aasta vanemate poiste finaalis 4. koha. Tänane kultuuriminister Tõnis Lukas pääses 1974. aastal nooremate poiste finaali.  

Tihti on sarjas osalenud ühe perekonna mitu põlvkonda, näiteks Deivi Jäärats ning tema tütred Grit ja Grete Šadeiko.

Täna püsib TV 10 Olümpiastarti suuresti kahe naise – 26 aastat sarja ERRi poolelt vedava Anu Sääritsa ja kergejõustikuliidu võistluste korraldaja Silvi Kase õlul, kes mõlemad ka sarjas edukalt osalesid. Kask võitis 1973. aastal nooremate tüdrukute vanuserühmas teise koha ja 1975. aastal vanemate tüdrukute vanuserühma kuuenda koha. Tema pojast Ramost kasvas samuti koondise tasemel mitmevõistleja, teine poeg Remi tegeles jooksmisega.

Kask mäletab, kuidas ta pärast 30 m tõkkejooksu võitu pidi Toomas Ubale intervjuud andma. «Eks need intervjuud olid vist kõigile natuke hirmsad,» tõdeb ta. Võrreldes ammuseid aegu praegusega, ütleb Kask, et neid ei toonud omal ajal võistlema auhinnad. «Ajad olid sellised, et me ei osanudki oodata mingeid auhindu, mäletan, et sain diplomi ja sinise mütsi. Tegime sporti, sest oli lõbus ja tore seltskond. Tänapäeval on auhinnad muidugi palju uhkemaks läinud, jalgrattad, rulluisud, Sportlandi kinkekaardid, mille peasponsor Kalev välja paneb. Sel aastal lisasime auhinnalauale tõukerattad, tuleb ju ajaga kaasas käia. Tänapäeval on edukamatel võimalik endale kogu varustus välja teenida, kindlasti on see mõne jaoks lisamotivatsioon,» räägib võistluse korraldaja.

Sarjast on kasvanud ka paljud treenerid, teiste seas olümpiavõitja Erki Noole endine treener Rein Sokk, kes sai 1972. aastal vanemate poiste arvestuses mitmevõistluses 5. koha. Samuti täna Risto Lillemetsa, Kristjan Rosenbergi ja Taavi Tšernjavskit juhendav Art Arvisto, kes tuli 1984. aasta finaalis teiseks.

50 aasta tagused hetked siiani meeles

Sarja esimesel hooajal osalenud Rein Sokk mäletab 50 aasta tagusest võistlusest mitmeid hetki. «Nagu eile oleks olnud. Finaalist on palju episoode selgelt meeles – kuidas sel päeval päike eredalt paistis, erinevad mälupildid Komsomoli staadionil (täna Kalevi staadion – M.G.). või kui talvisel etapil sai võistelda Kalevi hallis, mis tollal oli universaalne hall. Tallinnasse sõit oli juba omaette nii suur saavutus, see oli ulme. Kõik oli nii põnev, teivast hüppasime porolooni täis topitud kartulikottidesse,» meenutab Sokk.

«Täna töötan ma ise koolis õpetajana ja näen, kuidas ajad on muutunud. Tollal see võit polnudki algul kõige tähtsam, vaid protsess ise. Ja kui diplomi said, siis oli väga uhke tunne, see oli suur saavutus, sest tollal neid igaühele ei jagatud. Täna küsivad ka spordivõistluste viimased, et miks nemad medalit ei saanud. Ootused olid tollal väiksemad ja rõõm väikestest asjadest suurem.»

Sokk mäletab, kuidas ta teivashüppes õnnega pooleks võidu sai. «Ületasin esimesena 2.40 ja pärast seda hakkas meeletu paduvihm ja minust tugevamad hüppajad pidid sellistes tingimustes hüppama. Võitsin kollase särgi, kus oli TV 10 logo. Kui sellega hiljem järgmisele etapile läksin, olin nagu suur boss! Täna ei eruta mingi särk enam kedagi,» naerab ta. Logo lõikas Sokk hiljem välja see oli tal pikka aega alles.

Sokk andis intervjuud Tarvo Villomannile, millest ta suurt ei mäleta. «Mis ma seal rääkisin, ei tea, aga tehtud poiss olin küll. Kõige esimesest hooajast tuli täiskasvanute sekka ka mitmeid tippe, naistest võitis nooremates tüdrukutes Silva Oja, kellest tuli tippsportlane. Vanematest poistest tuli mitmevõistluse võitjaks Arne Kutser, teine oli Avo Tasa, kolmas Endel Subi – kel muuseas oli ainult üks käsi,» meenutab Sokk, kes ise sai toona viienda koha.

«Subi oli ikka uskumatu kuju, ta muide hüppas ühe käega ka minust rohkem teivast ja heitealad võitis kõik ära, oli suur ja tugev poiss. See, kuidas ta teivast hoidis ja hoojooksu tegu – uskumatu. Ja näed, mul on isegi need nimed siiani meeles,» räägib täiskasvanuna just teivashüppes tippu jõudnud Sokk.

Sokk ütleb, et sarja nii pikka aega püsimine on omamoodi ime. «See oli tollal vajalik ja on tänagi, kui mõelda, kui paljud tipud siit kasvanud on. Kuidas see saade 50 aastat vastu on pidanud, ma ei tea, kahtlemata on see võimas saavutus.»

Muutuvad ajad

Endine kettaheitja ja kuulitõukaja Eha Rünne võistles sarjas lapsena ning on hilisemas elus õpetaja ja treenerina samuti sarjaga seotud. Rünne ütleb, et tema võistlemisest suurt ei mäletagi. «Osalesin ühel hooajal, vist 1974/75, sest järgmisel läksin juba spordiinternaatkooli Tallinnasse. Jooksin kas 30 või 60 m distantsi ja mitte halvasti, aga täpsemalt ei mäleta. See on küll meeles, kui oluline see võistlus tollal kõigile oli ja kui kurb ma olin Tallinnasse minnes, sest ei saanud enam seal osaleda,» tõdeb Rünne.

Tänapäeva ühiskonnas on Viimsis õpetajana töötava endise sporditipu sõnul ka «TV 10 Olümpiastarti» sarja olulisus muutunud. «2000ndate aastate alguses oli see ka meie õpilastele veel üsna oluline, aga mida aeg edasi, seda keerulisem on lapsi osalema saada. Suurt rolli mängib see, et erinevaid alasid on nii palju lisandunud ning kes mängib mingit pallimängu, see naljalt enam kergejõustikuvõistlusele ei tule. Samamoodi on muid lõbustusi palju lisandunud ja laupäeval kuskile Võrru võistlema sõitmise kaalub üles ka sõbra sünnipäev. Aga muidugi on neidki, kes ikka hea meelega osaleda tahavad. Minu silmis on see ikka äraütlemata tore ja vajalik võistlus ning loodetavasti püsib veel kaua,» räägib ta.

Sarjas osalenud kergejõustiklasi: Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill, Maicel Uibo, Taavi Tšernjavski, Kristo Galeta, Magnus Kirt, Grit Šadeiko, Rasmus Mägi, Andres Raja, Ksenija Balta, Marek Niit, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Roman Fosti, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Hans-Christian Hausenberg, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Aivo Normak, Indrek Tustit.

Sarjas osalenud teiste alade tippe: Martin Järveoja, Karol Mets, Siim-Sander Vene, Tanel Kangert, Timo Simonlatser, Mikk Pinnonen, Robert Täht, Gert Kams, Teet Allas, Keith Pupart, Kristjan Sikaste, Timo Eichfuss, Liina Tolmoff, Aiki Aigro, Aivar Rehemaa, Eveli Saue.

Artikkel Postimees Sport: https://leht.postimees.ee/7134608/ainulaadne-kasvulava-eesti-spordile

Autor: Mariel Gregor

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” seekordseks külaliseks on endine keskmaajooksja ja praegune maratoonar, pärnakas Roman Fosti.

Mullu Valencia maratonil joostud aeg 2:12.49 annab Fostile Eesti kõigi aegade edetabelis Pavel Loskutovi (2:08.53) ja Tiidrek Nurme (2:10.02) järel kõrge kolmanda koha. Tänavuse Valencia maratoni lõpetas Fosti aga mullusest viis sekundit kehvema ajaga, mis tähendab ühtlasi seda, et viimane võimalus Tokyo olümpianorm 2:11.30 alistada tekib tal kevadel.

“Eks ma olen seda jooksu saanud nüüd üle nädala analüüsida. Miks see norm täitmata jäi? Ilmselt ikkagi peamiselt koroonaviiruse tõttu. Pääsesin liiga hilja Keeniast tulema. Sain hea tunde küll lühikeste võistlustega kätte, aga kuna keskendusin sügisel esialgu poolmaratoni MM-iks, siis ei saanud pikemaid distantse ehk üle 35-kilomeetriseid jookse treeningutesse panna. Tundub, et sellest jäi vajaka. Teine asi oli see, et Valencia maratonist kujunes minu jaoks omamoodi fartlek – tempo oli kiire, aeglane, kiire, aeglane. Pärast 20 kilomeetrit kuhjus laktaat. Jooksmises pole teatavasti laktaati ka nii kerge alla saada nagu näiteks suusatamises laskumistel või rattaspordis kellegi tuules sõites. Eks ma praegu nuputan, kuidas uut perioodi üles ehitada, et anaeroobset läve veelgi paremaks saada ja tempo kõikumine ei mõjutaks tulemust. Motivatsioon on kõrge,” ütleb 37-aastane Fosti.

Fosti suurimaks koduseks konkurendiks, aga ühtlasi toredaks võistluskamraadiks on saanud aastate jooksul Tiidrek Nurme, kellega seekordne saatekülaline on pidanud nii staadionil kui ka maratonirajal maha lugematu arvu põnevaid võistlusi.

“Tiidrek on jooksjana väga võiduhimuline. Tema on kindlasti veel võiduhimulisem kui mina, sest kui ta kaotab, siis ta väljendab seda, kui paha ta enda peale on. Aga see on edasiviiv jõud. Olen temalt seda õppinud. Samuti olen õppinud Tiidrekult, kui professionaalne ja detailidesse süvenev peab üks sportlane olema. Tiidrek on musternäide profisportlasest,” kiidab Fosti.

Olgugi et kahel viimasel EM-il on maratonijooksus pronksmedal võidetud 2 tunni ja 12 minutiga, mis märgib ühtlasi Fosti rekordit – tõsi, tiitlivõistlustel reeglina superaegu ei joosta, ütleb “Romka”, et individuaalset suurvõistluste medalit pole ta eesmärgiks veel võtnud.

“Konkurents on nii tugevaks läinud, et ega ma pole julgenud medali peale mõelda. Küll aga olen mõelnud sellele, et kui Kaur Kivistik söendaks takistusjooksu asemel maratonile keskenduda, siis meil oleks Eesti koondisega võimalik EM-il medal võita. Oleksime kolmekesi täiesti medalikonkurentsis, kui suudaksime kõik joosta aja alla 2:20.00,” usub Fosti.

Saates keskendume pikemalt Fosti treeningutele ja Keenia jooksukultuurile, aga räägime muuhulgas ka stardirahadest, tema sportlaskarjääri raskematest ja kergematest hetkedest ning poeg Ramonist.

Saate lõpus esitame kuulajatele uue küsimuse ning avalikustame ühtlasi eelmise küsimuse õige vastuse ja loosime välja auhinnavõitja. Saadet juhib Manta Maja stuudios Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 21. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes

Täna, 15. detsembril tähistab juubelit jooksutreener ja suur maleentusiast Urmas Randma!

Randma on lõpetanud 1979. aastal Leisi keskkooli ja 1985. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse teaduskonna.

Tegutsenud Stamina Spordiklubis, Sparta Spordiseltsis ja alatest 2015. aastast MTÜ-s Treeningpartner kergejõustikutreenerina (6. kutsetase, 2012). Tegutsenud Mikk Pahapilli mänedžerina ning Pühajärve kiirmaleturniiri idee autor ja peakorraldaja.

Tuntumaid õpilasi: Roman Fosti, Sergei Tšerepannikov, Evelin Talts, Priit Aus, Mark Abner jpt

Eesti Kergejõustikuliit soovib kirglikule ja karismaatilisele spordihingele ümmarguse tähtpäeva puhul õnne ning rõõmu!

Täna, 12. detsembril tähistab juubelit endine Gerd Kanteri juhendaja ning kaks korda Eesti parimaks treeneriks valitud Vesteinn Hafsteinsson.

Islandlane jõudis ise kettaheitjana neljadele olümpiamängudele ja oli parimal juhul 1992. aastal Barcelonas 11. Neli aastat hiljem alustas ta treenerikarjääri ning viis oma õpilase Gerd Kanteri 2007. aastal maailmameistriks ja aasta hiljem olümpiavõitjaks.

Lisaks aasta treeneri tiitlile on ta aastatel 2006-2012 valitud seitse korda järjest parimaks meeste kergejõustikutreeneriks, saanud 2008. aastal riikliku spordipreemia ja 2012. aastal Euroopa kergejõustikuliidu treeneritöö auhinna.

Lisaks Kanterile on ta juhendanud mitmeid teisigi eestlasi, nende seas ka Märt Israeli, Priidu Niitu ja Martin Kupperit.

Eesti Kergejõustikuliidu 2020. aasta sügisvolikogu toimus 11. detsembril Zoom’i keskkonnas.

President Erich Teigamägi andis ülevaate 2020. aasta alaliidu peamistest tegevustest, vaatamata COVID-19 tõttu valitsevale olukorrale.

Peasekretär Sirje Lippe andis ülevaate 2020. aasta eelarve täitmisest. Anti ülevaade võistluste kuludest ja lähetustest ning saavutusspordi eelarvest.

Volikogule tutvustati 2021. aasta eelarve märksõnu ja prognoosi.

Päevakord:

1.    Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu 2020. aasta tegevustest;

2.    Eesti Kergejõustikuliidu majandusseis 31.10.2020;

3.    EKJL 2021 eelarve prognoos;

4.    Muud küsimused

Täna, 10. detsembril jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Piirangud hakkavad kehtima 14. detsembrist 2020. 

Tulenevalt raskenevast epidemioloogilisest olukorrast palume kriitiliselt hinnata võistlustegevuse ning kontaktsete grupitreeningute toimumise vajalikkust. Soovitame võimalusel need edasi lükata, et vähendada erinevate gruppide omavahelist kokkupuutumise riski ja seeläbi aidata kaasa viiruse leviku taandumisele.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 10.12.2020 korraldusest nr 440, lubatakse alates 14. detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. spordivõistlustel osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
2. pealtvaatajad ei ole lubatud;
3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad,piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimaliktagada;
4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisipõhjuseid arvestades võimalik;
5. võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
6. võistluse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
8. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 440 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujate), osalejateja osalejate taustajõududega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50%täituvust;.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate ja osalejate taustajõududegakokku kuni 500 inimest .
4. Spordivõistlustel võivad osaleda ainult:
   – spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
   – professionaalsed sportlased;
   – Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;

5. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele.
6. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit.
7. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste) korraldamine lubatud, kui seal osalevad üksnes koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näitekskoondise katsevõistlus.
8. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste,sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei olelubatud.
9. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemaltkahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet.
10. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
11. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
12. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
13. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
14. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest ning järgida tuleb hajutatuse nõuet.
15. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
16. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
17. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
18. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

SPORDITREENINGUTE KORRALDAMINE 14. DETSEMBRIST 2020

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 10. detsember 2020 korraldusega nr 440) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud välitingimustes ja sisetingimustes alates 14. detsembrist 2020. a kuni 3. jaanuarini 2021. a lubatud, kui:

1. 1)  sisetingimustes on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga;
2. 2)  välitingimustes on tagatud, et osalejate arv grupis on kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega;
3. 3)  sisetingimustes võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Välitingimustes toimub inimeste hajutamine;
4. 4)  siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5. 5)  ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
6. 6)  teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt.
7. 7)  Ida- Virumaal ei ole sise- ja välitingimustes lubatud spordi- ja liikumisüritused alates 12.detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021. Välitingimustes on individuaalne treening lubatud, sisetingimustes treening lubatud ei ole.Alapunktid 1, 2, 3 ja 7 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

•  Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
• Lubatud on üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda kontaktivabalt maksimaalselt kahe isiku vahel vältides omavahelisi kontakte:a) sportlane ja treener;b) sportlane ja sportlane.
  Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).

• Siseruumides võib treeningu eel, treeningu käigus ja treeningu järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Sellisel juhul on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid asjakohaste juhiste järgi, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut.
• Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
• Välitingimustes peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Lisaks võib rühma juures viibida treener või juhendaja. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Sisetingimustes on lubatud vaid individuaaltegevused. Lähtudes individuaalõppe ja treeningtegevuse põhimõttest on lubatud treening näiteks koos juhendajaga, samuti ka koos treeningpartneriga, kuid sellisel juhul ei tohi olla juures juhendajat. Näiteks reketialadel (tennis, sulgpall, lauatennis ja muu selline) on lubatud, et treener treenib ühte sportlast ja ka treening, kus üks tennisist treenib teise tennisistiga. Rühmatreeningud on sisetingimustes keelatud. Näiteks ujulas, jäähallis või kergejõustikuhallis ei ole lubatud samal juhendajal erinevate isikute juhendamine samas sportimispaigas samal ajal. Individuaaltegevus tähendab, et isik viib tegevust ellu üksi või maksimaalselt ühe lisanduva sportlase või treeneriga.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele. Esiliiga, rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni. Ida-Virumaal on keelatud kogu sporditegevus siseruumides ning grupitreening välitingimustes, v.a professionaalsetele sportlastele.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajaliktreeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne.
• Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruseleviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (WA) teatas, et 19.-21. märtsil 2021. aastal Hiinas Nanjingis toimuma pidanud sisemaailmameistrivõistlused lükatakse taaskord edasi, 2023. aasta märtsikuusse.

Kergejõustiku sise-MM pidanuks algselt aset leidma tänavu aasta 13.-15. märtsil, kuid võistlus lükati koroonaviiruse hoogsa leviku tõttu 12 kuu võrra edasi. Nüüd Rahvusvaheline Kergejõustikuliit teatas, et korraldajad on valmis MM-i võõrustama pärast Belgradi 2022. aasta sisemaailmameistrivõistlusi, 2023. aasta märtsis.

“Pidades silmas võistlejate ja ametnike turvalisust, peame arvestama riskidega, mis kaasneksid suure võistluse korraldamisega pandeemia tingimustes,” seisis WA avalduses. “Et sportlaste sisehooaja aken saab olema lühike, kestes märtsi lõpuni, pole võimalik võistlust järgmisel aastal edasi lükata.”

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit lisas, et see ei tähenda siiski eelseisva sisehooaja ära jätmist. “Sportlastel on nende hinnangul ikkagi piisavalt võimalusi erinevatel võistlustel enda proovile panemiseks, eeskätt World Indoor Touri näol. Lisaks on praeguse seisuga plaanis veel kergejõustiku sise-EM, mis peetakse 5.–7. märtsini Poolas Torunis”, kirjutas WA 

Maratoonar Jekaterina Patjuk parandas Hispaanias Valencias peetud maratonil tublisti isiklikku rekordit, joostes Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse. Roman Fosti lõpetas Valencia maratoni isikliku rekordi lähedase ajaga, aga olümpianormi tal täita ei õnnestunud.

Patjuk sai ajaga 2:34.34 110. koha. Patjuki senine isiklik rekord oli kolm aastat tagasi Valencias joostud 2:36.11. Eesti rekord on 1997. aastast Jane Salumäe nimel, kes jooksis toona Torinos ajaga 2:27.04, kõigi aegade tabelis on Patjukist eespool veel ka Sirje Eichelmann, kes jooksis 1988. aastal ajaga 2:34.09.

Naiste maratoni võitis Peres Jepchirchir, kes lõpetas ajaga 2:17.16. Üldarvestuses oli keenialanna 64.

Meeste maratoni olümpianorm on 2:11.30, Fosti finišeeris Valencias ajaga 2:12.54. Tema isiklik rekord jäi napilt püsima, kui aasta tagasi samal maratonil jooksis 5 sekundit kiiremini (2:12.49). 50. koha saanud Fosti kaotas võitjale üheksa minuti ja 54 sekundiga.

Kaksikvõidu võtsid keenialased – esikoha sai ajaga 2:03.00 Evans Chebet, nelja sekundiga kaotas talle Lauwrence Cherono. Kolmandana lõpetas etiooplane Birhanu Legese, kes kaotas võitjale 16 sekundiga.

Võimas maailmarekord püstitati aga meeste poolmaratonis, kus Keenialane Kibiwott Kandie läbis distantsi 57.32-ga, ületades Geoffrey Kamworori senise margi 29 sekundiga. Maailmarekordist olid kiiremad ka kolm järgmist: 2. Rhonex Kipruto (Keenia) 57.37, 3. Jacob Kiplima (Uganda) 57.49, 4. Alexander Mutiso (Keenia) 57.49.

Naistest läks poolmaratoni debüüdil esikoht etiooplanna Genzebe Dibabale, kes sai ajaks 1:05.18.

Kõik TULEMUSED

Rahvusvaheline kergejõustikuliit valis aasta kergejõustiklasteks naistest Venezuela kolmikhüppaja Yulimar Rojase ja meestest Rootsi teivashüppaja Armand Duplantise.

Naiste kolmikhüppe valitsev maailmameister Yulimar Rojas sai tänavu veebruaris sisetingimustes kirja maailma kõigi aegade teise tulemuse, hüpates 15.43 meetrit. Selle tulemusega püstitas Rojas naiste kolmikhüppe sisemaailmarekordi. Kolmikhüppe absoluutne tippmark kuulub 1995. aastast ukrainlanna Inessa Kravetsi nimele (15.50).

Parima naiskergejõustiklase tiitlile kandideerisid veel etiooplanna Letesenbet Gidey, keenialanna Peres Jepchirchir, Jamaica sprinter Elaine Thompson-Herah ja Hollandi pikamaajooksja Sifar Hassan.

21-aastasest Duplantisest sai kõigi aegade noorim meeskergejõustiklane, kes aasta parima tiitli pälvinud. Rootslase nimele kirjutati tänavu teivashüppe maailmarekord, kui ta ületas esmalt Poolas kõrguse 6.17 ning siis nädal hiljem Šotimaal kõrguse 6.18. Septembris langes ka legendaarse ukrainlase Sergei Bubka välirekord 6.14, kui Duplantis ületas Roomas kõrguse 6.15.

Noore teivashüppaja muljetavaldav tähelend kajastus ka aasta treeneri valimisel, kus parimateks juhendajateks nimetati rootslase vanemad Helena ja Greg Duplantis.

Duplantisele pakkusid aasta meeskergejõustiklase valimisel konkurentsi Uganda jooksja Joshua Cheptegei, Norra tõkkesprinter Karsten Warholm, Saksamaa odaviskaja Johannes Vetter ja Ühendriikide kuulitõukaja Ryan Crouser.

WA auhindade tseremoonia:

Vabariigi Valitsuse 3. ja 4. detsembri 2020 otsustega muudeti COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid.

Tulenevalt raskenevast epidemioloogilisest olukorrast palume kriitiliselt hinnata võistlustegevuse ning kontaktsete grupitreeningute toimumise vajalikkust. Soovitame võimalusel need edasi lükata, et vähendada erinevate gruppide omavahelist kokkupuutumise riski ja seeläbi aidata kaasa viiruse leviku taandumisele.

ÜLE EESTI KEHTESTATAVAD PIIRANGUD:

SPORDIÜRITUSED

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides:

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a dušši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast dušši all käimist ning kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt mitte seotud isikud (seal hulgas lapsevanemad) peavad kandma maski.
• Korraldaja tagab inimeste hajutamise. Treening tuleb korraldada võimalusel viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega (välja arvatud spordiala spetsiifilised hädavajalikud harjutused).
• Siseruumides võib treeningu eel ja järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Juhul, kui reeglit ei ole võimalik mõistlikult tagada, on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid vastavalt asjakohastele juhistele, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut jne.
• Treening-; riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
• Sportimisel, treeningul, spordi- ja liikumisüritustel võib viibida ja liikuda kuni 10-liikmelises rühmas ning nii tegevuse ajal kui selle järel (nt riietusruumis) ei tohi eri 10-liikmelistesse rühmadesse kuuluvad isikud omavahel kokku puutuda
• Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalidesissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis).
• Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudespalli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks pealetegevusi territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõigevanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teisteisikutega oleks minimaalne.
• Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal.Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

SPORDIVÕISTLUSED

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 500 inimest ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
4. Sise- ja välistingimustes ei arvestata külastajate või osalejate arvu hulka sportlasi ja korraldajaid, kui on tagatud, et sportlased ja korraldajad ei puutu külastajatega vahetult kokku, v.a lühikontaktid nagu pileti kontrollimine, riiete hoiule võtmine jmt. Sportlased ei puutu külastajatega kokku seetõttu, et nad sisenevad toimumiskohtadesse külastajatest eraldi, kasutades teisi sissepääse, saabudes külastajatest erinevatel aegadel, ning statsionaarsete istekohtadega saalides on tagatud piisav vahemaa publiku ja sportlaste ning korraldajate vahel. Statsionaarsete istekohtadena käsitatakse püsivalt ruumis ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele kasutamiseks määratud.
5. Avalikes siseruumides on kohustus kanda maski. Vaata täpsemalt VV korraldus nr 282 ja korralduse seletuskiri.
6. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
7. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse võistlejate seas hajutamise nõuet.
8. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
9. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
10. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, tuleb järgida hajutatuse nõuet.
11. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
12. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.
13. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
14. Sündmusel osalejaid tuleb sündmuse külastamise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui ürituse alale sisenemisel. Teavitust teha korraldaja erinevate kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui ka piktogrammidena asutuses kohapeal, s.h välisustel, piirdeaedadel.
15. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
16. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL KEHTESTATAVAD PIIRANGUD:

Grupitreeninguid tohib läbi viia sisetingimustes 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvatprofessionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.

HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
  
  Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee. 

Hetkel valitsevast olukorrast tingituna toimub EKJL sügisvolikogu virtuaalselt 11. detsembril 2020 kell 15 Zoom’i keskkonnas. Samuti toimub Zoom’is treenerite aastakonverents. Uus toimumisaeg on laupäev, 19. detsember kell 10-13.

Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020 uus kuupäev on laupäev, 19. detsember. Live-ülekannet on võimalik jälgida algusega kell 19 Kergejõustiku Facebooki lehel.

Lisainfo:
ekjl@ekjl.ee

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusel on valminud EADSE uus koduleht – www.eadse.ee, kuhu on koondatud info ausa spordi valdkonnaga seotud uudiste, regulatsioonide, juhiste ja koolitusmaterjalide näol.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus EADSE on oma eesmärkide saavutamiseks tegelenud koostöövõrgustiku loomisega, sh kaardistanud probleemid ja täpsustanud ühistegevused nii dopingutestimise kui koolitustegevuse valdkonnas. Lisaks dopinguvastasele ennetustegevusele tegeleb EADSE spordivõistluste manipuleerimise ning väärkohtlemise ja ahistamise vastase ennetustegevusega, samuti spordivõistluste turvalisuse teemaga.

EADSE on sportlastele, tugipersonalile ja spordialaliitudele kasutamiseks loonud kodulehel eraldi lehekülje, kus asub EADSE teemavaldkondade kokkuvõttev info, vt – https://eadse.ee/koolitus/spordialaliitude-sihtruhmadele/. 

Lehekülje “AUS SPORT” sisu uuendatakse operatiivselt, millega kindlustatakse kõige ajakohasem teave kõigile spordiorganisatsioonidele (nt jõustub 1. jaanuarist 2021 uus WADA koodeks ja rahvusvahelised standardid jne).

Lisainfo:
Marit Jukk
marit.jukk@antidoping.ee
55581545.

Kolmapäeval, 2.detsembril selgusid Tartu linna aasta sportlased, meestest haaras tiitli tõkkejooksja Rasmus Mägi ning aasta treeneri tiitli tõi Harry Lembergile tulemuslik mitmete kõrgel tasemel kergejõustiklaste juhendamine.

Emajõelinna aasta parim meessportlane Rasmus Mägi võitis tänavu kahel korral kolmanda koha kergejõustiku Teemantliiga etappidel, ühel neist tegi 400 meetri tõkkejooksus oma kahe aasta parima tulemuse (48.72). Mägi kandideerib ka Eesti aasta sportlase tiitlile, kuid kodulinna tunnustus on Mägile erilise tähendusega.

“Muidugi teeb see südame soojaks, kui kodulinnas peetakse tehtud tööd oluliseks, aga auhinnad pole minu jaoks sisemine motivaator,” ütles Rasmus Mägi. Talle annab spordi tegemiseks motivatsiooni eneseteostuse võimalus.

Spordiaasta parimad selgitas välja seitsmeliikmeline komisjon, mis koosnes treeneritest, spordiklubide esindajatest ja teistest ekspertidest. Seitsme kategooria hulgas oli kõige keerulisem valida meessportlast: Rasmus Mägi võitis keskmaajooksja Tiidrek Nurmet ainult ühe häälega.

“Neil oli seis täitsa 50:50 ning mõlemal head argumendid. Aga kahte valida ei saa ning spordis võidetakse mõnikord isegi millimeetritega,” sõnas Tartu sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp.

Tartu linna 2020. aasta parimad spordis:

Aasta meessportlane – Rasmus Mägi (kergejõustik, tõkkejooks): kaks korda pronks kergejõustiku Teemantliiga etappidel

Aasta naissportlane – Kärol Soodla (veemotosport): Euroopa meister GT-30 paadiklassis

Aasta noorsportlased – Alexander Moiseenko (tõstmine), IWF Online Youth World Cup’il 6. koht  ja Ramona Üprus (sulgpall), võistkondlikus arvestuses juunioride Euroopa meistrivõistlustel sulgpallis 3. koht

Aasta võistkond – Tartu Välk 494 jäähokimeeskond: Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste tiitel, Balti liiga Final Four finaalturniirile pääsemine

Aasta treener – Harry Lemberg (kergejõustik)

Aasta sporditegu – Rally Estonia WRC etapi korraldamine

“Kuigi spordiaasta on olnud väga keeruline ja lünklik ning väga paljud rahvusvahelised võistlused jäid ära või lükati tulevikku, on siiski suur hulk Tartu sportlasi saanud end edukalt tõestada rahvusvahelisel tasandil. Kõik täna parimaks tunnistatud sportlased on näidanud häid tulemusi,” ütles Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp.

Tartu spordiaasta parimaid õnnitletakse ja tänatakse 15. detsembril.

Lisainfo:
Veljo Lamp
Sporditeenistuse juhataja
Tel 736 1352; 516 7559
Veljo.Lamp@tartulv.ee

Eesti Olümpiakomitee avas teisipäeval “Aasta sportlane 2020” rahvahääletuse. Erakordsel aastal saab oma soosikute poolt hääletada kahes kategoorias – aasta sportlane ja aasta treener. Kergejõustiklastest on nominentide seas Rasmus Mägi ja treenerid Anne ja Taivo Mägi

Hääletada saab 20. detsembrini (k.a.) EOK leheküljel https://aastasportlane.eok.ee. 

EOK peasekretär Siim Sukles nentis, et ebatavaline aasta nõuab tavapärasest erinevaid lahendusi. „On olnud tiitlivõistlustevaene aasta ning selleks, et tagada „Aasta sportlane 2020“ aunimetusele ja Kristjanile väärikas konkurents, otsustasime tavapärase kolme kategooria – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel pärjata selle ühe ja ainsa – aasta sportlase, kelleks võib olla nii individuaalsportlane kui ka tiim. See on ühekordne muudatus, mida toetas ka EOK sportlaskomisjon. Samuti on see sümboolne kummardus selle tava ajaloole – tänavu täitub 90 aastat aasta sportlase esmakordsest valimisest ja toona kuulutati välja samuti vaid üks sportlane. Loodetavasti võimaldab 2021. aasta piisavalt võistlusi, et on ainest valida taas aasta sportlasi mitmes kategoorias. Aasta treeneri valimine jätkub tavapäraselt,“ rääkis Sukles. 

Rahvahääletusel on kõik huvilised oodatud hääletama aasta sportlase ja aasta treeneri valimistel oma soosikute poolt kodulehel https://aastasportlane.eok.ee/. Mõlemas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile. Igast seadmest saab hääletada vaid ühe korra. Rahvahääletus lõppeb 20. detsembril kell 23:59. Mullu osales aasta sportlaste valimisel sada tuhat unikaalset spordisõpra.

2020. aasta sportlane ja treener selgitatakse rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks nimetatakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.  

Laureaadid kuulutatakse välja 3. jaanuaril kell 19.30 telesaates „Spordiaasta Tähed 2020“, mis on eetris Kanal 2-s ja Postimehe portaalis.

Eestis on aasta sportlasi valitud juba pea 90 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit. 

Mullu valiti aasta meessportlaseks odaviskaja Magnus Kirt, aasta naissportlaseks freestyle-suusataja Kelly Sildaru, aasta võistkonnaks rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja ning aasta treeneriks Magnus Kirdi juhendajad Indrek Tustit ja Marek Vister.

„Aasta sportlane 2020“ valimist korraldab Eesti Olümpiakomitee.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord saatekülalise rollis Eesti läbi aegade parim seitsmevõistleja, mitmekordne noorte tiitlivõistluste medalist ja nii olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel kui ka Euroopa meistrivõistlustel korduvalt osalenud Grit Šadeiko.

Türilt pikkade sporditraditsioonidega perest pärit Šadeiko käis suvel põlvelõikusel, ent on tänaseks juba mõnda aega taas tõsiselt treenida saanud ja loodab 2021. aastal, kui olukord Eestis ja maailmas lubab, teha mitmevõistlust üle pikkade aastate nii sise- kui ka välishooajal.

“Üks asi, miks ma pole oma sportlaskarjääri lõpetanud, on see, et 6280 (Šadeiko nimele kuuluv 7-võistluse Eesti rekord – toim.) pole punktisumma, mis peaks olema minu nime taga. Tunnen, et ma pole suutnud oma võistlust veel kokku panna. Mis mulle motivatsiooni annab, on viimaste aastate tulemused üksikaladel, mida ma olen väga kaua lihvinud. Just mu nõrgemate alade rekordid on paranenud. Samamoodi pole mu tugevamad alad ära kadunud. Parandasin näiteks alles 2019. aastal oma tõkkesprindi rekordit,” ütleb 31-aastane Šadeiko, kes tunnistab, et on kaalunud ka tõkkejooksule spetsialiseerumist.

Šadeikost voolis Järvamaal kergejõustiklase legendaarne Leonhard Soom, sisuliselt kogu oma täiskasvanuelu on ta aga treeninud Tartus Anne ja Taivo Mägi käe all. Erandiks kujunes viie aasta tagune talv, kui Šadeiko liitus Ameerika Ühendriikides Harry Marra treeninggrupiga, et harjutada igapäevaselt tolle hetke maailma tippude, karjääri viimaseks hooajaks valmistunud kanadalannast seitsmevõistleja Brianne Theisen-Eatoni ja endise kümnevõistluse maailmarekordimehe, ameeriklase Ashton Eatoniga.

“See oli väga põnev kogemus – näha tolle hetke absoluutseid maailma tippe treenimas ja teha seda nendega koos. Kui öeldakse, et Ashton Eaton on täielik imeinimene, siis ma ei saa siiani väita vastupidist. See, kuidas tema uusi harjutusi ja asju nipsust suutis aru saada ja teha… Sel hetkel sain ma aru, miks Brianne soovis enda kõrvale kedagi veel treenima, sest see Ashtoni meeletu talent ajas teda marru juba,” naerab Šadeiko.

Grit Šadeiko räägib saates muuhulgas oma sportlikest õdedest Gretest (27) ja Jadest (20), noorpõlvest, karjääri raskeimaks perioodiks kujunenud 2019. aastast, kriitilistest kaasmaalastest, imelisest kuulitõukekatsest, enim rõõmu pakkunud võistlustest ning treeningute ülesehitusest.

Meie saatesarja 20. osa lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 20. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes

Käesoleva aasta 5. oktoobril täitus 80 aastat Tokyo olümpiamängude kümnevõistluse hõbemedalimehe Rein Auna sünnist. 

Skulptor Tõnu Maran valmistab Rein Auna bareljeefi, mis paigaldatakse Kääriku spordihoonesse 2021. aasta kevadel.

Kõigil spordisõpradel on võimalus oma panus anda ja ideed toetada, tehes ülekande kontole:

Martin Aun
EE937700771001253088
Selgituseks: REIN AUN/bareljeef

————————————————————————————————————————————————————————————-

Rein Aun alustas kergejõustikutreeninguid 1955. aastal Spartakis Vladimir Žulini käe all. Kümnevõistlusega hakkas tegelema 1957. aastal ning püstitas 1959. aastal Nõukogude Liidu noorterekordi. Ülikoolis õppides sai tema treeneriks Fred Kudu.

1964. aasta Tokyo olümpiamängudel kogus ta 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti; alade tulemused: 10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3) ning võitis sellega hõbemedali. Samal aastal sai ta ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali, samuti hõbemedali Liidu sisemeistrivõistlustel kuuevõistluses.

1964. aastal püstitas ta kümnevõistluses kaks Eesti NSV rekordit: kõigepealt 7813 ja siis 7842 punktiga. Mexico OM-i eelsetel aastatel püstitas ta ka Nõukogude Liidu rekordid 7979 ja 8026 punktiga (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4.38,6).

Euroopa meistrivõistlustel 1966. aastal sai ta 7378 punktiga 5. koha. Kuldmedali võitis Aun nii 1967. kui ka 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt.

Viievõistluses püstitas Aun 18. juulil 1968. aastal Tartus maailmarekordid 4079 punktiga (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, mis on siiani kehtiv Euroopa rekord), alade tulemused: 7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5).

Sportlaskarjääri jooksul osales ta 49 kümnevõistlusel, millest lõpetas 43. 

Kokku võistles ta 11 korda Nõukogude Liidu koondises (1964–1970) ja 16 korda Eesti NSV koondises (1959–1971).

Teatame kurvastusega, et 27. novembril lahkus meie seast hinnatud treener ja sporditegelane Sulev Arund (11.07.1957 – 27.11.2020).

Tartu ülikoolis kehakultuuri tudeerinud ja keskmaajooksjana treeninud Arundi tuntumateks õpilasteks olid Maicel Uibo, Argo Golberg, Indrek Turi, Merilin Ilves, Rainis Mitt jpt.

Avaldame kaastunnet omastele, sõpradele, õpilastele ja kogu Eesti kergejõustikuperele.

————————————————————————————————————————————————————————

Sulev Arundi ärasaatmine toimub
3. detsembril, kell 13.00
Põlva kirik

Eesti Kergejõustikuliit

Vikerraadio saates “Spordipühapäev” uuriti, millises seisus on kergejõustikustaadionid Eestis, milline on nende otstarbekus ja millised on nägemused tulevikuks.

Eestis on spordiregistri järgi üle 300 staadioni, millel harrastatavate alade hulka kuulub ka kergejõustik. Suuremas osas maakonnakeskustest on olemas 400-meetrise ringiga ehk täismõõtmetes staadion.

Teeneka kergejõustikukohtuniku, Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikekogu juhatuse liikme Peeter Randaru sõnul on 400-meetrise ringiga staadionidest valdav osa väga heas või heas korras.

“Ühest küljest julgen väita, et meil on kõik veel üsna hästi. Võrreldes kas või lätlaste-leedulastega on meil kohe suisa väga hästi. Muidugi see kolmesajale number on kole kahtlane number ja meie kõige suurem probleem selles staadioni liigitusega tuleb tegelikult sellest, et meil kiputakse ütlema kergejõustiku- ja jalgpalli- või jalgpalli- ja kergejõustikustaadion. Aga see sõnaühend on õige ainult ühel juhul – see on siis, kui sellel jalgpalliväljakul on päris muru,” rääkis Randaru. “Kui seal on kunstmuru, siis on see staadion, kus on võimalik harrastada ka mõningaid kergejõustikualasid, aga kergejõustikustaadioniks teda enam pidada ei saa.”

Just viimastel aastatel on palju ehitatud ja renoveeritud selliseid staadione, mis ei ole päris täismõõtmetes – näiteks Keilasse, näiteks Tartu lähistele Lähtele ja Kuressaare Gümnaasiumi staadion. Kui hästi on sellised projektid õnnestunud ja kuidas üldse kergejõustikurahvas sellisesse võimalusse suhtub, et see staadion ei ole päris täismõõtmetes? “Kui siin nüüd valida kahe asja vahel, kas mittetäismõõdus staadion või täismõõdus kunstmurustaadion, siis me ütleme, et parem olgu siis tavalise muruga staadion ja natukese lühema ringiga, 250-300-meetrise ringiga kui täismõõdus kunstmurustaadion. Meil paraku on ka niisugune lugu, et tuleb ka neid lühema ringiga staadione kole palju kunstmuruga. Muidugi, Eesti Kergejõustikuliit tunnustab Eesti Jalgpalli Liitu selle eest, et me oleme siin kompromissi korras kõik need staadionid, mis on päris kergejõustiku- ja jalgpalli- või vastupidi, jalgpalli- ja kergejõustikustaadionid, kus on staadionil päris muru, saanud teha niimoodi, et meie oleme saanud kõik oma võistluspaigad staadionil ära paigutada ja ka õige raadiusega kurvid teha ja jalgpalliliit on pisut-pisut pidanud järele andma oma maksimaalmõõtmete osas, aga jalgpalliväljaku tolerants on üsna suur ja selles suhtes oleme nüüd väga kenasti koostööd teinud ja tuleb jalgpalliliitu tunnustada.”

“Iga uus rajatis, iga uus staadion, mis tehakse, annab mingisuguses võimaluse, mingi süsti ja mingisuguse innustusegi,” lisas Randaru. “Nüüd on objekte palju, aga siin oli näha, kui näiteks Valga staadion valmis sai, siis Valga kergejõustik tõstis pead. Baasid ja samas huviliste juurdetulek ja entusiasm ja kõik see tahtmine võistlusi korraldada ja paremaid võistlusi korraldada, see kõik sellega kaasneb.”

Täismõõtmetes ehk 400-meetrise ringiga staadionitest on väga head kompleksid näiteks Võrus, Käärikul, Tartus Tamme staadionil, Pärnus, Kuressaares ja Rakveres. Valga ja Haapsalu staadionitega on mõningaid probleeme, Jõgevagi hakkab käest ära minema. Aga leidub selliseidki näiteid, kus kogenud silma jaoks raha mõttetult kulutatud.

Randaru tõi välja, et lõunanaabritega võrreldes pole põhjust silmi maha lüüa. Lätlaste esindusstaadion asub praegu Ogres. Valmiera baas on remondis, sinna kerkib uhke kompleks. Jekabpilsiga on seis oluliselt sandim.

Korralik staadion ei tähenda siiski vaid rajakatet. Et treeninguid ja võistlusi hästi läbi viia, on vaja inventari ning võistlusvahendeid. Just selles küsimuses on Randaru hinnangul Eestis veel kasutamata võimalusi.

Igal staadionil on rääkida oma lugu. Emajõelinnas Tartus kehtib juba aastakümneid muster, et kahte esinduslikku täismõõtmetes staadionit linnas korraga ei leia.

Tartu kergejõustiku omamoodi pühapaigad ehk Tamme staadion ja Tartu Ülikooli staadion on kordamööda räämas ning tippkergejõustikuks kasutuskõlbmatud. Selleks ajaks, kui üks korda tehakse, on teine oma värskuse kaotanud.

Praegu näeb 2011. aastal renoveeritud Tamme staadion väga soliidne välja. Tartu Ülikooli staadion samal ajal kiratseb. Viimane tõsisem remont toimus seal 1999. aastal. Tribüünid on lagunenud ja kulunud jooksurada sügiseti trenni tegemiseks pehmelt öeldes ohtlik.

Ometi võõrustas ülikooli staadion veel paarkümmend aastat tagasi kergejõustiku tõelist tipptaset, kui seal käisid oda viskamas näiteks maailmarekordimees Jan Železny ja soomlane Aki Parviainen.

Eesti Vabariigi kergejõustiku esindusstaadion on Kadrioru staadion, kus järgmisel suvel toimuvad kergejõustiku alla 20-aastaste Euroopa meistrivõistlused. Just sellel põhjusel on hetkel renoveerimisel ka harjutusstaadioni kate.

Eesti kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul piisab nn olümpiastaadioni formaadis staadionitest Tallinnas, Pärnus ja Tartus, et soovitud võistlused ära korraldada. Ülejäänud staadionid võivad olla tema hinnangul ka nelja või kuuerajalised.

Autor/allikas: ERR SPORT

Kergejõustiku Teemantliiga korraldajad avaldasid esialgse võistluskalendri 2021. aastaks. Praeguste plaanide kohaselt on kavas 14 etappi, hooaeg peaks algama maikuus Rabatis ja lõppema septembris Zürichis.

Hooaja esimene Euroopa etapp peaks toimuma juuni alguses Roomas, sellele järgnevad etapid Oslos, Stockholmis, Monacos ja Londonis.

Pärast Tokyo olümpiamänge peaks Teemantliiga jätkuma Shanghais, seejärel planeeritakse võistelda USA-s Eugene’is ning siis taas Hiinas, pärast mida naastakse Euroopasse. Viimased etapid peaksid toimuma Lausanne’is, Pariisis ja Brüsselis ning finaaletapp 8.-9. septembril Zürichis.

Korraldajad rõhutasid, et tegemist on esialgse kalendriga, mis võib veel muutuda. Tänavune hooaeg oli koroonaviiruse pandeemia tõttu planeeritust lühem, mitu etappi jäeti ära ja mitmed võistlused lükati edasi.

2021. aasta Teemantliiga kalender:

• Rabat – 23. mai
• Doha – 28. mai
• Rooma – 4. juuni
• Oslo – 10. juuni
• Stockholm – 4. juuli
• Monaco – 9. juuli
• London – 13. juuli
• Shanghai – 14. august
• Eugene – 21. august
• Hiina – 22. august
• Lausanne – 26. august
• Pariis – 28. august
• Brüssel – 3. september
• Zürich – 8.-9. september

Tänasest saab anda oma hääle 2020. aasta parimatele kergejõustiklastele! Hääletamine kestab 1. detsembri südaööni

Eesti Kergejõustikuliit valib Aasta kergejõustiklased järgmistes arvestustes:

Täiskasvanud: Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U23 vanuseklass: U23 Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U20 vanuseklass: U20 Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U18 vanuseklass: U18 Aasta kergejõustiklane 2020 (naine ja mees)

U16 vanuseklass: U16 Aasta kergejõustiklane 2020 (neiu ja noormees)
Hääletust ei toimu – parimad valib Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi komisjon

U14 vanuseklass: U14 Aasta kergejõustiklane 2020 (neiu ja noormees)
Hääletust ei toimu – parimad valib Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi komisjon

Aasta kergejõustiklased valitakse kergejõustikufännide, meedia (spordiajakirjanikud), EKJL-i liikmesklubide ja (kehtivat kutsetunnistust omavate) kergejõustikutreenerite poolt hääletamise teel. Kõik eelpool nimetatud sihtrühmad saavad hääletada igas arvestuses ühe sportlase poolt.

Aasta kergejõustiklaste valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJL liikmesklubid 25%, meedia esindajad 25%, treenerid 25%, kergejõustikufännid 25%. Juhul, kui mingis kategoorias jääb mitu sportlast esikohta jagama, otsustab kategooria võitja Eesti Kergejõustikuliidu juhatus.

HÄÄLETAMINE

Hääletamiseks on vajalik iga nimetatud gruppi kuuluva inimese poolt aasta kergejõustiklaste valimissedeli täitmine online-keskkonnas.

Treenerid saavad hääletada (info edastatakse 24.11)

(periood: 24. november – 1. detsember 2020)

EKJL liikmesklubid saavad hääletada (info edastatakse 24.11)

(periood: 24. november – 1. detsember 2020)

Meedia saab hääletada 26. november – 1. detsember 2020 (meediaesindajatele edastatakse sellekohane teave)

Kergejõustikufännid saavad hääletada Facebookis

23. november – 1.detsember – Aasta kergejõustiklane 2020

24. november – 1. detsember – U23 klassi Aasta kergejõustiklane

25. november – 1. detsember – U20 klassi Aasta kergejõustiklane

26. november – 1. detsember – U18 klassi Aasta kergejõustiklane

Aasta treeneri valimist ei toimu. Nimetuse Aasta treener 2020 pälvivad Aasta kergejõustiklasteks valitud sportlaste treenerid.

Aasta kergejõustiklaste nimed avaldatakse Eesti kergejõustikauhinnad 2020 üritusel (19. detsembril 2020) ning neid tunnustatakse auhindadega.

Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse tänasel koosolekul otsustati 5. detsembril Võrus toimuma pidanud TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja I etapp edasi lükata järgmisesse aastasse, seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskidega ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga.

Maakondlike etapi korraldajatel palume samuti lähtuda Terviseameti soovitustest ning kõigil võistlustel osalejatel, nendest punktidest kinni pidada.

Koolivõistkonna osalemissoovi pikendasime 20. detsembrini. Registreerida saab meiliaadressil reg@ekjl.ee.

Suurtest (üle 250 õpilasega) koolidest on osalemissoovist juba teada andnud 25 kooli: Elva Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Jüri Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium, Luunja Keskkool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Tamme Kool, Tõrva Gümnaasium, Türi Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Valga Põhikool, Vanalinna Hariduskolleegium, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Kuusalu KK, Põlva Kool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Inglise Kolledž, Peetri Lasteaed- Põhikool ja Nõmme Põhikool.

Alla 250 õpilasega koolidest on 50. hooajale osalemissoovi kinnitanud 9 väikest kooli: Haljala Kool, Heimtali PK- Holstre PK, Kiltsi Põhikool, Laupa Põhikool –Imavere Põhikool, Parksepa Keskkool, Puhja Kool, Räpina Ühisgümnaasium, Ääsmäe Põhikool, Orissaare Gümnaasium – Tornimäe Põhikool ja Osula Põhikool.

Lisainfo:
Silvi Kask
EKJL, võistluste korraldaja
silvi@ekjl.ee
5178327

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Tradehouse Ilukaubamaja andis kaheksandat korda välja Noorsportlase Stipendiumi, jagades 20 000 eurot kuue stipendiaadi vahel. Kergejõustiklastest pälvis stipendiumi kümnevõistleja Risto Lillemets

Tradehouse asutaja Avo Kivimaa sõnas, et tänavu oli konkurss eriti tihe ning täis väga talendikaid noorsportlasi, mistõttu ka valikute tegemine oli komisjonile oluliselt aeganõudvam ning keerukam. Suurimaks väljakutseks oli finalistide seast valida need stipendiaadid, kes vääriksid meie toetust, kuid usun, et meie valikud on olnud õiged. Eraldi tasuks välja tuua, et sportlased olid sel aastal eriti silmapaistvad video vormistamise oskustega ning kvaliteeditasemed olid sama kõrged nagu nende saavutused spordimaailmas.

Kuus stipendiumi saajat: kümnevõistleja Risto Lillemets (4000 eurot), sulgpalli paarismäng Kati-Kreet Marran/Helina Rüütel (4000 eurot), laskesportlane Reino Velleste (4000 eurot), maadleja Helary Mägisalu (4000 eurot), jalgrattur Madis Mihkels (2000 eurot), maletaja Mai Narva (2000 eurot).

Koos auhindade üleandmisega anti välja ka lubadus detsembrist jätkata kriisi tõttu ootele jäänud heategevusliku spordijalatsite kogumise kampaaniaga “Spordihüpe”, mille eesmärk on koguda kokku 1000 paari spordijalatseid, et toetada vähekindlustatud noorte ja suurperede laste sporditeed. Tänaseks on oma tee noorteni leidnud pea 200 paari jalatseid ning kokku kogutud heatahtlike annetajate abiga üle 500 paari spordijalatseid. Kampaanias võivad osaleda annetajana kõik heatahtlikud inimesed, kel on kodus spordijalatseid, mis on heas seisukorras ning ei ole kasutuses. Iga tossupaar muudab kellegi sporditeed!

Terviseamet täiendas COVID-19 leviku tõttu suuniseid huviharidusele. 

Tänaste tegevuste eesmärk on piirata nakkuse levikut jõulueelsel perioodil just noorte seas. Kuna jõulud ja jõulude aegne pikem vaheaeg toob endaga kaasa suurenenud üle-Eestilist liikumist ja sotsialiseerumist, siis arvestades, et laste seas on asümptomaatilist levikut rohkem, suureneb risk, et viirus viiakse pühade ajal märkamatult nii vanemaealisteni kui ka kirikutesse ja mujale kultuuriürtustele, suurendades oluliselt nakkuse levikut üle terve Eesti. Huviharidus ja haridus tervikuna on oluline toimimas hoida, ja me pingutame, et haridust ei peaks piirama, kuid vajame teie poolt olulisel määral abi, et seda saavutada. 

Palume oma tegevuste läbiviimisel kasutusele võtta järgnev:

• Viige nii palju tunde kui võimalik distantsõppele (kaugjuhendamisele). 
• Kui kontakttunnid on möödapääsmatud, siis eelistage väikeste klassiruumide asemel kasutada aulaid ja suuremaid koosolekuruume, et oleks võimalik distantsi hoida. 
• Vältige tegevusi gruppides. Kui see ei ole võimalik, siis vähendage grupis kogunemise intervalli (näiteks 3 korra asemel 1 kord nädalas) ning vähendage grupi suurust kui võimalik 10 inimesele. 
• Eelistage õues toimuvaid tunde sisetundidele ja individuaaltunde grupitundidele. 
• Hoiduge erinevate gruppide vahelistest kontaktidest (seda võimalusel nii erinevatest koolidest õpilaste vahel kui ka gruppide vahel, kes huvitegevusega koos tegelevad). 
• Erinevate tundide vahel on mõistlik teha 15 minuti pikkuseid pause, mille ajal palume võimalusel hoida aknad lahti ning ruume tuulutada. 
• Tundide vahel puhastage kontaktpindu, mida puudutatakse päeva jooksul tihedalt. 
• Jätke ära või lükake edasi huviharidusega seotud sündmused (kontserdid, avalikud (publikuga) arvestused, sõpruskohtumised jne) 
• Jälgige distantsi hoidmist igal ajal, sealhulgas ka garderoobides ja ooteruumides. 
• Maskide kandmine on samuti väga oluline, kus see on vähegi võimalik. Lastele soovitame maske kanda alates 12. eluaastast. Kindlasti saab maske kanda huvikooli saabumisel nii garderoobides, koridorides ja ooteruumides. Maski tuleb siseruumides kanda nii treeningule saabudes kui ka treeningult lahkudes (sh riietusruumides). 
• Oluline on õige kätehügieen ja tihe kätepesu. Juhendajatel peavad klassis olema desinfitseerimisvahendid.

Loomulikult on lapsed väga sotsiaalsed ja sellega peab arvestama. Igapäevaselt koos suhtlevad lapsed liiguvad ja tegutsevad nagunii koos, nende lävimist ei pea takistama, aga suuremaid kogunemisi garderoobides ja koridorides tuleks vältida. Kui see pole võimalik, siis kindlasti nii lastele kui ka õpetajatele maskid ette. 

Kui asutuses on tekkinud haigestumine, peavad nii nakatunu kui ka kõik tema lähikontaktsed viivitamatult minema isolatsiooni. Terviseamet võtab ühendust nii nakatunute kui ka lähikontaktsetega.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 19. osas vaatab Manta Maja stuudios oma sportlaskarjäärile tagasi olümpiavõitjast isa Jaak Uudmäe kõrval teise eestlasena 17 meetrit kolmikut hüpanud Jaanus Uudmäe.

“Jäin oma karjääriga igal juhul rahule, kuigi, jah, kindlasti saanuks ka paremini minna. Alati on need jutud, et mingid napilt üleastutud katsed olid väga head, aga see on spordi osa. Ma arvan, et kokkuvõttes tuli mul suhteliselt hästi välja ja oma tulemuse tegin ma ära,” ütleb viimati poolteist aastat tagasi Eesti meistrivõistlustel kolmikut hüpanud ja ka kuldmedali võitnud Uudmäe.

Eesti meistriks on kolmikhüppes tulnud suisa neli Uudmäe pere liiget: lisaks Jaagule ja Jaanusele ka noorim tütar Merilyn Uudmäe (29) ja noorim poeg Jaak Joonas Uudmäe (26), kes tegelevad spordiga tõsiselt tänaseni. Kuivõrd sarnane või erinev on olnud aga treeneritest vanemate Jaagu ja Maie Uudmäe laste tehnika? “Me oleme kõik natuke omamoodi tehnikaga. Võib-olla siis, kui paneks meist kolmest kokku ühe sportlase, saaks väga hea hüppaja. Või kui paneks meie halvad osad kokku, siis saaks väga halva hüppaja,” naerab Jaanus Uudmäe.

Uudmäede suur pere hoiab tänaseni tugevalt kokku ning seetõttu pole harvad juhud, kus mõne sündmuse tähistamiseks tulevad nende Otepää koju, kus Jaanus üles kasvas, kokku kõik Jaagu ja Maie lapsed ja lapselapsed.

“Sportlasena tuleb paratamatult ette hetki, kus sa lööd kõhklema või on raske. Teed, mis tahad, aga trennis asjad ei õnnestu. Sellistel momentidel on treeneri ja perekonna tugi ülivajalik. Samuti on see oluline võistlustel, kus sa oled võistlusareenil tähtsal hetkel üksinda teistega konkureerimas. Kui sellisel hetkel on silmside publikus kellegagi, kes sind toetab, tekitab see hea ja mõnusa tunde, et sa pole üksinda. Abikaasa tunnustuseks pean ma ütlema, et tema toetas mind 100 protsenti. Ta oli mu suurim fänn. Selliseid jutuajamisi meil ette ei tulnud, et ma peaksin rohkem kodus olema. Lõpuks, mil arengut enam näha ei olnud ja vanus tuli peale, tekkis endal halb tunne, et nii palju kodust eemal olen. See oli märk, et on aeg lõpetada ja perele rohkem aega pühendada,” sõnab Uudmäe.

Detsembris 40. sünnipäeva tähistav kolme lapse isa sai karjääri jooksul omal nahal tunda, kuivõrd oluline on sportlase jaoks tervis. “Taastumine on spordis väga tähtis. Vaadates, kui palju oli mul vigastusi, oli taastumine ilmselt miski, mida oleksin pidanud veel paremini tegema. Treenida oskab ju tegelikult igaüks. Harjutused pole mingi saladus – neid on ju näha ja nendest kirjutatakse. Aga et teha harjutusi parajal määral, mitte sedasi, et need su ära lõhuks – see on kunst,” teab Uudmäe.

Saates tuleb juttu veel Jaanuse maailmakuulsatest treeningkaaslastest, tema karjääri kahest tähtsamast võistlusest, tehnilistest nüanssidest, kergejõustikuhallide ülerahvastatusest, võistlusrajale naasmise võimalikkusest ja paljust muust.
Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 19. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Valitsus kehtestas 10. novembril 2020 uued koroonaviiruse vastased meetmed. Olulist infot on muuhulgas kultuuri- ja spordivaldkonnaga seotud korraldajatele ning asutustele. 

Alates esmaspäevast, 16. novembrist k.a hakkab kehtima maski kandmise reegel. Maski tuleb kanda või katta nina ja suu konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel on meditsiiniline põhjendus (näiteks astmaatikud või vaegkuulajad).

Palume kõigil korraldajatel ning asutustel maski olemasolu kontrollida ning luua võimalused selleks, et maskid oleksid sündmuste toimumispaikades kättesaadavad.

Muuseumides, galeriides, raamatukogudes ja spordiklubides täiendavaid piiranguid ei kehtestatud, küll aga kehtib endiselt hajutamise reegel. Samuti kutsume kõiki üles kasutama koroonaviiruse leviku tõkestamist toetavaid infomaterjale, mis asuvad siin.

Hoiame kultuuriasutused avatud!

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Traditsiooniline Eesti Kergejõustikuliidu ühislaager toimus taas Kääriku spordikeskuses. Osalejad said end kolme päeva jooksul täiendada erinevates loengutes ja töötubades ning osaleda põnevatel treeningutel. 

Tänavu oli kutsutud sportlasi ja treenereid üle saja. Nagu Kergejõustikuliidu ühislaagrile tavaks, pakkusime nii vaimset kui ka füüsilist pingutust.

Reedel, laagri esimesel päeval jagas oma teadmisi toitumisterapeut Siret Saarsalu, kelle klientide seas on aastate jooksul olnud kõige rohkem just sportlasi. Õhtupoolikul toimus ühistreening Risto Jamnese eestvedamisel ja päeva lõpetas EKJL-i sportlaskomisjon. Team building‘u viis läbi EOK ja EKJL sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias ning EKJL sportlaskomisjoni liige Jaak-Heinrich Jagor. Erinevate sportlike mängude ja ühise ajurünnaku peamiseks eesmärgiks oli üksteise tundma õppimine ja ühtekuuluvustunde suurendamine. Sportlaste ajurünnakul koguti ideid kergejõustiku populariseerimiseks.

Laupäev oli laagri kõige pikem ja tihedam päev. Päeva esimeses treeningus tehti trenni vastselt renoveeritud Kääriku staadionil. Koondis jagunes alarühmade kaupa gruppidesse. Heitjad treenisid Ants Kiisa käe all, kestvusjooksjad Margus Pirksaare, kiirjooksjad Mehis Viru ja mitmevõistlejad Art Arvisto käe all.

Lõunases loengus rääkis koondise füsioterapeut Risto Jamnes spordivigastustest ning sellest, kuidas kuulata oma keha, et vältida ületreeningut ja vigastusi. Lisaks hommikusele erialasele treeningule said kergejõustiklased end õhtul proovile panna lõbusas jalgpallitrennis, mille viisid läbi endine tippmängija Indrek Zelinski ja Nike Team Sales Baltikumi müügijuht Raivo Nõmmik. Produktiivsele päevale pani punkti Timo Tarve koostatud viktoriin, mis sportlastele omaselt kulges emotsionaalselt ja võitluslikult.

Pühapäeva hommikul jagasid Sirje Lippe, Kristel Berendsen ja Berit Kivisaar alaliidu infot, rääkisid koondiste lähetustest ning treenerikutse taotlemisest. Lisaks sai sõna Eesti Olümpiakomitee alaliitude koordinaator Raido Mitt, kes rääkis olümpiamängude ettevalmistustoetustest ning sportlastest kaitseväes. Laager lõppes ühistreeninguga “Tunneta ja juhi oma keha ning abista ka kaaslast” Tartu Ülikooli võimlemise õppejõu Taavi Truija esituses.

EKJL-i saavutusspordi juhi Kristel Berendseni sõnul läks laager igati korda ja täitis oma eesmärki. “Tegemist oli palju ja hea meel on tõdeda, et laagris oli nii rohkearvuliselt osalejaid. Usun, et Kääriku uus staadion julgustas sportlastel ja treeneritel sinna ka ise pikemaks ajaks laagrisse tulema,” sõnas Berendsen. 

Ühislaagri pilte saab vaadata meie Facebooki lehel

Eesti Kergejõustikuliit tänab kõiki laagris osalenud sportlasi ja treenereid, kõiki esinejaid ja treeningute läbiviijaid!

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse poolt treenerite järelkasvu edendamiseks rajatud 3600-eurose stipendiumi pälvisid 20 bakalaureusekraadi või magistrikraadi omandavat tulevast treenerit Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Stipendiaatide seas oli ka kolm kergejõustiklast – Airike Kapp, Liina Luik ja Erki Mitman.

‘Spordikoolituse-ja Teabe Sihtasutuse juhi Toomas Tõnise sõnul on tulevase treeneri stipendiumi eesmärk aidata kaasa uue põlvkonna treenerite kujunemisele.

„Eesti spordi edukus sõltub teotahtelistest treeneritest ja iga lisanduv särasilmne treener tähendab uusi harrastajaid ja uut spordi edu. Meie ülesanne on neid sellel teel toetada,“ ütles Tõnise.

Stipendiumikonkursi osana esitasid õppurid essee treenerikutseks valmistumisest ja oma ootustest tegutsemisele treenerina.  2016. aasta olümpiamängudel maratonis võistelnud Liina Luik tõi essees välja, et tema kogemused on väga suuresti abiks olemaks hea või veel parem treener. Luik on treenerikutset praegu omandamas.

„Olümpiasportlased saavad olla vähesed maailmas ning neid kogemusi oleks mul väga tore edasi anda ka lastele, noortele ja täiskasvanud tublidele harrastajatele ja sportlastele. Olümpiasportlasena on mul lootust rohkem meelitada lapsi ennast mulle järele jooksma, sest usun, et head eeskujud on just need, kes sütitavad ka ise proovima, harjutama, treenima, uskuma ja püüdlema tervema ja aktiivsema mina poole,“ kirjutas Tallinna Ülikoolis õppiv Luik.

3600-eurose tulevase treeneri stipendiumi pälvisid:

• Alvar Johannes Alev, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
• Annabel Huik, Tartu Ülikool, võrkpall
• Airike Kapp, Tallinna Ülikool, kergejõustik
• Anette Kasemets, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
• Karleen Kersa, Tallinna Ülikool, ujumine
• Katriin Kersa, Tartu Ülikool, ujumine
• Kristiina Kresmer, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
• Helger Kuusik, Tartu Ülikool, jalgpall
• Marcus Lauri, Tallinna Ülikool, personaaltreener
• Liina Luik, Tallinna Ülikool, kergejõustik
• Ranno Maasikmets, Tallinna Ülikool, lumelauasport
• Erki Mitman, Tallinna Ülikool, kergejõustik
• Kirsti Mäesepp, Tallinna Ülikool, ujumine
• Kirke Pollisinski, Tartu Ülikool, saalihoki
• Emily Raudkepp, Tartu Ülikool, orienteerumine
• Margaret Rodchenkova, Tallinna Ülikool, iluvõimlemine
• Henry Räppo, Tartu Ülikool, triatlon
• Kätri-Avelin Säärits, Tartu Ülikool, maadlus
• Ott Tootsi, Tallinna Ülikool, jäähoki
• Anette Traks, Tartu Ülikool, maadlus 

Tulevase treeneri stipendiumi eesmärk on luua noortele soodsamad tingimused täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks valmistumisel treeneriametiks. Stipendiumitele said kandideerida üliõpilased, kes õpivad treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel Eesti või välisriigi avalik-õiguslikus või eraülikoolis bakalaureuse taseme vähemalt teisel õppeaastal.

Oluline on sealjuures, et stipendiaadid plaaniksid rakendada omandatud teadmisi ning oskusi treeneritöös. Eelise stipendiumile kandideerimisel andis, kui üliõpilasel on kehtiv treenerikutse või ta on asunud treenerikutset taotlema ning nii ülikool kui ka vastav spordialaliit andsid tema kui (tulevase) treeneri kohta arvamuse.

Möödunud nädalavahetusel toimus Audentese Spordikeskuses Eesti Kergejõustikuliidu projektiga “Noorkergejõustiklaste mitmeaastase ettevalmistuse strateegia – motoorse ja funktsionaalse arengu monitooring vigastuste ning haiguste ennetamiseks ja saavutusvõime hindamiseks“ seotud treeningkogunemine. 

Tegemist on 2019. aastal käivitunud jätkuprojektiga, mille käigus jälgitakse noorte tiitlivõistlustele kandideerivate, 2002.–2004. aastal sündinud noorkergejõustiklaste lihasseisundit FMS testi (funktsionaalsete liigutuste analüüs) alusel, selgitades noorsportlaste tugi-liikumisaparaadi seisundi mobiilsust, tasakaalu ning fundamentaalseid liigutusoskusi. Kahjuks eriolukord maailmas tegi 2019. aasta kevad-suvel suured korrektiivid, ära jäid rahvusvahelised tiitlivõistlused ja ka meie ei saanud teha kõiki asju, mida planeerisime, näiteks tuli ära jätta kevadesse planeeritud treeningkogunemine Käärikul. 

Sarnaselt eelmisele aastale toimusid oktoobris testimised 2019. aastal FMS projekti valitud noortele koostöös Eesti Spordimeditsiini SA-ga Katre Lust-Mardna abil. Testimise tulemusel said noored tagasisidet, mis on juhtunud aastaga ja kuidas on nende tugi-liikumisaparaadi hetkeseisund. Seetõttu algas ka nädalavahetuse treeningkogunemine füsioterapeudi Katre Lust-Mardna loeng-praktikumiga, kuidas ennetada ja hoiduda vigastustest. 

Noorkergejõustiklastele treeningkogunemist planeerides lähtusime märksõnadest vaheldus, õpetuslik, puhkus, suhtlemine. Eesmärk oli pakkuda noortele vaheldust igapäevastele treeningutele, õppida treenimist ja vajalikke oskusi oma ala parimate spetsialistide juhendamisel (Liina Luik, Annimari Korte, Viktor Saaron ja Karl Lumi).

Koos olümpialase Liina Luigega jooksudrille ja lihastreeningu harjutusi sooritades said noored aimu, kui tugev peab olema maratoonari pöid ja tugilihased, et kahe ning poole tunni vältel suuta säilitada korrektset jooksuasendit. Pöiatöö olulist rõhutas korduvalt Soome esitõkkejooksja Annimari Korte, just tugev pöid ja teravalt sooritatud äratõuge, „tõkkeründamine“ on põhilised faktorid tema tulemuse struktuuris. Kahetunnisel treeningul keskenduti eelkõige pöiatöö arendamisele, sooritati harjutusi, mis eeldasid kiiret ja teravat pöiatööd. Treeningu põhiosale eelnes Annimari 30-minutiline kere- ja jalalihaste harjutuste rutiin, mida ta sooritab iga treeningu soojendusosas, valmistades sellega ette keha treeningu põhiülesannete sooritamiseks. 

Eesti võimlemise juhtfiguur, Viktor Saaron, viis läbi Erika tänava võimlemissaalis sportvõimlemise treeningtunni, kus põhielementideks olid sirutus, toeng, hooglemine ja akrobaatika. Õpiti sooritama lihtsaid, aga kasulikke harjutusi, mis peaksid olema iga noorkergejõustiklase nädalases treeningkavas. 

Karl Lume basseinitreening oli enamikule laagris viibinud noorkergejõustiklasele esmakordne analoogne treeningkogemus. Selline basseinitreening tõstab sportlaste üldist võimekust, kaitstes samas neid ülekoormusvigastuste eest. Seistes rinnuli vees, kaalub sportlane vaid 10-15 protsenti oma kehakaalust. Selline kehakaalu vähendamine tähendab, et sportlane saab tugevamini ja suurema intensiivsusega treenida mitu päeva järjest, põhjustamata sellega liigset koormust tugiliikumisaparaadile. 

Laagripäeva õhtuid aitasid sisustada Soome 100m tõkkejooksu rekordiomanik Annimari Korte ja Eesti Kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni liige Annika Sakkarias. 

Annimari sportlaslugu 12-aastasest tüdrukust tipptõkkejooksjaks, kelle eesmärk on joosta järgmine aasta olümpafinaalis, oli kui sõit „Ameerika mägedel“. Annimari tõi välja mitmeid olulisi punkte, mis on tema tegevusi mõjutanud ja milledele noored hoolega tähelepanu peaksid pöörama. Näiteks väga aktuaalne teema ka meie noorkergejõustiklastele – „õige“ Ameerika ülikooli valimine oma sportlas- ja haridustee jätkamiseks, teiseks hea treener, kes suudab sinu individuaalsusest lähtuvalt kokku panna tulemusliku treeningplaani, usk oma tegemistesse ja endale püstitatud eesmärkide täitumisse, vaatamata ette tulevatele tagasilöökidele ning fokuseeritud tegevus, mitte killustada ennast muude vähetähtsate tegevustega.

Kindlasti soovime, et see FMS projekt oleks paindlik ja avatud ning soovime sinna lülitada juurde meie parimaid noorkergejõustiklasi, kui projekti läbiviimise suutlikkus ja projekti vahendid seda võimaldavad. Sellel aastal kutsusime laagrisse juurde lisaks varasemalt projekti kuuluvatele noortele veel üheksa noort kergejõustiklast, kes võitsid esikohad selle aasta suvistel Balti võistkondlikel meistrivõistlustel või täitsid suvel järgmise aasta U18 või U20 tiitlivõistluse normatiivi. Järgmine treeningkogunemine on meil plaanis 14.-16. mai Käärikul.

Usume, et suudame selle projektiga anda teatud lisapanuse Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkusele.

Lisainfo:
Harry Lemberg
Projektijuht